Olga Wolfi kaebuse läbi vaatamata jätmine

Vastu võetud 03.06.2019 nr 110

Asjaolud ja kaebuse sisu

28.05.2019. a esitas Olga Wolf Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et 2019. aasta 26. mail toimunud Euroopa Parlamendi valimistel on rikutud suure hulga inimeste õigust hääletada sellega, et nad ei saanud valimistel osaleda Eestis elukoha puudumise tõttu. Kaebaja väidab, et Euroopa Parlamendi valimistel ei olnud valijate nimekirjades neid isikuid, kelle elukoha andmed rahvastikuregistris olid omavalitsuse täpsusega ja kaotasid kehtivuse 2019. aasta algul. Kaebaja hinnangul oli selliseid isikuid Narvas üle 4000 ja Eestis üle 33 500. Nende inimeste hulgas on ka kaebaja, kuna soovis, aga ei saanud hääletada, sest teda ei olnud valijate nimekirjas.

O. Wolf on seisukohal, et Eesti riik rikkus tema ja tuhandete inimeste õigust hääletada ning see arv mõjutab tugevalt valimiste tulemusi. Kaebaja taotleb esitatud kaebuses 2019. aasta 26. mail toimunud Euroopa Parlamendi valimiste hääletamistulemuste tühistamist.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Kaebaja väitel on tema õigusi rikutud sellega, et rahvastikuregistris elukoha puudumise tõttu ei olnud ta kantud valijate nimekirja ja ei saanud Euroopa Parlamendi valimistel osaleda.

2. EPVS § 67 ja § 68 kohaselt saab huvitatud isik esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks. Isiku valijate nimekirja kandmine ei ole valimiste korraldaja toiming. EPVS § 20 lõige 4 kohaselt peetakse valijate arvestust rahvastikuregistris ja valijate nimekiri koostatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatakse vastavalt EPVS § 24 lõikele 2 valla- või linnasekretärile avaldus rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks. Valimiste ajal alates eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani (kaasa arvatud) on hääleõiguslikel inimestel võimalik nõuda enda elukoha kiirkorras registrisse kandmist ning enda valijate nimekirja kandmist (RRS § 83 lõige 1) ning mh valla või linna täpsusega (RRS § 83 lõige 2). Valla- või linnasekretär teeb toimingu viivitamata. Kui valla- või linnasekretär jätab avalduse rahuldamata, võib valla- või linnasekretäri toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule (EPVS § 24 lõikele 5).

3. EPVS § 67 ja EPVS § 69 lõike 1 punktide 3-5 kohaselt saab Vabariigi Valimiskomisjonile esitada taotluse ainult valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks. EPVS § 69 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb kaebuses märkida vaidlustatava toimingu kirjeldus. Kaebaja ei ole oma kaebuses vaidlustanud valimiste korraldaja toimingut. Seega ei vasta kaebus EPVS-s kaebusele sätestatud nõuetele.

4. Teiseks väidab O. Wolf oma kaebuses, et suurelt hulgalt inimestelt on ära võetud hääletamisõigus Eestis elukoha puudumise tõttu. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et EPVS § 68 järgi saab isik kaitsta valimisasjades oma subjektiivseid õigusi. Valimiskaebust ei ole võimalik esitada avalikes huvides üldiste kahtluste tõttu valimisõiguse piiramise osas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades nr 3-4-1-35-05 p 10, 3-4-1-6-13 p 20 ja 3-4-1-31-14, p 16).

5. EPVS § 69 lõige 3 sätestab, et EPVS § 68 ja EPVS § 69 lõigete 1 ning 2 nõuetele mittevastava kaebuse võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta läbi vaatamata.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt EPVS § 69 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Jätta O. Wolfi kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt EPVS §-le 70¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.