Täna jõustunud aktid

(1)

Suurenenud piirkondlike pingete tõttu seisab Egiptuse Araabia Vabariik (edaspidi „Egiptus“) silmitsi suurenenud välisrahastamissurvega. Sellega seoses on äärmiselt oluline tagada kiire ja õigeaegne finantsabi, pidades silmas Egiptuse eriti kriitilist rahastamisvajadust 2024. aasta teisel poolel.

(2)

Selleks et finantsabi jõuaks Egiptuseni 2024. aastal, on asjakohane kasutada erandkorras aluslepingu artikli 213 kohast kiirmenetlust. See annaks Egiptuse ametiasutustele piisavalt aega kaasnevate reformimeetmete rakendamiseks, mida komisjon peab enne finantsabi väljamakse tegemist hindama.

(3)

Liidu ja Egiptuse vahelisi suhteid arendatakse alates 2004. aastast kehtiva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (1) (edaspidi „assotsieerimisleping“), raames. Liit ja Egiptus võtsid 19. juunil 2022 toimunud assotsieerimislepinguga loodud ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu üheksandal istungil vastu kõige hiljutisemad ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteedid (2021–2027) (edaspidi „partnerluse prioriteedid“). Partnerluse prioriteetidega kinnitatakse taas ühist eesmärki tegeleda liidu ja Egiptuse ees seisvate ühiste probleemidega, edendada ühiseid huve ning tagada pikaajaline stabiilsus ja kestlik areng Vahemere mõlemal kaldal. Partnerluse prioriteete toetab jätkuvalt ühine pühendumine demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise universaalsetele väärtustele, nagu on kajastatud ka ELi-Egiptuse mitmeaastases sihtprogrammis aastateks 2021–2027.

(4)

Partnerluse prioriteedid kajastavad liidu ja Egiptuse ühist kohustust tugevdada koostööd, et toetada Egiptuse kestliku arengu strateegiat aastani 2030, ning liidu otsustavust tegutseda uue hooga, et tugevdada partnerlust oma lõunanaabrusega. Nimelt nimetas Euroopa Ülemkogu oma 10.–11. detsembri 2020. aasta järeldustes liidu strateegilise prioriteedina demokraatlikku, stabiilsemat, keskkonnahoidlikumat ja jõukamat lõunanaabrust. ELi Vahemere piirkonna tegevuskavas ja selle lõunanaabrite majandus- ja investeerimiskavas, mis on esitatud 9. veebruari 2021. aasta ühisteatises pealkirjaga „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega – Vahemere piirkonna uus tegevuskava“, on esitatud liidu eesmärgid saavutada piirkonnas pikaajaline ja kestlik sotsiaal-majanduslik taastumine ja vastupanuvõime ning edendada rohe- ja digipööret.

(5)

Kooskõlas partnerluse prioriteetidega on liit ja Egiptus võtnud kohustuse tagada aruandekohustuse täitmine ning õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste täielik austamine ning samuti edendada demokraatiat, soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi kui kõigi oma kodanike põhiseaduslikke õigusi. Need kohustused aitavad kaasa partnerluse edendamisele ning Egiptuse kestlikule arengule ja stabiilsusele. Liidu ja Egiptuse tihedam ja konstruktiivne koostöö viimasel ajal on avanud tee sisukamale dialoogile inimõigustega seotud küsimustes. Assotsieerimislepingu alusel moodustatud poliitiliste küsimuste, inimõiguste ja demokraatia, rahvusvaheliste ja piirkondlike küsimuste allkomitee 8. detsembri 2022. aasta koosolek ning assotsieerimislepinguga loodud assotsieerimiskomitee 22. mai 2023. aasta koosolek andsid institutsioonilise platvormi mitmesuguste inimõigustealaste küsimuste arutamiseks, mida liit soovib jätkata ja millele tugineda. Ka inimõiguste olukorra paranemine Egiptuses avaldab positiivset mõju liidu ja Egiptuse vahelistele suhetele.

(6)

Egiptusele antavat abi rahastatakse peamiselt uue naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu. Liidu soovituslik eraldis Egiptusele selle instrumendi kaudu mitmeaastase sihtprogrammi pealkirjaga „Euroopa Liit – Egiptus, 2021–2027“ esimesel perioodil (2021–2024) on 240 miljonit eurot. See lisandub olemasolevale 1,3 miljardi euro suurusele koostööportfellile ning muule 307 miljoni euro suurusele eelarvetoetusele ja erakorralistele meetmetele, mida on võetud reageerimiseks COVID-19 pandeemiale ja Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu. Partnerluse prioriteedid aastateks 2021–2027 on sätestatud ELi-Egiptuse mitmeaastases sihtprogrammis, mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega, ja hõlmavad kolme laiemat valdkonda: i) kestlik tänapäevane majandus ja sotsiaalne areng; ii) välispoliitika ja iii) stabiilsuse tugevdamine. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ asendatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, mille raames andis liit Egiptusele ajavahemikul 2014–2020 kahepoolset abi 756 miljonit eurot.

(7)

Liit tunnistab Egiptuse keskset rolli piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. Terrorism, organiseeritud kuritegevus ja konfliktid kujutavad endast ühist ohtu ühisele julgeolekule ja riikide sotsiaalsele struktuurile mõlemal pool Vahemerd. Seepärast on liidul ja Egiptusel ühine huvi tugevdada koostööd, nagu on rõhutatud partnerluse prioriteetides, järgides täielikult rahvusvahelist õigust, sealhulgas inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust.

(8)

Tuletades meelde geopoliitilisi probleeme, sealhulgas 7. oktoobril 2023 Iisraelis toimunud Hamasi terrorirünnakute tagajärjed ja konflikt Sudaanis, ning Egiptuse kui piirkonna suurima riigi ja kogu Lähis-Ida stabiilsuse samba strateegilist tähtsust, alustab liit Egiptusega strateegilise ja laiaulatusliku partnerluse sõlmimist, nagu on märgitud liidu ja Egiptuse 17. märtsil 2024 Kairos allkirjastatud ühisdeklaratsioonis (edaspidi „ühisdeklaratsioon“).

(9)

Egiptusega sõlmitava strateegilise ja laiaulatusliku partnerluse eesmärk on muuta liidu ja Egiptuse poliitilised suhted strateegiliseks partnerluseks ja võimaldada Egiptusel täita oma keskset rolli piirkonnas stabiilsuse tagamisel. Strateegilise ja laiaulatusliku partnerluse eesmärk on toetada Egiptuse makromajanduslikku vastupanuvõimet ja võimaldada ambitsioonikate sotsiaal-majanduslike reformide rakendamist viisil, mis täiendab ja tugevdab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Egiptuse programmis ette nähtud reformiprotsessi. Nagu on märgitud ühisdeklaratsioonis, käsitletakse strateegilises ja laiaulatuslikus partnerluses suurt hulka poliitikameetmeid, mis on rühmitatud kuude sekkumissambasse: poliitilised suhted; majanduslik stabiilsus; investeeringud ja kaubandus; ränne; julgeoleku- ja õiguskaitsealane koostöö; demograafia ja inimkapital.

(10)

Strateegilist ja laiaulatuslikku partnerlust toetab 7,4 miljardi euro suurune finantspakett, mis koosneb lühiajalisest ja pikemaajalisest toetusest vajalikule makro-rahanduslikule ja sotsiaal-majanduslikule reformikavale, samuti suurematest summadest, mis on kättesaadavad Egiptusesse tehtavate investeeringute toetamiseks, ja sihtotstarbelisest toetusest mitmesuguste strateegiliste prioriteetide elluviimiseks. Osa toetuspaketist on liidu makromajanduslik finantsabi laenudena kuni 5 miljardit eurot, mis koosneb kahest makromajandusliku finantsabi programmist, lühiajalisest programmist kuni 1 miljardi euro ulatuses ja keskmise tähtajaga programmist maksimaalselt 4 miljardi euro ulatuses, rahastamisvahenditest, nagu tagatised ja segarahastamisvahendid, mille eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid, et teha märkimisväärseid uusi investeeringuid. Seda täiendavad programmid, millega toetatakse strateegilise ja laiaulatusliku partnerluse konkreetseid prioriteete üksikute projektide ja tehnilise abi kaudu, mida rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (2) loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi raames.

(11)

Egiptuse makromajanduslik ja eelarveolukord on viimastel kuudel seisnud silmitsi märkimisväärsete probleemidega ja on oluliselt halvenenud, kuna välissurve on võimendunud ja valitsemissektori võlg on veelgi suurenenud, kusjuures püsivad majandusväljavaateid ohustavad märkimisväärsed langusriskid. Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ja Iisraelis toimunud Hamasi terrorirünnakute jagajärjed on toonud kaasa kapitali pikaajalise väljavoolu ja vähendanud välisvaluutatulusid, eelkõige turismist ja Suessi kanalist saadavate tulude järsu vähenemise tõttu. See on eriti problemaatiline Egiptuse raske eelarveolukorra tõttu, mida iseloomustab pidev eelarvepuudujääk ning kõrge ja kasvav võla suhe SKPsse.

(12)

Aastatel 2016–2021 tegi Egiptus koostöös IMFiga märkimisväärseid reforme. Need hõlmasid märkimisväärset vääringu devalveerimist, millega kaasnesid rahapoliitika reformid, mis keskendusid inflatsiooni hoidmisele sihtkoridoris. Kütusetoetuse reformiga kaasnes sihtotstarbelise sotsiaalsiirdesüsteemi märkimisväärne tugevdamine. Riigi rahanduse juhtimist tugevdati keskpika perioodi tulu- ja võlahaldusstrateegiate väljatöötamisega. Egiptuse ametiasutused hakkasid parandama ka riigile kuuluvate ettevõtete juhtimist.

(13)

Pärast IMFi jätkuprogrammi vastuvõtmist 2022. aasta detsembris oli reformide edenemine vähem märgatav, kuigi Egiptus on astunud samme, et tagada avaliku ja erasektori ettevõtetele võrdsed tingimused riigisisese seaduse kaudu, millega kaotatakse riigile kuuluvate ettevõtete maksusoodustused (v.a riikliku julgeoleku eesmärgil tehtavad erandid), ning riigi omandipoliitika vastuvõtmise kaudu, mille eesmärk on vähendada majanduses riigi rolli, mis on vaatamata hiljutistele piiratud edusammudele endiselt suur ja moonutav, ja selgitada riigi jätkuva osalemise põhjendatust teatavates strateegilistes sektorites. Egiptus ei täitnud siiski oma kohustust muuta vääring 2023. aastal püsivalt paindlikuks, mis tõi kaasa üldiselt stabiilse ametliku vahetuskursi ja olulise paralleelse valuutaturu, kus vahetuskurss on märkimisväärselt nõrgem ja väga volatiilne. Selline killustatus pärssis tugevalt välisinvesteeringuid ja riigisisest äritegevust.

(14)

Egiptus alustas IMFiga uuesti koostööd 2024. aasta alguses ja jõudis 6. märtsil 2024 tehnilise tasandi kokkuleppele täiendatud laiendatud rahastamisvahendi programmi kohta, mida suurendati 8 miljardi USA dollarini. Uus programm võeti vastu IMFi juhatuse 29. märtsi 2024. aasta otsusega ning selle eesmärk on käsitleda järgmisi valdkondi: i) usaldusväärne vahetuskursi paindlikkus, ii) rahapoliitika kestlik karmistamine, iii) eelarve konsolideerimine võla jätkusuutlikkuse säilitamiseks, iv) uus raamistik taristukulutuste piiramiseks, v) sotsiaalkulutuste piisava taseme tagamine haavatavate elanikkonnarühmade kaitsmiseks ning vi) riigi omandipoliitika rakendamine ja reformid võrdsete võimaluste tagamiseks. Koos tehnilise tasandi kokkuleppe allkirjastamisega kehtestas Egiptus ka vahetuskursi paindlikkuse ja tõstis keskpanga baasintressimäära märkimisväärselt – 600 baaspunkti – kooskõlas IMFi programmi prioriteetidega.

(15)

Pidades silmas halvenevat majandusolukorda ja väljavaateid, mida varjutavad märkimisväärsed langusriskid seoses jätkuvate välisšokkidega, taotles Egiptus 12. märtsil 2024 liidult makromajanduslikku finantsabi IMFi programmi täiendamiseks.

(16)

Praegune kriis Egiptuses ja piirkonnas on suurendanud riigi rahastamisvajadust, kusjuures üldine rahastamispuudujääk on järgmisel eelarveaastal 2024/25 (eelarveaasta kestab juulist juunini), eelkõige 2024. aasta teisel poolel märkimisväärne. Seepärast on hädavajalik tagada, et esimene oluline panus makromajandusliku finantsabi kaudu oleks võimalik anda juba 2024. aasta lõpuks. See näib olevat võimatu, kui otsus võetakse vastu aluslepingu artikli 212 alusel seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelseisvast ametiaja lõpust tulenevaid piiranguid ning aega, mis lisaks kulub makromajandusliku finantsabi täielikuks jõustamiseks, sealhulgas abi aluseks olevate poliitiliste reformide kokkuleppimiseks. Seetõttu on makromajandusliku finantsabi paketi üksnes käesoleva esimese osa puhul põhjendatud kasutada erandkorras aluslepingu artiklit 213, mille kohaselt võtab otsuse vastu üksnes nõukogu. Aluslepingu artikli 213 kasutamine jääb erandlikuks ega loo pretsedenti ühegi tulevase makromajandusliku finantsabi ettepaneku jaoks, mis peab põhimõtteliselt põhinema jätkuvalt aluslepingu artiklil 212.

(17)

Arvestades, et Egiptust on hõlmatud Euroopa naabruspoliitikaga, peaks tal olema õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.

(18)

Liidu makromajanduslik finantsabi Egiptusele peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, mille eesmärk on rahuldada Egiptuse pakilist välisrahastamisvajadust ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks maksebilansi olukorra parandamiseks võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid Egiptuses.

(19)

Arvestades et Egiptuse maksebilansis on jätkuvalt märkimisväärne välisrahastamise puudujääk ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist, on Egiptusele antav liidu makromajanduslik finantsabi koostoimes IMFi programmiga praeguses erandlikus olukorras asjakohane vastus Egiptuse taotlusele toetada teda oma majanduse stabiliseerimisel. Liidu makromajandusliku finantsabi pakett, sealhulgas käesoleva otsuse kohane makromajanduslik finantsabi maksimaalselt 1 miljard eurot, toetaks Egiptuse majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformikava, täiendades IMFi rahastamiskokkuleppe alusel kättesaadavaks tehtud vahendeid.

(20)

Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada kestliku välisrahastamise taastamist Egiptuses, toetades seeläbi Egiptuse majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(21)

Egiptusele liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks täielik hinnang Egiptuse täiendava välisrahastamisvajaduse kohta ning arvestatakse riigi suutlikkust rahastada end omavahenditest, eelkõige riigi käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi Egiptusele peaks olema rahvusvaheliste ühiste jõupingutuste osa ja täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel peaks samuti arvesse võtma mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, Egiptuses juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisaväärtust Egiptuses.

(22)

Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi Egiptusele on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete ja eesmärkidega ning nimetatud valdkondades võetud meetmetega ja liidu muude asjaomaste poliitikameetmetega.

(23)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Egiptuse suhtes. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(24)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Egiptuse pühendumist liiduga ühiste väärtuste edendamisele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, kestlikule arengule ja vaesuse vähendamisele, samuti tema pühendumist avatud, reeglitel põhineva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(25)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Egiptus jätkab konkreetsete ja usaldusväärsete sammude astumist tulemuslike demokraatlike mehhanismide (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtete järgimise suunas ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks sellele peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Egiptuse riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustust, samuti edendama Egiptuse finantssektori valitsemistava ja järelevalvet ning soodustama struktuurireforme, mis on suunatud kestliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, inimväärsete töökohtade loomisele ja eelarve konsolideerimisele. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima eeltingimuse täitmist ja konkreetsete eesmärkide saavutamist.

(26)

Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Egiptus võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muude õigusnormide rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks peaks komisjoni ja Egiptuse ametiasutuste vahel sõlmitav laenuleping sisaldama sätteid, millega lubatakse Euroopa Pettustevastasel Ametil korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (3) ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (4) sätetele ja vastavatele menetlustele, komisjonil ja kontrollikojal teha auditeid ning Euroopa Prokuratuuril kasutada oma pädevust seoses kõnealuse abi andmisega Egiptusele, kõnealuse abi kättesaadavuse ajal ja pärast seda.

(27)

Egiptusele liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

(28)

Laenudena Egiptusele antava liidu makromajandusliku finantsabi suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(29)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmist Egiptusele peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama kõnealuse abiga seotud asjade käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid.

(30)

Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nende volituste kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011 (5).

(31)

Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes Egiptusele tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis on esitatud vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Egiptuse ametiasutustega kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Selle määruse kohaselt tuleks reeglina kohaldada nõuandemenetlust, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse asjaolu, et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla märkimisväärne mõju, on seda künnisväärtust ületavate tehingute puhul asjakohane kasutada määruses (EL) nr 182/2011 nimetatud kontrollimenetlust. Võttes arvesse Egiptusele antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi vähendamise, peatamise või lõpetamise suhtes kohaldada kontrollimenetlust,