AVALDATUD :
RT 1992, 30, 402
REDAKTSIOON :
VV m 01.04.2010 Nr. 44 jõust. 11.04.2010
RT I 2010, 15, 81
VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008
RT I 2008, 24, 159
VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007
RT I 2007, 2, 9
VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006
RT I 2006, 46, 338
VV m 07.02.2006 Nr.39 jõust.01.01.2006
RT I 2006, 9, 55
VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006
RT I 2005, 70, 541
v m 31.05.94 nr. 196 jõust.10.06.94
v m 27.11.92 nr. 324 jõust.27.11.92
Eesti Vabariigi Valitsus
määrus
16. juulist 1992. a. nr. 207
Tallinn, Toompea
Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
«Väljateenitud aastate pensionide seaduse» §-de 2 ja 15 alusel:
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
1. Kinnitada juurdelisatud:
1) Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I 2008, 24, 159)
2) tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele
väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade
loetelu;
3) Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamise kord
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I 2008, 24, 159)
4) allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade loetelu, kus
töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile;
5) Mere-, jõe- ja kalalaevastiku laevade tüübid ning ujuvkoosseisu kutsealad ja ametikohad, millistel töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I 2008, 24, 159)
6) Tootmis- ja kutsealad, kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete töötajatele õiguse väljateenitud aastate pensionile
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I 2008, 24, 159)
7) pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust
andvate asutuste ja ametikohtade loetelu;
8) Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionide määramiseks vajaliku pedagoogilise töö staaži arvestamise kord
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I 2008, 24, 159)
9) riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses ja rahvusooperis väljateenitud aastate pensionile õigust omavate artistide ametikohtade loetelu.
(VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007 - RT I 2007, 2, 9)
2. Kehtestada, et selgitusi väljateenitud aastate pensionile
õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude rakendamise
kohta annab Sotsiaalministeerium.
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
21. Lisas «Tootmis- ja kutsealad, kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete töötajatele õiguse väljateenitud aastate pensionile» nimetatud naissoost meistriabidel on õigus väljateenitud aastate pensionile, kui neil on väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajalik staaž omandatud 1. jaanuariks 2007. a.
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541; VV m 07.02.2006 Nr.39 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 9, 55)
22. Lisa «Riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses ja rahvusooperis väljateenitud aastate pensionile õigust omavate artistide ametikohtade loetelu» punkti 2 alapunktis 1 nimetatud vokaalsolistidest on naistel kuni 2015. aastani õigus väljateenitud aastate pensionile vastavalt «Väljateenitud aastate pensionide seaduse» §-s 231 sätestatud loomingulise töö staažile.
(VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007 - RT I 2007, 2, 9)
3. Kehtestada käesolev määrus 1.juulist 1992.a.
Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI
Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER
Kinnitatud
Eesti Vabariigi Valitsuse
16. juuli 1992. a.
määrusega nr. 207
Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I 2008, 24, 159)
1. Õigus väljateenitud aastate pensionile «Väljateenitud aastate pensionide seaduse» § 12 alusel on:
1) «Politsei ja piirivalve seaduse» alusel ametisse nimetatud politseiametnikel,
kellel on sama seaduse § 108 lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud
politseiteenistuse staaž. Enne «Politsei ja piirivalve seaduse» jõustumist
1. jaanuaril 2010. a «Politseiteenistuse seaduse» alusel politseiteenistuses
olnud politseiametnikel arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka
«Politseiteenistuse seaduse» § 212 lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1
ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaž;
(VV m 01.04.2010 Nr. 44 jõust. 11.04.2010 - RT I 2010, 15, 81)
2) «Vangistusseaduse» § 112 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud vanglaametnikel;
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
3) «Päästeteenistuse seaduse» § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud päästeteenistujatel.
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I 2008, 24, 159)
2. Lisaks punktis 1 nimetatud ametikohtadel töötamise ajale arvatakse politseiametniku, päästeteenistuja ja vanglaametniku väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka:
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
1) tegevteenistuse aeg kaitsejõududes ja sõjaväes või sellega
võrdsustatud teenistuse aeg;
2) teenistusaeg siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu
ametikohtadel;
3) siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu kuuluvate
isikute töötamise aeg kehakultuuri- ja spordiühingu "Dünamo"
ning sideministeeriumi kullerside allüksuste juhtivkoosseisu
ametikohtadel, kuhu nad olid kehtestatud korras komandeeritud
ühes arvele jätmisega siseministeeriumi koosseisu;
4) kohtunikuna, prokurörijärelevalve töötajana või
eeluurimisorgani uurimisala töötajana töötamise aeg juhul, kui
käesoleva loetelu punktis 1 märgitud ametikohale on tööle asutud
enne 1. juulit 1992.a.
5) töötamise aeg riiklikus või munitsipaalpäästeametis
tuletõrjetöötajana, kelle ametiülesannete hulka kuulus
tulekustutustööde juhtimine või nendes osalemine.
(EV V m. 27.11.92 nr. 324 jõust.27.11.92)
3. (Kehtetu - VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
4. Lisaks punkti 1 alapunktis 2 märgitud vanglaametnikuna töötamise ajale arvatakse vanglaametniku väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka täitevametnikuna ja kriminaaltäiteametnikuna töötamise aeg.
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
------
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse
16. juuli 1992. a.
määrusega nr. 207
TSIVIILLENNUNDUSTÖÖTAJATELE JA KATSELENDURITELE
VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE ÕIGUST
ANDVATE AMETIKOHTADE LOETELU
Õigus pensionile kooskõlas «Väljateenitud aastate pensionide seaduse» paragrahviga 13 on järgmistel ametikohtadel töötanud isikutel:
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
1. Õhusõidukite meeskondade liikmed.
2. Lennuõpetajad (instruktorid).
3. Lennutöö juhtivkoosseis: juhatajad (nende asetäitjad),
inspektorid ja teised asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide
ning nende struktuuriüksuste lennutööd juhtivad spetsialistid,
kellel on kehtiv lennundustunnistus ja kes osalevad lendudel
õhusõiduki meeskonna koosseisus.
4. Eesti Lennuameti töötajad, kellel on kehtiv
lennundustunnistus ja kes osalevad lendudes õhusõiduki meeskonna
koosseisus.
5. Kõik langevarjurid, dessant-tuletõrjujad, lennutuletõrje
instruktorid, langevarjurite (langevarju-pääste, otsingu-pääste)
ja dessant-langevarjurite allüksuste juhid, kes sooritavad
langevarjuhüppeid või laskumisi (tõuse) spetsiaalsete seadmete
abil kopteritelt, mis asuvad ripplennuasendis mitte madalamal kui
10 m maapinnast.
6. Katselendurid, kes osalevad vahetult õhusõidukite ja
dessant-langevarjutehnika katsetustes:
lendur-katsetajad, navigaator-katsetajad, pardainsener
katsetajad, pardamehaanik-katsetajad, pardaelektrik-katsetajad,
pardaradist-katsetajad, pardaoperaator-katsetajad, langevarjur
katsetajad.
7. Insener-tehnilise teenistuse töötajad, kes võtavad osa
katselendudest (uuringutest) õhusõidukite või nende süsteemide,
agregaatide, mõõdikute ja seadmete, samuti dessant
langevarjutehnika vastuvõtmisel või käitamiseks üleandmisel
(juhul kui neil on kehtiv lennundustunnistus koos katselendudel
osalemise loaga):
kõigi kategooriate insenerid, tehnikud, mehaanikud,
operaatorid ja katsetajad.
8. Katselendudel lennukoosseisu inspekteerivad töötajad,
samuti katselendudel meeskonna koosseisus osalevad katselendude
teenistuste juhid (juhul kui neil on kehtiv lennundustunnistus
koos katselendudel osalemise loaga).
9. Kõigi kategooriate insenerid, meistrid, lennundustehnikud
(mehaanikud, motoristid).
10. Õhusõidukite tehnilise teeninduse tsehhide, vahetuste,
osakondade, teenistuste ja gruppide juhatajad.
Õigus väljateenitud aastate pensionile on käesoleva loetelu
punktides 9 ja 10 nimetatud töötajatel, kes on vahetult kogu
tööpäeva ulatuses seotud õhusõidukite operatiiv- ja perioodilise
(garantii) teenindusega ettevõtetes, organisatsioonides,
katselennunduse (kontrollkatsetuste) allüksustes, teadusuuringute
ja lennuspordi organisatsioonides, lennukoolide allüksustes
(välja arvatud töötajad, kes on ülalmärgitud tegevusega seotud
väljaspool lennuvälja spetsiaalselt sisustatud ruumides).
Eespool märgitud töödel töötamist tõendatakse ettevõtte või
organisatsiooni administratsiooni poolt väljaantud õiendiga.
------
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse
16. juuli 1992. a.
määrusega nr. 207
Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamise kord
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I 2008, 24, 159)
I. Lennukoosseisu töötajad
1. Olenevalt lennutundide arvust arvutatakse väljateenitud
aastate staaž lennukoosseisu töötajatele järgmiselt:
1) 20 lennutunni eest lennukitel (välja arvatud alapunktides
2, 3 ja 4 märgitud lennutunnid ja töötamine) - 1 kuu
väljateenitud aastate staaži;
2) 12 lennutunni eest kopteritel eriotstarbelistel lendudel
(sanitaarlennud, aviokeemiatööd, aerofotolennud, patrull-lennud,
keskkonnauuringud jms.), välisriikide õhusõidukite lootsimisel,
juhtivkoosseisu- ja lennuõpetaja ametikohal, kaasa arvatud kõrg-
ja keskeriõppeasutustes kaadri ettevalmistamise ja
kvalifikatsiooni tõstmisega seotud lennud - 1 kuu väljateenitud
aastate staaži;
3) 1 tööaasta eest õhusõiduki meeskonna liikmena avarii(ot
singu-)päästeteenistuse allüksustes - 1,5 aasta väljateenitud
aastate staaži;
4) 1 tööaasta eest lennukoosseisu ametikohal
lennuspordiklubides (endistes ALMAVÜ õppe- ja spordiklubides),
sealhulgas kehtivat lennundustunnistust omavad lennutöö
juhtivkoosseisu töötajad - 1,5 aastat väljateenitud aastate
staaži tingimusel, et on täidetud õppe- ja lennuplaan;
2 aastat staaži - kõrgema pilotaaži elementide sooritamisel;
5) 1 tööaasta eest "Tsiviillennundustöötajatele
väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade
loetelu" (edaspidi lühendatult - loetelu) p.4 märgitud
ametikohtadel - 1,5 aastat väljateenitud aastate staaži
tingimusel, et on täidetud Eesti Lennuameti peadirektori poolt
kinnitatud aastane lennuplaan;
6) 1 tööaasta eest loetelu punktis 5 märgitud ametikohal -
1,5 aastat väljateenitud aastate staaži tingimusel, et on
täidetud aastane hüpete norm kolbmootori(te)ga lennukitelt,
kopteritelt, õhulaevadelt ja aerostaatidelt, laskumiste (tõusude)
norm spetsiaalsete seadeldiste abil kopteritelt, mis asuvad
ripplennuasendis mitte madalamal kui 10 m maapinnast;
2 aastat väljateenitud aastate staaži - aastase hüpete normi
täitmisel reaktiivmootori(te)ga lennukitelt ja kopteritelt.
2. Väljateenitud aastate staaži arvutamiseks kuudes
vastavalt punkti 1 alapunktides 1 ja 2 märgitule jagatakse
summaarne lennutundide arv vastavalt 20 või 12-ga.
Väljateenitud aastate staaži arvutamiseks aastates jagatakse
täiskuude arv 12-ga.
Punkti 1 alapunktides 4, 5 ja 6 toodud tingimuste
mittetäitmisel arvatakse väljateenitud aastate staaži hulka
tegelikult töötatud aeg.
Kui tööaasta jooksul on tegeletud erinevate, punktis 1
märgitud lennundustegevusaladega, arvutatakse väljateenitud
aastate staaž proportsionaalselt lennutundidega igal tegevusalal.
3. Lennukoosseisu töötajate väljateenitud aastate staaži
hulka arvatakse samuti:
1) teenistus lennukoosseisu ametikohtadel õhujõududes ja
katselendurina vastavalt lennukoosseisule ja katselenduritele
väljateenitud aastate staaži arvutamiseks käesoleva korraga
kehtestatud korras;
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
2) välisriigi tsiviillennunduses lennukoosseisu
ametikohtadel töötamine punktis 1 toodud korras, kui on tasutud
sotsiaalmaks;
3) õppimine kõrgemates ja keskastme lennukoolides - tegeliku
õpiaja ulatuses;
4) lapsehoolduspuhkuse aeg.
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
II. Katselendurid
4. Olenevalt lennutundide arvust arvutatakse väljateenitud
aastate staaž katselenduritele järgmiselt:
1) 1 tööaasta eest "Loetelu" punktis 6 märgitud ametikohal -
2 aastat väljateenitud aastate staaži tingimusel, et selle
tööaasta vältel võttis töötaja osa katselendudest;
2) 1 tööaasta eest "Loetelu" punktis 7 märgitud ametikohal,
kui lennutundide arv aastas oli
120 ja enam - 2 aastat väljateenitud aastate staaži;
50-120 - 1,5 aastat väljateenitud aastate staaži;
vähem kui 50 - 1 aasta väljateenitud aastate staaži.
Toodud korras arvutatakse väljateenitud aastate staaž ka
juhul, kui vähemalt pool lennutundidest on lennatud
pilotaažilennukitel;
3) 1 tööaasta eest "Loetelu" punktis 8 märgitud ametikohal -
2 aastat väljateenitud aastate staaži juhul, kui on täidetud
kindlaksmääratud lennutundide norm.
5. Kui katselendur aasta jooksul ei osalenud katselendudel,
vaid töötas sisuliselt lendurina (transportlennud, õppelennud
jne.), arvutatakse väljateenitud aastate staaž sellele
lennukoosseisule käesoleva korra punktis 1 toodud korras.
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
Väljateenitud aastate staaži hulka ei arvata tööaastat,
mille vältel katselendur ei lennanud.
Juhul kui lennutundide puudumine on tingitud katselennul
saadud vigastusest (töövigastusest), arvestatakse väljateenitud
aastate hulka tegeliku töötamise aeg.
6. Katselenduri väljateenitud aastate staaži hulka arvatakse
samuti:
1) teenistus õhujõudude ja töötamine tsiviillennunduse
lennukoosseisu ametikohtadel käesoleva korra punktis 1 toodud
korras;
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
2) välisriigi tsiviillennunduses lennukoosseisu ametikohal
töötamine käesoleva korra punktis 1 toodud korras, kui on
tasutud sotsiaalmaks;
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
3) õpiaeg kõrgemates ja keskastme lennukoolides - õpiaja
ulatuses; katselendurite kooli õpilastel, kes õpiajal osalesid
katselendudel - kahekordselt;
4) lapsehoolduspuhkuse aeg.
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
------
Kinnitatud
Eesti Vabariigi Valitsuse
16. juuli 1992. a.
määrusega nr. 207
Allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade
loetelu, kus töötamine annab õiguse
väljateenitud aastate pensionile
1. Allmaatööd koristus- ja ettevalmistus (kapitaal-mäe)
põlevkivi ja teiste vähemalt 10 protsenti ränidioksiidi
sisaldavate (sealhulgas ümbriskivimites) maavarade tegutsevates
või ehitatavates kaevandustes; samuti kaevandustes, kus esinevad
gaasidünaamilised nähud ja mäelöögid
lõhkeaukude puurija
lõhkaja, lõhkemeister
(allmaa) mäemontaažitööline
(allmaa) pinnaseuhtija
toestaja (koristusel, toestamisel, maavarade kaevandamisel)
puurseadme juht ja tema abi
vibrolaaduri juht
laadurveoki juht
läbindijuht
hüdrotäidiseseguri juht
laadurijuht
skreepervintsi juht
allmaaseadmete masinist
elektriveduri juht (allmaatööl)
allmaatõstekorraldaja (allmaatööl)
tõstukijuht (allmaatööl)
allmaatööline (sealhulgas materjali tooja koristus- ja
ettevalmistustöödel)
elektrilukksepp (allmaatööl)
mäetööline kaeveõõnte remontimisel
lõhkematerjali väljastaja
allmaajaoskonna ülem, tema asetäitja ja abi
allmaajaoskonna mehaanik, tema asetäitja ja abi
allmaajaoskonna mäemeister
2. Gaasidünaamiliste nähete, mäelöökide, eri- ja kolmanda
kategooria gaasiohtlikke kaevandusi teenindavad mäepäästeüksused
respiraatoritööline
jao- ja rühmakomandör, tema asetäitja (abi)
3. Lahtised mäetööd põlevkivi ja teiste maavarade
kaevandamisel vähemalt 150 meetri sügavusega karjäärides, välja
arvatud pealmaatööd (sh. puistangutel)
veoautojuht mäemassi väljaveol
laadurijuht
buldooserijuht
puurseadme juht ja tema abi
ekskavaatorijuht ja tema abi
------
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse
16. juuli 1992. a.
määrusega nr. 207
Tootmis- ja kutsealad, kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete töötajatele õiguse väljateenitud aastate pensionile
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I 2008, 24, 159)
Puuvilla-, vati-, lina-, villa-, siidi-, kanepi- ja džuudi-,
trikotaaži-, tekstiil-, galanterii ja vildivanutustööstus; kunst-
ja sünteetilise kiu tootmise tekstiilitsehhid (jaoskonnad,
osakonnad).
Kammkraasimisseadmete operaator
Köiemasina tööline
Köie- ja nöörimasina tööline
Korrutaja
Linditaja
Poolimisseadmete operaator, välja arvatud
täisautomaatseadmetel
Sugemismasina operaator
Punumismasina operaator
Huntimismasina tööline
Kiulaotamismasina tööline (linatööstuses)
Heidetööline (eelketraja)
Lõngadubleerija
Villakpoomija
Kraasmasina tööline, sealhulgas mittekootud materjalide
tootmiseks
Naissoost meistriabi, kes teenindab ketrusettevalmistustsehhi masinaid, korrutamis-, ketramis-, poolimis-, lõngadubleerimis-, ümberpoolimismasinaid ja kudumistelgi.
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
Ketrajad
Kangrud
Korrutus- ja ketrusmasinate rakendaja
------
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse
16. juuli 1992. a.
määrusega nr.207
Mere-, jõe- ja kalalaevastiku laevade tüübid ning ujuvkoosseisu kutsealad ja ametikohad, millistel töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile (VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I 2008, 24, 159)
1. Laevade tüübid.
Keemiatankerid, gaasiveolaevad, naftasaaduste tankerid,
aglomeraadiveolaevad, ujuvad naftasaaduste ümberpumpamise ja
puhastusjaamad, aatomilaevad, aatomilaevu tehnoloogiliselt
teenindavad laevad, alaliselt Arktikas töötavad laevad,
kalamajanduse töönduslikud laevad, mis tegelevad kalapüügiga,
kala ja meresaaduste töötlemisega, samuti kalastuspiirkonnas
valmistoodangu vastuvõtmisega, allveeaparaadid(laborid).
2. Ujuvkoosseisu kutsealad ja ametikohad.
Pootsmanid.
Hüdroakustikud.
Peafüüsikud, kõikide erialade insenerid ja tehnikud,
meistrid, desaktiveerijad aatomilaevades ja aatomilaevu
tehnoloogiliselt teenindavates laevades,
allveeaparaatides(laborites).
Kapten-direktorid, kaptenid(paadivanemad) ja nende abid,
tüürimehed.
Kütjad.
Kõigi nimetustega meistrid kalapüügil ja kala töötlemisel.
Kõik mehaanikud ja nende abid.
Kõik motoristid, masinistid ja nende abid.
Raadiojaamade ülemad.
Aatomilaevade radiatsiooniohutuse, kontrollmõõteriistade ja
automaatika teenistuste ülemad.
Ujuvate puhastusjaamade ülemad ja nende abid.
Pumbamasinistid (donkermanid).
Kõik raadiooperaatorid, raadiotehnikud, raadiotelegrafistid.
Kõik madrused ja roolimehed.
Kiprid ja nende abid, abikiprid.
Kõik laevaelektrikud.
Kõik elektrimehaanikud.
Raadionavigatsiooni elektrimehaanikud.
3. Sadama- ja merelootsid.
------
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse
16. juuli 1992. a.
määrusega nr. 207
Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionide määramiseks vajaliku pedagoogilise töö staaži arvestamise kord
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I 2008, 24, 159)
I. Lastekodud, erivajadustega ja haigete laste asutused
(VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I 2006, 46, 338)
1. Lastekodud:
1) väikelastekodud
2) erilastekodud (erivajadustega lastele)
(VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I 2006, 46, 338)
3) lastekodud
4) hooldekodud (internaatkodud, ka koolkodud)
5) turvakodud (ka varjupaigad)
6) perelastekodud
2. Erivajadustega laste asutused
(VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I 2006, 46, 338)
1) erilasteaiad;
2) lasteaia, lastepäevakodu erirühmad kuulmis-, nägemus-,
kõne-, keha- ja vaimupuuetega lastele;
3) abikoolid, -klassid (vaimupuuetega lastele);
4) arenduskoolid, -klassid (vaimse arengu peetusega
lastele);
5) eriinternaatkoolid vaimu-, nägemis-, kuulmis-, kõne-,
kehapuuetega ja vaimse arengu peetusega lastele;
6) kaugõppe-erikeskkool;
7) invaliidide kutsekool;
8) kutseklassid eriinternaat- ja abikoolide juures;
9) erikool ja erikutsekool kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele;
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541; VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I 2006, 46, 338)
10) kinnipidamiskohtade koolid;
11) logopeediapunktid (ja -kabinetid)
3. Haigete laste (ravi)asutused
1) sanatooriumid
2) lastehaiglad ja haigla lasteosakonnad
3) sanatoorsed koolid
II. Pedagoogide ametikohad
1. kasvataja
2. õpetaja erivajadustega laste koolis
(VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I 2006, 46, 338)
3. õpetaja-logopeed, logopeed (ka kõneraviõpetaja)
4. logopeediapunkti juhataja
5. õpetaja - defektoloog (ka surdo- ja tüflopedagoog)
6. kuuldekabineti juhataja
7. kuuldekabineti instruktor
8. metoodik kaugõppe-erikeskkoolis
9. kehakultuuriinstruktor
10. psühholoog lastekodus
11. tööinstruktor lastekodus, erikoolis
12. õppemeister ja vanemmeister kinnipidamiskoha koolis ja erikutsekoolis
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
13. vanemkasvataja internaatkoolis
14. direktor erivajadustega laste koolis, lastekodus
(VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I 2006, 46, 338)
15. direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö, kasvatustöö ja
režiimi alal erivajadustega laste ja sanatoorses koolis, lastekodus
(VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I 2006, 46, 338)
------
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse
16.juuli 1992.a.
määrusega nr.207
PEDAGOOGIDELE VÄLJATEENITUD AASTATE
PENSIONIDE MÄÄRAMISEKS VAJALIKU
PEDAGOOGILISE TÖÖ STAAZI ARVESTAMISE KORD
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
1. Õppeasutuste, asutuste, organisatsioonide ja ametikohtade
loetelu, kus töötamise aeg arvatakse pedagoogilise staaži hulka
ilma kitsendusteta:
-----------------------------------------------------------------
Õppeasutuste, asutuste ja Ametinimetus
organisatsioonide nimetus
-----------------------------------------------------------------
1 2
-----------------------------------------------------------------
Igat tüüpi ja nimetusega üldhari- Pedagoogid (kõik erialad),
duskoolid ja kutseõppeasutused, surdopedagoogid, õpetajad-de-
koolieelsed lasteasutused; fektoloogid, õpetajad-logopee-
did, õppejõud, kasvatajad
Õppe- ja tootmiskombinaadid; (kasvatajad-juhatajad, kasva-
tajad-metoodikud, vanemkasva-
Lastemuusika- ja kunstikoolid; tajad, muusikakasvatajad), va-
nemmetoodikud, metoodikud
Lastekodud, laste töö ja kasva- kursuste metoodikud tingimu-
tusliku töö kolooniad, alaealis- sel, et kursused on neile põ-
te vastuvõtupunktid (jaotuspunk- hitöökohaks), kontsertmeist-
tid); rid, akomponeerijad, klaveri-
saatjad, muusikajuhatajad
Tervishoiu- ja sotsiaalhooldus- töötajad), massitöö organisaa-
asutused torid, ringijuhid, kultuuri ja
kasvatustöö organisaatorid,
harrastustegevuse juhid, las-
tejuhid, ekskursioonijuhid,
vanemtreenerõpetajad, vanem-
instruktor-metoodikud, inst-
ruktormetoodikud (sealhulgas
kehakultuuri ja spordi, turis
mi), kehalise kasvatuse juha-
tajad, massitöö organisaato-
rid, tööinstruktorid, tootmis-
õpetuse meistrid (instrukto-
rid), praktilise sõidu toot-
misõppemeistrid (-instrukto-
rid), õppemeistrid, vanemõppe-
meistrid, põllutöömasinatega
töötamise tootmisõppemeistrid
(-instruktorid), kirjutusmasi-
nate ja muu organiseerimisteh-
nikaga töötamise tootmisõppe-
meistrid (-instruktorid), va-
nemmeistrid, kuuldekabinettide
instruktorid, kuuldekabinetti-
de juhatajad, kehakultuuri-
instruktorid, direktorid, ju-
hatajad, ülemad, nende ase-
täitjad (abid) õppetöö, õppe-
ja kasvatustöö, õppe- ja toot-
mistöö, kasvatustöö, kultuuri-
ja kasvatustöö, tootmisõpetu-
se, võõrkeelte, õppelennundu-
se, üldharidusliku ettevalmis-
tuse, režiimi alal, laste
klassi- ja koolivälise kasva-
tustöö organisaatorid, õppe-,
õppe-kasvatus- ja pedagoogili-
se ala juhatajad, õppealajuha-
tajad tootmisõpetuse ja võõr-
keelte alal, osakondade, labo-
ratooriumide, kabinettide,
jaoskondade, sektsioonide, fi-
liaalide, õppe-konsultatsioo-
nipunktide juhatajad (ülemad),
kursuste ja tsüklite juhata-
jad, tootmis-pedagoogilise
praktika juhatajad, psühholoo-
gid, tüflopedagoogid, logopee-
did (kõneraviõpetajad), logo-
peediapunktide (-kabinettide)
juhatajad.
Täiendusinstituudid, kaadri üm- Metoodikud, vanemmetoodikud,
berkvalifitseerimise ja vali- direktorid, juhatajad, nende
fikatsiooni tõstmise instituu- asetäitjad, rektorid, osakon-
did, kursused, mistahes nimetu- dade, kabinettide, laboratoo-
sega metoodikaasutused, arendus- riumide juhatajad.
keskused
Haridusorganid, õppeasutuste ja Juhtivad töötajad, kooliins-
teiste haridusasutuste juhtimisega pektorid, koolinõunikud, me-
tegelevad organid toodikud, inspektorid, ins-
pektormetoodikud, psühholoo-
gid, konsultandid, kelle te-
gevus on seotud pedagoogilise
protsessiga.
Ettevõtete, asutuste, organisat- Koosseisulised õppejõud, toot-
sioonide tootmises kaadri ette- mises tööliste väljaõppe toot-
valmistamise ja kvalifikatsiooni mismeistrid, inspektorid, in-
tõstmise küsimustega tegelevad senerid, metoodikud, kelle te-
üksused gevus on seotud kaadri ette-
valmistamise ja kvalifikat-
siooni tõstmisega.
Elamuekspluatatsiooniorganisat- Pedagoogid-organisaatorid,
sioonid ringijuhid, kasvatajad, kellel
on pedagoogiline haridus.
Kasvatusliku töö kolooniad Töö (teenistus) pedagoogilise
hariduse omamisel järgmistel
ametikohtadel: üldharidusliku
õpetuse vaneminspektor ja ins-
pektor, alaealistega tehtava
kasvatustöö vaneminspektor ja
instruktor, kutseõpetuse va-
neminsener ja insener, toot-
misõpetuse vanemmeister ja
meister.
2. Lisaks punktis 1 toodud ametikohtadele arvatakse
haridustöötajatel pedagoogilise töö staaži hulka järgmised
ajavahemikud tingimusel, et neile niihästi üksikult kui ka
tervikuna vahetult eelnes ja vahetult järgnes pedagoogiline
tegevus: klubilise asutuse lasteosakonna (-sektori) juhatajana
ning laste ja noorukitega tehtava töö instruktorina;
elamuorganisatsioonide pedagoogina-organisaatorina (isikutel,
kellel ei ole pedagoogilist haridust), inspektorina, sekretärina
siseministeeriumi organite alaealiste asjade inspektsioonides
(miilitsa lastetubades), alaealiste asjade komisjonides.
3. Haridusasutuste pedagoogiliste töötajate üksikutel
kategooriatel arvatakse pedagoogilise töö staaži hulka:
1) kehalise kasvatuse õpetajatel ja spordiõpetajatel
töötamisaeg spordi vanemtreenerõpetajana ja treenerõpetajana,
samuti töötamisaeg, mis kuulub arvamisele treenerõpetaja töö
staaži hulka;
2) koolieelsete lasteasutuste ja väikelastekodude
kasvatajatel (vanemkasvatajatel) ning juhatajatel - töötamisaeg
lastesõimede ja -päevakodude rühmameditsiiniõena,
väikelastekodude valvemeditsiiniõena.
4. Töötamisaeg välismaal asutustes ja ametikohtadel, mis
vastavad punktis 1 nimetatutele, arvatakse haridustöötajatele
pedagoogilise töö staaži hulka sotsiaalmaksete tasumisel.
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse
16. juuli 1992. a.
määrusega nr. 207
Riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses ja rahvusooperis väljateenitud aastate pensionile õigust omavate artistide ametikohtade loetelu
(VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007 - RT I 2007, 2, 9)
Õigus pensionile kooskõlas «Väljateenitud aastate pensionide seaduse» paragrahvi 14 punktiga 5 on:
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 70, 541)
1. Vähemalt 20-aastase loomingulise töö staažiga järgmistel
ametikohtadel:
1) balletitantsija,
2) tantsija,
3) tsirkuse artist;
(EV V m. 31.05.94 nr. 196 jõust.10.06.94)
4) (Kehtetu - VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007 - RT I 2007, 2, 9)
2. Vähemalt 25-aastase loomingulise töö staažiga järgmistel
ametikohtadel:
1) vokaalsolist,
(VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007 - RT I 2007, 2, 9)
2) puhkpillimängija,
3) nukujuht,
4) koorilaulja.
25-aastase loomingulise töö staaži hulka arvatakse ka
töötamine käesoleva loetelu punktis 1 nimetatud ametikohtadel.
Logi sisse
☰
