ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1761, 5. oktoober 2021, millega pikendatakse erandit, mis tehti nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses Horvaatia territoriaalvetes kasutatavate kaldanootade miinimumkaugusega rannikust, vee miinimumsügavusega nende kasutamisel ning püügikeeluga kaitsealuste elupaikade kohal
Euroopa Komisjon 05.10.2021 määrus number 1761; jõustumiskuupäev 07.10.2021

6.10.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 353/6


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1761,

5. oktoober 2021,

millega pikendatakse erandit, mis tehti nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses Horvaatia territoriaalvetes kasutatavate kaldanootade miinimumkaugusega rannikust, vee miinimumsügavusega nende kasutamisel ning püügikeeluga kaitsealuste elupaikade kohal

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 5 ning artikli 13 lõikeid 5 ja 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

22. oktoobril 2018 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2018/1586, (2) millega kehtestatakse erand nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 1 esimesest lõigust ja artikli 13 lõike 1 esimesest lõigust seoses Horvaatia territoriaalvetes kasutatavate kaldanootade miinimumkaugusega rannikust, vee miinimumsügavusega nende kasutamisel ning püügikeeluga kaitsealuste elupaikade kohal. Erand puudutas traditsiooniliste kaldanootade „girarica“ ja „migavica“ kasutamist smariidi (Spicara smaris) püügiks ja traditsioonilise suure võrgusilmaga kaldanooda „šabakuni“ kasutamist merevaik-seriooli (Seriola dumerili) püügiks ning traditsioonilise kaldanooda „oližnica“ kasutamist liivatindi (Atherina boyeri) püügiks Horvaatia territoriaalvetes. Kõnealune erand kaotab kehtivuse 26. oktoobril 2021.

(2)

22. märtsil 2021 sai komisjon Horvaatialt taotluse pikendada asjaomast erandit selles osas, mis puudutas traditsioonilise kaldanooda „oližnica“ kasutamist liivatindi (Atherina boyeri) püügiks ja traditsiooniliste kaldanootade „girarica“ ja „migavica“ kasutamist smariidide (Spicara smaris) püügiks Horvaatia territoriaalvetes. Samas taotluses taotles Horvaatia veel erandit määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel seoses traditsiooniliste kaldanootade „girarica“ ja „migavica“ kasutamisega smariidide (Spicara smaris) püügiks.

(3)

Horvaatia esitas erandi uuendamiseks ajakohase teabe ja tehnilised põhjendused.

(4)

15. septembril 2021 võttis Horvaatia ministri käskkirjaga vastu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 lõike 2 kohase majandamiskava (3) (edaspidi „Horvaatia majandamiskava“).

(5)

Taotlus puudutab Horvaatias juba lubatud püügitegevust ja hõlmab laevu, millega on kala püütud üle viie aasta ning mida kasutatakse vastavalt Horvaatia majandamiskavale.

(6)

Taotlus hõlmab 71 laeva, mis on loetletud Horvaatia majandamiskavas seoses kaldanootade kasutamisega Horvaatia territoriaalvetes, samuti tagatakse majandamiskavaga, et nii nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikes 9, tulevikus püügikoormust ei suurendata.

(7)

Kõnealused laevad on lisatud nimekirja, mis on edastatud komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikele 9.

(8)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindas oma 22.–26. märtsini 2021 toimunud täiskogu istungil (4) Horvaatia taotlust erandi pikendamise kohta ja sellega seotud Horvaatia majandamiskava.

(9)

STECF märkis, et majandamiskava on eelmise kavaga võrreldes oluliselt parem, eelkõige on parandatud selektiivsuse osa ning väljendatud on ka püüdu viia läbi varude uurimuslik hindamine ja kehtestada võrdlusnäidud.

(10)

Horvaatia taotlus erandi pikendamiseks vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõikes 5 ning artikli 13 lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimustele.

(11)

Horvaatia taotletud erandi pikendamine mõjutab piiratud arvul (võrreldes kõnealuseid püügivahendeid kasutavate laevade suure tegevuspiirkonnaga) laevu, mis moodustavad umbes 1 % tervest Horvaatia kalalaevastikust ja 1 % selle kogumahutavusest.

(12)

Kõnealusele merepiirkonnale on omased teatavad geograafilised takistused, kuna Horvaatia morfoloogiline struktuur eristub pika rannajoone ja paljude saarte poolest ning püütavaid liike esineb kohati ja vaid teatavates rannikuala kohtades ja piirkondades ning üksnes sügavuses, mis jääb alla 50 meetri.

(13)

Mis puutub smariidide püüki traditsiooniliste kaldanootadega „girarica“ ja „migavica“, on taotlus esitatud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 5 esimese lõigu alusel, milles käsitletakse kalapüüki laevadega, mille kogupikkus on kuni 12 meetrit ja mootorivõimsus on kuni 85 kW, kus kasutatakse veetavaid põhjavõrke, mida tavaliselt kasutatakse Posidonia kasvukohtadel. Tuleb veel märkida, et smariidide püügiga seonduv tegevus mõjutab umbes 4 % majandamiskavaga hõlmatud Posidonia oceanica mererohuga kaetud alast, ja alla 3 % Horvaatia territoriaalvetes paiknevatest mererohu kasvukohtadest ning see on vastavuses määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 5 esimese lõigu punktides ii ja iii sätestatuga.

(14)

Asjaomast püüki ei saa teostada muude vahenditega, kuna vaid kaldanoodad on seda liiki püügiks vajalike tehniliste omadustega.

(15)

Asjaomane püük ei mõjuta märkimisväärselt merekeskkonda, sest kaldanoodad on väga selektiivsed püügivahendid. Horvaatia majandamiskavas on sätestatud kõik asjakohased kalandusalased mõisted ja selle kavaga tagatakse, et püügiload väljastatakse vaid 71 konkreetsele laevale, kellel on juba lubatud Horvaatias kala püüda. Sellega seoses märgitakse, et kooskõlas Horvaatia majandamiskava ja ministri käskkirjaga on kaldanootade „migavica“, „girarica“ ja „oližnica“ kasutamine kindlaks määratud Horvaatia majandamiskava II lisas, ja liivatindi püük kaldanoodaga „oližnica“ on lubatud üksnes püügi alapiirkonnas E4 ja alapiirkonna F2 ühes osas. Lisaks on kaldanootade kasutamine keelatud rahvusparkidena ja eriliste elupaikadena käsitatavatel aladel.

(16)

Asjaomane püügitegevus vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 1 teise lõigu nõuetele, sest nootasid haalatakse vees ja need ei puuduta merepõhja.

(17)

Tingimusi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 8 lõike 1 punktis h, mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (5) artikli 8 lõikega 1 ja IX lisa B osa I jaoga, ei kohaldata, kuna need on seotud traaleritega.

(18)

Horvaatia lubas liivatindi (Atherina boyeri) püügil kasutatavate traditsiooniliste kaldanootade „oližnica“ puhul kohaldada määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 9 lõike 3 nõuetest tehtavat erandit võrgusilma väikseima suuruse osas, sest see on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 7, kuna asjaomane püük on väga selektiivne, mõjutab merekeskkonda väga vähe ega ole seotud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 5 sätetega.

(19)

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikkel 9 jäeti määrusega (EL) 2019/1241 välja. Määruse (EL) 2019/1241 IX lisa B osa punkti 4 kohaselt võib aga jätkuvalt kohaldada selliseid 14. augusti 2019. aasta seisuga kehtinud erandeid võrgusilma suuruse osas, mis võeti vastu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 9 alusel, tingimusel et erandiga ei kaasne noorkalade püügi suurenemist. Horvaatia taotletud erandi pikendamine vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 15 lõikes 5 ja määruse (EL) 2019/1241 IX lisa B osa punktis 4 sätestatud tingimustele, sest sellega ei kahjustata selektiivsusnorme, eriti noorkalade püügi suurendamise osas kehtivaid nõudeid, mis kehtisid 14. augustil 2019, ning selle erandi eesmärk on saavutada kõnealuse määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärgid ja sihid.

(20)

Komisjon märgib, et Horvaatia ei ole andnud oma majandamiskavas luba kohaldada erandit määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 9 lõike 3 (mis on asendatud määruse (EL) 2019/1241 artikli 8 lõikes 1 ja IX lisa B osa punktis 4 sätestatud nõuetega) kohaldamise osas kaldanootade „girarica“ ja „migavica“ kasutamise puhul smariidide (Spicara smaris) püügiks.

(21)

Asjaomane püük toimub 500 meetri kaugusel rannikust ega häiri seepärast muude laevade tegevust.

(22)

Horvaatia majandamiskavaga tagatakse, et määruse (EL) 2019/1241 IX lisa A osas nimetatud liikide püük on minimaalne, sest erandiga hõlmatud sihtliigid on liivatint (Atherina boyeri) ja smariid (Spicara smaris, mida ei ole määruse (EL) 2019/1241 IX lisa A osas nimetatud.

(23)

Püük on väga selektiivne ja eesmärk ei ole püüda peajalgseid.

(24)

Horvaatia majandamiskava hõlmab kalapüügi seire meetmeid, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 5 viienda lõiguga ja artikli 13 lõike 9 kolmanda lõiguga.

(25)

Asjaomase püügitegevuse puhul on täidetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (6) artiklis 14 sätestatud nõuded.

(26)

Seega tuleks taotletud erandit pikendada kahe aasta võrra.

(27)

Horvaatia peaks esitama komisjonile aruande ettenähtud ajaks ja kooskõlas Horvaatia majandamiskavas kehtestatud seirekavaga.

(28)

Erandi kehtivusaja piiramine tagab võimaluse võtta viivitamata parandavaid majandamismeetmeid juhul, kui komisjonile esitatav aruanne näitab püütavate liikide kehva kaitsestaatust; samuti võimaldab piiratud kehtivusaeg koguda paremaid teadusandmeid majandamiskava täiustamiseks.

(29)

Kuna rakendusmäärusega (EL) 2018/1586 kehtestatud erandi kehtivusaeg lõpeb 26. oktoobril 2021, tuleks õigusliku järjepidevuse tagamiseks kohaldada käesolevat määrust alates 27. oktoobrist 2021.

(30)

Õiguskindluse aspektist lähtudes peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti.

(31)

Käesolev määrus ei piira komisjoni seisukohta, mis esitati erandiga hõlmatud tegevuse vastavuse kohta muudele ELi õigusaktidele, eelkõige nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ (7).

(32)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erand

1.   Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata Horvaatia territoriaalvetes toimuva smariidi (Spicara smaris) püügi suhtes kaldanootadega „girarica“ ja „migavica“.

2.   Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata Horvaatia territoriaalvetes juhul, kui:

a)

kaldanoodaga „oližnica“ püütakse liivatinti (Atherina boyeri) ning

b)

kaldanootadega „girarica“ ja „migavica“ püütakse smariidi (Spicara smaris).

3.   Lõikes 1 ja 2 osutatud kaldanootasid kasutavad laevad:

a)

millel on registreerimisnumber, mis on sätestatud Horvaatia majandamiskavas, mille Horvaatia on vastu võtnud,

b)

millega on kala püütud üle viie aasta ja mille puhul tulevikus ei suurendata varem kasutatud püügikoormust ning

c)

millel on püügiluba ja mis tegutsevad Horvaatia poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 lõikele 2 vastu võetud majandamiskava alusel.

Artikkel 2

Seirekava ja aruanne

Horvaatia esitab komisjonile 26. oktoobriks 2023 aruande, mis on koostatud vastavalt artikli 1 lõike 3 punktis c osutatud Horvaatia majandamiskavas kehtestatud seirekavale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 27. oktoobrist 2021 kuni 26. oktoobrini 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 5. oktoober 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 409, 30.12.2006, lk 11.

(2)  Komisjoni 22. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1586, millega kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses Horvaatia territoriaalvetes kasutatavate kaldanootade miinimumkaugusega rannikust, vee miinimumsügavusega nende kasutamisel ning püügikeeluga kaitsealuste elupaikade kohal (ELT L 264, 23.10.2018, lk 16).

(3)  Pravilnik o obavljanju gospodarskog ribolova na moru obalnim mrežama potegačama, ametlik väljaanne 30/18 ja selle muudatused 49/18, 78/18, 54/19, 27/21 ja 100/21.

(4)  Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) – 66. täiskogu istungi aruanne (PLEN-21–01). EUR 28359 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021, vt: https://stecf.jrc.ec.europa.eu/reports/plenary/-/asset_publisher/oS6k/document/id/2851300

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(6)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(7)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).


Top