Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 08.01.2021 nr 6

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2, lõike 5 punkte 2 ja 3 ning lõiget 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) sõnastada punkti 3¹ sissejuhatav lauseosa järgmiselt:
„3¹. Punktis 1¹ ja punkti 2 alapunktides 2 ja 3 nimetatud isik võib lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui ta järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:“;

2) sõnastada punkti 4 alapunkt 6 järgmiselt:
„6) punktides 2 ja 12¹ nimetatud isikud, kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigis, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis või Andorra Vürstiriigis, Monaco Vürstiriigis, San Marino Vabariigis ja Vatikani Linnriigis (Püha Tool), juhul kui nimetatud riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 25-ga või väiksem sellest. Käesolevas punktis nimetatud isikute suhtes ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punktides 1, 1¹ ja 2 sätestatud piirangut ka juhul, kui nimetatud riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 25, kuid väiksem või kuni 10% võrra suurem kui Eesti Vabariigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta või võrdne sellega, kuid mitte suurem kui 50. Välisministeerium avaldab vastava teabe oma veebilehel;“;

3) asendada punktis 6 tekstiosa „Punktides 1 ja 2 sätestatut“ tekstiosaga „Punktides 1, 1¹ ja 2 sätestatut“;

4) sõnastada punkti 7 sissejuhatav lauseosa järgmiselt:
„7. Avalikud üritused, spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused, mille osalejatele kehtestatud tingimused erinevad käesolevas korralduses nimetatust, on lubatud järgmistel tingimustel:“;

5) sõnastada punktid 17–19 järgmiselt:
„17. Välistingimustes on lubatud sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
   1) on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
   2) tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
   3) tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktis 1 nimetatud tingimusi ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

18. Sisetingimustes on lubatud sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
   1) on tagatud osalejate arv rühmas kuni 11 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
   2) tagatud on ruumi kuni 50% täituvus;
   3) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
   4) tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
   5) tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktides 1 ja 2 nimetatud tingimusi ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

19. Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
   1) sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
   2) välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
   3) pealtvaatajad ei ole lubatud;
   4) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
   5) ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00;
   6) võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
   7) võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktides 1, 2 ja 5 nimetatud tingimusi ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele. Alapunktides 2 ja 5 nimetatud tingimusi ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele.“;

6) tunnistada korralduse punktid 20⁴–20⁷ kehtetuks;

7) täiendada korralduse punkti 20⁹ alapunktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused ei ole lubatud, välja arvatud spordivõistlused, milles osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid. Nimetatud spordivõistlustele ei ole lubatud pealtvaatajaid ning spordivõistlustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Spordivõistluse siseruumides kantakse maski, välja arvatud alla 12-aastased lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Spordivõistluse korraldaja peab tagama siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest, õues osalejate arvu kuni 500 inimest, desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.“.

2. Korraldus jõustub 11. jaanuaril 2021. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti üleüldine avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Arvestada tuleb ka seda, et nakatunute ja surmajuhtumite arv on kogu maailmas, sealhulgas Eestis endiselt tõusutrendis. Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus praegusest suuremaks võib ohustada juba ümberkorraldatud tervishoiusüsteemi toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Korralduses ette nähtud piirangud on vajalikud, sest koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane. Seetõttu on nende nõuete kehtestamine tõhus ning proportsionaalne meede rahvatervise kaitseks. Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib kiiremini siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud. Piirangute kehtestamisel on arvestatud, et neid rakendades oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga.

2020. aasta septembri lõpus, kui koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatavasse COVID-19 haigusesse nakatumine hakkas kiiresti kasvama, muutis Vabariigi Valitsus viiruse leviku tõkestamiseks varasemaid piiranguid ja vähendas alates 29. septembrist 2020. a avalikel koosolekutel ja avalikel üritustel osalejate ja spordivõistlustel siseruumides osalejate arvu 1500 osalejalt 750 osalejale.

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku jätkuva kiire kasvu tõttu kehtestas Vabariigi Valitsus alates 16. novembrist 2020. a lisapiirangud klientide viibimisele ja liikumisele kaupluses, kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides, toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis, meelelahutusteenuse osutamise kohas ning avalikel koosolekutel ja avalikel üritustel, kus on osalejatele ette nähtud statsionaarne istekoht, väljaspool eelnimetatud ala. Nimetatud kohtades nähti ette koos liikuvate ja viibivate inimeste piirarv, olenevalt kohast kas kuni kaks või kuni kümme inimest üheskoos, ning nende kohustus hoida teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Samuti nähti ette uus piirang, mille kohaselt kliendid ei tohi toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis ja meelelahutusteenuse osutamise kohas viibida ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00. Kõikide nimetatud piirangute kohaldamisel nähti ka ette juhud, kui piirangut ei kohaldata. Vabariigi Valitsus kehtestas 23. novembri 2020. a korraldusega lisapiirangud, nähes ette üldise maski kandmise kohustuse kõikides avalikes siseruumides ning nn 2+2 reegli avalikes siseruumides liikumiseks ja viibimiseks. Samuti vähendati avalikel üritustel osaleda lubatud isikute arvu selliselt, et siseruumides toimuvatel üritustel, kus osalejatele on tagatud statsionaarne istekoht, on lubatud osaleda kuni 400 inimesel, teistel siseruumides toimuvatel üritustel võib osaleda kuni 250 inimest. Õues toimuval üritusel võib osaleda kuni 500 inimest. Võttes arvesse viiruse laialdast levikut Harju ja Ida-Viru maakonnas, kehtestas Vabariigi Valitsus juba 23. novembril 2020. a neis maakondades lisapiirangud huvihariduse, huvitegevuse, täienduskoolituse ja täiendõppe läbiviimisele ja sportimisele siseruumides. Samuti kehtestati Harju ja Ida-Viru maakonnas statsionaarsete istekohtadega ruumides toimuvatele tegevustele koos üldise osalejate piirmäära vähendamisega ka ruumi kuni 50% täituvuse piirang.

3. detsembril 2020. a kehtestatud korraldusega muutus alates 5. detsembrist 2020. a kohustuslikuks tagada, et siseruumis asuvate kaupluste müügisaalides, teenuse osutaja teenindussaalides ning kaubandusettevõtete üldkasutatavates ruumides ei ületaks inimeste arv 50% ruumi täituvusest. Lisaks piirati toitlustusettevõtete ja meelelahutusasutuste lahtiolekuaega kuni kella 22.00-ni senise kella 00.00 asemel. Arvestades tervishoiualast kriitilist olukorda Ida-Viru maakonnas, piirati korraldusega selles maakonnas siseruumides toimuvat huvitegevust, huviharidust, sportimist, treenimist ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimist. Nimetatud tegevused lubati individuaalõppena ja individuaaltegevusena ning arvestades, et tegevuse läbiviimisel tuleb järgida nn 2+2 reeglit.

Viiruse leviku tõkestamiseks kehtestati 10. detsembril 2020. a kogu Eestis kehtivad tähtajalised lisapiirangud haridusasutustele, rangemad nõuded sportimisele ja treenimisele, sealhulgas spordivõistlustele, ning ka noorsootööle ja nii noorte kui ka täiskasvanute huviharidusele, huvitegevusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele. Samuti peatati kolmeks nädalaks spordi- ja liikumisürituste läbiviimine. Alates 14. detsembrist kuni 31. detsembrini 2020. a keelati õppijatel viibida ja liikuda üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppehoonetes, välja arvatud juhul, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või sooritavad nad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Kuna vaatamata senistele Eesti-sisestele liikumisvabaduse piirangutele, sealhulgas palju rangematele piirangutele Ida-Viru maakonnas, haigestumine koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatavasse COVID-19 haigusesse ei peatunud, vaid haiguse levik Harju maakonnas oli Terviseameti hinnangul endiselt laialdane ja kiire, kehtestati 23. detsembri 2020. a korraldusega alates 28. detsembrist 2020. a kuni 17. jaanuarini 2021. a k.a täiendavad liikumisvabaduse piirangud lisaks senistele piirangutele Ida-Viru maakonnas ka Harju maakonnas. Ühtlasi pikendati Ida-Viru maakonnas kehtivaid tähtajalisi liikumisvabaduse piiranguid kuni 17. jaanuarini 2021. a.

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2020. a korraldusega pikendati ka haridusasutustele kehtestatud liikumisvabaduste piiranguid kuni 10. jaanuarini 2021. a ning nähti ette, et õppehoonetes viibimise piirangut ei kohaldata 1.–4. klassi õpilastele. 29. detsembri 2020. a korraldusega kehtestati Harju ja Ida-Viru maakonnas haridusasutustele piirangud alates 11. jaanuarist 2021. a kuni 17. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud). Korralduse kohaselt on Harju ja Ida-Viru maakonnas alates 11. jaanuarist 2021. a lubatud kontaktõpet läbi viia 1.–4. klassi, 9. klassi ning 12. klassi õpilastele.

Käesoleva korraldusega kehtestatakse sportimisele, treenimisele, noorsootööle, huvitegevusele, huviharidusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele ühetaolised reeglid sise- ja välistingimustes koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Nimetatud tegevused siseruumides on alates 11. jaanuarist 2021. a lubatud, kui tagatud on osalejate arv rühmas kuni 11 isikut (sealhulgas juhendaja) ning kokku ei puututa teiste rühmadega, samuti peab tagatud olema ruumi kuni 50% täituvus. Õues on sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud tingimusel, et tagatud on osalejate arv rühmas kuni 25 isikut (sealhulgas juhendaja), ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Koos liikuvatel või viibivatel perekondadel võimaldatakse sportida ja treenida ning spordi- ja liikumisüritustel osaleda. Nii siseruumides kui ka õues toimuvatele tegevustele nähakse ette rühma suuruse piirangud, et tõkestada viiruse levikut. Samas arvestatakse piirangute kehtestamisel, et sportimine, huvitegevus jms on inimestele vajalik ka erinevate liikumispiirangute kehtivuse ajal. Samuti tekivad ühetaolised alused spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituse korraldamisele. Võttes arvesse viiruse jätkuvalt laialdast levikut Eestis, lubatakse spordivõistlusi ning spordi- ja liikumisüritusi siseruumides läbi viia vaid spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele. Välistingimustes võib spordivõistlusi ning spordi- ja liikumisüritusi läbi viia samuti tingimusel, et tagatud on osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, ning selliselt, et rühmade omavaheline kokkupuutumine on välistatud. Samas jäävad kehtima erisused samadele tegevustele Harju ja Ida-Viru maakonnas. Lisaks tehakse korralduses nr 282 tehnilisi ja keelelisi parandusi.

Peale üksikisikute haigestumise mõjutab viiruse levik tuntavalt tervishoiusüsteemi toimepidevust alates koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse jaoks mõeldud haiglakohtade kriitiliselt vähenenud arvust lõpetades plaanilise ravi kättesaadavusega. Viiruse laialdasel levikul on tuntav negatiivne mõju kogu ühiskonnale (tööturg, ettevõtlus, haridus, vaba eneseteostus jm). Arvestades Eesti väiksust ja inimeste liikuvust on endiselt suur oht, et viirus levib laialdasemalt ka mujale Eestisse, mistõttu kehtestatakse korralduses sätestatud piirangud üle riigi. Meetmeid ja piiranguid peavad vajalikuks ka Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda ja Terviseamet.

7. jaanuari 2021. a seisuga on Eesti COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 582,48. Ööpäevaga lisandus 7148 testi tulemust, nendest 1104 ehk 15,44% olid positiivsed. Kokku on kinnitatud 662 215 laboratoorset testi, millest 31 751 ehk 4,8% on positiivsed vastused. 7. jaanuari 2021. a seisuga on haiglaravil haiglate edastatud andmete põhjal 394 patsienti, juhitaval hingamisel on 30 patsienti. Ööpäeva jooksul lisandus 4 surmajuhtumit. Kokku on Eestis surnud 262 koroonaviirusega nakatunud inimest, neist haiglas 250.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.