Lihtotsing

Prindi I Salvesta DOC failina I Tagasi

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1784, 25. november 2020, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (uuesti sõnastatud)
Euroopa Parlament 25.11.2020 määrus number 1784; jõustumiskuupäev 22.12.2020 ; rakendamise kuupäev 01.07.2022 redaktsioon 22.12.2020

2.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 405/40

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/1784,

25. november 2020,

mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1393/2007 (3) on varem muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi sisulisi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomiseks peab liit muude meetmete hulgas võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikke meetmeid seoses õigusalase koostööga tsiviilasjades.

(3)

Siseturu nõuetekohase toimimise ja liidu tsiviilõigusruumi arendamise huvides on vaja veelgi täiustada ja kiirendada kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist ja kättetoimetamist liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades ning seejuures tagada selliste dokumentide edastamisel kõrge turvalisuse ja kaitse tase, kaitsta adressaatide õigusi ning kaitsta eraelu puutumatust ja isikuandmeid. Käesoleva määrusega püütakse parandada kohtumenetluste tulemuslikkust ja kiirust, lihtsustades ja ühtlustades liidus kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamist, aidates samal ajal vähendada viivitusi ja kulusid üksikisikute ja ettevõtjate jaoks. Suurem õiguskindlus koos lihtsamate, ühtlustatud ja digitaliseeritud menetlustega julgustab üksikisikuid ja ettevõtjaid osalema piiriülestes tehingutes, edendades seeläbi liidusisest kaubandust ja seega siseturu toimimist.

(4)	Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Seda ei tuleks kohaldada kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise suhtes muudes valdkondades, nagu maksu-, tolli- või haldusasjad.

(5)	Piiriülese kättetoimetamise all tuleks mõista dokumendi kättetoimetamist ühest liikmesriigist teise liikmesriiki.

(6)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada dokumentide kättetoimetamise suhtes poole ametlikule esindajale kohtu asukohaliikmesriigis, vaid seda tuleks kohaldada mis tahes dokumendi kättetoimetamise suhtes teises liikmesriigis asuvale poolele, kui selline kättetoimetamine on kohtu asukohaliikmesriigi õiguse kohaselt nõutav, olenemata sellest, kas dokument on poole esindajale kätte toimetatud.

(7)

Kui adressaadil ei ole kohtu asukohaliikmesriigis teadaolevat aadressi dokumentide kättetoimetamiseks, kuid tal on dokumentide kättetoimetamise jaoks üks või mitu teadaolevat aadressi ühes või mitmes teises liikmesriigis, tuleks dokument edastada sellisesse teise liikmesriiki käesoleva määruse kohaseks kättetoimetamiseks. Seda olukorda ei tohiks käsitada riigisisese kättetoimetamisena kohtu asukohaliikmesriigis. Eelkõige ei tohiks dokumenti adressaadile kätte toimetada fiktiivse kättetoimetamise teel, näiteks avaldades selle kohtu teadetetahvlil või lisades dokumendi kohtutoimikusse.

(8)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid kohtuväliste dokumentide hulka kuuluma ametiasutuse või ametniku koostatud või kinnitatud dokumendid ning muud dokumendid, mille vormikohane edastamine teises liikmesriigis elavale adressaadile on vajalik mõne tsiviil- või kaubandusõigusest tuleneva õiguse või nõude teostamiseks, tõendamiseks või tagamiseks. Kohtuväliste dokumentidena ei tuleks käsitada dokumente, mille haldusasutused on välja andnud haldusmenetluste jaoks.

(9)

Tõhus ning kiire tsiviilkohtumenetlus eeldab, et kohtu- ja kohtuvälised dokumendid edastatakse otse ning kiiresti liikmesriikide määratud kohalikele asutustele. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata viieks aastaks eraldi edastavad ja vastuvõtvad asutused või määrata üks või mitu mõlemat ülesannet täitvat asutust. Määramist peaks olema võimalik iga viie aasta järel uuendada.

(10)

Selleks et tagada dokumentide kiire edastamine liikmesriikide vahel, et need kätte toimetada, tuleks kasutada asjakohast kaasaegset kommunikatsioonitehnoloogiat, kui teatavad kättesaadud dokumendi terviklikkuse ja usaldusväärsusega seotud tingimused on täidetud. Seetõttu peaks kogu teabevahetus ja dokumentide vahetamine liikmesriikide määratud asutuste ja organite vahel reeglina toimuma omavahel ühendatud ja tehniliselt koostalitlusvõimelistest riiklikest IT-süsteemidest koosneva turvalise ja usaldusväärse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, mis põhineb näiteks e-CODEXil, ilma et see piiraks tehnoloogia edasist arengut. Seega tuleks luua detsentraliseeritud IT-süsteem käesoleva määruse kohaseks andmevahetuseks. Sellise IT-süsteemi detsentraliseeritus võimaldaks andmevahetust ainult ühest liikmesriigist teise, ilma et ükski liidu institutsioon selles andmevahetuses osaleks.

(11)	Ilma et see piiraks tehnoloogia võimalikku edasist arengut, ei tuleks turvalist detsentraliseeritud IT-süsteemi ja selle komponente tingimata käsitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (4) määratletud kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenusena.

(12)

Komisjon peaks vastutama sellise etalonteostuse tarkvara loomise, hooldamise ja edasise arendamise eest, mida liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada oma riikliku IT-süsteemi asemel vastavalt lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetele. Komisjon peaks etalonteostuse tarkvara projekteerima, arendama ja hooldama vastavalt andmekaitsenõuetele ja -põhimõtetele, mis on sätetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2018/1725 (5) ja (EL) 2016/679, (6) eelkõige vastavalt lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetele. Samuti peaks etalonteostuse tarkvara hõlmama sobivaid tehnilisi meetmeid ja võimaldama võtta korralduslikke meetmeid, mida on vaja, et tagada selline turvalisuse ja koostalitlusvõime tase, mis on dokumentide kättetoimetamise puhul teabevahetuseks asjakohane.

(13)	Nende detsentraliseeritud IT-süsteemi komponentide puhul, mis kuuluvad liidu vastutusalasse, peaks haldaval üksusel olema kõnealuse süsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks piisavalt vahendeid.

(14)	Riigisisese õiguse kohaselt pädev asutus või pädevad asutused peaksid vastutava töötlejana vastutama määruse (EL) 2016/679 tähenduses enda poolt käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise eest, mis hõlmab dokumentide edastamist liikmesriikide vahel.

(15)

Andmete edastamine detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu võib muutuda süsteemi häire tõttu võimatuks. Muud sidevahendid võiksid olla asjakohasemad ka erandlikel asjaoludel, näiteks olukorras, kus mahukate dokumentide konvertimine elektroonilisteks dokumentideks põhjustaks edastavale asutusele ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse, või kui originaaldokumendi autentsuse hindamiseks on vaja seda paberil. Kui detsentraliseeritud IT-süsteemi ei kasutata, peaks edastamine toimuma kõige asjakohasemate alternatiivsete vahendite abil. Need alternatiivsed vahendid peaksid muu hulgas tagama, et edastamine toimub võimalikult kiiresti ja turvalisel viisil muude turvaliste elektrooniliste vahendite abil või postiteenust kasutades.

(16)

Piiriülese elektroonilise edastamise tõhustamiseks ei tohiks menetluses keelduda detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu edastatud dokumentide õigusjõu ja tõendina kasutamise lubatavuse tunnustamisest ainuüksi seetõttu, et need on esitatud elektroonilisel kujul. See põhimõte ei tohiks aga mõjutada selliste dokumentide õigusjõu hindamist ega nende tõendina kasutamise lubatavust kooskõlas riigisisese õigusega. Samuti ei tohiks see piirata dokumentide konvertimist käsitleva riigisisese õiguse kohaldamist.

(17)

Dokumentide edastamise ja kättetoimetamise lihtsustamiseks liikmesriikide vahel tuleks kasutada I lisas esitatud vorme. Edastatavale dokumendile tuleks lisada taotlus, mille koostamiseks on kasutatud I lisa vormi A. Tüüpvorm tuleks täita selle liikmesriigi ametlikus keeles, kelle poole pöördutakse, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest või mõnes muus keeles, mille aktsepteerimisest on asjaomane liikmesriik teatanud. Iga liikmesriik peaks teatama liidu selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid mida ta aktsepteerib.

(18)	Võimalikult kiiresti ning igal juhul seitsme päeva jooksul pärast dokumendi kättesaamist tuleks edastavale asutusele automaatselt saata I lisa vormi D kasutades kättesaamisteatis detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu või muul viisil.

(19)

Edastaval asutusel on dokumentide kättetoimetamata jäämise teatise saamisel oluline teada, kas adressaatliikmesriigi ametiasutused esitasid selle isiku, kellele tuleb dokument kätte toimetada, uue aadressi saamiseks taotlused elukoharegistritesse või muudesse andmebaasidesse, kui sellised registrid või andmebaasid on olemas. Seetõttu peaksid liikmesriigid teatama komisjonile, kas nende ametiasutused esitavad juhul, kui kättetoimetamistaotlusele märgitud aadress ei ole õige, selliseid taotlusi omal algatusel. Siiski ei tuleks käesoleva määrusega kohustada liikmesriikide ametiasutusi selliseid taotlusi esitama.

(20)

Kui kättetoimetamistaotlust ei saa edastatud teabe või dokumentide põhjal täita, see ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, kättetoimetamine ei ole võimalik vorminõuete täitmata jätmise tõttu või kui kättetoimetamistaotlus saadeti vastuvõtvale asutusele, kellel puudub territoriaalne pädevus, peaks vastuvõttev asutus astuma käesolevas määruses ette nähtud samme ilma viivituseta, mis konkreetseid asjaolusid arvesse võttes oleks põhjendamatu, mittemõistlik ja ebavajalik, sealhulgas võttes arvesse vastuvõtva asutuse käsutuses olevaid sidevahendeid.

(21)	Kiire edastamise huvides toimetatakse dokument kätte kättesaamisele järgnevate päevade jooksul. Dokument toimetatakse kätte nii kiiresti kui võimalik ning igal juhul ühe kuu jooksul pärast seda, kui vastuvõttev asutus on selle kätte saanud.

(22)

Vastuvõttev asutus peaks jätkuvalt astuma dokumendi kättetoimetamiseks vajalikke samme isegi siis, kui kättetoimetamine ei ole osutunud võimalikuks ühe kuu jooksul dokumendi kättesaamisest, näiteks kuna kostja viibis oma elukohast eemal puhkuse tõttu või ei viibinud töökohas ärireisi tõttu. Et vältida vastuvõtva asutuse tähtajatut kohustust astuda samme dokumendi kättetoimetamiseks, peaks edastaval asutusel olema võimalik määrata I lisa vormi A kasutades kindlaks tähtpäev, mille möödumisel kättetoimetamine ei ole enam vajalik.

(23)	Käesoleva määruse tõhususe tagamiseks peaksid kättetoimetatavatest dokumentidest keeldumise asjaolud piirduma erandjuhtudega.

(24)

Alati, kui kättetoimetatav dokument ei ole kättetoimetamise koha ametlikus keeles või ühes ametlikus keeles, peaks vastuvõttev asutus teavitama adressaati I lisa vormi L kasutades kirjalikult, et adressaat võib kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest keelduda, kui dokument ei ole talle arusaadavas keeles või kättetoimetamise koha ametlikus keeles või ühes neist keeltest. See reegel peaks kehtima ka kättetoimetamisele pärast seda, kui adressaat on kasutanud oma õigust keelduda. Keeldumisõigust tuleks kohaldada ka kättetoimetamisel diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike kaudu, postiteenust kasutades, elektroonilisel kättetoimetamisel ning vahetu kättetoimetamise puhul. Kui dokumendi vastuvõtmisest on keeldutud, peaks olema võimalik seda parandada, toimetades adressaadile kätte dokumendi tõlke.

(25)

Kui kättetoimetatavale dokumendile on lisatud tõlge, peaks see olema kinnitatud või päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt menetluse jaoks muul viisil sobivaks peetav. Tõlge tuleks teha kättesaadavaks liikmesriigile, kus dokument kätte toimetatakse. Dokumentide tõlkimine teise keelde käesoleva määruse täitmise tagamiseks ei piira dokumentide saaja võimalust vaidlustada tõlke õigsus kooskõlas kohtu asukohaliikmesriigi õigusega.

(26)

Kui adressaat on dokumendi vastuvõtmisest keeldunud ning kohus või asutus, kus toimub kohtumenetlus, otsustab pärast kontrollimist, et keeldumine ei olnud põhjendatud, peaks asjaomane kohus või asutus kaaluma sobivat viisi adressaadi teavitamiseks kõnealusest otsusest kooskõlas riigisisese õigusega. Et kontrollida, kas keeldumine oli põhjendatud, peaks kohus või asutus võtma arvesse kogu toimikus olevat asjakohast teavet, et teha kindlaks adressaadi keeleoskus. Kui see on asjakohane, võiks kohus või asutus adressaadi keeleoskuse hindamisel arvesse võtta faktilisi asjaolusid, näiteks adressaadi poolt selles keeles kirjutatud dokumente või seda, kas adressaadi ametikoht eeldab asjaomase keele oskust või kas adressaat on kohtu asukohaliikmesriigi kodanik või kas adressaat on selles liikmesriigis varem pikema aja jooksul elanud.

(27)

Liikmesriikide menetlusnormide erinevuste tõttu on kättetoimetamise kuupäevana käsitatav päev liikmesriigiti erinev. Selliseid olukordi ning nendega seoses tekkida võivaid probleeme arvesse võttes tuleks käesoleva määrusega ette näha süsteem, mille kohaselt määratakse kättetoimetamise kuupäev adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt. Kui aga vastavalt liikmesriigi õigusele tuleb dokument kätte toimetada teatava tähtaja jooksul, tuleks taotluse esitaja puhul lugeda arvesseminevaks kuupäevaks liikmesriigi õigusega määratud kuupäev. Selline kahe kuupäeva süsteem esineb ainult vähestes liikmesriikides. Kui liikmesriigid kõnealust süsteemi kohaldavad, peaksid nad edastama selle teabe komisjonile, kes peaks tegema selle elektrooniliselt kättesaadavaks nõukogu otsusega 2001/470/EÜ (7) loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis.

(28)

Õiguskaitse kättesaadavuse lihtsustamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama kohtuametniku või adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädeva ametiisiku võetava ühtse kindla tasumäära. See määr peaks võtma arvesse proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Ühtse kindla tasumäära nõue ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust kehtestada erinevatele kättetoimetamisviisidele erinevaid määrasid, kui järgitakse nimetatud põhimõtteid.

(29)

Igal liikmesriigil peaks olema õigus saata dokument postiteenust kasutades teises liikmesriigis elavale isikule otse kätte tähtkirjaga, mis antakse üle kättesaamisteatise või muu võrdväärse dokumendi vastu. Eri vormis dokumentide, sealhulgas dokumendikogumite kättetoimetamiseks peaks olema võimalik kasutada nii eraõiguslikke kui ka avalikku postiteenust.

(30)

Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikaga (8) tuleks käesoleva määruse kohast postiteenust kasutavat vahetut kättetoimetamist pidada kehtivaks kättetoimetamiseks isegi juhul, kui dokumenti ei toimetatud adressaadile kätte isiklikult, vaid see toimetati kätte adressaadi koduaadressil täisealisele isikule, kes elab adressaadiga samas majapidamises või töötab seal adressaadi heaks ning kes on suuteline ja valmis dokumenti vastu võtma, välja arvatud juhul, kui kohtu asukohaliikmesriigi õiguse kohaselt on kõnealune dokument lubatud adressaadile kätte toimetada ainult isiklikult.

(31)

Piiriülese kohtumenetluse tõhusus ja kiirus eeldab otseseid, kiireid ja turvalisi kanaleid, mille abil saab dokumente kätte toimetada isikutele teistes liikmesriikides. Seetõttu peaks olema võimalik toimetada dokumendid elektrooniliste vahendite abil kätte otse adressaadile, kelle teadaolev aadress on teises liikmesriigis. Seda liiki otsese elektroonilise kättetoimetamise kasutamise tingimustega tuleks tagada, et elektroonilisel teel kättetoimetamine toimub ainult selliste elektrooniliste vahenditega, mida kasutatakse kohtu asukohaliikmesriigi õiguse alusel dokumentide riigisiseseks kättetoimetamiseks ning et adressaatide huvide kaitseks on kasutusel kohased kaitsemeetmed, sealhulgas kõrgel tasemel tehnilised nõuded ja adressaadi sõnaselge nõusoleku nõue.

(32)

Adressaadile peaks olema võimalik dokumendid kätte toimetada elektrooniliselt, kasutades kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuseid määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses, kui adressaat on eelnevalt andnud sõnaselge nõusoleku kasutada kohtumenetluste käigus dokumentide kättetoimetamiseks elektroonilisi vahendeid. Sellisel juhul võiks sõnaselge nõusolek olla antud konkreetse kohtumenetluse jaoks või üldise nõusolekuna selle kohta, et kohtumenetluste käigus toimetatakse dokumendid kätte asjaomasel viisil. Kõnealune nõusolek võiks olla antud ka siis, kui vastavalt kohtu asukohaliikmesriigi õigusele võib menetlusdokumente kätte toimetada elektroonilise süsteemi kaudu ning kui adressaat on enne, kui talle selle süsteemi kaudu dokumente kätte toimetatakse, nõustunud selle süsteemi kasutamisega nimetatud eesmärgil.

(33)

Adressaadile võiks dokumendid kätte toimetada elektrooniliselt, kasutamata kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuseid määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses, kui adressaat on eelnevalt andnud kohtule või asutusele, kus menetlus toimub, või poolele, kes vastutab selle menetluse puhul dokumentide kättetoimetamise eest, sõnaselge nõusoleku toimetada selles kohtumenetluses dokumendid kätte e-posti teel konkreetsele e-posti aadressile, tingimusel et adressaadilt saadakse kinnitus dokumendi kättesaamise kohta. Adressaat peaks kinnitama dokumendi kättesaamist, allkirjastades ja tagastades kättesaamisteatise või saates vastuseks e-kirja e-posti aadressilt, mille ta on kättetoimetamiseks andnud. Kättesaamisteatise võiks allkirjastada ka elektrooniliselt. Edastamise turvalisuse tagamiseks võiksid liikmesriigid täpsustada, millistel lisatingimustel nad aktsepteerivad elektroonilist kättetoimetamist e-posti teel, kui nende õiguses on e-postiga kättetoimetamise suhtes kehtestatud rangemad tingimused või kui kättetoimetamine e-posti teel pole lubatud. Need tingimused võiksid puudutada näiteks selliseid küsimusi nagu saatja ja saaja tuvastamine, saadetud dokumentide terviklus ning edastamise kaitse välise sekkumise eest.

(34)	Igal konkreetsest kohtumenetlusest huvitatud isikul peaks olema võimalik toimetada dokument kätte otse selle liikmesriigi, kus dokument tuleb kätte toimetada, kohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku kaudu, kui vahetu kättetoimetamine on asjaomase liikmesriigi õigusega lubatud.

(35)

Kui riigisisese õigusega ja käesoleva määrusega lubatakse kohtul teha otsus ka siis, kui ei ole saadud dokumendi kättetoimetamisteatist või menetluse algatamist käsitlevat või võrdväärset dokumenti, tuleks teha kõik mõistlikud jõupingutused, et saada teatis adressaatliikmesriigi pädevate asutuste või organite vahendusel enne kohtuotsuse tegemist, kooskõlas mis tahes muude kostja huve kaitsvate nõuetega. Välja arvatud juhul, kui see ei ole riigisisese õigusega kooskõlas, tuleks teha kõik mõistlikud jõupingutused, et teavitada kostjat kõigi kättesaadavate kommunikatsioonikanalite kaudu, sealhulgas kaasaegse kommunikatsioonitehnoloogia abil, millega seotud aadress või konto on menetlevale kohtule teada, et on algatatud kohtumenetlus.

(36)

Komisjon peaks koostama käsiraamatu, mis sisaldab asjakohast teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta. Käsiraamat tuleks teha kättesaadavaks tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu. Komisjon ja liikmesriigid teevad kõik endast oleneva selleks, et tagada käsiraamatus oleva teabe, eriti vastuvõtvate ja edastavate asutuste kontaktandmete ajakohasus ja terviklikkus.

(37)	Käesolevas määruses sätestatud tähtaegade ja tähtpäevade arvestamisel tuleks kohaldada nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (9).

(38)

Selleks et käesoleva määruse I lisas esitatud vorme ajakohastada või teha neis muudatusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nimetatud lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(39)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(40)

Käesolev määrus peaks olema ülimuslik liikmesriikide sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete, eelkõige 15. novembri 1965. aasta Haagi tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamise konventsiooni nende sätete suhtes, millel on käesoleva määruse kohaldamisalaga sama kohaldamisala, nendega ühinenud liikmesriikide vahelistes suhetes. Käesolev määrus ei takista liikmesriike jätmast kehtima või sõlmimast lepinguid või kokkuleppeid, mille eesmärk on kiirendada ja hõlbustada dokumentide edastamist, tingimusel et need lepingud või kokkulepped on käesoleva määrusega kooskõlas.

(41)	Kooskõlas liidu õigusega tuleks täielikult järgida ja austada kõigi asjaomaste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õiguskaitsele võrdse juurdepääsu, mittediskrimineerimise ning isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse õigust.

(42)	Käesoleva määruse kohaselt edastatav teave peaks olema sobivalt kaitstud. See kaitse kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ning direktiivi 2002/58/EÜ (12) kohaldamisalasse. Isikuandmed, mis ei ole konkreetse juhtumi käsitlemiseks asjakohased, tuleks kustutada viivitamata.

(43)

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktide 22 ja 23 kohaselt peaks komisjon käesolevat määrust hindama, tuginedes spetsiaalse järelevalvekorra abil kogutud teabele, et hinnata käesoleva määruse tegelikku mõju ja edasiste meetmete võtmise vajadust. Kui liikmesriigid koguvad andmeid dokumentide kättetoimetamise kohta käesoleva määruse alusel, eelkõige teavet, mis käsitleb edastatud ja kätte saadud taotluste arvu, nende juhtumite arvu, kus edastamine toimus muul viisil kui detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, dokumentide kättetoimetamata jäämist käsitlevate kätte saadud teatiste arvu ning keelest tulenevatel põhjustel keeldumist käsitlevate teatiste arvu, mille edastavad asutused on saanud, peaksid nad need andmed esitama komisjonile seire eesmärgil. Komisjoni poolt tagasüsteemina välja töötatud etalonteostuse tarkvara peaks koguma seire eesmärgil vajalikke andmeid programmeerituna ning need andmed tuleks edastada komisjonile. Kui liikmesriigid otsustavad komisjoni välja töötatud etalonteostuse tarkvara asemel kasutada riiklikku IT-süsteemi, võib selline süsteem võimaldada kõnealuste andmete programmeeritud kogumist ning sellisel juhul tuleks need andmed edastada komisjonile.

(44)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei saa liikmesriigid kohtualluvust ning kohtulahendite tunnustamist ja täitmist reguleerivate riigisiseste õigusnormide erinevuste tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab neid käesoleva määruse vahetu kohaldatavuse ja siduva laadi tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(45)	Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 13. septembril 2019 (13).

(46)	Et teha määruse (EÜ) nr 1393/2007 õigusnormid kergemini kättesaadavaks ja loetavaks, tuleks see tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega.

(47)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(48)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülesele kättetoimetamisele. Seda ei kohaldata eeskätt maksu-, tolli- ja haldusasjadele ega liikmesriigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2. Käesolevat määrust, välja arvatud artikkel 7, ei kohaldata, kui selle isiku aadress, kellele tuleb dokument kätte toimetada, ei ole teada.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui dokument toimetatakse kätte isiku ametlikule esindajale kohtu asukohaliikmesriigis, olenemata kõnealuse isiku, kellele tuleb dokument kätte toimetada, elu- või asukohast.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„kohtu asukohaliikmesriik“ – liikmesriik, kus kohtumenetlus toimub;

2)	„detsentraliseeritud IT-süsteem“ – riiklike IT-süsteemide ja koostalitlusvõimeliste pääsupunktide võrgustik, mille toimimise ja haldamise eest vastutab iga liikmesriik ise ning mis võimaldab turvalist ja usaldusväärset piiriülest teabevahetust riiklike IT-süsteemide vahel.

Artikkel 3

Edastavad ja vastuvõtvad asutused

1. Iga liikmesriik määrab ametiisikud, asutused või muud isikud, kes on pädevad edastama teises liikmesriigis kättetoimetatavaid kohtu- või kohtuväliseid dokumente (edaspidi „edastavad asutused“).

2. Iga liikmesriik määrab ametiisikud, asutused või muud isikud, kes on pädevad teisest liikmesriigist edastatud kohtu- ja kohtuväliseid dokumente vastu võtma (edaspidi „vastuvõtvad asutused“).

3. Liikmesriigid võivad määrata eraldi edastavad ja vastuvõtvad asutused või määrata ühe või mitu mõlemat ülesannet täitvat asutust. Liitriigist liikmesriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete territoriaalüksustega liikmesriigil on õigus määrata rohkem kui üks selline asutus. Määramine jääb jõusse viieks aastaks ja seda võib iga viie aasta järel uuendada.

4. Iga liikmesriik saadab komisjonile järgmised andmed:

a)	lõigetes 2 ja 3 osutatud vastuvõtvate asutuste nimed ja aadressid;

b)	vastuvõtvate asutuste territoriaalne pädevus;

c)	vastuvõtvatele asutustele kättesaadavad dokumentide vastuvõtmise vahendid, kui kohaldatakse artikli 5 lõiget 4, ning

d)	keeled, mida võib kasutada I lisas esitatud vormide täitmiseks.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõigus osutatud teabe igast hilisemast muutmisest.

Artikkel 4

Keskasutus

Iga liikmesriik määrab keskasutuse, kellel on järgmised ülesanded:

a)	anda teavet edastavatele asutustele;

b)	lahendada kättetoimetatavate dokumentide edastamisel tekkida võivaid probleeme;

c)	erandjuhul saata edastava asutuse palvel pädevale vastuvõtvale asutusele edasi kättetoimetamistaotlus.

Liitriigist liikmesriigil, mitme õigussüsteemiga liikmesriigil ja autonoomsete territoriaalüksustega liikmesriigil on õigus määrata rohkem kui üks keskasutus.

Artikkel 5

Edastavate asutuste, vastuvõtvate asutuste ja keskasutuste kasutatavad teabevahetusvahendid

1. Dokumendid, mis tuleb kätte toimetada, taotlused, kinnitused, kättesaamisteatised, tunnistused ja teabevahetus, mis toimub I lisas esitatud vormide alusel edastava ja vastuvõtva asutuse, nende asutuste ja keskasutuste või eri liikmesriikide keskasutuste vahel, edastatakse turvalise ja usaldusväärse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu. Selline detsentraliseeritud IT-süsteem põhineb koostalitlusvõimelisel lahendusel nagu e-CODEX.

2. Dokumentide, mis tuleb kätte toimetada, taotluste, kinnituste, kättesaamisteatiste, tunnistuste ja teabevahetuse suhtes, mis edastatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, kohaldatakse määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud üldist õigusraamistikku kvalifitseeritud usaldusteenuste kasutamiseks.

3. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentidel, mis tuleb kätte toimetada, taotlustel, kinnitustel, kättesaamisteatistel, tunnistustel või teabevahetusel peab olema või neil on tempel või käsitsi kirjutatud allkiri, võib nende asemel kasutada määruses (EL) nr 910/2014 määratletud kvalifitseeritud e-templit või kvalifitseeritud e-allkirja.

4. Kui lõike 1 kohane edastamine ei ole võimalik detsentraliseeritud IT-süsteemi häire või erakorraliste asjaolude tõttu, toimub edastamine kõige kiiremate ja asjakohasemate alternatiivsete vahendite abil, võttes arvesse vajadust tagada usaldusväärsus ja turvalisus.

Artikkel 6

Elektrooniliste dokumentide õiguslik toime

Menetluses ei tohi keelduda detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu edastatud dokumentide õigusjõu ja tõendina kasutamise lubatavuse tunnustamisest ainuüksi seetõttu, et need on esitatud elektroonilisel kujul.

Artikkel 7

Aadressipäringute puhul antav abi

1. Kui selle isiku, kellele tuleb kohtu- või kohtuväline dokument teises liikmesriigis kätte toimetada, aadress ei ole teada, annavad liikmesriigid abi tema aadressi kindlakstegemiseks vähemalt ühel järgmistest viisidest:

a)	määratakse asutused, millele võivad edastavad asutused esitada taotlusi selle isiku aadressi kindlakstegemiseks, kellele tuleb dokument kätte toimetada;

teiste liikmesriikide isikutel on võimalik esitada taotlusi, sealhulgas elektrooniliselt, isikute, kellele tuleb dokument kätte toimetada, aadresside kohta teabe saamiseks otse elukoharegistritest või muudest üldsusele kättesaadavatest andmebaasidest Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis kättesaadava tüüpvormi abil või

c)	Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu antakse üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas leida nende isikute aadresse, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada.

2. Iga liikmesriik saadab komisjonile järgmise teabe, et teha see Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu kättesaadavaks:

a)	viisid, kuidas liikmesriik oma territooriumil lõike 1 alusel abi annab;

b)	kui see on kohaldatav, siis lõike 1 punktides a ja b osutatud asutuste nimed ja kontaktandmed;

c)	kas liikmesriigi ametiasutused, kelle poole on pöördutud, esitavad omal algatusel päringud aadresside kohta teabe saamiseks elukoharegistritesse või muudesse andmebaasidesse, kui kättetoimetamistaotlusele märgitud aadress ei ole õige.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõigus osutatud teabe igast hilisemast muutmisest.

II PEATÜKK

KOHTUDOKUMENDID

1. JAOTIS

Kohtudokumentide edastamine ja kättetoimetamine

Artikkel 8

Dokumentide edastamine

1. Kohtudokumendid edastatakse edastavate ja vastuvõtvate asutuste vahel otse ja võimalikult kiiresti.

2. Edastatavale dokumendile lisatakse taotlus, mille koostamiseks on kasutatud I lisa vormi A. Vorm täidetakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kelle poole pöördutakse, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest või mõnes muus keeles, mille aktsepteerimisest on asjaomane liikmesriik teatanud.

Iga liikmesriik teatab komisjonile liidu ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid milles võib vormi täita.

3. Käesoleva määruse alusel edastatud dokumendi puhul ei nõuta legaliseerimist või muu samalaadse formaalsuse täitmist.

4. Kui edastav asutus palub kooskõlas artikli 5 lõikega 4 paberil saadetud dokumendi ühe eksemplari tagastamist koos artiklis 14 osutatud teatisega, saadab ta kõnealuse dokumendi kahes eksemplaris.

Artikkel 9

Dokumentide tõlkimine

1. Edastav asutus, kellele taotluse esitaja edastatava dokumendi edasi saadab, teavitab taotluse esitajat, et adressaat võib keelduda dokumenti vastu võtmast, kui see ei ole koostatud ühes artikli 12 lõikes 1 sätestatud keeltest.

2. Taotluse esitaja kannab kõik tõlkekulud enne dokumendi edastamist, ilma et see piiraks kohtul või pädeval asutusel hilisema otsuse tegemist selliste kulude kandmise kohta.

Artikkel 10

Dokumentide kättesaamine vastuvõtva asutuse poolt

1. Dokumendi kättesaamisel saadab vastuvõttev asutus edastavale asutusele I lisa vormi D kasutades kättesaamisteatise automaatselt ja võimalikult kiiresti detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu või kui teatis saadetakse muul viisil, siis võimalikult kiiresti ning igal juhul seitsme päeva jooksul pärast kättesaamist.

2. Kui kättetoimetamistaotlust ei saa edastatud teabe või dokumentide põhjal täita, võtab vastuvõttev asutus põhjendamatu viivituseta ühendust edastava asutusega, et saada puuduv teave või puuduvad dokumendid, kasutades selleks I lisa vormi E.

3. Kui kättetoimetamistaotlus on selgelt väljaspool käesoleva määruse kohaldamisala või kui kättetoimetamine ei ole võimalik vorminõuete täitmata jätmise tõttu, tagastatakse taotlus ja edastatud dokumendid pärast kättesaamist põhjendamatu viivituseta edastavale asutusele koos tagastamisteatisega, kasutades selleks I lisa vormi F.

4. Kui vastuvõttev asutus, kes saab kättetoimetamiseks dokumendi, kuid kellel puudub territoriaalne pädevus seda kätte toimetada, edastab nimetatud dokumendi ja taotluse põhjendamatu viivituseta adressaatliikmesriigi territoriaalset pädevust omavale vastuvõtvale asutusele, kui taotlus vastab artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Vastuvõttev asutus teavitab sellest samal ajal edastavat asutust, kasutades I lisa vormi G. Kui adressaatliikmesriigi territoriaalset pädevust omav vastuvõttev asutus on dokumendi ja taotluse kätte saanud, saadab vastuvõttev asutus edastavale asutusele võimalikult kiiresti ja igal juhul seitsme päeva jooksul kättesaamisteatise, kasutades selleks I lisa vormi H.

Artikkel 11

Dokumentide kättetoimetamine

1. Vastuvõttev asutus toimetab dokumendi ise kätte või korraldab selle kättetoimetamise kas adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt või edastava asutuse nõutud konkreetsel viisil, kui selline viis ei ole vastuolus kõnealuse liikmesriigi õigusega.

2. Vastuvõttev asutus astub kõik vajalikud sammud, et toimetada dokument kätte võimalikult kiiresti, ja igal juhul ühe kuu jooksul alates dokumendi kättesaamisest. Kui dokumenti ei ole olnud võimalik kätte toimetada ühe kuu jooksul dokumendi kättesaamisest, peab vastuvõttev asutus:

a)	viivitamata teavitama edastavat asutust, kasutades I lisa vormi K või – kui edastav asutus on taotlenud teavet I lisa vormiga I – kasutades I lisa vormi J, ning

b)	jätkama kõigi dokumendi kättetoimetamiseks vajalike sammude astumist, kui dokumendi kättetoimetamine on mõistliku tähtaja jooksul võimalik, välja arvatud juhul, kui edastav asutus teatab, et dokumendi kättetoimetamine ei ole enam vajalik.

Artikkel 12

Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine

1. Adressaat võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest, kui see dokument ei ole koostatud ühes järgmistest keeltest või kui sellele ei ole lisatud tõlget ühte järgmistest keeltest:

a)	keel, millest adressaat aru saab, või

b)	adressaatliikmesriigi ametlik keel või kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest.

2. Vastuvõttev asutus teavitab adressaati lõikes 1 ette nähtud õigusest, kui dokument ei ole koostatud lõike 1 punktis b osutatud keeles või kui sellele ei ole lisatud tõlget nimetatud punktis osutatud keelde, lisades kättetoimetatavale dokumendile I lisa vormi L järgmistes keeltes:

a)	päritoluliikmesriigi ametlik keel või üks ametlikest keeltest ning

b)	lõike 1 punktis b osutatud keel.

Kui on teavet, et adressaat saab aru muu liikmesriigi ametlikust keelest, esitatakse I lisa vorm L ka selles keeles.

Kui liikmesriik tõlgib I lisa vormi L kolmanda riigi keelde, edastab ta tõlke komisjonile, et teha see Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu üldsusele kättesaadavaks.

3. Adressaat võib dokumendi vastuvõtmisest keelduda kas kättetoimetamise ajal või kahe nädala jooksul pärast kättetoimetamist, tehes kirjaliku avalduse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Sel eesmärgil võib adressaat tagastada vastuvõtvale asutusele I lisa vormi L või esitada kirjaliku avalduse, milles teatab, et keeldub dokumendi vastuvõtmisest kättetoimetamisel kasutatud keele tõttu.

4. Kui vastuvõttev asutus saab teada, et adressaat keeldub lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, teavitab ta sellest viivitamata edastavat asutust, kasutades I lisa vormis K esitatud teatist dokumentide kättetoimetamise või kätte toimetamata jäämise kohta, ning tagastab taotluse ja, kui need on kättesaadavad, kõik dokumendid, mille tõlkimist nõutakse.

5. Kui dokumendi vastuvõtmisest on keeldutud, saab seda heastada, toimetades vastavalt käesolevale määrusele adressaadile kätte dokumendi, millele on lisatud tõlge ühte lõikes 1 sätestatud keelde. Sellisel juhul on dokumendi kättetoimetamise kuupäev see kuupäev, mil dokument koos tõlkega toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, loetakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetavaks kuupäevaks algdokumendi kättetoimetamise kuupäeva, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 13 lõikele 2.

6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse ka 2. jaotises sätestatud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise muude viiside suhtes.

7. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel teavitab diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 17, või pädev asutus või isik, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklitele 18, 19 või 20, adressaati sellest, et adressaadil on õigus dokumendi vastuvõtmisest keelduda ning et kas I lisa vorm L või kirjalik avaldus vastuvõtmisest keeldumise kohta tuleb saata vastavalt asjaomasele esindajale, ametnikule, asutusele või isikule.

Artikkel 13

Kättetoimetamise kuupäev

1. Kättetoimetamise kuupäev on artikli 11 kohaselt kuupäev, mil see toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele, ilma et see piiraks artikli 12 lõike 5 kohaldamist.

2. Kui vastavalt liikmesriigi õigusele tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, määratakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetav kuupäev selle liikmesriigi õiguse kohaselt.

3. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka 2. jaotises sätestatud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise muude viiside suhtes.

Artikkel 14

Kättetoimetamisteatis ja kättetoimetatud dokumendi koopia

1. Kui dokumendi kättetoimetamisega seotud vorminõuded on täidetud, koostab vastuvõttev asutus I lisa vormi K kasutades nende vorminõuete täitmise kohta teatise ning saadab selle edastavale asutusele ning juhul, kui kohaldatakse artikli 8 lõiget 4, lisab kättetoimetatud dokumendi koopia.

2. Lõikes 1 osutatud teatis täidetakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest või muus keeles, mille kohta päritoluliikmesriik on teatanud, et ta seda aktsepteerib. Iga liikmesriik teatab ühe või mitu liidu ametlikku keelt, mis ei ole tema ametlik keel, kuid milles võib I lisa vormi K täita.

Artikkel 15

Kättetoimetamiskulud

1. Liikmesriigist pärinevate kohtudokumentide kättetoimetamine ei anna alust kohustusele tasuda makse või adressaatliikmesriigi osutatud teenustega seotud kulusid või maksude või kulude hüvitamisele.

2. Erandina lõikest 1 kannab või hüvitab taotluse esitaja kulud, mis on seotud:

a)	kohtuametniku või adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädeva ametniku poole pöördumisega;

b)	spetsiifilise kättetoimetamisviisi kasutamisega.

Liikmesriigid kehtestavad kohtuametniku või adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädeva ametniku poole pöördumisel võetava ühtse kindla tasumäära. Kõnealune määr peab olema kooskõlas proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. Liikmesriigid edastavad kõnealused kindlad tasumäärad komisjonile.

2. JAOTIS

Muud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise viisid

Artikkel 16

Edastamine diplomaatiliste või konsulaarkanalite kaudu

Erandjuhul võib iga liikmesriik kasutada diplomaatilisi või konsulaarkanaleid kohtudokumentide edastamiseks teise liikmesriigi vastuvõtvale asutusele või keskasutusele eesmärgiga need adressaadile kätte toimetada.

Artikkel 17

Kättetoimetamine diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike kaudu

1. Iga liikmesriik võib toimetada teises liikmesriigis asuvale isikule kohtudokumendid kätte sunnimeetmeid rakendamata otse oma diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike kaudu.

2. Liikmesriik võib komisjonile teatada, et ta ei luba oma territooriumil lõikes 1 osutatud kohtudokumentide kättetoimetamist, välja arvatud juhul, kui dokumendid tuleb kätte toimetada selle liikmesriigi kodanikule, kust dokumendid pärinevad.

Artikkel 18

Kättetoimetamine postiteenust kasutades

Kohtudokumente võib teises liikmesriigis viibivatele isikutele otse kätte toimetada postiteenust kasutades tähtkirjaga, mis antakse üle kättesaamisteatise või muu võrdväärse dokumendi vastu.

Artikkel 19

Elektrooniline kättetoimetamine

1. Isikule, kelle dokumentide kättetoimetamiseks teadaolev aadress on teises liikmesriigis, võib kohtudokumente otse kätte toimetada elektrooniliste vahendite abil, mida kasutatakse kohtu asukohaliikmesriigi õiguse alusel dokumentide riigisiseseks kättetoimetamiseks, tingimusel et:

a)	dokumentide saatmiseks ja kättesaamiseks kasutatakse kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuseid määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses, ning et adressaat on eelnevalt andnud sõnaselge nõusoleku kasutada kohtumenetluste käigus dokumentide kättetoimetamiseks elektroonilisi vahendeid, või

adressaat on eelnevalt andnud kohtule või asutusele, kus menetlus toimub, või poolele, kes vastutab selles menetluses dokumentide kättetoimetamise eest, sõnaselge nõusoleku toimetada selle kohtumenetluse käigus dokumendid kätte e-posti teel konkreetsele e-posti aadressile ning adressaat kinnitab dokumendi kättesaamist kättesaamisteatisega, millele on märgitud kättesaamise kuupäev.

2. Edastamise turvalisuse tagamiseks võib iga liikmesriik täpsustada ja teatada komisjonile, millistel lisatingimustel ta aktsepteerib lõike 1 punktis b osutatud elektroonilist kättetoimetamist, kui tema õiguses on sellega seoses sätestatud rangemad tingimused või kui elektrooniline kättetoimetamine e-posti teel pole lubatud.

Artikkel 20

Vahetu kättetoimetamine

1. Iga konkreetsest kohtumenetlusest huvitatud isik võib toimetada kohtudokumendi kätte vahetult selle liikmesriigi, kus dokument tuleb kätte toimetada, kohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku kaudu, kui vahetu kättetoimetamine on lubatud asjaomase liikmesriigi õigusega.

2. Liikmesriik, kes lubab dokumente vahetult kätte toimetada, esitab komisjonile teabe kõigi ametikohtade ja pädevate isikute kohta, kellel on lubatud tema territooriumil dokumente vahetult kätte toimetada. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

III PEATÜKK

KOHTUVÄLISED DOKUMENDID

Artikkel 21

Kohtuväliste dokumentide edastamine ja kättetoimetamine

Kohtuväliseid dokumente võib teise liikmesriiki edastada ja seal kätte toimetada vastavalt käesolevale määrusele.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Kohtusse ilmumata jätnud kostja

1. Kui menetlust algatav dokument või sellega võrdväärne dokument tuli edastada teise liikmesriiki käesoleva määruse kohaseks kättetoimetamiseks ning kostja ei ole kohtusse ilmunud, ei tehta kohtuotsust, kuni on tõendatud, et dokument on toimetatud kätte või edastatud piisavalt aegsasti, et anda kostjale kaitsevõimalus, ning

a)	dokument on kättetoimetatud viisil, mis on adressaatliikmesriigi õiguses ette nähtud dokumentide kättetoimetamiseks riigisisese kohtuasja puhul tema territooriumil asuvatele isikutele, või

b)	dokument on tegelikult kostjale üle antud või toimetatud tema elu- või asukohta muul käesolevas määruses ette nähtud viisil.

2. Iga liikmesriik võib komisjonile teatada, et olenemata lõikest 1 võib kohus teha otsuse ka siis, kui menetlust algatava dokumendi või sellega samaväärse dokumendi kättetoimetamisteatist ei ole saadud, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	dokument on edastatud käesoleva määrusega ette nähtud viisil;

b)	dokumendi edastamise kuupäevast on möödunud ajavahemik, mida asja arutav kohus peab konkreetses asjas piisavaks ja mis peab olema vähemalt kuus kuud;

c)	ei ole saadud ühtegi teatist, ehkki on võetud tarvitusele kõik mõistlikud abinõud selle saamiseks adressaatliikmesriigi pädevate asutuste või organite kaudu.

See teave tehakse teatavaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kohus põhjendatud kiireloomulistel juhtudel määrata ajutisi või kaitsemeetmeid.

4. Kui menetluse algatamist käsitlev dokument või sellega samaväärne dokument tuli edastada teise liikmesriiki käesoleva määruse alusel kättetoimetamiseks ning kohaleilmumata jätnud kostja vastu on tehtud tagaseljaotsus, on kohtul õigus ennistada kohtuotsuse edasikaebamise tähtaeg, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)	kostja ei saanud temast olenemata põhjustel dokumendist teada piisavalt aegsasti, et kaitseks valmistuda, või ei saanud kohtuotsusest teada õigel ajal, et edasi kaevata, ning

b)	kostja vastuväited ei ole prima facie sisuliselt alusetud.

Sellise tähtaja ennistamise avalduse võib esitada üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja on kohtuotsusest teada saanud.

Iga liikmesriik võib komisjonile teatada, et tähtaja ennistamise avaldust ei vaadata läbi, kui see esitatakse pärast liikmesriigi teatises nimetatud tähtpäeva möödumist. See tähtpäev peab olema vähemalt aasta alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast. See teave tehakse kättesaadavaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

5. Lõiget 4 ei kohaldata kohtuotsuste suhtes, mis käsitlevad isikute õiguslikku seisundit või teovõimet.

Artikkel 23

I lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et ajakohastada vorme või teha neis vormides tehnilisi muudatusi.

Artikkel 24

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 22. detsembrist 2020. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga tähtaja lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 25

Rakendusaktide vastuvõtmine komisjoni poolt

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega luuakse detsentraliseeritud IT-süsteem, nähes ette järgmist:

a)	tehniline kirjeldus, millega määratakse kindlaks elektroonilised teabevahetusmeetodid detsentraliseeritud IT-süsteemi jaoks;

b)	teabevahetusprotokollide tehniline kirjeldus;

c)	infoturbe eesmärgid ja asjakohased tehnilised meetmed, millega tagatakse minimaalsed infoturbestandardid teabe töötlemiseks ja edastamiseks detsentraliseeritud IT-süsteemis;

d)	minimaalsed kättesaadavuse eesmärgid detsentraliseeritud IT-süsteemi osutatavatele teenustele;

e)	liikmesriikide esindajatest koosneva juhtkomitee loomine, et tagada detsentraliseeritud IT-süsteemi toimimine ja hooldamine käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu 23. märtsiks 2022 kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 26

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 27

Etalonteostuse tarkvara

1. Komisjon vastutab sellise etalonteostuse tarkvara loomise, hooldamise ja edasise arendamise eest, mida liikmesriigid võivad otsustada kasutada oma tagasüsteemina riikliku IT-süsteemi asemel. Selle etalonteostuse tarkvara loomist, hooldamist ja edasist arendamist rahastatakse liidu üldeelarvest.

2. Komisjon tagab pääsupunktide aluseks olevate tarkvarakomponentide tasuta rakendamise, hooldamise ja toe.

Artikkel 28

Detsentraliseeritud IT-süsteemi kulud

1. Iga liikmesriik kannab oma nende pääsupunktide paigaldamise, toimimise ja hooldamise kulud, mis on vajalikud riiklike IT-süsteemide omavaheliseks ühendamiseks detsentraliseeritud IT-süsteemi kontekstis.

2. Iga liikmesriik kannab oma riikliku IT-süsteemi loomise ja kohandamise kulud, et muuta see koostalitlusvõimeliseks pääsupunktidega, ning selle süsteemi administreerimise, toimimise ja hooldamise kulud.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira liikmesriikide võimalust taotleda liidu rahastamisprogrammidest toetusi nimetatud lõigetes osutatud tegevuste toetamiseks.

Artikkel 29

Suhe liikmesriikide vaheliste lepingute ja kokkulepetega

1. Käesolev määrus on oma kohaldamisalas ülimuslik liikmesriikide sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute ja kokkulepete, eelkõige 15. novembri 1965. aasta Haagi tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamise konventsiooni sätete suhtes nendega ühinenud liikmesriikide vahelistes suhetes.

2. Käesolev määrus ei takista liikmesriike jätmast kehtima või sõlmimast lepinguid või kokkuleppeid, et dokumente kiiremini ja veelgi hõlpsamini edastada, kui need lepingud ja kokkulepped on käesoleva määrusega kooskõlas.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile

a)	liikmesriikide vahel sõlmitud lõikes 2 osutatud lepingute või kokkulepete koopiad ning selliste lepingute või kokkulepete eelnõud, mida nad sõlmida kavatsevad, ning

b)	kõik nende lepingute või kokkulepete denonsseerimised või muudatused.

Artikkel 30

Õigusabi

Käesolev määrus ei mõjuta 1. märtsi 1954. aasta Haagi tsiviilkohtumenetluse konventsiooni artikli 24 ega 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise õiguskaitse kättesaadavuse konventsiooni artikli 13 kohaldamist liikmesriikide vahel, kes on nimetatud konventsioonide osalised.

Artikkel 31

Edastatud teabe kaitse

1. Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine, sealhulgas isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

Pädevad asutused vahetavad või edastavad liidu tasandil teavet kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmed, mis ei ole konkreetse juhtumi käsitlemiseks asjakohased, kustutatakse viivitamata.

2. Liikmesriigi õiguse kohaselt pädevat asutust või pädevaid asutusi käsitatakse käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel vastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 tähenduses.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 kasutab vastuvõttev asutus käesoleva määruse alusel edastatud teavet üksnes sel eesmärgil, milleks see edastati.

4. Vastuvõtvad asutused tagavad sellise teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas oma riigisisese õigusega.

5. Lõiked 3 ja 4 ei mõjuta riigisisest õigust, mis võimaldab andmesubjektidel saada teavet käesoleva määruse kohaselt edastatud teabe kasutamise kohta.

6. Käesoleva määrusega ei piirata direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist.

Artikkel 32

Liidu õigusest tulenevate põhiõiguste austamine

Kõigi asjaomaste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õiguskaitsele võrdse juurdepääsu, mittediskrimineerimise ning isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse õigust järgitakse ja austatakse täielikult kooskõlas liidu õigusega.

Artikkel 33

Teatamine, avaldamine ja käsiraamat

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile artiklites 3, 7, 12, 14, 17, 19, 20 ja 22 osutatud teabe.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nende riigisisese õiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 5 ja artikli 13 lõikes 2.

2. Liikmesriigid võivad komisjoni teavitada, kui nad suudavad detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutada varem, kui on nõutud käesolevas määruses. Komisjon teeb selle teabe elektrooniliselt kättesaadavaks, eelkõige Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

3. Komisjon avaldab lõike 1 alusel esitatud teabe Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud asutuste ja keskasutuste ning nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate geograafiliste piirkondade aadressid ja muud kontaktandmed.

4. Komisjon koostab lõikes 1 osutatud teavet sisaldava käsiraamatu ja ajakohastab seda regulaarselt. Komisjon teeb käsiraamatu elektrooniliselt kättesaadavaks eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ning Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

Artikkel 34

Seire

1. Hiljemalt 2. juuliks 2023 koostab komisjon üksikasjaliku kava käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju üle seire tegemiseks.

2. Seire kavas määratakse kindlaks meetmed, mida komisjon ja liikmesriigid võtavad seire tegemiseks käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju üle. Kavas määratakse kindlaks lõikes 3 osutatud andmete esmakordse kogumise aeg, mis on hiljemalt 2. juuli 2026, ja andmete kogumise edasised ajavahemikud.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile järgmised seire tegemiseks vajalikud andmed, kui need on kättesaadavad:

a)	kooskõlas artikliga 8 edastatud dokumentide kättetoimetamistaotluste arv;

b)	kooskõlas artikliga 11 täidetud dokumentide kättetoimetamistaotluste arv;

c)	juhtumite arv, mil kättetoimetamistaotlus edastati artikli 5 lõike 4 kohaselt muul viisil kui detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu;

d)	dokumentide kättetoimetamata jäämist käsitlevate saadud teatiste arv;

e)	edastavate asutuste saadud dokumentide vastuvõtmisest kasutatud keele tõttu keeldumiste arv.

4. Etalonteostuse tarkvara ja, kui see on vastavalt varustatud, riiklik tagasüsteem koguvad programmeerituna lõike 3 punktides a, b ja d osutatud andmeid ning edastavad need regulaarselt komisjonile.

Artikkel 35

Hindamine

1. Hiljemalt viis aastat pärast artikli 37 lõike 2 kohase artikli 5 kohaldamise alguskuupäeva hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 36

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ) nr 1393/2007 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1393/2007 artiklid 4 ja 6, mis tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse artikli 37 lõikes 2 osutatud artiklite 5, 8 ja 10 kohaldamise alguskuupäevast.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 37

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2022.

2. Artikleid 5, 8 ja 10 kohaldatakse alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase tähtaja möödumisele pärast artiklis 25 osutatud rakendusaktide jõustumise kuupäeva.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 25. november 2020

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

president

M. ROTH

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 56.

(2) Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. novembri 2020. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 23. novembri 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7) Nõukogu 28. mai 2001. aasta otsus 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25).

(8) Euroopa Kohtu 2. märtsi 2017. aasta otsus kohtuasjas C-354/15, Andrew Marcus Henderson vs. Novo Banco SA, ECLI:EU:C:2017:157.

(9) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(10) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aastat määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(13) ELT C 370, 31.10.2019, lk 24.

I LISA

VORM A

DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE TAOTLUS

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1784 (mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine)) (1) artikli 8 lõige 2)

Edastava asutuse viitenumber:

1. EDASTAV ASUTUS

1.1.

Nimi:

1.2.

Aadress:

1.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

1.2.2.

Asula ja sihtnumber:

1.2.3.

Riik:

1.3.

Telefon:

1.4.	Faks ((*)):

1.5.

E-post:

2. VASTUVÕTTEV ASUTUS

2.1.

Nimi:

2.2.

Aadress:

2.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

2.2.2.

Asula ja sihtnumber:

2.2.3.

Riik:

2.3.

Telefon:

2.4.	Faks ((*)):

2.5.

E-post:

3. TAOTLEJA(D) (2)

3.1.

Nimi:

3.2.

Aadress:

3.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

3.2.2.

Asula ja sihtnumber:

3.2.3.

Riik:

3.3.	Telefon ((*)):

3.4.	Faks ((*)):

3.5.	E-post ((*)):

4. ADRESSAAT

4.1.

Nimi:

4.1.1.

Sünniaeg (kui teada):

4.2.

Aadress:

4.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

4.2.2.

Asula ja sihtnumber:

4.2.3.

Riik:

4.3.	Telefon ((*)):

4.4.	Faks ((*)):

4.5.	E-post ((*)):

4.6.	Isikukood/sotsiaalkindlustusnumber/registrikood/muu samalaadne tunnus ((*)):

4.7.	Muu teave adressaadi kohta: ((*))

5. KÄTTETOIMETAMISVIIS

5.1.	Adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt ☐

5.2.

Järgmisel konkreetsel viisil ☐

5.2.1.

Kui nimetatud viis on vastuolus adressaatliikmesriigi õigusega, tuleb dokument (dokumendid) kätte toimetada selle liikmesriigi õiguse kohaselt:

5.2.1.1.

jah ☐

5.2.1.2.

ei ☐

6. KÄTTETOIMETATAV DOKUMENT

6.1.

Dokumendi liik:

6.1.1.

kohtudokument ☐

6.1.1.1.

kohtukutse ☐

6.1.1.2.

kohtulahend/kohtuotsus ☐

6.1.1.3.

edasikaebus ☐

6.1.1.4.

muu (täpsustada):

6.1.2.

kohtuväline dokument ☐

6.2.	Kuupäev või tähtaeg, pärast mida kättetoimetamine ei ole enam vajalik ((*)): … (päev) … (kuu) … (aasta)

6.3.

Dokumendi keel:

6.3.1.

originaal BG ☐, ES ☐, CS ☐, DE ☐, ET ☐, EL ☐, EN ☐, FR ☐, GA ☐, HR ☐, IT ☐, LV ☐, LT ☐, HU ☐, MT ☐, NL ☐, PL ☐, PT ☐, RO ☐, SK ☐, SL ☐, FI ☐, SV ☐, muu ☐ (täpsustada)

6.3.2.

tõlge ((*)) BG ☐, ES ☐, CS ☐, DE ☐, ET ☐, EL ☐, EN ☐, FR ☐, GA ☐, HR ☐, IT ☐, LV ☐, LT ☐, HU ☐, MT ☐, NL ☐, PL ☐, PT ☐, RO ☐, SK ☐, SL ☐, FI ☐, SV ☐, muu ☐ (täpsustada)

6.4.	Lisade arv:

7. KEEL, MILLES ADRESSAATI TEAVITATAKSE TEMA ÕIGUSEST KEELDUDA DOKUMENDI VASTUVÕTMISEST

Määruse (EL) 2020/1784 artikli 12 lõike 2 kohaldamisel märkige lisaks adressaatliikmesriigi keelele, millises järgmistest keeltest tuleb teave esitada:

7.1.	Päritoluliikmesriigi ametlik keel või üks ametlikest keeltest: (3) BG ☐, ES ☐, CZ ☐, DE ☐, ET ☐, EL ☐, EN ☐, FR ☐, GA ☐, HR ☐, IT ☐, LV ☐, LT ☐, HU ☐, MT ☐, NL ☐, PL ☐, PT ☐, RO ☐, SK ☐, SL ☐, FI ☐, SV ☐

7.2.	Teise liikmesriigi ametlik keel, millest adressaat saab aru: BG ☐, ES ☐, CZ ☐, DE ☐, ET ☐, EL ☐, EN ☐, FR ☐, GA ☐, HR ☐, IT ☐, LV ☐, LT ☐, HU ☐, MT ☐, NL ☐, PL ☐, PT ☐, RO ☐, SK ☐, SL ☐, FI ☐, SV ☐

8. KOOS KÄTTETOIMETAMISTEATISEGA TAGASTADA DOKUMENDI KOOPIA (määruse (EL) 2020/1784 artikli 5 lõige 4)

8.1.	Jah (sellisel juhul saata kättetoimetatavast dokumendist kaks eksemplari) ☐

8.2.

Ei ☐

9. PÕHJUSED, MIKS EDASTAMISEKS EI KASUTATUD DETSENTRALISEERITUD IT-SÜSTEEMI (määruse (EL) 2020/1784 artikli 5 lõige 4) (4)

Elektrooniline edastamine ei olnud võimalik järgmistel põhjustel:

☐	detsentraliseeritud IT-süsteemi häire

☐

erakorralised asjaolud

Määruse (EL) 2020/1784 artikli 11 lõike 2 kohaselt olete kohustatud astuma kõik dokumendi kättetoimetamiseks vajalikud sammud nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul ühe kuu jooksul alates dokumendi kättesaamisest. Kui dokumenti ei ole võimalik ühe kuu jooksul alates dokumendi kättesaamisest kätte toimetada, tuleb kõnealusest asjaolust teavitada asjaomast asutust dokumentide kättetoimetamise või kättetoimetamata jäämise teatise punktis 2.

2.	Kui Te ei saa käesolevat kättetoimetamistaotlust edastatud teabe või dokumentide põhjal täita, olete määruse (EL) 2020/1784 artikli 10 lõike 2 kohaselt kohustatud asjaomase asutusega puuduva teabe või puuduvate dokumentide saamiseks ühendust võtma, kasutades määruse (EL) 2020/1784 I lisa vormi E.

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

VORM B (5)

TAOTLUS SELLE ISIKU AADRESSI KINDLAKSTEGEMISEKS, KELLELE DOKUMENT TULEB KÄTTE TOIMETADA

Edastava asutuse viitenumber:

1. EDASTAV ASUTUS

1.1.

Nimi:

1.2.

Aadress:

1.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

1.2.2.

Asula ja sihtnumber:

1.2.3.

Riik:

1.3.	Telefon ((*)):

1.4.	Faks ((*)):

1.5.

E-post:

2. TAOTLUSE SAANUD ASUTUS

2.1.

Nimi:

2.2.

Aadress:

2.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

2.2.2.

Asula ja sihtnumber:

2.2.3.

Riik:

2.3.	Telefon ((*)):

2.4.	Faks ((*)):

2.5.

E-post:

3. ADRESSAAT

3.1.

Nimi:

3.2.

Viimane teadaolev aadress:

3.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

3.2.2.

Asula ja sihtnumber:

3.2.3.

Riik:

3.3.

Adressaadi (kui on füüsiline isik) teadaolevad isikuandmed (võimaluse korral):

3.3.1.

Sünninimi:

3.3.2.

Muu teadaolev nimi (muud teadaolevad nimed):

3.3.3.

Sünniaeg ja -koht:

3.3.4.

Isikukood/sotsiaalkindlustusnumber/või muu samalaadne tunnus:

3.3.5.

Ema või isa sünninimi:

3.3.6.

Muu teave:

3.4.

Adressaadi (kui on juriidiline isik) teadaolevad isikuandmed (võimaluse korral):

3.4.1.

Registrikood/või muu samalaadne tunnus:

3.4.2.

Juhatuse liikme(te)/esindaja(te) nimi (nimed):

3.5.	Telefon ((*)):

3.6.	Faks ((*)):

3.7.	E-post ((*)):

3.8.	Muu teave (võimaluse korral):

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

VORM C (8)

VASTUS TAOTLUSELE SELLE ISIKU AADRESSI KINDLAKSTEGEMISEKS, KELLELE DOKUMENT TULEB KÄTTE TOIMETADA

Taotluse saanud asutuse viitenumber:

Edastava asutuse viitenumber:

1. ADRESSAAT

1.1.

Nimi:

1.2.

Teadaolev aadress:

1.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

1.2.2.

Asula ja sihtnumber:

1.2.3.

Riik:

1.3.	Aadressi ei olnud võimalik kindlaks teha ☐

1.4.	Muu teave:

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

VORM D

KÄTTESAAMISTEATIS

Käesolev kättesaamisteatis tuleks saata võimalikult kiiresti ja igal juhul seitsme päeva jooksul pärast dokumendi kättesaamist detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu või muul viisil (12).

Edastava asutuse viitenumber:

Vastuvõtva asutuse viitenumber:

Adressaat:

1. KÄTTESAAMISE KUUPÄEV:

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

VORM E

TAOTLUS LISATEABE VÕI LISADOKUMENTIDE SAAMISEKS DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE EESMÄRGIL

Edastava asutuse viitenumber:

Vastuvõtva asutuse viitenumber:

Adressaat:

Taotlust ei saa täita ilma järgmise lisateabeta:

1.1.	Adressaadi nimi: ((*))

1.2.	Sünniaeg ((*)):

1.3.	Isikukood/sotsiaalkindlustusnumber/registrikood/või muu samalaadne tunnus ((*)):

1.4.	Muu (täpsustada):

Taotlust ei saa täita ilma järgmiste dokumentideta:

2.1.	Kättetoimetatav dokument: ((*))

2.2.	Maksekinnitus ((*)):

2.3.	Muu (täpsustada):

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

VORM F

TAOTLUSE JA DOKUMENDI TAGASTAMISE TEATIS

Taotlus ja dokument tuleb kättesaamisel tagastada.

Edastava asutuse viitenumber:

Vastuvõtva asutuse viitenumber:

Adressaat:

1. TAGASTAMISE PÕHJUS:

1.1.

Taotlus on selgelt väljaspool määruse kohaldamisala:

1.1.1.

aadress teadmata ☐

1.1.2.

tegemist ei ole tsiviil- või kaubandusõiguse asjaga ☐

1.1.3.

tegemist ei ole liikmesriikidevahelise kättetoimetamistaotlusega ☐

1.1.4.

muu (täpsustada):

1.2.

Kättetoimetamine ei ole võimalik vorminõuete täitmata jätmise tõttu: ☐

1.2.1.

dokument ei ole selgelt loetav ☐

1.2.2.

vormi täitmiseks kasutatud keel ei ole õige ☐

1.2.3.

muu (täpsustada):

1.3.	Kättetoimetamisviis on vastuolus asjaomase adressaatliikmesriigi õigusega (määruse (EL) 2020/1784 artikli 11 lõige 1) ☐

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

VORM G

TEATIS TAOTLUSE JA DOKUMENDI EDASISAATMISE KOHTA ASJAKOHASELE VASTUVÕTVALE ASUTUSELE

Taotlus ja dokument on edastatud järgmisele vastuvõtvale asutusele, kellel on territoriaalne pädevus see kätte toimetada:

Edastava asutuse viitenumber:

Vastuvõtva asutuse viitenumber:

Adressaat:

1. ASJAKOHANE VASTUVÕTTEV ASUTUS

1.1.

Nimi:

1.2.

Aadress:

1.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

1.2.2.

Asula ja sihtnumber:

1.2.3.

Riik:

1.3.

Telefon:

1.4.	Faks ((*)):

1.5.

E-post:

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

VORM H

TERRITORIAALSET PÄDEVUST OMAVA VASTUVÕTVA ASUTUSE POOLT EDASTAVALE ASUTUSELE SAADETAV KÄTTESAAMISTEATIS

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1784 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine)) (16) artikli 10 lõige 4)

Käesolev kättesaamisteatis tuleks saata võimalikult kiiresti ja igal juhul seitsme päeva jooksul pärast dokumendi kättesaamist detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu või muul viisil (17).

Edastava asutuse viitenumber:

Vastuvõtva asutuse viitenumber:

Adressaat:

KÄTTESAAMISE KUUPÄEV:

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

VORM I (18)

PÄRING DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VÕI KÄTTE TOIMETAMATA JÄÄMISE KOHTA

Dokument toimetatakse kätte nii kiiresti kui võimalik. Kui dokumenti ei ole olnud võimalik kätte toimetada ühe kuu jooksul selle saamisest, teavitab vastuvõttev asutus sellest edastavat asutust.

Edastava asutuse viitenumber:

Vastuvõtva asutuse viitenumber (kui teada):

1. SAADETI TAOTLUS, KUID TEAVET KÄTTETOIMETAMISE VÕI KÄTTE TOIMETAMATA JÄÄMISE KOHTA EI OLE SAADUD

1.1.	Taotlus saadeti: ☐ kuupäev …

1.2.	Kättesaamisteatis saadi kätte: ☐ kuupäev: …

1.3.	Muu teave saadi kätte: ☐

2. EDASTAV ASUTUS

2.1.	Nimi: Punktidega 2.2–2.6 hõlmatud andmete esitamine on vabatahtlik, kui on lisatud dokumentide kättetoimetamise taotluse koopia:

2.2.

Aadress:

2.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

2.2.2.

Asula ja sihtnumber:

2.3.

Riik:

2.4.

Telefon:

2.5.	Faks ((*)):

2.6.

E-post:

3. VASTUVÕTTEV ASUTUS

3.1.	Nimi: Nende andmete esitamine on vabatahtlik, kui on lisatud dokumentide kättetoimetamise taotluse koopia:

3.2.

Aadress:

3.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

3.2.2.

Asula ja sihtnumber:

3.3.

Riik:

3.4.

Telefon:

3.5.	Faks ((*)):

3.6.

E-post:

4. ADRESSAAT

4.1.

Nimi:

4.1.1.

Sünniaeg (kui teada):

Nende andmete esitamine on vabatahtlik, kui on lisatud dokumentide kättetoimetamise taotluse koopia:

4.2.

Aadress:

4.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

4.2.2.

Asula ja sihtnumber:

4.2.3.

Riik:

4.3.	Telefon ((*)):

4.4.	Faks ((*)):

4.5.	E-post ((*)):

4.6.	Isikukood/sotsiaalkindlustusnumber/registrikood/või muu samalaadne tunnus ((*)):

4.7.	Muu teave adressaadi kohta ((*)):

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

VORM J (20)

VASTUS PÄRINGULE DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VÕI KÄTTE TOIMETAMATA JÄÄMISE KOHTA

Taotluse saanud asutuse viitenumber:

Edastava asutuse viitenumber:

Adressaat:

1. TEAVE DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE STAATUSE KOHTA

1.1.	Taotlust ei ole kätte saadud ☐

1.2.

Taotlust ei saa täita ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest järgmistel põhjustel:

1.2.1.

Adressaadi praegune aadress on kindlakstegemisel ☐

1.2.2.

Kättetoimetamine on pooleli – dokumendid saadeti adressaadile, kuid nende kättetoimetamist ei ole veel kinnitatud ☐

1.2.3.

Kättetoimetamine on pooleli – dokumendid saadeti adressaadile, kuid nendest keeldumise tähtaeg ei ole veel saabunud ☐

1.2.4.

Kõiki kättetoimetamisvõimalusi ei ole veel ära kasutatud ☐

1.2.5.

Dokument on juba kättetoimetatud, vt lisatud teatise koopiat ☐

1.2.6.

Taotlusele vastati … (kuupäev). Vastus on lisatud ☐

1.2.7.

Lisateabe või dokumendi taotlemine on pooleli ☐

1.2.8.

Muu: ☐

1.3.	Taotluse täitmise eeldatav kuupäev: …

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

VORM K

TEATIS DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VÕI KÄTTE TOIMETAMATA JÄÄMISE KOHTA

Dokument toimetatakse kätte nii kiiresti kui võimalik. Kui dokumenti ei ole pärast selle vastuvõtmist olnud võimalik ühe kuu jooksul alates selle vastuvõtmisest kätte toimetada, teavitab vastuvõttev asutus sellest edastavat asutust (määruse (EL) 2020/1784 artikli 11 lõige 2)

Edastava asutuse viitenumber:

Vastuvõtva asutuse viitenumber:

Adressaat:

1. KÄTTETOIMETAMINE (artikkel 14)

1.1.	Kättetoimetamise kuupäev ja aadress:

1.2.

Dokument on:

1.2.1.

toimetatud kätte adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt, nimelt:

1.2.1.1.

toimetatud kätte: ☐

1.2.1.1.1.

adressaadile isiklikult ☐

1.2.1.1.2.

muule isikule ☐

1.2.1.1.2.1.

Nimi:

1.2.1.1.2.2.

Aadress:

1.2.1.1.2.2.1.

Tänav ja maja number / postkast

1.2.1.1.2.2.2.

Asula ja sihtnumber

1.2.1.1.2.2.3.

Riik

1.2.1.1.2.3.

Seos adressaadiga

pereliige ☐ töötaja ☐ muu ☐

1.2.1.1.3.

adressaadi aadressil ☐

1.2.1.1.4.

muul aadressil (täpsustada) ☐ (23)

1.2.1.2.

postiteenust kasutades ☐

1.2.1.2.1.

kättesaamisteatiseta ☐

1.2.1.2.2.

lisatud kättesaamisteatisega, mis saadi: ☐

1.2.1.2.2.1.

adressaadilt ☐

1.2.1.2.2.2.

muult isikult ☐

1.2.1.2.2.2.1.

Nimi:

1.2.1.2.2.2.2.

Aadress:

1.2.1.2.2.2.2.1.

Tänav ja maja number / postkast:

1.2.1.2.2.2.2.2.

Asula ja sihtnumber:

1.2.1.2.2.2.2.3.

Riik:

1.2.1.2.2.2.3.

Seos adressaadiga:

pereliige ☐ töötaja ☐ muu ☐

1.2.1.3.

elektrooniliselt kätte toimetatud (märkida, kuidas): ☐

1.2.1.4.

kätte toimetatud muul viisil (märkida, kuidas): ☐

1.2.2.

kätte toimetatud järgmisel eriviisil (märkida, kuidas): ☐

1.3.

Dokumendi adressaadile on kirjalikult teatatud määruse (EL) 2020/1784 artikli 12 lõike 2 kohaselt, et ta võib keelduda dokumendi vastuvõtmisest, kui see ei ole talle arusaadavas keeles ega kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kui dokumendile ei ole lisatud tõlget ühte nimetatud keeltest.

2. MÄÄRUSE (EL) 2020/1784 ARTIKLI 11 LÕIKE 2 KOHANE TEAVE

Dokumenti ei olnud ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest võimalik kätte toimetada ☐

3. DOKUMENDI VASTUVÕTMISEST KEELDUMINE (määruse (EL) 2020/1784 artikli 12 lõige 4)

3.1.

Kasutatud keele tõttu keeldus adressaat dokumendi vastuvõtmisest ☐

3.1.1.

Kättetoimetamiskatse kuupäev:

3.1.2.

Keeldumise kuupäev (kui see on teada):

3.2.

Dokument on lisatud käesolevale teatisele.

3.2.1.

Jah ☐

3.2.2.

Ei ☐

4. DOKUMENDI KÄTTE TOIMETAMATA JÄÄMISE PÕHJUS

4.1.

Aadress teadmata

4.1.1.

Aadressi kindlakstegemiseks on astutud samme (24) jah ☐ ei ☐

4.2.	Adressaadi elu- või asukoht teadmata ☐

4.3.	Dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne dokumentide kättetoimetamise taotluse (vorm A) punktis 6.2 märgitud kuupäeva või tähtaega ☐

4.4.	Muu (täpsustada) ☐

4.5.	Dokument on lisatud käesolevale teatisele jah ☐ ei ☐

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

VORM L

ADRESSAADI TEAVITAMINE TEMA ÕIGUSEST JÄTTA DOKUMENT VASTU VÕTMATA

Adressaat:

I. TEAVE ADRESSAADILE

Lisatud dokument toimetatakse kätte vastavalt määrusele (EL) 2020/1784.

Te võite keelduda lisatud dokumenti vastu võtmast, kui see ei ole koostatud Teile arusaadavas keeles või kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kui dokumendile ei ole lisatud tõlget ühte nimetatud keeltest.

Kui Te soovite nimetatud õigust kasutada, peate keelduma dokumendi vastuvõtmisest vahetult selle kättetoimetamise ajal, tagastades dokumendi seda kättetoimetavale isikule, või saates kahe nädala jooksul allpool esitatud aadressile enda täidetud käesoleva vormi või kirjaliku avalduse, milles märgite, et Te keeldute lisatud dokumendi vastuvõtmisest keelest tulenevatel põhjustel.

Pange tähele, et kui Te keeldute lisatud dokumenti vastu võtmast, kuid kohus või asutus, kelle poole pöörduti kohtumenetluses, mille käigus tuleb dokument kätte toimetada, otsustab hiljem, et keeldumine ei olnud põhjendatud, võib ta kohaldada kohtu asukoha liikmesriigi õiguses ette nähtud õiguslikke tagajärgi põhjendamatu keeldumise korral, näiteks lugeda kättetoimetamine kehtivaks.

II. AADRESS, KUHU VORM TULEKS SAATA (26):

Nimi:

Aadress:

2.1.	Tänav ja maja number / postkast:

2.2.	Asula ja sihtnumber:

2.3.

Riik:

3.	Viitenumber:

Telefon:

5.	Faks ((*)):

E-post:

III. ADRESSAADI AVALDUS (27):

Keeldun dokumendi vastuvõtmisest, kuna see ei ole kirjutatud ei mulle arusaadavas keeles ega kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest ning dokumendile ei ole lisatud tõlget ühte nimetatud keeltest.

Saan aru järgmis(t)est keel(t)est:

bulgaaria	☐	leedu	☐
hispaania	☐	ungari	☐
tšehhi	☐	malta	☐
saksa	☐	hollandi	☐
eesti	☐	poola	☐
kreeka	☐	portugali	☐
inglise	☐	rumeenia	☐
prantsuse	☐	slovaki	☐
iiri	☐	sloveeni	☐
horvaadi	☐	soome	☐
itaalia	☐	rootsi	☐
läti	☐

muu ☐ (täpsustada): …

Koht:

Kuupäev:

Allkiri ja/või tempel või e-allkiri ja/või e-tempel:

(1) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

((*)) Ei ole kohustuslik.

(2) Rohkem kui ühe taotleja korral esitage punktides 3.1–3.5 osutatud teave.

(3) Seda punkti kohaldatakse ainult nende liikmesriikide suhtes, kus on mitu ametlikku keelt.

(4) Seda punkti kohaldatakse alles alates detsentraliseeritud IT-süsteemi kohaldamise alguskuupäevast vastavalt määruse (EL) 2020/1784 artikli 37 lõikele 2.

(5) Vormi kasutamine ei ole kohustuslik.

(6) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

(7) Käesolevat vormi kohaldatakse ainult nende liikmesriikide suhtes, kes annavad abi vastavalt määruse (EL) 2020/1784 artikli 7 lõike 1 punktile a.

((*)) Ei ole kohustuslik.

(8) Vormi kasutamine ei ole kohustuslik.

(9) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

(10) Käesolevat vormi kohaldatakse ainult nende liikmesriikide suhtes, kes annavad abi vastavalt määruse (EL) 2020/1784 artikli 7 lõike 1 punktile a.

(11) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

(12) Kohustust saata kinnitus detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu kohaldatakse alles alates detsentraliseeritud IT-süsteemi kohaldamise alguskuupäevast vastavalt määruse (EL) 2020/1784 artikli 37 lõikele 2.

(13) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

((*)) Ei ole kohustuslik.

(14) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

(15) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

((*)) Ei ole kohustuslik.

(16) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

(17) Kohustust saata kinnitus detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu kohaldatakse alles alates detsentraliseeritud IT-süsteemi kohaldamise alguskuupäevast vastavalt määruse (EL) 2020/1784 artikli 37 lõikele 2.

(18) Vormi kasutamine ei ole kohustuslik.

(19) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

((*)) Ei ole kohustuslik.

(20) Vormi kasutamine ei ole kohustuslik.

(21) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

(22) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

(23) Aadress, mille vastuvõttev asutus on määranud vastavalt määruse (EL) 2020/1784 artikli 7 lõike 2 punktile c.

(24) Käesolevat punkti kohaldatakse ainult nende liikmesriikide suhtes, kes annavad abi vastavalt määruse (EL) 2020/1784 artikli 7 lõike 2 punktile c.

(25) ELT L 405, 2.12.2020, lk 40.

(26) Täidab dokumendi kätte toimetav asutus.

((*)) Ei ole kohustuslik.

(27) Täidab ja allkirjastab adressaat.

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79).

Nõukogu 13. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 517/2013, millega kohandatakse teatavaid määruseid ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, põllumajanduse, toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika, transpordipoliitika, energeetika, maksustamise, statistika, üleeuroopaliste võrkude, kohtusüsteemi ja põhiõiguste, vabaduse, turvalisuse ja õiguse, keskkonna, tolliliidu, välissuhete, välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning institutsioonide valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).

Ainult määruse (EÜ) nr 1393/2007 I ja II lisa muudatused

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1393/2007	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõige 2
Artikli 1 lõige 3	–
–	Artikli 1 lõige 3
–	Artikkel 2
Artikkel 2	Artikkel 3
Artikkel 3	Artikkel 4
–	Artikli 5 lõiked 2, 3 ja 4
–	Artikkel 6
–	Artikkel 7
Artikli 4 lõige 1	Artikli 8 lõige 1
Artikli 4 lõige 2	Artikli 5 lõige 1
Artikli 4 lõige 3	Artikli 8 lõige 2
Artikli 4 lõige 4	Artikli 8 lõige 3
Artikli 4 lõige 5	Artikli 8 lõige 4
Artikkel 5	Artikkel 9
Artikkel 6	Artikkel 10
Artikkel 7	Artikkel 11
Artikli 8 lõige 1	Artikli 12 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 8 lõige 2	Artikli 12 lõige 4
Artikli 8 lõige 3	Artikli 12 lõige 5
Artikli 8 lõige 4	Artikli 12 lõige 6
Artikli 8 lõige 5	Artikli 12 lõige 7
Artikkel 9	Artikkel 13
Artikkel 10	Artikkel 14
Artikkel 11	Artikkel 15
Artikkel 12	Artikkel 16
Artikkel 13	Artikkel 17
Artikkel 14	Artikkel 18
–	Artikkel 19
Artikkel 15	Artikli 20 lõige 1
–	Artikli 20 lõige 2
Artikkel 16	Artikkel 21
Artikkel 17	Artikkel 23
–	Artikkel 24
–	Artikkel 25
Artikkel 18	Artikkel 26
–	Artikkel 27
–	Artikkel 28
Artikkel 19	Artikkel 22
Artikkel 20	Artikkel 29
Artikkel 21	Artikkel 30
–	Artikli 31 lõige 1
–	Artikli 31 lõige 2
Artikli 22 lõige 1	Artikli 31 lõige 3
Artikli 22 lõige 2	Artikli 31 lõige 4
Artikli 22 lõige 3	Artikli 31 lõige 5
Artikli 22 lõige 4	Artikli 31 lõige 6
–	Artikkel 32
Artikli 23 lõige 1	Artikli 33 lõige 1
–	Artikli 33 lõige 2
Artikli 23 lõige 2	Artikli 33 lõige 3
Artikli 23 lõige 3	Artikli 33 lõige 4
–	Artikkel 34
Artikkel 24	Artikli 35 lõige 1
–	Artikli 35 lõige 2
Artikkel 25	Artikkel 36
Artikkel 26	Artikkel 37
I lisa	I lisa
II lisa	I lisa
–	II lisa
III lisa	III lisa

Top