Lihtotsing

(1)

Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artikli 127 lõikele 1 kohaldatakse kõnealuses lepingus sätestatud üleminekuperioodil liidu õigust Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis. Kõnealune üleminekuperiood lõpeb 31. detsembril 2020.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikli 52 lõikega 1 teatas Ühendkuningriik 10. märtsil 2020 komisjonile liidu meetmest, mida liit peaks tema arvates võtma muu hulgas taimekahjustajate Xylella fastidiosa ja Ceratocystis platani (edaspidi „määratletud taimekahjustajad“) vastu. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 52 lõikele 2 on Ühendkuningriik teatanud ka ajutistest riiklikest meetmetest, mida ta kavatseb võtta seni, kuni sellised meetmed puuduvad.

(3)

Taimekahjustaja Xylella fastidiosa kohta märkis Ühendkuningriik, et nakatunud oliivipuude avastamine Belgia poolt 2018. aastal ja Vinca hiljutine juhtum Itaalias 2019. aastal osutavad riskile, et Ühendkuningriigi territooriumil veetakse nakatunud taimi, millel puuduvad nähtavad sümptomid. Lisaks sellele väitis Ühendkuningriik, et praegu kõnealuse kahjustaja suhtes võetavates liidu meetmetes ei arvestata tema poolt kahjustaja Xylella fastidiosa kohta tehtud riskihindamises (3) esile tõstetud riske, ning et puuduvad tõendid selle kohta, et liidu meetmete praegune läbivaatamine hõlmaks Ühendkuningriigi poolt varem välja pakutud nõudeid. Ta märkis ka, et komisjoni rakendusotsuses (EL) 2015/789 (4) sätestatud liidu praegused meetmed kahjustaja Xylella fastidiosa vastu ja liikmesriikidele arvamuste vahetamiseks esitatud õigusakti eelnõu, mille eesmärk on kõnealune otsus kehtetuks tunnistada, ei vasta vajadusele rangemate nõuete järele seoses kõnealuste peremeesliikidega. Sellest lähtuvalt väitis Ühendkuningriik, et taimekahjustajaga seotud risk on endiselt vastuvõetamatu ning et seepärast kavatseb ta kehtestada määruse (EL) 2016/2031 artikli 52 kohased riiklikud meetmed, kuna liit ei ole tema poolt soovitud asjakohaseid nõudeid kehtestanud.

(4)

Ühendkuningriik osutas ka sellele, et tema kavandatud meetmega keelatakse muu hulgas taimede Coffea ja Polygala myrtifolia L. (v.a viljad või seemned) kolmandatest riikidest (sealhulgas liidust) Ühendkuningriiki sissetoomine. Ühtlasi teatas ta nõudest, et taimede Olea europaea L., Lavandula, Nerium oleander L., Prunus dulcis L. ja Rosmarinus officinalis L. (v.a viljad või seemned), mis on kasvanud liidu piirkondades, kus kahjustajat ei ole teadaolevalt esinenud, Ühendkuningriiki sissetoomine või vedu on lubatud üksnes juhul, kui kõnealused taimed on ekspordile eelnenud vähemalt ühe aasta jooksul kasvanud registreeritud ja järelvalve all olevas tootmiskohas ning nende tootmiskoha ümber on 200 meetri ulatuses teadaolevalt kahjustajavaba tsoon, iga-aastased kontrollid põhinevad intensiivsel proovide võtmisel ja proovide analüüsimisel ning täiendav kontroll on tehtud vahetult enne nende vedu. Kui taimede Lavandula, Nerium oleander L. ja Rosmarinus officinalis L. juurdumata pistikud tuuakse sisse või veetakse Ühendkuningriiki, peavad need pistikud olema saadud eespool nimetatud tingimustele vastavatest emataimedest. Piirkondade puhul, kus taimekahjustajat teadaolevalt esineb, on liidust taimede Olea europaea L. ja Prunus dulcis L. import Ühendkuningriiki lubatud üksnes juhul, kui need on füüsiliselt kaitstud alal kasvanud ekspordile eelnenud neli aastat või nooremate taimede puhul kogu nende eluaja jooksul.

(5)

Seoses kahjustajaga Ceratocystis platani märkis Ühendkuningriik, et pärast kõnealuse taimekahjustaja ümberliigitamist liidu karantiinseks taimekahjustajaks vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/2072 (5) on kaitstavate piirkondade märked tühistatud, ning nüüd on võimalik vedada perekonda Platanus kuuluvaid puid tootmiskohtadest, mis asuvad erinõuetele vastavates nakkuspiirkondades. Ühendkuningriigi sõnul ei saa rakendusmääruse (EL) 2019/2072 XIII lisa punktis 17 esitatud uute nõuetega, millega nähakse ette täiendav võimalus, et taimi võib kasvatada kõnealusest taimekahjustajast vabas tootmiskohas, tagada samasugust taimetervise kaitse taset kui nõudega, et taimi tuleb kasvatada taimekahjustajast vabas piirkonnas, võttes arvesse ka seda, et Prantsusmaal on kinnitust leidnud taimekahjustaja uued leiud.

(6)

Nende kaalutluste põhjal tegi Ühendkuningriik oma meetmetes ettepaneku, et perekonna Platanus L. istutamiseks ettenähtud taimed (v.a seemned), peavad olema kogu oma eluaja kasvanud taimekahjustajast vabas piirkonnas või liidu kaitstavas piirkonnas.

(7)

Ühendkuningriigi kavandatud meetmetes on ka täpsustatud, et taimekahjustajate Xylella fastidiosa ja Ceratocystis platani suhtes tema poolt kehtestatud meetmetele vastavaid taimi tohib Ühendkuningriiki vedada üksnes juhul, kui nendega on kaasas ametlik kinnitus vastavuse kohta eespool nimetatud nõuetele.

(8)

Ühendkuningriigi teatis sisaldas ka ettepanekuid seoses taimekahjustajate Agrilus planipennis ja Candidatus Phytoplasma ulmi vastaste meetmetega, mis on kehtivatest liidu eeskirjadest rangemad. Komisjon kaalub neid meetmeid ja arutab neid alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kõnealuste meetmete läbivaatamise raames.

(9)

Ühendkuningriik teatas 1. aprillil 2020 komisjonile, et riiklikud meetmed seoses kõnealuste määratletud taimekahjustajatega jõustuvad 21. aprillil 2020, neid kohaldatakse esialgu Inglismaal ja nende kohaldamist laiendatakse varsti ka muudele Ühendkuningriigi osadele.

(10)

Ühendkuningriigi esitatud andmete põhjal jõudis komisjon kooskõlas artikli 52 lõikega 3 järeldusele, et selles osutatud riski on piisavalt vähendatud rakendusotsuse (EL) 2015/789 artikliga 9 Xylella fastidiosa puhul ja rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktiga 17 Ceratocystis platani puhul. Eelkõige leidis komisjon, et puuduvad uued teaduslikud ja tehnilised tõendid, mis õigustaksid kõnealuste meetmete muutmist. Komisjon teavitas ka liikmesriike Ühendkuningriigi teatisest ja palus neil esitada oma seisukohad 24. aprilliks 2020.

(11)

Komisjon palus 3. aprillil 2020 Ühendkuningriigil eespool nimetatud meetmete vastuvõtmine viivitamata edasi lükata. Komisjon teavitas Ühendkuningriiki ka sellest, et asjaomastele kaupadele lisatava täiendava kinnituse nõue ei ole taimede liidusisese vedamise puhul reguleeritud kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 sätetega. Samuti jättis komisjon endale võimaluse võtta vastu õigusakt vastavalt kõnealuse määruse artikli 52 lõikele 4.

(12)

Ühendkuningriik vastas 20. aprillil 2020 oma täiendavate põhjendustega selle kohta, miks ta peab riiklike meetmete eelnõu vastuvõtmist vajalikuks.

(13)

Taimekahjustaja Xylella fastidiosa puhul viitas ta leidudele liidu taimsel materjalil, millega on kaubeldud või mis on ette nähtud kauplemiseks (nt kõnealuse taimekahjustaja avastamine Belgias), ning Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) järeldustele selliste ajavahemike kohta, mille jooksul taimekahjustaja põhjustatud sümptomeid ei esine (edaspidi „asümptomaatilised perioodid“), aga mida ei ole liidu õigusaktides kajastatud. Ühendkuningriigi sõnul viitavad mõlemad aspektid endiselt riskile, et liidust tuuakse sisse nakatunud materjali (sealhulgas asümptomaatilist materjali).

(14)

Seoses taimekahjustajaga Ceratocystis platani märkis Ühendkuningriik veel, et tema meetmega reageeritakse olukorrale, mis on tekkinud pärast täiendava teabe esitamist alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 2019. aasta novembris. Selles täiendavas teabes käsitleti uusi leide taimekahjustaja esinemise kohta Prantsusmaal, kusjuures varasemate leidudega võrreldes olid nakkuskolded rohkem põhja pool ja puudusid kinnitatud tõendid nakkusallika kohta. Ühendkuningriigi andmetel toob taimekahjustaja levimine põhja suunas ja ebakindlus selle levimisviiside suhtes esile kõnealusest kahjustajast tuleneva suurema riski ja on põhjus, miks need meetmed oli vaja kehtestada.

(15)

Kõnealuste riiklike meetmetega muudeti 21. aprillil 2020 eeskirju „Official Controls (Plant Health and Genetically Modified Organisms) (England) Regulations 2019 (Statutory Instrument 2019/1517)“, eelkõige eeskirjade „Official Controls (Plant Health and Genetically Modified Organisms) (England) (Amendment) Regulations 2020“ (6) (edaspidi „Ühendkuningriigi eeskirjad“) sätetega 2(6)(b)(iii), 2(7) ja 2(8). Need meetmed jõustusid enne alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees toimunud arutelu.

(16)

Taimekahjustaja Xylella fastidiosa suhtes on Ühendkuningriigi eeskirjades sätestatud meetmed, millest Ühendkuningriik oli komisjonile teatanud 10. märtsil 2020.

(17)

Rakendusotsuses (EL) 2015/789 on sätestatud kahjustaja Xylella fastidiosa liidus kohandumise ja leviku vastased meetmed. Teaduse ja tehnika arengu põhjal on kõnealuse taimekahjustaja peremeestaimede liidu territooriumil vedamise nõudeid muudetud mitme õigusaktiga, millest viimane on komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1511 (7). Kõnealused meetmed põhinevad mitmel toiduohutusameti hiljutisel teaduslikul arvamusel (8). Kehtestatud on nõuded taimekahjustajate suhtes vastuvõtlike taimede vedamiseks liidu piires nii piiritletud aladelt kui ka muudest liidu osadest. Neid meetmeid on täiendavalt arutatud alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees, eesmärgiga võtta vastu uus komisjoni rakendusmäärus, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse rakendusotsus (EL) 2015/789.

(18)

Sellega seoses ei saa Ühendkuningriigi eeskirjadega kehtestatud meetmeid pidada proportsionaalseks tuvastatud riski suhtes. Hoolimata asjaolust, et mõned nõuded kehtivad selliste taimede suhtes, mis on pärit muudest piirkondadest kui piiritletud alad, kus teadaolevalt taimekahjustajat Xylella fastidiosa ei esine, nõutakse Ühendkuningriigi õigusaktiga, et kõnealused taimed peavad olema nende ekspordile eelnenud vähemalt ühe aasta jooksul kasvanud registreeritud ja järelevalve all olevas tootmiskohas ning nende tootmiskoha ümber on 200 m ulatuses teadaolevalt kahjustajavaba tsoon, ning iga-aastased kontrollid põhinevad intensiivsel proovide võtmisel ja proovide analüüsimisel ning täiendav kontroll on tehtud vahetult enne nende vedu. Selle meetmega kehtestatakse täiendavad piirangud rakendusotsuse (EL) 2015/789 artiklile 9, millega on juba ette nähtud kõnealuste taimede vedamise täiustatud tingimused, kui need taimed on pärit muudest piirkondadest kui piiritletud alad. Tuvastatud riski suhtes ei ole see meede proportsionaalne, vaid rangem kui 2019. aasta mais toiduohutusameti avaldatud viimase teadusliku arvamusega (9) põhjendatud, sest häirib tõsiselt ja tagantjärele asjaomaste taimedega kauplemist. Peale selle on alates rakendusotsuse (EL) 2015/789 viimasest muutmisest 2018. aastal taimekahjustaja Xylella fastidiosa peremeestaimede vedamisel liidus esinenud avastamisi vaid vähesel määral ning asjaomase kaubanduse mahtu arvestades kindlasti mitte ühtegi 2020. aastal. Seoses Ühendkuningriigi osutatud nakatunud taimede asümptomaatilise perioodiga on toiduohutusamet oma viimases, 2019. aasta mais esitatud arvamuses veel märkinud, et nähtavatel sümptomitel põhinevad kontrollid taimekahjustaja varajaseks kindlakstegemiseks võivad mõne peremeestaime puhul olla küsitavad ka kahjustaja põhjustatud sümptomite ilmnemist soodustavate mitmete tegurite tõttu (nt taimeliigi tüüp, bakteriinokulumi tase, taimekahjustaja Xylella fastidiosa asjaomased alamliigid ja kliimatingimused). Seepärast on rakendusotsuses (EL) 2015/789 sätestatud, et Ühendkuningriigi eeskirjaga hõlmatud taimede puhul tehakse proovide võtmisel ja analüüsimisel põhinevaid intensiivseid kontrolle olenemata sümptomite esinemisest. Alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees toimunud aruteludes kõnealuse otsuse kehtetuks tunnistamist ja asendamist käsitleva õigusakti eelnõu üle kinnitati seda lähenemisviisi, mis põhineb kättesaadaval teaduslikul ja tehnilisel hinnangul.

(19)

Seepärast ei ole Ühendkuningriigi poolt vastu võetud ajutised meetmed piisavalt põhjendatud. Lisaks sellele kinnitavad kõnealuse otsuse kohaselt liikmesriikide korraldatud intensiivsete seirekampaaniate tulemused taimekahjustaja Xylella fastidiosa esinemist Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali piirkondades, kus puhangukolded on nõuetekohaselt piiritletud ja nende suhtes kohaldatakse rangeid kontrollimeetmeid.

(20)

Sama kehtib Ühendkuningriigi eeskirjadega kehtestatud meetme kohta, mis on seotud taimede Olea europaea L. ja Prunus dulcis L. impordiga Ühendkuningriiki piirkondadest, kus teadaolevalt esineb taimekahjustajat Xylella fastidiosa, ning mis on eespool nimetatud eeskirjadega lubatud üksnes juhul, kui kõnealused taimed on füüsiliselt kaitstud alal kasvanud ekspordile eelnenud neli aastat või nooremate taimede puhul kogu nende eluaja jooksul. Praeguste liidu meetmetega on juba kehtestatud ranged nõuded nende taimede kasvatamiseks piiritletud aladel. Ühendkuningriigi eeskirjadega ettenähtud nelja-aastase ajavahemikuga püütakse tagada, et on möödunud piisavalt aega, et taimekahjustaja põhjustatud sümptomid saaksid avalduda, juhul kui kahjustajat taimel esineb. Seda eesmärki on käsitletud rakendusotsuse (EL) 2015/789 artiklis 9, milles on nõutud kõnealuste taimede kasvatamist putukate eest kaitstud kohtades ning olenemata sümptomite esinemisest intensiivset proovide võtmist ja analüüsimist kasvutsükli jooksul, sealhulgas ametlikke kontrolle veo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal.

(21)

Ajutised meetmed, mida liikmesriik võtab kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikli 52 lõikega 2, et vähendada artikli 52 lõikes 1 osutatud riski, peavad oma konkreetse eesmärgipärasuse tõttu olema üksnes erandlikud. Peale selle ei ole alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees 2019. ja 2020. aastal toimunud arutelude põhjal hinnatud ühtegi Ühendkuningriigi eeskirjadega vastu võetud meedet proportsionaalseks ega põhjendatuks, et lisada see õigusakti, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse rakendusmäärus (EL) 2015/789. Määruse (EL) 2016/2031 artikli 52 lõike 2 kohased ajutised meetmed peavad olema erandlikud ega saa olla enamushääletusest kõrvalehoidmise vahendiks.

(22)

Taimekahjustaja Ceratocystis platani suhtes on Ühendkuningriigi eeskirjades sätestatud meetmed, millest Ühendkuningriik oli komisjonile teatanud 10. märtsil 2020. Need meetmed on rangemad kui rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktis 17 sätestatud vastav nõue, millega on lubatud lisavõimalus, et asjaomased istutamiseks ettenähtud taimed võivad teatavatel tingimustel olla pärit kahjustajavabast tootmiskohast, mitte üksnes kahjustajavabast piirkonnast. Rakendusmääruses (EL) 2019/2072 sätestatud meetmed istutamiseks ettenähtude taimede Platanus L. sisevedamiseks põhinevad toituohutusameti viimasel teaduslikul arvamusel võimaluste kohta taimekahjustaja Ceratocystis platani riski hindamiseks ja vähendamiseks Euroopa Liidus (10). Pärast kõnealuse määruse vastuvõtmist ei ole uusi teaduslikke ega tehnilisi tõendeid esitatud ning Ühendkuningriik ei ole samuti uut teavet esitanud. Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisas esitatud kahjustajavabu tootmiskohti käsitlevate täiendavate tingimustega tagatakse võrreldes nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ (11) sätestatud meetmetega suurem kindlus kaubeldavate, istutamiseks ettenähtud taimede Platanus L. kahjustajavaba staatuse suhtes. Ühendkuningriigi eeskirjade kohane meede ei ole seega piisavalt põhjendatud ühegi uue teadusliku või tehnilise tõendiga, mis on avaldatud pärast rakendusmääruse (EL) 2019/2072 vastuvõtmist.

(23)

Lisaks on Ühendkuningriigi eeskirjades sätestatud, et kõiki kõnealuseid taimi ja taimseid saadusi tohib liidust Ühendkuningriigi territooriumile vedada üksnes juhul, kui nendega on kaasas ametlik kinnitus vastavuse kohta kõnealuste eeskirjade sätetele.

(24)

Pärast Ühendkuningriigi eeskirjade jõustumist teatas komisjon 28. aprillil 2020 Ühendkuningriigile, et kõnealused uued riiklikud meetmed on kehtivatest nõuetest rangemad, neid ei ole kinnitatud kõige uuemate teaduslike põhjendustega ja need on ebaproportsionaalsed. Seepärast palus komisjon Ühendkuningriigil kõnealused meetmed kehtetuks tunnistada või neid kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikli 52 lõikega 4 muuta. Sellist kehtetuks tunnistamist või muutmist ei ole veel toimunud ja Ühendkuningriik ei ole vastavast tegutsemisest teada andnud.

(25)

Seda silmas pidades on asjakohane otsustada, et Ühendkuningriigi eeskirjadega ette nähtud meetmeid, milles käsitletakse määratletud taimekahjustajaid ja millega kehtestatakse liidu eeskirjadest rangemad nõuded seoses asjaomaste taimede ja taimsete saaduste liidusisese veoga, tuleb vastavalt muuta, et kõnealused eeskirjad vastaksid liidu õigusaktidele.

(26)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,