ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seadus
Riigikogu 12.05.1993 seadus; jõustumiskuupäev 10.06.1993

redaktsioon 10.06.1993
             EESTI VABARIIGI JA VENE FÖDERATSIOONI
             LEPINGU ÕIGUSABI JA ÕIGUSSUHETE KOHTA
           TSIVIIL-, PEREKONNA- JA KRIMINAALASJADES
                    RATIFITSEERIMISE SEADUS
 
 
     Ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi ja Vene
Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,
perekonna- ja kriminaalasjades, millele kirjutati alla
1993.aasta 26.jaanuaril Moskvas.
 
 
Riigikogu aseesimees                                E. Savisaar
 
 
Tallinn, 12. mail 1993
        
 
------
AVALDATUD:
RT II 1993, 16, 27
 
     Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja
     õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades
 
      Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon,
      omistades suurt tähtsust koostöö arendamisele õigusabi
andmisel tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades,
      leppisid kokku alljärgnevas:
 
      I osa
      ÜLDSÄTTED
 
      Artikkel 1. Õiguskaitse
 
     1. Ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole
territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes
samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi.
 
     See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele
moodustatud juriidiliste isikute kohta.
 
     2. Ühe lepingupoole kodanikel on õigus pöörduda vabalt ja
takistamatult teise lepingupoole kohtute, prokuratuuri ja
notariaalkontorite (edaspidi - justiitsasutused) ning muude
asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja
kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi,
esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid
samadel tingimustel kui oma kodanikudki.
 
      Artikkel 2. Õigusabi
 
     1. Lepingupoolte justiitsasutused annavad vastastikku
õigusabi tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades kooskõlas
käesoleva lepingu sätetega.
 
     2. Justiitsasutused annavad õigusabi ka teistele
asutustele, kelle pädevuses on käesoleva artikli punktis 1
nimetatud asjad.
 
     3. Teised asutused, kelle pädevusse kuuluvad käesoleva
artikli punktis 1 nimetatud asjad, saadavad õigusabi palved
justiitsasutuste kaudu.
 
      Artikkel 3. Õigusabi ulatus
 
     Õigusabi hõlmab järelepärimise saanud lepingupoole
seadusandlusega ettenähtud protsessuaaltoimingute sooritamist,
nagu poolte, süüdistatavate ja kohtualuste, tunnistajate ja
ekspertide ülekuulamist, ekspertiisi tegemist, kohtulikku
vaatlust, asitõendite üleandmist, kuriteo toime pannud isikute
kriminaaljälitamise algatamist ja väljaandmist, tsiviilasjades
langetatud kohtuotsuste tunnistamist ja täitmist, dokumentide
kätteandmist ja edasisaatmist ning teise poole palvel
süüdistatavate karistatuse kohta andmete esitamist.
 
      Artikkel 4. Suhtlemise kord
 
     Õigusabi andmisel suhtlevad lepingupoolte asutused
üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Eesti
Vabariigi Prokuratuuri ning Vene Föderatsiooni
Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Peaprokuratuuri
kaudu.
 
      Artikkel 5. Keel
 
     Palved õigusabi andmise kohta koostatakse järelepärimise
esitanud lepingupoole keeles, kui käesolevas lepingus ei ole
ette nähtud teisiti.
 
      Artikkel 6. Dokumentide vormistamine
 
     Dokumendid, mida justiits- ja muud asutused saadavad
õigusabi andmise korras, peavad olema tõendatud pitseriga.
 
      Artikkel 7. Õigusabi andmise ülesande vorm
 
     Õigusabi andmise ülesandes peab olema märgitud:
      1) järelepärimise esitanud asutuse nimetus;
      2) järelepärimise saanud asutuse nimetus;
      3) asja nimetus, milles palutakse õigusabi;
      4) poolte, süüdistatavate, kohtualuste või süüdimõistetute
nimed, nende kodakondsus, tegevusala ning alaline elukoht või
asukoht;
      5) nende volinike nimed ja aadressid;
      6) ülesande sisu, kriminaalasjades aga ka toimepandud kuriteo
tehiolude kirjeldus ja selle juriidiline kvalifikatsioon.
 
      Artikkel 8. Täitmise kord
 
     1. Õigusabi andmise ülesande täitmisel kohaldab
justiitsasutus, kelle poole ülesanne on pööratud, oma riigi
seadusandlust. Ent asutuse palvel, kellelt lähtub ülesanne, võib
ta rakendada selle lepingupoole protsessinorme, kellelt lähtub
ülesanne, kui need ei ole vastuolus tema riigi seadusandlusega.
 
     2. Kui justiitsasutus, kelle poole on ülesanne pööratud, ei
ole pädev seda täitma, saadab ta ülesande edasi pädevale
justiitsasutusele ja informeerib sellest asutust, kellelt
ülesanne lähtub.
 
     3. Vastava taotluse saamisel informeerib justiitsasutus,
kelle poole on pööratud ülesanne, ülesande täitmise ajast ja
kohast asutust, kellelt ülesanne lähtub.
 
     4. Pärast ülesande täitmist saadab justiitsasutus, kelle
poole on ülesanne pööratud, dokumendid asutusele, kellelt lähtub
ülesanne; juhul, kui õigusabi ei olnud võimalik anda, saadab ta
ülesande tagasi ja informeerib selle täitmist takistavatest
asjaoludest.
 
      Artikkel 9. Dokumentide kätteandmise kord
 
     1. Järelepärimise saanud asutus annab dokumendid kätte
vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad
dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud
tõlkega. Juhul, kui dokumendid ei ole koostatud järelepärimise
saanud lepingupoole keeles või ei ole varustatud tõlkega,
antakse need üle saajale, kui ta on nõus need vabatahtlikult
vastu võtma.
 
     2. Kätteandmise palves peab olema ära näidatud saaja täpne
aadress ja kätteantava dokumendi nimetus. Kui kätteandmise
palves märgitud aadress osutus mittetäielikuks või ebatäpseks,
rakendab järelepärimise saanud asutus oma seadusandluse kohaselt
abinõusid täpse aadressi kindlakstegemiseks.
 
      Artikkel 10. Dokumentide kätteandmise kinnitamine
 
     Dokumentide kätteandmise kinnitamine vormistatakse
vastavalt järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil
kehtivatele eeskirjadele. Kinnituses peavad olema märgitud
kätteandmise aeg ja koht ning isik, kelle kätte dokument anti.
 
      Artikkel 11.Dokumentide kätteandmine ja kodanike ülekuulamine
                  diplomaatiliste esinduste või 
                  konsulaarasutuste kaudu
 
     Lepingupooltel on õigus anda kätte dokumente ja kuulata oma
kodanikke üle oma diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste
kaudu. Seejuures ei tohi rakendada sunniabinõusid.
 
      Artikkel 12. Tunnistaja või eksperdi kutsumine välismaale
 
     1. Kui eeluurimise või kohtuliku arutamise ajal ühe
lepingupoole territooriumil tekib vajadus kutsuda kohale teise
lepingupoole territooriumil viibiv tunnistaja või ekspert
isiklikult, tuleb pöörduda selle lepingu poole vastava organi
poole ülesandega kutse kätte anda.
 
     2. Kutse ei tohi sisaldada sanktsiooni väljakutsutava
mitteilmumise puhul.
 
     3. Tunnistajat või eksperti, kes oma kodakondsusest
olenemata ilmus vabatahtlikult kutse kohaselt teise lepingupoole
vastavasse organisse, ei või võtta selle poole territooriumil
kriminaal- või administratiivvastutusele, vahi alla või
karistada seoses mingi teoga, mis on toime pandud enne tema
riigipiiri ületamist. Neid isikuid ei või samuti võtta
kriminaal- või administratiivvastutusele, vahi alla ega
karistada seoses nende tunnistajaütlustega või eksperdina antud
arvamusega või seoses teoga, mis on uurimisobjektiks.
 
     4. See privileeg ei käi tunnistaja või eksperdi kohta, kui
ta 15 päeva jooksul arvates hetkest, mil talle teatatakse, et
tema kohalolek ei ole vajalik, ei lahku järelepärimise esitanud
lepingupoole territooriumilt. Selle tähtaja hulka ei arvata
aega, mille jooksul tunnistaja või ekspert ei saanud lahkuda
järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt temast
mitteolenevatel asjaoludel.
 
     5. Tunnistajatel ja ekspertidel, kes on tulnud kutse
kohaselt teise lepingupoole territooriumile, on õigus saada neid
väljakutsunud organeilt hüvitust kulude eest, mis on seotud
välismaale sõiduga ja seal viibimisega ning töölt eemalviibitud
päevade eest saamatajäänud palga hüvitamisele; ekspertidel on
peale selle õigus saada tasu tehtud ekspertiisi eest.
Väljakutses peab olema märgitud, missugused väljamaksed
võimaldatakse, nende taotlusel maksab kutse saatnud lepingupool
avanssi vastavate kulude katteks.
 
      Artikkel 13. Dokumentide kehtivus
 
     1. Dokumendid, mis koostati ühe lepingupoole territooriumil
või tõestati kohtu või ametiisiku (alaline tõlk, ekspert jne.)
poolt nende pädevuse piires ja ettenähtud vormi kohaselt ja
tõestati pitseriga, võetakse teise lepingupoole territooriumil
vastu mingi muu tõenduseta.
 
     2. Dokumentidel, mida peetakse ühe lepingupoole
territooriumil ametlikeks, on ka teise lepingupoole
territooriumil ametlike dokumentide tõendav jõud.
 
      Artikkel 14. Õigusabi andmisega seotud kulud
 
     1. Lepingupool, kelle poole ülesanne on pööratud, ei nõua
õigusabi andmisega seotud kulude hüvitamist. Lepingupooled
kannavad ise kõik nende territooriumil õigusabi andmisel
tekkinud kulud.
 
     2. Justiitsasutus, kelle poole ülesanne on pööratud, teatab
asutusele, kellelt ülesanne lähtub, kulude summa. Kui asutus,
kellelt ülesanne lähtub, nõuab need kulud sisse isikult, kes on
kohustatud need hüvitama, laekuvad sissenõutud summad selle
lepingupoole kasuks, kes need sisse nõudis.
 
      Artikkel 15. Informatsiooni andmine
 
     Eesti Vabariigi Justiitsministeerium ja Prokuratuur ning
Vene Föderatsiooni Justiitsministeerium ja Peaprokuratuur
annavad teineteisele palve korral informatsiooni nende riikides
kehtinud või kehtivast seadusandlusest ning selle kohaldamisest
justiitsasutuste poolt.
 
      Artikkel 16. Tasuta õiguskaitse
 
     Ühe lepingupoole kodanikele antakse teise lepingupoole
kohtutes ja muudes asutustes tasuta õigusabi ja tagatakse tasuta
kohtumenetlus samadel alustel ja samade eelistega nagu oma
kodanikelegi.
 
      Artikkel 17. Perekonnaseisutõendite ja muude dokumentide
                        saatmine
 
     Lepingupooled kohustuvad saatma teineteisele palve korral
diplomaatilises korras tõlketa ja tasuta tõendeid
perekonnaseisuaktide registreerimise kohta ja muid dokumente
(hariduse, töö jne. kohta), mis puudutavad teise lepingupoole
kodanike isiklikke õigusi ja varalisi huve.
 
      Artikkel 18. Õigusabi andmisest keeldumine
 
     Õigusabi ei anta, kui selle andmine võib teha kahju
järelepärimise saanud lepingupoole suveräänsusele või
julgeolekule või kui see on vastuolus tema seadusandluse
põhiprintsiipidega.
 
      II osa
      ERISÄTTED
 
      I jagu
      ÕIGUSABI JA ÕIGUSSUHTED TSIVIIL- JA PEREKONNAASJADES
 
      Artikkel 19. Kohtukuludest vabastamine
 
     Ühe lepingupoole kodanikud vabastatakse teise lepingupoole
territooriumil kohtukulude maksmisest samadel alustel ja samas
ulatuses nagu selle riigi kodanikudki.
 
     Artikkel 20. Dokumentide väljaandmine isikliku,
                  perekondliku ja varalise seisundi kohta
 
     1. Dokumendi isikliku, perekondliku ja varalise seisundi
kohta, mida on vaja kohtukulude maksmisest vabastamise loa
saamiseks, annab selle lepingupoole pädev organ, kelle
territooriumil avaldaja elab või asub.
 
     2. Kui avaldajal ei ole lepingupoole territooriumil elu-
või asukohta, piisab dokumendist, mille on andnud välja või
tõestanud tema riigi diplomaatiline esindaja või
konsulaarasutus.
 
     3. Kohus, kes langetab otsuse kohtukulude maksmisest
vabastamise taotluse kohta, võib paluda dokumendi väljaandnud
organilt lisaselgitust.
 
      Artikkel 21. Kohtu pädevus
 
     1. Kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi
lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju,
kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad
juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva
poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus
või filiaal.
 
     2. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel,
kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku
korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui
see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse
kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel.
 
     3. Kui mõlema lepingupoole kohtus, kes on pädevad vastavalt
käesolevale lepingule, algatatakse asja menetlus samade poolte
vahel, sama eseme kohta ja samal alusel, lõpetab menetluse
kohus, kes algatas asja hiljem.
 
      Artikkel 22. Õigusvõime ja teovõime
 
     1. Füüsilise isiku teovõime määratakse kindlaks selle
lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik see isik on.
 
     2. Juriidilise isiku õigusvõime määratakse kindlaks selle
lepingupoole seaduse kohaselt, kelle territooriumil see isik on
moodustatud.
 
      Artikkel 23. Teovõime piiramine ja teovõimetuks tunnistamine
 
     1. Isiku teovõime piiramisel või teovõimetuks tunnistamisel
rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle
lepingupoole asutused, kelle kodanik on antud isik.
 
     2. Kui ühe lepingupoole asutus teeb kindlaks, et on alust
piirata isiku teovõimet või tunnistada teovõimetuks kodanikku,
kelle elu- või asukoht on selle lepingupoole territooriumil,
informeerib ta sellest teise lepingupoole vastavat asutust. Kui
sel viisil informeeritud asutus teatab, et ta annab õiguse
sooritada edasisi toiminguid selle isiku elu- või
asukohajärgsele asutusele või ei avalda oma arvamust kolme kuu
jooksul, võib selle isiku elu- või asukohajärgne asutus ajada
tema teovõime piiramise või teovõimetuks tunnistamise asja
kooskõlas oma riigi seadustega, kui alus selleks on ette nähtud
ka selle lepingupoole seadustes, kelle kodanik see isik on.
Otsus teovõime piiramise või teovõimetuks tunnistamise kohta
tuleb saata teise lepingupoole vastavale asutusele.
 
     3. Käesoleva artikli punktide 1 ja 2 sätteid kohaldatakse
ka teovõime piiramise või teovõimetuks tunnistamise
tühistamisel.
 
      Artikkel 24
 
     Edasilükkamatutel juhtudel võib selle isiku elu- või
asukoha asutus, kelle teovõimet tahetakse piirata või keda
tahetakse tunnistada teovõimetuks, ise rakendada vajalikke
abinõusid selle isiku või tema vara kaitseks. Seoses nende
abinõudega vastuvõetud korraldused tuleb saata selle
lepingupoole vastavale asutusele, kelle kodanik kõnesolev isik
on; need korraldused tuleb tühistada, kui selle lepingupoole
asutus otsustab teisiti.
 
      Artikkel 25. Teadmata äraolijaks tunnistamine, surnuks
                   kuulutamine ja surma fakti tuvastamine
 
     1. Isiku teadmata äraolijaks tunnistamise ja surnuks
kuulutamise või surma fakti tuvastamise asjus on pädevad selle
lepingupoole asutused, kelle kodanik oli isik ajal, mil ta
viimastel andmetel oli elus.
 
     2. Ühe lepingupoole asutused võivad tunnistada teise
lepingupoole kodaniku teadmata äraolijaks või kuulutada surnuks,
samuti tuvastada tema surma fakti tema territooriumil elavate
isikute taotlusel, kui nende õigused ja huvid rajanevad selle
lepingupoole seadusandlusel.
 
     3. Käesoleva artikli punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel
kohaldavad lepingupoole asutused oma riigi seadusandlust.
 
      Artikkel 26. Abielu sõlmimine
 
     1. Abielu sõlmimise tingimused määratakse iga abielluja
jaoks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik ta on.
Peale selle tuleb abielu sõlmimise takistuste osas kinni pidada
selle lepingupoole seadusandluse nõuetest, kelle territooriumil
abielu sõlmitakse.
 
     2. Abielu sõlmimise vorm määratakse kindlaks selle
lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil abielu
sõlmitakse.
 
      Artikkel 27. Abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted
 
     1. Abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted määratakse
selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on
ühine elukoht.
 
     2. Kui üks abikaasa elab ühe lepingupoole territooriumil,
teine aga teise lepingupoole territooriumil ning mõlemal
abikaasal on sama kodakondsus, määratakse nende isiklikud ja
varalised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle
kodanikud nad on.
 
     3. Kui üks abikaasa on ühe lepingupoole, teine aga teise
lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise
lepingupoole territooriumil, määratakse nende isiklikud ja
varalised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle
territooriumil neil oli viimane ühine elukoht.
 
     4. Kui käesoleva artikli punktis 3 märgitud isikutel ei
olnud ühist elukohta lepingupoolte territooriumil, kohaldatakse
selle lepingupoole seadusandlust, kelle asutus asja arutab.
 
      Artikkel 28. Abielu lahutamine ja kehtetuks tunnistamine
 
     1. Abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle
lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole
asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise
hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole
territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused.
 
     2. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks
abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole
kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole
territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused.
Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.
 
     3. Abielu kehtetuks tunnistamise asjades kohaldatakse selle
lepingupoole seadusandlust, mida vastavalt artiklile 26
kohaldati abielu sõlmimisel. Seejuures määratakse kohtute
pädevus käesoleva artikli punktide 1 ja 2 alusel.
 
      Artikkel 29. Vanemate ja laste õigussuhted
 
     Isaduse tuvastamise ja vaidlustamise ning kõnesolevast
abielust lapse sünni tuvastamise asju lahendatakse vastavalt
selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik on laps sünni
järgi.
 
      Artikkel 30
 
     1. Vanemate ja laste õigussuhted määratakse selle
lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine
elukoht.
 
     2. Kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole
territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole
seadusandlusega, kelle kodanik laps on.
 
      Artikkel 31
 
     Vallaslapse ning tema ema ja isa õigussuhted määratakse
selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on.
 
      Artikkel 32
 
     Artiklites 29-31 märgitud õigussuhetes otsuste
langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle
seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada.
 
     Kui hageja ja kostja elavad ühe lepingupoole
territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole kohtud
artiklite 29 ja 31 sätete järgimise korral.
 
      Artikkel 33. Lapsendamine
 
     1. Lapsendamisel kohaldatakse selle lepingupoole
seadusandlust, kelle kodanik lapsendaja on.
 
     2. Kui lapsendajateks on abikaasad, kellest üks on ühe,
teine aga teise lepingupoole kodanik, peab lapsendamine vastama
mõlema lepingupoole territooriumil kehtiva seadusandluse
nõuetele.
 
     3. Kui laps on ühe lepingupoole kodanik, lapsendaja aga
teise lepingupoole kodanik, tuleb lapsendamisel või selle
tühistamisel saada lapse nõusolek, kui see on nõutav selle
lepingupoole seaduse järgi, kelle kodanik laps on, tema
seadusliku esindaja ja samuti selle lepingupoole pädeva riikliku
organi nõusolek.
 
      Artikkel 34
 
     1. Lapsendamise otsust on pädev tegema selle lepingupoole
asutus, kelle kodanik on lapsendaja.
 
     2. Artikli 33 punktis 2 ettenähtud juhul, samuti juhul, kui
lapsendaja elab ühe lepingupoole, laps aga teise lepingupoole
territooriumil, on pädev selle lepingupoole asutus, kelle
territooriumil elab lapsendaja või abikaasadel on või oli
viimane ühine elu- või asukoht.
 
      Artikkel 35. Eestkoste ja hooldus
 
     1. Lepingupoolte kodanike üle eestkoste ja hoolduse
seadmise asjades, kui leping ei näe ette teisiti, on pädev selle
lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan, kelle kodanik on
eestkoste- või hooldusalune isik. Seejuures rakendatakse selle
lepingupoole seadusandlust.
 
     2. Eestkostja või hooldaja ning eestkoste- või hooldusaluse
isiku õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega,
kelle eestkosteorgan määras eestkostja või hooldaja.
 
      Artikkel 36
 
     1. Kui eestkoste- või hooldusabinõusid on vaja eestkoste-
või hooldusaluse isiku huvides, kelle elu- või asukoht või vara
on teise lepingupoole territooriumil, peab selle lepingupoole
eestkoste- ja hooldusorgan viivitamatult informeerima vastavalt
artikli 35 punktile 1 lepingupoole pädevat eestkosteorganit.
 
     2. Edasilükkamatutel juhtudel võib teise lepingupoole
eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid,
kuid peab viivitamatult teatama esialgselt rakendatud abinõudest
vastavalt artikli 35 punktile 1 pädevale eestkoste- ja
hooldusorganile. Rakendatud abinõud jäävad jõusse, kuni see
organ langetab teistsuguse otsuse.
 
      Artikkel 37
 
     1. Vastavalt artikli 35 punktile 1 pädev eestkoste- ja
hooldusorgan võib eestkoste ja hoolduse üle anda teise
lepingupoole vastavatele organitele, kui eestkoste- või
hooldusaluse isiku elu- või asukoht või vara asub selles riigis.
Üleandmine kehtib ainult sel juhul, kui järelepärimise saanud
organ annab nõusoleku võtta vastu eestkoste või hooldus ning
informeerib sellest järelepärimise esitanud organit.
 
     2. Organ, kes vastavalt käesoleva artikli punktile 1 võttis
üle eestkoste või hoolduse, teostab seda vastavalt oma riigi
seadusandlusele. Tal ei ole õigust langetada otsust küsimustes,
mis puudutavad eestkoste- või hooldusaluse isiku staatust, kuid
ta võib anda nõusoleku abielu sõlmimiseks, mis on vajalik selle
lepingupoole seadusandluse alusel, kelle kodanik see isik on.
 
      VARANDUSLIKUD ÕIGUSSUHTED
 
      Artikkel 38. Omandiõigus
 
     1. Omandiõigus kinnisvarale määratakse selle lepingupoole
seadusandluse järgi, kelle territooriumil kinnisvara asub.
 
     2. Omandiõigus liiklusvahenditele, mis tulevad kanda
riiklikesse registritesse, määratakse selle lepingupoole
seadusandluse järgi, kelle territooriumil liiklusvahendeid
registreeriv organ asub.
 
     3. Omandiõiguse või varale muu asjaõiguse tekkimine ja
lõppemine määratakse selle lepingupoole seadusandluse alusel,
kelle territooriumil vara oli sel hetkel, kui leidis aset
toiming või muu asjaolu, mis oli sellise õiguse tekkimise või
lõppemise aluseks.  Omandiõiguse või muu asjaõiguse tekkimine
või lõppemine vara suhtes, mis on tehingu objekt, määratakse
tehingu teostamise koha seadusandluse alusel, kui poolte
kokkulepe ei näe ette teisiti.
 
      Artikkel 39. Tehingu vorm
 
     1. Tehingu vorm määratakse selle teostamise koha
seadusandluse järgi.
 
     2. Kinnisvaraga ja õigustega sellele teostatava tehingu
vorm määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle
territooriumil selline vara asub.
 
      Artikkel 40. Kahju hüvitamine
 
     1. Kahju hüvitamise kohustused, välja arvatud lepingutest
ja muudest õiguspärastest tegudest tulenevad kohustused,
määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle
territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju
hüvitamise nõude aluseks.
 
     2. Kui kahjutekitaja ja kannatanu on ühe lepingupoole
kodanikud, kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle
kohtusse avaldus on antud.
 
     3. Käesoleva artikli punktides 1 ja 2 nimetatud asjades on
pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil leidis aset
tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks.
Kannatanu võib esitada hagi ka selle lepingupoole kohtusse,
kelle territooriumil on kostjal elukoht.
 
      PÄRANDAMINE
 
      Artikkel 41. Õiguste võrdsustamise printsiip
 
     Ühe lepingupoole kodanikud võrdsustatakse tema
territooriumil elavate teise lepingupoole kodanikega õigustes
koostada või tühistada testamenti varale, mis asub teise
lepingupoole territooriumil, või õigustes, mida tuleb seal
teostada, samuti õigustes omandada pärimise teel vara või
õigusi. Vara või õigused lähevad neile üle samadel tingimustel,
mis on kehtestatud lepingupoole oma kodanikele, kes elavad tema
territooriumil.
 
      Artikkel 42. Pärimisõigus
 
     1. Vallasvara pärimise õigust reguleeritakse selle
lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil pärandajal
oli alaline elukoht.
 
     2. Kinnisvara pärimise õigust reguleeritakse selle
lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil vara asub.
 
      Artikkel 43. Vaibevara
 
     Kui lepingupoole seadusandluse järgi läheb vaibepärand
(mille pärib riik seaduse järgi) riigi omandusse, antakse
vallasvara riigile, kelle kodanik oli pärandaja surma hetkel,
kinnisvara aga läheb selle riigi omandusse, kelle territooriumil
see asub.
 
      Artikkel 44. Testamendi vorm
 
     Testamendi vorm määratakse selle lepingupoole seadustega,
kelle kodanik oli pärandaja testamendi koostamise hetkel. Ent
piisab, kui järgitakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle
territooriumil testament koostati. Seda sätet rakendatakse ka
testamendi tühistamise suhtes.
 
      Artikkel 45. Pädevus pärimisasjades
 
     1. Menetlust vallasvara pärimise asjades, välja arvatud
käesoleva artikli punktis 2 ettenähtud juhud, toimetavad selle
lepingupoole asutused, kelle territooriumil oli pärandaja
viimane alaline elukoht.
 
     2. Kui kogu pärandvallasvara asub selle lepingupoole
territooriumil, kus pärandajal ei olnud viimast alalist
elukohta, toimetavad menetlust pärimise asjades pärija või
annakusaaja avalduse alusel selle lepingupoole asutused, kui
sellega on nõus kõik pärijad.
 
     3. Menetlust kinnisvara pärimise asjades toimetavad selle
lepingupoole asutused, kelle territooriumil see vara asub.
 
     4. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse vastavalt ka
pärimisasjades tekkivatele vaidlustele.
 
      Artikkel 46. Pärandi kaitse abinõud
 
     1. Ühe lepingupoole organid rakendavad vastavalt oma
seadusandlusele abinõusid teise lepingupoole kodaniku poolt
jäetud, tema territooriumil asuva pärandvara kaitseks.
 
     2. Pärandi kaitse abinõude rakendamise eest vastutavad
organid on kohustatud pärast teise lepingupoole kodaniku surma
viivitamatult informeerima selle lepingupoole konsulit pärandaja
surmast ja oma pärimisõigustest deklareerinud isikutest, neile
teadaolevatest asjaoludest, mis puudutavad isikuid, kellel on
pärimisõigus, ja nende asukohast, testamendi olemasolust,
pärandi suurusest ja maksumusest, samuti pärandi kaitseks
rakendatud abinõudest.
 
     3. Diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse nõudmisel
antakse talle üle pärandvallasvara ja surnu dokumendid.
 
      Artikkel 47
 
     Ühe lepingupoole diplomaatilisel esindusel või
konsulaarasutusel on õigus esindada selle poole kodanike huve
pärandamise küsimustes teise lepingupoole organite ees
erivolikirjata, kui need kodanikud ei suuda äraoleku tõttu või
muudel mõjuvatel põhjustel õigeaegselt kaitsta oma õigusi ja
huve ega ole määranud volitatud isikut.
 
      Artikkel 48
 
     Kui ühe lepingupoole kodanik suri viibimise ajal teise
lepingupoole territooriumil, kus tal ei olnud alalist elukohta,
antakse tema asjad nimekirja alusel üle selle lepingupoole
diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, kelle
kodanik oli surnu.
 
      Artikkel 49. Pärandi väljaandmine
 
     1. Kui pärandvallasvara või rahasumma, mis on saadud
pärandkinnisvara või pärandvallasvara müügist, tuleb pärast
pärimismenetluse lõppemist anda üle pärijatele, kelle elu- või
asukoht on teise lepingupoole territooriumil, antakse pärandvara
või saadud rahasumma üle selle lepingupoole diplomaatilisele
esindusele või konsulaarasutusele.
 
     2. Pärimisasjades pädev asutus annab korralduse pärandvara
väljaandmise kohta diplomaatilisele esindusele või
konsulaarasutusele.
 
     3. Selle vara võib üle anda pärijatele, kui:
            1) kõik pärandaja kreeditoride nõudmised, mis on esitatud
      selle lepingupoole seadusandlusega kehtestatud tähtajaks, kus
      asub pärandvara, on tasutud või tagatud;
            2) on tasutud või tagatud kõik pärimisega seotud lõivud;
            3) pädevad asutused on andnud, kui see on vajalik, loa
      pärandvara väljaveoks.
 
     4. Rahasummad kantakse üle vastavalt lepingupoole
territooriumil kehtivale seadusandlusele.
 
      OTSUSTE TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE
 
      Artikkel 50. Tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti
                   kriminaalasjades kahju hüvitamise osas tehtud
                   otsuste tunnustamine ja täitmine
 
     Lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku
justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja
perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud
kahju hüvitamise osas.
 
     Lepingupoolte territooriumil tunnustatakse ka
erimenetluseta eestkoste-, hooldus- ja perekonnaseisuorganite
ning muude asutuste otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, mis
ei vaja oma iseloomu poolest täitmist.
 
      Artikkel 51. Otsuste täitmise loa taotluste läbivaatamine
 
     1. Täitmise loa taotluste läbivaatamine kuulub selle
lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil tuleb otsus
täita.
 
     2. Täitmise loa taotlus esitatakse kohtusse, kes tegi asjas
otsuse esimeses astmes. Taotlus, mis on esitatud kohtusse, kes
tegi asjas otsuse esimeses astmes, saadetakse edasi kohtule, kes
on pädev langetama otsuse taotluse kohta.
 
     3. Taotluse rekvisiidid määratakse selle lepingupoole
seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita.
 
     4. Taotlusele lisatakse tõestatud tõlge selle lepingupoole
keelde, kelle poole on pööratud taotlus.
 
      Artikkel 52
 
     Täitmise loa taotluse juurde on vaja lisada:
     1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument
otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist,
samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti
lepingupoole territooriumil,
      2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud
protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord
antud kätte kohtukutse;
      3) käesoleva artikli punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide
tõestatud tõlked.
 
      Artikkel 53
 
     Kui kohtul tekivad täitmise loa andmisel kahtlused, võib ta
küsida seletust isikult, kes on algatanud taotluse otsuse
täitmise kohta, samuti küsitleda võlglast taotluse olemuse kohta
ja nõuda vajaduse korral otsuse teinud kohtult selgitust.
 
      Artikkel 54. Otsuste täitmise kord
 
     Täitmise korda reguleeritakse selle lepingupoole
seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita.
 
      Artikkel 55.
 
     Täitmisega seotud kohtukulude suhtes kohaldatakse selle
lepingupoole seadusandlust, kelle territooriumil tuleb otsus
täita.
 
      Artikkel 56. Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest
                   keeldumine
 
     Kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest võib
keelduda:
     1) kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud
protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule
ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset;
     2) kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle
lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja
täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle
lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas;
     3) kui vastavalt käesoleva lepingu sätetele, käesolevas
lepingus mitte ettenähtud juhtudel aga selle lepingupoole
seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb
tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse.
 
      Artikkel 57
 
     Artiklite 50-56 sätteid kohaldatakse ka kohtu poolt
kinnitatud kohtulike leppetoimingute suhtes.
 
      Artikkel 58. Asjade väljaviimine ja rahasummade ülekandmine
 
      Käesoleva lepingu sätted otsuste täitmise kohta ei puuduta
lepingupoolte seadusandlust otsuse täitmise tulemusel soetatud
rahasummade ülekandmise ja asjade väljaviimise osas.
 
      II jagu
      ÕIGUSABI KRIMINAALASJADES. KRIMINAALMENETLUSE TEOSTAMINE
 
      Artikkel 59. Kriminaalmenetluse algatamise kohustus
 
     1. Iga lepingupool algatab teise lepingupoole palvel
vastavalt oma seadusandlusele kriminaalmenetluse oma kodanike
vastu, keda kahtlustatakse kuritegude toimepanemises teise
lepingupoole territooriumil.
 
     2. Avaldused kriminaalmenetluse kohta, mille kannatanud on
andnud ettenähtud tähtajaks vastavalt ühe lepingupoole
seadustele tema pädevatesse asutustesse, kehtivad ka teise
lepingupoole territooriumil.
 
      Artikkel 60. Palve kriminaalmenetluse alustamise kohta
 
     1. Palve kriminaalmenetluse alustamise kohta peab olema
kirjalik ja sisaldama:
      1) järelepärimise esitanud asutuse nimetuse;
      2) teo kirjelduse, millega seoses on saadetud palve
      kriminaalmenetluse alustamise kohta;
       3) teo toimepanemise võimalikult täpse aja ja koha märkimise;
       4) järelepärimise teinud lepingupoole seaduse teksti, mille
      alusel tegu tunnistatakse kuriteoks;
       5) kahtlustatava isiku nime, andmed tema kodakondsuse, elu-
      või asukoha kohta ning muid andmeid isiku kohta, samuti
      võimaluse korral selle isiku välimuse kirjelduse, tema foto ja
      sõrmejäljed;
       6) kannatanu avalduse kriminaalasjas, mis algatatakse
      kannatanu avalduse alusel, ja materiaalse kahju hüvitamise
      kohta, kui seda kahju on tekitatud;
       7) olemasolevad andmed tekitatud materiaalse kahju suuruse
      kohta.
 
     Palvele lisatakse järelepärimise esitanud lepingupoole
käsutuses olevad eeluurimismaterjalid ja tõendid. Kui antakse
üle esemed, mis on kuriteo riistad või on sattunud kurjategija
kätte selle kuriteo tagajärjel, tuleb arvestada artikli 73
punkti 3 sätet.
 
     2. Kui vastavalt artikli 59 punktile 1 kriminaalmenetluse
algatamise kohta palve saatmise hetkel isikut hoitakse vahi all
selle lepingupoole territooriumil, kes on saatnud palve sellise
menetluse algatamise kohta, toimetatakse ta teise lepingupoole
territooriumile.  Teise poole territooriumil vahi all peetava
isiku tapikorras saatmise sanktsioneerib ametiisik, kes teostab
järelevalvet asja uurimise üle.  Sellise isiku üleandmine toimub
vastavalt käesoleva lepingu artikli 71 punktile 1.
 
      VÄLJAANDMINE
 
      Artikkel 61. Kuriteod, mis toovad kaasa väljaandmise
 
     1. Lepingupooled kohustuvad vastavalt käesoleva lepingu
sätetele andma palve korral teineteisele välja nende
territooriumil asuvad isikud kriminaalvastutusele võtmiseks või
kohtuotsuse täitmiseks.
 
     2. Välja antakse tegude eest, mis on mõlema lepingupoole
seadusandluse kohaselt kuriteod ja mille toimepanemise eest on
ette nähtud karistus vabadusekaotuse näol tähtajaga rohkem kui
üks aasta või muu raskem karistus. Väljaandmine kohtuotsuse
täitmiseks toimub juhul, kui selliste kuritegude toimepanemise
eest on mõistetud vabadusekaotus tähtajaga rohkem kui kuus kuud
või muu raskem karistus.
 
      Artikkel 62. Väljaandmisest keeldumine
 
     Väljaandmist ei toimu, kui:
     1) isik, kelle suhtes on saadetud palve väljaandmise kohta,
on järelepärimise saanud lepingupoole kodanik või isik, kellele
on selles riigis antud varjupaigaõigus;
     2) kriminaalmenetlust vastavalt mõlema lepingupoole
seadusandlusele algatatakse ainult kannatanu kaebuse alusel;
     3) palve saamise hetkeks ei saa järelepärimise saanud
lepingupoole seadusandluse järgi kriminaalmenetlust algatada või
kohtuotsust täita aegumistähtaja möödumise tõttu või muul
seaduslikul alusel;
    4) isikule, kelle väljaandmiseks saadeti palve, on
järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil sama kuriteo
eest juba kohtuotsus langetatud või tehtud määrus asja
lõpetamise kohta, mis on jõustunud.
 
     Väljaandmisest võidakse keelduda, kui kuritegu, millega
seoses saadeti palve väljaandmise kohta, on toime pandud
järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil.
 
     Väljaandmisest keeldumise korral teatab järelepärimise
saanud pool järelepärimise esitanud poolele keeldumise alused.
 
      Artikkel 63. Väljaandmise edasilükkamine
 
     Kui isik, kelle suhtes saadeti palve väljaandmise kohta, on
võetud kriminaalvastutusele või kannab karistust muu kuriteo
eest järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil, võib
väljaandmise edasi lükata kriminaalmenetluse lõpetamiseni,
karistuse ärakandmiseni või vabastamiseni mis tahes seaduslikul
alusel.
 
      Artikkel 64. Ajutine väljaandmine
 
     Kui artiklis 63 ettenähtud väljaandmise edasilükkamine võib
põhjustada kriminaalkuriteo aegumistähtaja möödumise või
tõsiselt raskendada kuriteo uurimist, võib põhjendatud taotluse
alusel toimuda väljaandmine teatud ajaks tingimusel, et
väljaantud isik viiakse viivitamatult tagasi pärast
protsessuaaltoiminguid, milleks ta välja anti, ja hiljemalt
kolme kuu pärast väljaandmise päevast arvates.
 
      Artikkel 65. Väljaandmine mitme riigi palvel
 
     Kui taotlus ühe ja sama isiku kohta on saadud mitmelt
riigilt, otsustab järelepärimise saanud lepingupool, kelle palve
tuleb rahuldada.
 
      Artikkel 66. Väljaantud isiku kriminaalmenetluse piirid
 
     1. Väljaantud isikut ei saa ilma järelepärimise saanud
lepingupoole nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta või
karistada seoses muu kuriteoga kui see, mis oli väljaandmise
aluseks.
 
     2. Teda ei saa välja anda ka kolmandale riigile ilma
järelepärimise saanud lepingupoole nõusolekuta.
 
     3. Järelepärimise saanud lepingupoole nõusolekut ei ole
vaja, kui väljaantud isik ei ole 15 päeva jooksul pärast
kriminaalmenetluse lõppemist, karistuse kandmist või vabastamist
mis tahes seaduslikul alusel lahkunud järelepärimise esitanud
lepingupoole territooriumilt või kui ta on pöördunud sinna
vabatahtlikult tagasi juba pärast sealt lahkumist. Selle aja
hulka ei arvata aega, mille jooksul väljaantud isik ei saanud
lahkuda järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt
temast mitteolenevatel asjaoludel.
 
      Artikkel 67. Väljaandmise palve
 
     1. Väljaandmise palve peab olema kirjalik ja sisaldama:
            1) järelepärimise esitanud asutuse nimetuse;
            2) järelepärimise esitanud lepingupoole seaduse teksti, 
      mille alusel tegu tunnistatakse kuriteoks;
            3) selle isiku nime, kelle kohta saadeti väljaandmise 
      palve, andmed tema kodakondsuse, elu- või asukoha kohta ning 
      muid andmeid tema isiku kohta, samuti võimaluse korral selle 
      isiku kirjelduse, foto ja näpujäljed;
            4) viite tekitatud materiaalse kahju suurusele.
 
     2. Väljaandmise palvele kriminaaljälituse teostamiseks
tuleb lisada vahi alla võtmise määruse tõestatud ärakiri ja asja
tehiolude kirjeldus.
 
     Väljaandmise palvele kohtuotsuse täitmiseks tuleb lisada
kohtuotsuse tõestatud ärakiri ja tõend selle jõustumise kohta
ning kriminaalseaduse tekst, mille alusel isik on süüdi
mõistetud. Kui süüdimõistetu on osa karistust juba ära kandnud,
teatatakse ka andmed selle kohta.
 
      Artikkel 68. Vahistamine väljaandmiseks
 
     Väljaandmise palve saamisel rakendab järelepärimise saanud
lepingupool viivitamatult abinõusid selle isiku vahistamiseks,
kelle kohta saadeti väljaandmise palve, välja arvatud juhud,
millal käesoleva lepingu sätete kohaselt väljaandmist ei lubata.
 
      Artikkel 69. Lisaandmed
 
     1. Järelepärimise saanud lepingupool võib nõuda
lisaandmeid, kui väljaandmise palve ei sisalda kõiki artiklis 67
ettenähtud vajalikke andmeid. Teine lepingupool peab vastama
sellele palvele vähemalt ühe kuu jooksul; seda tähtaega võib
mõjuvatel põhjustel 15 päeva võrra pikendada.
 
     2. Kui järelepärimise esitanud lepingupool ei esita
ettenähtud ajaks lisaandmeid, võib järelepärimise saanud
lepingupool vabastada artikli 68 kohaselt vahi alla võetud
isiku.
 
      Artikkel 70. Kinnipidamine enne väljaandmise palve saamist
 
     1. Edasilükkamatutel asjaoludel võib järelepärimise saanud
lepingupool järelepärimise esitanud lepingupoole taotlusel isiku
kinni pidada ka enne artiklis 67 nimetatud väljaandmise palve
saamist.  Taotluses peab sisalduma viide vahistamise määrusele
või jõustunud kohtuotsusele, mis langetati kõnesolevale isikule,
ja viide sellele, et väljaandmise palve saadetakse välja
viivitamatult.
 
     Taotluse võib saata posti teel, telegrammina või mis tahes
muul viisil kirjalikus vormis.
 
     2. Isiku võib kinni pidada ka käesoleva artikli punktis 1
nimetatud taotlust saamata, kui on küllalt alust arvata, et see
isik pani teise lepingupoole territooriumil toime kuriteo, mis
toob kaasa väljaandmise.
 
     3. Kinnipidamisest vastavalt käesoleva artikli punktidele 1
või 2 või põhjustest, mille alusel punktis 1 nimetatud taotlust
ei rahuldatud, tuleb viivitamatult teatada teisele
lepingupoolele.
 
     4. Isik, kes peeti kinni käesoleva artikli punktide 1 või 2
kohaselt, tuleb vabastada tähtaja möödumisel, milline on
kehtestatud selle lepingupoole seadusandlusega, kelle
territooriumil ta kinni peeti.
 
      Artikkel 71. Väljaandmine
 
     1. Järelepärimise saanud lepingupool teatab järelepärimise
esitanud lepingupoolele oma otsusest väljaandmise kohta,
informeerides väljaandmise kohast ja ajast.
 
     2. Kui järelepärimise esitanud lepingupool ei võta
väljaandmisele kuuluvat isikut vastu 15 päeva jooksul
väljaandmise ettenähtud kuupäevast arvates, tuleb see isik vahi
alt vabastada. Järelepärimise esitanud lepingupoole palvel võib
nimetatud tähtaega pikendada, kuid mitte üle 15 päeva.
 
      Artikkel 72. Korduv väljaandmine
 
     Kui väljaantud isik hoidub kõrvale kriminaalmenetlusest või
karistuse kandmisest ning naaseb järelepärimise saanud
lepingupoole territooriumile, võib ta järelepärimise esitanud
lepingupoole palvel jälle välja anda. Sel juhul ei ole vaja
lisada palvele artiklis 67 nimetatud dokumente.
 
      Artikkel 73. Esemete üleandmine
 
     1. Väljaandmise palve saanud lepingupool annab
järelepärimise esitanud lepingupoolele üle esemed, mis on
vastavalt artiklile 61 väljaandmist kaasatoova kuriteo riistaks,
samuti esemed, millel on kuriteo jäljed või mis on saadud
kuritegelikul teel. Need esemed antakse palve korral edasi ka
juhul, kui isikut tema surma tõttu või muudel põhjustel ei saa
välja anda.
 
     2. Järelepärimise saanud lepingupool võib ajutiselt
viivitada punktis 1 nimetatud esemete üleandmisega, kui need on
talle vajalikud teise kriminaalasja menetluseks.
 
     3. Kolmandate isikute õigused järelepärimise esitanud
lepingupoolele üleantud esemetele jäävad jõusse. Pärast asja
menetluse lõpetamist tuleb need esemed tagastada sellele
lepingupoolele, kes need üle andis.
 
      Artikkel 74. Transiitvedu
 
     1. Kumbki lepingupool lubab teise lepingupoole palvel
vedada läbi oma territooriumi isikuid, kes on teisele
lepingupoolele välja antud kolmanda riigi poolt. Lepingupooled
ei ole kohustatud lubama isikute vedu, kelle väljaandmine ei saa
toimuda käesoleva lepingu sätete kohaselt.
 
     2. Palve veo lubamiseks vormistatakse ja saadetakse välja
samas korras nagu väljaandmisegi palve.
 
     3. Lepingupoolte pädevad asutused kooskõlastavad igal
eraldi juhul transiitveo viisi, marsruudi ja muud tingimused.
 
     4. Transiitveoga seotud kulutused kannab järelepärimise
esitanud lepingupool.
 
      Artikkel 75. Lepingupoolte esindajate juuresolek õigusabi
                   andmisel kriminaalasjades
 
     Ühe lepingupoole esindajad võivad teise lepingupoole
nõusolekul viibida teise lepingupoole kriminaalasjades õigusabi
andmise taotluste täitmise juures.
 
      Artikkel 76. Andmed karistatuse kohta
 
     Lepingupooled esitavad teineteisele palve korral andmed
varem nende kohtute poolt süüdimõistetud isikute karistatuse
kohta, kui need isikud võetakse kriminaalvastutusele
järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumil.
 
      Artikkel 77. Andmed kriminaalmenetluse tulemuste kohta
 
     Lepingupooled teatavad teineteisele andmed selle isiku
kriminaalmenetluse tulemuste kohta, kelle suhtes oli saadetud
palve kriminaalmenetluse algatamise kohta, samuti väljaantud
isiku kohta.  Palve korral saadetakse jõustunud kohtuotsuse või
muu lõpliku otsuse ärakiri.
 
      Artikkel 78. Andmed kohtuotsuste kohta
 
     Lepingupooled hakkavad teatama teineteisele igal aastal
andmeid jõustunud kohtuotsuste kohta, mille ühe lepingupoole
kohtud on langetanud teise lepingupoole kodanike kohta.
 
      III osa
      LÕPPSÄTTED
 
      Artikkel 79. Lepingu jõustumine
 
     Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub 30
päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamisest.
 
      Artikkel 80. Lepingu kehtivuse tähtaeg
 
     1. Käesolev leping kehtib viis aastat jõustumise päevast
arvates.
 
     2. Käesolev leping jääb kehtima järgmistel viieaastastel
perioodidel, kui kumbki lepingupool ei denonsseeri seda,
teatades sellest noodiga teisele lepingupoolele ette vähemalt
kuus kuud enne käesoleva lepingu kehtivuse tähtaja lõppemist.
 
     Sõlmitud Moskvas 26. jaanuaril 1993. aastal kahes
eksemplaris eesti ja vene keeles, kusjuures mõlemad tekstid on
võrdjõulised.
 
     Eesti Vabariigi nimel   justiitsminister   K. KAMA
 
     Vene Föderatsiooni nimel   justiitsminister   N. FJODOROV