Logi sisseVinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Vastu võetud 25.04.2024 nr 3
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34 lg 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
(1) Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaa˛ivee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Vinni vallas.
(2) Eeskirjas kasutatakse seadustes, kohaliku omavalitsuse kehtestatud liitumise eeskirjas ja standardites toodud mõisteid.
§ 2. Tähtajaline teenusleping
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutiseks tarbeks (ehituseks, kaubanduseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.
(2) Ajutise torustiku ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja omal kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja taotleja kulul.
(3) Ajutise torustiku kohta kehtivad tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni üldised tehnilised tingimused. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on vee-ettevõtja poolt määratud liitumispunkt.
(4) Tähtajalise veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks peab taotleja omal kulul paigaldama ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastava veemõõdusõlme ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.
§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ning selle eest tasumist reguleeritakse kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(2) Ühisveevärgiga ühendatud tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta kahjutule tõrjumiseks ja vajaduse korral teiste päästetööde tegemiseks. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta muul otstarbel vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Ühisveevärgiga ühendatud hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt ebaseaduslikuks.
(3) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel tuleb juhinduda kohaliku omavalitsuse kehtestatud vastavast korrast või selle puudumisel, purgides vee-ettevõtte purgimiskohtadesse, vee-ettevõtte purgimise eeskirjadest. Vee-ettevõtja määratud purgimiskohtades võib purgida vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.
§ 4. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) ainult joogivee saamiseks;
2) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks.
(2) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) lahkvoolse reoveekanalisatsioon korral ainult reovee ärajuhtimiseks;
2) lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni korral ainult sademevee ärajuhtimiseks;
3) ühisvoolse kanalisatsiooni korral reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijatel on saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse tarbija ja vee-ettevõtja vahel.
(4) Teenuslepingu sõlmimise eelduseks on vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumisleping vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kui tarbimiskohal puudub liitumisleping, loetakse liitumispunktiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses sätestatud alustel määratud liitumispunkt. Liitumislepingu puudumisel kehtivad automaatselt tarbimiskohasisestele vee-ja kanalisatsioonirajatistele vee-ettevõtte üldised tehnilised tingimused ja üldised tarbimiskoha liitumispunkti tehnilised parameetrid:
1) veeühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 25 mm (plasttorudel DE 32 mm), maksimaalne päeva vooluhulk 0,5 m3 ööpäevas, maksimaalne hetke vooluhulk 0,6 liitrit sekundis;
2) kanalisatsiooniühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 150 mm (plasttorudel DE 160 mm), maksimaalne ööpäeva vooluhulk 0,5 m3, maksimaalne hetke vooluhulk 1,2 liitrit sekundis;
3) sademevee kanalisatsiooniühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 150 mm (plasttorudel DE 160 mm), maksimaalne hetke vooluhulk 5 liitrit sekundis.
(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab volikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.
(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(7) Ühisveevärgist tarbijatele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.
2. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE
§ 5. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.
(2) Ajutise veetarbimise korral sõlmitakse tähtajaline teenusleping.
(3) Vee-ettevõtja võib kehtestada teenuse osutamise tüüptingimused, mis on teenuslepingu lahutamatuks osaks.
(4) Tarbija peab vee-ettevõtjat teavitama esimesel võimalusel kontaktandmete muutusest.
§ 6. Teenuslepingu ülesütlemine ja uuesti sõlmimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus teenusleping üles öelda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(2) Tarbijal on õigus teenusleping üles öelda, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada ning teenuse lõpetamine on kooskõlas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega. Tarbimiskoha omandiõiguse üleminekul on tarbija kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest viisteist tööpäeva ette. Kui uus tarbija jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast tarbimiskoha omandamist esitama ettepaneku teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ebaseaduslikuks.
(3) Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(4) Tarbijal on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks tarbimiskohale veeandmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata.
(5) Pärast teenuslepingu lõpetamist on tarbijal õigus teenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui olemasolevaid liitumispunkte on võimalik nõuetekohaselt kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb tarbijal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.
3. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 7. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkt määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kohaselt.
§ 8. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase
(1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja piirkonniti, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.
(2) Vähim tagatud veerõhk liitumispunktis, liitumistingimustes määratud tehniliste tingimuste ja tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni üldiste tehniliste tingimuste täitmise korral, on 2 baari (~20 m veesammast (edaspidi m H 2O)). Rõhk ei tohi liitumispunktis ületada 6 baari (~60 m H 2O). Kui tarbimiskohal vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama tarbija oma rõhutõsteseadmega ja omal kulul.
(3) Tuletõrje veevõtukohast tulekahju kustutamise või veevõtukoha testimise korral ei pea vee-ettevõtja tagama etteantud miinimum veerõhku.
(4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kaevu kaane kõrgus maapinnal +0,1 m. Allpool paisutustaset paiknevate reoveeneelude korral peab tarbija korraldama reovee ülepumpamise ja paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse oma seadmetega ja omal kulul.
§ 9. Nõuded tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta
(1) Nõuded tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kohta kirjeldatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni üldistes tehnilistes tingimustes, mille koostab ja kehtestab vee-ettevõtja.
(2) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni üldised tehnilised tingimused avalikustatakse vee-ettevõtja kodulehel.
§ 10. Veeseadmete plommimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) vee- ja reoveearvestit või liitmikku ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteemi;
2) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurit ja hüdranti;
3) tarbimiskoha veevärgi sisend- ja kanalisatsiooni väljundtorustikku;
4) ühendusi tuletõrje veevajaduse rahuldamiseks, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.
(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt tarbija vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.
(3) Tarbijal on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning tarbimiskoha võrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine ning teiste vee-ettevõtja paigaldatud plommide eemaldamine, lõhkumine ja rikkumine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(4) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
(5) Eemaldatud plommide asendamise kulud kannab tarbija, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.
§ 11. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
(1) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku kontrollimise õigus on vee-ettevõtja volitatud esindajal.
(2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse tarbijale. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.
4. peatükk TEENUSE OSUTAMISE PEATAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS
§ 12. Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus teenus peatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(2) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse mõistliku aja jooksul, tarbija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist esitatud taotluse alusel, pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist.
(3) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbija tarbimiskohale vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest tarbijale või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.
(4) Kui joogivett ei jätku joogi- ja toiduvalmistamise vajaduse rahuldamiseks, on kohaliku omavalitsuse üksuselõigus piirata tarbijal joogivee kasutamist muul otstarbel.
§ 13. Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral
(1) Kui on tekkinud avarii, siis korraldab vee-ettevõtja tarbijate veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist lähtudes kohaliku omavalitsuse antud korraldustest. Kui vee-ettevõtja täidab kohaliku omavalitsuse korraldust, siis ei ole alust teenuse häiretest põhjustatud kahjude hüvitamiseks.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub plaaniliste remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 12 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 12 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmasteks vajadusteks.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama oma koduleheküljel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kolm (3) päeva enne tööde algust ja avariiliste remonttööde ajal vahetult pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariiteate registreerinud. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse tarbijaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm päeva enne tööde algust.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu tarbijale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
(5) Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud tarbija tarbimiskoha veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, hüvitab vee-ettevõtja, eeldusel et tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon vastab üldistele tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni tehnilistele tingimustele, tarbijale kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud tarbija kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.
(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud vajumise korral tähistab vee-ettevõtja vajadusel rikkekoha ja likvideerib purunemise või vajumise.
5. peatükk TEENUSE EBASEADUSLIK KASUTAMINE
§ 14. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslik kasutamine ja maksumuse arvutamine
(1) Ebaseaduslik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonikasutus on reguleeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses.
(2) Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu arvutamine ning maksumus määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel.
6. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVA REO- JA SADEMEVEE KOHTA
§ 15. Reo- ja sademevee ärajuhtimise piirväärtused, nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
1) reovee üldreostusnäitajate piirväärtused:
| Reostusnäitajad | Tähis | Ühik | I grupp | II grupp | Piirväärtusi ületav reostus |
| Heljuvaine | HA | mg/l | < 550 | 550-900 | > 900 |
| Biokeemiline hapnikutarve | BHT7 | mg/l | < 500 | 500-850 | > 850 |
| Keemiline hapnikutarve | KHT | mg/l | < 1100 | 1100-1700 | > 1700 |
| Üldfosfor | Püld | mg/l | < 10 | 10-15 | > 15 |
| Üldlämmastik | Nüld | mg/l | < 80 | 80-120 | > 120 |
| Naftasaadused | mg/l | < 0,6 | 0,6-1,0 | > 1,0 | |
| Vesinikeksponent | pH | pH | 6,5-8,5 | 6,0-6,4 või 8,6-9,0 | < 6,0 või > 9,0 |
| Rasvad | mg/l | < 25 | 25-80 | > 80 | |
| Pindaktiivsed ained | mg/l | < 44 | 44-174 | > 174 |
2) sademevee üldreostusnäitajate piirväärtused:
| Reostusnäitaja | Tähis | Mõõtühik | Piirväärtus |
| Heljuvaine | HA | mg/l | > 25 |
| Biokeemiline hapnikutarve | BHT7 | mg/l | > 15 |
| Keemiline hapnikutarve | KHT | mg/l | > 125 |
| Üldfosfor | Püld | mg/l | > 1 |
| Üldlämmastik | Nüld | mg/l | > 45 |
| Naftasaadused | mg/l | > 1,0 |
3) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud piirväärtused.
(2) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on tarbija kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.
(3) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainete kontsentratsioonid peavad vastama igal ajahetkel ega tohi ületada käesoleva eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtuste ületamisel on vee-ettevõtjal õigus keelduda reovee vastuvõtmisest.
(4) Ühiskanalisatsiooni, sõltumata selle ehitusviisist, on keelatud juhtida reovett või sademevett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;
8) naftasaadusi ja naftasaaduse jääke.
(5) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi liitumispunktis olla kõrgem kui 60°C.
(6) Ühiskanalisatsiooni, sõltumata selle ehitusviisist, on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid ja muud sellist.
(7) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.
(8) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
(9) Vett läbilaskmatute pindadega tarbimiskohtadel peab olema lahendatud sademevee ärajuhtimine selliselt, et see ei satuks lahkvoolsesse reoveekanalisatsiooni.
(10) Bensiinijaamade, autoremonditöökodade, garaa˛ide, autopesulate, õliküttel töötavate katlamajade, autolammutuskodade, metallitöökodade ja muude sarnaste objektide territooriumilt enne sademevee ärajuhtimist sademeveekanalisatsiooni tuleb kasutada õlipüüdurit ja vajadusel liivapüüdurit või muid asjakohaseid puhastusseadmeid.
§ 16. Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine
(1) Tarbija reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev või kanalisatsiooni peatorustikul asetsev kaev, millest on võimalik võtta proovi.
(2) Tarbija sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel võetakse proov vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.
(3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Tarbija, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja tarbimiskohal kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.
(4) Proove võtab vee-ettevõtja atesteeritud proovivõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse sätestatud tingimustel. Vee-ettevõtjal on õigus määrata tarbijale I reostusgrupist kõrgem reostusgrupp, kui vee-ettevõtja võtab omal kulul jooksva kuu jooksul vähemalt kaks punktproovi, mille tulemused keskmistatakse ning selle järgi määratakse tarbimiskoha reostusgrupp. Tarbija soovil tellitavate täiendavate proovide eest tasub tarbija.
(5) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga, mille koopia antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega tarbijale.
(6) Kui proovivõtu analüüsi andmetel põhjustab reovee reostusnäitajate tase reovee reostusgrupi muutumist, väljastatakse tarbijale sellekohane taasesitamist võimaldavas vormis teade kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast arvates.
(7) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostus- ja ohtlike ainete näitajate tase ületab eeskirja või tarbija ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud reostusnäitajate piirväärtusi või reovee reostusgruppe, on vee-ettevõtjal õigus peatada teenus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud tingimustel ning nõuda välja vee-ettevõtajale tekitatud kahju. Ühe mittenõuetekohase proovitulemuse alusel ei ole tavapäraselt võimalik teenust peatada, välja arvatud kui on oht nt inimestele või keskkonnareostuseks.
7. peatükk VEE MÕÕTMINE JA REOVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE
§ 17. Vee mõõtmise üldtingimused
(1) Tarbimiskoha veevärk peab olema varustatud nõuetekohase veemõõdusõlmega.
(2) Nõuetekohase veemõõdusõlme rajab üldjuhul vee-ettevõtja oma kuludega.
(3) Rajatud veemõõdusõlme paigaldab vee-ettevõtja veearvesti oma kuludega.
(4) Veemõõdusõlme ruum peab üldjuhul asuma võimalikult liitumispunkti lähedal tarbimiskoha veetorustikul hoone esimese seina taga. Tarbija tagab, et veemõõdusõlme ruum on ventileeritud, kuiv ja veearvesti asukoht on valgustatud ning küllaldaselt soojustatud (minimaalselt + 2°C), et vältida veearvesti külmumist. Võimalusel näha ette põrandasse sulgemisvõimalusega trapp.
(5) Kui veemõõdusõlme rajamiseks ei ole hoones sobivat ruumi, tuleb tarbimiskoha omanikul rajada vee-ettevõtja juhiste järgi veekindel mõõdukaev, mis asub tarbimiskoha ühendustorustikul võimalikult liitumispunkti lähedal.
(6) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
1) hoones puudub veemõõdusõlme paigutamiseks võimalus;
2) tarbimiskoht on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) tarbimiskohal paiknevaid torustikke ja nende kulgemist enne veemõõdusõlme ei ole võimalik kontrollida;
4) tarbimiskoha veetorustik osutub pikemaks kui 50 m;
5) tarbimiskoha veetorustikul on tuvastatud liitumispunkti ja senise veemõõdusõlme vahel hargnemine.
(7) Vee-ettevõtja vormistab peale veearvesti paigaldamist mõistliku aja jooksul tarbijaga teenuslepingu.
(8) Vee-ettevõtja teostab edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja veearvesti.
(9) Tarbija vastutab tarbimiskoha veevärgi, sealhulgas veemõõdusõlme korrasoleku ning sinna paigaldatud plommide, eest.
(10) Tarbija, kes soovib kasutada tarbimiskohal muid veeallikaid kui ühisveevärk, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, peab rajama omal kulul veetorule, tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni üldistes tehnilistes tingimustes kirjeldatud veemõõdusõlme tüüptingimustele vastava veemõõdusõlme ning paigaldama veearvesti. Selline veemõõdusõlm plommitakse vee-ettevõtja poolt. Kõik vee mõõtmiseks tehtavad vee-ettevõtja poolsed teenustööd, kaasa arvatud veearvesti, taatlemine ja selle plommimine, on tarbijale tasulised. Ühisveevärgi koosseisu mittekuuluva veeallika veetorustiku ühendamine ühisveevärgist tuleva veetorustikuga ja veemõõdusõlmega on keelatud.
(11) Vee-ettevõtja ei võimalda loodusressursi säästmise eesmärgil elamumaadel alamarvesteid kanalisatsiooni osas soodustuste saamiseks. Kõiki enne käesoleva eeskirja kehtima hakkamist paigaldatud kastmisvee mõõtmiseks paigaldatud arvesteid aktsepteerib vee-ettevõtja nende arvestite kehtiva taatlustähtaja lõpuni, peale mida ei tehta kastmisvee arvestamiseks vee-ettevõtja poolt soodustusi.
§ 18. Tarbija kohustused veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Tarbija peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.
(2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab tarbija esimesel võimalusel vee-ettevõtjale teatama.
(3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tarbija on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud tarbijast, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.
(4) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kontrolli viidava veearvesti asemele paigaldab vee-ettevõtja taadeldud arvesti. Kui mõõtevea määramisel selgub, et mõõtevea määramisele viidud veearvesti mõõtehälve on lubatu piires, kannab kulud tarbija, vastasel juhul vee-ettevõtja. Kui veearvesti mõõtehälbe määramisel osutub veearvesti mõõtehälve lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tarbitud koguse eest vastavalt mõõteprotokollile tagasiarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
§ 19. Veearvestus
(1) Tarbijale antava vee arvestus toimub tarbimiskoha veevärgile paigaldatud veearvesti näidu järgi.
(2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi muul põhjusel nõuetekohaselt ning tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui tarbija tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Tarbimiskoha või kinnisasja tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, lähtub vee-ettevõtja § 14 sätestatust.
§ 20. Vee eritarvituste arvestus
(1) Päästesündmuse lahendamiseks, veevõtukoha katsetamiseks, avaliku korra tagamiseks või õppuseks ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast võetud sihtotstarbeliselt kasutatava vee kulu arvestamine toimub vastavalt seadustele.
(2) Ühekordset veetarbimist (läbipesuks, katsetusteks, õppusteks jms) võimaldatakse eelneval kokkuleppel ning seda mõõdab või arvestab ja vajadusel arveldab vee-ettevõtja ühekordse veetarbijaga vastavalt kasutusele.
§ 21. Reo- ja sademevee mõõtmine ja arvestus
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koguse arvestamisel võrdsustatakse ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogus üldjuhul veearvestiga mõõdetud kogusega, välja arvatud juhul, kui tarbija ja vee-ettevõtja on kokku leppinud teistsuguse metoodika.
(2) Tarbija soovil võib ühiskanalisatsiooni juhitud reovett mõõta reoveearvestiga. Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja kehtestatud tingimustele. Kõik reovee mõõdusõlme ehitamise, reoveearvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.
(3) Kui asulasse on rajatud lahkvoolne ühissademeveekanalisatsioon, siis sellesse juhitava tarbimiskoha sademeveekanalisatsiooni sademe- või drenaaživee arvestus toimub, kas tarbija kulul paigaldatud sademevee arvesti või arvutusliku sademevee vooluhulga alusel. Arvutuslik vooluhulk arvutatakse vastavalt ala pindala, pinnakatte äravooluteguri ja aastase keskmise sademete summa korrutisena:
Q = A * K * H
Q – sademevee arvutuslik vooluhulk (m3/a),
A – tarbimiskoha pindala (m2),
K – pinnakatte äravoolutegur,
H – EMHI sademete summa (m/a).
Kinnistu või avalike teede, tänavate, väljakute pinnakatte äravoolutegurina kasutatakse täpsemate andmete puudumisel arvestuslikku keskmist pinnakatte äravoolutegurit 0,75. Teenuse hinna vähendamiseks võib vee-ettevõtjale esitada Maa-ameti kodulehelt kättesaadavate andmete põhjal teostatud tegeliku keskmise pinnakatte äravooluteguri arvutuse.
Kõigi vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas asuvate tänavate, transpordimaade, parkide jt. avalikus kasutuses olevate kinnistute sademevee ärajuhtimise tasu maksab kohalik omavalitsus.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus omal kulul kontrollida reoveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.
(5) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses tarbimiskoha reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus teostada tarbimiskohalt ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Tarbijal on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks tarbimiskoha kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.
(6) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(7) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 19 lõikes 2 sätestatud korras.
§ 22. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord
(1) Tarbija tasub veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.
(2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus. Arvestusperiood on üks kalendrikuu.
(3) Sademevee ärajuhtimise tasu määratakse kogu kalendriaasta tasuna, mida makstakse osade kaupa iga arvestusperioodi lõpus.
(4) Kui tarbija kasutab vett muudest veeallikatest on ta kohustatud selle vee koguse mõõtmiseks paigaldama omal kulul vee-ettevõtja kaugloetava süsteemiga ühilduva kaugloetava veearvesti.
(5) Mehaanilisi veearvesteid võib kasutada kuni nende taatlustähtaja saabumiseni. Mehaanilise veearvesti näidu teatab tarbija hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 3. kuupäevaks. Reoveearvesti näidu teatab tarbija vee-ettevõtjale hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 3. kuupäevaks. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(6) Vee-ettevõtja esitab tarbijale igakuiselt arve kasutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest.
(7) Tarbija on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud tarbija posti- või e-posti aadressile või e-arvena panka ja postitamisest on möödunud viis päeva. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole arvel näidatud, on tarbija kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral on vee-ettevõtjal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud korras.
(8) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.
(9) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse tarbijat kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse tarbijale või arvestatakse tarbija soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
8. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Vinni Vallavolikogu 18.04.2019 määrus nr 5 "Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.
Evelin Poolamets
volikogu esimees