ID-kaart
☰


Täna jõustunud aktid

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍 ✖
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/404, 30. jaanuar 2024, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 seoses asjakohaste ICAO sätete ajakohastamisega, raadioside tõrke korral kohaldatava protseduuri lõpuleviimisega ja kõnealuse määruse lisa täienduse väljajätmisega
Euroopa Komisjon 30.01.2024 määrus number 404; jõustumiskuupäev 01.05.2024

redaktsioon

European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

L-seeria

2024/404

11.4.2024

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/404,

30. jaanuar 2024,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 seoses asjakohaste ICAO sätete ajakohastamisega, raadioside tõrke korral kohaldatava protseduuri lõpuleviimisega ja kõnealuse määruse lisa täienduse väljajätmisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 43 lõike 1 punkti a ning artikli 44 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 923/2012 (2) on kehtestatud üldises lennuliikluses kohaldatavad ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted (nn ühised lennureeglid).

(2)

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) tehtud teatavad hiljutised muudatused peavad kajastuma liidu õigusaktides. Eelkõige tuleks rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 kajastada ICAO tehtud järgmisi muudatusi: Chicago konventsiooni 2. lisa 45. muudatus, 3. lisa 77.–79. muudatus, 10. lisa II köite 92. muudatus ja 11. lisa 52. muudatus, dokumendi 4444 (PANS-ATM) muudatused 7A ja 7B ning 8. ja 9. muudatus ning dokumendi 7030 (piirkondlikud lisaprotseduurid, Euroopa (EUR) piirkond) muudatused. Seepärast tuleks muuta teatavaid meteoroloogiliste tingimustega seotud määratlusi, teatavaid lennujuhtimisteenust käsitlevaid sätteid, näiteks eri-visuaallennureeglitega seotud load, kehtivast lennuplaanist kõrvalekaldumise korral võetavad meetmed, lühendatud asukohateated, ilmateadete edastamine ning teatavad raadiotelefonside ja fraseoloogiaga seotud nõuded, nagu keerisjälje kategooria märkimine, andmesidesüsteemide kasutamine ilmavaatlusteadete puhul ning standardse instrumentaalväljumis- ja instrumentaalsaabumismarsruudiga seotud load. Lisaks tuleks kehtestada terviklik protseduur, mida kohaldatakse raadioside tõrgete korral.

(3)

Kui määruse (EL) nr 923/2012 muudatused mõjutavad ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimist, annavad liikmesriigid ICAO-le ametlikult teada varem teatatud erinevuste hilisematest muudatustest või kõnealuse määruse muudatustest tulenevatest uutest erinevustest kooskõlas asjakohase nõukogu otsusega, millega kehtestatakse kriteeriumid ja menetlus ICAOs Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kehtestamiseks seoses rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade vastuvõtmise või muutmisega ning vastuvõetud rahvusvaheliste standarditega seotud erinevustest teatamisega. Võttes arvesse Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“) määruse (EL) 2018/1139 artikli 90 lõike 4 alusel pandud uusi kohustusi, mille kohaselt amet peab esitama teavet selle kohta, kas kõnealune määrus ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid ning rakendusaktid vastavad rahvusvahelistele standarditele ja soovituslikele tavadele, ei ole rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa täiendust enam vaja.

(4)

Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 artikkel 5 ja lisa täiendus välja jätta ning artiklit 6 tuleks vastavalt muuta.

(5)

Selleks et tagada kooskõla komisjoni määrusega (EL) nr 139/2014, (3) milles käsitletakse kõikides nähtavustingimustes kasutatavaid signaale lennuliiklusteenindusüksuse ja sõidukite või jalakäijate vahelise raadioside tõrgete korral lennuväljade manööverdusalal, tuleks muuta määruse (EL) nr 923/2012 1. liidet, milles käsitletakse märguandeid, et lisada sellesse määruse (EL) nr 139/2014 asjakohased sätted.

(6)

Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa 6. liites on mitu väiksemat sõnastusviga ja tehnilist viga. Seepärast tuleks 6. liidet nende vigade parandamiseks muuta.

(7)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 vastavalt muuta.

(8)

Selleks et tagada käesoleva määrusega kehtestatud meetmete sujuv rakendamine ja säilitada liidus tsiviillennundusohutuse ühtlaselt kõrge tase, tuleks lennundussektorile ja liikmesriikide pädevatele asutustele anda piisavalt aega, et kohaneda käesoleva määrusega kehtestatud meetmetega, eelkõige nendega, mis hõlmavad raadioside tõrke korral kohaldatava protseduuri uut raamistikku ning instrumentaalväljumise ja -saabumise standardprotseduure ning fraseoloogiat. Seda silmas pidades tuleks käesolevat määrust kohaldama hakata 12 kuud pärast jõustumist.

(9)

Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa 6. liite kohaselt esitatud lennuplaanide õigsuse tagamiseks tuleks käesoleva rakendusmäärusega kehtestatud parandusi kohaldada alates selle jõustumise kuupäevast.

(10)

Amet abistas komisjoni vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidele b ja c ning artikli 76 lõikele 1 ning esitas 18. augustil 2023 komisjonile asjaomase arvamuse nr 02/2023.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt loodud tsiviillennunduse valdkonna ühiste ohutuseeskirjade kohaldamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 21 asendatakse järgmisega:

„21)

„AIRMET-teade“ – meteoroloogiateenistuse väljastatud teave marsruudil esinevate või prognoositavate kindlaksmääratud ilmastikunähtuste kohta, mis võivad mõjutada õhusõidukite käitamise ohutust väikestel kõrgustel, ja nende nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis, mis ei sisaldu vastava lennuinfopiirkonna või alampiirkonna prognoosis lendude jaoks väikestel kõrgustel;“

b)

punkt 89a asendatakse järgmisega:

„89a)

„instrumentaallähenemistoiming“ – lähenemine ja maandumine instrumentaallähenemisprotseduuril põhinevate navigatsiooniteabemõõteriistade abil. Instrumentaallähenemistoimingu rakendamiseks on kaks meetodit:

a)

kahemõõtmeline (2D) instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet üksnes horisontaalsuuna kohta ning

b)

kolmemõõtmeline (3D) instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna kohta;“

c)

punkt 119 asendatakse järgmisega:

„119)

„SIGMET“ – meteoroloogiateenistuse teave marsruudil esinevate või prognoositavate ilmaga seotud ja muude atmosfäärinähtuste kohta, mis võivad mõjutada õhusõidukite käitamise ohutust, ning kõnealuste nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis;“

d)

lisatakse punktid 148–151:

„148)

„meteoroloogiateenistus (MWO)“ – teenistus, kes jälgib kindlaksmääratud vastutusalas lennutegevust mõjutavaid ilmastikutingimusi ning annab üksikasjalikku teavet marsruudil esinevate või oodatavate ilmastiku- ja muude atmosfäärinähtuste kohta, mis võivad õhusõiduki käitamise ohutusele mõju avaldada;

149)

„rajaolukorra teade (RCR)“ – üldine standardteade, milles kirjeldatakse raja olukorda ning selle mõju lennuki maandumis- ja väljumissuutlikkusele ning mis esitatakse rajaolukorra koodina;

150)

„nakkushaigus“ – edasikanduv haigus, mille põhjustab haigusetekitaja, mis kandub inimeselt inimesele üle otsekontakti teel või kaudselt, näiteks kokkupuutel vektori, looma, haigusetekitajaga saastunud esemega, toote või keskkonna vahendusel, või haigusetekitajaga saastunud vedelike ülekandumise tagajärjel;

151)

„rahvatervis“ – kõik tervisega seotud asjaolud, täpsemalt terviseseisund, sealhulgas haigestumus ja puuded, terviseseisundit mõjutavad tegurid, tervishoiualased vajadused, tervishoiule eraldatud vahendid, tervishoiuteenuse osutamine ja selle üldine kättesaadavus, samuti kulutused tervishoiule ja selle rahastamine ning suremuse põhjused;“.

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Määruse järgimine

Liikmesriigid peavad tagama käesoleva määruse lisas sätestatud ühiste lennureeglite ja sätete järgimise, ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1139 artikli 71 kohaste paindlikkussätete ning määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 13 kohaste kaitsemeetmete kohaldamist.“

3)

Artikkel 5 jäetakse välja.

4)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Pärast käesoleva määruse jõustumist kehtestab komisjon koostöös Eurocontroli ja EASAga pideva protsessi, mille raames tehakse järgmist:

a)

tagatakse, et kõiki Chicago konventsiooni raames vastu võetud ja käesoleva määruse reguleerimisalaga seotud muudatusi jälgitakse ja analüüsitakse ning

b)

vajaduse korral töötatakse välja ettepanekud käesoleva määruse lisa muutmiseks.“

5)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. mai 2025, välja arvatud lisa punkt 22, mida hakatakse kohaldama alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2024

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281,13.10.2012, lk 1).

(3)  Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.2.2014, lk 1).

LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

lisatakse punkt SERA.3212:

„SERA.3212.

Kahtlus õhusõiduki asukohas manööverdusala suhtes lennuväljal, kus osutatakse lennuliiklusteenuseid

a)

Kui alapunktis b ei ole sätestatud teisiti, peab piloot, kes kahtleb õhusõiduki asukohas manööverdusala suhtes, viivitamata tegema järgmist:

1)

peatama õhusõiduki; ning

2)

samaaegselt teavitama asjaomast lennuliiklusteenindusüksust asjaoludest, sealhulgas viimasest teadaolevast asukohast.

b)

Kui piloot kahtleb õhusõiduki asukohas manööverdusala suhtes, kuid tunnistab, et õhusõiduk asub lennurajal, peab ta viivitamata tegema järgmist:

1)

teavitama asjaomast lennuliiklusteenindusüksust asjaoludest, sealhulgas viimasest teadaolevast asukohast;

2)

kui ta leiab läheduses sobiva ruleerimistee, vabastama lennuraja võimalikult kiiresti, välja arvatud juhul, kui asjakohane lennuliiklusteenindusüksus on andnud teistsugused korraldused, ja seejärel

3)

peatama õhusõiduki.

c)

Sõidukijuht, kes kahtleb sõiduki asukohas manööverdusala suhtes, peab viivitamata tegema järgmist:

1)

teavitama asjaomast lennuliiklusteenindusüksust asjaoludest, sealhulgas viimasest teadaolevast asukohast;

2)

samal ajal, välja arvatud juhul, kui lennuliiklusteenindusüksus on juhendanud teisiti, vabastama maandumisala, ruleerimistee või manööverdusala muu osa ja eemalduma sellest võimalikult kiiresti ohutusse kaugusse ja seejärel

3)

peatama sõiduki.“;

2)

punkti SERA.5005 alapunkti b sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„VFR-lennud ei või startida ja maanduda lähialas asuval lennuväljal ega liituda sellise lennuvälja lennuringiga ning siseneda lennuväljaliikluse tsooni, kui lennuvälja ilmatingimused on allpool järgmisi miinimumväärtusi (välja arvatud juhul, kui lennujuhtimisüksus on selleks andnud loa):“;

3)

punkti SERA.5010 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„ATC-üksus võib anda loa eri-VFR-lendude käitamiseks lähialas. Välja arvatud juhul, kui pädev asutus annab kopterile loa sellistel erijuhtudel (kuid mitte ainult) nagu politseioperatsioonid, lennud arstiabi osutamiseks, otsingu- ja päästelennud ning tuletõrjelennud, tuleb täita järgmised lisatingimused:“;

b)

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

lennujuhtimisüksus ei anna õhusõidukile eri-VFR-lennu luba startimiseks või maandumiseks lähialas asuval lennuväljal ega sisenemiseks lennuväljaringi lähialas, kui lennuvälja ilmatingimused on allpool järgmisi miinimumväärtusi:

1)

nähtavus maal on alla 1 500 m või kopterite puhul alla 800 m;

2)

pilvede kõrgus on alla 180 m (600 jala).“;

4)

punkti SERA.8015 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Loakohane käitamine

1)

Lennujuhtimisüksuse luba tuleb hankida enne kontrollitavat lendu või lennu kontrollitava osa algust. Loa taotlemine toimub lennujuhtimisüksusele esitatud lennuplaani alusel.

2)

Kui lennuplaanis on märgitud, et lennu esimene osa on mittekontrollitav ja et sellele järgnev lennuosa on lennujuhtimise objektiks, peab lennumeeskond saama asjaomase lennujuhtimisüksuse loa enne, kui ta siseneb alale, kus algab kontrollitav lend.

3)

Kui lennuplaanis on märgitud, et lennu esimene osa on lennujuhtimise objektiks ja et sellele järgnev lennuosa on mittekontrollitav, antakse õhusõidukile tavaliselt luba kuni punktini, kus kontrollitav lend lõpeb.

4)

Kui lennujuhtimisüksuse luba ei vasta nõuetele, teatab õhusõiduki kapten sellest lennujuhtimisüksusele. Sel juhul annab lennujuhtimisüksus võimaluse korral välja muudetud loa.

5)

Kui õhusõiduki meeskond taotleb eesõigusega seotud luba, tuleb asjaomase lennujuhtimisüksuse nõudmise korral esitada ettekanne, milles põhjendatakse eesõiguse kohaldamise vajalikkust.

6)

Potentsiaalse uue loa taotlemine lennul. Kui enne õhusõiduki väljumist võib eeldada, et kütusejäägi tõttu tuleb vastu võtta otsus valida sihtlennuväljaks mõni teine lennuväli ja saada selleks uus luba, tuleb sellest võimalusest teavitada asjaomast lennujuhtimisüksust ning lisada lennuplaani andmed ka teise marsruudi kohta (kui see on teada) ja uue sihtlennuvälja kohta.

7)

Kontrollitaval lennuväljal käitataval õhusõidukil on keelatud ruleerida manööverdusalal ilma lähilennujuhtimisüksuse loata ning ta peab järgima kõiki lähilennujuhtimisüksuse juhiseid.

8)

Radarkursside andmisel või selliste otsemarsruutide määramisel, mis ei sisaldu lennuplaanis ja mis viivad IFR-lennu väljapoole avaldatud ATS-marsruuti, annab ATS-järelevalveteenust osutav lennujuhtimisüksus load, nii et igal ajal on olemas ettenähtud vahemaa takistustest, kuni õhusõiduk jõuab punkti, kus lendur liitub uuesti lennuplaani marsruudiga või ühineb avaldatud ATS-marsruudiga või instrumentaallähenemise protseduuriga.“;

b)

alapunkti d alapunktid 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3)

lennumarsruut:

i)

vajaduse korral lisatakse igale loale lennumarsruudi üksikasjalik kirjeldus;

ii)

uue loa andmisel ei kasutata väljendit „luban kavandatud lennumarsruudi kaudu“;

4)

kogu marsruudi või selle osa lennutasand(id) ja vajaduse korral lennutasandi muudatused;“

c)

alapunktile e lisatakse alapunktid 5 ja 6:

„5)

Manööverdamisalal töötava või seda teha kavatseva sõiduki juht peab lugema lennujuhile tagasi häälsuhtluse teel edastatud juhised, mis on seotud ohutusega, nt juhised siseneda, oodata rajast eemal, ületada rada või töötada rajal, ruleerimisteel või lennuribal.

6)

Lennujuht peab tagasilugemist kuulama, et otsustada, kas asjaomane sõidukijuht on juhisest õigesti aru saanud, ning tagasilugemisel ilmnenud vead viivitamata parandama.“;

5)

punkti SERA.8020 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kõrvalekaldumised kehtivast lennuplaanist. Kui kontrollitaval lennul ilmnevad planeerimata kõrvalekaldumised kehtivast lennuplaanist, tuleb teha järgmist.

1)

Kõrvalekaldumine teekonnajoonelt: kui õhusõiduk on teekonnajoonelt kõrvale kaldunud, tuleb nii kiiresti kui võimalik muuta kurssi arvestusega, et õhusõiduk pöörduks võimalikult kiiresti teekonnajoonele tagasi.

2)

Kõrvalekaldumine lennujuhtimisüksuse määratud Machi arvust/indikaatorkiirusest: viivitamata teavitada asjaomast lennuliiklusteenindusüksust.

3)

Kõrvalekaldumine Machi arvust/tegelikust õhkkiirusest: kui Machi arv erineb püsivalt ± 0,02 Machi/reisilennukõrgusel asuva õhusõiduki tegelik õhkkiirus erineb püsivalt ± 19 km/h (10 kt) lennuplaanis märgitust, teavitada sellest asjaomast lennuliiklusteenindusüksust.

4)

Kõrvalekaldumine arvestuslikust ajast: kui õhusõiduki järgmisse ettekandepunkti, lennuinfopiirkonna piirile või sihtlennuväljale jõudmise arvestuslik aeg (olenevalt sellest, kuhu jõutakse esimesena) erineb lennuliiklusteenistustele eelnevalt teatatud ajast rohkem kui kahe minuti või pädeva asutuse poolt kindlaks määratud muu ajavahemiku võrra, peab lennumeeskond asjaomast lennuliiklusteenindusüksust sellest võimalikult kiiresti teavitama, välja arvatud juhul, kui ADS-C on aktiveeritud ja töökorras õhuruumis, kus osutatakse ADS-C teenuseid.

5)

Kui on sõlmitud ADS-C kokkulepe, teatatakse automaatselt ka kõikidest ADS-C kokkuleppes kindlaks määratud tehniliste parameetrite ületamisest andmesidekanali kaudu asjaomasele lennuliiklusteenindusüksusele.“;

b)

alapunktile c lisatakse alapunkt 3:

„3)

Machi arvu/tegeliku õhkkiiruse muutmine: õhusõiduki tunnus, taotletav Machi arv/tegelik õhkkiirus.“;

6)

punkti SERA.8025 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti a alapunkt 3 jäetakse välja;

b)

lisatakse alapunktid b ja c:

„b)

Võttes nõuetekohaselt arvesse punkti SERA.14065 nõudeid raadioside ümberlülitamise kohta, peab asukohateade sisaldama järgmisi elemente:

1)

õhusõiduki tunnus,

2)

asukoht,

3)

kellaaeg,

4)

kiirus, kui lennujuhtimisüksus on selle ette näinud, ja

5)

muud lennujuhtimisüksuse poolt ette nähtud elemendid.

c)

Alapunktis b kirjeldatud elemendid esitatakse vastavalt 5. liite punkti A alapunktile 2.“;

7)

punkti SERA.8035 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kui alapunkti a nõudeid ei ole sidetõrke tõttu võimalik täita, tuleb järgida sidetõrgete korral kohaldatavaid protseduure, mis on kindlaks määratud punktis SERA.14083.“;

8)

punkti SERA.9010 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti b alapunkt 8 asendatakse järgmisega:

„8)

lennuraja katte olukord;“

b)

alapunkti c alapunkt 8 asendatakse järgmisega:

„8)

lennuraja katte olukord;“

c)

alapunkti d alapunkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)

startimiseks kasutatava lennuraja/kasutatavate lennuradade katte olukord;“

9)

punkt SERA.12020 asendatakse järgmisega:

„SERA.12020.

Õhusõiduki pardalt tehtud ettekannete edastamine

a)

Lennuliiklusteeninduse üksused edastavad õhusõidukite pardalt tehtud erakorralised ja eriettekanded võimalikult kiiresti:

1)

muudele asjaomastele õhusõidukitele;

2)

asjaomasele ilmavaatlusjaamale (MWO) vastavalt 5. liite punkti A alapunktile 3 ja

3)

muudele asjaomastele lennuliiklusteeninduse üksustele.

b)

Kui lennuliiklusteenindusüksustele edastatakse häälside teel pidurdusefektiivsust käsitlev eriettekanne, mis ei ole kooskõlas rajaolukorra teatega, edastavad lennuliiklusteenindusüksused kõnealuse eriettekande viivitamata asjaomase lennuvälja käitajale.

c)

Õhusõidukitele suunatud andmesidet korratakse kindla sagedusega ning kindla ajavahemiku jooksul, mille kehtestab asjaomane lennuliiklusteenindusüksus.“;

10)

13. jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

„ 13. JAOTIS

SSR transponder ja ADS-B saatjad “;

11)

punkt SERA.13015 asendatakse järgmisega:

„SERA.13015.

Õhusõiduki identifitseerimine pardaseadmete abil

a)

S-režiimi (Mode S) või ADS-B saatjaga varustatud õhusõiduk, millel on õhusõiduki identifitseerimisfunktsioon, edastab vastavalt lennuplaanile õhusõiduki tunnuse, või kui lennuplaani ei ole esitatud, siis õhusõiduki registreerimistunnuse, välja arvatud juhul, kui asjaomasel õhusõidukikäitajal on pädeva asutuse luba kasutada lennuplaanita lendude puhul õhusõiduki identifitseerimiseks muud vahendit kui õhusõiduki registreerimistunnust.

b)

Kui kuvarilt nähtub, et S-režiimi (Mode S) või ADS-B saatjaga varustatud õhusõiduki edastatud õhusõidukitunnus on eeldatust erinev, palutakse piloodil edastada asjakohane kinnitus ja vajaduse korral uuesti sisestada korrektne õhusõidukitunnus.

c)

Kui piloot on saatnud kinnituse selle kohta, et S-režiimi (Mode S) või ADS-B saatjasse on sisestatud korrektne õhusõidukitunnus, kuid kuvaripilt on endiselt eeldatust erinev, võtab lennujuht järgmised meetmed:

1)

teatab piloodile, et kuvaripilt on endiselt eeldatust erinev;

2)

võimaluse korral korrigeerib õhusõidukitunnuse märget kuvaril ning

3)

teatab järgmisele üleandmispunktile ja kõikidele muudele S-režiimi (Mode S) või ADS-B identifitseerimisfunktsiooni kasutavatele asjaomastele üksustele, et kõnealuse õhusõiduki edastatav õhusõidukitunnus on vale.“;

12)

punkti SERA.14035 alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Õhusõiduki kutsungi, kursi, tuulesuuna, kiiruse ja rajaga seotud numbrite edastamisel loetakse kõik numbrid ükshaaval.

i)

Lennutasandite puhul edastatakse kõik numbrid ükshaaval, välja arvatud juhul, kui lennutasandit käsitlev teave koosneb täissajalistest.

ii)

Kõrgusemõõturi näidu edastamisel loetakse kõik numbrid ükshaaval, välja arvatud näidu 1 000 hPa korral, mis loetakse „ÜKS TUHAT“ („ONE THOUSAND“).

iii)

Transpondri koodi edastamisel loetakse kõik numbrid ükshaaval, välja arvatud juhul, kui transpondri kood koosneb vaid täistuhandetest; sel juhul loetakse tuhandeliste number ja lisatakse sõna „TUHAT“ („THOUSAND“).“;

13)

punktile SERA.14045 lisatakse alapunkt c:

„c)

Väljendit „TAKE-OFF“ kasutatakse raadiotelefonisides üksnes siis, kui õhusõidukil on stardiluba või stardiluba tühistatakse.“;

14)

punkti SERA.14065 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kui lennuliiklusteenuste osutamise eest vastutav ja pädeva asutuse poolt heaks kiidetud aeronavigatsiooniteenuse osutaja (ANSP) ei ole teisiti ette näinud, peab pärast õhk-maa-kõneside kanali ümberlülitamist lennuliiklusteenindusüksusele tehtav esmaväljakutse sisaldama järgmisi elemente:

1)

kutsutava lennuliiklusteenindusüksuse kood;

2)

kutsung, millele vahetult järgneb sõna „raske“ („heavy“) või „super“ („super“) (vastavalt vajadusele), mis tähistab õhusõiduki keerisjälje kategooriat;

3)

lennutasand, sh ülelennutasand ja lubatud lennutasandid, kui asjaomane õhusõiduk ei jätka lendu lubatud tasandil;

4)

kiirus, kui lennujuhtimisüksus on selle ette näinud, ning

5)

lennuliiklusteenuste osutamise eest vastutava aeronavigatsiooniteenuse osutaja (ANSP) nõutavad lisaelemendid, mille on heaks kiitnud pädev asutus.“;

b)

alapunkti c alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

kutsung, millele vahetult järgneb sõna „raske“ („heavy“) või „super“ („super“), mis vastab õhusõiduki keerisjälje kategooriale;“

15)

lisatakse punkt SERA.14083:

„SERA.14083.

Raadioside tõrke korral kohaldatavad protseduurid

a)

Kui õhusõiduk ei suuda täita punkti SERA.8035 alapunkti a nõudeid, püüab lennumeeskond luua sidet varem kasutatud kanalil ja, kui see ei õnnestu, siis mõnel muul kanalil, mida kasutatakse asjaomasel marsruudil. Kui need katsed ebaõnnestuvad, püüab lennumeeskond saada ühendust:

1)

asjaomase lennuliiklusteenindusüksusega,

2)

muude lennuliiklusteenindusüksustega või

3)

teiste õhusõidukitega,

kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas andmesidet, satelliit- ja mobiiltelefone, ning kui see õnnestub, siis edastada teade, et talle määratud kanalil ei olnud võimalik sidet luua.

b)

Kui õhusõiduk ei ole teatava aja jooksul edastanud kavandatud teadet ning oletatakse, et on tekkinud sidetõrge, või kui seda nõuavad teised lennuliiklusteenindusüksused, võtab lennujuht õhusõidukiga ühendust sagedustel, millel õhusõiduk peaks olema kuuldel, ning tegema järgmist:

1)

seireteenuse osutamise korral teeb lennujuht tavaliselt kindlaks, kas õhusõiduki vastuvõtja on töökorras või mitte, ning kui see õnnestub, jätkab lennujuhtimisteenuse osutamist, kasutades SSR-koodi/ADS-B saatja kaudu edastatavate andmete muutumist või IDENT-andmeedastust, et saada vastumärguanne õhusõidukile väljaantud lubade kohta;

(2)

kui see ei õnnestu, peab lennujuhtimisüksus tegema järgmist:

i)

paluma teisi lennuliiklusteenindusüksusi, et need kutsuksid õhusõidukit ja vahendaksid vajaduse korral asjakohaseid teateid;

ii)

paluma piirkonnas olevaid teisi õhusõidukeid, et need kutsuksid asjaomast õhusõidukit ja vahendaksid vajaduse korral asjakohaseid teateid;

iii)

teavitama õhusõiduki käitajat võimalikult kiiresti õhk-maa-sides tekkinud tõrkest;

3)

kui alapunkti 2 alapunktides i ja ii kirjeldatud katsed ebaõnnestuvad, siis tagasisideta teateid lennujuhtimisüksuse välja antud lubade kohta õhusõidukile ei edastata, välja arvatud juhul, kui asjaomase teate edastaja seda konkreetselt nõuab. Muud teated tuleks õhusõidukile tagasisideta edastada sagedustel, millel õhusõiduk peaks olema kuuldel.

c)

Kui õhusõidukil ei ole võimalik täita punkti SERA.8035 alapunkti a nõudeid ja punkti SERA.14083 alapunktis a kirjeldatud viisidel sidet luua ei õnnestu, kohaldatakse alljärgnevaid raadioside tõrke protseduure.

1)

Kui õhusõiduk osaleb kontrollitaval lennuväljal toimuvas lennuliikluses, peab ta jälgima juhiseid, mida võidakse anda visuaalmärguannetega.

2)

Õhusõiduki meeskond edastab transpondri režiimis A märguandekoodi 7600 ja/või seadistab ADS-B saatja nii, et see näitaks õhk-maa-side kadumist, ning järgib vastavalt vajadusele alapunktides 3, 4, 5 ja 6 kirjeldatud protseduure.

3)

Visuaallennureeglite (VFR) järgi toimuvat lendu tuleb jätkata visuaallennuilma tingimustes, maanduda lähimal sobival lennuväljal ja teatada oma saabumisest kõige kiiremal viisil asjakohasele lennuliiklusteenindusüksusele.

4)

Kui alapunktis 5 ei ole sätestatud teisiti, tuleb instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuva lennu puhul teha järgmist:

i)

säilitada viimane määratud kiirus ja tasand või minimaalne lennukõrgus, kui see on viimasest määratud tasandist kõrgem, 20 minuti jooksul pärast seda, kui:

A)

õhusõiduk ei ole esitanud nõutavat teadet; või

B)

transpondril on valitud märguandekood 7 600 ja/või ADS-B saatjaga on edastatud asjakohane häda- ja/või sundolukorrateade, juhul kui osutatakse seireteenust;

ning seejärel kohandada tasandit ja kiirust vastavalt esitatud lennuplaanile, mida on muudetud, võttes arvesse lennu hilinemist ja esitatud lennuplaani muutmisega seotud teateid;

ii)

kui õhusõiduki suhtes kasutatakse vektorjuhtimist või kui lennujuhtimisüksus on andnud korralduse jätkata lendu kindlaksmääratud marsruudist erineval marsruudil, kasutades piirkondlikku navigatsiooni (RNAV):

A)

kui loa piir on kindlaks määratud, lennata selle piirini ja seejärel jätkata lendu viimasel vastuvõetud ja kinnitatud marsruudil, võttes arvesse kohaldatavat minimaalset lennukõrgust, või

B)

kui loa piiri ei ole kindlaks määratud, jätkata lendu vastuvõetud ja kinnitatud marsruudil hiljemalt siis, kui jõutakse järgmisse olulisse punkti, võttes arvesse kohaldatavat minimaalset lennukõrgust;

iii)

jätkata lendu vastavalt viimasele vastuvõetud ja kinnitatud marsruudiloale kuni sihtlennuvälja teenindava asjakohase määratud navigatsiooniseadme või tähiseni ning, kui see on alapunkti iv järgimiseks vajalik, jääda kuni laskumise alguseni asjaomase seadme või tähise kohale ootele;

iv)

alustada alapunktis iii kirjeldatud navigatsiooniseadme või tähise juurest laskumist arvataval lähenemisajal, mis viimasena vastu võeti ja kinnitati, või sellele ajahetkele võimalikult lähedasel ajal või kui arvatavat lähenemisaega ei ole vastu võetud ega kinnitatud, siis arvestuslikul saabumisajal või sellele ajahetkele võimalikult lähedasel ajal;

v)

viia lõpule asjaomase navigatsiooniseadme või tähise puhul ette nähtud instrumentaallähenemise protseduur ning

vi)

maanduda võimaluse korral 30 minuti jooksul pärast alapunktis iv täpsustatud arvestuslikku saabumisaega või arvatavat lähenemisaega, mis viimasena vastu võeti, olenevalt sellest, kumb neist on hilisem.

5)

Standardsel instrumentaalväljumismarsruudil või standardsel instrumentaalsaabumismarsruudil käitatava IFR-lennu puhul tuleb raadioside tõrke korral järgida protseduure, mis on kindlaks määratud standardse instrumentaalväljumise kaardil (SID) või standardse instrumentaalsaabumise kaardil (STAR), kui see on olemas.

6)

Kui instrumentaallennureeglite (IFR) kohasel lennul satutakse visuaallennuilma tingimustesse ja õhusõiduki kapten otsustab jätkata lendu visuaallennuilma tingimustes, edastab piloot režiimis A koodi 7601, maandub lähimale sobivale lennuväljale ja teavitab oma saabumisest kõige kiiremal viisil asjakohast lennuliiklusteenindusüksust.

d)

Lennujuhtimisteenuse osutamisel asjaomases õhuruumis toimuvatele lendudele lähtutakse eeldusest, et õhusõiduk, millel on tekkinud raadioside tõrge, järgib alapunkti c nõudeid.

e)

Niipea kui lennujuhtimisüksus saab teada, et tema vastutusalas käitataval õhusõidukil näib olevat tekkinud raadioside tõrge, edastab ta kõnealuse tõrkega seotud teabe kõikidele asjaomase lennumarsruudiga seotud lennuliiklusteenindusüksustele. Asjaomast sihtlennuvälja teenindav piirkondlik juhtimiskeskus võtab meetmeid, et saada teavet varulennuvälja(de) ja muu esitatud lennuplaanis kindlaks määratud asjakohase teabe kohta, kui see teave ei ole kättesaadav.

f)

Kui lennujuhtimisüksus saab teavet selle kohta, et asjaomane õhusõiduk on pärast side tõrke tekkimist side taastanud või maandunud, teavitab ta sellest lennujuhtimisüksust, kelle teeninduspiirkonnas asjaomast õhusõidukit sidetõrke tekkimise ajal käitati, ja teisi asjaomase lennumarsruudiga seotud lennuliiklusteenindusüksusi, ning edastab teabe, mida on vaja lennujuhtimisteenuse osutamiseks juhul, kui õhusõiduk peaks lendu jätkama.

g)

Sidetõrke korral kasutatavad signaalid peavad vastama 1. liites kirjeldatud nõuetele.“;

16)

punkt SERA.14087 jäetakse välja;

17)

punkt SERA.14090 asendatakse järgmisega:

„SERA.14090.

Side eriprotseduurid

a)

Sõidukite liikumine

Sõidukite liikumise kohta manööverdusalal kasutatakse samu väljendeid, mis õhusõidukite liikumise kohta, välja arvatud seoses ruleerimisega, kus sõidukite puhul asendatakse sõna „SUUNDU“ („PROCEED“) sõnaga „RULEERI“ („TAXI“).

b)

Lennuliikluse nõustamisteenus

Lennuliikluse nõustamisteenus ei väljasta lube, vaid annab nõu ning õhusõiduki meeskonnale marsruuti või toimingut välja pakkudes peab teenuseosutaja kasutama sõna „soovitav“.

c)

Raske keerisjälje või superkeerisjälje kategooriad

Sellise õhusõiduki ja lennuliiklusteenindusüksuse vahelise raadiotelefoniside puhul lisatakse vahetult õhusõiduki kutsungi järele sõna „raske“ („heavy“) või „super“ („super“) (vastavalt vajadusele), mis tähistab õhusõiduki keerisjälje kategooriat.

d)

Ilmastikust põhjustatud ümbersuunamisega seotud protseduurid

1)

Kui tekib vajadus ilmastikust põhjustatud ümbersuunamise järele, peab piloot alustama sidet lennujuhtimisüksusega kas hääle teel või CPDLC-seadme abil. Kiirvastuse taotlemiseks võib teha järgmist:

i)

edastatakse teade „VAJALIK ILMASTIKUST PÕHJUSTATUD ÜMBERSUUNAMINE“ („WEATHER DEVIATION REQUIRED“), millega nõutakse eesõigust sageduse kasutamiseks ja lennujuhtimisüksuselt vastuse saamiseks, või

ii)

ilmastikust põhjustatud ümbersuunamist taotletakse CPDLC-seadme abil, edastades horisontaalsuunaga seotud allalülisõnumi.

2)

Vajaduse korral alustab piloot sidet kiirteatega „PAN PAN“ (mida eelistatavalt öeldakse kolm korda) või CPDLC-seadme abil, edastades hädaolukorraga seotud allalülisõnumi.

3)

Piloot teavitab lennujuhti ja taotleb luba kõrvalekaldumiseks teekonnajoonest või ATS-marsruudist, andes võimaluse korral teada taotletava kõrvalekalde ulatuse. Ilmastikust põhjustatud ümbersuunamise korral kasutab lennumeeskond suhtlemiseks kõiki asjakohaseid vahendeid (st häälsidet ja/või CPDLC-seadet).

4)

Piloot teavitab lennujuhti, kui ilmastikust põhjustatud ümbersuunamine ei ole enam vajalik või kui ilmastikust põhjustatud ümbersuunamine on lõpule viidud ja õhusõiduk on pöördunud tagasi lubatud marsruudile.

e)

Standardse instrumentaalväljumise ja standardse instrumentaalsaabumise load

SID- ja/või STAR kaardil kindlaksmääratud lubade puhul peavad olema selgelt ära märgitud piirangud (vajaduse korral).“;

18)

lisatakse punkt SERA.14100:

„SERA.14100.

Teatamine nakkushaiguse kahtlusest või muudest rahvatervisega seotud riskidest õhusõiduki pardal

a)

Marsruutlendu teostava õhusõiduki lennumeeskond edastab õhusõiduki pardal oleva nakkushaiguse või muu rahvaterviseohu kahtluse korral lennuliiklusteenindusüksusele, kellega piloot suhtleb, viivitamata järgmise teabe:

1)

õhusõiduki tunnus,

2)

lähtelennuväli;

3)

sihtlennuväli;

4)

arvestuslik saabumisaeg;

5)

inimeste arv pardal;

6)

arvatav haigusjuhtude arv pardal; ning

7)

rahvaterviseriski laad, kui see on teada.

b)

Kui lennuliiklusteenindusüksus saab piloodilt teate arvatava nakkushaigusjuhu/arvatavate nakkushaigusjuhtude või muude rahvaterviseriskide esinemise kohta õhusõiduki pardal, teavitab lennuliiklusteenindusüksus sellest võimalikult kiiresti vastava sihtlennuvälja/lähtelennuvälja lennuliiklusteenindusüksust, välja arvatud juhul, kui on kehtestatud protseduurid, mille kohaselt tuleb teavitada asjaomase riigi määratud pädevat asutust ja õhusõiduki käitajat või tema määratud esindajat.

c)

Kui sihtlennuvälja/lähtelennuvälja lennuliiklusteenindusüksus, mõni muu lennuliiklusteenindusüksus või mõni muu õhusõiduk või õhusõidukikäitaja võtab vastu teate nakkushaiguse või muu rahvaterviseohu kahtluse kohta õhusõiduki pardal, edastab asjaomane üksus saadud teate nii kiiresti kui võimalik nii asjaomasele tervishoiuasutusele või asjaomase riigi määratud pädevale asutusele kui ka õhusõiduki käitajale või tema määratud esindajale ja lennuvälja käitajale.“;

19)

1. liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1.2.1 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

raadiotelegraafi või muu sidevahendiga edastatud tähekombinatsioon SOS (… — — — … morsetähestikus);“

b)

punkti 3.1 muudetakse järgmiselt:

1)

punkti 3.1.1 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3.1.1.

 Juhised õhusõidukile“;

2)

tabeli AP 1–1 järel esitatud joonis A1–1 asendatakse järgmisega:

„

Image 1

Joonis A1-1“

3)

lisatakse punkt 3.1.3:

„3.1.3.

 Juhised maapealsetele sõidukitele või jalakäijatele

a)

Kui visuaalsete signaalide süsteemi kaudu toimuvat sidet peetakse piisavaks või olukorras, kus esineb raadioside tõrkeid, on allpool esitatud signaalidel alljärgnevas tabelis osutatud tähendus.

Lähilennujuhtimise valgussignaal

Tähendus

Vilkuv roheline

Luba maandumisala ületamiseks või ruleerimisteele liikumiseks

Pidev punane

Stopp

Vilkuv punane

Vabastada maandumisala või ruleerimistee ja jälgida õhusõidukit

Vilkuv valge

Vabastada manööverdusala vastavalt kohalikele juhistele.

b)

Hädaolukorras või juhul kui alapunktis a nimetatud signaale ei järgita, kasutatakse valgussüsteemiga varustatud lennuradadel või ruleerimisteedel allpool kirjeldatud signaale, millel on alljärgnevas tabelis osutatud tähendus:

Lähilennujuhtimise valgussignaal

Tähendus

Vilkuvad lennuraja või ruleerimistee tuled

Vabastada lennurada ja jälgida torni valgussignaali“;

20)

2. liite alapunkt 5.3.1 asendatakse järgmisega:

„5.3.1.

Kui tühistatakse keskmise või raske mehitamata vabalennuõhupalli eelnevalt kavandatud lend, millest asjakohast lennuliiklusteenindusüksust on alapunkti 5.1 kohaselt teavitatud, peab käitaja kõnealust lennuliiklusteenindusüksust sellest viivitamata teavitama.“;

21)

5. liite punkt A asendatakse järgmisega:

„A.   ETTEKANDE KOOSTAMISE JUHISED

NÄIDISVORM: ERIETTEKANNE ÕHUSÕIDUKI PARDALT (AIREP SPECIAL)

PUNKT

PARAMEETER

EDASTAMINE RAADIOTELEFONSIDES vastavalt vajadusele

–

Teate tüübitunnus

—

eriettekanne

ERIETTEKANNE ÕHUSÕIDUKI PARDALT [AIREP SPECIAL]


1. osa

1

Õhusõiduki identifitseerimine

(õhusõiduki tunnus)

2

Asukoht

ASUKOHT (POSITION) (laius- ja pikkuskraad)

KOHAL (OVER) (oluline punkt)

TRAAVERSIL (ABEAM) (oluline punkt)

(oluline punkt) (suund) (kaugus)

3

Aeg

(aeg)

4

Lennutasand

LENNUTASAND (FLIGHT LEVEL) (number) või (number) MEETRITES või JALGADES

LASKUDES LENNUTASANDILE (DESCENDING TO FLIGHT LEVEL) (number) või (number) MEETRITES või JALGADES

TÕUSTES LENNUDASANDILE (CLIMBING TO FLIGHT LEVEL) (number) või (number) MEETRITES või JALGADES

5

Järgmine asukoht ja arvestuslik ülelennuaeg

(asukoht) (aeg)

6

Järgnev oluline punkt

(asukoht) JÄRGMINE (NEXT)

2. osa

7

Estimated time of arrival (arvestuslik saabumisaeg)

(lennuväli) (aeg)

8

Kütusekogus

KÜTUSEKOGUS (ENDURANCE) (tunnid ja minutid)

3. osa

9

Eriettekande esitamise põhjus:

 

—

Mõõdukas turbulentsus

MÕÕDUKAS TURBULENTSUS (TURBULENCE MODERATE)

—

Tugev turbulentsus

TUGEV TURBULENTSUS (TURBULENCE SEVERE)

—

Mõõdukas jäätumine

MÕÕDUKAS JÄÄTUMINE (ICING MODERATE)

—

Tugev jäätumine

TUGEV JÄÄTUMINE (ICING SEVERE)

—

Tugev orograafiline turbulents

TUGEV OROGRAAFILINE TURBULENTS (MOUNTAIN WAVE SEVERE)

—

Raheta äikesetorm

RAHETA ÄIKESETORM (THUNDERSTORMS)

—

Rahega äikesetorm

RAHEGA ÄIKESETORM (THUNDERSTORMS WITH HAIL)

—

Tugev tolmu-/liivatorm

TUGEV TOLMU- VÕI LIIVATORM (DUSTSTORM või SANDSTORM HEAVY)

—

Vulkaanituhapilv

VULKAANITUHAPILV (VOLCANIC ASH CLOUD)

—

Purske-eelne vulkaaniline tegevus või vulkaanipurse

PURSKE-EELNE VULKAANILINE TEGEVUS (PRE-ERUPTION VOLCANIC ACTIVITY) või VULKAANIPURSE (VOLCANIC ERUPTION)

Raja pidurdusefektiivsus

 

—

Hea

HEA(GOOD)

—

Hea kuni keskmine

HEA KUNI KESKMINE (GOOD TO MEDIUM)

—

Keskmine

KESKMINE (MEDIUM)

—

Keskmine kuni halb

KESKMINE KUNI HALB (MEDIUM TO POOR)

—

Halb

HALB (POOR)

—

Väga halb

VÄGA HALB (LESS THAN POOR)

1.   ÕHUSÕIDUKI PARDALT TEHTAVATE ETTEKANNETE SISU

1.1.

 Asukohateated ja õhusõiduki pardalt tehtavad eriettekanded

1.1.1.

 Asukohateadete ja õhusõiduki pardalt tehtavate eriettekannete puhul tuleb esitada punkti A kohase näidisvormi 1. osas nõutav teave, samas võib punktid 5 ja 6 ka täitmata jätta. 2. osas nõutav teave (kas täielik või osaline) tuleb lisada vaid juhul, kui seda nõuab käitaja või käitaja määratud esindaja või kui õhusõiduki kapten peab seda vajalikuks. 3. osas nõutav teave lisatakse õhusõiduki pardalt tehtavatele eriettekannetele.

1.1.2.

 Eriettekande esitamise põhjus, mis tuleb valida punkti SERA.12005 alapunktis a esitatud loetelust.

1.1.3.

 Kui õhusõiduki pardalt tehtav eriettekanne sisaldab teavet vulkaanilise tegevuse kohta, tuleb punkti B kohast vulkaanilisest tegevusest teatamise näidisvormi (VAR-vormi) kasutades koostada lennujärgne ettekanne. Kõik avastatud elemendid tuleb üles märkida ja kanda VAR-vormi asjakohastesse lahtritesse.

1.1.4.

 Õhusõiduki pardalt tehtavad eriettekanded esitatakse võimalikult kiiresti pärast eriettekande koostamist nõudva nähtuse avastamist.

2.   ETTEKANDE KOOSTAMISE ÜKSIKASJALIKUD JUHISED

2.1.

 Ettekande punktid esitatakse eriettekande näidisvormil (AIREP SPECIAL) loetletud järjekorras.

—

TEATE TÜÜBITUNNUS Õhusõiduki pardalt tehtavate eriettekannete puhul lisada märge „ERIETTEKANNE“ („SPECIAL“).

1. osa

Punkt 1 —

 ÕHUSÕIDUKI TUNNUS. Edastada raadiotelefonside kutsung vastavalt punktile SERA.14050.

Punkt 2 —

 ASUKOHT. Teatada asukoha laiuskraad (kraadid kahe numbriga või kraadid ja minutid nelja numbriga, millele lisatakse „põhjalaius“ või „lõunalaius“ ja pikkuskraad (kraadid kolme numbriga või kraadid ja minutid viie numbriga, millele lisatakse „idapikkus“ või „läänepikkus“, või olulise punktina, mis määratakse kindlaks kodeeritud tähisega (kaks kuni viis tähemärki), või olulise punktina, millele lisatakse magnetpeiling (kolm tähemärki) ning kaugus punktist meremiilides. Vajaduse korral edastada enne olulist punkti teade „TRAAVERSIL“ („ABEAM“).

Punkt 3 —

 AEG. Teatada koordineeritud maailmaaeg (UTC) tundides ja minutites (neli numbrit), välja arvatud juhul, kui piirkondlike lennunduslepingute kohaselt tuleb aeg märkida minutites pärast täistundi (kaks numbrit). Teatatud aeg peab väljendama aega, mil õhusõiduk punkti läbis, mitte aga ettekande alustamise või edastamise aega. Õhusõiduki pardalt tehtava eriettekande puhul tuleb alati kasutada koordineeritud maailmaaega (UTC) tundides ja minutites.

Punkt 4 —

 LENNUTASAND VÕI KÕRGUS MEREPINNAST. Kõrgusemõõturi standardseade korral väljendatakse lennutasandit kolme numbriga. QNH-seade korral edastatakse kõrgus meetrites, millele lisatakse „MEETRIT“ („METRES“) või jalgades, millele lisatakse „JALGA“ („FEET“). Märkida „TÕUSTES“ („CLIMBING“) (lisada lennutasand), kui õhusõiduk tõuseb pärast olulise punkti läbimist uuele lennutasandile, või „LASKUDES“ („DESCENDING“) (lisada lennutasand), kui õhusõiduk laskub pärast olulise punkti läbimist uuele lennutasandile.

Punkt 5 –

 JÄRGMINE ASUKOHT JA ARVESTUSLIK ÜLELENNUAEG. Teatada järgmine ettekandepunkt ja sellest ülelennu arvestuslik aeg, või teatada vastavalt kehtivatele ettekandeprotseduuridele arvestuslik asukoht, kuhu kavatsetakse jõuda ühe tunni pärast. Asukoha teatamise korral tuleb järgida punktis 2 kindlaksmääratud andmenõudeid. Teatada kõnealusest asukohast ülelennu arvestuslik aeg. Teatada koordineeritud maailmaaeg (UTC) tundides ja minutites (neli numbrit), välja arvatud juhul, kui piirkondlike lennunduslepingute kohaselt tuleb aega edastada minutites pärast täistundi (kaks numbrit).

Punkt 6 —

 JÄRGNEV OLULINE PUNKT. Teatada järgmine asukoht ja arvestuslik ülelennuaeg.

2. osa

Punkt 7 —

 ARVESTUSLIK SAABUMISAEG. Teatada esimene lennuväli, kus kavatsetakse maanduda, ja lisada kõnealusele lennuväljale arvestuslik saabumisaeg koordineeritud maailmaaja (UTC) tundides ja minutites (neli numbrit).

Punkt 8 —

 KÜTUSEKOGUS. Teatada „KÜTUSEKOGUS“ („ENDURANCE“), millele lisatakse ajavahemik tundides ja minutites (neli numbrit), mille vältel õhusõiduk olemasoleva kütusekogusega õhus võib püsida.

3. osa

Punkt 9 —

 ERIETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS. Edastage üks järgmistest avastatud või vaadeldud nähtustest.

—

Mõõdukas turbulents („TURBULENCE MODERATE“)

Tugev turbulents („TURBULENCE SEVERE“)

Kohaldatakse järgmisi tehnilisi spetsifikatsioone.

—

Mõõdukas turbulents — tingimused, kus õhusõiduki asend ja/või kõrgus võib mõõdukalt muutuda, kuid õhusõiduk on pidevalt lennujuhtide kontrolli all. Üldjuhul esineb õhkkiiruse väiksemaid kõikumisi. Kiirendusmõõturi näit õhusõiduki raskuskeskmes on 0,5 g – 1,0 g. Kõndimine on raskendatud. Reisijad tunnevad turvavöö survet. Lahtised esemed muudavad asendit.

—

Tugev turbulents — tingimused, kus õhusõiduki asend ja/või kõrgus võivad järsult muutuda; õhusõiduk võib lühikeseks ajaks väljuda lennujuhtide kontrolli alt. Üldjuhul esineb õhkkiiruse suuri kõikumisi. Kiirendusmõõturi näit õhusõiduki raskuskeskmes on suurem kui 1,0 g. Turvavööd avaldavad reisijatele tugevat survet. Lahtised esemed paiskuvad kohalt.

—

Mõõdukas jäätumine („ICING MOD“)

Tugev jäätumine („ICING SEVERE“)

Kohaldatakse järgmisi tehnilisi spetsifikatsioone.

—

Mõõdukas jäätumine — tingimus, mille korral kursi ja/või kõrguse muutumist võib pidada soovitavaks;

—

Tugev jäätumine — tingimus, milles korral kursi ja/või kõrguse muutumist peetakse vajalikuks;

—

Tugev orograafiline turbulents „TUGEV OROGRAAFILINE TURBULENTS“ („MOUNTAIN WAVE SEVERE“);

Kohaldatakse järgmist tehnilist spetsifikatsiooni.

—

Tugev orograafiline turbulents — tingimus, mille korral laskuva õhuvoolu tugevus on 3,0 m/s (600 jalga minutis) või rohkem ja/või tekib tugev turbulents.

—

Äikesetorm raheta „ÄIKESETORM“ („THUNDERSTORM“)

Äikesetorm rahega „RAHEGA ÄIKESETORM“ („THUNDERSTORM WITH HAIL“);

Kohaldatakse järgmist tehnilist spetsifikatsiooni.

Teatada tuleb ainult äikesetormist, mis on

—

hämardunud või

—

varjatud või

—

laienenud või

—

pagijooneline.

—

Tugev tolmu- või liivatorm „TUGEV TOLMUTORM“ („DUSTSTORM HEAVY“) või „TUGEV LIIVATORM“ („SANDSTORM HEAVY“)

—

Vulkaanituhapilv „VULKAANILISE TUHA PILV“ („VOLCANIC ASH CLOUD“)

—

Purske-eelne vulkaaniline tegevus „PURSKE-EELNE VULKAANILINE TEGEVUS“ („PRE-ERUPTION VOLCANIC ACTIVITY“ või vulkaanipurse „VULKAANIPURSE“ („VOLCANIC ERUPTION“)

Kohaldatakse järgmist tehnilist spetsifikatsiooni.

„Purske-eelne vulkaaniline tegevus“ tähendab selles kontekstis ebaharilikku vulkaanilist tegevust või selle tugevnemist, mis võib lõppeda vulkaanipurskega.

—

Pidurdusefektiivsus on hea „HEA PIDURDUSEFEKTIIVSUS“ („BRAKING ACTION GOOD“)

—

Pidurdusefektiivsus on hea kuni keskmine „HEA KUNI KESKMINE PIDURDUSEFEKTIIVSUS“ („BRAKING ACTION GOOD TO MEDIUM“)

—

Pidurdusefektiivsus on keskmine „KESKMINE PIDURDUSEFEKTIIVSUS“ („BRAKING ACTION MEDIUM“)

—

Pidurdusefektiivsus on keskmine kuni madal „KESKMINE KUNI MADAL PIDURDUSEFEKTIIVSUS“ („BRAKING ACTION MEDIUM TO POOR“)

—

Pidurdusefektiivsus on madal „MADAL PIDURDUSEFEKTIIVSUS” „BRAKING ACTION POOR“)

—

Pidurdusefektiivsus on väga madal „VÄGA MADAL PIDURDUSEFEKTIIVSUS“ („BRAKING ACTION LESS THAN POOR“)

Kohaldatakse järgmisi tehnilisi spetsifikatsioone.

Hea — aeglustus on ratastele avaldatud pidurdusjõudu arvestades normaalne ja suunajuhtimine on normaalne.

Hea kuni keskmine — pidurdusefektiivsuse või suunajuhtimise näitajad jäävad vahemikku hea kuni keskmine.

Keskmine — aeglustus on ratastele avaldatud pidurdusjõudu arvestades tavalisest märgatavalt väiksem või suunajuhtimine on tavalisest märgatavalt halvem.

Keskmine kuni halb — aeglustuse või suunajuhtimise näitajad jäävad vahemikku keskmine kuni halb.

Madal – aeglustus on ratastele avaldatud pidurdusjõudu arvestades tavalisest oluliselt väiksem või suunajuhtimine on tavalisest oluliselt halvem.

Väga madal – aeglustus on ratastele avaldatud pidurdusjõudu arvestades minimaalne või puudub või suunajuhtimine on ebakindel.

2.2.

 Vulkaanilist tegevust käsitlevas täidetud aruandevormis (VAR-vorm) esitatud teavet ei edastata raadiotelefonside kaudu, vaid kohe pärast lennu saabumist lennuväljale saadab õhusõiduki käitaja või lennumeeskonna liige selle asjaomase lennuvälja meteoroloogiatalitusele. Kui see talitus ei ole saabuvate lendude meeskonnaliikmetele hõlpsasti juurdepääsetav, menetletakse täidetud vormi vastavalt meteoroloogiateenuste (MET-teenuste) ja ATS-teenuste osutajate ning õhusõiduki käitaja vahel sõlmitud kohalikele kokkulepetele.

3.   METEOROLOOGIATEABE EDASTAMINE KÕNESIDE VAHENDUSEL

Lennuliiklusteenindusüksused edastavad õhusõiduki pardalt tehtud eriettekanded võimalikult kiiresti asjaomasele ilmavaatlusjaamale (MWO). Selleks et tagada õhusõiduki pardalt tehtud eriettekannete ja maapealsete automaatsüsteemide kooskõla, tuleb ettekandes sisalduvate elementide edastamisel järgida allpool kirjeldatud andmenõudeid ja järjestust.

—

VASTUVÕTJA. Teatada kutsutav jaam ja vajaduse korral palve vahendada sõnumit.

—

TEATE TÜÜBITUNNUS. Teatada, et tegemist on eriettekandega (ARS).

—

ÕHUSÕIDUKI TUNNUS. Teatada õhusõiduki tunnus vastavalt lennuplaani punktis 7 kindlaksmääratud andmenõudele, edastades käitaja koodi otse õhusõiduki registreerimistunnuse või vajaduse korral õhupalli tunnuse järele.

1. osa

Punkt 0 —

 ASUKOHT. Edastada asukoha laiuskraad (kraadid kahe numbrita või kraadid ja minutid nelja numbriga, millele lisatakse otse N põhjalaius või S lõunalaius) ja pikkuskraad (kraadid kolme numbriga või kraadid ja minutid viie numbriga, millele lisatakse otse E idapikkus või W läänepikkus) või asukoht olulise punktina, mis määratakse kindlaks kodeeritud tähisega (kaks kuni viis tähemärki), või olulise punktina, millele lisatakse magnetpeiling (kolm tähemärki) ning kaugus punktist meremiilides. Vajaduse korral edastada enne olulist punkti teade „TRAAVERSIL“ („ABEAM“).

Punkt 1 —

 KELLAAEG. Märkida koordineeritud maailmaaeg (UTC) tundides ja minutites (neli numbrit).

Punkt 2 —

 LENNUTASAND VÕI KÕRGUS MEREPINNAST. Lennutasandi puhul tuleb märkida lennutasand („F“), millele lisatakse kolm numbrit (nt „F310“). Kõrguse edastamisel meetrites, tuleb numbritele lisada „M“ („meetrit“), jalgade puhul tuleb lisada „FT“ („jalga“). Kui õhusõiduk tõuseb, märkida „TÕUSUL“ („ASC“) (lennutasand); kui õhusõiduk laskub, märkida „LASKUMISEL“ („DES“) (lennutasand).

3. osa

Punkt 9 —

 ERIETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS. Märkige asjakohase nähtuse kohta järgmist:

—

mõõdukas turbulents („TURB MOD“);

—

tugev turbulents („TURB SEV“);

—

mõõdukas jäätumine („ICE MOD“);

—

tugev jäätumine („ICE SEV“);

—

tugev orograafiline turbulents („MTW SEV“);

—

raheta äikesetorm („TS“);

—

rahega äikesetorm („TSGR“);

—

tugev liivatorm („HVY SS“);

—

tugev tolmutorm („HVY DS“);

—

vulkaanituhapilv („VA CLD“);

—

purske-eelne vulkaaniline tegevus või vulkaanipurse („VA“);

—

rahe („GR“);

—

rünksajupilved („CB“).

SAATMISE KELLAAEG. Märkida ainult 3. osa edastamise korral.

4.   TUULENIHKE JA VULKAANILISE TUHAGA SEOTUD ETTEKANNETE ERISÄTTED

4.1.   Tuulenihkest teatamine

4.1.1.

 Lennu stardijärgse tõusu ja lähenemise etapil õhusõidukist tehtud tuulenihkevaatlustest teatamisel tuleb lisada õhusõiduki tüüp.

4.1.2.

 Kui stardijärgse tõusu ja lähenemise etapi kohta tehti tuulenihke ettekanne või ilmaprognoos, kuid tuulenihet ei esinenud, teavitab õhusõiduki kapten sellest võimalikult kiiresti asjaomast lennuliiklusteenindusüksust, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki kapten teab, et eelmine õhusõiduk on juba asjaomast lennuliiklusteenindusüksust teavitanud.

4.2.   Lennujärgne teavitamine vulkaanilisest tegevusest

4.2.1.

 Kohe pärast lennu saabumist lennuväljale saadab õhusõiduki käitaja või lennumeeskonna liige lennuvälja meteoroloogiatalitusele täidetud ettekandevormi, milles käsitletakse vulkaanilist tegevust, või juhul, kui see talitus ei ole saabuvate lendude meeskonnaliikmetele hõlpsasti juurdepääsetav, menetletakse täidetud vormi vastavalt meteoroloogiateenuste ja (MET-teenuste) ATS-teenuse osutajate ning õhusõiduki käitaja vahel sõlmitud kohalikele kokkulepetele.

4.2.2.

 Lennuvälja meteoroloogiatalitusele esitatud täidetud ettekandevorm, milles käsitletakse vulkaanilist tegevust, saadetakse viivitamata ilmavaatlusjaamale, kes vastutab ilmavaatluse eest lennuinfopiirkonnas, kus täheldati vulkaanilist aktiivsust.”;

22)

6. liide asendatakse järgmisega:

„6. liide

LENNUPLAANI KOOSTAMINE

1.   ICAO lennuplaani näidisvorm

Image 2

2.   Lennuplaani vormi täitmise juhend

2.1.   Üldist

Järgige täpselt ettenähtud vorminguid ja andmete täpsustamise viise.

Alustage andmete sisestamisel esimesest lahtrist. Kui on vaba ruumi, jätke see tühjaks.

Sisestage kõik kellaajad neljanumbrilise UTCna.

Sisestage kõik arvestuslikud lennuajad nelja numbriga (tunnid ja minutid).

Punkti 3 ees oleva varjutatud ala täidavad ATS- ja COM-talitused, välja arvatud juhul, kui vastutus lennuplaani teadete saatmise eest on delegeeritud.

2.2.   ATS-andmete sisestamise juhend

Täitke allpool esitatud punktid 7–18 ja kui pädev asutus seda nõuab või seda peetakse muul viisil vajalikuks, siis punkt 19, nagu allpool on näidatud.

Punkt 7: ÕHUSÕIDUKI TUNNUS

(KUNI 7 TÄHEMÄRKI)

MÄRKIGE üks järgmistest õhusõidukitunnustest, mis ei ületa seitset (7) tähtnumbrilist märki, ilma sidekriipsude ja sümboliteta:

a)

kui raadiosides kasutatav kutsung koosneb õhusõiduki käitaja ICAO raadiotelefonkoodist, millele järgneb lennutunnus (nt KLM511, NIGERIA 213, JESTER 25): õhusõiduki käitaja ICAO tähis, millele järgneb lennutunnus (nt KLM511, NGA213, JTR25); või

b)

õhusõiduki riikkondsus või ühtne tunnus ja registritunnus (nt EIAKO, 4XBCD, N2567GA), kui:

1)

raadiotelefonsides koosneb õhusõiduki kasutatav kutsung ainult sellest identifitseerimistunnusest (nt CGAJS) või sellele eelneb õhusõiduki käitaja ICAO raadiotelefonkood (nt BLIZZARD CGAJS);

(2)

õhusõidukil puudub raadioseade.

Punkt 8: LENNUREEGLID JA LENNU LIIK (ÜKS VÕI KAKS TÄHEMÄRKI)


Lennureeglid

MÄRKIGE üks järgmistest tähtedest, et tähistada nende lennureeglite kategooriat, mida piloot kavatseb järgida:

I

–

kui kogu lendu kavatsetakse käitada IFRi järgi või

V

–

kui kogu lendu kavatsetakse käitada VFRi järgi või

Y

–

kui lendu käitatakse algselt IFRi järgi, millele järgneb üks või mitu üksteisele järgnevat lennureeglite muudatust või

Z

–

kui lendu käitatakse algselt VFRi järgi, millele järgneb üks või mitu üksteisele järgnevat lennureeglite muudatust.

Täpsustage punktis 15 punkt või punktid, kus kavatsetakse lennureegleid muuta.

Lennu liik

MÄRKIGE üks järgmistest tähtedest, et tähistada lennu liiki, kui pädev asutus seda nõuab:

S

–

regulaarlennu puhul;

N

–

ebaregulaarse lennutransporditoimingu puhul;

G

–

üldlennunduse puhul;

M

–

sõjalennu puhul;

X

–

kui tegemist ei ole ühegi eespool määratletud kategooriaga.

Täpsustage punktis 18 märke STS järel lennu staatus või vajaduse korral selleks, et tähistada lennuliiklusteeninduse poolse erikäitlemise muud põhjused, punktis 18 märke RMK järel põhjus.

Punkt 9: ÕHUSÕIDUKITE ARV JA TÜÜP NING KEERISJÄLJE KATEGOORIA


Õhusõidukite arv (1 või 2 tähemärki)

Kui õhusõidukeid on rohkem kui üks, MÄRKIGE nende arv.

Õhusõiduki tüüp (2–4 tähemärki)

MÄRKIGE

dokumendi 8643 punktis Õhusõiduki tüübitähised täpsustatud asjakohane tähis

VÕI

kui sellist tähist ei ole määratud või tegemist on rohkem kui üht tüüpi lennukite grupilennuga,MÄRKIGE ZZZZ ja TÄPSUSTAGE punktis 18 õhusõidukite (arvud ja) tüüp/tüübid, millele eelneb „TYP/.

Keerisjälje kategooria (1 tähemärk)

MÄRKIGE õhusõiduki keerisjälje kategooria tähistamiseks kaldkriips, millele järgneb üks järgmistest tähtedest:

J

–

SUPER, et märkida õhusõiduki tüüp vastavalt ICAO dokumendi 8643 „Õhusõiduki tüübitähised“ viimasele väljaandele;

H

–

HEAVY, et märkida õhusõiduki tüüp, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on 136 000 kg või rohkem, välja arvatud ICAO dokumendis 8643 kategoorias SUPER (J) loetletud õhusõiduki tüübid;

M

–

MEDIUM, et märkida õhusõiduki tüüp, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on alla 136 000 kg, kuid üle 7 000 kg;

L

–

LIGHT, et märkida õhusõiduki tüüp, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on kuni 7 000 kg.

Punkt 10: SEIRESEADMED JA -SUUTLIKKUS

Suutlikkus hõlmab järgmisi elemente:

a)

asjaomaste hooldatavate seadmete olemasolu õhusõiduki pardal;

b)

lennumeeskonna kvalifikatsioonile vastavad seadmed ja suutlikkus ning

c)

vajaduse korral pädeva asutuse luba.

Raadio-, navigatsiooni- ja lähenemisseadmed ja -suutlikkus

MÄRKIGE järgmistest tähtedest üks:

N

–

kui lennataval marsruudil ei ole kaasas raadio-, navigatsiooni- ja lähenemisseadmeid või need on kasutuskõlbmatud või

S

–

kui lennataval marsruudil on kaasas ja kasutuskõlblikud raadio-, navigatsiooni- ja lähenemisseadmed ja/või

MÄRKIGE üks või mitu järgmistest tähtedest, et märkida olemasolevad kasutuskõlblikud raadio-, navigatsiooni- ja lähenemisseadmed ning -suutlikkus:

A

maapealse tugijaamaga satelliitmaandumissüsteem

J7.

CPDLC FANS 1/A SATCOM (Iridium)

B

LPV (APV + SBAS)

K

mikrolaine maandumissüsteem (MLS)

C

Loran C

L

Instrumentaalmaandumissüsteem (ILS)

D

Kaugusmõõdusüsteem (DME)

M1.

ATC SATVOICE (INMARSAT)

E1.

FMC WPR ACARS

M2.

ATC SATVOICE (MTSAT)

E2.

D-FIS ACARS

M3.

ATC SATVOICE (Iridium)

E3.

F

PDC ACARS

ADF

O

VHF-ringsuunaline raadiomajakas (VOR)

G

GNSS. Kui lennu mis tahes osa kavatsetakse käitada IFRi järgi, viitab see GNSSi vastuvõtjatele, mis vastavad ICAO 10. lisa I köite nõuetele

P1.

CPDLC RCP 400

P2.

CPDLC RCP240

P3.

SATVOICE RCP 400

H

HF RTF

P4-P9.

reserveeritud RCP jaoks

I

inertsiaalnavigatsioon

R

PBN heakskiiduga

J1.

CPDLC ATN VDL režiim 2

T

TACAN

J2.

CPDLC FANS 1/A HFDL

U

HF RTF

J3.

CPDLC FANS 1/A VDL režiim A

V

VHF RTF

J4.

CPDLC FANS 1/A VDL režiim 2

W

RVSM heakskiiduga

J5.

CPDLC FANS 1/A SATCOM (INMARSAT)

X

MNPS heakskiiduga

J6.

CPDLC FANS 1/A

SATCOM (MTSAT)

Y

VHF 8,33 kHz kanalisammu suutlikkusega

Z

Muud pardal olevad seadmed või muu suutlikkus

Kõik eespool nimetamata tähtnumbrilised märgid on reserveeritud.

Seireseadmed ja -suutlikkus

MÄRKIGE

N kui lennataval marsruudil ei ole kaasas seireseadmeid või need on kasutuskõlbmatud;

VÕI

MÄRKIGE

üks või mitu järgmistest tunnustest (kuni 20 tähemärki), et kirjeldada pardal olevaid kasutuskõlblikke seireseadmeid ja/või -suutlikkust:

SSR režiimid A ja C

A

–

Transponder – režiim A (4 numbrit – 4096 koodi)

C

–

Transponder – režiim A (4 numbrit – 4096 koodi) ja režiim C

SSR režiim S

E

–

Transponder – režiimi S suutlikkus, sealhulgas õhusõiduki identifitseerimise, rõhkkõrguse ja laiendatud skvitter-andmeedastuse (ADS-B) suutlikkus

H

–

Transponder – režiimi S suutlikkus, sealhulgas õhusõiduki identifitseerimise, rõhkkõrguse ja tõhustatud seiresuutlikkus

I

–

Transponder – režiimi S suutlikkus, sealhulgas õhusõiduki identifitseerimise suutlikkus, kuid rõhkkõrguse suutlikkuseta

L

–

Transponder – režiimi S suutlikkus, sealhulgas õhusõiduki identifitseerimise, rõhkkõrguse, laiendatud skvitter-andmeedastuse (ADS-B) ja tõhustatud seiresuutlikkus

P

–

Transponder – režiimi S suutlikkus, sealhulgas rõhkkõrguse suutlikkus, kuid õhusõiduki identifitseerimise suutlikkuseta

S

–

Transponder – režiimi S suutlikkus, sealhulgas nii rõhkkõrguse kui ka õhusõiduki identifitseerimise suutlikkus

X

–

Transponder – režiimi S suutlikkus, kuid õhusõiduki identifitseerimise ja rõhkkõrguse suutlikkuseta

ADS-B

B1

–

ADS-B vastava 1 090 MHz ADS-B „väljuva“ suutlikkusega

B2

–

ADS-B vastava 1 090 MHz ADS-B „väljuva“ ja „siseneva“ suutlikkusega

U1

–

ADS-B „väljuva“ suutlikkusega, kasutades UATd

U2

–

ADS-B „väljuva“ ja „siseneva“ suutlikkusega, kasutades UATd

V1

–

ADS-B „väljuva“ suutlikkusega, kasutades VDLi režiimi 4

V2

–

ADS-B „väljuva“ ja „siseneva“ suutlikkusega, kasutades VDLi režiimi 4

ADS-C

D1

–

ADS-C koos FANS 1/A suutlikkusega

G1

–

ADS-C koos ATN suutlikkusega

Eespool nimetamata tähtnumbrilised märgid on reserveeritud.

Punkt 13: VÄLJUMISLENNUVÄLI JA KELLAAEG (8 TÄHEMÄRKI)

MÄRKIGE

ICAO neljatäheline väljumislennuvälja asukohatähis vastavalt dokumendile 7910 Asukohatähised

VÕI

kui asukohatähist ei ole määratud,

MÄRKIGE ZZZZ ja TÄPSUSTAGE punktis 18:

—

lennuvälja nimi ja asukoht, millele eelneb DEP/; või

—

kui õhusõiduk ei ole lennuväljalt väljunud: marsruudi esimene punkt või markerraadiomajakas, millele eelneb DEP/...;

VÕI

kui lennuplaan on saadud lennus olevalt õhusõidukilt,

MÄRKIGE

AFIL ja TÄPSUSTAGE punktis 18 selle lennuliiklusteenindusüksuse ICAO neljatäheline asukohatähis, millelt on võimalik saada täiendavaid andmeid lennuplaani kohta, millele eelneb DEP/.

SEEJÄREL ILMA TÜHIKUTA

MÄRKIGE

enne väljumist esitatud lennuplaani puhul arvestuslik liikumise algus (EOBT)

VÕI

lennus olevalt õhusõidukilt saadud lennuplaani puhul lennuplaanis märgitud marsruudi esimesse punkti saabumise tegelik või arvestuslik aeg.

Punkt 15: MARSRUUT

MÄRKIGE

esimene reisilennukiirus vastavalt punktile a ja esimene reisilennutasand vastavalt punktile b, tühikuta.

SEEJÄREL,

järgides noolt, MÄRKIGE marsruudi kirjeldus vastavalt punktile c.

a)

Reisilennukiirus (kuni 5 tähemärki)

MÄRKIGE

lennu esimese osa või kogu lennuosa tegelik õhkkiirus:

kilomeetrit tunnis: K, millele järgneb neli numbrit (nt K0830), või

sõlme: N, millele järgneb neli numbrit (nt N0485), või

tegelik Machi arv, kui pädev asutus on nii ette näinud, lähima sajandikuni: M, millele järgneb kolm numbrit (nt M082).

b)

Reisilennutasand (kuni 5 tähemärki)

MÄRKIGE

lennatava marsruudi esimese osa või kogu lennuosa kavandatud reisilennutasand:

lennutasand: F, millele järgneb kolm numbrit (nt F085; F330), või

standardne meetriline tase kümnetes meetrites, kui pädev asutus on nii ette näinud: S, millele järgneb neli numbrit (nt S1130), või

kõrgus sadades jalgades: A, millele järgneb kolm numbrit (nt A045; A100) või

kõrgus kümnetes meetrites: M, millele järgneb neli numbrit (nt M0840), või

lennujuhita VFR-lendude puhul tähed VFR.

c)

Marsruut (sh kiirustaseme ja/või lennureeglite muutused)

Lennud määratud ATS-marsruutidel

MÄRKIGE,

kui väljumislennuväli asub ATS-marsruudil või on sellega ühendatud: esimese ATS-marsruudi tähis,

VÕI

kui väljumislennuväli ei asu ATS-marsruudil ega ole sellega ühendatud: tähed DCT, millele järgneb esimese ATS-marsruudiga ühinemise punkt, millele järgneb ATS-marsruudi tähis.

SEEJÄREL

MÄRKIGE

iga punkt, kus kavatsetakse alustada kiiruse ja/või tasandi muutmist või muuta ATS-marsruudi ja/või lennureegleid,

MILLELE JÄRGNEB IGAL JUHUL

ATS-marsruudi järgmise segmendi tähis, isegi kui see on sama, mis eelmine,

VÕI

DCT, kui lend järgmisesse punkti toimub väljaspool määratud marsruuti, välja arvatud juhul, kui mõlemad punktid on kindlaks määratud geograafiliste koordinaatidega.

Lennud väljaspool määratud ATS-marsruute

MÄRKIGE

punktid, mis tavaliselt ei ole teineteisest üle 30 lennuminuti või 370 km (200 nm) kaugusel, kaasa arvatud kõik punktid, kus kavatsetakse muuta kiirust, lennutasandit, lennusuunda või lennureegleid,

VÕI

pädeva(te) asutus(t)e nõudmisel,

MÄÄRAKE KINDLAKS

lennurada, mida kasutatakse peamiselt ida-lääne-suunaliselt 70° põhjalaiuse ja 70° lõunalaiuse vahel, võttes aluseks olulised punktid, mis moodustuvad pool- või täislaiuskraadide lõikepunktidest meridiaanidega, mis asuvad 10 pikkuskraadiste vahedega. Lendude puhul, mida käitatakse väljaspool neid laiuskraade, määratakse lennurajad kindlaks oluliste punktidega, mis moodustuvad laiuskraadide ja tavaliselt 20 pikkuskraadiste vahedega meridiaanide lõikepunktidest. Oluliste punktide vaheline lennukaugus ei ületa võimaluse korral üht tundi. Vajaduse korral määratakse kindlaks täiendavad olulised punktid.

Lendude puhul, mis toimuvad peamiselt põhja-lõuna-suunaliselt, määratakse lennurajad kindlaks oluliste punktidega, mis moodustuvad tervete pikkuskraadide ja viiekraadise vahekaugusega määratud laiuskraadide lõikumisel.

MÄRKIGE

DCT järjestikuste punktide vahel, välja arvatud juhul, kui mõlemad punktid on kindlaks määratud geograafiliste koordinaatide või peilingu ja kauguse alusel.

KASUTAGE AINULT allpool punktides 1–5 esitatud konventsioone ja ERALDAGE iga alapunkt tühikuga.

(1)

ATS-marsruut (2–7 tähemärki)

Marsruudile või marsruudilõigule määratud kodeeritud tähis, sealhulgas vajaduse korral standardsele väljumis- või saabumismarsruudile määratud kodeeritud tähis (nt BCN1, Bl, R14, UB10, KODAP2A).

(2)

Oluline punkt (2–11 tähemärki)

Punktile määratud kodeeritud tähis (2–5 tähemärki) (nt LN, MAY, HADDY)

või kui kodeeritud tähist ei ole määratud: üks järgmistest viisidest:

—

Ainult kraadid (7 tähemärki):

2 numbrit, millega kirjeldatakse laiust kraadides, millele järgneb „N“ (põhja-) või „S“ (lõuna-), millele järgnevad 3 numbrit, millega kirjeldatakse pikkust kraadides, millele järgneb „E“ (ida-) või „W“ (lääne-). Vajaduse korral lisage õige arvu numbrite saamiseks nulle, nt 46N078 W.

—

Kraadid ja minutid (11 tähemärki):

4 numbrit, millega kirjeldatakse laiust kraadides ning minutikümnetes ja minutites, millele järgneb „N“ (põhja-) või „S“ (lõuna-), millele järgnevad 5 numbrit, millega kirjeldatakse pikkust kraadides ning minutikümnetes ja minutites, millele järgneb „E“ (ida-) või „W“ (lääne-). Vajaduse korral lisage õige arvu numbrite saamiseks nulle, nt 4620N07805 W.

—

Peiling ja kaugus viitepunktist:

Viitepunkti määrang, millele järgneb punktist võetud peiling 3 numbri kujul, millega kirjeldatakse magnetkraade, millele järgneb punkti kaugus 3 numbrina, millega väljendatakse kaugust meremiilides. Suure laiuskraadiga piirkondades, kus pädev asutus on kindlaks teinud, et magnetkraadidele osutamine on ebapraktiline, võidakse kasutada tegelikke kraade. Vajaduse korral lisage õige arvu numbrite saamiseks nulle — nt punkt peilinguga 180 magnetkraadi 40 nm kaugusel VORist „DUB“ tuleks kirjendada kui DUB180040.

(3)

Kiiruse või tasandi muutmine (kuni 21 tähemärki)

Punkt, kus kavatsetakse alustada kiiruse muutmist (5 % tegelikust õhkkiirusest või 0,01 Machi või rohkem) või lennutasandi muutmist, väljendatuna täpselt nagu eespool punktis 2, millele järgneb kaldkriips ja nii reisilennu kiirus kui ka -tasand, väljendatuna täpselt nagu eespool punktides a ja b, tühikuta, isegi juhul, kui neist suurustest muudetakse vaid üht.

Näited:

 LN/N0284A045

MAY/N0305Fl80

HADDY/N0420F330

4602N07805 W/N0500F350

46N078 W/M082F330

DUB180040/N0350M0840

(4)

Lennureeglite muutmine (kuni 3 tähemärki)

Punkt, kus kavatsetakse lennureegleid muuta, väljendatuna täpselt nagu eespool punktides 2 või 3 vastavalt vajadusele, millele järgneb tühik ja üks järgmistest:

VFR, kui IFRilt minnakse VFRile

IFR, kui VFRilt minnakse IFRile

Näited:

 LN VFR

LN/N0284A050 IFR

(5)

Reisitõus (kuni 28 tähemärki)

Täht C, millele järgneb kaldkriips; SEEJÄREL punkt, kus kavatsetakse alustada reisitõusu, väljendatuna täpselt nagu eespool punktis 2, millele järgneb kaldkriips; SEEJÄREL reisitõusu ajal hoitav kiirus, väljendatuna täpselt nagu eespool punktis a, millele järgnevad kaks tasandit, millega määratakse kindlaks reisitõusu ajal hoitav kiht, kumbki tasand väljendatuna täpselt nagu eespool punktis b, või tasand, millest kõrgemal reisitõusu kavatsetakse, millele järgnevad tähed PLUS ilma tühikuta nende vahel.

Näited:

 C/48N050 W/M082F290F350

C/48N050 W/M082F290PLUS

C/52N050 W/M220F580F620

Punkt 16: SIHTLENNUVÄLI JA ARVESTUSLIK ÜLDLENNUAEG, SIHTLENNUVÄLJA VARULENNUVÄLI (-LENNUVÄLJAD)


Sihtlennuväli ja üldlennuaeg (8 tähemärki)

MÄRKIGE

ICAO neljatäheline sihtlennuvälja asukohatähis vastavalt dokumendile 7910 Asukohatähised

VÕI

kui asukohatähist ei ole määratud,

MÄRKIGE ZZZZ ja TÄPSUSTAGE punktis 18 lennujaama nimi ja asukoht, millele eelneb DEST/.

SEEJÄREL ILMA TÜHIKUTA

MÄRKIGE

arvestuslik üldlennuaeg.

Sihtlennuvälja varulennuväli

MÄRKIGE

mitte üle kahe sihtlennuvälja varulennuvälja ICAO neljatäheline asukohatähis/neljatähelised asukohatähised vastavalt dokumendile 7910 Asukohatähised, eraldatuna tühikuga,

VÕI

kui sihtlennuvälja varulennuvälja(de)le ei ole määratud asukohatähist/-tähiseid,

MÄRKIGE

ZZZZ ja TÄPSUSTAGE punktis 18 sihtlennuvälja varulennuvälja(de) nimi ja asukoht, millele eelneb ALTN/.

Punkt 18: MUU TEAVE

Sidekriipse või kaldkriipse tohib kasutada ainult vastavalt allpool kirjeldatule.

MÄRKIGE

0 (null), kui muud teavet ei ole,

VÕI

mistahes muu vajalik teave allpool esitatud järjestuses sobiva näitaja kujul, mis valitakse allpool kindlaksmääratud näitajate hulgast, millele järgneb kaldkriips ja esitatav teave:

STS/

lennuliiklusteeninduse poolse erikäitlemise põhjus, nt otsingu- ja päästemissioon:

ALTRV:

kõrguse reserveeringuga lend;

ATFMX:

lend, mille kohta pädev asutus on heaks kiitnud erandi lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest;

FFR:

tuletõrjelend;

FLTCK:

navigatsioonivahendite kalibreerimise eesmärgil toimuv kontroll-lend;

HAZMAT:

ohtlikke materjale vedav lend;

HEAD:

riigipea staatusega isiku lend;

HOSP:

meditsiiniasutuste teatatud meditsiiniline lend;

HUM:

humanitaarmissioonil sooritatav lend;

MARSA:

lend, mille puhul võtab sõjalennukite eraldamise eest vastutuse sõjaväeüksus;

MEDEVAC:

evakuatsioonilend elu ohustavas meditsiinilises hädaolukorras;

NONRVSM:

vähendatud kõrgushajutusmiinimumita lend, mida kavatsetakse käitada vähendatud kõrgushajutusmiinimumiga õhuruumis;

SAR:

otsingu- ja päästemissiooniga seotud lend ning

STATE:

sõjaväe, tolli või politseiga seotud lend.

Lennuliiklusteeninduse poolse erikäitlemise muud põhjused märgitakse tähise „RMK/“ all.

PBN/

Märge RNAV- ja/või RNP-suutlikkuse kohta. Lisage nii palju allpool esitatud tunnuseid kui lennu puhul vaja, kuni 8 märget, st kokku kuni 16 tähemärki.

RNAV SPETSIFIKATSIOONID

A1.

RNAV 10 (RNP 10)

C1.

RNAV 2 kõik lubatud andurid

 

 

C2.

RNAV 2 GNSS

B1.

RNAV 5 kõik lubatud andurid

C3.

RNAV 2 DME/DME

B2.

RNAV 5 GNSS

C4.

RNAV 2 DME/DME/IRU

B3.

RNAV 5 DME/DME

 

 

B4.

RNAV 5 VOR/DME

D1.

RNAV 1 kõik lubatud andurid

B5.

RNAV 5 INS või IRS

D2.

RNAV 1 GNSS

B6.

RNAV 5 LORANC

D3.

RNAV 1 DME/DME

 

 

D4.

RNAV 1 DME/DME/IRU

 

 

 

 


RNP SPETSIFIKATSIOONID

L1.

PUNKT 4

S1.

RNP APCH

 

 

S2.

RNP APCH + BARO-VNAV

O1.

Baas-RNP 1 kõik lubatud andurid

 

 

O2.

Baas-RNP 1 GNSS

T1.

RNP AR APCH koos RFiga (vajalik eriluba)

O3.

Baas-RNP 1 DME/DME

T2.

RNP AR APCH ilma RFita (vajalik eriluba)

O4.

Baas-RNP 1 DME/DME/IRU

 

 

Eespool nimetamata tähtnumbrilised kombinatsioonid on reserveeritud.

NAV/

Punktis PBN/nimetamata olulised andmed navigatsiooniseadmete kohta, nagu nõuab pädev asutus.

Märkige selle näitaja all GNSSi tugisüsteem, jättes kahe või enama tugimeetodi (nt NAV/GBAS SBAS) vahele tühiku.

Märkige EURPRNAV, kui õhusõiduki heakskiidetud P-RNAV tugineb asukoha kindlaksmääramisel üksnes VOR/DME-le.

COM/

Märkige punkti 10 alapunktis a nimetamata sideseadmed ja -suutlikkus.

DAT/

Märkige punkti 10 alapunktis a nimetamata andmesideseadmed ja -suutlikkus või „CPDLCX“, et märkida erand nõudest varustada õhusõiduk CPDLC-ATN-B1-ga.

SUR/

Märkige punkti 10 alapunktis b nimetamata seireseadmed ja -suutlikkus. Märkige lennu kohta nii palju RSP-spetsifikatsioone kui vaja, kasutades tähist (tähiseid) ilma tühikuta. Mitu RSP-spetsifikatsiooni eraldatakse tühikuga. Näide: RSP180 RSP400.

Märkige EUADSBX, EUEHSX, EUELSX või nende kombinatsioon, et osutada erandile, mis on tehtud nõudest varustada õhusõiduk SSR režiimi S transpondrite või ADS-B saatjatega.

DEP/

Väljumislennuvälja nimi ja asukoht, kui punkti 13 on märgitud ZZZZ, või lennuliiklusteenindusüksus, millelt on võimalik saada täiendavaid andmeid lennuplaani kohta, kui punkti 13 on märgitud AFIL. Asjaomastes lennundusteabe kogumikes loetlemata lennuväljade puhul märkige asukoht järgmiselt:

4 numbriga, millega kirjeldatakse laiust kraadides ning minutikümnetes ja minutites, millele järgneb „N“ (põhja-) või „S“ (lõuna-), millele järgnevad 5 numbrit, millega kirjeldatakse pikkust kraadides ning minutikümnetes ja minutites, millele järgneb „E“ (ida-) või „W“ (lääne-). Vajaduse korral lisage õige arvu numbrite saamiseks nulle, nt 4620N07805 W (11 tähemärki).

VÕI

Peiling ja kaugus lähimast olulisest punktist järgmiselt:

Olulise punkti määrang, millele järgneb punktist võetud peiling 3 numbri kujul, millega kirjeldatakse magnetkraade, millele järgneb punkti kaugus 3 numbrina, millega väljendatakse kaugust meremiilides. Suure laiuskraadiga piirkondades, kus pädev asutus on kindlaks teinud, et magnetkraadidele osutamine on ebapraktiline, võidakse kasutada tegelikke kraade. Vajaduse korral lisage õige arvu numbrite saamiseks nulle, nt punkt peilinguga 180 magnetkraadi 40 nm kaugusel VORist „DUB“ tuleks kirjendada kui DUB180040.

VÕI

kui õhusõiduk ei ole lennuväljalt väljunud: marsruudi esimene punkt (nimi või laius-/pikkuskraad) või markerraadiomajakas.

DEST/

Kui punkti 16 on märgitud ZZZZ, sihtlennuvälja nimi ja asukoht. Asjakohases lennundusteabe kogumikus nimetamata lennuväljade puhul märkige asukoht laius-/pikkuskraadides või peiling ja kaugus lähimast olulisest punktist, nagu on kirjeldatud eespool punktis DEP/.

DOF/

Lennu väljumiskuupäev 6-märgilises vormingus (AAKKPP, kus AA on aasta, KK on kuu ja PP on päev).

REG/

õhusõiduki riikkondsus või ühtne tunnus ja registritunnus, kui see erineb punktis 7 esitatud õhusõiduki tunnusest.

EET/

Olulised punktid või lennuinfopiirkonna piiritähised ja arvutuslikud lennuajad stardist selliste punktideni või lennuinfopiirkonna piiritähisteni, kui see on ette nähtud piirkondlike aeronavigatsioonilepingutega või pädeva asutuse poolt.

Näited:

 EET/CAP0745 XYZ0830

EET/EINN0204

SEL/

SELCAL-kood vastavalt varustatud õhusõidukitele.

TYP/

Kui punkti 9 on märgitud ZZZZ: õhusõiduki tüüp/õhusõidukite tüübid, millele eelneb/eelnevad vajaduse korral tühikuta õhusõidukite arv(ud) ja mis on eraldatud ühe tühikuga.

Näide:

 TYP/2F15 5F5 3B2

CODE/

Õhusõiduki aadress (väljendatuna kuuest (6) kuueteistkümnendmärgist koosneva tähtnumbrilise koodina), kui pädev asutus seda nõuab. Näide: „F00001“ on ICAO hallatavas konkreetses plokis sisalduv madalaim õhusõiduki aadress.

DLE/

Marsruudil hilinemine või ootamine: märkige oluline/-sed punkt(id) marsruudil, kus hilinemine kavandatult aset leiab, millele järgneb hilinemise pikkus, kasutades 4-numbrilist aega tundides ja minutites (ttmm).

Näide:

 DLE/MDG0030

OPR/

Õhusõiduki käitaja ICAO tähis või nimi, kui see erineb punktis 7 esitatud õhusõiduki tunnusest.

ORGN/

Koostaja 8-täheline AFTN-aadress või muud asjaomased kontaktandmed, kui lennuplaani koostajat ei pruugi olla võimalik hõlpsasti tuvastada, nagu nõuab pädev asutus.

PER/

Õhusõiduki suutlikkusandmed, mis märgitakse ainsa tähega vastavalt dokumendile Aeronavigatsiooniteenuste protseduurid — Õhusõiduki käitamine (PANS-OPS, dokument 8168), I osa — Lennuprotseduurid, kui seda nõuab pädev asutus.

ALTN/

Kui punkti 16 on märgitud ZZZZ, sihtlennuvälja varulennuvälja(de) nimi/nimed ja asukoht/asukohad. Asjakohases lennundusteabe kogumikus nimetamata lennuväljade puhul märkige asukoht laius-/pikkuskraadides või peiling ja kaugus lähimast olulisest punktist, nagu on kirjeldatud eespool punktis DEP/.

RALT/

Marsruudi varulennuvälja(de) ICAO 4-täheline tähis/-ed vastavalt dokumendile 7910 „Asukohatähised“; asukohatähise puudumisel marsruudi varulennuvälja(de) nimi/nimed. Asjakohases lennundusteabe kogumikus nimetamata lennuväljade puhul märkige asukoht laius-/pikkuskraadides või peiling ja kaugus lähimast olulisest punktist, nagu on kirjeldatud eespool punktis DEP/.

TALT/

Stardi varulennuvälja(de) ICAO 4-täheline tähis/4-tähelised tähised vastavalt dokumendile 7910 „Asukohatähised“ või asukohatähise puudumisel stardi varulennuvälja nimi. Asjakohases lennundusteabe kogumikus nimetamata lennuväljade puhul märkige asukoht laius-/pikkuskraadides või peiling ja kaugus lähimast olulisest punktist, nagu on kirjeldatud eespool punktis DEP/.

RIF/

Muudetud sihtlennuvälja marsruudi üksikasjad, millele järgneb lennuvälja ICAO 4-täheline asukohatähis. Muudetud marsruudile taotletakse lennul uus luba.

Näited:

 RIF/DTA HEC KLAX

RIF/ESP G94 CLA YPPH

RVR/

lennu minimaalne nähtavus rajal väljendatuna 3 numbriga.

RFP/

vormingus „Q“ esitatud asenduslennuplaanide arv, millele järgneb 1 number, millega korratakse asendamist.

Näited:

 RFP/Q2.

RMK/

Muud lihtsas keeles märkused, kui pädev asutus seda nõuab või vajalikuks peab.

Punkt 19: TÄIENDAV TEAVE


Kütusekogus

E/järele

 MÄRKIGE 4-numbriline rühm, mis näitab kütusekogust tundides ja minutites.

Pardal olevate inimeste arv

P/järele

 MÄRKIGE pardal olevate isikute (reisijate ja meeskonna) koguarv, kui pädev asutus seda nõuab. MÄRKIGE TBN (teatada), kui isikute koguarv ei ole esitamise ajal teada.

Avarii- ja päästevarustus


R/

(RAADIO) TÕMMAKE MAHA U, kui puudub UHF sagedusel 243,0 MHz.

TÕMMAKE MAHA V, kui puudub VHF sagedusel 121,5 MHz.

TÕMMAKE MAHA E, kui puudub avariimajakas (ELT).

S/(PÄÄSTEVARUSTUS)

TÕMMAKE MAHA kõik sümbolid, kui pardal puudub päästevarustus.

TÕMMAKE MAHA P, kui pardal puudub polaarpäästevarustus.

TÕMMAKE MAHA D, kui pardal puudub kõrbepäästevarustus.

TÕMMAKE MAHA M, kui pardal puudub merepäästevarustus.

TÕMMAKE MAHA J, kui pardal puudub džunglipäästevarustus.

J/(VESTID)

TÕMMAKE MAHA kõik sümbolid, kui pardal puuduvad päästevestid.

TÕMMAKE MAHA L, kui päästevestid ei ole varustatud tuledega.

TÕMMAKE MAHA F, kui päästevestid ei ole kaetud fluorestseiiniga.

TÕMMAKE MAHA U või V või mõlemad, nagu eespool näites R/, et märkida vestide raadiovõimekus (kui see on olemas).

D/(PAADID)

(ARV)

TÕMMAKE MAHA sümbolid D ja C, kui pardal puuduvad paadid või

MÄRKIGE pardal olevate paatide arv ja

(MAHUTAVUS) – MÄRKIGE kõikidesse pardal olevatesse paatidesse mahtuvate reisijate koguarv ning

(KINNINE) – TÕMMAKE MAHA sümbol C, kui paadid ei ole kinnised ning

(VÄRV) – MÄRKIGE nende olemasolul paatide värv.

A/(ÕHUSÕIDUKI VÄRV JA MÄRGISTUSED)

MÄRKIGE õhusõiduki värv ja olulised märgistused.

N/(MÄRKUSED)

TÕMMAKE MAHA sümbol N, kui märkused puuduvad, või MÄRKIGE muu pardal olev päästevarustus ja muud märkused päästevarustuse kohta.

C/(PILOOT)

MÄRKIGE õhusõiduki kapteni nimi.

2.3.   Esitaja

MÄRKIGE

lennuplaani esitanud üksuse, ameti või isiku nimi.“;
”

23)

lisa täiendus jäetakse välja.

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/404/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

Top