1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa - VI lisa [seisuga 01.05.2024]

Konsolideeritud tekst seisuga 01.05.2024

Sisaldab muudatusi, mis on vastu võetud resolutsioonidega MEPC.328(76), MEPC.361(79), MEPC.362(79).

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokoll

MARPOL VI LISA

LAEVADE PÕHJUSTATAVA ÕHUSAASTE VÄLTIMISE REEGLID

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

Reegel 1    Kohaldamine

Kui ei ole sõnaselgelt teisiti sätestatud, kohaldatakse käesoleva lisa sätteid kõigile laevadele.

Reegel 2    Mõisted

1    Lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

    .1    Lisa – 1978. ja 1997. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) VI lisa IMO muudetud redaktsioonis, tingimusel et muudatused on vastu võetud ja jõustatud konventsiooni artikli 16 kohaselt.
    .2    Samasugune ehitusjärk – ehitusjärk, milles on alanud:
        .1    kindlalt samastatava laevaga seotud ehitus ja
        .2    kõnealuse laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1% kõigi ehitusmaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem.
    .3    Tähtpäev – iga aasta päev ja kuu, mis vastab rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevale.
    .4    Audit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, mille käigus määratakse kindlaks, millisel määral auditi kriteeriume täidetakse.
    .5    Auditeerimissüsteem – IMO kehtestatud liikmesriikide auditeerimissüsteem, milles arvestatakse IMO suuniseid.
    .6    Auditistandard – rakendamise koodeks.
    .7    Abijuhtseade – laeva diiselmootorile paigaldatud süsteem, funktsioon või tegevuskava, mida kasutatakse diiselmootori ja/või selle abimehhanismide kaitsmiseks töötingimuste eest, mis võivad viia kahjustuste või tõrgeteni, või mida kasutatakse diiselmootori käivitamise hõlbustamiseks. Abijuhtseade võib olla ka tegevuskava või abinõu, kui on rahuldavalt tõendatud, et tegu ei ole katkestusseadmega.
    .8    Rakendamise koodeks – IMO resolutsiooniga A.1070(28) vastu võetud IMO õigusaktide rakendamise koodeks (III koodeks).
    .9    Pidevetteanne – tavapärastes töötingimustes jäätmepõletusahju põlemiskambrisse inimese abita jäätmete etteandmise protsess töötemperatuuril 850–1200°C.
    .10    Katkestusseade – seade, mis mõõdab või teeb kindlaks talitlusmuutujaid (nt mootori pöörlemissagedus, jahutusvee temperatuur, ülelaadimisrõhk või mõni muu parameeter) või reageerib neile eesmärgiga heitevähendussüsteemi mis tahes osa või funktsiooni toimimist selliselt aktiveerida, muuta, edasi lükata või deaktiveerida, et heitevähendussüsteemi tõhusus tavapärasel kasutamisel esinevates oludes väheneb, välja arvatud juhul, kui sellise seadme kasutamine on heite hindamiseks kasutatava katsemenetluse oluline osa.
    .11    Elektrooniline arvestusraamat – seade või süsteem, mille administratsioon on heaks kiitnud ning mida kasutatakse heitmise, üleandmise ja muude käesoleva lisa alusel nõutavate toimingute kohta vajalike elektrooniliste kannete tegemiseks paberil arvestusraamatu asemel.
    .12    Heide – käesoleva lisa kohaselt vähendamist vajavate ainete (heitmete) väljutamine laevadelt atmosfääri või merre.
    .13    Heite vähendamise piirkond – piirkond, kus on nõutav kohustuslike erimeetmete rakendamine, et vältida, vähendada ja kontrolli all hoida õhu saastumist laevadelt pärinevate lämmastikoksiidide (NOx) või vääveloksiidide (SOx) ja tahkete osakestega või kõiki kolme tüüpi heitmetega ning nendega kaasnevaid kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale. Heite vähendamise piirkonnad hõlmavad käesoleva lisa reeglites 13 ja 14 loetletud või nende reeglite alusel kindlaks määratud piirkondi.
    .14    Laevakütus – kütus, mis on laeva punkerdatud ja mõeldud laeva käigu või muude funktsioonide tagamiseks, sealhulgas gaasi-, destillaat- ja raskekütused.
    .15    Kogumahutavus – kogumahutavus, mis on arvutatud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni I lisas või mis tahes hilisemas konventsioonis sisalduvate mahutavuse mõõtmise reeglite kohaselt.
    .16    Laeval kasutatava laevakütuse proov – laeval kasutatavast laevakütusest võetud proov.
    .17    Paigaldised – käesoleva lisa reegli 12 tähenduses süsteemide ja seadmete, sealhulgas käsitulekustutite, isolatsiooni või muu materjali paigaldamine laevale, kuid ei hõlma varem paigaldatud süsteemide, varustuse, isolatsiooni või muu materjali parandamist või taastäitmist ega käsitulekustutite taastäitmist.
    .18    Paigaldatud – kasutatakse diiselmootori (sealhulgas teisaldatava) puhul, mis on laevale paigaldatud või mis kavatsetakse laevale paigaldada, kui selle kütuse-, jahutus- või heitgaasisüsteem on laeva lahutamatu osa. Kütusesüsteemi loetakse laeva lahutamatuks osaks üksnes juhul, kui see on püsivalt laeva külge kinnitatud. See mõiste hõlmab laeva diiselmootorit, millega täiendatakse või suurendatakse laevale paigaldatud jõuseadmete võimsust ning mis on kavandatud laeva lahutamatuks osaks.
    .19    Ebaotstarbekas heitevähendusstrateegia – strateegia või meede, mis laeva kasutamisel tavapärastes kasutustingimustes vähendab heitevähendussüsteemi tõhusust tasemeni, mis on heite hindamiseks kasutatavas katsemenetluses eeldatavast tasemest madalam.
    .20    Madala leekpunktiga kütus – gaasiline või vedel laevakütus, mille leekpunkt on madalamal, kui on lubatud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (kehtivas redaktsioonis) II-2 peatüki reegli 4 lõike 2 punkti 1 alapunktis 1.
    .21    Laeva diiselmootor – vedelkütusel või kahel kütuseliigil töötav kolbsisepõlemismootor, millele kohaldatakse käesoleva lisa reeglit 13; selle osaks loetakse ka võimendus- ja liitsüsteemid, kui neid kasutatakse. Lisaks loetakse laeva diiselmootoriks ka gaasil töötavat kolbsisepõlemismootorit, mis on paigaldatud 1. märtsil 2016 või hiljem ehitatud laevadele, või nimetatud kuupäeval või hiljem paigaldatud täiendavat gaasil töötavat kolbsisepõlemismootorit või mitteidentset asendusmootorit.
    .22    MARPOLi kohaselt punkerdatud kütuse proov – kooskõlas käesoleva lisa reegli 18 lõike 8 punktiga 1 punkerdatud laevakütuse proov.
    .23    NOx tehniline koodeks – 1997. aasta MARPOL-i konverentsi resolutsiooniga 2 vastu võetud laeva diiselmootoritest eralduvate lämmastikoksiidide heite vähendamise tehniline koodeks IMO muudetud redaktsioonis, tingimusel et sellised muudatused on vastu võetud ja jõustatud konventsiooni artikli 16 kohaselt.
    .24    Pardal oleva laevakütuse proov – sellise laevakütuse proov, mida kavatsetakse kasutada või kasutamiseks vedada selle laeva pardal.
    .25    Osoonikihti kahandavad ained – kontrollitavad ained, mis on määratletud 1987. aasta osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli artikli 1 lõikes 4 ja mis on loetletud nimetatud protokolli lisas A, B, C või E, mis on jõus lisa kohaldamise või tõlgendamise ajal.
    Laevadel leiduvad osoonikihti kahandavad ained on muu hulgas:

    .26     Jäätmepõletus laevas – jäätmete või muude ainete põletamine laevas, kui sellised jäätmed või muud ained on tekkinud selle laeva tavapärase töö käigus.
    .27     Laeva jäätmepõletusahi – laeva seade, mis on projekteeritud peamiselt jäätmete põletamiseks.
    .28     Ehitatud laevad – laevad, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus.
    .29     Jääkõli – kütuse- või õliseparaatori õlised setted, pea- või abimasina kasutatud määrdeõli, õlifiltrite õlised jäätmed, pilsiveeseparaatori eraldatud õli ja tilgaanumatesse kogunev õli.
    .30     Laevakütuse väävlisisaldus – väävli kontsentratsioon laevakütuses, mida mõõdetakse massiprotsendina ja kontrollitakse IMO heakskiidetud meetodil.
    .31     Tanker – seoses käesoleva lisa reegliga 15 konventsiooni I lisa reeglis 1 määratletud naftatanker või konventsiooni II lisa reeglis 1 määratletud kemikaalitanker.
    .32     Mehitamata veetav praam – praam,
        .1     millel puudub mehaaniline jõuajam;
        .2     millele ei ole paigaldatud süsteeme, seadmeid või masinaid, mis võivad tekitada käesoleva lisaga reguleeritud heidet, ja
        .3     mille pardal ei ole inimesi ega elusloomi.

2    IV peatükis:
    .1    1. septembril 2019 või hiljem üleantud laev – laev:
        .1    mille ehitusleping on sõlmitud 1. septembril 2015 või hiljem või
        .2    millel ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. märtsil 2016 või hiljem või
        .3    mis antakse üle 1. septembril 2019 või hiljem.
    .2    Saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja (CII) – aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja, mis on saavutatud konkreetse laeva puhul kooskõlas käesoleva lisa reeglitega 26 ja 28.
    .3    Saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) – käesoleva lisa reegliga 22 kooskõlas saavutatud konkreetse laeva projektikohane energiatõhususe indeks.
    .4    Saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeks (EEXI) – käesoleva lisa reegliga 23 kooskõlas saavutatud konkreetse olemasoleva laeva energiatõhususe indeks.
    .5    Puistlastilaev – laev, mis on ette nähtud eelkõige kuivlasti vedamiseks mahtlastina, sealhulgas sellised laevatüübid nagu 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS) (muudetud redaktsioonis) XII peatükis reeglis 1 määratletud maagilaevad, kuid välja arvatud kombineeritud lasti laevad.
    .6    Kalendriaasta – ajavahemik 1. jaanuarist 31. detsembrini (kaasa arvatud).
    .7    Kombineeritud lasti laev – laev, mis on ette nähtud 100% kandevõimega nii vedel- kui ka kuivlasti vedamiseks mahtlastina.
    .8    Reeder – laevaomanik või muu organisatsioon või isik, näiteks käitaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ning kes seesuguse vastutuse võtmisega on soostunud üle võtma kõik kehtiva laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksiga kehtestatud kohustused ja vastutuse.
    .9    Konteinerilaev – laev, mis on ette nähtud ainult konteinerite vedamiseks lastiruumides ja tekil.
    .10    Tavapärane peajõuseade – peajõuseade, mille peamise liikuma paneva jõu tagavad otse või reduktori kaudu sõuvõlliga ühendatud kolbsisepõlemismootorid
    .11    Ristluslaev (kruisilaev) – lastitekita reisilaev majutusega huvireisideks.
    .12    Läbisõit – veekogu põhja kohal läbitud vahemaa.
    .13    Olemasolev laev – laev, mis ei ole uus laev.
    .14    Gaasitanker – kaubalaev, mis ei ole selle reegli lõike 2 punktis 16 määratletud veeldatud maagaasi tanker ning mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse mistahes veeldatud gaasi vedamiseks mahtlastina.
    .15    Segalastilaev – ühe või mitme tekiga laev, mis on ette nähtud peamiselt tavalise lasti veoks. See mõiste ei hõlma eriotstarbelisi kuivlastilaevu, mida ei võeta arvesse tavaliste kaubalaevade võrdluskõverate arvutamisel ja milleks on laevad elusloomade vedamiseks, praamid, raskelastilaevad, jahiveopraamid, tuumkütuse veo laevad.
    .16    Veeldatud maagaasi tanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse veeldatud maagaasi (LNG) vedamiseks mahtlastina.
    .17    Olulises osas ümberehitamine – laeva ümberehitamine:
        .1    millega oluliselt muudetakse laeva mõõtmeid, lastimahutavust või jõuseadme võimsust või
        .2    millega muudetakse laevatüüpi või
        .3    mille eesmärk administratsiooni arvates on oluliselt pikendada laeva eluiga või
        .4    millega muul viisil muudetakse laeva niivõrd, et kui see oleks uus laev, siis kohaldataks sellele konventsiooni vastavaid sätteid, mida ei kohaldata sellele laevale kui olemasolevale laevale, või
        .5    millega oluliselt muudetakse laeva energiatõhusust ja millega kaasnevad sellised muudatused, mille tõttu laeva näitajad ületavad käesoleva lisa reeglis 24 sätestatud kohaldatavat nõutavat energiatõhususe indeksit (EEDI) või käesoleva lisa reeglis 25 sätestatud kohaldatavat nõutavat olemasoleva laeva energiatõhususe indeksit (EEXI).
    .18    Uus laev – laev:
        .1    mille kohta ehitusleping on sõlmitud 1. jaanuaril 2013 või hiljem või
        .2    millel ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2013 või hiljem või
        .3    mis antakse üle 1. juulil 2015 või hiljem.
    .19     Mittetavapärane peajõuseade – muu kui tavapärane peajõuseade, sealhulgas diisel-elektriline peajõuseade, turbiinpeajõuseade ja hübriidpeajõuseade.
    .20     Reisilaev – laev rohkem kui 12 reisijale.
    .21     Polaarkoodeks – polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvaheline koodeks, mis koosneb sissejuhatusest, I-A ja II-A osast ning I-B ja II-B osast ning mis on vastu võetud resolutsioonidega MSC.385(94) ja MEPC.264(68) (kehtivas redaktsioonis), tingimusel et:
        .1    polaarkoodeksi sissejuhatuse ja II-A osa 1. peatüki keskkonnateemaliste sätete muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja hakkavad kehtima kooskõlas käesoleva konventsiooni artikli 16 sätetega, mis puudutavad lisa liite muutmise korda, ning
        .2    polaarkoodeksi II-B osa muudatused võtab vastu merekeskkonna kaitse komitee vastavalt oma protseduurireeglitele.
    .22    Külmlastilaev – laev, mis on ette nähtud ainult külmlasti vedamiseks lastiruumides.
    .23    Nõutav aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja (CII) – saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja sihtväärtus konkreetse laevatüübi ja suuruse puhul kooskõlas käesoleva lisa reeglitega 26 ja 28.
    .24    Nõutav energiatõhususe indeks (EEDI) – saavutatud energiatõhususe indeksi (EEDI) maksimumväärtus, mis on lubatud sellele laevatüübile ja suurusele vastavalt käesoleva lisa reeglile 24.
    .25    Nõutav olemasoleva laeva energiatõhususe indeks (EEXI) – saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeksi (EEXI) maksimumväärtus, mis on lubatud sellele laevatüübile ja suurusele vastavalt käesoleva lisa reeglile 25.
    .26    Veeremilaev – ühe või mitme autotekiga kaubalaev kaubaga veokite vedamiseks.
    .27    Autolastilaev – mitme autotekiga kaubalaev tühjade sõidu- ja veoautode vedamiseks lastina.
    .28    Parvlaev – autotekkide või eritekkidega (parkimistekkidega) reisilaev.
    .29    Tanker – konventsiooni I lisa reeglis 1 määratletud naftatanker või konventsiooni II lisa reeglis 1 määratletud kemikaalitanker või kahjulike vedelainete (NLS) tanker.

Reegel 3    Erandid ja vabastused
Üldist

1    Käesoleva lisa reegleid ei kohaldata:
    .1    heitele, mis on vajalik laeva ohutuse tagamiseks või inimelu päästmiseks merel, või
    .2    heitele, mille põhjustab laeva või selle seadmete vigastus:
        2.1    tingimusel et pärast kahju tekkimist või heite avastamist on kasutusele võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud heitmete vältimiseks või nende koguse vähendamiseks, ja
        2.2    kui laeva omanik või kapten ei ole tegutsenud kahju tekitamise eesmärgil või hooletult, olles teadlik, et sellega tõenäoliselt kaasneb kahju.

Katsed laevaheite vähendamise ja kontrolli all hoidmise tehnoloogiat käsitlevate teadusuuringute raames

2    Osalisriigi administratsioon võib, tehes vajaduse korral koostööd teiste riikide administratsioonidega, teha laevale käesoleva lisa konkreetsetest sätetest erandi laevaheite vähendamise ja kontrolli all hoidmise tehnoloogiate arendamise ning mootorite projekteerimise programmidega seotud katsete tegemiseks. Selline erand tehakse ainult juhul, kui lisa või muudetud 2008. aasta NOx tehnilise koodeksi konkreetsete sätete rakendamine takistaks selliste tehnoloogiate või programmide arendamiseks tehtavat uurimistööd. Selle reegli alusel antud luba ei vabasta laeva reeglis 27 sätestatud aruandluskohustusest ega muuda reegli 27 alusel esitatavate andmete liiki ega ulatust. Luba sellise erandi tegemiseks antakse üksnes võimalikult väikesele arvule vajalikele laevadele ning selle puhul kehtivad järgmised tingimused:
    .1    laeva diiselmootorite puhul, mille ühe silindri maht on kuni 30 liitrit, ei ületa katsesõidu kestus 18 kuud. Kui on vaja lisaaega, siis võib loa andnud administratsioon või administratsioonid pikendada luba veel 18 kuuks, või
    .2    laeva diiselmootorite puhul, mille ühe silindri maht on 30 liitrit või suurem, ei ületa käigukatsetuse kestus 5 aastat ning loa andnud administratsioon või administratsioonid nõuab/nõuavad igal vahepealsel ülevaatusel edenemisülevaadet. Selle ülevaate põhjal võidakse luba tagasi võtta, kui katsetamisel ei ole järgitud loa tingimusi või kui leitakse, et tehnoloogia või programm ei anna laevadelt pärit heite vähendamisel ja kontrolli all hoidmisel tõenäoliselt tõhusaid tulemusi. Kui ülevaate teinud administratsioon või administratsioonid leiab või leiavad, et konkreetse tehnoloogia või programmi katsetamiseks on vaja lisaaega, võidakse luba pikendada täiendavaks perioodiks, mis ei ületa viit aastat.

Merepõhja maavaradega seotud tegevuste põhjustatavad heitmed

3.1    Vahetult merepõhja maavarade uurimisest, kasutamisest ja sellega seotud avameretöötlemisest tulenevad heitmed on konventsiooni artikli 2 lõike 3 punkti b alapunkti ii kohaselt vabastatud lisa nõuete kohaldamisest. Selliste heitmete hulka kuuluvad:
    .1    heitmed, mis tekivad selliste ainete põletamisel, mis eralduvad üksnes ja vahetult merepõhja maavarade uurimise, kasutamise ja sellega seotud avameretöötlemise käigus, sealhulgas süsivesinike põletamisel, puuraugu rajamisel ja katsetamisel tekkiva puurpuru, hiiva ja/või stimuleerimisvedelike põletamisel ning häiringutest põhjustatud süttimisel;
    .2    puurimisvedelikes ja puurpurus sisalduvate gaaside ja lenduvate ühendite heitmed;
    .3    heitmed, mis tekivad üksnes ja vahetult merepõhja maavarade töötlemisel, käitlemisel või ladustamisel, ja
    .4    heitmed laeva diiselmootoritest, mida kasutatakse üksnes merepõhja maavarade uurimiseks ja kasutamiseks ning sellega seotud avameretöötlemiseks.

3.2    Käesoleva lisa reegli 18 nõudeid ei kohaldata selliste süsivesinike kasutamisele, mida toodetakse ja seejärel kasutatakse kohapeal kütusena, kui administratsioon on selle heaks kiitnud.

Mehitamata veetavad praamid

4    Administratsioon võib vabastada mehitamata veetava praami käesoleva lisa reegli 5 lõike 1 ja reegli 6 lõike 1 nõuete täitmisest, väljastades rahvusvahelise mehitamata veetava praami õhusaaste vältimise nõuetest vabastamise tunnistuse maksimaalselt viie aasta pikkuseks perioodiks, tingimusel et praam on läbinud ülevaatuse, millega kinnitatakse, et praam vastab käesoleva lisa reegli 2 lõike 1 punkti 32 alapunktides 1–3 sätestatud nõuetele.

Reegel 4    Samaväärne asendus

1    Osalisriigi administratsioon võib lubada lisas nõutud armatuuri, materjali, seadise või aparaadi asemel paigaldada laevale teistsuguse armatuuri, materjali, seadise või aparaadi või kasutada lisas nõutust erinevat korda, laevakütust või nõuete täitmise meetodit, kui see on heite vähendamisel vähemalt sama tõhus, kui on nõutud lisas, sealhulgas reeglites 13 ja 14 sätestatud mis tahes standardis.

2    Osalisriigi administratsioon, mis lubab lisas nõutud armatuuri, materjali, seadise või aparaadi asemel paigaldada laevale teistsuguse armatuuri, materjali, seadise või aparaadi või kasutada lisas nõutust erinevat korda, laevakütust või nõuete täitmise meetodit, teatab sellest IMO-le, mis edastab üksikasjad osalisriikidele teadmiseks ja vajaduse korral asjakohaste meetmete võtmiseks.

3    Osalisriigi administratsioon võtab arvesse kõiki asjakohaseid suuniseid, mille IMO on välja töötanud selles reeglis nimetatud samaväärsete asenduste kohta.

4    Osalisriigi administratsioon, mis lubab vastavalt selle reegli lõikes 1 sätestatule samaväärse asenduse kasutamist, püüab mitte kahjustada oma riigi või muude riikide keskkonda, inimeste tervist, vara ja vahendeid.

2. peatükk
ÜLEVAATUS, SERTIFITSEERIMINE JA KONTROLLVAHENDID

Reegel 5    Ülevaatused

1    Kõigile 400-se ja suurema kogumahutavusega laevadele ning kõigile kinnitatud ja ujuvatele puurseadmetele ja muudele platvormidele tuleb käesoleva lisa III peatüki nõuetele vastamise tagamiseks teha järgmised ülevaatused:
    .1    esmane ülevaatus enne laeva kasutusele võtmist või enne, kui laevale antakse esimest korda välja lisa reeglis 6 nõutud tunnistus. Selle ülevaatusega tuleb tagada, et laeva seadmed, süsteemid, armatuur, seadistus ja materjal vastavad täielikult käesoleva lisa III peatükis sätestatud kohaldatavatele nõuetele;
    .2    täisülevaatus administratsiooni määratud ajavahemike järel, mis ei tohi olla pikemad kui viis aastat, välja arvatud käesoleva lisa reegli 9 lõigete 2, 5, 6 või 7 kohaldamise korral. Täisülevaatusega tuleb tagada, et laeva seadmed, süsteemid, armatuur, seadistus ja materjal vastavad täielikult käesoleva lisa III peatükis sätestatud kohaldatavatele nõuetele;
    .3    vahepealne ülevaatus, mis korraldatakse kolme kuu jooksul enne või pärast tunnistuse teist tähtpäeva või kolme kuu jooksul enne või pärast tunnistuse kolmandat tähtpäeva ning mis asendab ühte selle reegli lõike 1 punktis 4 nimetatud iga-aastast ülevaatust. Vahepealse ülevaatusega tuleb tagada, et seadmed ja seadistus vastavad täielikult käesoleva lisa III peatükis sätestatud kohaldatavatele nõuetele ning on heas töökorras. Sellised vahepealsed ülevaatused kinnitatakse käesoleva lisa reegli 6 või 7 alusel välja antavas IAPP-tunnistuses;
    .4    iga-aastane ülevaatus, mis korraldatakse kolme kuu jooksul enne või pärast tunnistuse tähtpäeva ja mis hõlmab selle reegli lõike 1 punktis 1 nimetatud seadmete, süsteemide, armatuuri, seadistuse ja materjali üldist kontrollimist selle tagamiseks, et neid hooldatakse selle reegli lõike 5 kohaselt ning et need püsivad laeva otstarbekohaseks kasutamiseks vajalikus rahuldavas seisukorras. Sellised iga-aastased ülevaatused kinnitatakse käesoleva lisa reegli 6 või 7 alusel välja antavas IAPP-tunnistuses, ja
    .5    lisaülevaatus, mis on asjaoludest olenevalt täielik või osaline ja mis korraldatakse alati pärast lõikes 5 ettenähtud olulist remonti või uuendamist või pärast selle reegli lõikes 6 ettenähtud uuringutest tulenevaid parandustöid. Ülevaatusega tuleb tagada, et remont või uuendamine on tehtud korralikult, selleks kasutatud materjal ja töö teostus on täiesti rahuldav ning et laev vastab igati käesoleva lisa III peatüki nõuetele.

2    Administratsioon võib kehtestada alla 400-se kogumahutavusega laevadele asjakohased meetmed, et tagada käesoleva lisa III peatüki kohaldatavate sätete järgimine.

3    Laevade ülevaatusi käesoleva lisa sätete rakendamiseks teevad administratsiooni ametiisikud.
    .1    Administratsioon võib volitada ülevaatusi tegema ka selleks nimetatud ülevaatajaid või tunnustatud organisatsioone. Sellised organisatsioonid peavad järgima IMO vastuvõetud suuniseid.
    .2    Laevade diiselmootorite ja seadmete ülevaatus eesmärgiga kontrollida nende vastavust käesoleva lisa reeglile 13 toimub kooskõlas muudetud 2008. aasta NOx tehnilise koodeksiga.
    .3    Kui nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon teeb kindlaks, et seadmete seisukord ei vasta olulisel määral tunnistuses märgitud andmetele, peab ülevaataja või organisatsioon tagama, et võetakse meetmed puuduste kõrvaldamiseks, ja teatama sellest asjakohasel viisil administratsioonile. Kui meetmeid puuduste kõrvaldamiseks ei võeta, tunnistab administratsioon tunnistuse kehtetuks. Kui laev on mõne teise osalisriigi sadamas, tuleb viivitamata teatada ka sadamariigi asjaomastele asutustele. Kui administratsiooni ametiisik, nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon on teavitanud sadamariigi asjaomaseid asutusi, osutab kõnealuse sadamariigi valitsus sellisele ametiisikule, ülevaatajale või organisatsioonile igakülgset abi nende käesolevast reeglist tulenevate kohustuste täitmiseks.
    .4    Asjaomane administratsioon tagab igal juhul täielikult, et ülevaatus on põhjalik ja tõhus, ning kohustub tagama kõik vajalikud meetmed selle ülesande täitmiseks.

4    Laevadele, millele kohaldatakse IV peatükki, tuleb teha ka järgmised ülevaatused, arvestades IMO vastuvõetud suuniseid:
    .1    esmane ülevaatus enne uue laeva kasutuselevõttu ja enne rahvusvahelise energiatõhususe tunnistuse väljaandmist. Ülevaatusega kontrollitakse, kas laeva saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) on vastavuses käesoleva lisa IV peatüki nõuetega ning kas reeglis 26 nõutav laeva energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP) on pardal olemas;
    .2    vastavalt asjaoludele kas täielik või osaline ülevaatus pärast sellise uue laeva olulises osas ümberehitamist, millele käesolevat reeglit kohaldatakse. Ülevaatusega tagatakse, et saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) arvutatakse vastavalt vajadusele ümber ning see vastab käesoleva lisa reegli 24 nõuetele, arvestades vähenduskoefitsienti, mida kohaldatakse vastavalt ümberehitatud laeva tüübile ja suurusele sellises etapis, mis vastab algse laeva kohta lepingu sõlmimise või kiilu paneku või üleandmise kuupäevale kooskõlas käesoleva lisa reegli 2 lõike 2 punktiga 18;
    .3    juhul, kui uue või olemasoleva laeva olulises osas ümberehitamine on nii ulatuslik, et administratsioon loeb sellise laeva äsja ehitatud laevaks, siis otsustab administratsioon, kas on vajalik teha esmane ülevaatus seoses saavutatud energiatõhususe indeksiga (EEDI). Kui nimetatud ülevaatust peetakse vajalikuks, tagatakse sellega, et saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) arvutatakse ja on vastavuses käesoleva lisa reegli 24 nõuetega, arvestades vähenduskoefitsienti, mida kohaldatakse vastavalt ümberehitatud laeva tüübile ja suurusele ümberehitamise lepingu kuupäeva seisuga või lepingu puudumise korral ümberehitamise alguskuupäeva seisuga. Samuti kontrollitakse ülevaatusega, kas käesoleva lisa reeglis 26 nõutav laeva energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP) on pardal olemas ning kas sellise laeva puhul, millele kohaldatakse reeglit 27, on SEEMP nõuetekohaselt üle vaadatud, et see kajastaks olulises osas ümberehitust sellistel juhtudel, kus olulises osas ümberehitus mõjutab andmete kogumise meetodeid ja/või aruandlusprotsessi;
    .4    olemasolevate laevade puhul kontrollitakse reegliga 26 nõutava laeva energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP) pardal oleku nõude täitmist 1. jaanuaril 2013 või hiljem käesoleva reegli lõikes 1 kirjeldatud esimesel vahepealsel või täisülevaatusel olenevalt sellest, kumb ülevaatus leiab aset varem;
    .5    administratsioon tagab, et kui laevale kohaldatakse reeglit 27, vastab laeva energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP) käesoleva lisa reegli 26 lõikele 2. Seda tehakse enne käesoleva lisa reegli 27 alusel andmete kogumist, et tagada metoodika ja protsesside kasutuselevõttu enne laeva esimese aruandeperioodi algust. Laevale antakse vastavuskinnitus ning seda säilitatakse laeva pardal;
    .6    administratsioon tagab, et kui laevale kohaldatakse reeglit 28, vastab laeva energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP) käesoleva lisa reegli 26 lõike 3 punktile 1. Seda tuleb teha enne 1. jaanuari 2023. Laevale antakse vastavuskinnitus ning seda säilitatakse laeva pardal;
    .7    seda, kas laeva saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeks (EEXI) on kooskõlas käesoleva lisa reeglitega 23 ja 25, kontrollitakse 1. jaanuaril 2023 või hiljem toimuval käesoleva reegli lõikes 1 kirjeldatud esimesel vahepealsel või täisülevaatusel või käesoleva reegli lõike 4 punktides 1 ja 3 kirjeldatud esmasel ülevaatusel olenevalt sellest, milline ülevaatus leiab aset varem; ning
    .8    olenemata käesoleva reegli lõike 4 punktist 7, vastavalt asjaoludele kas täielik või osaline ülevaatus pärast sellise laeva olulises osas ümberehitamist, millele kohaldatakse käesoleva lisa reeglit 23. Ülevaatusega tagatakse, et saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeks (EEXI) arvutatakse vastavalt vajadusele ümber ning see vastab käesoleva lisa reegli 25 nõuetele.

5    Varustust hoitakse sellisena, et see vastab käesoleva lisa sätetele, ning ülevaatuse alla kuuluvat varustust, süsteeme, armatuuri, seadmeid ja materjale ei muudeta ilma administratsiooni selgesõnalise nõusolekuta. Lubatud on varustuse ja seadmete otsene väljavahetamine lisa sätetele vastava varustuse ja seadmete vastu.

6    Kui laeval on juhtunud avarii või avastatud defekt, mis oluliselt ohustab käesolevas lisas käsitletud seadmete tõhusust või terviklust, teatab laeva kapten või omanik sellest esimesel võimalusel asjakohase tunnistuse väljaandmise eest vastutavale administratsioonile, nimetatud ülevaatajale või tunnustatud organisatsioonile.

Reegel 6    Tunnistuste ning kütusekulu aruandluse ja tegeliku CO₂-mahukuse klassiga seotud vastavuskinnituste väljaandmine või kinnitamine

Rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus

1    Rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus (IAPP-tunnistus) väljastatakse pärast käesoleva lisa reegli 5 kohaselt tehtud esmast või täisülevaatust:
    .1    vähemalt 400-se kogumahutavusega laevale, mis teeb reise teiste osalisriikide jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või meres paiknevatesse terminalidesse;
    .2    platvormidele ja puurplatvormidele, mida kasutatakse teiste osalisriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

2    Laevale, mis on ehitatud enne käesoleva lisa jõustumist laeva administratsiooni suhtes, antakse IAPP-tunnistus välja käesoleva reegli lõike 1 kohaselt hiljemalt esimesel plaanipärasel kuivdokis viibimisel pärast sellise jõustumise kuupäeva, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel pärast sellist kuupäeva.

3    Selle tunnistuse väljastab või kinnitab kas administratsioon või selle nõuetekohaselt volitatud isik või organisatsioon. Igal juhul vastutab administratsioon tunnistuse eest täielikult.

Rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus

4    Rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus väljastatakse pärast käesoleva lisa reegli 5 lõike 4 kohaselt tehtud ülevaatust kõigile vähemalt 400-se kogumahutavusega laevadele enne, kui vastav laev võib teha sõite teiste osalisriikide jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või meres paiknevatesse terminalidesse.

5    Selle tunnistuse väljastab või kinnitab kas administratsioon või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioon. Igal juhul vastutab administratsioon tunnistuse eest täielikult.

Vastavuskinnitus kütusekulu aruandluse ja tegeliku CO₂-mahukuse klassi kohta

6    Kui administratsioon või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioon saab kätte käesoleva lisa reegli 27 lõikes 3 esitatud teabe ja käesoleva lisa reegli 28 lõike 2 alusel esitatud andmed saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja kohta, peab ta:
    .1    tegema kindlaks, kas teave on esitatud kooskõlas käesoleva lisa reegliga 27;
    .2    veenduma, et saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja põhineb teabel, mis on esitatud kooskõlas käesoleva lisa reegliga 27;
    .3    määrama kontrollitud saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja põhjal kindlaks laeva tegeliku CO₂-mahukuse klassi kooskõlas käesoleva lisa reegli 28 lõikega 6 ning
    .4    pärast käesoleva lisa reegli 6 lõike 6 punktide 1–3 kohast kindlaksmääramist ja veendumist väljastab laevale kütusekulu aruandluse ja tegeliku CO₂-mahukuse klassi kohta vastavuskinnituse viie kuu jooksul pärast kalendriaasta algust. Igal juhul vastutab administratsioon vastavuskinnituse eest täielikult.

7    Administratsioon või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioon teeb käesoleva lisa reegli 27 lõigete 4, 5 või 6 kohaselt esitatud teabe saamisel kindlaks, kas teave on esitatud kooskõlas käesoleva lisa reegliga 27, ning kui see on nii, siis väljastab laevale vastavuskinnituse. Igal juhul vastutab administratsioon vastavuskinnituse eest täielikult.

8    Olenemata selle reegli lõikest 6 ei väljastata vastavuskinnitust laevale, mille CO₂-mahukuse klass on käesoleva lisa reegli 28 kohaselt olnud kolmel järjestikusel aastal D või mille klass on E, välja arvatud juhul, kui on nõuetekohaselt välja töötatud parandusmeetmete kava, mis kajastub laeva energiatõhususe juhtimiskavas (SEEMP) ning mille administratsioon või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioon on üle kontrollinud kooskõlas käesoleva lisa reegli 28 lõigetega 7 ja 8.

Reegel 7    Tunnistuse väljaandmine teise osalisriigi poolt

1    Osalisriik võib administratsiooni taotlusel korraldada laeva ülevaatuse ja kui ta on veendunud, et laev vastab käesoleva lisa sätetele, väljastab või volitab väljastama laevale rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse (IAPP-tunnistuse) või rahvusvahelise energiatõhususe tunnistuse ning vajaduse korral kinnitab laevale antud kõnealused tunnistused või volitab neid kinnitama käesoleva lisa kohaselt.

2    Tunnistuse ja ülevaatuse akti koopiad edastatakse võimalikult kiiresti taotluse esitanud administratsioonile.

3    Sel viisil väljastatud tunnistusel peab olema märge, et tunnistus on väljastatud administratsiooni taotlusel ning et see kehtib ja seda tunnustatakse samaväärselt lisa reegli 6 alusel väljastatud tunnistusega.
4    Rahvusvahelist õhusaaste vältimise tunnistust (IAPP-tunnistust), rahvusvahelist energiatõhususe tunnistust ega mehitamata veetava praami nõuetest vabastamise tunnistust ei väljastata laevadele, millel on õigus sõita sellise riigi lipu all, mis ei ole osalisriik.

Reegel 8    Tunnistuste ning kütusekulu aruandluse ja tegeliku CO₂-mahukuse klassi vastavuskinnituste vorm
Rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus

1    Rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus (IAPP-tunnistus) koostatakse vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles käesoleva lisa I liites esitatud vormi kohaselt. Kui kasutatakse ka tunnistuse väljastanud riigi ametlikku keelt, võetakse see aluseks vaidluse või lahknevuse korral.

Rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus

2    Rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus koostatakse vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles käesoleva lisa VIII liites esitatud vormi kohaselt. Kui kasutatakse ka tunnistuse väljastanud osalisriigi ametlikku keelt, võetakse see aluseks vaidluse või lahknevuse korral.

Vastavuskinnitus kütusekulu aruandluse ja tegeliku CO₂-mahukuse klassi kohta

3    Käesoleva lisa reegli 6 lõigetes 6 ja 7 sätestatud vastavuskinnitus koostatakse vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles käesoleva lisa X liites esitatud vormi kohaselt. Kui kasutatakse ka vastavuskinnituse väljastanud osalisriigi ametlikku keelt, võetakse see aluseks vaidluse või lahknevuse korral.

Rahvusvaheline mehitamata veetava praami õhusaaste vältimise nõuetest vabastamise tunnistus

4    Kooskõlas käesoleva lisa reegli 3 lõikega 4 koostatakse rahvusvaheline mehitamata veetava praami õhusaaste vältimise nõuetest vabastamise tunnistus vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles käesoleva lisa XI liites esitatud vormi kohaselt. Kui kasutatakse ka tunnistuse väljastanud riigi ametlikku keelt, võetakse see aluseks vaidluse või lahknevuse korral.

Reegel 9    Tunnistuste ning kütusekulu aruandluse ja tegeliku CO₂-mahukuse klassi kohta antavate vastavuskinnituste kehtivusaeg ja kehtivus
Rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus

1    Rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus väljastatakse administratsiooni nimetatud ajavahemikuks, mis ei tohi olla pikem kui viis aastat.

2    Olenemata selle reegli lõike 1 nõuetest:
    .1    kui täisülevaatus tehakse kolme kuu jooksul enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, hakkab uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse läbimise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevast;
    .2    kui täisülevaatus tehakse pärast olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, hakkab uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse läbimise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevast, ja
    .3    kui täisülevaatus tehakse rohkem kui kolm kuud enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, hakkab uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse läbimise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat alates täisülevaatuse läbimise kuupäevast.

3    Kui tunnistus on väljastatud lühemaks ajaks kui viis aastat, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivusaega selle lõppemise kuupäevast käesoleva reegli lõikes 1 nimetatud maksimaalse ajavahemikuni, tingimusel et käesoleva lisa reegli 5 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ülevaatused, mida kohaldatakse viieks aastaks väljastatud tunnistuse korral, toimuvad ettenähtud korras.

4    Kui täisülevaatus on tehtud, kuid uut tunnistust ei saa väljastada või laevale toimetada enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist, võib administratsiooni volitatud isik või organisatsioon kinnitada olemasoleva tunnistuse ja selline tunnistus kehtib kuni viis kuud alates kinnitamisele eelneva kehtivusaja lõppemise kuupäevast.

5    Kui laev ei ole tunnistuse kehtivusaja lõppemise ajal sadamas, kus on ette nähtud teha ülevaatus, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivusaega, kuid seda pikendatakse ainult selleks, et laev saaks lõpetada oma reisi sadamas, kus on ette nähtud teha ülevaatus, ja ainult juhul, kui see on asjakohane ja põhjendatud. Tunnistust pikendatakse kõige rohkem kolmeks kuuks; laeval, mille tunnistuse kehtivusaega on pikendatud, ei ole õigust pärast saabumist sadamasse, kus on ette nähtud teha ülevaatus, lahkuda selle pikenduse alusel sadamast ilma uue tunnistuseta. Kui täisülevaatus on tehtud, kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse pikendamisele eelneva kehtivusaja lõppemisest.

6    Administratsioon võib pikendada lühireise tegevale laevale väljastatud tunnistuse kehtivusaega, mida ei ole pikendatud käesoleva reegli kohaselt, kuni ühe kuu võrra alates tunnistusel märgitud kehtivusaja lõppemisest. Kui täisülevaatus on tehtud, kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse pikendamisele eelneva kehtivusaja lõppemisest.

7    Administratsiooni kindlaksmääratud erandjuhtudel ei pea uue tunnistuse kehtivusaeg olema seotud olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevaga, nagu on nõutud selle reegli lõike 2 punktis 1 või lõigetes 5 või 6. Sellistel erandjuhtudel kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates täisülevaatuse läbimise kuupäevast.

8    Kui iga-aastane või vahepealne ülevaatus tehakse enne käesoleva lisa reeglis 5 nimetatud ajavahemikku, siis:
    .1    muudetakse tunnistusele märgitud tähtpäeva kinnitusega nii, et uus tähtpäev on kuni kolm kuud pärast ülevaatuse läbimise kuupäeva;
    .2    tuleb järgmine käesoleva lisa reegli 5 kohaselt nõutav iga-aastane või vahepealne ülevaatus läbida kõnealuses reeglis ettenähtud ajavahemike järel, võttes aluseks uue tähtpäeva, ja
    .3    võib kehtivuse lõppkuupäev jääda muutmata, tingimusel et üks või vajaduse korral mitu iga-aastast või vahepealset ülevaatust korraldatakse nii, et käesoleva lisa reeglis 5 sätestatud maksimaalset ajavahemikku ülevaatuste vahel ei pikendata.

9    Käesoleva lisa reegli 6 või 7 kohaselt väljastatud tunnistus kaotab kehtivuse järgmistel juhtudel:
    .1    kui käesoleva lisa reegli 5 lõike 1 alusel kindlaksmääratud ajavahemike jooksul ei ole tehtud asjakohaseid ülevaatusi;
    .2    kui tunnistus on käesoleva lisa reegli 5 lõike 1 punkti 3 või 4 kohaselt kinnitamata;
    .3    kui laev viiakse üle mõne teise riigi lipu alla. Uue tunnistuse andmiseks peab seda väljastav valitsus olema täielikult veendunud, et laev vastab käesoleva lisa reegli 5 lõike 4 nõuetele. Kui laev viiakse üle teise osalisriigi lipu alla ja kui taotlus tehakse kolme kuu jooksul pärast üleviimist, edastab selle osalisriigi valitsus, kelle lipu all laeval oli varem õigus sõita, nii kiiresti kui võimalik administratsioonile koopia tunnistusest, mis oli laeval enne üleviimist, ja võimaluse korral ka asjakohaste ülevaatusaktide koopiad.

Rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus

10    Rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus kehtib laeva kogu eluea jooksul, kui lõikes 11 ei ole sätestatud teisiti.

11    Käesoleva lisa alusel välja antud rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus kaotab kehtivuse järgmistel juhtudel:
    .1    kui laev kõrvaldatakse kasutuselt või kui laeva olulises osas ümberehitamise järel antakse välja uus tunnistus või
    .2    kui laev viiakse üle mõne teise riigi lipu alla. Uue tunnistuse andmiseks peab seda väljastav valitsus olema täielikult veendunud, et laev vastab käesoleva lisa IV peatüki nõuetele. Kui laev viiakse üle teise osalisriigi lipu alla ja kui taotlus tehakse kolme kuu jooksul pärast üleviimist, edastab selle osalisriigi valitsus, kelle lipu all laeval oli varem õigus sõita, nii kiiresti kui võimalik administratsioonile koopia tunnistusest, mis oli laeval enne üleviimist, ja võimaluse korral ka asjakohaste ülevaatusaktide koopiad, või
    .3    kui laeva ülevaatuse alla kuuluvat varustust, süsteeme, armatuuri, seadmeid ja materjale on muudetud ilma administratsiooni selgesõnalise nõusolekuta, nagu on sätestatud käesoleva lisa reegli 5 lõikes 5, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse käesoleva lisa reeglit 3.

Vastavuskinnitus kütusekulu aruandluse ja tegeliku CO₂-mahukuse klassi kohta

12    Käesoleva lisa reegli 6 lõike 6 kohaselt välja antud vastavuskinnitus kehtib kalendriaastal, mil see välja antakse, ja sellele järgneva kalendriaasta esimese viie kuu jooksul. Käesoleva lisa reegli 6 lõike 7 kohaselt välja antud vastavuskinnitus kehtib kalendriaastal, mil see välja antakse, sellele järgneva kalendriaasta jooksul ja omakorda sellele järgneva kalendriaasta esimese viie kuu jooksul. Kõik vastavuskinnitused peavad asuma laeva pardal vähemalt viis aastat.

Reegel 10    Sadamariigi kontroll käitusnõuete täitmise üle

1    Kui laev on mõne teise osalisriigi jurisdiktsiooni all olevas sadamas või meres paiknevas terminalis, kontrollivad selle osalisriigi valitsuse nõuetekohaselt volitatud ametiisikud käesolevas lisas sätestatud käitusnõuete täitmist laeval, kui on selgelt alust arvata, et laeva kapten või laevapere ei tunne põhilisi pardatoiminguid laevalt pärineva õhusaaste vältimiseks.

2    Selle reegli lõikes 1 kirjeldatud asjaolude korral võtab osalisriik meetmed, mis tagavad, et laev ei lähe merele enne, kui olukord laeval vastab käesoleva lisa nõuetele.

3    Käesolevale reeglile kohaldatakse konventsiooni artiklis 5 ettenähtud sadamariigi kontrolli korda.

4    Ükski käesoleva reegli säte ei piira selle osalisriigi õigusi ega kohustusi, mis kontrollib konventsioonis sõnaselgelt ette nähtud käitusnõuete täitmist.

5    Käesoleva lisa IV peatükiga seoses võib iga sadamariigi kontrolli käigus vajaduse korral kontrollida, kas pardal on kehtiv vastavuskinnitus kütusekulu aruandluse ja tegeliku CO₂-mahukuse klassi kohta, kehtiv rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus ja kehtiv laeva energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP) kooskõlas käesoleva konventsiooni artikliga 5.

6    Käesoleva reegli lõikes 5 sätestatud nõudeid arvestamata võib iga sadamariigi kontrolli käigus kontrollida, kas laev on nõuetekohaselt rakendanud laeva energiatõhususe juhtimiskava kooskõlas käesoleva lisa reegliga 28.

Reegel 11    Rikkumiste avastamine ja lisa jõustamine

1    Osalisriigid teevad koostööd rikkumiste avastamiseks ja käesoleva lisa sätete jõustamiseks, kasutades kõiki asjakohaseid ja teostatavaid meetmeid rikkumiste avastamiseks ja keskkonnaseireks ning asjakohast teatamise ja tõendite kogumise korda.

2    Laeva, millele käesolevat lisa kohaldatakse, võivad igas osalisriigi sadamas või meres paiknevas terminalis kontrollida selle osalisriigi nimetatud või volitatud ametiisikud, et teha kindlaks, kas laevalt on käesoleva lisa sätteid rikkudes heidetud käesolevas lisas käsitletud aineid. Kui kontrollimise käigus selgub, et seda lisa on rikutud, edastatakse administratsioonile selle kohta ettekanne asjakohaste meetmete võtmiseks.

3    Kui esineb tõendeid, et laevalt on käesoleva lisa sätteid rikkudes heidetud käesolevas lisas käsitletud aineid, peab asjaomane osalisriik edastama tõendid administratsioonile. Võimaluse korral teatab eespool nimetatud osalisriigi pädev asutus väidetavast rikkumisest laeva kaptenile.

4    Pärast selliste tõendite saamist korraldab administratsioon asja uurimise ja võib taotleda teiselt osalisriigilt lisa- või paremaid tõendeid väidetava rikkumise kohta. Kui administratsioon on veendunud, et on olemas piisavad tõendid menetluse algatamiseks väidetava rikkumise tõttu, siis korraldab ta võimalikult kiiresti sellise menetluse algatamise oma õiguse kohaselt. Administratsioon teavitab võetud meetmetest viivitamata väidetavast rikkumisest teatanud osalisriiki ja IMOt.

5    Laeva, millele seda lisa kohaldatakse, võib osalisriik inspekteerida ka laeva saabumisel tema jurisdiktsiooni all olevasse sadamasse või meres paiknevasse terminali, kui teiselt osalisriigilt on saadud uurimistaotlus koos piisavate tõenditega selle kohta, et käesolevat lisa rikkudes on laevalt mis tahes paigas heidetud selles lisas käsitletud aineid. Uurimise kohta koostatud aruanne saadetakse uurimist taotlenud osalisriigile ja administratsioonile, et konventsiooni alusel saaks võtta asjakohaseid meetmeid.

6    Laevade põhjustatava merekeskkonna reostuse vältimist, vähendamist ja kontrolli all hoidmist käsitlevaid rahvusvahelise õiguse norme, sealhulgas jõustamist ja kaitsemeetmeid käsitlevaid õigusakte, mis on jõus käesoleva lisa kohaldamise või tõlgendamise ajal, kohaldatakse lisas sätestatud reeglitele ja normatiividele mutatis mutandis.

3. peatükk
LAEVADELT PÄRINEVA HEITE VÄHENDAMISE NÕUDED

Reegel 12    Osoonikihti kahandavad ained

1    Seda reeglit ei kohaldata püsivalt suletud seadmetele, millel puuduvad külmutusagensiga täitmise ühendused ja eemaldatavad komponendid, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid.

2    Kui reegli 3 lõikest 1 ei tulene teisiti, on igasugune tahtlik osoonikihti kahandavate ainete heide keelatud. Tahtliku heite alla kuulub süsteemide või seadmete hoolduse, remondi või kõrvaldamise käigus toimuv heide, välja arvatud osoonikihti kahandavate ainete minimaalne heide seoses sellise aine taaskogumise või ringlussevõtuga. Osalisriigid võivad osoonikihti kahandavate ainete lekkest tulenevat heidet reguleerida olenemata sellest, kas lekked on tahtlikud või mitte.

3.1    Paigaldised, mis sisaldavad muid osoonikihti kahandavaid aineid peale osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike, on keelatud:
    .1    19. mail 2005 või hiljem ehitatud laevadel või
    .2    enne 19. maid 2005 ehitatud laevade puhul, mille seadmete laevale tarnimise lepinguline tähtaeg on 19. mail 2005 või hiljem, või kui lepinguline tarnekuupäev puudub, on seadmete laevale tarnimise tegelik kuupäev 19. mai 2005 või hiljem.

3.2    Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikke sisaldavad paigaldised on keelatud:
    .1    1. jaanuaril 2020 või hiljem ehitatud laevadel;
    .2    enne 1. jaanuari 2020 ehitatud laevade puhul, mille seadmete laevale tarnimise lepinguline tähtaeg on 1. jaanuar 2020 või hiljem, või kui lepinguline tarnekuupäev puudub, on seadmete laevale tarnimise tegelik kuupäev 1. jaanuar 2020 või hiljem.

4    Selles reeglis nimetatud ained ja neid aineid sisaldavad seadmed tuleb laevalt eemaldamisel üle anda asjakohasesse vastuvõtukohta.

5    Kõik laevad, millele kohaldub reegli 6 lõige 1, peavad nimekirja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete kohta.

6    Kõik laevad, millele kohaldub reegli 6 lõige 1 ja millel on osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad täidetavad süsteemid, peavad osoonikihti kahandavate ainete arvestusraamatut. See arvestusraamat võib administratsiooni heakskiidu korral olla osa olemasolevast logiraamatust või elektroonilisest arvestusraamatust. Resolutsiooniga MEPC.176(58) vastu võetud reegli 12 lõikes 6 nimetatud elektroonilist arvestussüsteemi käsitatakse elektroonilise arvestusraamatuna, tingimusel et see elektrooniline arvestussüsteem on saanud administratsiooni heakskiidu hiljemalt esimese rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse täisülevaatuse tegemise ajal, mis toimus 1. oktoobril 2020 või hiljem, kuid mitte pärast 1. oktoobrit 2025, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid.

7    Osoonikihti kahandavate ainete arvestusraamatusse tuleb kanda aine mass (kilogrammides) ilma viivituseta iga kord, kui:
    .1    täielikult või osaliselt taastäidetakse osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid seadmeid;
    .2    parandatakse või hooldatakse osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid seadmeid;
    .3    osoonikihti kahandavaid aineid lastakse atmosfääri:
        .1     tahtlikult ja
        .2     tahtmatult;
    .4    osoonikihti kahandavaid aineid antakse üle kaldal asuvatesse vastuvõtuseadmetesse ning
    .5    osoonikihti kahandavaid aineid tarnitakse laevale.

Reegel 13    Lämmastikoksiidid (NOX)
Kohaldamine

1.1    Seda reeglit kohaldatakse:
    .1    laevale paigaldatud üle 130 kW koguvõimsusega laeva diiselmootoritele ja
    .2    üle 130 kW koguvõimsusega laeva diiselmootoritele, mis ehitatakse olulises osas ümber 1. jaanuaril 2000 või hiljem, välja arvatud juhul, kui administratsiooni rahuldaval moel tõendatakse, et selline mootor on eelmise mootori identne asendus ning sellele ei laiene muul põhjusel käesoleva reegli lõike 1 punkti 1 alapunkt 1.

1.2    Seda reeglit ei kohaldata:
    .1    laeva diiselmootorile, mis on mõeldud kasutamiseks ainult hädaolukorras või ainult mis tahes sellise seadme või varustuse toitmiseks, mis on mõeldud kasutamiseks ainult hädaolukorras laeval, millele see on paigaldatud, ega päästepaati paigaldatud diiselmootorile, mis on mõeldud kasutamiseks ainult hädaolukorras, ja
    .2    sellistele laevadele paigaldatud diiselmootoritele, mis teevad reise üksnes selle riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes, mille lipu all neil on õigus sõita, tingimusel et nendele mootoritele kohaldatakse administratsiooni kehtestatud alternatiivmeetmeid lämmastikoksiidide heite vähendamiseks.

1.3    Olenemata selle reegli lõike 1 punktis 1 sätestatust võib administratsioon lubada jätta käesoleva reegli kohaldamisalast välja diiselmootori, mis on paigaldatud enne 19. maid 2005 ehitatud või olulises ulatuses ümber ehitatud laevale, tingimusel et laev, millele mootor on paigaldatud, teeb reise ainult selle riigi sadamatesse või meres paiknevatesse terminalidesse, mille lipu all tal on õigus sõita.

Olulises ulatuses ümberehitamine

2.1    Selles reeglis tähendab olulises osas ümberehitamine sellise laeva diiselmootori muutmist 1. jaanuaril 2000 või hiljem, mida ei ole veel sertifitseeritud vastavalt käesoleva reegli lõigetes 3 või 4 või lõike 5 punkti 1 alapunktis 1 sätestatud standarditele, kusjuures:
    .1    mootor asendatakse laeva diiselmootoriga või paigaldatakse laevale lisadiiselmootor või
    .2    mootori juures tehakse muudetud 2008. aasta NOx tehnilises koodeksis määratletud oluline muudatus või
    .3    mootori maksimumvõimsust pideval töörežiimil suurendatakse rohkem kui 10% võrreldes algselt sertifitseeritud mootori maksimumvõimsusega pideval töörežiimil.

2.2    Olulises osas ümberehitamisele, mis hõlmab laeva diiselmootori asendamist mitteidentse laeva diiselmootoriga või lisadiiselmootori paigaldamist, kohaldatakse käesolevas reeglis sätestatud standardeid, mis kehtivad mootori asendamise või lisamise ajal. Ainult mootori asendamise puhul, kui see asendusmootor ei saa vastata käesoleva reegli lõike 5 punkti 1 alapunktis 1 sätestatud standarditele (III taseme parasjagu kehtivad nõuded), peab asendusmootor vastama käesoleva reegli lõikes 4 sätestatud standarditele (II tase), arvestades IMO väljatöötatud suuniseid.

2.3    Selle reegli lõike 2 punkti 1 alapunktis 2 või 3 nimetatud laeva diiselmootor peab vastama järgmistele standarditele:
    .1    enne 1. jaanuari 2000 ehitatud laevadele kohaldatakse käesoleva reegli lõikes 3 sätestatud standardeid ja
    .2    1. jaanuaril 2000 või hiljem ehitatud laevadele kohaldatakse laeva ehitamise ajal kehtivaid standardeid.

I tase

3    Kui käesoleva lisa reeglis 3 ei ole sätestatud teisiti, on keelatud kasutada 1. jaanuaril 2000 või hiljem ja enne 1. jaanuari 2011 ehitatud laevale paigaldatud diiselmootorit, välja arvatud kui mootori lämmastikoksiidide heide (mis arvutatakse NO2 kaalutud koguheitena) on järgmistes piirides, kus n = mootori nimipöörlemiskiirus (väntvõlli pöörded minutis):
    .1    17,0 g/kWh, kui n on alla 130 pöörde minutis;
    .2    45 × n(-0,2) g/kWh, kui n on 130–1999 pööret minutis;
    .3    9,8 g/kWh, kui n on 2000 või rohkem pööret minutis.

II tase

4    Kui käesoleva lisa reeglis 3 ei ole sätestatud teisiti, on keelatud kasutada 1. jaanuaril 2011 või hiljem ehitatud laevale paigaldatud diiselmootorit, välja arvatud kui mootori lämmastikoksiidide heide (mis arvutatakse NO2 kaalutud koguheitena) on järgmistes piirides, kus n = mootori nimipöörlemiskiirus (väntvõlli pöörded minutis):
    .1    14,4 g/kWh, kui n on alla 130 pöörde minutis;
    .2    44 × n(-0,23) g/kWh, kui n on 130–1999 pööret minutis;
    .3    7,7 g/kWh, kui n on 2000 või rohkem pööret minutis.

III tase

5.1    Kui käesoleva lisa reeglis 3 ei ole sätestatud teisiti, on käesoleva reegli lõike 6 alusel III taseme lämmastikoksiidide vähendamiseks määratud heite vähendamise piirkonnas (lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkond) laevale paigaldatud diiselmootori kasutamine keelatud:
    .1    välja arvatud kui lämmastikoksiidide heide (mis arvutatakse NO2 kaalutud koguheitena) mootorist on vastavalt järgmistes piirides, kus n = mootori nimipöörlemiskiirus (väntvõlli pöörded minutis):
        .1    3,4 g/kWh, kui n on alla 130 pöörde minutis;
        .2    9 × n(-0,2) g/kWh, kui n on 130–1999 pööret minutis;
        .3    2,0 g/kWh, kui n on 2000 või rohkem pööret minutis,
    kui
    .2    laev on ehitatud
        .1    1. jaanuaril 2016 või hiljem ning laeva kasutatakse Põhja-Ameerika heite vähendamise piirkonnas või Ameerika Ühendriikide Kariibi mere heite vähendamise piirkonnas;
        .2    1. jaanuaril 2021 või hiljem ning laeva kasutatakse Läänemere heite vähendamise piirkonnas või Põhjamere heite vähendamise piirkonnas;
    .3    laeva kasutatakse mõnes lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonnas, kuid mitte käesoleva reegli lõike 5 punkti 1 alapunktis 2 kirjeldatud heite vähendamise piirkonnas, ning laev on ehitatud vastava heite vähendamise piirkonna kehtestamise kuupäeval või hiljem või lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonda määravas muudatuses sätestatud hilisemal kuupäeval, olenevalt sellest, milline neist kuupäevadest on kõige hilisem.

5.2    Käesoleva reegli lõikes 5 punkti 1 alapunktis 1 sätestatud standardeid ei kohaldata:
    .1    laeva diiselmootorile, mis on paigaldatud laevale, mille pikkus (L) on selle konventsiooni I lisa reegli 1 lõikes 19 esitatud määratluse kohaselt alla 24 meetri, kui see on spetsiaalselt projekteeritud ja seda kasutatakse ainult meelelahutuslikuks otstarbeks;
    .2    laeva diiselmootorile, mis on paigaldatud laevale, mille diiselpeajõuseadme koguvõimsus jääb alla 750 kW, kui administratsiooni rahuldaval viisil tõendatakse, et laev ei saa vastata käesoleva reegli lõike 5 punkti 1 alapunktis 1 sätestatud standarditele laeva projekteerimisest või konstruktsioonist tulenevate piirangute tõttu, ega
    .3    laeva diiselmootorile, mis on paigaldatud enne 1. jaanuari 2021 ehitatud laevale, mille kogumahutavus on alla 500 ja mille pikkus (L) on selle konventsiooni I lisa reegli 1 lõikes 19 esitatud määratluse kohaselt 24 meetrit või rohkem, kui see on spetsiaalselt projekteeritud ja seda kasutatakse ainult meelelahutuslikuks otstarbeks.

5.3    Laevadele, millele kohaldatakse käesoleva reegli lõike 5 punkti 1 ja mis on tunnistatud vastavaks nii II tasemele kui ka III tasemele või mis on tunnistatud vastavaks ainult II tasemele, paigaldatud diiselmootorite tase ja töörežiim registreeritakse administratsiooni poolt ettenähtud logiraamatus või elektroonilises arvestusraamatus lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonda sisenemisel ja sealt väljumisel või siis, kui töörežiim sellisel alal viibimise ajal muutub, koos kuupäeva, kellaaja ja laeva asukohaga.

5.4    Laeva diiselmootorist, millele kohaldatakse selle reegli lõike 5 punkti 1, lähtuv lämmastikoksiidide heide, mis leiab aset vahetult pärast äsja ehitatud laeva ehitamist ja katsesõite või enne ja pärast laeva ümberehitamist, remonti ja/või hooldust või II taseme mootori või segakütuselise mootori hooldust või remonti olukorras, kus laeva pardal ei tohi ohutusnõuete tõttu olla gaaskütust ega gaasilist lasti, kui nimetatud tegevused leiavad aset laevatehases või muus lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonnas asuvas remonditöökojas, on ajutiselt nõuetele vastavusest vabastatud, eeldusel et on täidetud järgmised tingimused:
    .1    mootor vastab lämmastikoksiidide II taseme piirmääradele ja
    .2    laev sõidab otse laevatehasesse või muusse remonditöökotta või sealt välja, vabastuse kehtivusajal ei toimu kauba laadimist ega lossimist ning laev järgib kõiki muid konkreetseid laevatee valiku nõudeid, mille võib olla kehtestanud laevatehase või muu remonditöökoja asukoha sadamariik.

5.5    Selle reegli lõike 5 punktis 4 kirjeldatud vabastus kehtib üksnes järgmise aja jooksul:
    .1    äsja ehitatud laeva puhul ajavahemik, mis algab laevatehasest üleandmisega ja hõlmab katsesõite ning lõpeb hetkel, mil laev otseselt väljub lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonnast/piirkondadest, või, juhul kui laevale on paigutatud segakütuseline mootor, väljub otseselt lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonnast/piirkondadest või liigub otse lähimasse laevale sobivasse gaaskütuse punkerdamisrajatisse, mis asub lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonnas;
    .2    II taseme mootoriga laeva puhul, mida ehitatakse ümber, hooldatakse või remonditakse, ajavahemik, mis algab laeva lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonda(desse) sisenemise ja otse laevatehasesse või muusse remonditöökotta sõitmise hetkest ning lõpeb hetkel, mil laev lastakse laevatehasest või muust remonditöökojast välja ja otseselt väljub lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonnast/piirkondadest pärast katsesõite, kui neid tehakse, või
    .3    segakütuselise mootoriga laeva puhul, mida ehitatakse ümber, hooldatakse või remonditakse ja mille pardal ei tohi ohutusnõuete tõttu olla gaaskütust ega gaasilist lasti, ajavahemik, mis algab laeva lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonda(desse) sisenemise või sellises piirkonnas gaasist tühjendamise ja otse laevatehasesse või muusse remonditöökotta sõitmise hetkest ning lõpeb hetkel, mil laev lastakse laevatehasest või muust remonditöökojast välja ja otseselt väljub lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonnast/piirkondadest või liigub otse lähimasse laevale sobivasse gaaskütuse punkerdamisrajatisse, mis asub lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonnas/piirkondades.

Heite vähendamise piirkond

6    Käesoleva reegli tähenduses on lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkond igasugune merepiirkond, sealhulgas igasugune sadamapiirkond, mille IMO on selleks määranud käesoleva lisa III liites sätestatud kriteeriumide ja korra kohaselt. Lämmastikoksiidide III taseme heite vähendamise piirkonnad on:
    .1    Põhja-Ameerika heite vähendamise piirkond – piirkond, mis on määratletud käesoleva lisa VII liites esitatud koordinaatidega;
    .2    Ameerika Ühendriikide Kariibi mere heite vähendamise piirkond – piirkond, mis on määratletud käesoleva lisa VII liites esitatud koordinaatidega;
    .3    Läänemere piirkond – nagu on määratletud konventsiooni I lisa reegli 1 lõike 11 punktis 2, ja
    .4    Põhjamere piirkond – nagu on määratletud konventsiooni V lisa reegli 1 lõike 14 punktis 6.

Enne 1. jaanuari 2000 ehitatud laevadele paigaldatud diiselmootorid

7.1    Olenemata selle reegli lõike 1 punkti 1 alapunktis 1 sätestatust peab laeva diiselmootor väljundvõimsusega üle 5000 kW ja ühe silindri mahuga 90 liitrit või rohkem, mis on paigaldatud 1. jaanuaril 1990 või hiljem, kuid enne 1. jaanuari 2000 ehitatud laevale, vastama käesoleva reegli lõike 7 punktis 4 sätestatud heite piirväärtustele, tingimusel et osalisriigi administratsioon on selle mootori jaoks sertifitseerinud heakskiidetud lahenduse ja sertifitseerinud administratsioon on sellise sertifitseerimise kohta saatnud IMO-le teate. Käesoleva lõike järgimist tõendatakse ühel järgmistest viisidest:
    .1    sertifitseeritud heakskiidetud lahenduse paigaldamine, mida kinnitab heakskiidetud lahenduse toimikus märgitud kontrollimiskorda kasutav ülevaatus, sealhulgas asjakohane märge heakskiidetud lahenduse kohta laeva rahvusvahelisel õhusaaste vältimise tunnistusel, või
    .2    mootori sertifitseerimine, millega kinnitatakse, et see töötab käesoleva reegli lõigetes 3 või 4 või lõike 5 punkti 1 alapunktis 1 sätestatud piirväärtustes, ning asjakohane märge mootori sertifitseerimise kohta laeva rahvusvahelisel õhusaaste vältimise tunnistusel.

7.2    Selle reegli lõike 7 punkti 1 kohaldatakse hiljemalt esimesel täisülevaatusel, mis toimub 12 või enam kuud pärast lõike 7 punktis 1 nimetatud teate hoiuleandmist. Kui laeva, millele kavatsetakse paigaldada heakskiidetud lahendus, omanik suudab administratsiooni rahuldaval viisil tõendada, et heakskiidetud lahendus ei olnud kaubandusvõrgust kättesaadav, olgugi et selle saamiseks tehti kõik endast sõltuv, siis paigaldatakse heakskiidetud lahendus laevale hiljemalt selle laeva järgmisel iga-aastasel ülevaatusel, mis toimub pärast heakskiidetud lahenduse müügiletulekut.

7.3    1. jaanuaril 1990 või hiljem, kuid enne 1. jaanuari 2000 ehitatud laeva puhul, millele on paigaldatud diiselmootor väljundvõimsusega üle 5000 kW ja ühe silindri mahuga 90 liitrit või rohkem, peab rahvusvahelisel õhusaaste vältimise tunnistusel laeva diiselmootori kohta, millele kohaldatakse käesoleva reegli lõike 7 punkti 1, olema näidatud üks järgmistest asjaoludest:
    .1    kasutusele on võetud heakskiidetud lahendus vastavalt selle reegli lõike 7 punkti 1 alapunktile 1;
    .2    mootor on sertifitseeritud vastavalt selle reegli lõike 7 punkti 1 alapunktile 2;
    .3    heakskiidetud lahendus ei ole veel müügil, nagu on kirjeldatud selle reegli lõike 7 punktis 2, või
    .4    heakskiidetud lahendus ei ole kohaldatav.

7.4    Kui käesoleva lisa reeglis 3 ei ole sätestatud teisiti, on keelatud kasutada käesoleva reegli lõike 7 punktis 1 kirjeldatud laeva diiselmootorit, välja arvatud kui mootori lämmastikoksiidide heide (mis arvutatakse NO2 kaalutud koguheitena) on järgmistes piirides, kus n = mootori nimipöörlemiskiirus (väntvõlli pöörded minutis):
    .1    17,0 g/kWh, kui n on alla 130 pöörde minutis;
    .2    45 × n(-0,2) g/kWh, kui n on 130–1999 pööret minutis;
    .3    9,8 g/kWh, kui n on 2000 või rohkem pööret minutis.

7.5    Heakskiidetud lahendus sertifitseeritakse kooskõlas muudetud 2008. aasta NOx tehnilise koodeksi 7. peatükiga ja selle käigus tuleb veenduda muu hulgas järgmistes asjaoludes:
    .1    laeva selle põhidiiselmootori projekteerija, millega seoses heakskiidetud lahendus kasutusele võetakse, peab veenduma, et heakskiidetud lahenduse arvestuslik mõju ei vähenda mootori võimsust üle 1,0% ega suurenda kütusekulu üle 2,0% muudetud 2008. aasta NOx tehnilises koodeksis sätestatud asjakohase katsetsükliga mõõdetuna ega kahjusta mootori vastupidavust ega töökindlust, ja
    .2    heakskiidetud lahendus ei ole liiga kulukas, mille kindlakstegemiseks võrreldakse lõike 7 punktis 4 sätestatud taseme saavutamiseks heakskiidetud lahenduse abil vähendatavate lämmastikoksiidide kogust ning selle heakskiidetud lahenduse soetamise ja paigaldamise kulu.

Sertifitseerimine

8    Käesolevas reeglis sätestatud standardite kohasel sertifitseerimisel, katsetamisel ja mõõtmisel kohaldatakse muudetud 2008. aasta NOx tehnilist koodeksit.

9    Muudetud 2008. aasta NOx tehnilises koodeksis sätestatud menetlus lämmastikoksiidide heite väljaselgitamiseks peab kajastama mootori tavapärast kasutamist. Katkestusseadmed ja ebaotstarbekad heitevähendusstrateegiad takistavad selle eesmärgi saavutamist ning nende kasutamine on keelatud. See reegel ei takista lisajuhtseadmete kasutamist mootori ja/või selle abiseadmete kaitsmiseks käitustingimuste eest, mis võivad viia kahjustuste või tõrgeteni, või mootori käivitamise hõlbustamiseks.

Reegel 14    Vääveloksiidid (SOx) ja tahked osakesed
Üldnõuded

1    Laevadel kasutatava või kasutamiseks veetava laevakütuse väävlisisaldus ei tohi ületada 0,50 massiprotsenti.

2    Laevadel kasutamiseks punkerdatud raskekütuse ülemaailmset keskmist väävlisisaldust tuleb jälgida, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid.

Nõuded heite vähendamise piirkondades

3    Selle reegli tähenduses on heite vähendamise piirkond igasugune merepiirkond, sealhulgas igasugune sadamapiirkond, mille IMO on selleks määranud käesoleva lisa III liites sätestatud kriteeriumide ja korra kohaselt. Selle reegli kohased heite vähendamise piirkonnad on järgmised:
    .1    Läänemere piirkond – nagu on määratletud konventsiooni I lisa reegli 1 lõike 11 punktis 2;
    .2    Põhjamere piirkond – nagu on määratletud konventsiooni V lisa reegli 1 lõike 14 punktis 6;
    .3    Põhja-Ameerika heite vähendamise piirkond – piirkond, mis on määratletud käesoleva lisa VII liites esitatud koordinaatidega;
    .4    Ameerika Ühendriikide Kariibi mere heite vähendamise piirkond – piirkond, mis on määratletud käesoleva lisa VII liites esitatud koordinaatidega ning
    .5    Vahemere heite vähendamise piirkond – piirkond, mis on määratletud selle lisa VII liites esitatud koordinaatidega.

4    Kui laev viibib heite vähendamise piirkonnas, ei tohi laeval kasutatava laevakütuse väävlisisaldus ületada 0,10 massiprotsenti.

5    Laevakütuse tarnija dokumenteerib käesoleva reegli lõikes 1 ja lõikes 4 nimetatud laevakütuse väävlisisalduse käesoleva lisa reeglis 18 sätestatud nõuete kohaselt.

6    Nendel laevadel, mis kasutavad käesoleva reegli lõike 4 täitmiseks eraldi laevakütuseid ja mis sisenevad käesoleva reegli lõikes 3 sätestatud heite vähendamise piirkonda või väljuvad sellest, peab olema pardal kirjalik kord, milles on kirjeldatud, kuidas tuleb laevakütust vahetada arvestusega, et enne heite vähendamise piirkonda sisenemist jääks piisavalt aega laevakütuse kasutamise süsteemide täielikuks loputamiseks kõikidest laevakütustest, mille väävlisisaldus ületab käesoleva reegli lõikes 4 nimetatud väävlisisaldust. Administratsiooni poolt ette nähtud logiraamatusse või elektroonilisse arvestusraamatusse tuleb kanda madala väävlisisaldusega laevakütuse maht igas kütusetankis, samuti kuupäev ja kellaaeg, mil laevakütuse vahetamise protseduur lõpetati enne heite vähendamise piirkonda sisenemist või mil seda alustati pärast heite vähendamise piirkonnast väljumist, ning laeva asukoht sel ajal.

7    Esimese kaheteistkümne kuu jooksul pärast muudatust, millega käesoleva reegli lõike 3 kohaselt määratakse kindlaks konkreetne heite vähendamise piirkond, on selles piirkonnas tegutsevad laevad vabastatud selle reegli lõigetes 4 ja 6 sisalduvate nõuete täitmisest ning lõikes 5 sisalduvate nõuete täitmisest niivõrd, kuivõrd need on seotud selle reegli lõikega 4.

Laeval kasutatava ja pardal oleva laevakütuse proovide võtmine ja analüüsimine

8    Kui osalisriigi pädev asutus nõuab laeval kasutatava või pardal oleva laevakütuse proovi analüüsimist, tuleb seda teha käesoleva lisa VI liites sätestatud kontrollimiskorra kohaselt, et teha kindlaks, kas laeval kasutatav või pardal olev laevakütus vastab käesoleva reegli lõikes 1 või lõikes 4 sätestatud nõuetele. Laeval kasutatava laevakütuse proov tuleb võtta vastavalt IMO välja töötatud suunistele. Pardal oleva laevakütuse proov tuleb võtta vastavalt IMO välja töötatud suunistele.

9    Pädeva asutuse esindaja peab laeva esindaja juuresolekul proovi plommima, kasutades kordumatut tunnuskoodi. Laevale antakse võimalus säilitada proovi duplikaat.

Laeval kasutatava laevakütuse proovivõtupunkt

10    Igal laeval, millele kohaldatakse käesoleva lisa reegleid 5 ja 6, tuleb paigaldada või määrata proovivõtupunkt(id), kust saab võtta laeva pardal kasutatava laevakütuse representatiivseid proove vastavalt IMO välja töötatud suunistele.

11    Enne 1. aprilli 2022 ehitatud laeva puhul paigaldatakse või määratakse lõikes 10 mainitud proovivõtupunkt(id) hiljemalt esimesel käesoleva lisa reegli 5 lõike 1 punktis 2 määratletud täisülevaatusel alates 1. aprillist 2023.
12    Lõigete 10 ja 11 nõudeid ei kohaldata laevakütuse ettevalmistamise süsteemile madala leekpunktiga kütuse puhul, mida kasutatakse laeva käigu või muude funktsioonide tagamiseks.

13    Võimaluse korral peab osalisriigi pädev asutus kasutama seda proovivõtupunkti / neid proovivõtupunkte, mis on paigaldatud või määratud selleks, et laeval kasutatavast laevakütusest saaks võtta representatiivseid proove kontrollimaks, et laevakütus on selle reegliga kooskõlas. Osalisriigi pädev asutus peab laevakütuse proovid võtma nii kiiresti kui võimalik, põhjustamata laevale asjatuid viivitusi.

Reegel 15    Lenduvad orgaanilised ühendid

1    Kui osalisriigi jurisdiktsiooni all oleva(te)s sadama(te)s või terminali(de)s kavatsetakse reguleerida tankeritelt pärinevat lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heidet, tuleb seda teha kooskõlas käesoleva reegli sätetega.

2    Tankerite LOÜ-heidet reguleeriv osalisriik peab IMO-le esitama sellekohase teate. Teates tuleb märkida, kui suuri tankereid heite vähendamise kohustus puudutab, milliste lastide puhul on auruheite vähendamise süsteem vajalik ja mis kuupäeval vähendamiskohustus jõustub. Teade esitatakse vähemalt kuus kuud enne jõustumiskuupäeva.

3    Osalisriik, mis määrab sadamad või terminalid, milles kavatsetakse tankeritelt pärinevat LOÜ-heidet reguleerida, tagab, et nendes sadamates või terminalides on kasutusel auruheite vähendamise süsteemid, mille osalisriik on heaks kiitnud IMO väljatöötatud ohutusstandardeid arvestades, ning et need süsteemid töötavad ohutult ega põhjusta laevadele asjatuid viivitusi.

4    IMO edastab osalisriikide määratud sadamate ja terminalide nimekirjad teadmiseks teistele osalisriikidele ja IMO liikmesriikidele.

5    Tanker, millele kohaldatakse selle reegli lõiget 1, peab olema varustatud auruheite kogumise süsteemiga, mille administratsioon on heaks kiitnud kooskõlas IMO välja töötatud ohutusstandarditega selliste süsteemide kohta, ning seda süsteemi tuleb kasutada asjakohase lasti lastimise ajal. Sadam või terminal, mis on paigaldanud selle reegli kohased auruheite vähendamise süsteemid, võib võtta aurukogumissüsteemideta tankereid vastu kolme aasta jooksul pärast selle reegli lõikes 2 nimetatud jõustumiskuupäeva.

6    Toornaftat vedava tankeri pardal peab olema administratsiooni heaks kiidetud LOÜde vähendamise kava ja seda tuleb rakendada. Nimetatud kava tuleb koostada IMO välja töötatud suuniste kohaselt. Kava peab olema koostatud iga konkreetse laeva kohta eraldi ja vastama vähemalt järgmistele tingimustele:
    .1    sisaldama kirjalikku korda LOÜ-heite minimeerimiseks lastimise, merereisi ja lossimise ajal;
    .2    võtma arvesse täiendavaid LOÜsid, mis tekivad toornaftapesu käigus;
    .3    määrama kindlaks kava rakendamise eest vastutava isiku;
    .4    olema rahvusvahelisi reise tegevatel laevadel koostatud laeva kapteni ja juhtkonna liikmete töökeeles ning kui laeva kapteni ja juhtkonna liikmete töökeel ei ole inglise, prantsuse või hispaania keel, sisaldama tõlget ühte nendest keeltest.

7    Seda reeglit kohaldatakse ka gaasitankeritele, kuid üksnes juhul, kui nende lastimis- ja hoidlasüsteemid võimaldavad LOÜde (välja arvatud metaani) ohutut hoidmist laeva pardal või nende ohutut kaldale tagasisaatmist.

Reegel 16    Jäätmepõletus laeva pardal

1    Kui lõikes 4 ei sätestata teisiti, on jäätmete põletamine laeval lubatud ainult laeva jäätmepõletusahjus.

2    Keelatud on järgmiste jäätmete põletamine laeva pardal:
    .1    sellise lasti jäätmed, millele kohaldatakse konventsiooni I, II ja III lisa, või nendega seotud saastunud pakkematerjal;
    .2    polüklooritud bifenüülid (PCB-ühendid);
    .3    konventsiooni V lisas määratletud prügi, mis sisaldab raskmetalle rohkem kui mikrokogustes;
    .4    halogeenühendeid sisaldavad rafineeritud naftasaadused;
    .5    reoveesete ja jääkõli, mis ei ole tekkinud laeva pardal, ning
    .6    heitgaaside puhastamise süsteemi jäägid.

3    Polüvinüülkloriidide (PVC-ühendite) põletamine laeva pardal on keelatud, välja arvatud laeva jäätmepõletusahjus, millel on IMO tüübikinnitustunnistus.

4    Laeva tavapärase töö käigus tekkivat reoveesetet ja jääkõli võib põletada ka pea- või abijõuseadmes või kateldes, kuid sellisel juhul ei tohi see toimuda laeva sadamas või jõesuudmes viibimise ajal.

5    Mitte miski käesolevas reeglis:
    .1    ei mõjuta jäätmete ja muu aine kaadamisest põhjustatava merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni kehtivas redaktsioonis ja selle 1996. aasta protokollis toodud keeldu ega muid nõudeid
ega
    .2    välista võimalust välja töötada, paigaldada ja kasutada alternatiivse konstruktsiooniga laeva jäätmete termilise töötlemise seadmeid, mis vastavad käesoleva reegli nõuetele või ületavad neid.

6.1    Kui käesoleva reegli lõike 6 punktis 2 ei sätestata teisiti, peavad kõik 1. jaanuaril 2000 või hiljem ehitatud laeval asuvad jäätmepõletusahjud või jäätmepõletusahjud, mis on laevale paigaldatud 1. jaanuaril 2000 või hiljem, vastama käesoleva lisa IV liite nõuetele. Kõik jäätmepõletusahjud, millele seda lõiget kohaldatakse, peavad olema saanud administratsiooni heakskiidu, arvestades IMO väljatöötatud standardnõudeid laeva jäätmepõletusahjudele;

6.2    administratsioon võib lubada jätta käesoleva reegli lõike 6 punkti 1 kohaldamisalast välja laeva jäätmepõletusahju, mis on paigaldatud laevale enne 19. maid 2005, tingimusel et sellise laevaga tehakse reise ainult selle riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes, kelle lipu all on laeval õigus sõita.

7    Käesoleva reegli lõike 6 punkti 1 kohaselt paigaldatud jäätmepõletusahjul peab olema tootja kasutusjuhend, mida hoitakse seadme juures ja milles on kirjeldatud, kuidas kasutada jäätmepõletusahju käesoleva lisa IV liite punktis 2 kirjeldatud piirides.

8    Selle reegli lõike 6 punkti 1 kohaselt paigaldatud jäätmepõletusahju käitamise eest vastutavad töötajad peavad saama väljaõpet selle reegli lõikes 7 nõutud tootja kasutusjuhendis sisalduvate suuniste rakendamiseks.

9    Jäätmepõletusahjul, mis on paigaldatud selle reegli lõike 6 punkti 1 kohaselt, tuleb seadme töötamise ajal pidevalt jälgida põlemiskambri suitsugaasi väljundtemperatuuri. Pidevetteandega jäätmepõletusahju ei tohi jäätmeid panna, kui põlemiskambri suitsugaasi väljundtemperatuur on alla 850 °C. Jäätmepõletusahjud, millesse jäätmeid antakse ette partiide kaupa, peavad olema projekteeritud nii, et põlemiskambri suitsugaaside väljundtemperatuur 600 °C saavutatakse viie minuti jooksul pärast käivitamist ja seejärel stabiliseerub see vähemalt 850 °C juures.

Reegel 17    Vastuvõtuseadmed

1    Iga osalisriigi valitsus kohustub tagama vastuvõtuseadmete olemasolu, mis vastavad:
    .1    selliste laevade vajadustele, mis kasutavad selle laevaremondisadamaid osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate seadmete vastuvõtuks laevalt äraandmisel;
    .2    selliste laevade vajadustele, mis kasutavad selle sadamaid, terminale või laevaremondisadamaid heakskiidetud heitgaaside puhastamise süsteemidest pärit puhastusjääkide äraandmisel,
põhjustamata laevadele põhjendamatuid viivitusi, ning
    .3    selliste laevalammutustöökodade vajadustele, mis võtavad laevadelt vastu osoonikihti kahandavaid aineid ja neid aineid sisaldavaid seadmeid.
    2    Järgmised riigid võivad käesoleva reegli lõike 1 nõuded täita piirkondliku korralduse kaudu siis, kui nende riikide ainulaadse olukorra tõttu on piirkondlik korraldus ainus praktiline vahend nimetatud nõuete täitmiseks:
        .1    arengumaadest väikesed saareriigid ja
        .2    riigid, mille rannik piirneb Arktika vetega, tingimusel et piirkondlik korraldus hõlmab üksnes nende riikide Arktika vetes asuvaid sadamaid.

Piirkondlikus korralduses osalevad osalisriigid on kohustatud välja töötama piirkondliku vastuvõtuseadmete kava, võttes sealjuures arvesse IMO väljatöötatud suuniseid.

Iga korralduses osaleva osalisriigi valitsus on kohustatud andma IMO-le konventsiooni osalisriikidele edastamiseks alljärgneva teabe:
    .1    kuidas on piirkondlikus vastuvõtuseadmete kavas võetud arvesse IMO väljatöötatud suuniseid;
    .2    andmed konkreetsete piirkondlike laevajäätmete vastuvõtukeskuste kohta, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid, ning
    .3    andmed nende sadamate kohta, kus on ainult piiratud võimalustega vastuvõtuseadmed.

3    Kui osalisriigi mõni konkreetne sadam või terminal asub IMO väljatöötatavaid suuniseid arvestades selle reegli lõikes 1 viidatud ainete käitlemiseks ja töötlemiseks vajalikust tööstustaristust kaugel või ei oma sellist taristut ega saa seetõttu selliseid aineid vastu võtta, teavitab osalisriik sellisest sadamast või terminalist IMOt, et seda teavet oleks võimalik edastada kõikidele osalisriikidele ja IMO liikmesriikidele teadmiseks ja kohaste meetmete rakendamiseks. Osalisriik, mis on edastanud IMO-le sellise teabe, teavitab IMOt ka oma sadamatest ja terminalidest, kus on vastuvõtuseadmed selliste ainete käitlemiseks ja töötlemiseks.

4    Osalisriik teatab IMO liikmete teavitamiseks IMO-le kõigist olukordadest, kus käesoleva reegli alusel väljapakutud vastuvõtuseadmed ei ole kättesaadavad või on väidetavalt ebapiisavad.

Reegel 18    Laevakütuse kättesaadavus ja kvaliteet
Laevakütuse kättesaadavus

1    Osalisriigid võtavad kõik põhjendatud meetmed, et soodustada käesoleva lisa nõuetele vastavate laevakütuste kättesaadavust, ning teavitavad IMOt nõuetele vastavate laevakütuste kättesaadavusest oma sadamates ja terminalides.

2.1    Kui osalisriik leiab, et laeval kasutatavad laevakütused ei vasta käesoleva lisaga kehtestatud laevakütuste standarditele, on osalisriigi pädeval asutusel õigus nõuda, et laev:
    .1    esitaks dokumendi meetmete kohta, mida on võetud nõuetele vastavuse saavutamiseks, ja
    .2    esitaks tõendid selle kohta, et vastavalt reisiplaanile püüti osta nõuetele vastavat laevakütust ning kui see ei olnud kavandatud kohas kättesaadav, püüti leida sellise laevakütuse alternatiivseid allikaid ning vaatamata nõuetele vastava laevakütuse saamiseks tehtud jõupingutustele ei olnud sellist laevakütust võimalik osta.

2.2    Laevalt ei tohi nõuetele vastavuse saavutamiseks nõuda kavandatud marsruudilt kõrvalekaldumist ega tarbetut viivitamist.

2.3    Kui laev esitab selle reegli lõike 2 punktis 1 märgitud teabe, võtab osalisriik arvesse kõiki olulisi asjaolusid ja esitatud tõendeid, et määrata kindlaks asjakohased meetmed, sealhulgas vähendusmeetmete võtmata jätmine.

2.4    Kui nõuetele vastavat laevakütust ei õnnestu osta, teavitab laev sellest administratsiooni ja asjaomase sihtsadama pädevat asutust.

2.5    Kui laev on esitanud tõendid selle kohta, et nõuetele vastav laevakütus ei ole kättesaadav, teavitab osalisriik sellest IMOt.

Laevakütuse kvaliteet

3    Käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvatele laevadele kütusena punkerdatud ja selleks kasutatav laevakütus peab vastama järgmistele nõuetele:
    .1    välja arvatud selle reegli lõike 3 punktis 2 sätestatud juhtudel:
    1.1    peab laevakütus olema nafta rafineerimisel saadud süsivesinike segu. See ei välista väikeses koguses lisaainete kasutamist teatavate kasutusomaduste parandamiseks;
    1.2    laevakütus ei tohi sisaldada anorgaanilist hapet ja
    1.3    laevakütus ei tohi sisaldada lisaaineid ega keemilisi jäätmeid, mis:
        .1    ohustavad laevade turvalisust või mõjuvad kahjulikult masinate tööle või
        .2    on töötajatele kahjulikud või
        .3    suurendavad üldiselt õhusaastet;
    .2    kütusena kasutamiseks ettenähtud laevakütus, mis on saadud muul viisil peale nafta rafineerimise, ei tohi:
    2.1    olla suurema väävlisisaldusega kui käesoleva lisa reeglis 14 sätestatud kohaldatav väävlisisaldus;
    2.2    tekitada olukorda, kus mootori lämmastikoksiidide heide ületab reegli 13 lõigetes 3 ja 4, lõike 5 punkti 1 alapunktis 1 ning lõike 7 punktis 4 sätestatud kohaldatavaid heite piirväärtusi;
    2.3    sisaldada anorgaanilist hapet ega
    2.4.1    ohustada laevade turvalisust ega mõjuda kahjulikult masinate tööle ega
    2.4.2    olla töötajatele kahjulik ega
    2.4.3    suurendada üldiselt õhusaastet.

4    Seda reeglit ei kohaldata tahkele kivisöele ega tuumkütustele. Selle reegli lõikeid 5 ja 6 ning lõike 7 punkte 1 ja 2, lõike 8 punkte 1 ja 2 ning lõike 9 punkte 2, 3 ja 4 ei kohaldata gaasilistele kütustele, näiteks veeldatud maagaasile, surumaagaasile ega veeldatud naftagaasile. Laeva konkreetselt sellel laeval kütusena kasutamiseks punkerdatud gaasiliste kütuste väävlisisalduse peab dokumenteerima tarnija.

5    Käesoleva lisa reeglite 5 ja 6 kohaldamisalasse kuuluvate laevade pardal kütusena kasutamiseks punkerdatud ja kasutatud laevakütuse andmed tuleb kanda punkri saatelehele, mis sisaldab vähemalt käesoleva lisa V liites nimetatud andmeid.

6    Punkri saatelehte hoitakse laeva pardal sellises kohas, kus see on igal ajal kontrollimiseks kergesti kättesaadav. Seda säilitatakse kolm aastat pärast laevakütuse punkerdamist laeva.

7.1    Kui laev, millele seda lisa kohaldatakse, asub osalisriigi sadamas või meres paiknevas terminalis, võib osalisriigi valitsuse pädev asutus kontrollida punkri saatelehte ning kopeerida igat saatelehte ja nõuda, et laeva kapten kinnitaks punkri saatelehest tehtud koopia õigsust. Samuti võib pädev asutus kontrollida iga saatelehe sisu, konsulteerides sadamaga, kus saateleht välja anti.

7.2    Pädev asutus kontrollib kooskõlas selle reegli lõike 7 punktiga 1 punkri saatelehti ja teeb kinnitatud koopiad nii kiiresti kui võimalik, põhjustamata laevale asjatuid viivitusi.

8.1    Punkri saatelehele peab olema lisatud punkerdatud laevakütuse representatiivne proov, mille võtmisel on arvesse võetud IMO väljatöötatud suuniseid. Tarnija esindaja ja laeva kapten või punkerdamise eest vastutav juhtkonnaliige pitseerivad ja allkirjastavad proovi, kui punker on täidetud, ning proovi säilitatakse laeva kontrolli all seni, kuni laevakütus on olulises osas ära kasutatud, kuid igal juhul vähemalt 12 kuud alates punkerdamisest.

8.2     Kui osalisriik nõuab representatiivse proovi analüüsimist, siis tehakse seda vastavalt käesoleva lisa VI liites sätestatud kontrollimiskorrale, millega tehakse kindlaks, kas laevakütus vastab käesoleva lisa nõuetele.

9    Osalisriigid kohustuvad tagama, et nende määratud asjaomased asutused:
    .1    peavad kohalike laevakütuse tarnijate registrit;
    .2    nõuavad kohalikelt tarnijatelt käesoleva reegliga nõutud punkri saatelehe ja proovi esitamist, millega laevakütuse tarnija tõendab, et laevakütus vastab lisa reeglite 14 ja 18 nõuetele;
    .3    nõuavad kohalikelt tarnijatelt punkri saatelehe koopia säilitamist vähemalt kolme aasta jooksul, et sadamariik saaks vajaduse korral saatelehega tutvuda ja seda kontrollida;
    .4    võtavad asjakohaseid meetmeid selliste laevakütuse tarnijate suhtes, kelle puhul on leitud, et punkerdatav laevakütus ei vasta punkri saatelehel märgitule;
    .5    teavitavad administratsiooni sellest, et mõnele laevale punkerdatakse laevakütust, mis ei vasta käesoleva lisa reegli 14 või 18 nõuetele, ja
    .6    edastavad IMOle teavet osalisriikidele ja IMO liikmesriikidele edastamiseks kõigi juhtude kohta, kui laevakütuse tarnijad on jätnud täitmata käesoleva lisa reeglis 14 või 18 sätestatud nõuded.

10    Seoses osalisriikide korraldatava sadamariigi kontrolliga kohustuvad osalisriigid veel:
    .1    teavitama mittenõuetekohase laevakütuse punkerdamisest osalisriiki või kolmandat riiki, kelle jurisdiktsiooni all punkri saateleht välja anti, ja edastama kogu asjakohase teabe, ning
    .2    tagama, et avastatud mittenõuetekohase laevakütuse nõuetega vastavusse viimiseks võetakse asjakohaseid meetmeid.

11    400-se ja suurema kogumahutavusega laeva puhul, mida kasutatakse sagedaste ja regulaarsete sadamasse sisenemistega liinivedudel, võib administratsioon pärast taotluse esitamist ja mõjutatud riikidega konsulteerimist otsustada, et selle reegli lõike 6 järgimist võib dokumenteerida muul viisil, mis annab samasuguse kindluse käesoleva lisa reeglite 14 ja 18 järgimise kohta.

IV peatükk.
RAHVUSVAHELISE MERESÕIDU CO₂-MAHUKUST KÄSITLEVAD REEGLID

Reegel 19    Kohaldamine

1    Seda peatükki kohaldatakse kõigile 400-se ja suurema kogumahutavusega laevadele.

2    Selle peatüki sätteid ei kohaldata:
    .1    laevadele, mis sõidavad ainult vetes, mis kuuluvad selle riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla, kelle lipu all laeval on õigus sõita. Samas peab iga osalisriik asjakohaste meetmete võtmisega tagama, et sellised laevad ehitatakse ja need tegutsevad kooskõlas IV peatüki nõuetega niivõrd, kuivõrd see on põhjendatud ja otstarbekas;
    .2    mehaanilise jõuajamita laevadele ja platvormidele, sealhulgas tootmise, ladustamise ja mahalaadimise ujuvrajatistele, ujuvmahutitele ja puurplatvormidele, olenemata nende peajõuseadmest.

3    Käesoleva lisa reegleid 22, 23, 24 ja 25 ei kohaldata mittetavapärase peajõuseadmega laevadele, välja arvatud järgmistel juhtudel: reegleid 22 ja 24 kohaldatakse reegli 2 lõike 2 punktis 1 määratletud 1. septembril 2019 või hiljem üle antud mittetavapärase peajõuseadmega ristluslaevadele ning tavapärase ja mittetavapärase peajõuseadmega veeldatud maagaasi tankeritele ning reegleid 23 ja 25 kohaldatakse mittetavapärase peajõuseadmega ristluslaevadele ning tavapärase ja mittetavapärase peajõuseadmega veeldatud maagaasi tankeritele. Reegleid 22, 23, 24, 25 ja 28 ei kohaldata polaarkoodeksis määratletud A-kategooria laevadele.

4    Vaatamata käesoleva reegli lõikele 1 võib administratsioon loobuda lisa reegli 22 ja reegli 24 täitmise nõudest 400-se ja suurema kogumahutavusega laevade puhul.

5    Selle reegli lõiget 4 ei kohaldata 400-se ja suurema kogumahutavusega laevadele:
    .1    mille kohta on ehitusleping sõlmitud 1. jaanuaril 2017 või hiljem või
    .2    millel ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2017 või hiljem või
    .3    mis antakse üle 1. juulil 2019 või hiljem või
    .4    kui tegemist on uue või olemasoleva laeva käesoleva lisa reegli 2 lõike 2 punktis 17 määratletud olulises osas ümberehitamisega 1  jaanuaril 2017 või hiljem ja kui neile laevadele kohaldatakse käesoleva lisa reegli 5 lõike 4 punkte 2 ja 3.

6    Selle osalisriigi administratsioon, mis lubab lõike 4 kohaldamist või peatab või lõpetab lõike 4 kohaldamise või keeldub nimetatud lõike kohaldamisest laevale, millel on õigus sõita tema riigi lipu all, teatab üksikasjadest viivitamata IMO-le, kes edastab need käesoleva protokolli osalisriikidele teadmiseks.

Reegel 20    Eesmärk

Selle peatüki eesmärk on vähendada rahvusvahelise meresõidu CO₂-mahukust, seades sihiks IMO laevade kasvuhoonegaaside heite vähendamise esialgses strateegias nimetatud eesmärgid.

Reegel 21    Talitlusnõuded

Käesoleva lisa reeglis 20 märgitud eesmärgi saavutamiseks peab laev, millele seda peatükki kohaldatakse, järgima oma CO₂-mahukuse vähendamiseks olenevalt olukorrast järgmisi talitlusnõudeid:
    .1    CO₂-mahukuse tehnilised nõuded koosõlas käesoleva lisa reeglitega 22, 23, 24 ja 25 ning
    .2    tegeliku CO₂-mahukusega seotud nõuded koosõlas käesoleva lisa reeglitega 26, 27 ja 28.

Reegel 22    Saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI)

1    Saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) arvutatakse:
    .1    iga uue laeva kohta;
    .2    iga uue laeva kohta, mis on olulises osas ümber ehitatud, ning
    .3    iga uue või olemasoleva laeva kohta, mis on olulises osas ümber ehitatud nii ulatuslikult, et administratsioon loeb sellise laeva äsja ehitatud laevaks,
mis kuulub ühte või mitmesse käesoleva lisa reegli 2 lõike 2 punktides 5, 7, 9, 11, 14–16, 20, 22 ja 26–29 toodud kategooriatest. Saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) on igale laevale eriomane ja näitab laeva eeldatavaid omadusi energiatõhususe aspektist ning selle juurde kuulub energiatõhususe indeksi tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab saavutatud energiatõhususe indeksi arvutamiseks vajalikku teavet ja milles on näidatud arvutuste käik. Saavutatud energiatõhususe indeksit (EEDI) kontrollib energiatõhususe indeksi tehnilise dokumentatsiooni alusel administratsioon või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioon.

2    Saavutatud energiatõhususe indeksi (EEDI) arvutamisel võetakse arvesse IMO väljatöötatud suuniseid.

3    Iga laeva kohta, millele kohaldatakse käesoleva lisa reeglit 24, esitab administratsioon või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioon elektroonilisel teel kooskõlas IMO väljatöötatud suunistega nõutava ja saavutatud energiatõhususe indeksi väärtuse ning sellega seotud teabe:
    .1    seitsme kuu jooksul alates käesoleva lisa reegli 5 lõike 4 kohaselt nõutava ülevaatuse tegemisest või
    .2    seitsme kuu jooksul alates 1. aprillist 2022, kui laev on üle antud enne 1. aprilli 2022.

Reegel 23    Saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeks (EEXI)

1    Saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeks (EEXI) arvutatakse:
    .1    iga laeva kohta ja
    .2    iga laeva kohta, mis on olulises osas ümber ehitatud,
mis kuulub ühte või mitmesse käesoleva lisa reegli 2 lõike 2 punktides 5, 7, 9, 11, 14–16, 22 ja 26–29 toodud kategooriatest. Saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeks (EEXI) on igale laevale eriomane ja näitab laeva eeldatavaid omadusi energiatõhususe aspektist ning selle juurde kuulub olemasoleva laeva energiatõhususe indeksi tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeksi arvutamiseks vajalikku teavet ja milles on näidatud arvutuste käik. Saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeksit (EEXI) kontrollib olemasoleva laeva energiatõhususe indeksi tehnilise dokumentatsiooni alusel administratsioon või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioon.

2    Saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeksi (EEXI) arvutamisel võetakse arvesse IMO väljatöötatud suuniseid.

3    Vaatamata käesoleva reegli lõikele 1 võib iga laeva puhul, millele kohaldatakse käesoleva lisa reeglit 22, käsitada saavutatud energiatõhususe indeksit (EEDI), mille administratsioon või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioon on kooskõlas käesoleva lisa reegli 22 lõikega 1 üle kontrollinud, saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeksina (EEXI), kui saavutatud energiatõhususe indeksi (EEDI) väärtus on käesoleva lisa reeglis 25 nõutava olemasoleva laeva energiatõhususe indeksiga (EEXI) võrdne või sellest väiksem. Sellisel juhul kontrollitakse saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeksit (EEXI) energiatõhususe indeksi (EEDI) tehnilise dokumentatsiooni alusel.

Reegel 24    Nõutav energiatõhususe indeks (EEDI)

1    Iga:
    .1    uue laeva puhul;
    .2    uue laeva puhul, mis on olulises osas ümber ehitatud, ning
    .3    uue või olemasoleva laeva puhul, mis on olulises osas ümber ehitatud nii ulatuslikult, et administratsioon loeb sellise laeva äsja ehitatud laevaks,
mis kuulub mõnda reegli 2 lõike 2 punktides 5, 7, 9, 11, 14–16, 22 ja 26–29 toodud kategooriatest ja millele kohaldatakse seda peatükki, on saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) järgmine:

        Saavutatud EEDI ≤ nõutav EEDI = (1 – X/100) × võrdluskõvera väärtus,
kus X on tabelis 1 esitatud nõutava energiatõhususe indeksi vähenduskoefitsient energiatõhususe indeksi võrdluskõvera suhtes.

2     Iga uue ja olemasoleva laeva kohta, mis on olulises osas ümber ehitatud nii ulatuslikult, et administratsioon loeb sellise laeva äsja ehitatud laevaks, arvutatakse saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) välja selle reegli lõikes 1 esitatud nõudeid arvestades, kasutades vähenduskoefitsienti, mis vastab ümberehitatud laeva tüübile ja suurusele ümberehitamise lepingu kuupäeva seisuga või lepingu puudumise korral ümberehitamise alguskuupäeva seisuga.

Tabel 1. Energiatõhususe indeksi (EEDI) vähenduskoefitsiendid (protsendina) energiatõhususe indeksi võrdluskõvera suhtes

* Vähenduskoefitsient tuleb lineaarselt interpoleerida kahe väärtuse vahel sõltuvalt laeva suurusest. Väiksema suurusega laevadele tuleb kohaldada vähenduskoefitsiendi madalamat väärtust.
** Nende laevade puhul algab 1. etapp 1. septembril 2015.
*** Vähenduskoefitsienti kohaldatakse reegli 2 lõike 2 punktis 1 määratletud 1. septembril 2019 või hiljem üleantud laevadele.

Märkus. "Ei kohaldata“ tähendab, et nõutavat energiatõhususe indeksit (EEDI) ei kohaldata.

3    Võrdluskõvera väärtused arvutatakse järgmiselt:
       Võrdluskõvera väärtus = a × b−c,
kus a, b ja c on tabelis 2 toodud parameetrid.

Tabel 2. Võrdluskõvera väärtuste määramise parameetrid erinevate laevatüüpide puhul

* kasutatakse alates 2. etapist.

4    Kui laeva konstruktsioon võimaldab seda liigitada rohkem kui ühe tabelis 2 esitatud laevatüübi määratluse alla, loetakse vastava laeva nõutavaks energiatõhususe indeksiks kõige rangemat (kõige madalamat) nõutavat energiatõhususe indeksit.

5    Iga laeva puhul, millele käesolevat reeglit kohaldatakse, peab laevale paigaldatud peajõuseadmete koguvõimsus olema vähemalt nii suur, nagu on vaja laeva manööverdamisvõime säilitamiseks ebasoodsates oludes, nagu on määratletud IMO poolt välja töötatavates suunistes.

6    1. etapi alguses ja 2. etapi keskel vaatab IMO üle tehnoloogiliste arengute olukorra ning kui see osutub vajalikuks, siis muudab käesolevas reeglis sätestatud ajaperioode, energiatõhususe indeksi (EEDI) võrdluskõvera arvutamise parameetreid asjaomaste laevatüüpide puhul ning vähendusmäärasid.

Reegel 25    Nõutav olemasoleva laeva energiatõhususe indeks (EEXI)

1  .1    Iga laeva kohta ja
    .2    iga laeva kohta, mis on olulises osas ümber ehitatud,
mis kuulub mõnda reegli 2 lõike 2 punktides 5, 7, 9, 11, 14–16, 22 ja 26–29 toodud kategooriatest ning millele kohaldatakse seda peatükki, on saavutatud olemasoleva laeva energiatõhususe indeks (EEXI) järgmine:

      Saavutatud EEXI ≤ nõutav EEXI = (1 − Y/100 ) × EEDI kontrollrea väärtus,
kus Y on tabelis 3 esitatud nõutava olemasoleva laeva energiatõhususe indeksi vähenduskoefitsient energiatõhususe indeksi võrdluskõvera suhtes.

Tabel 3. Olemasoleva laeva energiatõhususe indeksi (EEXI) vähenduskoefitsiendid (protsendina) energiatõhususe indeksi võrdluskõvera suhtes

* Vähenduskoefitsient tuleb lineaarselt interpoleerida kahe väärtuse vahel sõltuvalt laeva suurusest.
Väiksema suurusega laevadele tuleb kohaldada vähenduskoefitsiendi madalamat väärtust.

2    Energiatõhususe indeksi (EEDI) võrdluskõvera väärtused arvutatakse kooskõlas käesoleva lisa reegli 24 lõigetega 3 ja 4. Veeremilaevade ja parvlaevade puhul viidatakse neile võrdluskõvera väärtusele, mida kasutatakse käesoleva lisa reegli 24 lõike 3 kohaselt alates 2. etapist.

3    IMO kontrollib 1. jaanuariks 2026 selle reegli tõhusust, võttes arvesse kõiki IMO väljatöötatud suuniseid. Kui osalisriigid otsustavad selle kontrolli tulemusena käesolevat reeglit muuta, tuleb sellised muudatused vastu võtta ja jõustada kooskõlas konventsiooni artikliga 16.

Reegel 26    Laeva energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP)

1    Iga laev on kohustatud pardal hoidma laeva individuaalset energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP). See võib moodustada osa laeva meresõiduohutuse korraldamise süsteemist (SMS). Laeva energiatõhususe juhtimiskava koostamisel ja ülevaatamisel võetakse arvesse IMO vastuvõetud suuniseid.

2    5000-se ja suurema kogumahutavusega laeva energiatõhususe juhtimiskava peab sisaldama kirjeldust metoodikast, mida kasutatakse käesoleva lisa reegli 27 lõikes 1 sätestatud andmete kogumiseks, ning protsessidest, mida kasutatakse laeva administratsioonile andmete esitamiseks.

3    Kui 5000-se ja suurema kogumahutavusega laev kuulub ühte või mitmesse käesoleva lisa reegli 2 lõike 2 punktides 5, 7, 9, 11, 14–16, 22 ja 26–29 toodud kategooriatest:
    .1    kuni 1. jaanuarini 2023 peab laeva energiatõhususe juhtimiskava sisaldama:
        .1    käesoleva lisa reeglis 28 nõutud saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja (CII) arvutamiseks kasutatava metoodika ja laeva administratsioonile andmete esitamiseks kasutatavate protsesside kirjeldust;
        .2    käesoleva lisa reeglis 28 kirjeldatud nõutavat aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitajat järgmise kolme aasta kohta;
        .3    rakenduskava, milles on kirjeldatud, kuidas kavatsetakse nõutav aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja järgmise kolme aasta jooksul saavutada, ning
        .4    enesehindamise ja -parendamise kord.
    .2    Laeva puhul, mille CO₂-mahukuse klass on käesoleva lisa reegli 28 kohaselt olnud kolmel järjestikusel aastal D või mille klass on E, vaadatakse laeva energiatõhususe juhtimiskava kooskõlas käesoleva lisa reegli 28 lõikega 8 üle ja lisatakse sellele parandusmeetmete kava, mille eesmärk on saavutada nõutav aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja.
.3    Laeva energiatõhususe juhtimiskava tuleb kontrollida ja selle suhtes tuleb teha reederi auditid, võttes arvesse IMO väljatöötatavaid suuniseid.

Reegel 27    Laeva kütusekulu andmete kogumine ja aruandlus

1    Alates 2019. kalendriaastast on kõik 5000-se ja suurema kogumahutavusega laevad kohustatud koguma käesoleva lisa IX liites sätestatud andmeid jooksva kalendriaasta ja iga sellele järgneva kalendriaasta või vajaduse korral kalendriaasta osa kohta laeva energiatõhususe juhtimiskavas sisalduva metoodika kohaselt.

2    Kui selle reegli lõigetes 4, 5 ja 6 ei ole ette nähtud teisiti, liidab laev iga kalendriaasta lõpus kokku vastaval kalendriaastal või vajaduse korral kalendriaasta osas kogutud andmed.

3    Kui selle reegli lõigetes 4, 5 ja 6 ei ole ette nähtud teisiti, esitab laev kolme kuu jooksul pärast iga kalendriaasta lõppu oma administratsioonile või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioonile elektroonilisel teel iga käesoleva lisa IX liites nimetatud näitaja koguväärtuse, kasutades IMO väljatöötatavat standardvormi.

4    Kui laev läheb ühelt administratsioonilt üle teisele, esitab laev ülemineku lõpuleviimise kuupäeval või sellele võimalikult lähedasel kuupäeval üleandvale administratsioonile või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioonile sellele administratsioonile vastava kalendriaasta perioodi kohta koondandmed, nagu on sätestatud käesoleva lisa IX liites, ning nimetatud administratsiooni eelneval nõudel ka eristatud andmed.

5    Kui üks reeder asendub teisega, esitab laev asendumise lõpuleviimise kuupäeval või sellele võimalikult lähedasel kuupäeval oma administratsioonile või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioonile sellele reederile vastava kalendriaasta perioodi kohta koondandmed, nagu on sätestatud käesoleva lisa IX liites, ning administratsiooni eelneval nõudel ka eristatud andmed.

6    Kui üks administratsioon asendub teisega ning üks reeder asendub teisega, kohaldatakse käesoleva reegli lõiget 4.

7    Andmeid kontrollitakse administratsiooni kehtestatud korra kohaselt, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid.

8    Kui selle reegli lõigetes 4, 5 ja 6 ei ole ette nähtud teisiti, peavad eristatud andmed, mis on aluseks käesoleva lisa IX liites märgitud andmete aruandele eelmise kalendriaasta kohta, olema kergesti ligipääsetavad vähemalt 12 kuu jooksul alates vastava kalendriaasta lõpust ning need tuleb teha administratsioonile vastava nõude esitamise korral kättesaadavaks.

9    Administratsioon tagab, et tema registreeritud 5000-se ja suurema kogumahutavusega laevade esitatud käesoleva lisa IX liites märgitud andmete aruanded edastatakse elektroonilisel teel ja IMO väljatöötatavat standardvormi kasutades IMO laevade kütusekulu andmebaasi ühe kuu jooksul alates nimetatud laevade vastavuskinnituste väljaandmisest.

10    IMO laevade kütusekulu andmebaasi esitatud andmete aruannete alusel koostab IMO peasekretär merekeskkonna kaitse komiteele igal aastal aastaaruande, milles tehakse kokkuvõte kogutud andmetest, puuduvate andmete seisust ning muust asjakohasest teabest, mida komitee võib nõuda.

11    IMO peasekretär annab selle laeva administratsioonile, millele käesoleva lisa reeglit 28 kohaldatakse, ligipääsu kõigile kogu eelneva kalendriaasta kohta esitatud andmetele, mis on selle laeva kohta kantud IMO laevade kütusekulu andmebaasi.

12    IMO peasekretär peab andmebaasi anonüümitud kujul, et ühegi konkreetse laeva tuvastamine ei oleks võimalik. Osalisriikidel on anonüümitud andmetele juurdepääs ainult analüüsi ja arvestuse tegemiseks.

13    IMO laevade kütusekulu andmebaasi pidamise võtab enda kohustuseks ning selle pidamist juhib IMO peasekretär IMO väljatöötatavate suuniste kohaselt.

Reegel 28    Tegelik CO₂-mahukus
Saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja (CII)

1    Pärast 2023. kalendriaasta lõppu ja pärast iga järgmise kalendriaasta lõppu peab iga 5000-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis kuulub ühte või mitmesse käesoleva lisa reegli 2 lõike 2 punktides 5, 7, 9, 11, 14–16, 22 ja 26–29 toodud kategooriatest, välja arvutama saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja eelneva kalendriaasta 12 kuu kohta alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, kasutades käesoleva lisa reegliga 27 kooskõlas kogutud andmeid ja võttes arvesse IMO väljatöötatavaid suuniseid.

2    Laev peab kolme kuu jooksul pärast iga kalendriaasta lõppu teatama elektroonilisel teel oma administratsioonile või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioonile saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja, kasutades IMO väljatöötatavat standardvormi.

3    Käesoleva reegli lõikeid 1 ja 2 arvestamata peab laev juhul, kui see läheb üle reegli 27 lõikes 4, 5 või 6 käsitletud korras ja üleminek viiakse lõpule pärast 1. jaanuari 2023, pärast ülemineku toimumise kalendriaastat arvutama ja esitama saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja ülemineku toimumise kalendriaasta kogu 12 kuu pikkuse perioodi kohta alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini kooskõlas reegli 28 lõigetega 1 ja 2, mida tuleb kontrollida kooskõlas käesoleva lisa reegli 6 lõikega 6, võttes arvesse IMO väljatöötatavaid suuniseid. Mitte ükski käesoleva reegli säte ei vabasta ühtegi laeva käesoleva lisa reeglist 27 või käesolevast reeglist tulenevast aruandluskohustusest.

Nõutav aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja (CII)

4    Iga 5000-se ja suurema kogumahutavusega laeva, mis kuulub ühte või mitmesse käesoleva lisa reegli 2 lõike 2 punktides 5, 7, 9, 11, 14–16, 22 ja 26–29 toodud kategooriatest, nõutav aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja määratakse kindlaks järgmiselt:

Nõutav aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja = (1 – Z/100) × CIIR,
    kus
    Z on aastane vähenduskoefitsient, mille eesmärk on tagada laeva tegeliku CO₂-mahukuse näitaja pidev paranemine konkreetse klassi sees, ja
    CIIR on kontrollrea väärtus.

5    Aastase vähenduskoefitsiendi Z ja kontrollrea väärtuse CIIR määramisel võetakse arvesse IMO väljatöötatavaid suuniseid.
Tegeliku CO₂-mahukuse klass

6    Saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja dokumenteeritakse ja seda võrreldakse nõutava aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitajaga, et administratsioon või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioon saaks määrata kindlaks tegeliku CO₂-mahukuse klassi A, B, C, D või E, millega tähistatakse suurepärast, head, keskmist, kesist või halba tulemuslikkust, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid. CO₂-mahukuse C-klassi keskpunkt on väärtus, mis on võrdväärne selle reegli lõikes 4 kirjeldatud nõutava aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitajaga.

Parandusmeetmed ja soodustused

7    Laevale, mille CO₂-mahukuse klass on olnud kolmel järjestikusel aastal D või mille klass on E, tuleb koostada parandusmeetmete kava, mille eesmärk on saavutada nõutav aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja.

8    Laeva energiatõhususe juhtimiskava tuleb üle vaadata ja sellele tuleb lisada parandusmeetmete kava, võttes arvesse IMO väljatöötatavaid suuniseid. Muudetud laeva energiatõhususe juhtimiskava tuleb kontrollimiseks esitada administratsioonile või selle nõuetekohaselt volitatud organisatsioonile eelistatavalt koos selle reegli lõikes 2 nõutava saavutatud aastase tegeliku CO₂-mahukuse näitaja aruandega, kuid igal juhul ühe kuu jooksul alates nimetatud aruande esitamisest.

9    Laeval, mille CO₂-mahukuse klass on olnud kolmel järjestikusel aastal D või mille klass on E, tuleb nõuetekohaselt võtta muudetud laeva energiatõhususe juhtimiskavas nimetatud kavandatud parandusmeetmed.

10    Administratsiooni, sadamavaldajaid ja muid asjakohaseid sidusrühmi kutsutakse üles pakkuma A- või B-klassiga laevadele soodustusi.

Läbivaatamine

11    IMO vaatab 1. jaanuariks 2026 läbi järgmised aspektid:
    .1     käesoleva reegli tõhusus rahvusvahelise meresõidu CO₂-mahukuse vähendamisel;
    .2    vajadus tõhustatud parandusmeetmete või muude heastamismeetmete järele, sealhulgas võimalike täiendavate olemasoleva laeva energiatõhususe indeksit (EEXI) käsitlevate nõuete järele;
    .3    vajadus jõustamismehhanismi tugevdamise järele;
    .4    vajadus andmekogumissüsteemi tugevdamise järele ning
    .5     vähenduskoefitsiendi Z ja CIIR väärtuste ülevaatamine.
Kui osalisriigid otsustavad selle läbivaatamise tulemusena käesolevat reeglit muuta, tuleb sellised muudatused vastu võtta ja jõustada kooskõlas konventsiooni artikliga 16.

Reegel 29    Laevade energiatõhususe parandamisega seotud tehnilise koostöö ja tehnosiirde edendamine

1    Administratsioonid kohustuvad koostöös IMO ja teiste rahvusvaheliste organitega toetama riike, eriti arenguriike, kes taotlevad tehnilist abi, ja osutama neile vajaduse korral abi otse või IMO kaudu.

2    Iga osalisriigi administratsioon kohustub kooskõlas oma riigisiseste õigusaktide ja põhimõtetega tegema aktiivselt koostööd teiste osalisriikidega, et edendada tehnoloogia arendamist ja tehnosiiret ning teabevahetust riikide suhtes, kes taotlevad tehnilist abi, eriti arenguriikide suhtes, seoses käesoleva lisa IV peatüki, eriti reegli 19 lõigete 4–6 nõuete täitmiseks mõeldud meetmete võtmisega.

5. peatükk
LISA SÄTETE TÄITMISE KONTROLLIMINE

Reegel 30    Kohaldamine

Osalisriigid kohustuvad selles lisas sisalduvate kohustuste ja ülesannete täitmisel järgima rakendamise koodeksi sätteid.

Reegel 31 Täitmise kontrollimine

1    Iga osalisriik kohustub läbima IMO korraldatud auditistandardi kohaseid korralisi auditeid, mille käigus kontrollitakse käesoleva lisa täitmist ja rakendamist.

2    IMO peasekretär vastutab auditeerimissüsteemi haldamise eest IMO väljatöötatud suuniste alusel.

3    Iga osalisriik vastutab auditile kaasaaitamise ja auditi järelduste alusel tegevuskava elluviimise eest IMO väljatöötatud suuniste alusel.

4    Osalisriikide auditid:
    .1    peavad põhinema IMO peasekretäri väljatöötatud üldisel ajakaval, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid, ning
    .2    tuleb läbi viia regulaarselt, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid.