1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni I lisa [seisuga 01.05.2024]

Konsolideeritud tekst seisuga 01.05.2024

Sisaldab muudatusi, mis on vastu võetud resolutsioonidega MEPC.117(52), MEPC.141(54), MEPC.154(55), MEPC.164(56), MEPC.186(59), MEPC.187(59), MEPC.189(60), MEPC.235(65), MEPC.236(65), MEPC.238(65), MEPC.246(66), MEPC.248(66), MEPC.256(67), MEPC.265(68), MEPC.266(68), MEPC.276(70), MEPC.314(74), MEPC.315(74), MEPC.329(76), MEPC.330(76), MEPC.343(78), MEPC.344(78), MEPC.359(79)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon

MARPOL I LISA
NAFTAREOSTUSE VÄLTIMISE EESKIRJAD

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

Reegel 1    Mõisted

Lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

1     Nafta – nafta igasugusel kujul, sealhulgas toornafta, kütteõli, naftasetted, naftajäägid ja rafineeritud naftasaadused (välja arvatud naftakeemiasaadused, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni II lisa sätteid), ning ilma et see piiraks eespool esitatu üldist laadi, lisa I liites loetletud ained.

2     Toornafta – looduslikult maapinnas esinev veo hõlbustamiseks töödeldud või töötlemata vedel süsivesinike segu, sealhulgas

    .1    toornafta, millest võib olla eemaldatud teatavaid destillatsioonifraktsioone;

    .2    toornafta, millele võib olla lisatud teatavaid destillatsioonifraktsioone.

3    Naftane segu – naftat sisaldav segu.

4    Naftakütus – nafta, mida kasutatakse kütusena sellist naftat vedavate laevade jõuseadmetes ja abimehhanismides.

5    Naftatanker – laev, mis on ehitatud või kohandatud eelkõige nafta veoks mahtlastina lastiruumides, kaasa arvatud kombineeritud lasti laevad, konventsiooni II lisas määratletud NLS-tankerid ja SOLAS 1974 (muudetud redaktsioonis) II-1 peatüki reegli 3 lõikes 20 määratletud gaasitankerid, kui selle lastiks või lasti osaks on mahtlastina veetav nafta.

6    Toornaftatanker – naftatanker, mis veab lastina toornaftat.

7    Naftasaaduste tanker – naftatanker, mis veab lastina muud naftat kui toornafta.

8    Kombineeritud lasti laev – laev, mis on konstrueeritud nii nafta kui ka tahke puistlasti vedamiseks.

9    Olulises ulatuses ümberehitamine –
    .1    laeva selline ümberehitamine, mis:
       .1   muudab oluliselt laeva mõõtmeid või lastimahutavust;
       .2    muudab laeva tüüpi;
       .3    on administratsiooni hinnangul ette võetud põhiliselt eesmärgiga pikendada laeva eluiga või
       .4     muudab laeva muul viisil nii, et kui laev oleks uus, tuleks selle suhtes kohaldada konventsiooni asjaomaseid sätteid, mida selle kui olemasoleva laeva suhtes ei kohaldata.

     .2     Olenemata selle mõiste määratlusest:
       .1      ei loeta lisa kohaldamisel olulises ulatuses ümberehitamiseks vähemalt 20 000-tonnise kandevõimega, hiljemalt 1. juunil 1982 reegli 1 lõike 28 punkti 3 määratluse kohaselt üle antud naftatankeri ümberehitamist lisa reegli 18 nõuete täitmiseks;
       .2      ei loeta lisa kohaldamisel olulises ulatuses ümberehitamiseks enne 6. juulit 1996 reegli 1 lõike 28 punkti 5 määratluse kohaselt üle antud naftatankeri ümberehitamist lisa reegli 19 või 20 nõuete täitmiseks.

10    Lähim maa. Kaugus lähimast maast – kaugus lähtejoonest, millest arvestatakse kõnealuse territooriumi territoriaalmerd rahvusvahelise õiguse alusel; konventsiooni kohaldamisel tähendab kaugus Austraalia kirderannikust kaugust joonest, mis algab Austraalia rannikul asuvast punktist: 11° 00 ́ lõunalaiust, 142° 08 ́ idapikkust
punktini 10° 35 ́ lõunalaiust, 141° 55 ́ idapikkust,
sealt punktini 10° 00 ́ lõunalaiust, 142° 00 ́ idapikkust,
sealt punktini 9° 10 ́ lõunalaiust, 143° 52 ́ idapikkust,
sealt punktini 9° 00 ́ lõunalaiust, 144° 30 ́ idapikkust,
sealt punktini 10° 41 ́ lõunalaiust, 145° 00 ́ idapikkust,
sealt punktini 13° 00 ́ lõunalaiust, 145° 00 ́ idapikkust,
sealt punktini 15° 00 ́ lõunalaiust, 146° 00 ́ idapikkust,
sealt punktini 17° 30 ́ lõunalaiust, 147° 00 ́ idapikkust,
sealt punktini 21° 00 ́ lõunalaiust, 152° 55 ́ idapikkust,
sealt punktini 24° 30 ́ lõunalaiust, 154° 00 ́ idapikkust,
sealt Austraalia rannikul asuva punktini 24° 42 ́ lõunalaiust, 153° 15 ́ idapikkust.

11     Eripiirkond – merepiirkond, kus okeanograafilistest ja ökoloogilistest tingimustest ning liikluse erilaadist tulenevatel tunnustatud tehnilistel põhjustel on tarvis kasutusele võtta kohustuslikud erimeetodid naftast põhjustatud merereostuse vältimiseks.

Lisa kohaldamisel määratletakse eripiirkonnad järgmiselt:

    .1    Vahemere piirkond – Vahemeri koos lahtede ja ääremeredega; mille piiriks on Vahemere ja Musta mere vahel paralleel 41° põhjalaiust ning mis piirneb läänes Gibraltari väinaga piki meridiaani 5° 36’ läänepikkust;

    .2    Läänemere piirkond – Läänemeri koos Põhjalahe, Soome lahe ja Läänemere suudmega, mis piirneb Greneni paralleeliga Skagerraki väinas 57° 44,8’ põhjalaiust;

    .3    Musta mere piirkond – Must meri kuni Vahemere ja Musta mere vahelise piirjooneni piki paralleeli 41° põhjalaiust;

    .4    Punase mere piirkond – Punane meri koos Suessi ja Al-‘Aqaba’ lahega, mis piirneb lõunas Ras si Ane (12° 28,5’ põhjalaiust ja 43° 19,6’ idapikkust) ja Husn Muradi (12° 40,4’ põhjalaiust ja 43° 30,2’ idapikkust) vahelise loksodroomiga;

    .5    Lahtede piirkond – piirkond, mis paikneb loode pool Ras al Haddi (22° 30’ põhjalaiust ja 59° 48’ idapikkust) ja Ras al Fastehi (25° 04’ põhjalaiust ja 61° 25’ idapikkust) vahelist loksodroomi;

    .6    Adeni lahe piirkond – Adeni lahe osa, mis paikneb Punase mere ja Araabia mere vahel ning piirneb läänes Ras si Ane (12° 28,5’ põhjalaiust ja 43° 19,6’ idapikkust) ja Husn Muradi (12° 40,4’ põhjalaiust ja 43° 30,2’ idapikkust) vahelise loksodroomiga ning idas Ras Asiri (11° 50’ põhjalaiust ja 51° 16,9’ idapikkust) ja Ras Fartaki (15° 35’ põhjalaiust ja 52° 13,8’ idapikkust) vahelise loksodroomiga;

    .7    Antarktika piirkond – merepiirkond lõuna pool laiuskraadi 60° lõunalaiust;

    .8    Euroopa vete loodepiirkond – Põhjameri koos juurdepääsudega, Iiri meri koos juurdepääsudega, Keldi meri, La Manche’i väin koos juurdepääsudega ja Iirimaast vahetult lääne pool asetsev Kirde-Atlandi osa. Piirkond on piiratud järgmisi punkte ühendava joonega:
          48° 27’ põhjalaiust Prantsusmaa rannikul
          48° 27’ põhjalaiust; 6° 25’ läänepikkust
          49° 52’ põhjalaiust; 7° 44’ läänepikkust
          50° 30’ põhjalaiust; 12° läänepikkust
          56°30’ põhjalaiust; 12° läänepikkust
          62° põhjalaiust; 3° läänepikkust
          62° põhjalaiust Norra rannikul
          57° 44,8’ põhjalaiust Taani ja Rootsi rannikul;

    .9    Araabia mere Omaani piirkond – järgmiste koordinaatidega piiratud merepiirkond:
          22° 30,00’ põhjalaiust; 59° 48,00’ idapikkust
          23° 47,27’ põhjalaiust; 60° 35,73’ idapikkust
          22° 40,62’ põhjalaiust; 62° 25,29’ idapikkust
          21° 47,40’ põhjalaiust; 63° 22,22’ idapikkust
          20° 30,37’ põhjalaiust; 62° 25,41’ idapikkust
          19° 45,90’ põhjalaiust; 62° 25,97’ idapikkust
          18° 49,92’ põhjalaiust; 62° 02,94’ idapikkust
          17° 44,36’ põhjalaiust; 61° 05,53’ idapikkust
          16° 43,71’ põhjalaiust; 60° 25,62’ idapikkust
          16° 03,90’ põhjalaiust; 59° 32,24’ idapikkust
          15° 15,20’ põhjalaiust; 58° 58,52’ idapikkust
          14° 36,93’ põhjalaiust; 58° 10,23’ idapikkust
          14° 18,93’ põhjalaiust; 57° 27,03’ idapikkust
          14° 11,53’ põhjalaiust; 56° 53,75’ idapikkust
          13° 53,80’ põhjalaiust; 56° 19,24’ idapikkust
          13° 45,86’ põhjalaiust; 55° 54,53’ idapikkust
          14° 27,38’ põhjalaiust; 54° 51,42’ idapikkust
          14° 40,10’ põhjalaiust; 54° 27,35’ idapikkust
          14° 46,21’ põhjalaiust; 54° 08,56’ idapikkust
          15° 20,74’ põhjalaiust; 53° 38,33’ idapikkust
          15° 48,69’ põhjalaiust; 53° 32,07’ idapikkust
          16° 23,02’ põhjalaiust; 53° 14,82’ idapikkust
          16° 39,06’ põhjalaiust; 53° 06,52’ idapikkust.

    .10    Lõuna-Aafrika lõunaveed – järgmiste koordinaatidega piiratud merepiirkond:
          31° 14’ lõunalaiust; 12° 50’ idapikkust
          31° 30’ lõunalaiust; 17° 12’ idapikkust
          32° 00’ lõunalaiust; 17° 06’ idapikkust
          32° 32’ lõunalaiust; 16° 52’ idapikkust
          34° 06’ lõunalaiust; 17° 24’ idapikkust
          36° 58’ lõunalaiust; 20° 54’ idapikkust
          36° 00’ lõunalaiust; 22° 30’ idapikkust
          35° 14’ lõunalaiust; 22° 54’ idapikkust
          34° 30’ lõunalaiust; 26° 00’ idapikkust
          33° 48’ lõunalaiust; 27° 25’ idapikkust
          33° 27’ lõunalaiust; 27° 12’ idapikkust

12     Naftaheite hetkemäär – naftaheite kiirus liitrites tunni kohta teataval hetkel jagatuna laeva kiirusega sõlmedes samal hetkel.

13     Tank – alaliselt laeva ehitatud kinnine mahuti, mis on kavandatud vedelike veoks mahtlastina.

14     Pardatank – pardaplaadistusega külgnev tank.

15     Kesktank – seespool pikivaheseina asetsev tank.

16     Settetank – tank, mis on spetsiaalselt ette nähtud tanki tühjendusjääkide, tankipesuvee ja muude naftaste segude kogumiseks.

17     Puhas ballast – ballast tankis, mida on pärast viimast naftavedu puhastatud nii, et selle tühjendamisel heitveest, kui see heidetakse seisvalt laevalt selge ilmaga puhtasse lainetuseta vette, ei jää veepinnale või lähedal asuvatele randadele nähtavaid naftajälgi ega kogune veepinna alla või jäta lähedal asuvatele randadele kõntsa ega emulsiooni. Kui ballasti heitmisel kasutatakse administratsiooni tunnustatud naftaheite seire- ja kontrollsüsteemi, mille, võimaldab sellisel süsteemil põhinev tõendusmaterjal selle kohta, et heitvee naftasisaldus ei ületa 15 miljondikosa, käsitada ballasti puhtana nähtavatest jälgedest hoolimata.

18     Eraldatud ballast – ballastvesi, mis lastakse naftalasti- ja naftakütusesüsteemist täielikult eraldatud tanki, mida kasutatakse püsivalt ballasti veoks või muu lasti veoks, välja arvatud nafta või konventsiooni lisades määratletud kahjulike vedelainete veoks.

19     Pikkus (L) – 96% kogupikkusest veeliinil, mis on 85% kõrgusel vähimast teoreetilisest pardakõrgusest, mõõdetuna kiilu ülaosast, või pikkus vöörtäävi välisservast kuni roolipalleri telgjooneni samal veeliinil, kui see on pikem. Diferendiga projekteeritud laevade puhul mõõdetakse pikkust kavandatud veepiiriga paralleelsel veepiiril. Pikkust (L) mõõdetakse meetrites.

20     Vööri- ja ahtrilood – asuvad vastavalt pikkuse (L) vööri ja ahtri otsas. Vöörilood asub vöörtäävi esiserva ja pikkuse mõõtmise veeliini lõikumiskohas.

21     Keskkaar – asub pikkuse (L) keskkohas.

22     Laius (B) – laeva suurim laius mõõdetuna laeva keskkaare teoreetiliste raamjoonte vahel metallkerega laeval ning laevakere välispinnani muust materjalist kerega laeval. Laiust (B) mõõdetakse meetrites.

23     Kandevõime (DW) – laeva veeväljasurve (vees eritihedusega 1,025 ja määratud suvisele vabapardale vastaval lastveeliinil) ja tühja laeva kaalu vahe tonnides.

24     Tühja laeva kaal – laeva veeväljasurve tonnides ilma lasti, kütuse, määrdeõli, ballastvee, joogivee ja toiteveeta tankides, tarbevarudeta ning reisijate ja laevapere liikmete ja nende pagasita.

25     Ruumi täituvustegur – ruumi täitmisel veega hõivava vee koguse ja selle ruumi koguruumala suhe.

26     Ruumalad ja pindalad laeval arvutatakse alati teoreetilise jooneni.

27     Tähtpäev – iga aasta päev ja kuu, mis vastab rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevale.

28.1     Hiljemalt 31. detsembril 1979 üle antud laev –
     .1      laev, mille ehitusleping on sõlmitud hiljemalt 31. detsembril 1975;
     .2      ehituslepingu puudumise korral laev, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus hiljemalt 30. juunil 1976;
     .3      laev, mis on üle antud hiljemalt 31. detsembril 1979, või
     .4      olulises ulatuses ümberehitatud laev, mille:
         .1      ümberehitusleping on sõlmitud hiljemalt 31. detsembril 1975;
         .2      ümberehituslepingu puudumise korral laev, mille ümberehitamist on alustatud hiljemalt 30. juunil 1976, või
         .3      mille ümberehitamine on lõpetatud hiljemalt 31. detsembril 1979.

28.2     Pärast 31. detsembrit 1979 üle antud laev –
     .1      laev, mille ehitusleping on sõlmitud pärast 31. detsembrit 1975;
     .2      ehituslepingu puudumise korral laev, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus pärast 30. juunit 1976;
     .3      laev, mis on üle antud pärast 31. detsembrit 1979, või
     .4      olulises ulatuses ümberehitatud laev, mille:
         .1      ümberehitusleping on sõlmitud pärast 31. detsembrit 1975;
         .2      ümberehituslepingu puudumise korral laev, mille ümberehitamist on alustatud pärast 30. juunit 1976, või
         .3      mille ümberehitamine on lõpetatud pärast 31. detsembrit 1979.

28.3     Hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud naftatanker –
     .1      naftatanker, mille ehitusleping on sõlmitud hiljemalt 1. juunil 1979;
     .2      ehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus hiljemalt 1. jaanuaril 1980;
     .3      naftatanker, mis on üle antud hiljemalt 1. juunil 1982, või
     .4      olulises ulatuses ümberehitatud naftatanker, mille:
         .1      ümberehitusleping on sõlmitud hiljemalt 1. juunil 1979;
         .2      ümberehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille ümberehitamist on alustatud hiljemalt 1. jaanuaril 1980, või
         .3      mille ümberehitamine on lõpetatud hiljemalt 1. juunil 1982.

28.4     Pärast 1. juunit 1982 üle antud naftatanker –
     .1      naftatanker, mille ehitusleping on sõlmitud pärast 1. juunit 1979;
     .2      ehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus pärast 1. jaanuari 1980;
    .3      naftatanker, mis on üle antud pärast 1. juunit 1982, või
    .4      olulises ulatuses ümberehitatud naftatanker, mille:
         .1      ümberehitusleping on sõlmitud pärast 1. juunit 1979;
         .2      ümberehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille ümberehitamist on alustatud pärast 1. jaanuari 1980, või
         .3      mille ümberehitamine on lõpetatud pärast 1. juunit 1982.

28.5     Enne 6. juulit 1996 üle antud naftatanker –
     .1      naftatanker, mille ehitusleping on sõlmitud enne 6. juulit 1993;
     .2      ehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus enne 6. jaanuari 1994;
     .3      naftatanker, mis on üle antud enne 6. juulit 1996, või
     .4      olulises ulatuses ümberehitatud naftatanker, mille:
         .1      ümberehitusleping on sõlmitud enne 6. juulit 1993;
         .2      ümberehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille ümberehitamist on alustatud enne 6. jaanuari 1994, või
         .3      mille ümberehitamine on lõpetatud enne 6. juulit 1996.

28.6     6. juulil 1996 või hiljem üle antud naftatanker –
     .1      naftatanker, mille ehitusleping on sõlmitud 6. juulil 1993 või pärast seda;
     .2      ehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 6. jaanuaril 1994 või pärast seda kuupäeva;
     .3       naftatanker, mis on üle antud 6. juulil 1996 või pärast seda kuupäeva, või
     .4  olulises ulatuses ümberehitatud naftatanker, mille:
         .1      ümberehitusleping on sõlmitud 6. juulil 1993 või pärast seda kuupäeva;
         .2      ümberehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille ümberehitamist on alustatud 6. jaanuaril 1994 või pärast seda kuupäeva, või
         .3      mille ümberehitamine on lõpetatud 6. juulil 1996 või pärast seda kuupäeva.

28.7     1. veebruaril 2002 või hiljem üle antud naftatanker –
     .1      naftatanker, mille ehitusleping on sõlmitud 1. veebruaril 1999 või pärast seda kuupäeva;
     .2          ehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. augustil 1999 või pärast seda kuupäeva;
     .3      naftatanker, mis on üle antud 1. veebruaril 2002 või pärast seda kuupäeva, või
     .4      olulises ulatuses ümberehitatud naftatanker, mille:
         .1      ümberehitusleping on sõlmitud 1. veebruaril 1999 või pärast seda kuupäeva;
         .2      ümberehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille ümberehitamist on alustatud 1. augustil 1999 või pärast seda kuupäeva, või
         .3      mille ümberehitamine on lõpetatud 1. veebruaril 2002 või pärast seda kuupäeva.

28.8    1. jaanuaril 2010 või hiljem üle antud naftatanker –
    .1      naftatanker, mille ehitusleping on sõlmitud 1. jaanuaril 2007 või pärast seda kuupäeva või
    .2      ehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2007 või pärast seda kuupäeva;
     .3      naftatanker, mis on üle antud 1. jaanuaril 2010 või pärast seda kuupäeva, või
     .4      olulises ulatuses ümberehitatud naftatanker, mille:
         .1      ümberehitusleping on sõlmitud 1. jaanuaril 2007 või pärast seda kuupäeva;
         .2      ümberehituslepingu puudumise korral naftatanker, mille ümberehitamist on alustatud 1. juulil 2007 või pärast seda kuupäeva, või
         .3      mille ümberehitamine on lõpetatud 1. jaanuaril 2010 või pärast seda kuupäeva.

28.9    1. augustil 2010 või hiljem üle antud laev –
     .1      laev, mille ehitusleping on sõlmitud 1. augustil 2007 või pärast seda kuupäeva või
     .2          ehituslepingu puudumise korral laev, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. veebruaril 2008 või pärast seda kuupäeva;
     .3      laev, mis on üle antud 1. augustil 2010 või pärast seda kuupäeva, või
     .4      olulises ulatuses ümberehitatud laev, mille:
         .1      ümberehitusleping on sõlmitud pärast 1. augustit 2007;
         .2      ümberehituslepingu puudumise korral laev, mille ümberehitamist on alustatud pärast 1. veebruari 2008, või
         .3      ümberehitamine on lõpetatud pärast 1. augustit 2010.

29     Miljondikosa – nafta mahuosade sisaldus miljonis mahuosas vees.

30     Ehitatud laev – laev, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus.

31     Naftajäägid (setted) – laeva tavapärase käitamise ajal tekkivad naftatoodete jäägid, nagu näiteks põhimasina või abimehhanismide kütte- või määrdeõlide puhastamisest tulenevad jäägid, nafta filtreerimisseadmetest tulenevad eraldatud õlijäätmed, alusvannile kogutud õlijäätmed ning hüdraulikaõlide ja määrdeõlide jäätmed.

32     Naftajääkide (setete) tank – tank, milles hoitakse naftajääke (setteid) ja millest saab setted kõrvaldada otse standardse väljalaskeühenduse kaudu või muu heaks kiidetud jäätmete kõrvaldamise viisi abil.

33     Naftane pilsivesi – vesi, mis võib olla naftaga reostunud näiteks masinaruumi lekete või hooldustööde tagajärjel. Igasugune pilsisüsteemi, sealhulgas pilsikaevudesse, pilsivee äravoolutorustikku, pilsivee separaatorisse või pilsivee kogumistankidesse sisenev vedelik loetakse naftaseks pilsiveeks.

34     Naftase pilsivee kogumistank – tank, kuhu kogutakse naftast pilsivett enne selle heidet, ümberpumpamist või kõrvaldamist.

35     Audit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, mille käigus määratakse kindlaks, millisel määral auditi kriteeriume täidetakse.

36     Auditeerimissüsteem – organisatsiooni kehtestatud IMO liikmesriikide auditeerimissüsteem, milles arvestatakse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid.

37     Rakendamise koodeks – organisatsiooni resolutsiooniga A.1070(28) vastu võetud IMO õigusaktide rakendamise koodeks (III koodeks).

38     Auditistandard – rakendamise koodeks.

39     Elektrooniline arvestusraamat – seade või süsteem, mille administratsioon on heaks kiitnud ning mida kasutatakse heitmise, üleandmise ja muude selle lisa alusel nõutavate toimingute kohta vajalike elektrooniliste kannete tegemiseks paberil arvestusraamatu asemel.

40     Mehitamata veetav praam – praam,
    .1     millel puudub mehaaniline jõuajam;
    .2     millel ei veeta naftat (mis on määratletud lisa reegli 1 lõikes 1);
    .3     millele ei ole paigaldatud masinaid, mis võivad kasutada naftat või tekitada naftajääke (setteid);
    .4     millel ei ole kütteõlitanki, määrdeõlipaaki, naftase pilsivee mahutit ega naftajääkide (setete) paaki ning
    .5     mille pardal ei ole inimesi ega elusloomi.

Reegel 2    Kohaldamine

1     Kui ei ole sõnaselgelt teisiti sätestatud, kohaldatakse selle lisa sätteid kõigi laevade suhtes.

2     Laevadel, mis ei ole naftatankerid, kuid on varustatud vähemalt 200-kuupmeetrise kogumahutavusega lastiruumidega, mis on ehitatud ja mida kasutatakse mahtlastina nafta veoks, kohaldatakse lisa reegli 16, reegli 26 lõike 4, reeglite 29, 30, 31, 32, 34 ja 36 naftatankereid käsitlevaid nõudeid ka nende lastiruumide ehitusele ja kasutusele. Kui selliste lastiruumide kogumahutavus on alla 1000 kuupmeetri, võib reeglite 29, 31 ja 32 asemel kohaldada lisa reegli 34 lõike 6 nõudeid.

3     Kui naftatankeri lastiruumis veetakse lasti, millele kohaldatakse konventsiooni II lisa sätteid, kohaldatakse lisaks lisale ka konventsiooni II lisa asjakohaseid nõudeid.

4     Lisa reeglite 29, 31 ja 32 nõudeid ei kohaldata naftatankeritele, millega veetakse asfalti või muid selle lisaga reguleeritavaid naftasaadusi, mille füüsikalised omadused takistavad naftasaaduse ja vee tõhusat separeerimist ning seiret; selliste toodete puhul kontrollitakse käesoleva lisa reegli 34 kohaselt heidet nii, et jääke hoitakse laevas ning antakse hiljem koos kogu reostunud pesuveega vastuvõtuseadmesse.

5     Kui selle reegli lõike 6 kohaselt ei ole ette nähtud teisiti, ei kohaldata lisa reegli 18 lõikeid 6–8 reegli 1 lõike 28 punktis 3 määratletud, hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud naftatankeri suhtes, mida kasutatakse üksnes konkreetseteks kaubavedudeks:
    .1      konventsiooniosalise sadamate või terminalide vahel või
    .2      konventsiooniosaliste sadamate või terminalide vahel, kui:
        .1      reis toimub täielikult eripiirkonnas või
        .2      reis toimub täielikult organisatsiooni määratud muude piirangute kohaselt.

6     Selle reegli lõiget 5 kohaldatakse ainult juhul, kui sadamates või terminalides, kus laeva sellisteks reisideks lastitakse, on asjakohased vastuvõtuseadmed neid kasutavate naftatankerite kogu ballast- ja tankipesuvee vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning kui täidetakse kõiki järgmisi tingimusi:
     .1      kui selle lisa reeglis 4 sätestatud eranditest ei tulene teisiti, hoitakse kogu ballastvett, sealhulgas puhast ballastvett, ja tankipesujääke laevas ning antakse ära vastuvõtuseadmetesse; sadamariigi pädev asutus kinnitab selle lisa reeglis 36 nimetatud naftaraamatu II osa asjakohase kande;
     .2      administratsiooni ja selle reegli lõike 5 punktis 1 või 2 nimetatud sadamariikide valitsuste vahel on sõlmitud kokkulepe reegli 1 lõike 28 punktis 3 määratletud, hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud naftatankeri kasutamise kohta konkreetseteks kaubavedudeks;
     .3      eespool nimetatud sadamate või terminalide vastuvõtuseadmete piisavust selle reegli rakendamiseks on kooskõlas lisa asjakohaste sätetega kinnitanud konventsiooniosaliste valitsused, kelle territooriumil kõnealused sadamad ja terminalid asuvad;
     .4      rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus kinnitatakse sellesse tehtud märkega, et naftatankerit kasutatakse ainult sellisteks konkreetseteks kaubavedudeks.

Reegel 3    Vabastused ja nõuete kohaldamisest loobumine

1     Administratsioon võib vabastada laeva, näiteks tiiburi, hõljuki, lendlaeva ja allveelaeva, mille ehitusomaduste tõttu on lisa 3. ja 4. peatükis või polaarkoodeksi II-A osa lõikes 1 punktis 2 esitatud ehitust ja seadmeid käsitlevate sätete kohaldamine põhjendamatu või ebaotstarbekas, nende sätete kohaldamisest, tingimusel et laeva ehitus ja seadmed tagavad samaväärse kaitse naftareostuse eest, võttes arvesse laeva kasutusotstarvet.

2     Administratsiooni antud vabastuse (välja arvatud selle reegli lõike 7 alusel antud vabastuse) üksikasjad märgitakse käesoleva lisa reeglis 7 nimetatud tunnistusele.

3     Administratsioon, kes annab sellise vabastuse, teatab organisatsioonile võimalikult kiiresti, hiljemalt 90 päeva möödudes, vabastuse üksikasjad ja põhjendused, mille organisatsioon edastab konventsiooniosalistele teadmiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks.

4     Administratsioon võib loobuda lisa reeglite 29, 31 ja 32 nõuete kohaldamisest naftatankeri puhul, mida kasutatakse ainult kuni 72 tundi kestvate reiside tegemiseks ja kuni 50 meremiili kaugusel lähimast maast, tingimusel et naftatankerit kasutatakse üksnes konventsiooniosalise sadamate või terminalide vahelisteks kaubavedudeks. Selline nõuete kohaldamisest loobumine on võimalik tingimusel, et kõiki naftaseid segusid hoitakse laevas ja need antakse hiljem ära vastuvõtuseadmesse; administratsioon peab kindlaks tegema, et olemasolevad naftaste segude vastuvõtuseadmed on piisavad.

5     Administratsioon võib loobuda lisa reeglite 31 ja 32 nõuete kohaldamisest käesoleva reegli lõikes 4 nimetamata naftatankerite puhul, kui:
    .1      tanker on lisa reegli 1 lõike 28 punktis 3 määratletud hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud vähemalt 40 000-tonnise kandevõimega naftatanker, mida kasutatakse üksnes konkreetseteks kaubavedudeks, nagu on ette nähtud lisa reegli 2 lõikes 5, ning mille puhul täidetakse lisa reegli 2 lõikes 6 sätestatud tingimusi, või
     .2      tankerit kasutatakse ainult ühe või mitme järgmise kategooria reisi tegemiseks:
         .1      reisid eripiirkondades või
         .2      reisid Arktika vetes või
         .3      reisid 50 meremiili kaugusel lähimast maast väljaspool eripiirkonda või Arktika vesi, kui tanker teeb:
             .1      kaubavedusid konventsiooniosalise sadamate või terminalide vahel või
             .2      administratsiooni kindlaksmääratud piiratud reise kestusega kuni 72 tundi, tingimusel et täidetakse kõiki järgmisi tingimusi:
         .4      kõiki naftaseid segusid hoitakse laevas ja need antakse hiljem ära vastuvõtuseadmesse;
         .5      administratsioon on selle reegli lõike 5 punkti 2 alapunktis 3 nimetatud reisidega seoses kindlaks teinud, et nendes naftalastimissadamates või -terminalides, mida tanker külastab, on asjakohased vastuvõtuseadmed selliste naftaste segude vastuvõtmiseks;
         .6      kui nõutakse rahvusvahelist naftareostuse vältimise tunnistust, kinnitatakse sellesse tehtud märkega, et laev teeb ainult ühe või mitme selle reegli lõike 5 punkti 2 alapunktis 1 ja alapunkti 3 taandes 2 nimetatud kategooria reise;
         .7      heite kogus, aeg ja sadam kantakse naftaraamatusse.

6      Administratsioon võib loobuda reegli 28 lõike 6 nõuete kohaldamisest järgmiste naftatankerite puhul, kui neid lastitakse administratsiooni heakskiidetud tingimuste kohaselt, arvestades organisatsiooni väljatöötatud suuniseid:
     .1      sihtotstarbelisi vedusid tegevad naftatankerid, mille lastimise permutatsioonide arv on piiratud selliselt, et kõik eeldatavad tingimused on heaks kiidetud reegli 28 lõike 5 kohaselt kaptenile esitatavates andmetes püstuvuse kohta;
     .2      naftatankerid, mille puhul püstuvuse kontrollimine toimub administratsiooni heakskiidetud viisil eemalt;
     .3      naftatankerid, mida lastitakse heakskiidetud lastimistingimuste raames; või
     .4      enne 1. jaanuari 2016 ehitatud naftatankerid, mille heakskiidetud KG/GM piirkõverad katavad kõiki kohaldatavaid vigastamata ja vigastatud laeva püstuvusnõudeid.

7    Administratsioon võib vabastada mehitamata veetava praami selle lisa reegli 6 lõike 1 ja reegli 7 lõike 1 nõuete täitmisest, väljastades rahvusvahelise mehitamata veetava praami naftareostuse vältimise nõuetest vabastamise tunnistuse maksimaalselt viieks aastaks, tingimusel et mehitamata veetav praam on läbinud ülevaatuse, millega kinnitatakse, et praam vastab selle lisa reegli 1 lõike 40 punktides 1–5 sätestatud nõuetele

Reegel 4 Erandid

Lisa reegleid 15 ja 34 ning polaarkoodeksi II-A osa 1. peatüki lõige  1 punkti 1 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
     .1    nafta või naftase segu merreheide laeva ohutuse tagamiseks või inimelu päästmiseks merel või
     .2    nafta või naftase segu merreheide laeva või selle seadmete vigastuse tõttu:
         .1    tingimusel et pärast kahju tekkimist või heite avastamist on kasutusele võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud heite vältimiseks või vähendamiseks ja
         .2    kui laeva omanik või kapten ei ole tegutsenud kahju tekitamise eesmärgil ega hooletult, olles teadlik, et sellega tõenäoliselt kaasneb kahju, või
         .3    selliste naftat sisaldavate ainete merreheide, mille administratsioon on heaks kiitnud ning mida kasutatakse teatavate reostusjuhtude korral reostusest tuleneva kahju vähendamiseks. Iga sellise merreheite peab heaks kiitma valitsus, kelle jurisdiktsiooni all oleval territooriumil merreheidet kavandatakse.

Reegel 5 Samaväärne asendus

1     Administratsioon võib lubada lisas nõutud tarviku, materjali, seadise või aparaadi asemel paigaldada laeva teistsuguse tarviku, materjali, seadise või aparaadi, kui see on vähemalt sama tõhus kui lisas nõutu. See administratsiooni õigus ei hõlma naftaheite kontrollimiseks kasutatavate tööviiside asendamist lisa reeglites esitatud konstruktsiooni- ja ehitusnõuetega, nagu need oleksid samaväärsed.

2     Administratsioon, kes lubab lisas nõutud tarviku, materjali, seadise või aparaadi asemel paigaldada laeva teistsuguse tarviku, materjali, seadise või aparaadi, teatab asenduse üksikasjadest organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele teadmiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks.

2. peatükk
ÜLEVAATUSED JA TUNNISTUSE ANDMINE

Reegel 6    Ülevaatused

1      Vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankeritele ja kõikidele teistele vähemalt 400-se kogumahutavusega laevadele tuleb teha järgmised ülevaatused:

    .1      esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõttu või enne lisa reegli 7 alusel nõutava tunnistuse esmakordset väljaandmist; see sisaldab laeva ehituse, seadmete, süsteemide, armatuuri, seadistuse ja materjali täielikku ülevaatust niivõrd, kuivõrd laevale kohaldatakse lisa. Selle ülevaatusega tuleb tagada, et laeva konstruktsioon, seadmed, süsteemid, armatuur, seadistus ja materjal vastavad täielikult lisa alusel kohaldatavatele nõuetele;

    .2      täisülevaatus administratsiooni määratud ajavahemike järel, mis ei tohi olla pikemad kui viis aastat, välja arvatud lisa reegli 10 lõike 2 punkti 2 või lõike 5, 6 või 7 kohaldamise korral. Täisülevaatusega tuleb tagada, et laeva ehitus, seadmed, süsteemid, armatuur, seadistus ja materjal vastavad täielikult lisa kohaldatavatele nõuetele;

    .3      vahepealne ülevaatus, mis korraldatakse kolme kuu jooksul enne või pärast tunnistuse teist tähtpäeva või kolme kuu jooksul enne või pärast tunnistuse kolmandat tähtpäeva ning mis asendab ühte selle reegli lõike 1 punktis 4 nimetatud iga-aastast ülevaatust. Vahepealse ülevaatusega tuleb tagada, et seadmed, nendega seotud pumba- ja torustikusüsteemid, sealhulgas naftaheite seire- ja kontrollsüsteemid, toornafta pesusüsteemid, naftase vee separeerimisseadmed ja naftafiltreerimisseadmed vastavad täielikult lisa kohaldatavatele nõuetele ning on heas töökorras. Sellised vahepealsed ülevaatused kinnitatakse lisa reegli 7 või 8 alusel väljastatavas tunnistuses;

    .4      iga-aastane ülevaatus, mis korraldatakse kolme kuu jooksul enne või pärast tunnistuse tähtpäeva, sisaldab selle reegli lõike 1 punktis 1 nimetatud ehituse, seadmete, süsteemide, armatuuri, seadistuse ja materjali üldist kontrollimist selle tagamiseks, et neid hooldatakse selle reegli lõike 4 punktide 1 ja 2 kohaselt ning et need püsivad laeva otstarbekohaseks kasutamiseks vajalikus rahuldavas seisukorras. Sellised iga-aastased ülevaatused kinnitatakse lisa reegli 7 või 8 alusel väljastatavas tunnistuses;

    .5      lisaülevaatus, mis on asjaoludest olenevalt täielik või osaline, korraldatakse pärast selle reegli lõike 4 punktis 3 ettenähtud uuringutest tulenevaid parandustöid või alati pärast olulist remonti või uuendamist. Ülevaatusega tuleb tagada, et remont või uuendamine on tehtud korralikult, selleks kasutatud materjal ja töö teostus on täiesti rahuldav ning et laev vastab täiesti selle lisa nõuetele.

2    Administratsioon võtab kasutusele asjakohased meetmed selle reegli lõike 1 sätetega reguleerimata laevade jaoks, et tagada vastavus lisa kohaldatavatele sätetele.

3.1    Laevade ülevaatusi käesoleva lisa sätete rakendamiseks teevad administratsiooni ametiisikud. Administratsioon võib volitada ülevaatusi tegema ka selleks nimetatud ülevaatajaid või tunnustatud organisatsioone. Nendel organisatsioonidel, kaasa arvatud klassifikatsiooniühingutel, peab olema administratsiooni volitus, mis vastab käesolevale konventsioonile ja organisatsiooni resolutsiooniga MEPC.237(65) vastu võetud ja organisatsiooni poolt edaspidi muudetavale tunnustatud organisatsioonide koodeksile, mis koosneb 1. ja 2. osast (mille sätteid käsitletakse kohustuslikena) ning 3. osast (mille sätteid käsitletakse soovituslikena), tingimusel et

    .1      tunnustatud organisatsioonide koodeksi 1. ja 2. osa muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja need hakkavad kehtima kooskõlas konventsiooni artikli 16 sätetega, mis puudutavad selle lisa muutmise korda;

    .2      tunnustatud organisatsioonide koodeksi 3. osa muudatused võtab vastu merekeskkonna kaitse komitee vastavalt oma kodukorrale ning

    .3      kõik eespool punktides 1 ja 2 nimetatud muudatused, mis on vastu võetud meresõiduohutuse komitee ja merekeskkonna kaitse komitee poolt, on identsed ning need jõustuvad või hakkavad kehtima samaaegselt vastavalt asjaoludele.

3.2    Administratsioon, kes nimetab ülevaatajad või tunnistab organisatsioonid pädevaks ülevaatusi tegema selle reegli lõike 3 punktis 1 sätestatu kohaselt, volitab selleks nimetatud ülevaatajat või tunnustatud organisatsiooni vähemalt:
    .1      nõudma laeva parandamist;
    .2       tegema ülevaatusi, kui sadamariigi asjakohased asutused seda taotlevad.

Administratsioon teeb nimetatud ülevaatajatele või tunnustatud organisatsioonidele delegeeritud konkreetsed kohustused ja pädevuse tingimused teatavaks organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele nende ametiisikute teavitamiseks.

3.3    Kui nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon teeb kindlaks, et laeva või laeva seadmete seisukord ei vasta olulisel määral tunnistuses märgitud andmetele või ei võimalda laeval merele minna, ilma et see tekitaks põhjendamatut merekeskkonna kahjustamise ohtu, peab ülevaataja või organisatsioon viivitamata tagama, et võetakse kasutusele meetmed puuduste kõrvaldamiseks, ja teatama sellest asjakohasel viisil administratsioonile. Kui meetmeid puuduste kõrvaldamiseks ei võeta, tunnistatakse tunnistus kehtetuks ning teatatakse sellest kohe administratsioonile; kui laev on mõne teise konventsiooniosalise sadamas, tuleb kohe teatada ka sadamariigi asjaomastele asutustele. Kui administratsiooni ametiisik, nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon on teavitanud sadamariigi asjaomaseid asutusi, osutab kõnealuse sadamariigi valitsus sellisele ametiisikule, ülevaatajale või organisatsioonile igakülgset abi nende sellest reeglist tulenevate kohustuste täitmiseks. Sadamariigi valitsus võtab kohaldataval juhul kasutusele meetmeid, millega tagatakse, et laev ei lahku enne, kui ta võib minna merele või lahkuda sadamast, et liikuda lähimasse asjakohasesse remonditehasesse, ilma et see tekitaks põhjendamatut merekeskkonna kahjustamise ohtu.

3.4    Asjaomane administratsioon tagab igal juhul täielikult, et ülevaatus on põhjalik ja tõhus, ning kohustub tagama kõik vajalikud meetmed selle ülesande täitmiseks.

4.1    Laeva ja selle seadmeid hooldatakse nii, et need vastavad konventsiooni sätetele ning tagavad, et laev püsib igas mõttes seisundis, mis võimaldab tal merele minna, ilma et see tekitaks põhjendamatut merekeskkonna kahjustamise ohtu.

4.2    Pärast laeva ülevaatust selle reegli lõike 1 kohaselt ei tohi ülevaadatud ehitust, seadmeid, süsteeme, armatuuri, seadistust või materjale muuta ilma administratsiooni loata, välja arvatud kõnealuste seadmete ja armatuuri otsese väljavahetamise korral.

4.3    Kui laeval on juhtunud õnnetus või avastatud defekt, mis oluliselt ohustab laeva seisundit või lisas käsitletud seadmete tõhusust ja terviklust, teatab laeva kapten või omanik sellest esimesel võimalusel asjakohase tunnistuse väljastamise eest vastutavale administratsioonile, tunnustatud organisatsioonile või nimetatud ülevaatajale, kes korraldab uuringute algatamise, et kindlaks teha selle reegli lõikes 1 nõutava ülevaatuse vajadus. Kui laev on mõne teise konventsiooniosalise sadamas, teavitab laeva kapten või omanik kohe ka sadamariigi asjaomaseid asutusi; nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon teeb kindlaks, et selline teavitamine on toimunud.

Reegel 7    Tunnistuse väljastamine või kinnitamine

1    Rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus väljastatakse pärast lisa reegli 6 sätete kohaselt tehtud esmast või täisülevaatust vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankerile ning kõikidele teistele vähemalt 400-se kogumahutavusega laevadele, mis teevad reise teiste konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või meres paiknevatesse terminalidesse.

2    Selle tunnistuse väljastab või kinnitab vastavalt vajadusele kas administratsioon või administratsiooni poolt nõuetekohaselt volitatud isik või organisatsioon. Igal juhul vastutab administratsioon täielikult tunnistuse eest.

Reegel 8    Tunnistuse väljastamine või kinnitamine teise valitsuse poolt

1     Konventsiooniosalise valitsus võib administratsiooni taotlusel korraldada laeva ülevaatuse ja olles veendunud, et laev vastab selle lisa sätetele, väljastab või volitab väljastama laevale rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse ning vajaduse korral kinnitab, et laevale on antud kõnealune tunnistus, või volitab seda kinnitama selle lisa kohaselt.

2     Tunnistuse ja ülevaatuse akti koopiad edastatakse võimalikult kiiresti taotluse esitanud administratsioonile.

3     Sel viisil väljastatud tunnistuses peab olema märge, et tunnistus on väljastatud administratsiooni taotlusel ning et see kehtib ja seda tunnustatakse samaväärselt lisa reegli 7 alusel väljastatud tunnistusega.

4     Rahvusvahelist naftareostuse vältimise tunnistust ega mehitamata veetava praami nõuetest vabastamise tunnistust ei väljastata laevadele, millel on õigus sõita sellise riigi lipu all, mis ei ole osalisriik.

Reegel 9    Tunnistuse vorm

1    Rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus koostatakse vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles lisa II liites esitatud vormi kohaselt. Kui kasutatakse ka tunnistuse väljastanud riigi ametlikku keelt, võetakse see aluseks vaidluse või lahknevuse korral.

2    Rahvusvaheline mehitamata veetava praami naftareostuse vältimise nõuetest vabastamise tunnistus koostatakse vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles selle lisa IV liites esitatud vormi kohaselt. Kui kasutatakse ka tunnistuse väljastanud riigi ametlikku keelt, võetakse see aluseks vaidluse või lahknevuse korral

Reegel 10    Tunnistuse kehtivusaeg ja -tingimused

1      Rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus väljastatakse administratsiooni nimetatud ajavahemikuks, mis ei tohi olla pikem kui viis aastat.

2.1      Olenemata selle reegli lõike 1 nõuetest hakkab juhul, kui täisülevaatus tehakse kolme kuu jooksul enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevast.

2.2      Kui täisülevaatus tehakse pärast olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, hakkab uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevast.

2.3      Kui täisülevaatus tehakse rohkem kui kolm kuud enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, hakkab uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast.

3     Kui tunnistus väljastatakse lühemaks ajaks kui viis aastat, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivusaega selle lõppemise kuupäevast selle reegli lõikes 1 nimetatud maksimaalse ajavahemikuni, tingimusel et lisa reegli 6 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ülevaatused, mida kohaldatakse viieks aastaks tunnistuse väljastamise korral, toimuvad ettenähtud korras.

4     Kui täisülevaatus on tehtud, kuid uut tunnistust ei saa väljastada või laevale toimetada enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist, võib administratsiooni volitatud isik või organisatsioon kinnitada olemasoleva tunnistuse ja selline tunnistus kehtib kuni viis kuud alates kinnitamisele eelneva kehtivusaja lõppemise kuupäevast.

5     Kui laev ei ole tunnistuse kehtivusaja lõppemise ajal sadamas, kus on ette nähtud teha ülevaatus, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivusaega; kuid seda pikendatakse ainult selleks, et laev saaks lõpetada oma reisi sadamas, kus on ette nähtud teha ülevaatus, ja ainult juhul, kui see on asjakohane ja põhjendatud. Tunnistust pikendatakse kõige rohkem kolmeks kuuks; laeval, mille tunnistuse kehtivusaega on pikendatud, ei ole õigust pärast saabumist sadamasse, kus on ette nähtud teha ülevaatus, lahkuda selle pikenduse alusel sadamast ilma uue tunnistuseta. Kui täisülevaatus on tehtud, kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse pikendamisele eelneva kehtivusaja lõppemisest.

6     Administratsioon võib pikendada lühireise tegevale laevale väljastatud tunnistuse kehtivusaega, mida ei ole pikendatud selle reegli kohaselt, kuni ühe kuu võrra alates tunnistuses märgitud kehtivusaja lõppemisest. Kui täisülevaatus on tehtud, kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse pikendamisele eelneva kehtivusaja lõppemisest.

7     Administratsiooni kindlaksmääratud erandjuhtudel ei ole uuele tunnistusele tarvis märkida olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, nagu on nõutud selle reegli lõike 2 punktis 2 või lõigetes 5 või 6. Sellistel erandjuhtudel kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast.

8     Kui iga-aastane või vahepealne ülevaatus tehakse enne selle lisa reeglis 6 nimetatud ajavahemikku:
     .1      muudetakse kinnitamisel tunnistusele märgitud tähtpäeva nii, et uus tähtpäev on kuni kolm kuud pärast ülevaatuse lõppemise kuupäeva;
     .2      korraldatakse järgmine lisa reegli 6 lõike 1 kohaselt nõutav iga-aastane või vahepealne ülevaatus kõnealuses reeglis ettenähtud ajavahemike järel, võttes aluseks uue tähtpäeva;
     .3      võib kehtivuse tähtaeg jääda muutmata, tingimusel et üks või vajaduse korral mitu iga-aastast või vahepealset ülevaatust korraldatakse nii, et lisa reegli 6 lõikes 1 sätestatud ülevaatuste vahelist maksimaalset vahet ei pikendata.

9     Lisa reegli 7 või 8 kohaselt väljastatud tunnistus kaotab kehtivuse järgmistel juhtudel:
     .1      kui lisa reegli 6 lõike 1 alusel kindlaksmääratud ajavahemike jooksul ei ole tehtud asjakohaseid ülevaatusi;
     .2      kui tunnistus on lisa reegli 6 lõike 1 punkti 3 või 4 kohaselt kinnitamata või
     .3      kui laev viiakse üle teise riigi lipu alla. Uue tunnistuse andmiseks peab seda väljastav valitsus olema täielikult veendunud, et laev vastab lisa reegli 6 lõike 4 punktide 1 ja 2 nõuetele. Kui laev viiakse üle teise konventsiooniosalise lipu alla ja kui taotlus tehakse kolme kuu jooksul pärast üleviimist, edastab selle konventsiooniosalise valitsus, kelle lipu all laeval oli varem õigus sõita, nii kiiresti kui võimalik administratsioonile koopia tunnistusest, mis oli laeval enne üleviimist, ja võimaluse korral ka asjakohaste ülevaatusaktide koopiad.

Reegel 11    Sadamariigi kontroll käitusnõuete täitmise üle¹

1     Kui laev on mõne teise konventsiooniosalise sadamas või meres paiknevas terminalis, kontrollivad selle konventsiooniosalise nõuetekohaselt volitatud ametiisikud lisas sätestatud käitusnõuete täitmist laevas, kui on kindlasti alust arvata, et laeva kapten või laevapere ei tunne põhilisi pardatoiminguid naftareostuse vältimiseks.

2     Selle reegli lõikes 1 kirjeldatud asjaolude korral võtab konventsiooniosaline meetmed, mis tagavad, et laev ei lähe merele enne, kui olukord laeval vastab lisa nõuetele.

3     Sellele reeglile kohaldatakse konventsiooni artiklis 5 ettenähtud sadamariigi kontrolli korda.

4     Ükski selle reegli säte ei piira selle konventsiooniosalise õigusi ega kohustusi, kes kontrollib konventsioonis otse ettenähtud käitusnõuete täitmist.

3. peatükk
KÕIGI LAEVADE MASINARUUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED

A osa    EHITUS

Reegel 12    Naftajääkide (setete) tankid

1     Kui ei ole teisiti määratud, kehtib see reegel kõigile laevadele kogumahutavusega vähemalt 400, välja arvatud asjaolu, et selle reegli lõike 3 punkti 5 on vaja kohaldada reegli 1 lõike 28 punktis 1 määratletud ja hiljemalt 31. detsembril 1979 üle antud laevade suhtes ainult niivõrd, kuivõrd see on põhjendatud ja otstarbekas.

2     Naftajäägid (setted) võib heita naftajääkide (setete) tankist (tankidest) otse vastuvõtuseadmesse reeglis 13 nimetatud standardse väljalaskeühenduse kaudu või mis tahes muu heakskiidetud naftajääkide (setete) kõrvaldamise vahendi kaudu, nagu näiteks põletamisseade, naftajääkide (setete) põletamiseks sobiv abikatel või muu aktsepteeritav vahend, mille kohta tehakse rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse (IOPP-tunnistuse) vormi A või B lisa punkti 3 alapunktis 2 vastav märge.

3     Naftajääkide (setete) tank (tankid) peab (peavad) olemas olema ning:
     .1      olema masinate tüübile ja teekonna pikkusele vastava mahutavusega, mis võimaldab vastu võtta selliseid naftajääke (setteid), mida ei saa muul viisil selle lisa nõuete kohaselt käidelda;
     .2      neil peab olema eriotstarbeline pump, mis võimaldab naftajääkide (setete) välja imemist naftajääkide (setete) tankist (tankidest) naftajääkide (setete) kõrvaldamise eesmärgil reegli 12 lõikes 2 kirjeldatud viisil;
     .3      neil ei tohi olla väljalaskeühendust pilsisüsteemiga, naftase pilsivee kogumistankiga (kogumistankidega), tankilaega ega naftase vee separaatoritega, välja arvatud, et:
         .1      tank(id) võib varustada ärajuhtimistorudega, mis on käsitsi juhitavate isesulguvate klappidega ning seismajäänud vee hilisema visuaalse jälgimise seadmetega, ja mis juhivad naftase pilsivee kogumistankini või pilsikaevuni, või alternatiivsete seadmetega tingimusel, et sellised seadmed ei ole otseselt ühendatud pilsivee äravoolutorustikuga; ning
         .2      setete tanki äravoolutorustiku ja pilsivee torustiku võib ühendada ühise torustikuga, mis juhib vee reeglis 13 nimetatud standardse väljalaskeühenduseni, kusjuures kummagi süsteemi ühendused võimaliku ühise torustikuga, mille kaudu pilsivesi juhitakse reeglis 13 nimetatud standardse väljalaskeühenduseni, ei tohi võimaldada setete jõudmist pilsisüsteemi;
     .4      neile ei tohi olla paigaldatud mingit torustikku, millel on otseühendus üle parda, välja arvatud reeglis 13 nimetatud standardne väljalaskeühendus, ning
     .5      need peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et neid saab kergesti puhastada ja jäägid vastuvõtuseadmesse heita.

4      Enne 1. jaanuari 2017 ehitatud laevad tuleb selle reegli lõike 3 punktiga 3 vastavusse viia hiljemalt 1. jaanuaril 2017 või pärast seda läbiviidavaks esimeseks täisülevaatuseks.

Reegel 12A    Naftakütusetanki kaitsmine

1     Seda reeglit kohaldatakse kõigi laevade suhtes, mille naftakütuse kogumahutavus on vähemalt 600 m³ ning mis on üle antud 1. augustil 2010 või pärast seda kuupäeva, nagu on määratletud selle lisa reegli 1 lõike 28 punktis 9.

2     Selle reegli kohaldamine naftakütuse vedamiseks kasutatavate tankide asukoha määratlemisel ei ole ülimuslik selle lisa reegli 19 sätete suhtes.

3     Selle reegli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
    .1      naftakütus – nafta, mida kasutatakse kütusena sellist naftat vedava laeva jõuseadmetes ja abimehhanismides;
    .2      laadungimärgi süvis (dS) – vertikaalne kaugus meetrites teoreetilisest põhitasandist laeva keskel kuni laevale määratud suvisele vabapardale vastava veeliinini;
    .3     tühja laeva süvis – teoreetiline süvis laeva keskel vastavalt tühja laeva kaalule;
    .4     osaline laadungimärgi süvis (dp) – tühja laeva süvis, millele lisandub 60% tühja laeva süvise ja laadungimärgi süvise dS vahest. Osalist laadungimärgi süvist (dp) mõõdetakse meetrites;
    .5      veeliin (dB) – vertikaalne kaugus meetrites teoreetilisest põhitasandist laeva keskel veeliinini, mis vastab 30%-le kõrgusest DS;
    .6      laius (BS) – laeva suurim teoreetiline laius meetrites sügavaimal laadveeliinil dS või sellest allpool;
    .7      laius (BB) – laeva suurim teoreetiline laius meetrites veeliinil dB või sellest allpool;
    .8      kõrgus (DS) – teoreetiline pardakõrgus meetrites, mõõdetuna laeva pikkuse keskpunktis ülatekini laeva parda juures. Kohaldamisel tähendab ülatekk kõrgeimat tekki, milleni ulatuvad veekindlad põikivaheseinad, välja arvatud ahterpiigi vaheseinad;
    .9      pikkus (L) – 96% kogupikkusest veeliinil, mis on 85% kõrgusel vähimast teoreetilisest pardakõrgusest, mõõdetuna kiilu ülaosast, või pikkus vöörtäävi välisservast kuni roolipalleri telgjooneni samal veeliinil, kui see on pikem. Diferendiga projekteeritud laevade puhul mõõdetakse pikkust kavandatud veepiiriga paralleelsel veepiiril. Pikkust (L) mõõdetakse meetrites;
    .10      laius (B) – laeva suurim laius mõõdetuna laeva keskkaare teoreetiliste raamjoonte vahel metallkerega laeval ning laevakere välispinnani muust materjalist kerega laeval;
    .11      naftakütusetank – tank, milles veetakse naftakütust, välja arvatud need tankid, mis tavapärasel kasutamisel ei sisaldaks naftakütust, nagu näiteks ülevoolutankid;
    .12      väike naftakütusetank – naftakütusetank, mille maksimaalne individuaalne mahutavus ei ole üle 30 m³;
    .13      C – laeva naftakütuse kogumaht, kaasa arvatud väikeste naftakütuse tankide naftakütuse kogumaht, kuupmeetrites, kui tank on täidetud 98% ulatuses;
    .14      naftakütuse kogumaht – tanki maht kuupmeetrites, kui tank on täidetud 98% ulatuses.

4     Selle reegli sätteid kohaldatakse kõigi naftakütusetankide suhtes, välja arvatud lõike 3 punktis 12 määratletud väikesed naftakütusetankid tingimusel, et selliste välja arvatavate tankide kogumahutavus ei ole suurem kui 600 m³.

5     Ühegi naftakütusetanki mahutavus ei tohi olla üle 2500 m³.

6     Laevadel, mis ei ole isetõstetavad puurseadmed ja mille naftakütuse kogumahutavus on 600 m³ ja üle selle, peavad naftakütusetankid olema paigutatud ülespoole põhjaplaadistuse teoreetilist joont vähemalt kaugusel h, mille väärtus määratakse järgmiselt:
     h = B/20 (m) või
     h = 2,0 m olenevalt sellest, kumb on väiksem.

 h miinimumväärtus = 0,76 m

Kimmikumeruse piirkonnas või kohtades, kus kimmikumerus ei ole selgesti määratletud, kulgeb naftakütusetanki piirjoon paralleelselt laeva keskosa tasapinnalise põhja joonega, nagu on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Naftakütusetanki piirjooned lõike 6 kohaldamisel
(Vt jooniste lisa)

7     Laevadel, mille naftakütuse kogumahutavus on 600 m³ ja üle selle, kuid alla 5000 m³, peavad naftakütusetankid olema paigutatud põhjaplaadistuse teoreetilisest joonest seespool vähemalt kaugusel w, nagu on näidatud joonisel 2, mida mõõdetakse mistahes ristlõikes pardaplaadi suhtes täisnurga all ja mille väärtus määratakse järgmiselt:
     w = 0,4 + 2,4 C/20 000 m
w miinimumväärtus = 1,0 m, kuid iga tanki puhul, mille naftakütuse mahutavus on alla 500 m³, on miinimumväärtus 0,76 m.

8     Laevadel, mille naftakütuse kogumahutavus on 5000 m³ ja üle selle, peavad naftakütusetankid olema paigutatud põhjaplaadistuse teoreetilisest joonest seespool vähemalt kaugusel w, nagu on näidatud joonisel 2, mida mõõdetakse mistahes ristlõikes pardaplaadi suhtes täisnurga all ja mille väärtus määratakse järgmiselt:
    w = 0,5 + C/20 000 m või
    w = 2,0 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
w miinimumväärtus = 1,0 m

Joonis 2. Naftakütusetanki piirjooned lõigete 7 ja 8 kohaldamisel
Vt jooniste lisa

9     Naftakütuse torudel, mis asuvad kuni h kaugusel laeva põhjast, nagu on määratletud lõikes 6, või kuni w kaugusel laeva pardast, nagu on määratletud lõigetes 7 ja 8, peavad naftakütusetanki sees või vahetult naftakütusetanki juures olema klapid või samalaadsed sulgurid. Nimetatud klappe peab olema võimalik käitada kergesti juurdepääsetavast suletud ruumist, mille asukohta on juurdepääs komandosillalt või peajõuseadme juhtimispunktist ilma avatud vabaparda ega tekiehitiste tekke läbimata. Klapid peavad sulguma kaugjuhtimissüsteemi rikke korral (rike suletud positsioonis) ning need peavad olema alati suletud, kui laev on merel ja kui tank sisaldab naftakütust, kuid need võivad olla avatud naftakütuse edastamise toimingute ajal.

10     Naftakütusetankide kogumiskaevud võivad ulatuda läbi topeltpõhja kaugusega h määratud piirjoone alla, tingimusel et kogumiskaevud on nii väikesed, kui see on otstarbekas, ning et kaevupõhja ja põhjaplaadi vaheline kaugus on vähemalt 0,5 h.

11     Alternatiivina lõikele 6 ja lõikele 7 või 8 peavad laevad vastama alljärgnevalt kirjeldatud õnnetusjuhtumist tingitud nafta väljavoolu kiiruse standardile:

    .1    seda, kas kaitse naftakütuse reostuse eest kokkupõrke või madalikule sõitmise korral on piisav, hinnatakse nafta keskmise väljavoolu teguri alusel järgmiselt:
        O_M < 0,0157 – 1,14E – 6C    600 m³ ≤ C < 5000 m³
        O_M < 0,010    C ≥ 5000 m³
    kus:
        O_M = nafta keskmine väljavoolutegur
        C = kogu naftakütuse kogus.

    .2    Nafta keskmise väljavooluteguri arvutamisel lähtutakse järgmisest üldisest eeldusest:
        .1    eeldatakse, et laev on lastitud osalise laadungimärgi süviseni (dp) ilma diferendi või kreenita;
        .2    eeldatakse, et kõik naftakütusetankid on lastitud 98% ulatuses kogumahust;
        .3    naftakütuse nimitiheduseks (ρn) võetakse üldjuhul 1000 mg/m³. Kui naftakütuse tihedus on eraldi piiratud madalama väärtusega, siis kohaldatakse madalamat väärtust; ning
        .4    väljavoolu arvutamisel loetakse iga naftakütusetanki täituvusteguriks 0,99, kui ei ole tõendatud teisiti.

    .3    Nafta väljavoolu ühendteguri arvutamisel kehtivad järgmised eeldused:
        .1    keskmine nafta väljavoolutegur O_M arvutatakse teineteisest sõltumatult määratud põhjavigastuse ja pardavigastuse nafta väljavoolude alusel järgmiselt:
        O_M = (0,4 O_MS + 0,6 O_MB) / C
    kus:
        O_MS = keskmine väljavool (m³) pardavigastuse korral;
        O_MB = keskmine väljavool (m³) põhjavigastuse korral;
        C = kogu naftakütuse kogus.

        .2    Põhjavigastuse korral arvutatakse keskmine väljavool eraldi loodete veetaseme 0 m ja veetaseme –2,5 m kohta ning seejärel ühendatakse saadud väärtused järgmiselt:
        O_MB= 0,7 O_MB(0) + 0,3 O_MB(2,5)
    kus:
        O_MB(0) = keskmine väljavool (m³) loodete veetasemel 0 m;
        O_MB(2,5) = keskmine väljavool (m³) loodete veetasemel – 2,5 m.

    .4    Keskmine väljavool pardavigastuse korral (OMS) arvutatakse järgmiselt:
        O_MS= ∑ PS_(i) OS_(i)    i [1,n] [m³]
    kus:
        i = iga vaatlusalune naftakütusetank;
        n = naftakütusetankide koguarv;
       P_S(i) = naftakütusetanki i läbistamise tõenäosus pardavigastuse korral, arvutatuna selle reegli lõike 11 punkti 6 kohaselt;  
       O_S(i) = pardavigastuse korral naftakütusetankist i väljavool (m³), mis eeldatavalt võrdub 98% ulatuses täidetud naftakütusetanki i kogumahuga.

    .5    Keskmine väljavool põhjavigastuse korral arvutatakse loodete iga veetaseme kohta järgmiselt:
        .1    O_MB(0)= ∑ P_B(i) O_B(i) C_DB(i) i [1,n] [m³]
        kus:
             i = iga vaatlusalune naftakütusetank;
            n = naftakütusetankide koguarv;
            P_B(i) = naftakütusetanki i läbistamise tõenäosus põhjavigastuse korral, arvutatuna selle reegli lõike 11 punkti 7 kohaselt;
            O_B(i) = põhjavigastuse korral naftakütusetankist i väljavool (m³) arvutatuna selle reegli lõike 11 punkti 5 alapunkti 3 kohaselt;
           C_DB(i) =       selle reegli lõike 11 punkti 5 alapunktis 4 määratletud naftakogumistegur.

        .2    O_MB(2,5) = ∑ P_B(i) O_B(i) C_DB(i)    i [1,n ] [m³]
        kus:
             i, n, P_B(i) ja C_DB(i) = määratletud eelmises alapunktis .1;
            O_OB(i) = väljavool naftakütusetankist i (m³) loodete vahetumisel.

    .3    Nafta väljavool O_B(i) iga naftakütusetanki kohta arvutatakse rõhkude tasakaalu põhimõtete alusel, lähtudes järgmistest eeldustest:

        .1      Eelduse kohaselt on madalikule jooksnud laeva diferent ja kreen 0 ning süvis enne loodete vahetumist võrdub osalise laadungimärgi süvisega d_p.

        .2     Naftakütuse tase pärast vigastuse tekkimist arvutatakse järgmiselt:
              h_F = {(d_p + t_C - Z_l)(_ρS)}/ρ_n
       kus:
             h_F = naftakütuse kihi kõrgus üle Zl meetrites;
             t_C = loodete vahetumine (meetrites). Mõõna veetaset väljendab negatiivne väärtus;
             Z_l = naftakütusetanki madalaima punkti ja põhitasandi vaheline kõrgus meetrites;
             ρS = merevee tihedus, võttes aluseks 1,025 kg/m³;
             ρn = naftakütuse nimitihedus, nagu on määratletud lõike 11 punkti 2 alapunktis 3.

        .3     Põhjaplaadistusega piirnevate naftakütusetankide puhul loetakse nafta väljavooluks O_B(i) vähemalt alljärgneva valemi alusel arvutatud tulemus, kuid see ei saa olla suurem tanki mahust:

              O_B(i) = H_W · A
        kus:
             H_W = 1,0 m, kui Y_B= 0
            H_W = B_B/50, kuid mitte üle 0,4 m, kui YB on suurem kui B_B/5
            või 11,5 m olenevalt sellest, kumb on väiksem.

        H_W mõõdetakse laeva keskosa tasapinnalise põhja joonest ülespoole. Kimmikumeruse piirkonnas või kohas, kus kimmikumerus ei ole selgesti määratletud, tuleb H_W mõõta alates piirjoonest, mis on paralleelne laeva keskosa tasapinnalise põhja joonega, nagu on näidatud kaugus h joonisel 1.

        Y_B väärtuste puhul väljaspool BB/5 või 11,5 m olenevalt sellest, kumb on väiksem, tuleb H_W lineaarinterpoleerida.

         Y_B = Y_B miinimumväärtus kogu naftakütusepaagi pikkuses, kus mistahes asukohas on Y_B põikisuunas kaugus veeliinil d_B asuvast pardaplaadistusest kuni tankini veeliinil d_B või sellest allpool.

        A = naftakütusetanki maksimaalne horisontaalse pinna projektsioon kuni H_W tasemeni alates tanki põhjast.

Joonis 3. Mõõdud minimaalse nafta väljavoolu arvutamiseks lõike 11 punkti 5 alapunkti 3 taande 3 tähenduses
Vt jooniste lisa

     H_W = B_B/50, kuid mitte suurem kui 0,40 m
     B_B/5 või 11,5 m olenevalt sellest, kumb on väiksem (mõõdetuna laeva küljest sissepoole keskjoone suhtes täisnurga all d_B kõrgusel)

         .4    Põhjavigastuse korral võib osa naftakütusetankist väljavoolavast naftakütusest koguneda naftaveoks kohandamata vaheruumidesse. Selle mõju kirjeldamiseks kasutatakse iga tanki kohta tegurit CDB(i), mis määratakse järgmiselt:

             C_DB(i) = 0,6 naftakütusetankide puhul, mis altpoolt piirnevad naftaveoks kohandamata vaheruumidega;
             C_DB(i) = 1 muudel juhtudel.

    .6    Pardavigastuse korral arvutatakse vaheruumi vigastamise tõenäosus PS järgmiselt:
         .1    P_S = P_SL × P_SV × P_ST
         kus:
               P_SL = (1 –P_Sf– P_Sa) = tõenäosus, et vigastus ulatub joontega X_a ja X_f piiratud pikivööndisse;
               P_SV = (1 –P_Su– P_Sl) = tõenäosus, et vigastus ulatub joontega Z_l ja Z_u piiratud vertikaalvööndisse;
               P_ST = (1 – P_Sy) = tõenäosus, et vigastus ulatub risti üle joonega y määratud piiri.

        .2    P_Sa, P_Sf, P_Su ja P_Sl määratakse lineaarinterpoleerimise teel reegli 11 lõike 6 punktis 3 esitatud pardavigastuste tõenäosuse tabeli abil ning P_Sy arvutatakse reegli 11 lõike 6 punktis 3 toodud valemite abil, kus:
              PSa = tõenäosus, et vigastus asub täielikult punktist X_a/L ahtri pool;
              P_Sf = tõenäosus, et vigastus asub täielikult punktist X_f/L vööri pool;
              P_Sl = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tanki all;
              P_Su = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tanki peal;
              P_Sy = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tankist väljaspool.

Vaheruumi piirid X_a, X_f, Z_l, Z_u ja y arvutatakse järgmiselt:
    X_a = pikisuunas kaugus meetrites pikkuse L ahtripoolseimast punktist vaatlusaluse vaheruumi ahtripoolseima punktini
    X_f = pikisuunas kaugus meetrites pikkuse L ahtripoolseimast punktist vaatlusaluse vaheruumi vööripoolseima punktini;
    Z_l = vertikaalkaugus meetrites teoreetilisest põhitasandist vaatlusaluse vaheruumi madalaima punktini; kui Z_l on suurem kui D_S, siis loetakse D_S väärtuseks Z_l;
    Z_u = vertikaalkaugus meetrites teoreetilisest põhitasandist vaatlusaluse vaheruumi kõrgeima punktini; kui Z_u on suurem kui D_S, siis loetakse D_S väärtuseks Z_u;
    y = vaadeldava vaheruumi ja pardaplaadistuse vaheline minimaalne horisontaalkaugus meetrites mõõdetuna täisnurga all keskjoone suhtes².

    Kimmikumeruse kohas ei pea y-d arvesse võtma allpool kaugust h ülalpool põhitasandit, kui h on väiksem kui B/10, 3 meetrit või tankilaest madalamal.

    .3    Pardavigastuste tõenäosuse tabel

    P_Sy arvutatakse järgmiselt:
       P_Sy = (24,96 – 199,6 y/B_S) (y/B_S), kui y/BS ≤ 0,05
       P_Sy = 0,749 + {5 – 44,4 (y/B_S – 0,05)} {(y/B_S) – 0,05}, kui 0,05 < y/B_S < 0,1
       P_Sy = 0,888 + 0,56 (y/B_S – 0,1), kui y/B_S ≥ 0,1
    P_Sy ei tohi olla suurem kui 1.

    .7   Põhjavigastuse korral arvutatakse vaheruumi vigastamise tõenäosus PB järgmiselt:
         .1   P_B = P_BL × P_BT × P_BV,
         kus:
              P_BL = (1 – P_Bf – P_Ba) = tõenäosus, et vigastus ulatub joontega X_a ja X_f piiratud pikivööndisse;
              P_BT = (1 – P_Bp – P_Bs) = tõenäosus, et vigastus ulatub joontega Y_p ja Y_s piiratud põikivööndisse;
              P_BV = (1 – P_Bz) = tõenäosus, et vigastus ulatub vertikaalselt üle joonega z määratud piiri.

        .2   P_Ba, P_Bf, P_Bp ja P_Bs määratakse lineaarinterpoleerimise teel reegli 11 lõike 7 punktis 3 esitatud põhjavigastuste tõenäosuse tabeli abil ning P_Bz arvutatakse reegli 11 lõike 7 punktis 3 toodud valemite abil, kus:
       P_Ba = tõenäosus, et vigastus asub täielikult punktist X_a/L ahtri pool;
       P_Bf = tõenäosus, et vigastus asub täielikult punktist X_f/L vööri pool;
       P_Bp = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tankist pakpoordis;
       P_Bs = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tankist tüürpoordis;
       P_Bz = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tanki all.

        Vaheruumi piirid X_a, X_f, Y_p, Y_s ja z määratakse järgmiselt:
            X_a ja X_f, nagu on määratletud reegli 11 lõike 6 punktis 2;
            Y_p = põikisuunas kaugus veeliini d_B kõrgusel või sellest madalamal asuva vaheruumi kõige pakpoordipoolsemast punktist vertikaaltasapinnani, mis asub kaugusel B_B/2 laeva keskjoonest tüürpoordi pool;
            Y_s = põikisuunas kaugus veeliini d_B kõrgusel või sellest madalamal asuva vaheruumi kõige tüürpoordipoolsemast punktist vertikaaltasapinnani, mis asub kaugusel B_B/2 laeva keskjoonest tüürpoordi pool;
            z = z miinimumväärtus kogu vaheruumi pikkuses, kus z on vertikaalkaugus pikisuuna mistahes punktis põhjaplaadistuse madalaima punkti ja vaheruumi madalaima punkti vahel.

        .3      Põhjavigastuste tõenäosuse tabel

        P_Bz arvutatakse järgmiselt:
            P_Bz = (14,5 – 67 z/D_S) (z/DS),     kui z/D_S ≤ 0,1
            P_Bz = 0,78 + 1,1 {(z/D_S – 0,1)},     kui z/D_S > 0,1
            P_Bz ei tohi olla suurem kui 1.

    .8    Hooldamise ja kontrollimise läbiviimiseks peavad kõik naftakütusetankid, mis ei piirne välise plaadistusega, paiknema mitte lähemal põhjaplaadile kui lõikes 6 sätestatud h miinimumväärtus ning mitte lähemal pardaplaadistusele kui lõigetes 7 või 8 sätestatud kohaldatav w miinimumväärtus.

12    Selle reegli sätete kohaselt ehitatavate naftatankerite projekteerimise ja ehitamise heakskiitmisel peavad administratsioonid võtma nõuetekohaselt arvesse üldisi ohutusnõudeid, sealhulgas pardatankide ja põhjatankide või topeltpõhjavaheliste ruumide hooldamise ja kontrollimise vajadust.

Reegel 13    Standardne väljalaskeühendus

Selleks et ühendada vastuvõtuseadmete torustik laeva masinaruumi pilsist ja naftajääkide tankist tulevate jääkide väljalasketorustikuga, peab mõlemal torustikul olema standardne väljalaskeühendus vastavalt järgmisele tabelile:

Väljalaskeühenduse ääriku standardmõõtmed

B osa SEADMED

1     Välja arvatud selle reegli lõikes 3 sätestatud juhul, peavad vähemalt 400-se, kuid alla 10 000-se kogumahutavusega laeval olema selle reegli lõikele 6 vastavad naftafiltreerimisseadmed. Laev, mis tohib merre heita kütteõlitankides hoitud ballastvett reegli 16 lõike 2 kohaselt, peab vastama selle reegli lõikele 2.

2     Välja arvatud selle reegli lõikes 3 sätestatud juhul, peavad vähemalt 10 000-se kogumahutavusega laeval olema selle reegli lõikele 7 vastavad naftafiltreerimisseadmed.

3     Hotellina, laona või muul sellisel otstarbel kasutatavad laevad, mis on paiksed, kui asukoha vahetamiseks tehtud lastita reisid välja arvata, ei pea olema varustatud naftafiltreerimisseadmetega. Sellistel laevadel peab olema kogumistank mahuga, mida administratsioon peab piisavaks kogu naftase pilsivee hoidmiseks laevas. Kogu naftast pilsivett hoitakse laevas ja see antakse hiljem ära vastuvõtuseadmesse.

4     Administratsioon tagab, et alla 400-se kogumahutavusega laevad on niivõrd, kui see on otstarbekas, varustatud seadmetega nafta või naftaste segude hoidmiseks laevas või nende heiteks lisa reegli 15 lõike 6 kohaselt.

5     Administratsioon võib loobuda selle reegli lõigete 1 ja 2 nõuete kohaldamisest:
    .1    laeva puhul, mis teeb reise ainult eripiirkondades või Arktika vetes, või
    .2    kiirlaevade ohutuse rahvusvahelisele koodeksile vastavaks tunnistatud laeva (või muul viisil mõõtmete ja ehituse poolest kõnealuse koodeksi reguleerimisalasse jääva laeva) puhul, mis teeb regulaarreise edasi-tagasi sõiduajaga kuni 24 tundi, kaasa arvatud ilma reisijate ja lastita reisid asukoha vahetamiseks,
    .3    võttes arvesse selle lõike punktide 1 ja 2 sätteid, tuleb täita järgmisi nõudeid:
          .1    laeval peab olema kogumistank mahuga, mida administratsioon peab piisavaks kogu naftase pilsivee hoidmiseks laevas;
         .2    kogu naftast pilsivett hoitakse laevas ja see antakse hiljem ära vastuvõtuseadmetesse;
         .3    administratsioon on kindlaks teinud, et asjakohased vastuvõtuseadmed naftase pilsivee vastuvõtmiseks on olemas piisavalt paljudes sadamates või terminalides, mida laev külastab;
         .4    rahvusvahelises naftareostuse vältimise tunnistuses, kui seda nõutakse, on kinnitatud, et laev teeb reise ainult eripiirkondades või Arktika vetes või on selle reegli kohaselt heakskiidetud kiirlaev ja et laeva kasutamisviis on kindlaks määratud;
         .5    laevaheitmete kogus, aeg ja heite üleandmise sadam on kantud naftaraamatu I osasse.

6    Selle reegli lõikes 1 nimetatud naftafiltreerimisseadmete konstruktsiooni peab administratsioon olema heaks kiitnud ning konstruktsioon peab tagama, et merre heidetavate naftaste segude naftasisaldus pärast filtreerimissüsteemi läbimist ei ületa 15 miljondikosa. Seadmete konstruktsiooni üle otsustades peab administratsioon võtma arvesse organisatsiooni soovitatud tehnilisi norme.

7    Selle reegli lõikes 2 nimetatud naftafiltreerimisseadmed peavad vastama selle reegli lõikele 6. Peale selle peavad need olema varustatud häireseadmega, mis näitab, kui nõuetekohast taset ei ole võimalik hoida. Süsteemis peavad samuti olema seadmed, mis tagavad, et igasugune naftaste segude heide lakkab automaatselt, kui heitvee naftasisaldus ületab 15 miljondikosa. Seadmete konstruktsiooni hinnates ja seda heaks kiites peab administratsioon võtma arvesse organisatsiooni soovitatud tehnilisi norme³.

C OSA    NAFTA KÄITUSHEITE KONTROLLIMINE

Reegel 15    Naftaheite kontrollimine

1    Nafta ja naftaste segude merreheide laevadelt on keelatud, kui lisa reegli 4 ning käesoleva reegli lõigete 2, 3 ja 6 sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

A.    Heited väljaspool eripiirkondi, välja arvatud Arktika vetes

2    Nafta ja naftaste segude merreheide vähemalt 400-se kogumahutavusega laevadelt on keelatud, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
     .1    laev liigub kursil;
    .2    naftast segu töödeldakse selle lisa reegli 14 nõuetele vastavates naftafiltreerimisseadmetes;
    .3    ahjendamata heitvee naftasisaldus ei ületa 15 miljondikosa;
    .4    naftane segu ei pärine naftatankeri lastipumbaruumi pilsist;
    .5    naftatankeri puhul ei ole naftane segu segatud naftalasti jääkidega.

B.    Heited eripiirkondades

3    Nafta ja naftaste segude merreheide vähemalt 400-se kogumahutavusega laevadelt on keelatud, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
    .1    laev liigub kursil;
    .2    naftast segu töödeldakse selle lisa reegli 14 lõike 7 nõuetele vastavates naftafiltreerimisseadmetes;
    .3    lahjendamata heitvee naftasisaldus ei ületa 15 miljondikosa;
    .4    naftane segu ei pärine naftatankeri lastipumbaruumi pilsist;
    .5    naftatankeri puhul ei ole naftane segu segatud naftalasti jääkidega.

4     Antarktika piirkonnas on nafta või naftaste segude merreheide laevadelt keelatud.

5     Selle reegli sätted ei keela laeval, mille reis kulgeb ainult osaliselt eripiirkonnas, teha merreheiteid väljaspool eripiirkonda selle reegli lõike 2 kohaselt.

C.    Nõuded alla 400-se kogumahutavusega laevadele kõigis piirkondades, välja arvatud Antarktika piirkonnas ja Arktika vetes

6      Alla 400-se kogumahutavusega laev peab naftat ja kõiki naftaseid segusid hoidma kas pardal ja need hiljem vastuvõtuseadmesse ära andma või merre heitma, kui on täidetud järgmised tingimused:
    .1    laev liigub kursil;
    .2    laeval töötab seade, mille konstruktsiooni on administratsioon heaks kiitnud ning mis tagab, et lahjendamata heitvee naftasisaldus ei ületa 15 miljondikosa;
    .3    naftane segu ei pärine naftatankeri lastipumbaruumi pilsist ja
    .4    naftatankeri puhul ei ole naftane segu segatud naftalasti jääkidega.

D.    Üldnõuded

7     Kui laeva vahetus läheduses või kiiluvees avastatakse veepinnal või veepinna all nähtavaid naftajälgi, peavad konventsiooniosaliste valitsused kõiki mõistlikke võimalusi kasutades kiiresti uurima asjaolusid, mis võimaldavad välja selgitada, kas selle reegli sätteid on rikutud. Eelkõige tuleb uurida tuule- ja mereolusid, laevasõiduteed ja kiirust, muid nähtavaid jälgi tekitavaid allikaid lähikonnas ning kõiki asjakohaseid kandeid naftaheite kohta.

8     Merreheide ei tohi sisaldada kemikaale ega muid aineid merekeskkonda ohustavas koguses või kontsentratsioonis ega kemikaale või muid aineid, mida kasutatakse selleks, et selles reeglis sätestatud heitetingimuste täitmisest kõrvale hoida.

9     Naftajääke, mida ei saa selle reegli kohaselt merre heita, tuleb hoida laevas ja hiljem vastuvõtuseadmesse ära anda.

Reegel 16 Nafta ja ballastvee eraldamine ning nafta vedu vöörpiigitankides

1     Välja arvatud selle reegli lõikes 2 sätestatud juhul, ei tohi reegli 1 lõike 28 punktis 2 määratletud, pärast 31. detsembrit 1979 üle antud vähemalt 4000-se kogumahutavusega laevade, välja arvatud naftatankerid, ega reegli 1 lõike 28 punktis 2 määratletud, pärast 31. detsembrit 1979 üle antud vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankerite naftakütusetankides ballastvett vedada.

2     Kui suurte naftakütusekoguste vedu tingib vajaduse vedada naftakütusetankis ballastvett, mis ei ole puhas ballast, antakse selline ballastvesi ära vastuvõtuseadmesse või heidetakse merre selle lisa reegli 15 kohaselt, kasutades reegli 14 lõikes 2 kirjeldatud seadmeid; selle kohta tehakse kanne naftaraamatusse.

3     Naftat ei tohi vedada vähemalt 400-se kogumahutavusega laeva, mille ehitusleping on sõlmitud pärast 1. jaanuari 1982, või ehituslepingu puudumise korral, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus pärast 1. juulit 1982, vöörpiigitankides ega põrkevaheseinast ettepoole paigutatud tankides.

4     Kõik muud laevad peale nende, mille suhtes kohaldatakse selle reegli lõikeid 1 ja 3, peavad vastama kõnealuste lõigete sätetele niivõrd, kuivõrd see on põhjendatud ja otstarbekas.

Reegel 17 Naftaraamatu I osa. Masinaruumitoimingud

1     Igal vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankeril ja igal vähemalt 400-se kogumahutavusega laeval, mis ei ole naftatanker, peab olema masinaruumitoiminguid kajastav naftaraamatu I osa. Olenemata sellest, kas naftaraamat on laeva ametliku logiraamatu osa, elektrooniline arvestusraamat, mis peab olema saanud administratsiooni heakskiidu, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid, või muul kujul, peab see vastama käesoleva lisa III liites esitatud vormile.

2     Naftaraamatu I osasse tuleb teha kanne iga kord, vajadusel iga tanki kohta eraldi, kui laeval tehakse mõni järgmistest masinaruumitoimingutest:
    .1    naftakütusetankide ballastimine või puhastamine;
    .2    puhastamata ballast- või pesuvee heide naftakütusetankidest;
    .3    naftajääkide (naftajäägid (setted)) kogumine ja kõrvaldamine;
    .4    masinaruumidesse kogunenud pilsivee merreheide või muul viisil kõrvaldamine;
    .5    kütte- või pakendamata määrdeõli punkerdamine.

3     Lisa reeglis 4 nimetatud nafta- või naftase segu heite või õnnetusjuhtumist tingitud või muu erandliku naftaheite korral, mida kõnealuse reegli alusel ei käsitata erandina, esitatakse naftaraamatu I osas selgitus heite asjaolude ja põhjuste kohta.

4     Iga selle reegli lõikes 2 kirjeldatud toimingu kohta tehakse viivitamata täielik kanne naftaraamatu I osasse nii, et kõik selle toiminguga seotud asjakohased andmed oleksid esitatud. Iga naftaraamatusse kantud toimingu kohta peab olema asjaomase toimingu eest vastutavate juhtkonnaliikmete allkiri; igal täidetud leheküljel või elektrooniliste kannete rühmal laeva kapteni allkiri. Laeval, millel on rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistus, peavad naftaraamatu I osa kanded olema vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles. Kui kanded naftaraamatusse on tehtud ka selle riigi ametlikus keeles, kelle lipu all on laeval õigus sõita, võetakse need aluseks vaidluse või lahkarvamuse korral.

5     Kõik naftafiltreerimisseadmete rikked tuleb registreerida naftaraamatu I osas.

6     Naftaraamatu I osa tuleb hoida kontrollimiseks kergesti kättesaadavas kohas; see peab olema alati laevas, välja arvatud mehitamata pukseeritavas laevas. Naftaraamatu I osa tuleb säilitada kolm aastat pärast viimase kande tegemist.

7     Konventsiooniosalise valitsuse pädev asutus võib kontrollida naftaraamatu I osa laeval, mille suhtes lisa kohaldatakse, kui laev asub kõnealuse konventsiooniosalise sadamas või meres paiknevas terminalis, ning kopeerida raamatu ükskõik millise kande ja nõuda, et laeva kapten kinnitaks kande koopia tõesust. Laeva naftaraamatu I osa kandest sel viisil tehtud koopiat, mille tõesust on laeva kapten kinnitanud, võib kasutada kohtumenetluses tõendusmaterjalina kandes esitatud asjaolude kohta. Pädeval asutusel tuleb selle lõike kohaselt naftaraamatu I osa kontrollida ja tõestatud koopia võtta nii kiiresti kui võimalik, põhjustamata laevale asjatuid viivitusi.

4. peatükk
NAFTATANKERI LASTIRUUMILE ESITATAVAD NÕUDED

A osa.    EHITUS

Reegel 18    Eraldatud ballasti tankid

Pärast 1. juunit 1982 üle antud vähemalt 20 000-tonnise kandevõimega naftatankerid

1     Iga vähemalt 20 000-tonnise kandevõimega toornaftatanker ning iga vähemalt 30 000-tonnise kandevõimega naftasaaduste tanker, mis on üle antud pärast 1. juunit 1982, nagu määratletud reegli 1 lõike 28 punktis 4, peab olema varustatud eraldatud ballasti tankidega ning vastama selle reegli lõigete 2, 3 ja vastavalt vajadusele lõigete 4 või 5 nõuetele.

2     Eraldatud ballasti tankide mahutavus määratakse nii, et laev võib ohutult liikuda ballastis reisidel ilma vajaduseta kasutada lastitanke ballastvee hoidmiseks, välja arvatud selle reegli lõikes 3 või 4 sätestatud juhtudel. Eraldatud ballasti tankide mahutavus peab igal juhul olema vähemalt selline, et ükskõik millise ballasti korral ja reisi igas osas, ka juhul kui laeva kaalu moodustab ainult tühja laeva kaal koos eraldatud ballastiga, vastavad laeva süvis ja diferent järgmistele nõuetele:
     .1    teoreetiline süvis laeva keskkaarel (d_m) meetrites (laeva deformatsiooni arvestamata) peab olema vähemalt:
           d_m = 2,0 + 0,02L

    .2    süvised ahtri- ja vööriloodis peavad vastama selle reegli lõike 2 punktis 1 kindlaksmääratud süvisele laeva keskkaarel (d_m) nii, et diferent ahtrisse ei ületa 0,015L;

    .3    ahtriloodis mõõdetud süvis ei tohi ühelgi juhul olla väiksem süvisest, mis on vajalik selleks, et sõukruvi(d) jääks(id) üleni vee alla.

3     Ballastvett ei tohi vedada lastitankides, välja arvatud:
    .1    erandlikel reisidel, kui ilmastikuolud on nii rasked, et kapteni arvates on laeva ohutuse tagamiseks vaja vedada lastitankides lisaballastvett;
    .2    erandjuhtudel, kui naftatankeri tegevuse laadi tõttu on vaja vedada ballastvett selle reegli lõike 2 alusel nõutavast suuremas koguses, tingimusel et naftatankeri selline tegevus kuulub organisatsiooni kehtestatud erandjuhtude hulka.

Sellist lisaballastvett tuleb töödelda ja heita lisa reegli 34 kohaselt ning selle kohta tuleb teha kanne lisa reeglis 36 nimetatud naftaraamatu II osasse.

4     Toornaftatankeri lastitankis võib selle reegli lõikes 3 lubatud lisaballasti vedada ainult juhul, kui lastitank on enne nafta lossimissadamast või -terminalist lahkumist pestud toornaftaga lisa reegli 35 kohaselt.

5     Olenemata selle reegli lõikes 2 sätestatust peab alla 150 meetri pikkuste naftatankerite puhul administratsioon eraldatud ballastiga seotud tingimused heaks kiitma.

Hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud vähemalt 40 000-tonnise kandevõimega toornaftatankerid

6     Kui selle reegli lõikes 7 ei ole sätestatud teisiti, peab iga reegli 1 lõike 28 punktis 3 määratletud, hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud toornaftatanker, mille kandevõime on vähemalt 40 000 tonni, olema varustatud eraldatud ballasti tankidega ning vastama selle reegli lõigete 2 ja 3 nõuetele.

7     Selle reegli lõikes 6 nimetatud toornaftatankerid võib eraldatud ballasti tankide asemel varustada lisa reeglite 33 ja 35 kohase toornafta pesusüsteemiga, mida kasutatakse lastitankide puhastamiseks, välja arvatud juhul, kui toornaftatanker on ette nähtud toornaftapesuks sobimatu toornafta vedamiseks.

Hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud vähemalt 40 000-tonnise kandevõimega naftasaaduste tankerid

8     Iga reegli 1 lõike 28 punktis 3 määratletud, hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud naftasaaduste tanker, mille kandevõime on vähemalt 40 000 tonni, peab olema varustatud eraldatud ballasti tankidega ning vastama selle reegli lõigete 2 ja 3 nõuetele või teise võimalusena kasutama puhta ballasti jaoks määratud tanke järgmiste tingimuste kohaselt:

    .1    Naftasaaduste tankeri ainult lisa reegli 1 lõikes 17 määratletud puhta ballasti vedamiseks määratud tankide mahutavus peab vastama käesoleva reegli lõigete 2 ja 3 nõuetele.

    .2    Puhta ballasti jaoks määratud tankide süsteem ja käituskord peavad vastama administratsiooni kehtestatud nõuetele. Need nõuded peavad sisaldama vähemalt organisatsiooni resolutsiooniga A.495(XII) vastu võetud puhta ballasti jaoks määratud tankidega varustatud naftatankerite muudetud tehniliste normide (Specifications for Oil Tankers with Dedicated Clean Ballast Tanks) kõiki sätteid.

    .3    Naftasaaduste tanker peab olema varustatud naftasisalduse mõõturiga, mille administratsioon on heaks kiitnud organisatsiooni soovitatud tehniliste normide põhjal ja mis võimaldab kontrollida heidetava ballastvee naftasisaldust⁴.

    .4    Igal puhta ballasti jaoks määratud tanke kasutaval naftasaaduste tankeril peab olema puhta ballasti jaoks määratud tanki kasutamise käsiraamat⁵, milles esitatakse süsteemi üksikasjalikud andmed ja määratakse kindlaks käituskord. Käsiraamatu peab heaks kiitma administratsioon ning see peab sisaldama kogu selle reegli punkti 8 alapunktis 2 nimetatud tehnilistes normides sätestatud teavet. Kui tehakse muudatus, mis mõjutab puhta ballasti jaoks määratud tankide süsteemi, tuleb käsiraamatus teha vastavad muudatused.

Eraldatud ballastiga naftatankerina käsitatav naftatanker

9     Naftatankerit, mis ei pea olema varustatud eraldatud ballasti tankidega käesoleva reegli lõike 1, 6 või 8 kohaselt, võib siiski käsitada eraldatud ballastiga naftatankerina, tingimusel et see vastab selle reegli lõigete 2 ja 3 või vajaduse korral lõike 5 nõuetele.

Hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud spetsiaalse ballastisüsteemiga naftatankerid

10     Reegli 1 lõike 28 punktis 3 määratletud, hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud naftatankerid, milles on spetsiaalne ballastisüsteem.

    .1    Kui reegli 1 lõike 28 punktis 3 määratletud, hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud naftatanker on ehitatud või seda kasutatakse nii, et see vastab alati selle reegli lõikes 2 sätestatud nõuetele süvise ja diferendi kohta, ilma et oleks vaja kasutada ballastvett, loetakse see vastavaks selle reegli lõikes 6 nimetatud nõuetele eraldatud ballasti tankide kohta, eeldusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:
        .1    administratsioon on käituskorra ja ballastisüsteemi heaks kiitnud;
        .2    administratsiooni ja nende asjaomaste sadamariikide valitsuste vahel, kes on konventsiooniosalised, on sõlmitud kokkulepe, kui süvist ja diferenti käsitlevaid nõudeid täidetakse käitustoimingute abil;
        .3    rahvusvahelises naftareostuse vältimise tunnistuses on kinnitus, et naftatankeris kasutatakse spetsiaalset ballastisüsteemi.

    .2    Ballastvett ei tohi vedada lastitankides, välja arvatud erandlikel reisidel, kui ilmastikuolud on nii rasked, et kapteni arvates on laeva ohutuse tagamiseks vaja vedada lastitankides lisaballastvett. Sellist lisaballastvett tuleb töödelda ja heita kooskõlas lisa reegliga 34 ning reeglite 29, 31 ja 32 nõuete kohaselt ning selle kohta tuleb teha kanne lisa reeglis 36 nimetatud naftaraamatusse.

    .3    Administratsioon, kes on kinnitanud tunnistuse selle lõike punkti 1 alapunkti 3 kohaselt, teatab kinnituse üksikasjad organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele.

Pärast 31. detsembrit 1979 üle antud naftatankerid, mille kandevõime on vähemalt 70 000 tonni

11     Reegli 1 lõike 28 punktis 2 määratletud pärast 31. detsembrit 1979 üle antud naftatankerid, mille kandevõime on vähemalt 70 000 tonni, peavad olema varustatud eraldatud ballasti tankidega ja vastama selle reegli lõigete 2, 3 ja 4 või vajaduse korral lõike 5 nõuetele.

Eraldatud ballasti kaitset pakkuv asukoht

12     Eraldatud ballasti ruumide kaitset pakkuv asukoht.

Kõikidel, reegli 1 lõike 28 punktis 4 määratletud pärast 1. juunit 1982 üle antud, vähemalt 20 000-tonnise kandevõimega toornaftatankeritel ja vähemalt 30 000-tonnise kandevõimega naftasaaduste tankeritel, välja arvatud reeglile 19 vastavatel tankeritel, tuleb selle reegli lõikes 2 nõutud mahutavuse tagamiseks vajalikud ja lastitanki pikkuses paiknevad eraldatud ballasti tankid paigutada selle reegli lõigete 13, 14 ja 15 nõuete kohaselt, et pakkuda kaitset nafta väljavoolu eest madalikule sõidu või kokkupõrke korral.

13     Lastitankide pikkuses (Lt) paiknevad eraldatud ballasti tankid ja -ruumid, mis ei ole naftatankid, tuleb paigutada nii, et need vastaksid järgmistele nõuetele:
        Σ(PA_c) + Σ(PA_s) = J[L_t(B + 2D)],
    kus
        PA_c = eraldatud ballasti tanki või ruumi, mis ei ole naftatank, pardaplaadistuse projektsiooni pindala ruutmeetrites, mõõdetuna teoreetiliste mõõtude järgi,
        PA_s = samasuguse tanki või ruumi põhjaplaadistuse projektsiooni pindala ruutmeetrites, mõõdetuna teoreetiliste mõõtude järgi,
        L_t = lastitanki vööri- ja ahtripoolseimate punktide vaheline pikkus meetrites,
        B = laeva maksimaalne laius meetrites, nagu on määratletud lisa reegli 1 lõikes 22,
        D = teoreetiline pardakõrgus meetrites, mõõdetuna laeva keskkaarel vertikaalselt kiilu ülaservast vabapardateki piimi ülaservani pardal. Ümardatud sandekiga laevadel mõõdetakse teoreetilist pardakõrgust teki ja pardaplaadistuse teoreetiliste joonte lõikumispunktini ning jooned kulgevad nii, nagu sandek moodustaks pardaplaadiga nurga,
        J = 0,45 naftatankerite puhul, mille kandevõime on 20 000 tonni, 0,30 naftatankerite puhul, mille kandevõime on vähemalt 200 000 tonni, kui selle reegli lõike 14 sätetest ei tulene teisiti.

        Kandevõime vahepealsetele väärtustele vastav J väärtus määratakse lineaarinterpoleerimise teel.

Selles reeglis kasutatakse tähiseid selles lõikes määratletud tähenduses.

14     Tankerite puhul, mille kandevõime on vähemalt 200 000 tonni, võib J väärtust vähendada järgmiselt:

        J_vähendatud = {J – [a – (O_c + O_s) / (4OA)]}  või 0,2, olenevalt sellest, kumb on suurem
    kus:
        a = 0,25 naftatankerite puhul, mille kandevõime on 200 000 tonni,
        a = 0,40 naftatankerite puhul, mille kandevõime on 300 000 tonni,
        a = 0,50 naftatankerite puhul, mille kandevõime on vähemalt 420 000 tonni.

        Kandevõime vahepealsetele väärtustele vastav a väärtus määratakse lineaarinterpoleerimise teel.

        O_c = nagu on määratletud selle lisa reegli 25 lõike 1 punktis 1,
        O_s = nagu on määratletud selle lisa reegli 25 lõike 1 punktis 2,
        O_A = selle lisa reegli 26 lõike 2 kohane lubatud nafta väljavool.

15     Eraldatud ballasti tankide ja ruumide, mis ei ole naftatankid, PA_c ja PA_s väärtuse määramisel kehtivad järgmised nõuded:
    .1    parda kogu kõrgust hõlmava või tekist topeltpõhja ülemise osani ulatuva pardatanki või -ruumi minimaalne laius peab olema vähemalt 2 meetrit. Laiust mõõdetakse laeva küljest sissepoole keskjoone suhtes täisnurga all. Väiksema laiuse korral ei võeta pardatanki või -ruumi kaitstud ala PA_c arvutamisel arvesse;
    .2    iga põhjatanki või topeltpõhjavahelise ruumi minimaalne vertikaalkõrgus peab olema B/15 või 2 meetrit, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Väiksema kõrguse korral ei võeta põhjatanki või topeltpõhjavahelist ruumi kaitstud ala PA_s arvutamisel arvesse.

Pardatankide ja põhjatankide minimaalset laiust ja kõrgust mõõdetakse kimmiala arvestamata; minimaalse laiuse mõõtmisel ei võeta arvesse ümardatud sandeki piirkonda.

Reegel 19    6. juulil 1996 või hiljem üle antud naftatankerite topeltkerele ja topeltpõhjale esitatavad nõuded

1     Seda reeglit kohaldatakse reegli 1 lõike 28 punktis 6 määratletud, 6. juulil 1996 või hiljem üle antud vähemalt 600-tonnise kandevõimega naftatankerite suhtes järgmiselt:

2     Iga vähemalt 5000-tonnise kandevõimega naftatanker peab:
     .1    reegli 18 lõigete 12–15 kohaldatavate sätete asemel vastama selle reegli lõike 3 nõuetele, kui selle reegli lõigetega 4 ja 5 ei ole ette nähtud teisiti;
     .2    vastama reegli 28 lõike 7 nõuetele, kui see on kohaldatav.

3     Lastitanki tuleb kogu pikkuses kaitsta ballastitankide või -ruumidega, mis ei ole naftaveotankid, järgmiselt:

     .1    Pardatankid või -ruumid

     Pardatankid või -ruumid peavad kulgema kogu pardakõrguse ulatuses piki laeva külge või ulatuma topeltpõhja ülemisest osast kõrgeima tekini, arvestamata ümardatud sandekki, kui see on paigaldatud. Pardatankid või -ruumid peavad asetsema nii, et lastitankid paikneksid pardaplaadistuse teoreetilisest joonest seespool, vähemalt kaugusel w, mida mõõdetakse, nagu on näidatud joonisel 1, mistahes ristlõikes täisnurga all pardaplaadi suhtes ja mille väärtus määratakse järgmiselt:
        w = 0,5 + DW/ 20 000     (m) või
        w = 2,0 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
        w miinimumväärtus = 1,0 m.

    .2      Põhjatankid või topeltpõhjavahelised ruumid

Iga põhjatanki või topeltpõhjavahelise ruumi kõrgus peab mistahes ristlõikes olema selline, et kaugus lastitankide põhja ja põhjaplaadistuse teoreetilise joone vahel, mõõdetuna täisnurga all põhjaplaadi suhtes, nagu on näidatud joonisel 1, on vähemalt võrdne h-ga, mis määratakse järgmiselt:
         h = B/15 (m) või h = 2,0 m,
         olenevalt sellest, kumb on väiksem.
         h miinimumväärtus = 1,0 m.

    .3      Kimmikumeruse piirkond või kohad, kus kimmikumerus ei ole selgesti määratletud

Kui kaugused h ja w on erinevad, võetakse aluseks kaugus w, kui kõrgus põhitasandist on üle 1,5 h, nagu on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Lastitanki piirjooned lõike 3 kohaldamisel
Vt jooniste lisa

    .4    Ballastitankide kogumahutavus

    Vähemalt 20 000-tonnise kandevõimega toornaftatankeri ning vähemalt 30 000-tonnise kandevõimega naftasaaduste tankeri pardatankide, põhjatankide, vöörpiigi- ja ahterpiigitankide kogumahutavus peab olema vähemalt sama suur kui lisa reegli 18 nõuete täitmiseks vajalik eraldatud ballasti tankide maht. Pardatankid või -ruumid ja põhjatankid, mida kasutatakse reegli 18 nõuete täitmiseks, peavad paiknema lastitanki kogu pikkuses nii ühetaoliselt, kui see on otstarbekas. Pikitalade paindepinge, diferendi jne vähendamiseks lisatavaid eraldatud ballastitanke võib paigutada ükskõik millisesse laevaosasse.

    .5    Lastitankide kogumiskaevud

    Lastitankide kogumiskaevud võivad ulatuda läbi topeltpõhja kaugusega h määratud piirjoone alla, tingimusel et kogumiskaevud on nii väikesed kui vähegi otstarbekas ning et kaevupõhja ja põhjaplaadi vaheline kaugus on vähemalt 0,5 h.

    .6    Ballasti- ja lastitorustik

    Ballastitorustikku ja ballastitanki muud torustikku, näiteks peili- ja ventilatsioonitorusid, ei tohi vedada läbi lastitankide. Lastitorustikku ja samasugust lastitankitorustikku ei tohi vedada läbi ballastitankide. Selle nõude täitmisest võib vabastada, kui torustik on lühike, tingimusel et see on täielikult keevitatud või samaväärselt töödeldud.

4    Põhjatankide või topeltpõhjavaheliste ruumide suhtes kohaldatakse järgmist:

    .1    Selle reegli lõike 3 punktis 2 ettenähtud põhjatankidest või topeltpõhjavahelistest ruumidest võib loobuda, kui tanker on projekteeritud nii, et lasti- ja aururõhk põhjaplaadistusele, mis moodustab ainsa piiri lasti ja mere vahel, ei ületa ümbritseva vee hüdrostaatilist rõhku, mida väljendatakse järgmise valemi abil:
         f × hc × ρc × g + p ≤ dn × ρs × g
    kus:
         hc = põhjaplaadistusega ühenduses oleva lasti kõrgus meetrites
         ρc = lasti maksimaalne tihedus kg/m³
         dn = minimaalne ekspluatatsioonisüvis mis tahes prognoositavates lastimistingimustes
         ρs = merevee tihedus kg/m³
         p = lastitanki surve-/vaakumklapi õhurõhku ületav maksimaalne reguleerimisrõhk (ülerõhk) paskalites (Pa)
         f = turvalisuskoefitsient = 1,1
         g = standardne raskuskiirendus (9,81 m/s2)

    .2    Kõik eespool nimetatud nõuete täitmiseks vajalikud horisontaalsed vaheseinad tuleb paigutada vähemalt B/6 või 6 m kõrgusele põhitasandist, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem, kuid mitte kõrgemale kui 0,6D, kusjuures D on teoreetiline pardakõrgus keskkaarel.

    .3    Pardatankide või -ruumide asukoht peab vastama selle reegli lõike 3 punkti 1 määratlusele, kuid allpool tasandit, mis asub 1,5 h põhitasandist kõrgemal, kui h on määratud selle reegli lõike 3 punkti 2 kohaselt, võib lastitanki piirjoon kulgeda vertikaalselt alla põhjaplaadistuseni, nagu on näidatud joonisel 2.

Joonis 2. Lastitanki piirjooned lõike 4 kohaldamisel
Vt jooniste lisa

 5    Selle reegli lõikes 3 ettenähtud nõuete alternatiivina võib tunnustada ka muid naftatankerite projekteerimis- ja ehitusmeetodeid, tingimusel et need tagavad kokkupõrke või madalikule sõidu korral vähemalt samaväärse kaitse naftareostuse eest ning et merekeskkonna kaitse komitee on need organisatsiooni väljatöötatud suuniste põhjal põhimõtteliselt heaks kiitnud.⁶

6    Iga naftatanker, mille kandevõime on alla 5000 tonni, peab vastama selle reegli lõigetele 3 ja 4 või olema varustatud:

    .1    vähemalt põhjatankide või topeltpõhjavaheliste ruumidega, mille kõrgus on selline, mille puhul selle reegli lõike 3 punktis 2 nimetatud kaugus h vastab järgmistele tingimustele:
         h = B/15 (m),
     kus h miinimumväärtus = 0,76 m;
        kimmikumeruse piirkonnas või kohtades, kus kimmikumerus ei ole selgesti määratletud, kulgeb lastitanki piirjoon paralleelselt laeva keskosa tasapinnalise põhja joonega, nagu on näidatud joonisel 3, ning

    .2    lastitankidega, mis on paigutatud nii, et ühegi lastitanki mahutavus ei ületa 700 m³, välja arvatud juhul, kui pardatankid või -ruumid on paigutatud selle reegli lõike 3 punkti 1 kohaselt ja vastavad järgmistele tingimustele:
        w = 0,4 + (2,4DW / 20 000)   (m) 
    w miinimumväärtus = 0,76 m.

Joonis 3. Lastitanki piirjooned lõike 6 kohaldamisel
Vt jooniste lisa

7    Naftat ei tohi vedada ruumis, mis ulatub ettepoole 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (muudetud redaktsioonis) reegli II-1/11 kohaselt paigutatud põrkevaheseinast. Naftatanker, millel ei pea olema kõnealuse reegli kohast põrkevaheseina, ei tohi vedada naftat üheski ruumis, mis ulatub ettepoole keskjoonega ristloodsest püsttasapinnast, mis võiks asendi poolest olla kõnealuse reegli kohaselt paigutatud põrkevahesein.

8    Selle reegli sätete kohaselt ehitatavate naftatankerite projekteerimisele ja ehitamisele heakskiidu andmisel peab administratsioon võtma nõuetekohaselt arvesse üldisi ohutusnõudeid, sealhulgas pardatankide ja põhjatankide või topeltpõhjavaheliste ruumide hooldamise ja kontrollimise vajadust.

Reegel 20    Enne 6. juulit 1996 üle antud naftatankerite topeltkerele ja topeltpõhjale esitatavad nõuded

1    Kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, siis seda reeglit:
    .1    kohaldatakse selle lisa reegli 1 punkti 28 lõikes 5 määratletud, enne 6. juulit 1996 üle antud naftatankerite suhtes, mille kandevõime on vähemalt 5000 tonni;
    .2    ei kohaldata selle lisa reegli 1 lõike 28 punktis 5 määratletud, enne 6. juulit 1996 üle antud naftatankerite suhtes, mis vastavad reeglile 19 ja reegli 28 lõikele 7;
    .3    ei kohaldata punkti 1 kohaldamisalasse jäävate naftatankerite suhtes, mis vastavad selle lisa reegli 19 lõike 3 punktide 1 ja 2 või lõike 4 või 5 sätetele, kuid mille lastitanki piirjoonte ning laeva parda- ja põhjaplaadistuse minimaalse kauguse nõuet ei ole vaja igas suhtes täita. Sellisel juhul ei või parda kaitsekaugused olla väiksemad rahvusvahelises kemikaalide mahtlastina veo koodeksis 2. tüüpi lastitanki asukoha suhtes sätestatud kaugustest ning põhja kaitsekaugused laeva keskjoonel peavad vastama selle lisa reegli 18 lõike 15 punktile 2.

2     Selles reeglis kasutatakse järgmisi mõisteid.
    .1    Raske diisliõli – diisliõli, välja arvatud destillaadid, millest üle 50 mahuprotsendi destilleerub temperatuuril kuni 340 °C, kui katsetamine toimub organisatsiooni heakskiidetud meetodil⁷.
    .2    Kütteõli – toornafta rasked destillaadid või jäägid või ainete segud, mis on mõeldud kasutamiseks kütteainena soojuse või elektrienergia tootmisel ning mille kvaliteet on samaväärne organisatsioonile vastuvõetava tehniliste normidega⁸.

3     Selle reegli kohaldamisel jagatakse naftatankerid järgmistesse kategooriatesse:

    .1    1. kategooria naftatanker – naftatanker, mille kandevõime on vähemalt 20 000 tonni ja mis veab lastina toornaftat, kütteõli, rasket diisliõli või määrdeõli, või naftatanker, mille kandevõime on vähemalt 30 000 tonni ja mis veab eespool nimetamata naftasaadusi ega vasta selle lisa reegli 1 lõike 28 punktis 4 määratletud, pärast 1. juunit 1982 üle antud naftatankeritele esitatavatele nõuetele;

    .2    2. kategooria naftatanker – naftatanker, mille kandevõime on vähemalt 20 000 tonni ja mis veab lastina toornaftat, kütteõli, rasket diisliõli või määrdeõli, või naftatanker, mille kandevõime on vähemalt 30 000 tonni ja mis veab eespool nimetamata naftasaadusi ning vastab selle lisa reegli 1 lõike 28 punktis 4 määratletud, pärast 1. juunit 1982 üle antud naftatankeritele esitatavatele nõuetele;

    .3    3. kategooria naftatanker – naftatanker, mille kandevõime on vähemalt 5000 tonni, kuid väiksem kui selle lõike punktis 1 või 2 nimetatud kandevõime.

4     Naftatanker, mille suhtes kohaldatakse seda reeglit, peab vastama selle lisa reegli 19 lõigete 2–5, 7 ja 8 ning reegli 28 nõuetele seoses reegli 28 lõikega 7 hiljemalt 5. aprillil 2005 või laeva üleandmise aastapäeval järgmises tabelis märgitud aastal:

5     Olenemata selle reegli lõikest 4 võib administratsioon lubada sellist 2. või 3. kategooria naftatankerit, millel on kogu lastitanki ulatuses vaid topeltpõhi ja –pardad, mida ei kasutata nafta vedamiseks, või millel on kogu lastitanki ulatuses topeltkerevahelised ruumid, mida ei kasutata nafta vedamiseks, kuid mis ei vasta selle reegli lõike 1 punktis 3 sätestatud vabastuse tingimustele, jätkuvalt kasutada pärast selle reegli lõikes 4 nimetatud kuupäeva, tingimusel et:
    .1    laev oli kasutusel 1. juulil 2001;
    .2    administratsioon on ametlike dokumentide kontrollimise tulemusena veendunud, et laev vastab eespool määratletud tingimustele;
    .3    laeva eespool määratletud seisukorda ei muudeta;
    .4    laeva kasutatakse vaid kuupäevani, mil selle üleandmise kuupäevast möödub 25 aastat.

6     2. või 3. kategooria naftatanker, mille üleandmisest on möödunud 15 aastat või rohkem, peab vastama seisukorra hindamise kavale, mis on vastu võetud merekeskkonna kaitse komitee resolutsiooniga MEPC.94(46) selle muudetud redaktsioonis, tingimusel et muudatused võetakse vastu, kehtestatakse ja jõustuvad kooskõlas konventsiooni artikli 16 sätetega, milles käsitletakse lisa liitele kohaldatavat muutmise korda.

7     Administratsioon võib lubada 2. või 3. kategooria naftatankeril jätkata tegevust pärast selle reegli lõikes 4 nimetatud kuupäeva, kui administratsioon leiab, et seisukorra hindamise kava tulemuste põhjal on tagatud, et laeva seisukord võimaldab tegevust jätkata, kuid mitte kauem kui laeva üleandmise aastapäevani aastal 2015 või kuupäevani, mil laeva üleandmise kuupäevast möödub 25 aastat, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

8.1     Konventsiooniosalise administratsioon, kes lubab kohaldada selle reegli lõiget 5 või lubab, peatab või lõpetab selle reegli lõike 7 kohaldamise või keeldub selle kohaldamisest laeva suhtes, millel on õigus sõita tema lipu all, teatab selle üksikasjadest viivitamata organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele teadmiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks.

8.2     Konventsiooniosalisel on õigus keelata sisenemine oma jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või meres paiknevatesse terminalidesse naftatankeritel, mis tegutsevad:
    .1      selle reegli lõike 5 kohaselt kauem kui laeva üleandmise aastapäevani aastal 2015 või
    .2      selle reegli lõike 7 kohaselt.

Sellistel juhtudel teatab konventsiooniosaline üksikasjadest organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele teadmiseks.

Reegel 21    Naftareostuse vältimine naftatankeritelt, mis veavad lastina rasket naftat

1    Seda reeglit:
     .1    kohaldatakse üleandmise kuupäevast olenemata vähemalt 600-tonnise kandevõimega naftatankerite suhtes, mis veavad lastina rasket naftat;
    .2    ei kohaldata punkti 1 kohaldamisalasse jäävate naftatankerite suhtes, mis vastavad selle lisa reegli 19 lõike 3 punktide 1 ja 2 või lõike 4 või 5 sätetele, kuid mille lastitanki piirjoonte ning laeva parda- ja põhjaplaadistuse minimaalse kauguse nõuet ei ole vaja igas suhtes täita. Sellisel juhul ei või parda kaitsekaugused olla väiksemad rahvusvahelises kemikaalide mahtlastina veo koodeksis 2. tüübi lastitanki asukoha suhtes sätestatud kaugustest ning põhja kaitsekaugused laeva keskjoonel peavad vastama selle lisa reegli 18 lõike 15 punktile 2.

2     Selle reegli kohaldamisel tähendab raske nafta järgmist:
    .1    toornafta tihedusega üle 900 kg/m³ temperatuuril 15 °C;
    .2    kütteõlid, välja arvatud toornafta, tihedusega üle 900 kg/m³ temperatuuril 15 °C või kinemaatilise viskoossusega üle 180 mm²/s temperatuuril 50 °C või
    .3    bituumen, tõrv ja nende emulsioonid.

3    Naftatanker, mille suhtes kohaldatakse seda reeglit, peab lisaks reegli 20 kohaldatavatele sätetele vastama selle reegli lõigetele 4–8.

4    Kui selle reegli lõigetes 5, 6 ja 7 ei ole sätestatud teisiti, peab selle reegli kohaldamisalasse kuuluv naftatanker:
    .1    kui selle kandevõime on vähemalt 5000 tonni, vastama selle lisa reegli 19 nõuetele hiljemalt 5. aprillil 2005 või
    .2    kui selle kandevõime on vähemalt 600 tonni, kuid alla 5000 tonni, olema varustatud nii selle lisa reegli 19 lõike 6 punkti 1 sätetele vastavate põhjatankide või topeltpõhjavaheliste ruumidega kui ka pardatankide või -ruumidega, mis on paigutatud reegli 19 lõike 3 punkti 1 kohaselt ning vastavad reegli 19 lõike 6 punktis 2 nimetatud kauguse w nõudele, hiljemalt laeva üleandmise aastapäeval aastal 2008.

5      Juhul kui vähemalt 5000-tonnise kandevõimega naftatankeril, mis veab lastina rasket naftat, on kogu lastitanki ulatuses vaid topeltpõhi või –pardad, mida ei kasutata nafta vedamiseks, või on kogu lastitanki ulatuses topeltkerevahelised ruumid, mida ei kasutata nafta vedamiseks, kuid mis ei vasta selle reegli lõike 1 punktis 2 sätestatud vabastuse tingimustele, võib administratsioon lubada sellist laeva edasi kasutada pärast selle reegli lõikes 4 nimetatud kuupäeva, tingimusel et:
    .1    laev oli kasutusel 4. detsembril 2003;
    .2    administratsioon on ametlike dokumentide kontrollimise tulemusena veendunud, et laev vastab eespool määratletud tingimustele;
    .3    laeva eespool määratletud seisukorda ei muudeta;
    .4    laeva kasutatakse vaid kuupäevani, mil selle üleandmise kuupäevast möödub 25 aastat.

6.1     Administratsioon võib lubada vähemalt 5000-tonnise kandevõimega naftatankerit, mis veab toornaftat, mille tihedus temperatuuril 15 °C on üle 900 kg/m³, kuid alla 945 kg/m³, edasi kasutada pärast selle reegli lõike 4 punktis 1 nimetatud kuupäeva, kui reegli 20 lõikes 6 nimetatud seisukorra hindamise kava rahuldavate tulemuste põhjal on administratsiooni arvates tagatud, et laev on selle suurust, vanust, tegevuspiirkonda ja ehituslikke omadusi arvestades kasutuskõlbulik, tingimusel et seda kasutatakse vaid kuupäevani, mil selle üleandmise kuupäevast möödub 25 aastat.

6.2     Administratsioon võib lubada vähemalt 600-tonnise, kuid alla 5000-tonnise kandevõimega naftatankerit, mis veab lastina rasket naftat, edasi kasutada pärast selle reegli lõike 4 punktis 2 nimetatud kuupäeva, kui laev on selle suurust, vanust, tegevuspiirkonda ja ehituslikke omadusi arvestades administratsiooni arvates kasutuskõlbulik, tingimusel et seda kasutatakse vaid kuupäevani, mil selle üleandmise kuupäevast möödub 25 aastat.

7      Konventsiooniosalise administratsioon võib vähemalt 600-tonnise kandevõimega naftatankeri, mis veab lastina rasket naftat, vabastada selle reegli sätete täitmisest, kui naftatanker:
    .1    teeb reise ainult tema jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas või on kasutusel tema jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas raske nafta ujuvmahutina või
    .2    teeb reise ainult teise konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas või on kasutusel teise konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas raske nafta ujuvmahutina, tingimusel et konventsiooniosaline, kelle jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas naftatanker hakkab tegutsema, nõustub naftatankeri tegevusega oma jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas.

8.1      Konventsiooniosalise administratsioon, kes lubab, peatab või lõpetab selle reegli lõigete 5, 6 või 7 kohaldamise või keeldub nende kohaldamisest laevale, millel on õigus sõita tema lipu all, teatab üksikasjadest viivitamata organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele teadmiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks.

8.2      Kui rahvusvahelises õiguses ei ole sätestatud teisiti, on konventsiooniosalisel õigus keelata selle reegli lõike 5 või 6 kohaselt tegutsevatel naftatankeritel siseneda oma jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või meres paiknevatesse terminalidesse või keelata raske nafta ümberlaadimine laevalt laevale oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades, välja arvatud juhul, kui see on vajalik laeva ohutuse tagamiseks või inimelu päästmiseks merel. Sellistel juhtudel teatab konventsiooniosaline üksikasjadest organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele teadmiseks.

Reegel 22    Pumbaruumi põhja kaitse

1     Seda reeglit kohaldatakse 1. jaanuaril 2007 või pärast seda kuupäeva ehitatud naftatankerite suhtes, mille kandevõime on vähemalt 5000 tonni.

2     Pumbaruum peab olema sellise topeltpõhjaga, et iga põhjatanki või topeltpõhjavahelise ruumi kõrgus mistahes ristlõikes on selline, et pumbaruumi põhja ja laeva põhitasandi vaheline kaugus h, mõõdetuna täisnurga all laeva põhitasandi suhtes, on vähemalt järgmine:
      h = B/15(m) või h = 2 m,
olenevalt sellest, kumb on väiksem.
      h miinimumväärtus = 1 m.

3     Pumbaruumides, mille põhjaplaat on vähemalt lõikes 2 ettenähtud miinimumkõrguse võrra põhitasandist kõrgemal (nt gondelahter), ei pea olema topeltpõhja.

4     Tõhusa imemise tagamiseks põhjatankidest peavad ballastipumbad olema varustatud sobivate seadeldistega.

5     Olenemata lõigetest 2 ja 3 ei ole topeltpõhja vaja paigaldada juhul, kui pumbaruumi veega täitumisel ei lakkaks ballasti- või lastipumbasüsteem töötamast.

Reegel 23    Õnnetusjuhtumist tingitud nafta väljavoolu kiirus

1     Seda reeglit kohaldatakse reegli 1 lõike 28 punktis 8 määratletud, 1. jaanuaril 2010 või hiljem üle antud naftatankerite suhtes.

2     Selle reegli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
    .1    laadungimärgi süvis (d_S) – vertikaalne kaugus meetrites teoreetilisest põhitasandist laeva keskel kuni laevale määratud suvisele vabapardale vastava veeliinini. Selle reegliga seotud arvutused peavad põhinema süvisel d_S, olenemata määratud süvistest, mis võivad olla suuremad kui d_S (näiteks troopiline laadungimärk);
    .2    veeliin (d_B) – vertikaalne kaugus meetrites teoreetilisest põhitasandist laeva keskel veeliinini, mis vastab 30%-le kõrgusest D_S;
    .3    laius (B_S) – laeva suurim teoreetiline laius meetrites sügavaimal laadveeliinil d_S või sellest allpool;
    .4    laius (B_B) – laeva suurim teoreetiline laius meetrites veeliinil dB või sellest allpool;
    .5    kõrgus (D_S) – teoreetiline pardakõrgus meetrites, mõõdetuna laeva pikkuse keskpunktis ülatekini laeva parda juures;
    .6    pikkus (L) ja kandevõime (DW) – määratletud vastavalt reegli 1 punktides 19 ja 23.

3     Piisava kaitse tagamiseks naftareostuse eest kokkupõrke või madalikule sõidu korral tuleb täita järgmisi nõudeid:
    .1    vähemalt 5000-tonnise kandevõimega (DWT) naftatankerite puhul peab nafta keskmine väljavoolu tegur olema järgmine:

Kombineeritud lasti laevade suhtes, mille kandevõime (DWT) on vähemalt 5000 tonni ja mahutavus kuni 200 000 m³, võib kohaldada nafta keskmist väljavoolu tegurit, tingimusel et arvutused esitatakse administratsioonile heakskiitmiseks, näidates, et kombineeritud lasti laeva ehitust suurendatud tugevust arvestades on sellise laeva nafta väljavoolu omadused vähemalt sama tulemuslikud kui sama suurusega standardsel topeltkerega tankeril, mille O_M ≤ 0,015.

   kus:
      O_M = nafta keskmine väljavoolutegur
      C = naftalasti kogumaht m³, kui tank on täidetud 98% ulatuses

    .2    alla 5000-tonnise kandevõimega (DWT) naftatankerite puhul:
    ei tohi ühegi lastitanki pikkus ületada 10 m või üht järgmistest väärtustest, olenevalt sellest, kumb on suurem:
        .1   kui lastitankis ei ole pikivaheseina:
             (0,5 b_i /B + 0,1)L, kuid mitte üle 0,2L

        .2   kui lastitanki keskjoonele on paigaldatud pikivahesein:
             (0,25 b_i /B + 0,15)L

        .3   kui lastitankis on vähemalt kaks pikivaheseina:
            .1   parda-lastitankid: 0,2L
            .2   kesk-lastitankid:
                 .1   kui b_i /B ≥ 0,2L: 0,2L
                 .2   kui b_i /B < 0,2L:
                      .1   kui keskjoonel ei ole pikivaheseina:
                            (0,5 b_i /B + 0,1) L
                      .2   kui keskjoonel on pikivahesein:
                            (0,25 b_i /B + 0,15) L

        b_i on laeva parda ja kõnealuse tanki välimise pikivaheseina vaheline vähim kaugus, mõõdetuna määratud suvise vabaparda kõrgusel laeva sees keskjoone suhtes täisnurga all.

4    Nafta keskmise väljavoolu teguri arvutamisel lähtutakse järgmistest üldistest eeldustest:

     .1    Lastiala pikkus on kaugus kõikide naftalasti veoks kohaldatud tankide, kaasa arvatud settetankide kõige vööripoolsemast punktist kõige ahtripoolsema punktini.

    .2    Kui selles reeglis viidatakse lastitankidele, mõeldakse kõiki lastiala pikkuse piires paiknevaid lastitanke, settetanke ja kütusetanke.

    .3    Eeldatakse, et laev on lastitud osalise laadungimärgi süviseni (d_p) ilma diferendi või kreenita.

    .4    Eeldatakse, et kõik naftakütusetankid on lastitud 98% ulatuses kogumahust. Lastitud nafta nimitihedus (ρ_n) arvutatakse järgmiselt:
          ρ_n = 1000 (DWT)/C (kg/m³)

    .5    Väljavoolu arvutamisel loetakse kõigi lastiala ruumide, sealhulgas lastitankide, ballastitankide ja muude ruumide kui naftatankid täituvusteguriks 0,99, kui ei ole tõendatud teisiti.

    .6    Kogumiskaevusid ei ole tanki asukoha määramisel vaja arvesse võtta, tingimusel et need on nii väikesed, kui see on otstarbekas, ning et kaevu põhja ja põhjaplaadistuse vaheline kaugus on vähemalt 0,5 h, kus h on reegli 19 lõike 3 punktis 2 määratletud kõrgus.

5     Nafta väljavoolu ühendteguri arvutamisel eeldatakse järgmist:

    .1    keskmine nafta väljavoolutegur OM arvutatakse teineteisest sõltumatult määratud põhjavigastuse ja pardavigastuse nafta väljavoolude alusel järgmiselt:
          O_M = (0,4 O_MS+ 0,6 O_MB) / C,
     kus:
         O_MS = keskmine väljavool (m³) pardavigastuse korral;
         O_MB = keskmine väljavool (m³) põhjavigastuse korral.

    .2    Põhjavigastuse korral arvutatakse keskmine väljavool eraldi loodete veetaseme 0 m ja veetaseme –2,5 m kohta; seejärel liidetakse saadud väärtused järgmiselt:
         O_MB = 0,7 O_MB(0) + 0,3 O_MB(2,5),
     kus:
         O_MB(0)    =  keskmine väljavool (m³) loodete veetasemel 0 m;
         O_MB(2.5)  =  keskmine väljavool (m³) loodete veetasemel –2,5 m.

6    Keskmine väljavool pardavigastuse korral (OMS) arvutatakse järgmiselt:
        O_MS = C₃∑, i=1 kuni n:  P_S(i) O_S(i) (m³),
     kus:
        i = iga vaatlusalune naftakütusetank;
        n = lastitankide koguarv;
        P_S(i) = naftakütusetanki i läbistamise tõenäosus pardavigastuse korral, arvutatuna selle reegli lõike 8 punkti 1 kohaselt;
        O_S(i) = pardavigastuse korral lastitankist i väljavool (m³), mis eeldatavalt võrdub 98% ulatuses täidetud lastitanki i kogumahuga, kui reegli 19 lõikes 5 nimetatud suuniste abil ei tõestata, et mistahes oluline osa lasti mahust jääb alles;
        C₃ = 0,77 laevadel, mille lastitankides on kaks pikivaheseina, tingimusel et need vaheseinad jätkuvad katkematult kogu lastiala pikkuses ning et P_S(i) määratakse selle reegli kohaselt. C₃ on 1,0 kõigi muude laevade puhul või kui P_S(i) määratakse selle reegli lõike 10 kohaselt.

7    Keskmine väljavool põhjavigastuse korral arvutatakse loodete iga veetaseme kohta järgmiselt:
    .1   O_MB(0) = ∑, i=1 kuni n:  P_B(i) O_B(i) C_DB(i) (m³)
    kus:
         i = iga vaatlusalune lastitank;
        n = lastitankide koguarv;
        P_B(i) = lastitanki i läbistamise tõenäosus põhjavigastuse korral, arvutatuna selle reegli lõike 9 punkti 1 kohaselt;
        O_B(i) = väljavool (m³) lastitankist i, arvutatuna selle reegli lõike 7 punkti 3 kohaselt;
        C_DB(i) = selle reegli lõike 7 punktis 4 määratletud naftakogumistegur

    .2    O_MB(2,5) = ∑, i=1 kuni n:  P_B(i) O_B(i) C_DB(i) (m³)
    kus:
          i, n, P_B(i) ja C_DB(i) = nagu on määratletud lõike 7 punktis 1;
          O_B(i) = väljavool lastitankist i (m³) loodete vahetumisel

    .3    Nafta väljavool O_B(i) iga naftalastitanki kohta arvutatakse rõhkude tasakaalu põhimõtete alusel, lähtudes järgmistest eeldustest:
         .1    Eelduste kohaselt on madalikule jooksnud laeva diferent ja kreen 0 ning süvis enne loodete vahetumist võrdub laadungimärgi süvisega d_S;

         .2    Lasti tase pärast vigastuse tekkimist arvutatakse järgmiselt:
               h_C = {(d_S + t_C – Z_l) (ρ_s) – (1000 p) / g }/ ρ_n
          kus:
              h_C = naftalasti kõrgus üle Zl meetrites;
              t_C = loode seis (meetrites). Mõõna veetaset väljendab negatiivne väärtus;
              Z_l= lastitanki madalaima punkti ja põhitasandi vaheline kõrgus meetrites;
             ρ_s = merevee tihedus, võttes aluseks 1025 kg/m³;
             p = kui on paigaldatud inertgaasisüsteem, tuleb normaalse ülerõhu väärtuseks lugeda vähemalt 5 kPa; kui inertgaasisüsteemi ei ole, võib ülerõhu väärtuseks lugeda 0;
            g = raskuskiirendus, mille väärtuseks loetakse 9,81 m/s²;
            ρ_n = lastitud nafta nimitihedus, arvutatuna selle reegli lõike 4 punkti 4 kohaselt.

         .3    Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse põhjaplaadistusega piirnevate lastitankide puhul nafta väljavooluks O_B(i) vähemalt 1% lastitanki i lastitud nafta kogumahust, et võtta arvesse esialgsed kaod ning voolust ja lainetest tingitud dünaamilised mõjud.

    .4    Põhjavigastuse korral võib osa lastitankist väljavoolavast naftast koguneda naftaveoks kohandamata vaheruumidesse. Selle mõju kirjeldamiseks kasutatakse iga tanki kohta tegurit C_DB(i), mis määratakse järgmiselt:

        C_DB(i) = 0,6 lastitankide puhul, mis altpoolt piirnevad naftaveoks kohandamata vaheruumidega;

        C_DB(i) = 1,0 põhjaplaadistusega piirnevate lastitankide puhul.

8     Pardavigastuse korral arvutatakse vaheruumi vigastamise tõenäosus P_S järgmiselt:

    .1    P_S = P_SL P_SV P_ST, kus:

    .2    P_Sa, P_Sf, P_Sl, P_Su ja P_Sρ määratakse lineaarinterpoleerimise teel selle reegli lõike 8 punktis 3 esitatud pardavigastuste tõenäosuse tabeli abil, kus:
        P_Sa = tõenäosus, et vigastus asub täielikult punktist Xa/L ahtri pool;
        P_Sf = tõenäosus, et vigastus asub täielikult punktist Xf/L vööri pool;
        P_Sl = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tanki all;
        P_Su = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tanki peal;
        P_Sρ = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tankist väljaspool.

    Vaheruumi piirid X_a, X_f, Z_l, Z_u ja y määratakse järgmiselt:
        X_a = pikisuunas kaugus meetrites pikkuse L ahtripoolseimast punktist vaatlusaluse vaheruumi ahtripoolseima punktini;
        X_r = pikisuunas kaugus meetrites pikkuse L ahtripoolseimast punktist vaatlusaluse vaheruumi vööripoolseima punktini;
        Z_l = vertikaalkaugus meetrites teoreetilisest põhitasandist vaatlusaluse vaheruumi madalaima punktini;
        Z_u = vertikaalkaugus meetrites teoreetilisest põhitasandist vaatlusaluse vaheruumi kõrgeima punktini. Z_u väärtus ei tohi olla suurem kui D_s;
        γ = vaadeldava vaheruumi ja pardaplaadistuse vaheline minimaalne horisontaalkaugus meetrites mõõdetuna täisnurga all keskjoone suhtes⁹;

    .3    Pardavigastuste tõenäosuse tabel

    P_Sy arvutatakse järgmiselt:
        P_Sy = (24,96 – 199,6 y/B_S) (y/B_S), kui y/B_S ≤ 0,05
        P_Sy = 0,749 + {5 – 44,4(y/B_S – 0,05)} (y/B_S – 0,05),    kui 0,05 < y/B_S < 0,1
        P_Sy= 0,888 + 0,56 (y/BS – 0,1), kui y/B_S ≥ 0,1
    P_Sy ei tohi olla suurem kui 1.

9      Põhjavigastuse korral arvutatakse vaheruumi vigastamise tõenäosus P_B järgmiselt:
    .1    PB = P_BL × P_BT × P_BV, kus:
        P_BL = (1 – P_Bf – P_Ba) = tõenäosus, et vigastus ulatub joontega X_a ja X_f piiratud pikivööndisse;
        P_BT = 1 – P_Bp – P_Bs = tõenäosus, et vigastus ulatub joontega Y_p ja Y_s piiratud põikivööndisse;
        P_BV = 1 – P_Bz     = tõenäosus, et vigastus ulatub vertikaalselt üle joonega z määratud piiri.

    .2    P_Ba, P_Bf, P_Bp, P_Bs ja P_Bz määratakse lineaarinterpoleerimise teel selle reegli lõike 9 punktis 3 esitatud põhjavigastuste tõenäosuse tabeli abil, kus:
        P_Ba = tõenäosus, et vigastus asub täielikult punktist X_a/L ahtri pool;
        P_Bf = tõenäosus, et vigastus asub täielikult punktist X_f/L vööri pool;
        P_Bp = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tankist pakpoordis;
        P_Bs = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tankist tüürpoordis;
        P_Bz = tõenäosus, et vigastus asub täielikult tanki all.
    Vaheruumi piirid X_a, X_f, Y_p, Y_s ja z määratakse järgmiselt:
        X_a ja X_f, nagu on määratletud selle reegli lõike 8 punktis 2;

    .3    Põhjavigastuste tõenäosuse tabel

    PBz arvutatakse järgmiselt:
        PBz= (14,5 – 67 z/DS) (z/DS), kui z/DS ≤ 0,1,
        PBz= 0,78 + 1,1 (z/DS – 0,1), kui z/DS > 0,1.
    PBz ei tohi olla suurem kui 1.

10     Selles reeglis kasutatakse tõenäosuse arvutamise lihtsustatud meetodit, mille puhul liidetakse kokku kõigi lastitankide keskmised väljavoolukogused. Teatavate konstruktsioonide puhul, mida iseloomustavad näiteks astmete/süvenditega vaheseinad/tekid, ning kaldvaheseinte ja/või märkimisväärsete kerekumerustega konstruktsioonide puhul võib vaja minna täpsemaid arvutusi. Sellistel juhtudel võib kasutada üht järgmistest arvutusviisidest:
    .1    Lõigetes 8 ja 9 nimetatud tõenäosusi võib täpsemalt arvutada tinglikke ruumiosi kasutades¹⁰.
    .2    Lõigetes 8 ja 9 nimetatud tõenäosusi võib arvutada reegli 19 lõikes 5 nimetatud suunistes sisalduvate jaotuse tihedusfunktsioonide otsese kohaldamise teel.
    .3    Nafta väljavoolu kiirust võib hinnata reegli 19 lõikes 5 nimetatud suunistes kirjeldatud meetodi abil.

11    Torustike suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:

    .1    Torudel, mis kulgevad läbi lastitankide kuni 0,30Bs kaugusel laeva pardast või kuni 0,30Ds kaugusel laeva põhjast, peavad lastitanki sisenemise kohas olema klapid või samalaadsed sulgurid. Kui laev on merel ja tankides on naftalast, peavad klapid olema alati suletud; need võivad olla avatud ainult lasti ümberlaadimisel oluliste lastitoimingute tarbeks.

    .2    Süsteemi, mis võimaldab nafta väljavoolu vähendamiseks lasti hädaolukorras kiiresti ümber laadida, või muid süsteeme, mille abil saab vähendada nafta väljavoolu õnnetusjuhtumi korral, võib arvesse võtta alles pärast seda, kui organisatsioon on tõhusus- ja ohutusaspekte silmas pidades süsteemi heaks kiitnud. Süsteem esitatakse heakskiitmiseks reegli 19 lõikes 5 nimetatud suunistes ettenähtud korras.

Reegel 24    Eeldused vigastuse korral

1     Nafta oletatava väljavoolu arvutamiseks naftatankeritest reeglite 25 ja 26 kohaselt eeldatakse, et laeva pardal ja põhjal moodustuva rööptahuka vigastuse ulatusel on kolm järgmist mõõdet. Põhjavigastuste puhul antakse kaks parameetrit, mida kohaldatakse vastavalt naftatankeri määratud jaotistele.

    .1      Pardavigastus:

    .2    Põhjavigastus:

2    Selles reeglis esitatud tähiseid kasutatakse kogu peatükis selles reeglis määratletud tähenduses.

Reegel 25    Oletatav nafta väljavool

1    Oletatav nafta väljavool pardavigastuse (Oc) ja põhjavigastuse (Os) korral arvutatakse järgmiste valemite abil vigastatud vaheruumide kohta, kui vigastus on sattunud ükskõik millisesse mõeldavasse kohta kogu laeva pikkuses. Vigastuse ulatus on määratletud lisa reegli 24 kohaselt.

    .1    Pardavigastused:
         O_c = ΣW_i + ΣK_iC_i              (I)

    .2    Põhjavigastused:
         O_s = 1/3 (ΣZ_iW_i + ΣZiCi)    (II)
     kus:
         W_i = sellise pardatanki maht kuupmeetrites, mis on eeldatavalt vigastatud lisa reeglis 24 määratletud vigastuse tõttu; eraldatud ballasti tanki puhul võib W_i väärtuseks olla 0.
         C_i = sellise keskmise tanki maht kuupmeetrites, mis on eeldatavalt vigastatud lisa reeglis 24 määratletud vigastuse tõttu; eraldatud ballasti tanki puhul võib C_i väärtuseks olla 0.
         K_i = 1 – b_i/t_c; kui b_i on t_c-st suurem või sellega võrdne, loetakse K_i võrdseks nulliga.
         Z_i = 1– h_i/vs; kui hi on v_s-st suurem või sellega võrdne, loetakse Z_i võrdseks nulliga.
         b_i = pardatanki laius meetrites, mõõdetuna määratud suvise vabaparda kõrgusel laeva pardast sissepoole keskjoone suhtes täisnurga all.
         h_i = vaadeldava topeltpõhja minimaalne kõrgus meetrites; topeltpõhja puudumise korral loetakse h_i võrdseks nulliga.

Selles lõikes esitatud tähiseid kasutatakse kogu peatükis selles reeglis määratletud tähenduses.

2      Kui tühi ruum või eraldatud ballasti tank pikkusega alla l_c (määratletud lisa reeglis 24) asub külgmiste naftatankide vahel, võib O_s I valemis arvutada mahu W_i põhjal, mis on ühe sellise tanki (kui tankid on võrdse mahutavusega) või kahest tankist väiksema (kui tankide mahutavus on erinev) tegelik maht, korrutatuna allpool määratletud teguriga S_i. Kõigi muude kokkupõrkes vigastada saanud küljetankide puhul võetakse arvesse nende tegeliku mahu väärtus.

    S_i = 1 – l_i/l_c,
    kus l_i = kõnealuse tühja ruumi või eraldatud ballasti tanki pikkus meetrites.

3.1    Kui lasti veetakse põhjatankidest kõrgemal asuvates tankides, võetakse põhjatanke arvesse ainult juhul, kui need on tühjad või kui nendega veetakse puhast vett.

3.2    Kui tankil ei ole kogu tanki pikkuses ega laiuses topeltpõhja, loetakse, et tankil topeltpõhja ei ole, ning põhjavigastuse piirkonnast kõrgemal asuvate tankide maht märgitakse II valemisse olenemata sellest, et tanki ei peeta vigastatuks, sest tal on osaline topeltpõhi.

3.3    Kogumiskaevud võib hi väärtuse määramisel jätta arvesse võtmata, tingimusel et nende pindala ei ole ülemäära suur ning et nende tankist allapoole ulatuv osa on võimalikult väike ega ole suurem kui pool topeltpõhja kõrgusest. Kui kogumiskaevu sügavus on suurem kui pool topeltpõhja kõrgusest, võrdub hi topeltpõhja kõrgusega, millest on lahutatud kaevu kõrgus.

Kaevude torustik, mis on paigaldatud topeltpõhja sisse, tuleb varustada klappide või muude sulguritega tanki ühenduskohas, et tõkestada nafta väljavool torustiku vigastamise korral. Torustik paigaldatakse võimalikult kõrgele põhjaplaadistuse kohale. Merel peavad klapid olema alati suletud, kui tankis on naftalast. Klapid võivad olla avatud ainult sellisel lasti ümberlaadimisel, mis on vajalik laeva trimmimiseks.

4    Juhul kui põhjavigastus hõlmab üheaegselt nelja keskmist tanki, võib Os arvutamiseks kasutada järgmist valemit:

     O_s = ¼ (Σ Z_iW_i + Σ Z_iC_i)         (III)

5    Administratsioon võib põhjavigastusest tingitud nafta väljavoolu vähendavana arvesse võtta igasse lastitanki paigaldatud ümberlaadimissüsteemi, mis on suure tõmbevõimsusega ning mida saab hädaolukorras kasutada nafta ümberlaadimiseks ühest või mitmest vigastatud tankist eraldatud ballasti tankidesse või olemasolevatesse lastitankidesse, kui on kindel, et nende tankide täitmata mahuosa on piisavalt suur. Selline süsteem peaks võimaldama kahe töötunni jooksul ümber laadida poole suurima vigastatud tanki naftakogusest, kui ballasti- või lastitankide vastuvõtuvõimsus on sama suur. Väljavoolu vähendamise süsteemi toimet arvestatakse ulatuses, mis võimaldab Os arvutada III valemi abil. Süsteemi väljatõmbetorud paigaldatakse kõrgemale kui põhjavigastuse vertikaalulatus vs. Administratsioon teatab heakskiidetud süsteemidest organisatsioonile, kes edastab teabe teistele konventsiooniosalistele.

6     Seda reeglit ei kohaldata reegli 1 lõike 28 punktis 8 määratletud, 1. jaanuaril 2010 või hiljem üle antud naftatankerite suhtes.

Reegel 26    Lastitankide suuruse ja paigutuse piirangud

1      Kui lõikes 7 ei ole sätestatud teisiti, peab:
    .1      iga reegli 1 lõike 28 punktis 2 määratletud, pärast 31. detsembrit 1979 üle antud vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatanker,
     .2      iga reegli 1 lõike 28 punktis 1 määratletud, hiljemalt 31. detsembril 1979 üle antud vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatanker, mis kuulub ühte järgmistest kategooriatest:
         .1      tanker, mis on üle antud pärast 1. jaanuari 1977, või
         .2      tanker, mille kohta kehtivad mõlemad järgmised tingimused:
             .1      tanker on üle antud hiljemalt 1. jaanuaril 1977 ja
             .2      tankeri ehitusleping on sõlmitud pärast 1. jaanuari 1974 või, juhul kui ehituslepingut ei ole varem sõlmitud, tankeri kiil on maha pandud või tanker on samasuguses ehitusjärgus pärast 30. juunit 1974,

vastama selle reegli sätetele.

2     Naftatankerite lastitankide suurus ja paigutus peavad olema sellised, et selle lisa reegli 25 sätete kohaselt arvutatud oletatav väljavool O_c või O_s üheski kohas laeva pikkuse ulatuses ei ületa 30 000 m³ või 400 × ³√DW, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem, kuid maksimaalselt 40 000 m³.

3     Naftatankeri ühegi naftalasti pardatanki maht ei tohi ületada 75% selle reegli lõikes 2 nimetatud oletatava nafta väljavoolu piirmääradest. Ühegi naftalasti kesktanki maht ei tohi ületada 50 000 m³. Selle lisa reeglis 18 määratletud eraldatud ballastiga naftatankeri naftalasti pardatanki mahtu, kui see asub kahe eraldatud ballasti tanki vahel, mis mõlemad on pikemad kui lc, võib siiski suurendada nafta oletatava väljavoolu maksimaalse piirmäärani, tingimusel et pardatankide laius on suurem kui t_c.

4     Ühegi lastitanki pikkus ei tohi ületada 10 m või ühte järgmistest väärtustest, olenevalt sellest, milline on suurem:
     .1    kui lastitankis ei ole pikivaheseina:
          (0,5 b_i/B + 0,1)L,   kuid mitte üle 0,2L

    .2    kui lastitanki keskjoonele on paigaldatud pikivahesein:
          (0,25 b_i/B + 0,15)L

    .3    kui lastitankis on vähemalt kaks pikivaheseina:
         .1   parda-lastitankid: 0,2L
         .2   kesk-lastitankid:
             .1   kui bi/B on üks viiendik või suurem: 0,2L  
             .2   kui bi/B on väiksem kui üks viiendik:
                .1   kui keskjoonel ei ole pikivaheseina:
                (0,5 b_i/B + 0,1)L
                .2   kui keskjoonel on pikivahesein:
                (0,25 b_i/B + 0,15)L

    b_i on laeva parda ja kõnealuse tanki välimise pikivaheseina vaheline vähim kaugus, mõõdetuna määratud suvise vabaparda kõrgusel laeva sees keskjoone suhtes täisnurga all.

5     Selleks et mitte ületada selle reegli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud mahu piirmäärasid, olenemata paigaldatud lasti ümberlaadimissüsteemi heakskiidetud tüübist, peab selline kahte või enamat lastitanki ühendav süsteem olema varustatud tanke üksteisest eraldavate klappide või muude samalaadsete sulguritega. Kui tanker on merel, peavad klapid või sulgurid olema suletud.

6     Torudele, mis kulgevad läbi lastitankide ning mille kaugus laeva pardast on väiksem kui t_c või mille kaugus laeva põhjast on väiksem kui v_c, tuleb paigaldada klapid või samalaadsed sulgurid torude lastitanki sisenemise kohas. Merel peavad klapid olema alati suletud, kui tankis on naftalast. Klapid võivad olla avatud ainult sellisel lasti ümberlaadimisel, mis on vajalik laeva trimmimiseks.

7     Seda reeglit ei kohaldata reegli 1 lõike 28 punktis 8 määratletud, 1. jaanuaril 2010 või hiljem üle antud naftatankerite suhtes.

Reegel 27    Vigastamata laeva püstuvus

1     Iga reegli 1 lõike 28 punktis 7 määratletud, 1. veebruaril 2002 või hiljem üle antud vähemalt 5000-tonnise kandevõimega naftatanker peab vastama selle reegli lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud vigastamata laeva asjakohastele püstuvuskriteeriumidele igal ekspluatatsioonisüvisel kõige ebasoodsamates lastimise ja ballastimise tingimustes vastavalt heale meresõidutavale, sealhulgas vedeliku ümberlaadimise vaheetappides. Kõigis olukordades tuleb eeldada, et ballastitankides on vaba ruumi.

    .1    Sadamas peab metatsentriline algkõrgus GMo, mida on korrigeeritud vastavalt 0-kraadise kreeni all mõõdetud vabapinnale, olema vähemalt 0,15 m.

    .2    Merel kohaldatakse järgmisi kriteeriume:
         .1   püstuvusõla kõvera (GZ-kõver) alune pindala peab olema vähemalt 0,055 meeter-radiaani kuni 30° kreeninurgani (θ) ning vähemalt 0,09 meeter-radiaani kuni 40° kreeninurgani või muu sissevoolunurgani θ_f¹¹, kui see nurk on väiksem kui 40°.

         Peale selle peab püstuvusõla kõvera alune pindala olema vähemalt 0,03 meeter-radiaani 30° ja 40° kreeninurga vahel või 30°kreeninurga ja sissevoolunurga θf vahel, kui see nurk on väiksem kui 40°;

        .2   püstuvusõlg GZ peab olema vähemalt 0,20 meetrit kreeninurga juures, mis on 30° või suurem;
        .3   suurim püstuvusõlg esineb kreeninurga juures, mis eelistatavalt ületab 30°, kuid ei ole väiksem kui 25°;
        .4   metatsentriline algkõrgus GM_o, mida on korrigeeritud vastavalt 0-kraadise kreeni all mõõdetud vabapinnale, peab olema vähemalt 0,15 m.

2     Selle reegli lõike 1 nõuded tuleb täita konstruktsiooniliste meetmete abil. Kombineeritud lasti laevade puhul on lubatud kasutada lihtsat täiendavat käituskorda.

3     Selle reegli lõikes 2 nimetatud vedelike ümberlaadimistoimingute lihtsa täiendava käituskorra all mõeldakse kaptenile kättesaadavat kirjalikult dokumenteeritud korda:
     .1      mille administratsioon on heaks kiitnud;
     .2      mis näitab, millistes lasti- ja ballastitankides võib vedelike ümberlaadimise mistahes eritingimuste ja lastitiheduse võimalike variantide korral olla vaba ruumi, kuid mis sellest hoolimata võimaldavad täita püstuvuskriteeriume. Vaba ruumiga tankide valik võib vedeliku ümberlaadimistoimingute ajal erineda ning moodustada igasuguseid kombinatsioone, tingimusel et kriteeriumid on täidetud;
     .3      mis on vedeliku ümberlaadimistoimingute eest vastutavale laevaohvitserile hõlpsasti arusaadav;
     .4      mis tagab lasti/ballasti ümberlaadimistoimingute kavandatud järjestuse;
     .5      mis võimaldab võrrelda saavutatud ja vajalikku püstuvust graafiliselt või tabelina esitatud püstuvuskriteeriumide alusel;
     .6      mis ei nõua vastutavalt laevaohvitserilt ulatuslike matemaatiliste arvutuste tegemist;
     .7      mis näeb ette parandusmeetmeid, mida vastutaval laevaohvitseril tuleb teha soovitatud väärtustest kõrvalekaldumisel või hädaolukorras, ja
     .8      mis on silmatorkavalt esitatud heakskiidetud diferendi- ja püstuvuslehel, lasti/ballasti ümberlaadimise juhtimispostis ja mistahes arvutitarkvaras, mida kasutatakse püstuvusarvutuste tegemiseks.

Reegel 28    Vaheruumideks jaotumine ja vigastatud laeva püstuvus

1    Iga reegli 1 lõike 28 punktis 2 määratletud, pärast 31. detsembrit 1979 üle antud vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatanker peab pärast selle reegli lõikes 2 määratletud eeldatavat parda- või põhjavigastust vastama selle reegli lõikes 3 sätestatud vaheruumideks jaotumise ja vigastatud laeva püstuvuse kriteeriumidele. Need kriteeriumid peavad olema täidetud iga ekspluatatsioonisüvise puhul, mis vastab osalise või täislasti tegelikele tingimustele kooskõlas laeva diferendi ja tugevuse ning lasti suhtelise tihedusega. Selline vigastus võib esineda igas võimalikus kohas laeva pikkuse ulatuses järgmiselt:
     .1      tankeritel pikkusega üle 225 meetri kõikjal laeva pikkuse ulatuses;
     .2      tankeritel pikkusega 150 kuni 225 meetrit kõikjal laeva pikkuse ulatuses, välja arvatud juhul, kui vigastada saab ahtris asuvat masinaruumi piirav eesmine või tagumine vahesein. Masinaruumi käsitatakse eraldi asetseva üleujutatava vaheruumina;
     .3      tankeritel pikkusega kuni 150 meetrit kõikjal laeva pikkuse ulatuses kõrvuti asetsevate põikivaheseinte vahel, välja arvatud masinaruum. Tankerite suhtes, mille pikkus on kuni 100 meetrit, võib administratsioon lubada nende nõuete leevendamist, kui kõiki selle reegli lõike 3 nõudeid ei saa täita laeva tööomadusi oluliselt kahjustamata.

    Ballastis tankeri suhtes, mille lastitankides ei veeta naftat, välja arvatud naftajäägid, reeglit ei kohaldata.

2    Kohaldatakse järgmisi eeldatava vigastuse ulatust ja laadi käsitlevaid sätteid:

    .1    Pardavigastus: 

    .2   Põhjavigastus:

    .3     Kui selle lõike punktides 1 ja 2 määratletud maksimaalsest vigastusest väiksem vigastus põhjustab raskema olukorra, tuleb sellist vigastust arvestada.

    .4     Kui vigastus hõlmab eeldatavasti põikivaheseinu, nagu on määratletud selle reegli lõike 1 punktides 1 ja 2, tuleb veekindlate põikivaheseinte tõhususe kindlustamiseks asetada need nii, et nendevaheline kaugus ei oleks väiksem kui selle lõike punktis 1 määratletud eeldatava vigastuse pikiulatus. Kui põikivaheseinte vaheline kaugus on väiksem, eeldatakse sellise ulatusega vigastuse tõttu üleujutatud vaheruumide kindlakstegemisel, et ühte või mitut sellist vaheseina ei ole olemas.

    .5     Kui vigastus hõlmab eeldatavasti kõrvuti asetsevaid veekindlaid põikivaheseinu, nagu on määratletud selle reegli lõike 1 punktis 3, ei loeta vigastatuks ühtki peamist põikivaheseina ega pardatanke või põhjatanke piiravat põikivaheseina, välja arvatud juhul, kui:
       .1     kaugus kõrvuti asetsevate vaheseinte vahel on väiksem kui eeldatava vigastuse pikiulatus, mis on määratletud selle lõike punkti 2 alapunktis 1, või
       .2     põikivaheseinas on üle 3,05 meetri pikkune aste või orv, mis jääb eeldatava vigastuse alasse. Ahterpiigi vaheseina ja ahterpiigi lae vahel moodustuvat astet ei käsitata selle reegli kohaldamisel astmena.

    .6     Kui eeldatava vigastuse alal asuvad torud, kanalid või tunnelid, võetakse kasutusele abinõud, et suurenev vee sissevool ei leviks nende kaudu muudesse vaheruumidesse kui need, mille üleujutamist konkreetse vigastuse korral eeldatakse.

3    Naftatanker loetakse vigastatud laeva püstuvuse kriteeriumidele vastavaks, kui on täidetud järgmised nõuded:

    .1      lõplik veeliin, võttes arvesse vajumist, kreeni ja trimmi, asub allpool mis tahes sellise ava alumist serva, mille kaudu võib toimuda vee suurenev sissevool. Selliste avade hulka kuuluvad ilmastikukindlate uste või luukidega suletavad õhutorud ja avad, kuid nende hulka ei tarvitse kuuluda avad, mis on suletavad veekindlate hooldusluukide ja pinnaga tasa olevate pääsuluukidega, teki tule- ja veekindlust mittekahjustavate väikeste veekindlate lastitankiluukidega, kaugjuhitavate veekindlate lükandustega, hingedel veetihedate pääsuustega, mille avatus või suletus on näha nii kohapeal kui ka sillas, mis on suletavad kiirsulguriga või ühe liigutusega ja mis on merel tavaliselt suletud, hingedega veetihedate ustega, mis on merel püsivalt suletud, ning mitteavanevate illuminaatoritega.

    .2      Üleujutuse lõppjärgus ei või vee asümmeetrilise sissevoolu põhjustatud kreeni nurk ületada 25°. Seda nurka võib suurendada kuni 30°-ni, tingimusel et tekiserv ei jää vee alla.

    .3      Püstuvust üleujutuse lõppjärgus tuleb kontrollida ning seda võib pidada piisavaks, kui püstuvusõla kõvera ulatus on vähemalt 20° tasakaaluasendist ning maksimaalne jääkpüstuvusõlg on vähemalt 0,1 meetrit 20° ulatuses; sellesse ulatusse jääva kõvera alune pindala ei tohi olla väiksem kui 0,0175 meeter-radiaani. Selles ulatuses ei või kaitsmata avad vee alla jääda, välja arvatud juhul, kui eeldatakse, et antud ruum on üleujutatud. Selles ulatuses võib lubada, et selle lõike punktis 1 loetletud avad ja muud veekindlalt suletavad avad jäävad vee alla.

    .4      Administratsioon peab olema veendunud, et üleujutuse vaheetappides on laeva püstuvus küllaldane.

    .5          Kui laevas on tasakaalustussüsteem, mis vajab mehaanilisi abivahendeid, nagu klapid või ülevoolutorud, ei käsitata seda selle lõike punktide 1, 2 ja 3 nõuete täitmisena kreeninurga vähendamiseks või minimaalse jääkpüstuvuse saavutamiseks. Küllaldane jääkpüstuvus tuleb säilitada kõigis etappides, kus tasakaalustamist kasutatakse. Suure ristlõikepindalaga torude abil ühendatud ruume võib käsitada ühe ruumina.

4      Selle reegli lõike 1 nõuete täitmist peavad kinnitama arvutused, milles võetakse arvesse laeva ehitust, vigastatud vaheruumide asetust, konfiguratsiooni ja sisu, vedelike jaotust, suhtelist tihedust ja vedelike vabapinna mõju. Arvutused põhinevad järgmisel:
    .1      Arvesse võetakse kõik tühjad või osaliselt täidetud tankid, veetava lasti suhteline tihedus ning vedelike väljavool vigastatud vaheruumidest.
    .2      Vigastuse tõttu üleujutatud ruumide eeldatavad täituvustegurid on järgmised:

    .3      Vahetult pardavigastuse kohal olevate tekiehitiste ujuvust arvesse ei võeta. Vigastuse alast väljapoole jäävate tekiehitiste üleujutamata osi võib arvesse võtta, tingimusel et need on vigastatud ruumist eraldatud veekindlate vaheseintega ning et nende vigastamata ruumide puhul on selle lõike punkti 1 nõuded täidetud. Hingedega veekindlad uksed tekiehitise veekindlates vaheseintes on lubatud.

    .4      Vedelike vabapinna mõju arvutatakse iga vaheruumi kohta 5° kreeninurga juures. Administratsioon võib nõuda või lubada vedelike vabapinnast tingitud korrektsioonide arvutamist suurema kui 5° kreeninurga juures osaliselt täidetud tankide puhul.

    .5      Joodavate vedelike vabapinna mõju arvutamisel eeldatakse, et iga vedelikuliigi puhul on vähemalt ühes põiki asetsevas pardatankide paaris või ühes keskmises tankis vabapind, ning arvesse võetakse tank või tankide kombinatsioon, milles vabapinna mõju on kõige suurem.

5     Selle reegli kohaldamisalasse kuuluva naftatankeri kaptenile või isikule, kes vastutab naftatankeri eest, mis ei ole iseliikuv ja mille suhtes kohaldatakse käesolevat reeglit, tuleb heakskiidetud vormis esitada:
     .1      lastimist ja lasti jaotamist käsitlev teave, mida on vaja selleks, et tagada selle reegli sätete täitmine;
     .2      andmed laeva vastavuse kohta selles reeglis kindlaksmääratud vigastatud laeva püstuvusnõuetele, sealhulgas mõju kohta, mida avaldab nende nõuete leevendamine, mis võib olla lubatud selle reegli lõike 1 punkti 3 alusel.

6     Kõik naftatankerid peavad olema varustatud püstuvuse arvutamise vahendiga, mille abil saab kindlaks määrata vastavuse vigastamata ja vigastatud laeva püstuvusnõuetele, mis administratsioon on heaks kiitnud, arvestades organisatsiooni soovitatud tehnilisi standardeid:
     .1      enne 1. jaanuari 2016 ehitatud naftatankerid peavad sellele reeglile vastama laeva esimesel korralisel täisülevaatusel 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2021;
     .2      vaatamata punkti 1 nõuetele ei pea enne 1. jaanuari 2016 ehitatud naftatankerile paigaldatud püstuvuse arvutamise vahendit asendama tingimusel, et selle abil saab administratsiooni nõuete kohaselt kindlaks määrata vastavuse vigastamata ja vigastatud laeva püstuvusnõuetele; ning
     .3      reeglile 11 vastava kontrolli eesmärgil väljastab administratsioon püstuvuse arvutamise vahendi heakskiitmise dokumendi.

7     Reegli 1 lõike 28 punktis 6 määratletud, 6. juulil 1996 või hiljem üle antud naftatankerite puhul, mille kandevõime on vähemalt 20 000 tonni, täiendatakse selle reegli lõike 2 punktis 2 nimetatud eeldatavaid vigastusi järgmiste eeldatavate põhjavigastustega:
    .1    pikiulatus:
         .1   vähemalt 75 000-tonnise kandevõimega laevad: 0,6L mõõdetuna vööriloodist;
         .2   alla 75 000-tonnise kandevõimega laevad: 0,4L mõõdetuna vööriloodist;
    .2      põikiulatus: B/3 kõikjal laeva põhjas;
    .3      vertikaalulatus: kere välispinna vigastus.

Reegel 29    Settetankid

1    Kui selle lisa reegli 3 lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, peavad vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankeritel olema selle reegli lõike 2 punktide 1–3 nõuetele vastavad settetankid. Reegli 1 lõike 28 punktis 1 määratletud, hiljemalt 31. detsembril 1979 üle antud naftatankerite puhul võib iga lastitanki määrata settetankiks.

2.1    Lastitankide puhastamiseks ja puhastamata ballasti jääkide ja tankipesuvee ümberlaadimiseks lastitankist settetanki peavad olema administratsiooni heakskiidetud asjakohased vahendid.

2.2    Selles süsteemis tuleb naftaste jäätmete ümberlaadimine settetanki või settetankide kombinatsiooni korraldada nii, et kogu merreheidetav heitvesi vastaks lisa reegli 34 sätetele.

2.3    Settetank või settetankide kombinatsioon peab olema tankipesuvee, naftajääkide ja puhastamata ballasti jääkide hoidmiseks vajaliku mahutavusega. Settetanki või -tankide kogumahutavus peab olema vähemalt 3% laeva naftalastimahutavusest, välja arvatud juhul, kui administratsioon kiidab heaks:
     .1      2% nende naftatankerite puhul, mille tankipesusüsteem on niisugune, et kui settetank või -tankid on pesuveega täidetud, jätkub sellest tankide pesemiseks ning vajaduse korral ejektorite töövedelikuks, ilma et süsteemi tuleks vett lisada;
     .2      2%, kui naftatankeril on eraldatud ballasti tankid või puhta ballasti jaoks määratud tankid selle lisa reegli 18 kohaselt või lastitankide puhastamiseks toornaftaga pesemist kasutav süsteem selle lisa reegli 33 kohaselt. Kõnealust mahutavust võib veelgi vähendada 1,5%-ni nende naftatankerite puhul, mille tankipesusüsteem on niisugune, et kui settetank või -tankid on pesuveega täidetud, jätkub sellest tankide pesemiseks ning vajaduse korral ejektorite töövedelikuks, ilma et süsteemi tuleks vett juurde lisada;
     .3      1% kombineeritud lasti laevade puhul, mis veavad naftat ainult siledate seintega tankides. Kõnealust mahutavust võib veelgi vähendada 0,8%-ni, kui tankeri tankipesusüsteem on niisugune, et kui settetank või -tankid on pesuveega täidetud, jätkub sellest tankide pesemiseks ning vajaduse korral ejektorite töövedelikuks, ilma et süsteemi tuleks vett juurde lisada.

2.4    Settetankid, eelkõige nende võimalike sissevoolu- ja väljavooluavade ning loksumisvastaste vaheseinte asend tuleb projekteerida nii, et vältida ülemäära tugevat turbulentsi ning nafta või emulsiooni ärakannet koos veega.

3    Reegli 1 lõike 28 punktis 2 määratletud, pärast 31. detsembrit 1979 üle antud vähemalt 70 000-tonnise kandevõimega naftatankeritel peab olema vähemalt kaks settetanki.

Reegel 30    Pumba-, torustiku- ja väljalaskesüsteem

1     Igal naftatankeril peavad olema vastuvõtuseadmega ühendatavad kollektorid puhastamata ballastvee või naftaga reostunud vee äraandmiseks, mis asetsevad laeva avatud tekil mõlemas pardas.

2     Iga vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankeri lastitankialadelt ballastvee või naftaga reostunud vee selliseks merreheiteks, mis on lubatud selle lisa reegli 34 alusel, kasutatav väljalasketorustik peab olema juhitud avatud tekile või läbi laeva parda veeliinist kõrgemal suurima ballastisüvise juures. Heaks võib kiita ka teistsuguseid torustikusüsteeme, mis võimaldavad toimida selle reegli lõike 6 punktides 1–5 lubatud viisil.

3     Reegli 1 lõike 28 punktis 2 määratletud, pärast 31. detsembrit 1979 üle antud vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankeritel peavad olema vahendid, millega peatada lastitankialadelt ballastvee või naftaga reostunud vee merreheide, välja arvatud selle reegli lõike 6 alusel lubatud heide allpool veeliini, ülatekilt või sellest kõrgemal asuvast kohast nii, et selle reegli lõikes 1 nimetatud kasutatav kollektor ja heide lõikes 2 nimetatud torustikust on visuaalselt jälgitavad. Vaatluskohas ei pea olema heite peatamise vahendeid, kui vaatluskoha ja heite juhtimiskoha vahel on hästi toimiv sidesüsteem, näiteks telefoni- või raadioside.

4     Reegli 1 lõike 28 punktis 4 määratletud, pärast 1. juunit 1982 üle antud naftatankerid, kus peavad olema eraldatud ballasti tankid või toornafta pesusüsteem, peavad vastama järgmistele nõuetele:
     .1      tankeril peab olema naftatorustik, mis on projekteeritud ja paigaldatud nii, et torudesse jääva nafta hulk on võimalikult väike;
     .2      tankeril peavad olema vahendid, et tühjendada kõik lastipumbad ja kogu naftatorustik, kui lasti lossimine lõpeb, ühendades need vajaduse korral tühjendusseadmega. Torujuhtmete ja pumba tühjendusseadmeid peab olema võimalik tühjendada nii kaldale kui ka lastitanki või settetanki. Kaldale tühjendamiseks peab olema spetsiaalne väikese läbimõõduga toru, mis ühendatakse laeva kollektori klappidest väljapoole.

5     Iga reegli 1 lõike 28 punktis 3 määratletud, hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud toornaftatanker, mis peab olema varustatud eraldatud ballasti tankide või toornafta pesusüsteemiga, peab vastama selle reegli lõike 4 punkti 2 sätetele.

6     Iga naftatanker peab ballastvett või naftaga reostunud vett lastitankialadelt heitma veeliinist kõrgemal, välja arvatud järgmistel juhtudel:
     .1    eraldatud ballasti ja puhast ballasti võib heita veeliinist allpool:
          .1   sadamas või meres paiknevas terminalis,
          .2   merel raskusjõu mõjul või
          .3   merel pumpade abil, kui ballastvett vahetatakse laevade ballastvee ja setete kontrolli ja käitlemise rahvusvahelise konventsiooni D osa lõike 1 punkti 1 sätete alusel, tingimusel et ballastvee pinda on kas visuaalselt või muude vahendite abil vahetult enne heidet uuritud eesmärgiga tagada, et ballastvesi ei ole naftaga reostunud.

    .2    Reegli 1 lõike 28 punktis 1 määratletud, hiljemalt 31. detsembril 1979 üle antud naftatankerid, mis ilma ümberehituseta ei saa eraldatud ballasti heita veeliinist kõrgemal, võivad eraldatud ballasti heita merel veeliinist allpool, tingimusel et ballastvee pinda on vahetult enne heidet uuritud eesmärgiga tagada, et ballastvesi ei ole naftaga reostunud.

    .3    Reegli 1 lõike 28 punktis 3 määratletud, hiljemalt 1. juunil 1982 üle antud naftatankerid, millel on puhta ballasti jaoks määratud tankid ja mis ilma ümberehituseta ei saa heita ballastvett puhta ballasti jaoks määratud tankidest veeliinist kõrgemal, võivad kõnealust ballasti heita veeliinist allpool, tingimusel et ballastvee heidet kontrollitakse selle lisa reegli 18 lõike 8 punkti 3 kohaselt.

    .4    Igalt naftatankerilt võib puhastamata ballastvett või naftaga reostunud vett heita merre lastiala tankidest, välja arvatud settetankidest, raskusjõu abil veeliinist allpool, kui on möödunud piisavalt aega selleks, et nafta on jõudnud veest eralduda ning kui ballastvett on uuritud vahetult enne heidet selle lisa reeglis 32 nimetatud nafta ja vee vahelise piirpinna mõõturi abil selle tagamiseks, et piirpinna kõrgus on selline, mille puhul heide ei suurenda merekeskkonna kahjustamise ohtu.

    .5    Reegli 1 lõike 28 punktis 1 määratletud, hiljemalt 31. detsembril 1979 üle antud naftatankerid võivad puhastamata ballastvee või naftaga reostunud vee lastitankialadelt merre heita veeliinist allpool pärast selle lõike punktis 4 nimetatud meetodil teostatud heidet või selle asemel, tingimusel et:
         .1      osa nimetatud vee voolust juhitakse püsitorustiku kaudu kergesti ligipääsetavasse kohta ülatekil või sellest kõrgemal, kus seda saab heite ajal visuaalselt jälgida;
         .2      osalise voolu süsteem vastab administratsiooni kehtestatud nõuetele, mis peavad sisaldama vähemalt kõiki organisatsiooni vastuvõetud tehniliste normide sätteid, milles käsitletakse üle parda heidetavate heidete kontrollimiseks vajaliku osalise voolu süsteemi projekteerimist, paigaldamist ja käitamist¹³.

7     Igal reegli 1 lõike 28 punktis 8 määratletud, 1. jaanuaril 2010 või hiljem üle antud vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankeril, millele on paigaldatud lasti torustikusüsteemiga püsivalt ühendatud kingstonikast, peab olema nii kingstonikasti klapp kui ka sisemine sulgeklapp. Peale kõnealuste klappide peab olema võimalik kingstonikasti isoleerida lastitankide torustikusüsteemist tankeri lastimise, lasti veo või lossimise ajal vahendi abil, mille administratsioon on heaks kiitnud. Kõnealune vahend on seade, mis paigaldatakse torustikusüsteemi selleks, et igal juhul takistada kingstonikasti klapi ja sisemise klapi vahelise torujuhtme osa täitumist lastiga.

B osa    SEADMED

Reegel 31    Naftaheite seire- ja kontrollsüsteem

1     Kui selle lisa reegli 3 lõigetes 4 ja 5 ei ole sätestatud teisiti, peavad vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankerid olema varustatud naftaheite seire- ja kontrollsüsteemiga, mille administratsioon on heaks kiitnud.

2     Otsustades selle üle, milline peaks olema süsteemiga liidetava naftasisalduse mõõturi konstruktsioon, peab administratsioon arvestama organisatsiooni soovitatud tehnilisi norme¹⁴. Süsteemi peab olema paigaldatud salvestusseade, mis salvestab pidevalt heite koguse liitrites ühe meremiili kohta ja heite üldkoguse või heite naftasisalduse ja heite kiiruse Salvestatud andmed peavad olema identifitseeritavad kellaaja ja kuupäeva järgi ning neid peab säilitama vähemalt kolm aastat. Naftaheite seire- ja kontrollsüsteem peab hakkama tööle niipea, kui merre heidetakse mis tahes kogus heitvett, ja see peab tagama, et igasuguse naftase segu merreheide peatub automaatselt, kui naftaheite hetkemäär ületab selle lisa reegliga 34 lubatava hetkemäära. Kõnealuse seire- ja kontrollsüsteemi rike peab peatama merreheite. Naftaheite seire- ja kontrollsüsteemi rikke korral võib kasutada alternatiivset, käsitsi juhitavat süsteemi, kuid rikkis üksus tuleb võimalikult kiiresti töökorda seada. Tanker, mille naftaheite seire- ja kontrollsüsteem on rikkis, võib sadamariigi loal teha ühe ballastis reisi enne remondisadamasse suundumist.

3      Naftaheite seire- ja kontrollsüsteem peab olema projekteeritud ja paigaldatud kooskõlas suuniste ja tehniliste normidega¹⁵, mille organisatsioon on naftatankerite naftaheite seire- ja kontrollsüsteemi kohta välja töötanud. Administratsioonid võivad heaks kiita erisüsteeme, mis on suunistes ja tehnilistes nõuetes üksikasjalikult kirjeldatud.

4      Süsteemi kasutusjuhend peab olema kooskõlas administratsiooni heakskiidetud tegevusjuhendiga. Kasutusjuhend peab hõlmama nii käsitsi- kui ka automaatseid toiminguid ning peab tagama, et naftat ei heideta kunagi merre, välja arvatud juhul, kui on täidetud selle lisa reeglis 34 sätestatud tingimused.

Reegel 32    Nafta ja vee vahelise piirpinna mõõtur¹⁶

Kui selle lisa reegli 3 lõigetes 4 ja 5 ei ole sätestatud teisiti, peavad vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankerid olema varustatud tõhusa nafta ja vee vahelise piirpinna mõõturiga, mille administratsioon on heaks kiitnud ning mis võimaldab kiiresti ja õigesti kindlaks määrata nafta ja vee vahelise piirpinna settetankides ning mida saab kasutada ka muudes tankides, milles nafta ja vesi eraldatakse ning millest on ette nähtud heitvesi otse merre heita.

Reegel 33    Toornaftapesule esitatavad nõuded

1     Igale reegli 1 lõike 28 punktis 4 määratletud, pärast 1. juunit 1982 üle antud toornaftatankerile, mille kandevõime on vähemalt 20 000 tonni, peab olema lastitankide pesemiseks paigaldatud toornafta pesusüsteem. Administratsioon tagab, et süsteem vastab täielikult selle reegli nõuetele ühe aasta möödudes tankeri esmakordsest kasutamisest toornafta veoks või kolmanda reisi lõpuks, mil tankerit kasutati toornaftapesuks sobiva toornafta vedamiseks, olenevalt sellest, kumb tähtpäev on hilisem.

2     Toornafta pesuseadmed ning sellega seotud varustus ja süsteemid peavad vastama administratsiooni kehtestatud nõuetele. Kõnealused nõuded peavad sisaldama vähemalt kõigi tehniliste normide¹⁷ sätteid, mis organisatsioon on vastu võtnud toornafta pesusüsteemide projekteerimise, käitamise ja kontrollimise kohta. Kui laeval on toornafta pesusüsteem, kuigi seda selle reegli lõike 1 kohaselt ei nõuta, peab süsteem vastama eespool nimetatud tehniliste normide ohutust puudutavatele nõuetele.

3      Kõik selle lisa reegli 18 lõike 7 kohaselt nõutavad toornafta pesusüsteemid peavad vastama selle reegli nõuetele.

C OSA    NAFTA KÄITUSHEITE KONTROLLIMINE

Reegel 34    Naftaheite kontrollimine

A. Heited väljaspool eripiirkondi, välja arvatud Arktika vetes

1     Kui selle lisa reeglis 4 ja selle reegli lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, on igasugune nafta või naftaste segude merreheide naftatankeri lastialalt keelatud, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
     .1      tanker ei asu eripiirkonnas;
     .2      tanker asub vähemalt 50 meremiili kaugusel lähimast maast;
     .3      tanker liigub kursil;
     .4      naftaheite hetkemäär ei ületa 30 liitrit meremiili kohta;
     .5      merre heidetud nafta üldkogus ei ületa reegli 1 lõike 28 punktis 1 määratletud, hiljemalt 31. detsembril 1979 üle antud tankerite puhul 1/15 000 selle lasti üldkogusest, millest jääk pärineb, ja reegli 1 lõike 28 punktis 2 määratletud, pärast 31. detsembrit 1979 üle antud tankerite puhul 1/30 000 selle lasti üldkogusest, millest jääk pärineb, ning
     .6      tankeril on selle lisa reeglitele 29 ja 31 vastavad toimiv naftaheite seire- ja kontrollsüsteem ning settetankide süsteem.

2     Selle reegli lõike 1 sätteid ei kohaldata puhta või eraldatud ballasti heite suhtes.

B. Heited eripiirkondades

3     Kui selle reegli lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, on igasugune nafta või naftase segu merreheide naftatankeri lastialalt keelatud, kui naftatanker asub eripiirkonnas.

4     Selle reegli lõike 3 sätteid ei kohaldata puhta või eraldatud ballasti heite suhtes.

5     Selle reegli sätted ei keela laeval, mille reis kulgeb ainult osaliselt eripiirkonnas, teha merreheiteid väljaspool eripiirkonda selle reegli lõike 1 kohaselt.

C. Alla 150-se kogumahutavusega naftatankeritele esitatavad nõuded

6      Selle lisa reeglite 29, 31 ja 32 nõudeid ei kohaldata alla 150-se kogumahutavusega naftatankerite suhtes, mille selles reeglis ettenähtud naftaheite kontrollimine toimub nii, et naftat hoitakse laevas ning kogu reostunud pesuvesi antakse hiljem ära vastuvõtuseadmetesse. Kogu pesemiseks kasutatud ja kogumistanki tagasi juhitud nafta ja vesi antakse ära vastuvõtuseadmetesse, kui ei ole rakendatud asjakohaseid meetmeid, mis tagavad, et merre heita lubatud heitvett kontrollitakse tõhusalt eesmärgiga tagada, et selle reegli sätted on täidetud.

D. Üldnõuded

7     Kui laeva vahetus läheduses või kiiluvees avastatakse veepinnal või veepinna all nähtavaid naftajälgi, peavad konventsiooniosaliste valitsused kõiki mõistlikke võimalusi kasutades kiiresti uurima asjaolusid, mis võimaldavad välja selgitada, kas selle reegli sätteid on rikutud. Eelkõige tuleb uurida tuule- ja mereolusid, laevasõiduteed ja kiirust, muid nähtavaid jälgi tekitavaid allikaid lähikonnas ning kõiki asjakohaseid kandeid naftaheite kohta.

8     Merreheide ei tohi sisaldada kemikaale ega muid aineid merekeskkonda ohustavas koguses või kontsentratsioonis ega kemikaale või muid aineid, mida kasutatakse selleks, et selles reeglis sätestatud heitetingimuste täitmisest kõrvale hoida.

9     Naftajääke, mida ei saa selle reegli lõigete 1 ja 3 kohaselt merre heita, tuleb hoida laevas ja hiljem vastuvõtuseadmesse ära anda.

Reegel 35    Toornaftapesutoimingud

1     Igal toornafta pesusüsteemi kasutaval naftatankeril peab olema toimingute ja seadmete käsiraamat¹⁸, milles kirjeldatakse üksikasjalikult süsteemi ja seadmeid ning käituskorda. Käsiraamatu peab heaks kiitma administratsioon ning see peab sisaldama kogu selle lisa reegli 33 lõikes 2 nimetatud tehnilistes normides sätestatud teavet. Kui tehakse muudatus, mis mõjutab toornafta pesusüsteemi, tuleb toimingute ja seadmete käsiraamatus teha vastavad muudatused.

2      Lastitankide ballastimisel tuleb enne iga ballastis reisi toornaftaga läbi pesta küllaldane hulk lastitanke, et ballastvesi lastaks ainult toornaftaga puhastatud lastitankidesse, arvestades tankeri kasutustingimusi ja prognoositavaid ilmaolusid.

3      Naftatankeril kasutatakse toornafta pesusüsteemi kooskõlas toimingute ja seadmete käsiraamatuga, välja arvatud juhul, kui naftatanker veab pesemiseks sobimatut toornaftat.

Reegel 36    Naftaraamatu II osa. Lasti- ja ballastitoimingud

1     Igal vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankeril peab olema naftaraamatu II osa (lasti- ja ballastitoimingud). Olenemata sellest, kas naftaraamatu II osa on laeva ametliku logiraamatu osa, elektrooniline arvestusraamat, mis peab olema saanud administratsiooni heakskiidu, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid, või muul kujul, peab see vastama käesoleva lisa III liites esitatud vormile.

2     Naftaraamatu II osasse tuleb teha kanne iga kord, vajadusel iga tanki kohta eraldi, kui laeval tehakse mõni järgmistest lasti- ja ballastitoimingutest:
     .1      naftalasti lastimine;
     .2      naftalasti laevasisene ümberlaadimine reisi kestel;
     .3      naftalasti lossimine;
     .4      lastitankide ja puhta ballasti jaoks määratud tankide ballastimine;
     .5      lastitankide puhastamine, sealhulgas toornaftapesu;
     .6      ballasti heide, välja arvatud eraldatud ballasti tankist;
     .7      vee heide settetankist;
     .8      kõigi kasutatavate klappide või muude samalaadsete seadmete sulgemine pärast heitetoiminguid settetankist;
     .9      klappide sulgemine, mis on vajalik puhta ballasti jaoks määratud tankide eraldamiseks lasti- ja tühjendustorudest pärast heitetoiminguid settetankist;
     .10      jääkide kõrvaldamine.

3     Selle lisa reegli 34 punktis 6 nimetatud naftatankerite puhul kantakse pesemiseks kasutatud ning kogumistanki tagasi juhitud nafta ja vee üldkogus naftaraamatu II osasse.

4     Selle lisa reeglis 4 nimetatud nafta- või naftase segu heite või õnnetusjuhtumist tingitud või muu erandliku naftaheite korral, mida kõnealuse reegli alusel ei käsitata erandina, esitatakse naftaraamatu II osas selgitus heite asjaolude ja põhjuste kohta.

5     Iga selle reegli lõikes 2 kirjeldatud toimingu kohta tehakse viivitamata täielik kanne naftaraamatu II osasse nii, et kõik selle toiminguga seotud asjakohased andmed oleksid naftaraamatusse kantud. Iga naftaraamatusse kantud toimingu kohta peab olema asjaomase toimingu eest vastutavate juhtkonnaliikmete allkiri; igal täidetud leheküljel või elektrooniliste kannete rühmal laeva kapteni allkiri. Naftaraamatu II osa kanded peavad olema vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles. Kui kanded naftaraamatusse on tehtud ka selle riigi ametlikus keeles, kelle lipu all on laeval õigus sõita, võetakse need aluseks vaidluse või lahkarvamuse korral.

6     Kõik naftaheite seire- ja kontrollsüsteemi rikked tuleb kanda naftaraamatu II osasse.

7     Naftaraamatut tuleb hoida kontrollimiseks kergesti kättesaadavas kohas; see peab olema alati laevas, välja arvatud mehitamata pukseeritavas laevas. Naftaraamatut tuleb säilitada kolm aastat pärast viimase kande tegemist.

8     Konventsiooniosalise valitsuse pädev asutus võib kontrollida naftaraamatu II osa laeval, mille suhtes kohaldatakse seda lisa, kui laev asub kõnealuse konventsiooniosalise sadamas või meres paiknevas terminalis, ning kopeerida raamatu ükskõik millise kande ja nõuda, et laeva kapten kinnitaks kande koopia tõesust. Laeva naftaraamatu II osa kandest sel viisil tehtud koopiat, mille tõesust on laeva kapten kinnitanud, võib kasutada kohtumenetluses tõendusmaterjalina kandes esitatud asjaolude kohta. Pädeval asutusel tuleb selle lõike kohaselt naftaraamatu II osa kontrollida ja tõestatud koopia võtta nii kiiresti kui võimalik, põhjustamata laevale asjatuid viivitusi.

9     Alla 150-se kogumahutavusega naftatankeritele, mis tegutsevad lisa reegli 34 lõike 6 kohaselt, töötab administratsioon välja asjakohase naftaraamatu.

5. peatükk
NAFTAREOSTUSJUHTUMI PÕHJUSTAVA REOSTUSE VÄLTIMINE

Reegel 37    Laeva erakorraliste abinõude plaan naftareostuse puhuks

1     Igal vähemalt 150-se kogumahutavusega naftatankeril ja igal vähemalt 400-se kogumahutavusega laeval, mis ei ole naftatanker, peab olema administratsiooni heakskiidetud laeva erakorraliste abinõude plaan naftareostuse puhuks.

2     Plaan koostatakse organisatsiooni väljatöötatud suuniste¹⁹ alusel laeva kapteni ja juhtkonna liikmete töökeeles. Plaan sisaldab vähemalt järgmist:
     .1      organisatsiooni suunistel põhinev kord, mille alusel laeva kapten ja muud laeva vastutavad isikud kannavad ette naftareostusjuhtumist, nagu on ette nähtud konventsiooni artiklis 8 ja I protokollis;²⁰
     .2      nende asutuste või isikute loetelu, kellega tuleb naftareostusjuhtumi korral ühendust võtta;
     .3      üksikasjalik kirjeldus meetmetest, mida laeval olevad isikud peavad viivitamata võtma juhtumist põhjustatud naftaheite vähendamiseks või kontrollimiseks;
     .4      kontaktisik laeval ja kord laeval võetud meetmete kooskõlastamiseks riigi- ja kohalike asutustega reostustõrje korral.

3     Laevade puhul, mille suhtes kohaldatakse ka konventsiooni II lisa reeglit 17, võib selle plaani ühendada laeva erakorraliste abinõude plaaniga kahjulike vedelainete põhjustatud merereostuse puhuks, mida nõutakse konventsiooni II lisa reegli 17 kohaselt. Sellisel juhul kannab plaan pealkirja "Laeva erakorraliste abinõude plaan merereostuse puhuks“.

4     Kõik vähemalt 5000-tonnise kandevõimega naftatankerid peavad kiiresti juurde pääsema kaldal asuvatele vigastatud laeva püstuvuse ja ehituse jääktugevuse arvutamise elektroonilistele programmidele.

6. peatükk
VASTUVÕTUSEADMED

Reegel 38    Vastuvõtuseadmed

A. Vastuvõtuseadmed väljaspool eripiirkonda

1     Konventsiooniosalise valitsus kohustub tagama, et naftalastimisterminalides, laevaremondisadamates ja muudes sadamates, kus laevadel on heidetavaid naftaseid jääke, oleksid naftatankerites ja muudes laevades hoitavate jääkide ja naftaste segude asjakohased²¹ vastuvõtuseadmed, mis vastavad neid kasutavate laevade vajadustele, põhjustamata laevadele jäätmete üleandmisel tarbetuid viivitusi.

2     Selle reegli lõikele 1 vastavad vastuvõtuseadmed peavad olema:
    .1      kõigis sadamates ja terminalides, kus lastitakse toornaftat naftatankeritesse, mis vahetult enne saabumist on teinud kuni 72 tunni või kuni 1200 meremiili pikkuse ballastis reisi;
    .2      kõigis sadamates ja terminalides, kus lastitakse naftat, välja arvatud toornaftat, mahtlastina keskmiselt üle 1000 tonni päevas;
    .3      kõigis sadamates, kus on laevaremonditehas või tankipuhastusrajatis;
    .4      kõigis sadamates ja terminalides, kus teenindatakse laevu, millel on selle lisa reegli 12 kohaselt nõutavad naftajääkide (setete) tankid;
    .5      kõigis sadamates naftase pilsivee ja muude jääkide tarbeks, mida ei saa heita merre selle lisa reeglite 15 ja 34 ning polaarkoodeksi II-A osa 1. peatüki § 1 lõike 1 kohaselt;
    .6      kõigis mahtlasti lastimissadamates kombineeritud lasti laevadelt pärit naftajääkide tarbeks, mida ei saa merre heita selle lisa reegli 34 kohaselt.

3     Vastuvõtuseadmete võimekus peab olema järgmine:
    .1      Toornafta lastimisterminalides peavad olema piisavad vastuvõtuseadmed, et võtta vastu naftat ja naftaseid segusid, mida ei saa selle lisa reegli 34 lõike 1 kohaselt heita merre kõikidelt naftatankeritelt, mis on teinud selle reegli lõike 2 punktis 1 kirjeldatud reisi.
    .2      Selle reegli lõike 2 punktis 2 nimetatud lastimissadamates ja -terminalides peavad olema piisavad vastuvõtuseadmed, et võtta vastu naftat ja naftaseid segusid, mida ei saa selle lisa reegli 34 lõike 1 kohaselt heita merre naftatankeritelt, mis lastivad muud naftat kui toornafta mahtlastina.
    .3      Kõigis laevaremonditehase või tankipuhastusrajatisega sadamates peavad olema piisavad vastuvõtuseadmed, et võtta vastu kõik laevas hoitavad jäägid ja naftased segud, mis tuleb kõrvaldada enne laeva sisenemist remonditehasesse või puhastusrajatisse.
    .4      Kõik vastuvõtuseadmed, mis asuvad selle reegli lõike 2 punkti 4 kohastes sadamates ja terminalides, peavad olema piisavad, et võtta vastu kõik selle lisa reegli 12 kohaselt laevas hoitavad jäägid kõigilt laevadelt, mis prognoosi kohaselt külastavad selliseid sadamaid ja terminale.
    .5      Kõik selle reegli alusel sadamatesse ja terminalidesse paigaldatud vastuvõtuseadmed peavad olema piisavad, et võtta vastu naftast pilsivett ja muid jääke, mida ei saa heita merre selle lisa reegli 15 ning polaarkoodeksi II-A osa 1. peatüki lõike 1 punkti 1 kohaselt.
    .6      Mahtlasti lastimissadamate vastuvõtuseadmete puhul peab olema vajaduse korral arvestatud eriprobleemidega, mis tekivad seoses kombineeritud lasti laevadega.

4      Järgmised riigid võivad käesoleva reegli lõigete 1–3 nõuded täita piirkondliku korralduse kaudu siis, kui nende riikide ainulaadse olukorra tõttu on piirkondlik korraldus ainus praktiline vahend nimetatud nõuete täitmiseks:
    .1     arengumaadest väikesed saareriigid ja
    .2     riigid, mille rannik piirneb Arktika vetega, tingimusel et piirkondlik korraldus hõlmab üksnes nende riikide Arktika vetes asuvaid sadamaid.

Piirkondlikus korralduses osalevad osalisriigid on kohustatud välja töötama piirkondliku vastuvõtuseadmete kava, võttes sealjuures arvesse IMO väljatöötatud suuniseid.

Iga korralduses osaleva osalisriigi valitsus on kohustatud andma IMO-le konventsiooni osalisriikidele edastamiseks alljärgneva teabe:
    .1     kuidas on piirkondlikus vastuvõtuseadmete kavas arvesse võetud IMO väljatöötatud suuniseid;
    .2     andmed konkreetsete piirkondlike laevajäätmete vastuvõtukeskuste kohta, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid, ning
    .3     andmed nende sadamate kohta, kus on ainult piiratud võimalustega vastuvõtuseadmed.

B. Vastuvõtuseadmed eripiirkondades

5     Sellise konventsiooniosalise valitsus, kelle rannik piirneb eripiirkonnaga, tagab, et eripiirkonna kõigis naftalastimisterminalides ja remondisadamates on asjakohased vastuvõtuseadmed naftatankerite kogu puhastamata ballasti ja tankipesuvee vastuvõtmiseks ja töötlemiseks. Peale selle peavad kõigis eripiirkonna sadamates olema asjakohased²² vastuvõtuseadmed muude jääkide ja naftaste segude vastuvõtmiseks kõigilt laevadelt. Vastuvõtuseadmed peavad olema piisava mahutavusega, mis vastab neid kasutavate laevade vajadustele, põhjustamata laevadele tarbetuid viivitusi.

6     Järgmised riigid võivad käesoleva reegli lõike 5 nõuded täita piirkondliku korralduse kaudu siis, kui nende riikide ainulaadse olukorra tõttu on piirkondlik korraldus ainus praktiline vahend nimetatud nõuete täitmiseks:
    .1     arengumaadest väikesed saareriigid ja
    .2     riigid, mille rannik piirneb Arktika vetega, tingimusel et piirkondlik korraldus hõlmab üksnes nende riikide Arktika vetes asuvaid sadamaid.

Piirkondlikus korralduses osalevad osalisriigid on kohustatud välja töötama piirkondliku vastuvõtuseadmete kava, võttes sealjuures arvesse IMO väljatöötatud suuniseid. Iga korralduses osaleva osalisriigi valitsus on kohustatud andma IMO-le konventsiooni osalisriikidele edastamiseks alljärgneva teabe:
    .1     kuidas on piirkondlikus vastuvõtuseadmete kavas arvesse võetud IMO väljatöötatud suuniseid;
    .2     andmed konkreetsete piirkondlike laevajäätmete vastuvõtukeskuste kohta, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid, ning
    .3     andmed nende sadamate kohta, kus on ainult piiratud võimalustega vastuvõtuseadmed.“Sellise konventsiooniosalise valitsus, kelle jurisdiktsiooni all on madala samasügavusjoonega laevasõiduteid, mis nõuavad süvise vähendamist ballasti heite abil, tagab juurdepääsu selle reegli lõikes 5 nimetatud vastuvõtuseadmetele, tingimusel et jääke või puhastamata ballasti heitvatel laevadel võib tekkida teatav viivitus.

7      Sellise konventsiooniosalise valitsus, kelle jurisdiktsiooni all on madala samasügavusjoonega laevasõiduteid, mis nõuavad süvise vähendamist ballasti heite abil, tagab juurdepääsu selle reegli lõikes 5 nimetatud vastuvõtuseadmetele, tingimusel et jääke või puhastamata ballasti heitvatel laevadel võib tekkida teatav viivitus

8      Punase mere piirkonna, lahtede piirkonna, Adeni lahe piirkonna ja Araabia mere Omaani piirkonnaga seoses:
    .1      teatab asjaomane konventsiooniosaline organisatsioonile selle reegli lõigete 5 ja 7 sätete kohaselt võetud meetmetest. Pärast piisava arvu teatiste kättesaamist määrab organisatsioon tähtpäeva, millest alates selle lisa reeglite 15 ja 34 nõuded heidete kohta jõustuvad kõnealuse piirkonna suhtes. Organisatsioon teeb määratud tähtpäeva kõigile konventsiooniosalistele teatavaks vähemalt kaksteist kuud enne kõnealust tähtpäeva.
    .2      Konventsiooni jõustumise ja määratud tähtpäeva vahelisel ajal peavad eripiirkonnas liikuvad laevad täitma selle lisa reeglite 15 ja 34 nõudeid heidete kohta väljaspool eripiirkondi.
    .3      Pärast kõnealust tähtpäeva peavad naftatankerid, mida lastitakse sadamates eripiirkondades, kus ei ole veel kõnealuseid vastuvõtuseadmeid, samuti täielikult täitma selle lisa reeglite 15 ja 34 nõudeid heidete kohta eripiirkondades. Lastimise eesmärgil kõnealustesse eripiirkondadesse sisenevad naftatankerid peavad siiski tegema kõik selleks, et piirkonda sisenedes oleks nende pardal ainult puhas ballast.
    .4      Pärast konkreetset eripiirkonda käsitlevate nõuete jõustumise tähtpäeva teatab konventsiooniosaline asjaomaste konventsiooniosaliste teavitamiseks organisatsioonile kõigist juhtumitest, kui vastuvõtuseadmed on väidetavalt ebapiisavad.
    .5      Ühe aasta möödudes konventsiooni jõustumise kuupäevast peavad kasutuses olema vähemalt selle reegli lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud vastuvõtuseadmed.

9      Olenemata selle reegli lõigetest 5, 7 ja 8 kohaldatakse Antarktika piirkonna suhtes järgmisi reegleid:
    .1      Sellise konventsiooniosalise valitsus, kelle sadamatest suunduvad laevad Antarktika piirkonda või kelle sadamatesse saabuvad laevad Antarktika piirkonnast, kohustub tagama nii kiiresti, kui see on otstarbekas, asjakohased vastuvõtuseadmed igasuguste naftajääkide (setete), puhastamata ballasti, tankipesuvee ja muude naftaste jääkide ja segude vastuvõtmiseks kõikidelt laevadelt, põhjustamata tarbetuid viivitusi ning vastavalt neid kasutavate laevade vajadustele.
    .2      Konventsiooniosalise valitsus tagab, et kõik laevad, millel on õigus sõita tema lipu all, varustatakse enne Antarktika piirkonda sisenemist tanki või tankidega, mis on piisava mahutavusega, et piirkonnas tegutsemise ajal hoida laevas igasuguseid setteid, puhastamata ballasti, tankipesuvett ning muid naftaseid jääke ja segusid, ning on korraldanud naftaste jääkide heite vastuvõtuseadmesse pärast piirkonnast lahkumist.

C. Üldnõuded

10      Konventsiooniosaline teatab asjaomaste konventsiooniosaliste teavitamiseks organisatsioonile kõigist juhtumitest, kui selle reegli alusel paigaldatud vastuvõtuseadmed on väidetavalt ebapiisavad.

7. peatükk
PÜSI- VÕI UJUVPLATVORMIDELE ESITATAVAD ERINÕUDED

Reegel 39    Püsi- või ujuvplatvormidele esitatavad erinõuded

1     Seda reeglit kohaldatakse püsi- või ujuvplatvormide, sealhulgas puurplatvormide suhtes, tootmise, ladustamise ja mahalaadimise ujuvrajatiste (FPSO) suhtes, mida kasutatakse nafta tootmiseks ja ladustamiseks avamerel, ning ujuvmahutite (FSU) suhtes, mida kasutatakse toodetud nafta ladustamiseks avamerel.

2     Püsi- või ujuvplatvormid, mida kasutatakse merepõhja maavarade uurimisel ja kasutamisel ning sellega seotud avameretöötlemisel, ning muud platvormid peavad vastama selle lisa nõuetele, mida kohaldatakse vähemalt 400-se kogumahutavusega laevade suhtes, mis ei ole naftatankerid, välja arvatud juhul, kui:
    .1      need on varustatud niivõrd, kui see on otstarbekas, selle lisa reeglites 12 ja 14 nõutavate seadmetega;
    .2      need registreerivad kõik nafta- või naftase segu heitega seotud toimingud administratsiooni heakskiidetud viisil;
    .3      nafta ja naftase segu merreheide on keelatud, välja arvatud juhul, kui lahjendamata heite naftasisaldus ei ületa 15 miljondikosa, kui selle lisa reegliga 4 ei ole sätestatud teisiti.

3     Kontrollides tootmise, ladustamise ja mahalaadimise ujuvrajatiste või ujuvmahutitena kasutatavate platvormide vastavust sellele lisale, peab administratsioon peale lõike 2 nõuete arvesse võtma ka organisatsiooni väljatöötatud suuniseid.

8. peatükk
REOSTUSE VÄLTIMINE MEREL NAFTATANKERITE VAHEL NAFTALASTI ÜMBERLAADIMISE AJAL

Reegel 40    Reguleerimisala

1     Selles peatükis toodud reegleid kohaldatakse 150-se ja suurema kogumahutavusega naftatankerite suhtes, mis tegelevad merel naftalasti ümberlaadimisega naftatankerite vahel (laevadevahelised operatsioonid) ning nende laevadevaheliste operatsioonide suhtes, mis viiakse läbi 1. aprillil 2012 ja pärast seda kuupäeva. Vaatamata eeltoodule peavad laevadevahelised operatsioonid, mis viiakse läbi enne nimetatud kuupäeva, kuid pärast seda, kui administratsioon on reegli 41 lõike 1 alusel nõutava laevadevaheliste operatsioonide plaani heaks kiitnud, vastama laevadevaheliste operatsioonide plaanile nii palju kui võimalik.

2     Selles peatükis sätestatud reegleid ei kohaldata nafta ümberlaadimise operatsioonide suhtes, mis on seotud püsi- või ujuvplatvormidega, sealhulgas puurplatvormidega, tootmise, ladustamise ja mahalaadimise ujuvrajatistega (FPSO), mida kasutatakse nafta tootmiseks ja ladustamiseks avamerel, ning ujuvmahutitega (FSU), mida kasutatakse toodetud nafta ladustamiseks avamerel.

3     Selles peatükis sätestatud reegleid ei kohaldata punkerdamisoperatsioonide suhtes.

4     Selles peatükis sätestatud reegleid ei kohaldata laevadevaheliste operatsioonide suhtes, mis on vajalikud laeva ohutuse tagamiseks või inimeste elu päästmiseks merel või võitluseks konkreetsete reostusjuhtumitega reostusest põhjustatud kahju vähendamiseks.

5     Selles peatükis sätestatud reegleid ei kohaldata laevadevaheliste operatsioonide suhtes, kus üks laevadevahelises operatsioonis osalevatest laevadest on sõjalaev, mereväe abilaev või muu konventsiooniosalisele kuuluv või konventsiooniosalise käitatav laev, mida praegu kasutatakse ainult riiklikul mittekaubanduslikul eesmärgil. Samas on iga konventsiooniosaline kohustatud tagama sobivate meetmete rakendamise abil, mis ei mõjuta nende laevade käitamist ega käitamisvõimet, et laevadevahelist operatsiooni viiakse läbi viisil, mis on suurimal põhjendatud ja otstarbekal määral vastavuses selle peatükiga.

Reegel 41    Üldised ohutuse ja keskkonnakaitse eeskirjad

1     Kõigil laevadevahelistes operatsioonides osalevatel naftatankeritel peab pardal olema plaan laevadevaheliste operatsioonide läbiviimiseks (laevadevaheliste operatsioonide plaan) hiljemalt laeva esimesel iga-aastasel ülevaatusel, vahepealsel ülevaatusel või täisülevaatusel, mis viiakse läbi 1. jaanuaril 2011 või pärast seda kuupäeva. Kõigi naftatankerite laevadevaheliste operatsioonide plaanid peavad olema saanud administratsiooni heakskiidu. Laevadevaheliste operatsioonide plaan tuleb koostada laeva töökeeles.

2     Laevadevaheliste operatsioonide plaan tuleb välja töötada organisatsiooni määratletud laevadevaheliste operatsioonide parima tava suuniseid arvestades. Laevadevaheliste operatsioonide plaani võib lisada olemasoleva meresõiduohutuse korraldamise süsteemi juurde, mis on nõutav vastavalt 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (muudetud redaktsioonis) IX peatüki kohaselt, kui nimetatud nõue on kohaldatav vastava naftatankeri suhtes.

3     Kõik selles peatükis käsitletud ja laevadevahelisi operatsioone teostavad naftatankerid peavad täielikult järgima laevadevaheliste operatsioonide plaani.

4     Laevadevahelisi operatsioone üldiselt nõustav ja kontrolliv isik peab olema pädev täitma kõiki seonduvaid ülesandeid, arvestades organisatsiooni määratletud laevadevaheliste operatsioonide parima tava suunistes toodud kvalifikatsiooni.

5      Laevadevaheliste operatsioonide arvestust säilitatakse pardal kolm aastat ning see peab olema konventsiooniosalise poolt läbiviidavaks kontrollimiseks kergesti kättesaadavas kohas.

Reegel 42    Teavitamine

1     Kõik selles peatükis käsitletud naftatankerid, millega plaanitakse teha laevadevahelisi operatsioone konventsiooniosalise territoriaalmeres või majandusvööndis, on kohustatud teatama plaanipärastest laevadevahelistest operatsioonidest vastavale konventsiooniosalisele vähemalt 48 tundi ette. Kui erandolukorras ei ole kogu lõikes 2 sätestatud informatsioon kättesaadav vähemalt 48 tundi enne laevadevahelisi operatsioone, siis on naftalasti lossiv naftatanker kohustatud konventsiooniosalisele teatama vähemalt 48 tundi ette, et laevadevaheline operatsioon toimub ning et lõikes 2 sätestatud teave esitatakse konventsiooniosalisele esimesel võimalusel.

2     Selle reegli lõike 1 kohaselt edastatav teade peab sisaldama vähemalt järgmist:
     .1      laevadevahelistes operatsioonides osalevate naftatankerite nimi, lipp, kutsung, IMO-number ja eeldatav saabumisaeg;
     .2      kavandatavate laevadevaheliste operatsioonide alguskuupäev, kellaaeg ja geograafiline asukoht;
     .3      kas laevadevahelised operatsioonid viiakse läbi ankrus või teel olles;
     .4      nafta liik ja kogus;
     .5      laevadevaheliste operatsioonide kavandatav kestus;
     .6      laevadevaheliste operatsioonide teenusepakkuja või üldiselt nõustava ja kontrolliva isiku nimi ja kontaktandmed;
     .7      kinnitus, et naftatankeri pardal on olemas laevadevaheliste operatsioonide plaan, mis vastab reegli 41 nõuetele.

3     Kui naftatankeri hinnanguline saabumisaeg laevadevaheliste operatsioonide asukohta või piirkonda muutub enam kui kuue tunni võrra, siis on vastava naftatankeri kapten, omanik või agent kohustatud teatama selle reegli lõikes 1 sätestatud konventsiooniosalisele uue hinnangulise saabumisaja.

9. peatükk
POLAARVETES NAFTA KASUTAMISE JA VEO ERINÕUDED

Reegel 43    Antarktika piirkonnas nafta kasutamise ja veo erinõuded

1     I lisa reegli 1 lõike 11 punktis 7 määratletud Antarktika piirkonnas on keelatud alljärgneva vedu mahtlastina, kasutamine ballastina või vedu ja kasutamine kütusena:
     .1      toornafta tihedusega üle 900 kg/m³ temperatuuril 15 °C;
     .2      muud naftatooted kui toornafta tihedusega üle 900 kg/m³ temperatuuril 15 °C või kinemaatilise viskoossusega üle 180 mm²/s temperatuuril 50 °C või
     .3      bituumen, tõrv ja nende emulsioonid,

välja arvatud laevade ohutuse tagamisega või otsingu- ja päästetöödega tegelevatel laevadel.

2     Kui eelneva tegevuse hulka kuulub selle reegli lõike 1 punktides 1–3 nimetatud naftatoodete vedu või kasutamine, ei ole lastitankide või torustiku puhastamine ega loputamine nõutav.

Reegel 43A    Nafta kütusena kasutamise ja veo erinõuded Arktika vetes

1     Selle lisa reegli 43 lõike 1 punktis 2 loetletud naftasaaduste kütusena kasutamine ja vedu on selle lisa reegli 46 lõikes 2 määratletud Arktika vetes keelatud alates 1. juulist 2024, välja arvatud laevade ohutuse tagamisega või otsingu- ja päästetöödega tegelevatel laevadel ning laevadel, mille põhitegevus on valmisolek naftareostuseks ja sellele reageerimine.

2     Selle reegli lõike 1 sätetest olenemata on sellistel laevadel, millele kohaldatakse selle lisa reeglit 12A või polaarkoodeksi II-A osa 1. peatüki reegli 1 lõike 2 punkti 1, keelatud selle lisa reegli 43 lõike 1 punktis 2 loetletud naftasaaduste kütusena kasutamine ja vedu selle lisa reegli 46 lõikes 2 määratletud Arktika vetes alates 1. juulist 2029.

3     Kui eelneva tegevuse hulka kuulub selle lisa reegli 43 lõike 1 punktis 2 nimetatud naftasaaduste kasutamine ja vedu, ei ole lastitankide ega torustiku puhastamine ega loputamine vajalik.

4     Selle reegli lõigetest 1 ja 2 olenemata võib konventsiooni osalisriigi, mille rannik piirneb Arktika vetega, administratsioon ajutiselt loobuda selle reegli lõikes 1 sätestatud nõuete kohaldamisest laevade puhul, mis sõidavad selle osalisriigi lipu all ja selle osalisriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, võttes arvesse IMO väljatöötatavaid suuniseid. Selle lõike kohaselt väljastatud nõuete kohaldamisest loobumise tunnistused ei kehti alates 1. juulist 2029.

5     Konventsiooni osalisriigi, mis lubab kohaldada selle reegli lõiget 4, administratsioon teatab nimetatud nõuete kohaldamisest loobumise üksikasjadest viivitamata IMO-le, kes edastab need konventsiooni osalisriikidele teadmiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks.

10. peatükk
KONVENTSIOONI SÄTETE TÄITMISE KONTROLLIMINE

Reegel 44    Kohaldamine

Konventsiooniosalised kohustuvad lisas sisalduvate kohustuste ja ülesannete täitmisel järgima rakendamise koodeksi sätteid.

Reegel 45    Täitmise kontrollimine

1     Iga konventsiooniosaline kohustub läbima organisatsiooni korraldatud auditistandardi kohaseid korralisi auditeid, mille käigus kontrollitakse selle lisa täitmist ja rakendamist.

2     Organisatsiooni peasekretär vastutab auditeerimissüsteemi haldamise eest organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel.

3     Iga konventsiooniosaline vastutab auditile kaasaaitamise ja auditi järelduste alusel tegevuskava elluviimise eest organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel.

4     Konventsiooniosaliste audit:
    .1      peab põhinema organisatsiooni peasekretäri väljatöötatud üldisel ajakaval, arvestades organisatsiooni väljatöötatud suuniseid, ning
    .2      tuleb läbi viia regulaarselt, arvestades organisatsiooni väljatöötatud suuniseid.

11. peatükk
POLAARVETES TEGUTSEVATE LAEVADE RAHVUSVAHELINE KOODEKS

Reegel 46    Mõisted

Lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1     polaarkoodeks – polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvaheline koodeks, mis koosneb sissejuhatusest, I-A ja II-A osast ning I-B ja II-B osast ning mis on vastu võetud resolutsioonidega MSC.385(94) ja MEPC.264(68), mida võidakse muuta, tingimusel et:
     .1      polaarkoodeksi sissejuhatuse ja II-A osa 1. peatüki keskkonnateemaliste sätete muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja need hakkavad kehtima kooskõlas konventsiooni artikli 16 sätetega, mis puudutavad lisa liite muutmise korda, ning
     .2      polaarkoodeksi II-B osa muudatused võtab vastu merekeskkonna kaitse komitee vastavalt oma kodukorrale.

2     Arktika veed – veed, mis asuvad põhja pool laiuskraadist 58º 00,0′ põhjalaiust ja pikkuskraadist 42º 00,0′ läänepikkust kuni laiuskraadini 64º 37,0′ põhjalaiust ja pikkuskraadini 35º 27,0′ läänepikkust ulatuvat joont ning sealt mööda loksodroomi kuni laiuskraadini 67º 03,9′ põhjalaiust ja pikkuskraadini 26º 33,4′ läänepikkust ning sealt mööda loksodroomi kuni laiuskraadini 70º 49,56′ põhjalaiust ja pikkuskraadini 8º 59,61′ läänepikkust (Sørkapp, Jan Mayen) ning mööda Jan Mayeni saare lõunakallast kuni laiuskraadini 73º 31,6′ põhjalaiust ja pikkuskraadini 19º 01,0′ idapikkust Bjørnøya saare juures, ning sealt mööda suure ringi kaart kuni laiuskraadini 68º 38,29′ põhjalaiust ja pikkuskraadini 43º 23,08′ idapikkust (Cap Kanin Nos) ning sealt mööda Aasia kontinendi põhjakallast ida poole kuni Beringi väinani ja Beringi väinast lääne suunas kuni laiuskraadini 60º põhjalaiust nii kaugele, kuni algab Ilpyrskiy, ning piki 60. põhjalaiuskraadi ida suunas kuni Etolini väinani ja seda mööda edasi ning sealt mööda Põhja-Ameerika kontinendi põhjakallast lõuna poole kuni laiuskraadini 60º põhjalaiust ning sealt ida poole mööda laiuskraadi 60º põhjalaiust kuni pikkuskraadini 56º 37,1′ läänepikkust ning sealt kuni laiuskraadini 58º 00,0′ põhjalaiust ja pikkuskraadini 42º 00,0′ läänepikkust.

3     Polaarveed – Arktika veed ja/või Antarktika piirkond.

Reegel 4     Kohaldamine ja nõuded

1     Seda peatükki kohaldatakse kõigile polaarvetes tegutsevatele laevadele.

2     Kõik selle reegli lõikega 1 hõlmatud laevad peavad lisaks kõigile teistele selle lisa kohaldatavatele nõuetele järgima polaarkoodeksi sissejuhatuse ja II-A osa 1. peatüki keskkonnaalaseid sätteid, kui ei ole sõnaselgelt märgitud teisiti.

3     Polaarkoodeksi II-A osa 1. peatüki kohaldamisel tuleks arvesse võtta polaarkoodeksi II-B osas toodud lisasuuniseid.
______________________
¹ Viide sadamariigi kontrolli korrale (Procedures for port State control), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A1155(32).
² Sümmeetriliselt paigutatud tankide puhul tuleb arvestada vigastustega ainult laeva ühel pardal ning seetõttu mõõdetakse kaugust y kõnealuselt pardalt. Ebasümmeetrilise paigutusega seoses vt organisatsiooni resolutsiooniga MEPC.122(52) vastu võetud selgitavad märkused õnnetusjuhtumist tingitud nafta väljavooluga seotud küsimuste kohta (Explanatory Notes on matters related to the accidental oil outflow performance).
³ Viide soovitusele naftase vee separeerimisseadmete ning naftasisalduse mõõturite toimimise ja katsetamise rahvusvaheliste tehniliste normide kohta (Recommendation on International Performance and Test Specification for Oily-Water Separating Equipment and Oil Content Meters), mis on vastu võetud organisatsiooni assamblee resolutsiooniga A.393(X), või suunistele ja tehnilistele normidele laeva masinaruumi pilsist pärineva reostuse vältimise seadmete kohta (Guidelines and specifications for Pollution Prevention equipment for Machinery space Bilges of Ships), mis on vastu võetud merekeskkonna kaitse komitee resolutsiooniga MEPC.60(33), või muudetud suunistele ja tehnilistele normidele laeva masinaruumi pilsist pärineva reostuse vältimise seadmete kohta (Guidelines and specifications for Pollution Prevention equipment for Machinery space Bilges of Ships), mis on vastu võetud merekeskkonna kaitse komitee resolutsiooniga MEPC.107(49).
⁴ Enne 2. oktoobrit 1986 ehitatud naftatankeritele paigaldatud naftasisalduse mõõturite puhul viide soovitusele naftase vee separeerimisseadmete ja naftasisaldusmõõturite toimimise ja katsetamise rahvusvaheliste tehniliste normide kohta (Recommendation on international performance and test specifications for oily-water separating equipment and oil content meters), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A.393(X). 2. oktoobril 1986 või pärast seda kuupäeva ehitatud naftatankeritele paigaldatud heite seire- ja kontrollsüsteemi osana toimivate naftasisalduse mõõturite puhul viide suunistele ja tehnilistele normidele naftatankerite naftaheite seire- ja kontrollsüsteemi kohta (Guidelines and specifications for oil discharge monitoring and control systems for oil tankers), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A.586(14). Heite seire- ja kontrollsüsteemi osana toimivate naftasisalduse mõõturite puhul, mis on paigaldatud naftatankeritele, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2005 või pärast seda kuupäeva, viide muudetud suunistele ja tehnilistele normidele naftatankerite naftaheite seire- ja kontrollsüsteemi kohta (Revised Guidelines and specifications for oil discharge monitoring and control systems for oil tankers), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga MEPC.108(49) ja muudetud resolutsiooniga MEPC.240(65).
⁵ Viide resolutsioonile A.495(XII) käsiraamatu standardvormi kohta.
⁶ Viide muudetud ajutistele suunistele naftatankerite projekteerimise ja ehitamise alternatiivsete meetoditetunnustamise kohta (Revised Interim Guidelines for the approval of alternative methods of design and construction of oil tankers), mis on vastu võetud organisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee resolutsiooniga MEPC.110(49).
⁷ Viide USA Materjalide Katsetamise Ühingu standard-katsemeetodile (American Society for Testing and Material’s Standard Test Method) (tähis D86).
⁸ Viide USA Materjalide Katsetamise Ühingu spetsifikatsioonile kütteõli nr 4 (tähis D396) või raskema kütteõli kohta (American Society for Testing and Material’s Specification for Number Four Fuel Oil).
⁹ Sümmeetriliselt paigutatud tankide puhul tuleb arvestada vigastustega ainult laeva ühel pardal ning seetõttu mõõdetakse kaugust y kõnealuselt pardalt. Ebasümmeetrilise paigutusega seoses vt organisatsiooni resolutsiooniga MEPC.122(52) vastu võetud selgitavad märkused õnnetusjuhtumist tingitud nafta väljavooluga seotud küsimuste kohta (Explanatory Notes on matters related to the accidental oil outflow performance).
¹⁰ Viide organisatsiooni resolutsiooniga MEPC.122(52) vastuvõetud selgitavatele märkustele õnnetusjuhtumist tingitud nafta väljavoolu kiirusega seotud küsimuste kohta (Explanatory Notes on matters related to tha accidental oil outflow performance).
¹¹ θf on kreeninurk, mille juures laevakere, tekiehitiste või tekimajade avad, mida ei saa veekindlalt sulgeda, jäävad vee alla. Selle kriteeriumi kohaldamisel ei pea avatuks lugema väikesi avasid, mis ei põhjusta suurenevat vee sissevoolu.
¹² Osaliselt täidetud vaheruumide täituvustegur peab vastama vaheruumis veetava vedeliku kogusele. Vedelikku sisaldava tanki vigastuse korral eeldatakse, et see vaheruum on täielikult tühjaks voolanud ja täitunud mereveega lõpliku tasakaalutasemeni.
¹³ Vt. ühtsete tõlgenduste liide 4.
¹⁴ Enne 2. oktoobrit 1986 ehitatud naftatankeritele paigaldatud naftasisalduse mõõturite puhul viide soovitustele naftase vee separeerimisseadmete ja naftasisalduse mõõturite toimimise ja katsetamise rahvusvaheliste tehniliste normide kohta (Recommendation on international performance and test specifications for oily-water separating equipment and oil content meters), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A.393(X). 2. oktoobril 1986 või pärast seda kuupäeva ehitatud naftatankeritele paigaldatud heite seire- ja kontrollsüsteemi osana toimivate naftasisalduse mõõturite puhul viide suunistele ja tehnilistele normidele naftatankerite naftaheite seire- ja kontrollsüsteemi kohta (Guidelines and specifications for oil discharge monitoring and control systems for oil tankers), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A.586(14). Heite seire- ja kontrollsüsteemi osana toimivate naftasisalduse mõõturite puhul, mis on paigaldatud naftatankeritele, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2005 või pärast seda kuupäeva, viide muudetud suunistele ja tehnilistele normidele naftatankerite naftaheite seire- ja kontrollsüsteemi kohta (Revised Guidelines and specifications for oil discharge monitoring and control systems for oil tankers), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga MEPC.108(49).
¹⁵ Olenevalt olukorrast viide suunistele ja tehnilistele normidele naftatankerite naftaheite seire- ja kontrollsüsteemide kohta (Guidelines and Specifications for Oil Discharge Monitoring and Control Systems for Oil Tankers), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A.496(XII), või muudetud suunistele ja tehnilistele normidele naftatankerite naftaheite seire- ja kontrollsüsteemide kohta (Revised Guidelines and Specifications for Oil Discharge Monitoring and Control Systems for Oil Tankers), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A.586(14), või muudetud suunistele ja tehnilistele normidele naftatankerite naftaheite seire- ja kontrollsüsteemide kohta (Revised Guidelines and Specifications for Oil Discharge Monitoring and Control Systems for Oil Tankers), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga MEPC.108(49).
¹⁶ Viide organisatsiooni resolutsiooniga MEPC.5(XIII) vastuvõetud nafta ja vee eralduspinna detektorite tehnilistele normidele (Specifications for Oil/Water Interface Detectors).
¹⁷ Viide organisatsiooni resolutsiooniga A.446(XI) vastuvõetud muudetud tehnilistele normidele toornafta pesusüsteemide projekteerimise, käitamise ja kontrollimise kohta (Specifications for the design, operation and control of crude oil washing systems), mida on muudetud organisatsiooni resolutsioonidega A.497(XII) ja A.897(21)ja A.897(21).
¹⁸ Viide toornaftapesu toimingute ja seadmete käsiraamatu standardvormile (Standard Format of the Crude Oil Washing Operation and Equipment Manual), mis on vastu võetud organisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee resolutsiooniga MEPC.3(XII) ja mida on muudetud resolutsiooniga MEPC.81(43).
¹⁹ Viide naftareostuse puhul rakendatava laeva erakorraliste abinõude plaani väljatöötamise suunistele (Guidelines for the development of shipboard oil pollution emergency plans), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga MEPC.54(32), muudetud resolutsiooniga MEPC.86(44).
²⁰ Viide laevade teatamissüsteemide ja laevade teatamisnõuete üldpõhimõtetele, sealhulgas suunistele ohtlike kaupade, kahjulike ainete ja merereostusainetega seotud vahejuhtumitest teatamiseks (General Principles for Ship Reporting Systems and Ship Reporting Requirements, including Guidelines for Reporting Incidents Involving Dangerous Goods, Harmful Substances and/or Marine Pollutants), mis on vastu võtnud organisatsioon resolutsiooniga A.851(20), muudetud resolutsiooniga MEPC.138(53).
²¹ Viide suunistele jäätmete vastuvõtuseadmete asjakohasuse tagamiseks sadamas (Guidelines for ensuring the adequacy of port waste reception facilities), resolutsioon MEPC.83(44).
²² Viide suunistele jäätmete vastuvõtuseadmete asjakohasuse tagamiseks sadamas (Guidelines for ensuring the adequacy of port waste reception facilities), resolutsioon MEPC.83(44).