Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord

Vastu võetud 08.02.2024 nr 1

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 34 lg 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Tallinna eluruumide kasutusse andmise korras (edaspidi kord) sätestatakse Tallinna linna (edaspidi ka linn) poolt eluruumide omandamise, linna omandis ja kasutuses olevate elamute ja eluruumide haldamise korraldamise ning kasutusse andmise põhimõtted.

  (2) Sotsiaaleluruumi kasutusse andmisel lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimusi ja korda reguleerivatest linna õigusaktidest.

  (3) Linna eluruumide arvestust peetakse Tallinna kinnisvararegistris. 

  (4) Korras sätestamata küsimuste lahendamisel lähtutakse linnavara valitsemist reguleerivatest linna õigusaktidest.

§ 2.  Terminid

  Korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) elamu – hoone, milles paikneb eluruum;
  2) eluruum – linna omandis või kasutuses olev eluruum, mis on kasutatav alaliseks elamiseks;
  3) haldamine – elamu ja rajatiste, sh tehnosüsteemide hooldamine, heakorratööde tegemine maatükil, ehitus-, remondi- ja rekonstrueerimistööde korraldamine ja tegemine, omaniku kohustuste täitmine, kõrvalkulu aluseks olevate teenuste osutajatega lepingute sõlmimine ning üürnikule kirjaliku kokkuleppe alusel lisateenuste korraldamine ja vahendamine;
  4) kinnisvarakeskkonna juhtimise ja korrashoiu standard – Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse standard EVS 807:2016+A1+A2:2022 "Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ või sellega samaväärne dokument;
  5) kõrvalkulu – tasu üürileandja või kolmanda isiku osutatava teenuse eest, mis on seotud elamu ja eluruumi kasutamisega, sh korrashoiu- ja parenduskulud;
  6) linnale vajalik töötaja – linnavalitsuse määruses nimetatud linnale vajalikul ametialal töötav isik;
  7) lisateenus – teenus, mida üürileandja korraldab ja vahendab üürnikule kirjaliku kokkuleppe alusel;
  8) munitsipaaleluruum – eluruum, mida kasutatakse arengudokumentidest ja teistest õigusaktidest linnale tulenevate ülesannete täitmiseks ning mis ei ole sotsiaaleluruum;
  9) omandireformi subjekt – Eesti Vabariigi omandireformi käigus omanikule tagastatud eluruumis tagastamise ajal elanud ja linnalt üürilepingu alusel eluruumi kasutusse saanud isik, kes ei ole kaotanud omandireformi subjekti staatust korra tähenduses;
  10) sotsiaaleluruum – eluruum, mida kasutatakse isikule sotsiaalhoolekande seaduses ja linna õigusaktides eluruumi tagamise teenuse osutamiseks;
  11) tööandja eluruum – eluruum, mida kasutatakse linna asutusega töö- või teenistussuhtes oleva isiku, linna teenindava politseiametniku või päästeteenistuja majutamiseks;
  12) üür – tasu, mida üürnik maksab üürileandjale eluruumi kasutamise eest;
  13) üürileandja – Tallinna linn, mida esindab linnavara valitseja või temalt lepingu alusel volituse saanud isik;
  14) üürileping – munitsipaal- või sotsiaaleluruumi kasutamise aluseks olev leping;
  15) üürnik – isik, kellega linn on sõlminud eluruumi üürilepingu. 

2. peatükk Eluruumi omandamise põhimõtted ja kasutamise eesmärgid 

§ 3.  Eluruumi omandamise põhimõtted

  (1) Linn omandab elamuid ja eluruume kooskõlas linna arengudokumentidega ning linna või riigi õigusaktides sätestatud korras.

  (2) Elamu või eluruumi omandamise otsustab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), kui:
  1) linna eelarvest on elamu või eluruumi omandamiseks eraldatud rahalised vahendid või
  2) elamu või eluruum omandatakse tasuta.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhtudel otsustab linnale elamu või eluruumi omandamise Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu).

§ 4.  Eluruumi kasutusse andmise eesmärgid

  Linna omandis või kasutuses olevat elamut ja eluruumi kasutatakse seadustest ja linna õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas:
  1) isikule eluruumi tagamise teenuse osutamiseks sotsiaalhoolekande seaduses ja linna õigusaktides sätestatud korras;
  2) linnale vajaliku töötaja majutamiseks linna õigusaktides sätestatud korras;
  3) isiku ajutiseks majutamiseks, kui tema õiguslikul alusel kasutatav Tallinna linnas asuv ja alalise elukohana rahvastikuregistrisse kantud eluruum on muutunud erakorralise juhtumi tagajärjel kasutuskõlbmatuks;
  4)  omandireformi subjekti majutamiseks. 

3. peatükk Elamu ja eluruumi haldamise põhimõtted 

§ 5.  Elamu ja eluruumi haldamine 

  Elamu ja eluruumi haldamisel lähtutakse kinnisvarakeskkonna juhtimise ja korrashoiu standardis sätestatud põhimõtetest, kui linna õigusaktidest ei tulene teisiti, ning linna eelarves eraldatud rahalistest vahenditest ja majanduskavast.

§ 6.  Elamu omaniku kohustused

  (1) Elamu omaniku kohustused tulenevad õigusaktidest ja lepingutest.

  (2) Elamu omaniku kohustusi täidab ning elamu, eluruumide ja maatüki haldamisega seotud tegevusi korraldab linnavara valitseja või temalt lepingu alusel selleks volituse saanud isik.

§ 7.  Linna esindamine korteriühistus

  Korteriühistus esindab linna linnavara valitseja, kui linna õigusaktidest ei tulene teisiti.

4. peatükk Eluruumi liigid ja volitusnormid  

§ 8.  Eluruumide liigid

  (1) Eluruumid jagunevad sotsiaal- ja munitsipaaleluruumideks. 

  (2) Tallinna Linnavaraamet (edaspidi linnavaraamet) tunnistab munitsipaaleluruumi sotsiaaleluruumiks või arvab eluruumi sotsiaaleluruumide hulgast välja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti (edaspidi sotsiaal- ja tervishoiuamet) eelneval kooskõlastusel.

§ 9.  Volitusnormid

  (1) Linnavalitsus kehtestab:
  1) linnale vajalikele töötajatele munitsipaaleluruumi kasutusse andmise korra ja määrab isikud, kellel on õigus eluruumi taotleda;
  2) üüri ja lisateenuste tasu suuruse;
  3) sotsiaal- ja munitsipaaleluruumi üürilepingu üldtingimused;
  4) eluruumi kulude katmise korra.

  (2) Linnavaraamet kehtestab:
  1) elamu sisekorra;
  2) sotsiaal- ja munitsipaaleluruumi üürilepingu eritingimuste ning eluruumi valduse üleandmise-vastuvõtmise akti vormid ning muud üürisuhtega seotud vormid ja dokumendid.

  (3) Eluruumi üürileandja õigusi teostab ja kohustusi täidab linnavara valitseja, kelle valitsemisel on eluruum, kui korras või Tallinna mõnes teises õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Linnavara valitsejal on õigus volitada kolmandaid isikuid sõlmima ja täitma üürilepinguid.

5. peatükk Sotsiaaleluruumi kasutusse andmine 

§ 10.  Sotsiaaleluruumi kasutusse andmise otsustamine

  Sotsiaaleluruumi kasutusse andmise otsustab sotsiaal- ja tervishoiuamet linna õigusaktide alusel.

§ 11.  Sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimine

  Sotsiaaleluruumi kasutusse andmisel sõlmib üürileandja kirjaliku üürilepingu sotsiaal- ja tervishoiuameti haldusakti alusel.

§ 12.  Võlaõigusseadusest tulenevate üürilepingu tingimuste välistamine

  Sotsiaaleluruumi üürilepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punkti 4 alusel võlaõigusseaduse §-des 285, 286, 288–291, 297, 298, 301–308, 310–312, 314 ja 318–324, § 325 lõigetes 3 ja 4, §-des 326–333 ning § 334 lõikes 3 sätestatut.

6. peatükk Munitsipaaleluruumi kasutusse andmine 

§ 13.  Munitsipaaleluruumi taotlemine

  (1) Munitsipaaleluruumi on korra § 4 punktides 2 ja 3 toodud eesmärkidel õigus taotleda: 
  1) linnale vajalikul töötajal; 
  2) isikul, kelle eluruum on muutunud erakorralise juhtumi tagajärjel kasutuskõlbmatuks;
  3) seadustest ja linna õigusaktidest tulenevatel muudel alustel. 

  (2) Munitsipaaleluruumi taotlemine toimub linnavalitsuse kehtestatud korras. Kui taotluse esitamist ei ole reguleeritud, siis esitatakse munitsipaaleluruumi taotlus linnavaraametile.

§ 14.  Munitsipaaleluruumi kasutusse andmise otsustamine

  (1) Munitsipaaleluruumi kasutusse andmine otsustatakse:
  1) kuni 30. aprillini 2027 linnavalitsuse korraldusega;
  2) alates 1. maist 2027 linnavaraameti juhataja käskkirjaga.

  (2) Munitsipaaleluruumi kasutusse andmise haldusaktis peavad olema järgmised andmed:
  1) eluruumi kasutusse andmise õiguslik alus;
  2) eluruumi kasutusse saava isiku ja temaga koos eluruumi kasutama asuva pereliikme nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
  3) üürilepingu tähtaeg, mis ei või olla pikem kui kolm aastat, v.a omandireformi subjektidel, kelle üürilepingu tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat; 
  4) eluruumi aadress, tubade arv ja üldpindala;
  5) haldusakti vaidlustamise kord.

  (3) Kui isik viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja elamisloa tähtaeg lõpeb enne kolme aasta möödumist, siis võib eluruumi kasutusse anda elamisloa kehtivusaja lõppemiseni. 

§ 15.  Munitsipaaleluruumi üürilepingu sõlmimine

  (1) Munitsipaaleluruumi kasutamise õiguse annab tähtajaline munitsipaaleluruumi üürileping, mis sõlmitakse korra § 14 lõikes 1 nimetatud haldusakti alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud eritingimusi.

  (2) Isik on kohustatud: 
  1) sõlmima üürileandjaga kirjaliku munitsipaaleluruumi üürilepingu 30 kalendripäeva jooksul arvates korra § 14 lõikes 1 nimetatud haldusakti teatavaks tegemisest;
  2) registreerima eluruumi enda ja temaga koos seda kasutavate pereliikmete alalise elukohana rahvastikuregistri seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.

  (3) Kui isik ei sõlmi üürilepingut 30 kalendripäeva jooksul, ei ole tal õigust eluruumi kasutada, ja korra § 14 lõikes 1 nimetatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks.

  (4) Munitsipaaleluruumi üürileping sõlmitakse haldusaktiga kehtestatud vormil.

§ 16.  Omandireformi subjekti üürileping

  (1) Omandireformi subjekti eluruumi kasutamise õiguse tähtaega võib pikendada kuni viieks aastaks, kui ta vastab korra § 2 punktis 9 nimetatud tingimustele ning ta on üürilepingust tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt. 

  (2) Avaldus eluruumi kasutamise õiguse jätkamiseks tuleb esitada hiljemalt kolm kuud enne üürilepingu lõppemise kuupäeva.

  (3) Üürnik on kohustatud:
  1) sõlmima üürilepingu 30 kalendripäeva jooksul arvates korra § 14 lõikes 1 nimetatud haldusaktist teada saamisest;
  2) tagama, et üürile antud eluruum on rahvastikuregistrisse kantud tema alalise elukohana;
  3) kasutama eluruumi enda alalise elukohana;
  4) mitte andma linna eluruumi allüürile või muul viisil kolmandate isikute kasutusse. 

  (4) Üürnik kaotab omandireformi subjekti staatuse, kui ta ei täida lõikes 3 nimetatud kohustusi, ning temaga sõlmitud üürileping öeldakse üles.

7. peatükk Üürilepingust tulenevad rahalised kohustused, üürilepingu lõppemine ja eluruumi valduse vabastamine 

§ 17.  Üürilepingust tulenevad rahalised kohustused 

  Üüri, kõrvalkulude arvestamise ja tasumise põhimõtted ning üürilepingust tulenevad muud rahalised kohustused reguleeritakse üürilepingu eri- ja üldtingimustes. 

§ 18.  Üürilepingu lõppemine

  Üürileping lõpeb:
  1) lõpptähtpäeva saabumisel, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud;
  2) üürniku avalduse alusel;
  3) üürniku surmaga;
  4) muul õiguslikul alusel.

§ 19.  Üürilepingu erakorraline ülesütlemine 

  (1) Sotsiaaleluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks on sotsiaal- ja tervishoiuameti haldusakt.

  (2) Üürilepingu ütleb erakorraliselt üles linnavara valitseja või temalt lepingu alusel volituse saanud isik.

§ 20.  Eluruumi valduse vabastamine

  (1) Üürnik annab eluruumi valduse üürileandjale üle hiljemalt üürilepingu kehtivuse viimasel päeval.

  (2) Kui üürnik või temaga koos eluruumi kasutavad isikud viivitavad eluruumi valduse üleandmisega, maksab üürnik kahjuhüvitist ning kõrvalkulu ja lisateenuste tasu kuni eluruumi valduse tegeliku vabastamise päevani. 

  (3) Eluruumi valduse üleandmisega viivitamisel on kahjuhüvitis:
  1) iga viivitatud päeva eest ühe päeva kahekordne üür, kui valduse vabastamisega on viivitatud kuni 30 kalendripäeva;
  2) iga viivitatud päeva eest ühe päeva kolmekordne üür, kui valduse vabastamisega on viivitatud üle 30 kalendripäeva. 

  (4) Eluruumi valduse vabastamist korraldab linnavara valitseja või temalt lepingu alusel volituse saanud isik. 

8. peatükk Rakendussätted 

§ 21.  Eluruumi taotlejana arvele võetud isikute üle arvestuse pidamine

  (1) Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002 määruse nr 56 "Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“ (edaspidi määrus nr 56) alusel linnalt eluruumi taotlejana arvele võetud isikute üle peavad arvestust linnaosade eluasemekomisjonid kuni 30. aprillini 2027.

  (2) Määruse nr 56 alusel linnalt eluruumi taotlejana arvele võetud isik:
  1) teavitab linnaosa eluasemekomisjoni ühe kalendrikuu jooksul eluruumi taotlejana arvel olemise aluseks oleva asjaolu muutumisest või äralangemisest;
  2) esitab linnaosa eluasemekomisjonile iga aasta 31. märtsiks kirjaliku kinnituse eluruumi taotlejana arvel olemise aluse jätkuva esinemise kohta.

  (3) Linnaosa eluasemekomisjon arvab isiku eluruumi taotlejate nimekirjast välja, kui:
  1) eluruumi taotlejana arvel olemise alus on ära langenud; 
  2) isiku kasutusse on antud linna eluruum;
  3) isik ei esita linnaosa valitsuse antud tähtaja jooksul sotsiaalhoolekandelise abi taotlust või keeldub abivajaduse hindamisest;
  4) isik ei täida käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust.

  (4) Isiku taotluse alusel hinnatakse tema ja temaga koos elava pereliikme abivajadust linna õigusaktide alusel:
  1) 30. aprilliks 2026, kui ta on eluruumi taotlejana arvele võetud määruse nr 56 alusel;
  2) 30. aprilliks 2027, kui ta on linnalt eluruumi taotlejana arvele võetud noore perena. Noor pere on perekond või üksikvanem, kes kasvatab vähemalt ühte alla 16 aasta vanust last. 

§ 22.  Kehtivate munitsipaaleluruumide üürilepingute lõppemine ja eluruumi kasutamise õiguse tähtaja pikendamine 

  (1) Määruse nr 56 alusel sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping kehtib kuni üürilepingus nimetatud lõpptähtpäevani, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.

  (2) Kui munitsipaaleluruumi üürileping lõpeb:
  1) hiljemalt 30. aprillil 2026 (k.a), võib linnavalitsus üürniku avalduse alusel eluruumi kasutamise õiguse tähtaega pikendada kuni kaheks aastaks (omandireformi subjektidel kuni viieks aastaks), kui jätkuvalt esinevad asjaolud, mis olid eluruumi kasutusse andmise aluseks, arvestades vajadusel linnaosa eluasemekomisjoni arvamust;
  2) 1. mail 2026 või hiljem, pikendatakse eluruumi kasutamise õiguse tähtaega ja sõlmitakse uus üürileping, lähtudes käesolevas määruses kehtestatud korrast ja linnavalitsuse kehtestatud munitsipaaleluruumide kasutusse andmise tingimustest. 

  (3) Linnavara valitseja või tema poolt lepingu alusel volituse saanud isik teavitab üürnikku üürilepingu lõpptähtaja saabumisest vähemalt kuus kalendrikuud ette.

§ 23.  Kehtivate sotsiaaleluruumide üürilepingute lõppemine ja eluruumi kasutamise õiguse tähtaja pikendamine

  (1) Määruse nr 56 alusel sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping kehtib kuni üürilepingus nimetatud lõpptähtpäevani, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. 

  (2) Kui sotsiaaleluruumi üürileping lõpeb:
  1) hiljemalt 30. aprillil 2025 (k.a), võib linnavalitsuse korralduse alusel pikendada eluruumi kasutamise õiguse tähtaega ja sõlmida uue üürilepingu kuni kaheks aastaks, kui esinevad asjaolud, mis olid eluruumi kasutusse andmise aluseks, arvestades vajadusel linnaosa eluasemekomisjoni arvamust;
  2) 1. mail 2025 või hiljem, pikendatakse eluruumi kasutamise õiguse tähtaega ja sõlmitakse uus üürileping, lähtudes sotsiaalhoolekande seadusest ning sotsiaalhoolekandelise abi andmist ja sotsiaalteenuste osutamist reguleerivatest linna õigusaktidest.

  (3) Linnavara valitseja või tema poolt lepingu alusel volituse saanud isik teavitab üürnikku üürilepingu lõpptähtaja saabumisest vähemalt kuus kalendrikuud ette. 

§ 24.  Linna ja linnaosade eluasemekomisjonide tegevuse lõpetamine

  (1) Määruse nr 56 alusel moodustatud linna eluasemekomisjon lõpetab tegevuse hiljemalt 30. aprillil 2024. 

  (2) Linnaosade eluasemekomisjonid lõpetavad tegevuse hiljemalt 30. aprillil 2027.

§ 25.  Linna eluasemekomisjoni moodustamine

  Linnavalitsus moodustab hiljemalt 1. maiks 2027 linna eluasemekomisjoni, mille ülesanded on:
  1) teha ettepanekuid linnale vajalikele töötajatele munitsipaaleluruumide kasutusse andmiseks, arvestades linnavalitsuse kehtestatud munitsipaaleluruumi kasutusse andmise tingimusi;
  2) teha ettepanekuid linnale vajalike töötajate ja omandireformi subjektide puhul eluruumi kasutamise õiguse tähtaja pikendamise ja uute üürilepingute sõlmimise kohta;
  3) pidada arvestust munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute üle.

§ 26.  Tööandja eluruum

  (1) Korra jõustumisel loetakse tööandja eluruum munitsipaaleluruumiks. 

  (2) Määruse kehtima hakkamisel kehtiv tööandja eluruumi üürileping kehtib kuni üürilepingus nimetatud lõpptähtpäevani, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. 

§ 27.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002 määrus nr 56 "Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seonduvate õigusaktide kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 28.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. mail 2024.