Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.05.2022 otsus nr 108

Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine)

Vastu võetud 11.05.2022

§ 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehaksejärgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõigetes 4 ja 4², §4 lõikes 4, § 6¹ lõikes 4, § 6² lõikes 2, § 45¹ lõikes 2, § 54 lõikes 2, § 67⁴ lõikes 7, § 85 lõikes 6, § 108⁶ lõigetes 7 ja 8¹ ning § 108⁹ lõikes 2 asendatakse sõna ˮkäskkiriˮsõnaga ˮhaldusaktˮ vastavas käändes;

2) paragrahvi 6² lõigetes 1 ja 2asendatakse tekstiosa ˮPolitsei- ja Piirivalveameti põhimäärusessätestatudˮ tekstiosaga ˮtema volitatudˮ;

3) paragrahv 6³ tunnistataksekehtetuks;

4) paragrahv 7⁵³ muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 7⁵³. Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral

(1) Kuisalajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotudülesannete täitmise tõttuõnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteotõkestamise või ohu tõrjumisetagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses temaülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist.

(2) Kuisalajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotudõnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteotõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haigusetõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõimekaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse tallehüvitist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatudjuhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtudhüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 49¹ sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatudhüvitise arvutamise aluseks võetakse politseiametniku madalaimapõhipalgavahemiku madalaim määr.ˮ;

5) paragrahvi 7⁵⁹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid:
1) isiku käesoleva seaduse § 3 lõigete 4 ja 4² alusel määratud objektile ja objektiga seotud territooriumile lubamise otsustamisel;
2) Politsei- ja Piirivalveametile või Siseministeeriumile või tema hallatavale riigiasutusele teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel;
3) kaitstava isiku ohutuse tagamisel;
4) Politsei- ja Piirivalveametisse või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle kandideerija sobivuse hindamisel, arvestades ülesandeid ameti-, töö- või praktikakohal, millele isik kandideerib.ˮ;

6) paragrahvi 7⁵⁹ lõike 2 punkti 5täiendatakse pärast sõna ˮkohtaˮ tekstiosaga ˮ, et tuvastadaisiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatudvälisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhulkehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusˮ;

7) paragrahvi 7⁵⁹ täiendatakse lõigetega 2¹–2³ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Käesolevaparagrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isikult võib nõuda isikuankeediesitamist. Otsuse isikuankeediesitamise kohta teeb ametiasutus, kuhu isik teenistusse, tööle või praktikale kandideerib. Isikuankeedis küsitakseandmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse või tööle. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste,sealhulgas vanemate, õe, venna, lapse, abikaasa, samuti abieluga sarnanevassuhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodipuudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seadusesettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine kriisiolukorras.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2³) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevaparagrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid kontrollida Siseministeeriumisse või temahallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle võetud isiku kohta ka temateenistuses või tööl olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinebasjaolu, mis välistaks isiku teenistusse või tööle võtmise.ˮ;

8) paragrahvi 7⁵⁹ lõiked 3 ja4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks, et:
1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub taustakontrollile allutatud isiku lubamisest objektile või objektiga seotud territooriumile;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ametiasutus keelab teenuse osutamisega seotud isikul osutada ametiasutusele teenust;
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud ametiasutus keeldub isiku võtmisest teenistusse, tööle või praktikale;
4) Politsei- ja Piirivalveamet keelab isikul viibida kaitstava isiku läheduses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.ˮ;

9) paragrahvi 7⁶¹ täiendatakse pärast sõna ˮlõppemisestˮ sõnadega ˮvõi pärastteenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuniõigusliku vaidluse lõppemiseniˮ;

10) seaduse 3. peatüki 4. jaopealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ4. jagu
Politsei taktikalise juhtimise andmekoguˮ;

11) paragrahvi 25¹ pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 25¹. Politsei taktikalisejuhtimise andmekogu

(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab andmekogu:
1) reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks;
2) politsei pädevusse kuuluvate ning politseile saabuvate operatiivteadete ja -sündmuste registreerimiseks, taktikaliseks juhtimiseks ja lahendamise korraldamiseks;
3) rahvusvahelise koostööga seotud operatiivinformatsiooni haldamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute ja nendega seotud isikute andmed;
2) reageeriva ressursi ja selle haldamisega seotud andmed;
3) operatiivteadete ja -sündmuste lahendamisega seotud andmed;
4) tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo;
5) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed.ˮ;

12) paragrahvi 25² lõike 3 punktid 5ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ5) aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
6) reisidokumendi liik ja number, dokumendi väljastanud riigi nimi, dokumendi kehtivuse lõppkuupäev ning kehtiva viisa andmed;ˮ;

13) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseseaduse § 98¹ lõike 9 alusel Rahapesu Andmebüroosse üleviidud politseiametnikul arvatakse politseiteenistuse staaži hulkateenistusaeg Rahapesu Andmebüroosalates 2021. aasta 1. jaanuarist. Politseiteenistuse staaži hulka arvataksesamuti teenistusaeg ajal, kui Rahapesu Andmebüroo ametnik on avaliku teenistuseseaduse § 33 alusel üle viidud teise ametiasutusse ametikohale, mis eeldabpolitseiametniku erialast ettevalmistust.ˮ;

14) paragrahvi 37¹ lõikest 8² jäetakse välja tekstiosa ˮvaldkonna eest vastutavminister või tema volituselˮ;

15) paragrahvist 38 jäetakse väljatekstiosa ˮ19-aastaseks saanudˮ;

16) paragrahvi 42 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 42. Politseiteenistusse kandideerija ja politseiametniku taustakontrollˮ;

17) paragrahvi 42 lõiget 3täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

ˮ5) töödeldaüldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.ˮ;

18) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 4¹–4³ järgmises sõnastuses:

ˮ(4¹) Asjaolu, mis on tuvastatud isiku teenistussevõtmiseks otsustamiseks andmete kogumisel, võib olla aluseks keelduda isiku teenistusse võtmisest.

(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

(4³) Politsei-ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib kontrollida politseiametnikusobivust politseiteenistusse ka tema teenistuses olemise ajal, kui onpõhjendatud kahtlus, et esineb asjaolu, mis välistaks tema politseiteenistussevõtmise.ˮ;

19) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ1¹) Politsei- ja Piirivalveametipeadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja – viieksaastaks;ˮ;

20) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistataksekehtetuks;

21) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Lisaks avaliku teenistuse seaduse § 124 lõikes 4 sätestatule märgitakse politseiametniku teenistuslehele järgmised andmed:
1) sünniaeg ja -koht;
2) haridus ja eriala;
3) politseiametniku vande andmise kuupäev ja koht;
4) politseiteenistuse staaž;
5) teenistusastme andmine ja muutmine;
6) ergutused, sealhulgas riiklike teenetemärkide kohta.ˮ;

22) paragrahvi 47 tekst muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮLisaks avaliku teenistuse seaduse § 26 lõikes 1 sätestatule märgitakse politseiametniku ametikohale nimetamise haldusakti järgmised andmed:
1) ametikohale nimetatava isiku teenistusaste;
2) politseiteenistuse staaži pikkus või selle puudumine ametikohale nimetamise kuupäeva seisuga.ˮ;

23) seadust täiendatakse §-ga 58¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 58¹. Kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava üleviimine teisele ametikohale või teenistusest kõrvaldamine

(1) Kui politseiametnik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor otsustada:
1) viia politseiametnik tema nõusolekul kriminaalmenetluse ajaks üle teisele ametikohale või
2) kõrvaldada politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest.

(2) Kuipolitseiametnik ei anna nõusolekut enda üleviimiseks käesoleva paragrahvi lõike1 punkti 1 kohaselt, kõrvaldatakse politseiametnik kriminaalmenetluse ajaksteenistusest.

(3) Käesolevaparagrahvi lõikes 1 sätestatud politseiametniku üleviimine teisele ametikohalevõi teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga.

(4) Ajal, kuipolitseiametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepinguseaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

(5) Kui politseiametniku süü ei leia tõendamistmääras, mis tooks kaasa tema vabastamise politseiteenistusest, makstakse tallemaksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast teenistusest kõrvaldamisehaldusakti kehtetuks tunnistamist.ˮ;

24) paragrahvi 60 lõiked 1–3 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Õppepraktikaläbimise ajaks nimetatakse kadett koosseisuvälise politseiametniku ametikohale käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3alusel. Õppepraktika ajal laieneb kadetile avaliku teenistuse seaduse§-des 44, 45, 48–51 ja 53–60 ning 8. peatükis, käesoleva seaduse 2¹. peatükis ja korrakaitseseaduse 5. peatükis,samuti käesoleva seaduse §-des 71, 74, 76–78¹ ja 83–85 sätestatu.

(2) Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtudsotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse 2¹.peatüki ja korrakaitseseaduse 5. peatüki, samuti käesoleva seaduse §-de 71, 74, 76–78¹ ja 83–85 ningavaliku teenistuse seaduse § 49 ja 8. peatüki kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omalinitsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesandeid täitma.

(3) Avaliku teenistuse seaduse §-s 49 ettenähtudhüvitise arvutamise aluseks on kadeti hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud politseiametnikumadalaima põhipalgavahemiku madalaim määr.ˮ;

25) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi67 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Kuipolitseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teiseleametikohale nimetamisega või töölevõtmisega vastuvõtvas asutuses, siis tema kasutamata põhipuhkust rahas ei hüvitata ja puhkuse arvestusele kohaldatakseavaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 13 sätestatut.

(2) Käesolevaparagrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kasutamata põhipuhkuse hüvitadarahas, kui vastuvõtvas asutuses ei ole võimalik puhkuse arvestustjätkata.ˮ;

27) paragrahvi 67¹ lõikest 2jäetakse välja tekstiosa ˮ, käesoleva seaduse § 86 punktid 1 ja 2 ning §-d87–92, kui käesolev seadus ei sätesta teisitiˮ;

28) paragrahvi 67¹ lõige 4tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi67³ pealkirjas ja lõikes 1 ning § 111¹ lõigetes 2–4 ja 6asendatakse sõna ˮametipalkˮ sõnaga ˮpõhipalkˮ vastavaskäändes;

30) paragrahvi 70 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Politseiametnikupalk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning seaduses sätestatud ja seadusealusel makstavatest lisatasudest.

(2) Põhipalk onpolitseiametniku ametikohale vastava põhipalga vahemiku alusel määratud palgaosa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete ja asukoha ning ametnikuteenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

(3) Politseiametniku ametikohtadele vastavadpõhipalga vahemikud ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused jaulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(4) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor,Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor kehtestabPolitsei- ja Piirivalveameti,Kaitsepolitseiameti ja Sisekaitseakadeemia ametnike, sealhulgas politseiametnikeja töötajate palgajuhendi käskkirjaga, milles nähakse ette palga maksmise jamääramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise,ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord.ˮ;

31) paragrahvi 71 lõikes 4, § 73 lõikes 2 ja §74 lõikes 2 asendatakse sõnad ˮVabariigi Valitsusˮ sõnadega ˮvaldkonnaeest vastutav ministerˮ;

32) seadust täiendatakse §-ga 72¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 72¹. Toitlustuse tagamine

(1) Politseiametnikulevõimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel ja hädaolukorralahendamise õppusel osalemisel, arvestades teenistusülesannete täitmiseasukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi asjaolusid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutkohaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ametnikule ja töötajale, kes ei ole politseiametnik,ning kaasatud füüsilisele isikule ja ametiabi andjale.

(3) Politseiametniku toitlustamise tingimused,ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

33) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 6¹–6³ järgmises sõnastuses:

ˮ(6¹) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik või Kaitsepolitseiameti peadirektor või tema volitatud isik võib erandkorras käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 sätestatud juhtudel kohaldada politseiametnikule summeeritud tööaega ilma politseiametniku nõusolekuta kuni erandliku olukorra lõppemiseni. Muudatustest teatatakse politseiametnikule ette mõistliku aja jooksul.

(6²) Käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatud summeeritud tööaja kohaldamisel tehakse politseiametnikule teatavakssummeeritud tööaja kohaldamise tingimused.

(6³) Käesolevaparagrahvi lõikes 6¹ sätestatud erisuse kehtestamisel tuleb arvestada käesolevas seaduses jaavaliku teenistuse seaduses töö- ja puhkeaja kohta sätestatut ning olulisteasjaoludega, mis võivad takistada politseiametnikule summeeritud tööajakohaldamist.ˮ;

34) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Käesolevaparagrahvi lõikes 3 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korrakehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatudisik, Kaitsepolitseiameti peadirektor või tema volitatud isik võiSisekaitseakadeemia rektor või tema volitatud isik.ˮ;

35) paragrahvi 82 lõikes 1 asendataksetekstiosa ˮlõike 1 punktides 1, 2 ja 6ˮ tekstiosaga ˮlõikes 1ˮ;

36) paragrahvid 86–95 ja 97 tunnistataksekehtetuks;

37) paragrahvi 98 tekst muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮLisaks avaliku teenistuse seaduse § 103 lõikes 2 sätestatule sisaldab politseiametniku teenistusest vabastamise haldusakt järgmisi andmeid:
1) politseiametniku teenistusaste;
2) politseiteenistuse staaž.ˮ;

38) paragrahvi 108⁶ lõiget 9täiendatakse pärast sõnu ˮettevalmistuse nõudedˮ sõnadega ˮningtervisenõuetele vastavuse kontrollimise korraˮ;

39) paragrahvi 108⁷ lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ4) kes on raskekujulise psüühika-, isiksuse-või käitumishäirega võiˮ;

40) paragrahvi 108⁷ täiendatakse lõikega 4järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.ˮ;

41) paragrahv 108⁸ tunnistataksekehtetuks;

42) paragrahv 108¹⁵ muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 108¹⁵. Hüvitis vabatahtliku merepäästja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral seoses vabatahtliku merepäästja ülesande täitmisega ning varalise kahju hüvitamine

Vabatahtliku merepäästja ülesande täitmise käigusvabatahtliku merepäästja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korralkohaldatakse hüvitise maksmisele ja varalise kahju hüvitamisele abipolitseinikuseaduse §-des 38 ja 39 sätestatut.ˮ;

43) paragrahvi 108¹⁶ lõigetest 1 ja2 jäetakse välja sõnad ˮVabariigi Valitsuse kehtestatud ulatusesˮ;

44) paragrahvi 108¹⁶ lõikes 3asendatakse sõnad ˮVabariigi Valitsus määrusegaˮ sõnadega ˮPolitsei-ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjagaˮ;

45) paragrahvi 108¹⁸ tekstmuudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Vabatahtlik merepäästja vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega:
1) vabatahtliku merepäästja algatusel;
2) vabatahtliku merepäästja mittevastavusel käesoleva seaduse § 108⁶ lõigetes 1, 4 ja 9 sätestatud tingimustele;
3) vabatahtliku merepäästja vastavusel käesoleva seaduse §-s 108⁷ sätestatud tingimustele;
4) vabatahtlikule merepäästjale sobimatu käitumise tõttu või
5) käesoleva seaduse § 108¹ lõike 1 punktis 1 nimetatud lepingu lõppemisel.

(2) Vabatahtlikmerepäästja vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest, kui menetlusekäigus tuvastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamiseasjaolu. Nimetatud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadusessätestatut.ˮ;

46) paragrahvi 110 lõikes 2 asendatakse sõnad ˮvaldkonnaeest vastutav ministerˮ sõnadega ˮsisekaitselise rakenduskõrgkoolirektorˮ;

47) paragrahvi 111¹ lõike 7 punkt 2tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 111² tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Politseiametniku väljateenitud aastatepensioni suuruse arvutamise aluseks võetakse politseiametnikule määratudviimane põhipalk.

(2) Politseiametniku väljateenitud aastate pensioniarvutamisel võib aluseks võtta ka politseiametnikuteenistuse viimase viie aasta hulgast valitud soodsaima põhipalga või ametikoha palgaastmele vastava palgamäära võidiferentseeritud palgamäära ja teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal,tingimusel et ta teenis sellel viimase viie aasta sees vähemalt 12 kuudjärjest.

(3) Kui politseiametnikuväljateenitud aastate pensioni arvutamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, võetakse alusekskuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud käesoleva seaduse § 70 lõike 6alusel kehtestatud politseiametniku ametikohale vastav palgamäär võidiferentseeritud palgamäär ja teenistusastmetasu.

(4) Kuipolitseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamise aluseks võetaksepolitseiametniku teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud soodsaimpolitseiametniku ametikohale vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär jateenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal,ei võeta pensioni suuruse arvutamisel aluseks teenistusastmeajutise ülendamise ajal tema ajutisele teenistusastmele vastavat teenistusastmetasu.

(5) Kuiametnik vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse või rahapesuja terrorismi rahastamisetõkestamise seaduse § 98¹ lõike 9 alusel või piirivalveteenistusestpiirivalveteenistuse seaduse alusel tema nimetamise tõttu ametikohaleteises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonisja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile sellesvalitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, mille ametikohalenimetamise tõttu ta politsei- või piirivalveteenistusestvabastati, viiakse selle ametniku viimane politsei- või piirivalveametniku ametikoht vastavusse politseiametnikuametikohaga politseiametniku väljateenitud aastate pensioni õigusetekkimise päeva seisuga ning pensioni arvutamise aluseks võetakse vastavusseviidud politseiametniku ametikoha põhipalgavahemiku madalaim määr.

(6) Kui prokurör kasutab käesoleva seaduse § 36¹ lõikes 2 sätestatud õigust politseiametniku väljateenitud aastate pensionile,kohaldatakse pensioni arvutamisele käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.

(7) Käesolevaparagrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata neile politsei- võipiirivalveteenistusest vabastatudisikutele ja prokuröridele, kelle politseiametniku väljateenitud aastatepensioni õigus tekib enne 2032. aasta 1. juulit.ˮ;

49) paragrahvi 111³ lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Politseiametnikuväljateenitud aastate pension, välja arvatud jooksval aastal määratud pension,indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse §26 alusel.ˮ;

50) paragrahvi 111³ lõike 2¹ teine lausemuudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮÜmberarvutustehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva põhipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 111¹ lõikes 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal.ˮ;

51) paragrahvi 114 lõiget 5ning lõike 6 esimest ja teist lauset ning § 117 lõiget 5 ning lõike 6 esimestja teist lauset täiendatakse pärast sõna ˮametipalgastˮ sõnadega ˮvõipõhipalgastˮ;

52) seadusttäiendatakse §-ga 119²⁰ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 119²⁰. Määramata ajaks teenistusse võetud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja teenistustähtaja arvestamine

2022. aasta 1. juulil teenistuses olev Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja loetakse ametisse nimetatuks kuni 2027. aasta 30. juunini.ˮ.

§ 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine

Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmisedmuudatused:

1) paragrahvi 5 punktis 6 asendataksetekstiosa ˮpsüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäiregaˮtekstiosaga ˮraskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäiregaˮ;

2) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõnad ˮVabariigiValitsusˮ sõnadega ˮvaldkonna eest vastutav ministerˮ;

3) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Abipolitseinikuks astuda soovija esitab Politsei- ja Piirivalveametile:
1) kirjaliku taotluse;
2) abipolitseiniku ankeedi;
3) haridust tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemis;
4) eesti keele tasemetunnistuse koopia, kui haridus ei ole omandatud eesti keeles ja kui andmed ei ole Eksamite Infosüsteemis;
5) tervisetõendi, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõigetes 1¹ ja 1² sätestatud juhtudel;
6) iseloomustuse tööandjalt või õppeasutuselt või soovituse politseiametnikult või abipolitseinikult.ˮ;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

ˮ(4¹) Käesolevaparagrahvi lõikes 4 nimetatud kontrollikäigus tuvastatud andmed võivad olla aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks.

(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kontrolli käigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.ˮ;

5) paragrahvi 13 lõike 1 esimeses lausesasendatakse sõna ˮkinnitatudˮ sõnaga ˮnimetatudˮ;

6) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Politsei-ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib käskkirjagamoodustada abipolitseinike tegevusekorraldamiseks abipolitseinike üksuse ja kehtestada selle töökorralduse.ˮ;

7) seadust täiendatakse §-ga 37¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 37¹. Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine abipolitseinikule ja abipolitseinikukandidaadile

(1) Niiabipolitseinikul kui ka abipolitseiniku kandidaadil on õigus saada väljaõppesosalemise ajaks tööandjalt ühekalendriaasta jooksul tasustamata lisapuhkust kuni 15 päeva. Abipolitseinikulon politsei ja piirivalve seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel õigus saadaabipolitseiniku ülesannete täitmisekstööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 päeva.Lisapuhkuse saamiseks esitababipolitseinik või abipolitseiniku kandidaat tööandjale Politsei- jaPiirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku taotluse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatudlisapuhkuse taotluse peab esitama tööandjale mõistliku aja jooksul enneväljaõppele või ülesande täitmisele asumise aega.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib makstaabipolitseinikule ja abipolitseiniku kandidaadile tema kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseksvõetakse abipolitseiniku kuue kuu keskmine palk või töötasu, mida maksab talle tema tööandja. Hüvitise ülempiir on Statistikaametiavaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatudhüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senisetöötasu või palga.

(5) Käesolevaparagrahvi lõike 1 alusel abipolitseinikule ja abipolitseiniku kandidaadilelisapuhkuse ning selle eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korrakehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

8) paragrahv 38 muudetakseja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 38. Hüvitis abipolitseiniku hukkumise,surma ja töövõime vähenemise korral

(1) Kui abipolitseinikhukkub või sureb abipolitseiniku ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või temapoolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse temalapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses temaülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist.

(2) Kuiabipolitseinikul tuvastatakse abipolitseiniku ülesande täitmisega seotudõnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteotõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haigusetõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõimekaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse tallehüvitist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse abipolitseiniku keskminepalk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Hüvitise ülempiir on kolmekordne Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

(5) Kuikäesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud abipolitseiniku palk või töötasu onväiksem kui politseiametnikumadalaima põhipalgavahemiku madalaim määr, võetakse lõigetes 1 ja 2 nimetatudhüvitiste maksmisel aluseks politseiametniku madalaima põhipalgavahemikumadalaim määr.

(6) Kui abipolitseiniku ülesandeid täitevabipolitseinik hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud,võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamisealuseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär.

(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud kuludkaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.ˮ;

9) paragrahvi 42 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvitäiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Abipolitseinikvabastatakse abipolitseiniku staatusest, kui menetluse käigus tuvastatakse abipolitseinikustaatusest vabastamise asjaolu. Nimetatudmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut.ˮ;

10) seadusttäiendatakse 6¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

ˮ6¹. peatükk
Kriisirolliga abipolitseinik

§ 42¹. Kriisirolliga abipolitseinik

(1) Kriisiroll määratakse abipolitseinikule (edaspidikriisirolliga abipolitseinik), kes annab nõusoleku abistada politseid hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra,erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorraajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kellel on ülesande täitmiseksvajalikud teadmised ja oskused.

(2) Kriisirolliga abipolitseinik onabipolitseinik, kelle pädevuses on kriisi lahendamise ajal käesoleva seaduse §3 lõike 1 kohaselt politsei abistamine.

(3) Kriisirolli ei saa määrataabipolitseinikule, kes asub riigikaitselisetöökohustusega ameti- või töökohalvõi on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale(edaspidi sõjaaja ametikoht).

(4) Politsei- ja Piirivalveametil on enneabipolitseinikule kriisirolli määramist ja enne kriisirolli jätkumist käesoleva seaduse § 42³ lõike 3alusel õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ningkaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaajaametikohale.

§ 42². Kriisirolliga abipolitseiniku kaasamine politsei tegevusse

(1) VabariigiValitsus otsustab korraldusega kriisirolliga abipolitseiniku kaasamise kriisilahendamisse kuni 30 päevaks käesoleva seaduse § 42⁵ lõigetes 1 ja 2sätestatud juhtudel.

(2) Ettepaneku kaasata kriisirolligaabipolitseinik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse teebVabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister.

(3) Käesolevaparagrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumisel vaatab Vabariigi Valitsusotsuse üle. Kui kriisirolligaabipolitseiniku kaasamine kriisi lahendamiseks on endiselt vajalik, vaatabVabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolligaabipolitseiniku kaasamist kuni 30 päeva võrra.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:
1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abipolitseinik kaasatakse;
2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir;
3) kaasamise tähtaeg;
4) territoorium, kus ülesannet täidetakse;
5) vajaduse korral muud andmed.

§ 42³. Kriisirolliga abipolitseiniku staatuse erisus

(1) Kuikriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või riigikaitselisetöökohustusega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökohalemääratakse riigikaitseline töökohustus, peatub tema kriisirolligaabipolitseiniku staatus. Staatuse peatumiseks esitab isik Politsei- jaPiirivalveametile sellesisulise avalduse.

(2) Kriisirolligaabipolitseinikku ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui seeon vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.

(3) Kriisirolligaabipolitseiniku staatus jätkub, kui isik vabastatakse riigikaitselisetöökohustusega ameti- või töökohalt või sõjaaja ametikohalt või temaameti- või töökohta ei loeta enam riigikaitselisetöökohustusega ameti- või töökohaks. Staatuse jätkamiseks esitab isik Politsei-ja Piirivalveametile sellesisulise avalduse.

§ 42⁴. Kriisirolliga abipolitseinikuks soovija väljaõpe

(1) Kriisirolliga abipolitseinikuks soovija peablisaks käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1 ja 5 sätestatudõppele läbima erialaõppe, mille käigus omandatakse vajalikud teadmised jaoskused § 42¹ lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks.

(2) Käesolevaparagrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võetakse arvesse isikuvarasemat õpi- ja töökogemust. Politsei- ja Piirivalveamet võib isikuvarasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda isiku väljaõppe osaliselt võitäielikult läbituks.

(3) Kriisirolligaabipolitseiniku erialaõppe nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutavminister määrusega.

§ 42⁵. Kriisirolliga abipolitseiniku töö- või teenistussuhte erisus

(1) Kriisirolliga abipolitseinikul on õiguskeelduda töö tegemisest tööandja juures, kellega tal on sõlmitud tööleping, kuita kaasatakse kriisi lahendamisse.

(2) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatudkriisirolliga abipolitseiniku avaliku võimu teostamise õigus peatub, kui takaasatakse kriisi lahendamisse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatudjuhtudel esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimuteostamise õiguse peatamise avalduse.

(4) Kriisirolligaabipolitseinikule, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta hüvitist.Hüvitise arvutamise aluseks võetakse Statistikaameti avaldatud viimane keskminebrutokuupalk.

(5) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike1 rakendamise tõttu kahju, eelkõige saamata jäänud tulu, võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitise ulatuse ning selle taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ.

§ 3. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine

Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmisedmuudatused:

1) paragrahvi 8 tekst muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Julgeolekuasutuseteenistuskohtade piirarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Käesolevaparagrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirarvu arvestades kehtestab valdkonnaeest vastutav minister või temavolitatud julgeolekuasutuse juht julgeolekuasutuse teenistuskohtade koosseisu.ˮ;

2) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Julgeolekuasutuseametnikule kohaldatakse katseaega kestusega kuni üks aasta.ˮ;

3) paragrahvi 15¹ lõige 1muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Julgeolekuasutuseametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud tegevväelase, võib temanõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või võtta tööle teiseametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidiliseisiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raamesloodud ametikohale või töökohale. Julgeolekuasutuseametniku teenistuse ja töötamise tähtajale teises ametiasutuses,valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidiliseisiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal võitöökohal kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 4sätestatut.ˮ;

4) paragrahvi 15¹ täiendatakselõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(3¹) Kuijulgeolekuasutuse ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatudtähtaja saabumisel lõikes 1 nimetatud ametikohalt, võib tema kasutamata jäänudaegumata põhipuhkuse hüvitada rahas.ˮ;

5) paragrahvi 15¹ lõige 4muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Teenistusaegteises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidiliseisiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostööraames loodud ametikohal või töökohalarvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus julgeolekuasutuse ametnik töötas enne teise asutuse võiorganisatsiooni ametikohale nimetamist või tööle võtmist, kuijulgeolekuasutuse ametnik jätkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatudtähtaja möödumisel teenistust julgeolekuasutuses.ˮ;

6) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse sõna ˮmäärusegaˮsõnaga ˮkäskkirjagaˮ;

7) paragrahvi16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Kaitsepolitseiametiametniku ja politseiametniku põhipalka suurendatakse julgeolekualaste ülesannetetäitmise eest 10–50 protsenti.ˮ;

8) paragrahvi16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Valdkonna eest vastutav minister võitema volitusel julgeolekuasutuse juht kehtestab julgeolekuasutuse ametnike jatöötajate palgajuhendi käskkirjaga, milles nähakse ette palga maksmise jamääramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise,ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord.ˮ;

9) paragrahv 19muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 19. Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning kehalise ettevalmistuse nõuded ja nende kontrollimine

(1) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötajaterviseseisund ning kehaline ettevalmistus peavad võimaldama täita temateenistus- või tööülesandeid.

(2) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötajatervisenõuded ning tervisekontrolli korra kehtestab valdkonna eest vastutavminister määrusega.

(3) Julgeolekuasutuste teenistuskohad, millelenimetatud ametnik peab vastama kehalise ettevalmistuse nõuetele, ningjulgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ja nendelevastavuse kontrolli korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.

(4) Julgeolekuasutus võib suunata ametniku võitöötaja kandidaadi tervisekontrolli ja kehalise ettevalmistuse kontrolli enneteenistusse või tööle asumist.

(5) Julgeolekuasutuseametniku ja töötaja ning kandidaadi tervisekontrolli, kehalise ettevalmistusekontrolli ja vaktsineerimise kulu kannab julgeolekuasutus.ˮ;

10) paragrahvi 20¹ tekst loetakselõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Käesolevaparagrahvi lõikes 1 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korrakehtestab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik.ˮ;

11) paragrahvi 24² lõiked 1 ja 2muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Kuisalajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotudülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandudründe või tema poolt süüteo tõkestamise võiohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ningperekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikuleühekordset hüvitist.

(2) Kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist.ˮ.

§ 4. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmisedmuudatused:

1) paragrahvi 58 lõiget 2 täiendatakse pärastsõnu ˮvigastada saamiseˮ tekstiosaga ˮ, haigestumiseˮ;

2) paragrahvi 61 lõiked 4–4² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) KuiKaitseliidu liikmel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4sätestatud ülesande täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel püsivtöövõimetus, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahenditearvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse aluselkaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 7 sätestatud ulatuses.

(4¹) Kui Kaitseliidu liikmeltuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotudteenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteotõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu ajutine töövõimetus, osaline võipuuduv töövõime, maksab Kaitseliitriigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumiotsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6–11 sätestatud ulatusesja korras.

(4²) Kui Kaitseliidu liikmeltuvastatakse Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhinaõppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites saadud vigastusetagajärjel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvesteraldatud rahaliste vahendite arveltühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuseseaduse § 49 lõigetes 6 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.ˮ;

3) paragrahvi 61 lõige 4³ tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Kui Kaitseliidu liige hukkub käesolevaseaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahalistevahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumiotsuse alusel kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 1 sätestatud ulatuses.ˮ;

5) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 5¹–5⁴ järgmises sõnastuses:

ˮ(5¹) KuiKaitseliidu liige hukkub käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 6 või 7nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustusttäites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteotõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arveltühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuseseaduse § 49 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.

(5²) Kui Kaitseliidu liige hukkubKaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevusekorraldamisega seotud teenistuskohustust täites, maksab Kaitseliit riigieelarvesteraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumiotsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1 ja 11 sätestatudulatuses ja korras.

(5³) Käesolevaparagrahvi lõigetes 4¹, 4², 5¹ ja 5² nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse Kaitseliidu liikmekeskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. KuiKaitseliidu liikme palk või töötasu oli väiksem kui töölepingu seaduse § 29lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, siis arvutatakse temale hüviskäesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ sätestatud korras.

(5⁴) KuiKaitseliidu liige hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal eitöötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹, 4², 5¹ ja 5² nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumisevõi vigastada saamise ajal kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 aluselkehtestatud töötasu alammäär.ˮ;

6) paragrahvi 61 lõikes 6 asendataksetekstiosa ˮlõikes 5ˮ tekstiosaga ˮlõigetes 5–5²ˮ;

7) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Käesoleva seaduse § 61 lõigetes 4–4² ja 5–5² sätestatud hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigustaotleda hüvitist ühe aasta jooksul Kaitseliidu liikme ajutise töövõime kaotusevõi püsiva töövõimetuse tuvastamisest, töövõime hindamisest või hukkumisestarvates.ˮ;

8) paragrahvi 62 lõiget 2 täiendatakse pärasttekstiosa ˮhukkumise,ˮ tekstiosaga ˮajutise töövõime kaotuse,ˮ;

9) paragrahvi 63 lõike 6 sissejuhatavaslauseosas asendatakse tekstiosa ˮlõikes 5ˮ tekstiosaga ˮlõigetes5–5²ˮ;

10) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Käesolevasparagrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kes on haigestunud käesoleva seaduse § 4 lõike 2punktis 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotudteenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või temapoolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.ˮ;

11) paragrahvi 64 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ˮvigastuseˮ sõnadega ˮvõi tekkinud haiguseˮ.

§ 5. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 149 täiendatakselõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Tegevteenistusest vabastamiselekoondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatuderisustega.ˮ;

2) paragrahvi 149 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2punkt 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 17 täiendatakse pärast tekstiosa ˮpolitsei ja piirivalve seaduse §-s 7⁵⁹ˮ tekstiosaga ˮ, päästeseaduse §-s 43² ja päästeteenistuse seaduse §-s 7²ˮ.

§ 7. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29täiendatakse punktiga 26⁵ järgmises sõnastuses:

ˮ26⁵) Politsei- ja Piirivalveametile abipolitseiniku seaduse § 42¹ lõikes 1 ja § 42³ lõikes 3 nimetatud isiku riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks;ˮ.

§ 8. Päästeseaduse muutmine

Päästeseadusestehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiked 4¹ ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4¹) Häirekeskusetegevuses, välja arvatud hädaabiteadete menetlemisel, kui tegemist eiole võõrkeelse hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega, võivad osaleda avaliku teenistuse seadusessätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud.

(5) Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikugatsiviilõigusliku lepingu päästetööl ja ennetustööl osaleva vabatahtliku päästja tegevusekorraldamiseks.ˮ;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4² järgmises sõnastuses:

ˮ(4²) Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike töökorralduse kehtestab Häirekeskusepeadirektor käskkirjaga.ˮ;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(5¹) Häirekeskus võib sõlmidajuriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu, et kaasata vabatahtlik käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud ülesande täitmisse.ˮ;

4) paragrahvi9 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Vabatahtlik päästja võivabatahtlikuks päästjaks saada soovija edastab mootorsõidukijuhi tervisetõendi otsuse andmed terviseinfosüsteemi vahendusel päästeinfosüsteemi või esitab tervisetõendi otsusePäästeametile.ˮ;

5) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Käesolevaparagrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav vabatahtlikuks päästjaks saadasoovija ja vabatahtlik päästja ei pea läbima vabatahtliku päästjatervisekontrolli, kui tal on kehtiv mootorsõidukijuhi tervisetõend.

(2²) Käesolevaparagrahvi lõikes 2¹ nimetatud tervisetõendi otsus edastataksetervise infosüsteemist päästeinfosüsteemi, kui isik ei ole esitanud seda ise.ˮ;

6) paragrahvi 34 punkt 3 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ3) kellelon raskekujuline psüühika-, isiksuse- või käitumishäire;ˮ;

7) paragrahvi 36 täiendatakselõikega 4 järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatudkontrolli käigus tuvastatud andmed võivad olla aluseks keelduda isiku vabatahtlikuks päästjaks võtmisest. Kontrollikäigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjust ja keeldumise aluseksolevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib ohtu seada avaliku korra võiriigi julgeoleku.ˮ;

8) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 41. Hüvitis vabatahtliku päästja hukkumise,surma ja töövõime vähenemise korral

(1) Kui vabatahtlik päästja hukkub või surebvabatahtliku päästja ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastutoimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumisetagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevassuhtes olevale elukaaslasele ningperekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikuleühekordset hüvitist.

(2) Kui vabatahtlikul päästjal tuvastataksevabatahtliku päästja ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastutoimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumisetagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduvtöövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvattöövõimet, makstakse talle hüvitist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatudjuhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtudhüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 49¹sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatudhüvitise arvutamise aluseks võetakse vabatahtliku päästja keskmine palk võitöötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Hüvitiseülempiir on Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalgakolmekordne suurus.

(5) Kuikäesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud vabatahtliku päästja palk või töötasuon väiksem kui päästja madalaim palgamäär, võetakse lõigetes 1 ja 2nimetatud hüvitiste maksmisel aluseks päästja madalaim palgamäär.

(6) Kui vabatahtliku päästja ülesandeid täitevvabatahtlik päästja hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal eitöötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitisearvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasualammäär.

(7) Käesolevasparagrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumivalitsemisala eelarve kaudu.ˮ;

9) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Vabatahtlikpäästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest, kui menetluse käigustuvastatakse vabatahtliku päästja staatusest vabastamise asjaolu. Nimetatud menetlusele kohaldataksehaldusmenetluse seaduses sätestatut.ˮ;

10) seadust täiendatakse 7¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

ˮ7¹. peatükk
VABATAHTLIKU OSALEMINE HÄIREKESKUSE TEGEVUSES

§ 43¹. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku sotsiaalsed tagatised ja vabatahtlikule hüvitatavad kulud

(1) Kui Häirekeskuse tegevuses osalev vabatahtlik surebvõi tema töövõime väheneb vabatahtliku ülesannete täitmisel, maksab riik hüvitist käesolevaseaduse §-s 41 sätestatud alusel jakorras.

(2) Häirekeskusvõib hüvitada käesoleva seaduse § 2 lõikes 4¹ nimetatud vabatahtlikulevõi lõikes 5 nimetatud juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muudHäirekeskuse tegevuses osalemisega kaasnevad asjakohased kulud.

§ 43². Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku taustakontroll

(1) Häirekeskusetegevuses osaleva vabatahtliku vastavust käesoleva seaduse § 2 lõikes 4¹ sätestatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku kandidaadi sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid:
1) kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning töökoha andmed;
2) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste, viimase viie aasta jooksul väärteo eest määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta;
3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta;
4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;
6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus:
1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja teised isikuomadused ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
4) saada andmeid karistusregistri arhiivist;
5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoluvõib olla Häirekeskusele aluseks keelduda võtmast isikut Häirekeskuse tegevuses osalevaks vabatahtlikuks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

(6) Taustakontrolliksisiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli tegemiselõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinudõigusliku vaidluse korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni.

§ 43³. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku staatusest vabastamine

(1) Häirekeskusetegevuses osalev vabatahtlikvabastatakse vabatahtliku staatusest, kui ilmneb asjaolu, et ta ei vasta avaliku teenistuse seaduses sätestatudavalikku teenistusse võtmise nõudele.

(2) Häirekeskuse vabatahtliku staatusest vabastamise asjaolude tuvastamisele ja vabatahtliku staatusest vabastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatut.ˮ.

§ 9. Päästeteenistuse seaduse muutmine

Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 4asendatakse sõnad ˮvaldkonna eest vastutav minister määrusegaˮsõnadega ˮsisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor käskkirjagaˮ;

2) paragrahv 7² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 7². Taustakontroll

(1) Päästeasutusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikale sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid, arvestades ülesandeid ameti-, töö- või praktikakohal, millele isik kandideerib:
1) isiku kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning töötamise andmed;
2) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste, viimase viie aasta jooksul väärteo eest määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta;
3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta;
4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;
6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.

(2) Päästeasutussepäästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerivalt isikult võib nõudaisikuankeedi esitamist. Otsuse isikuankeedi esitamise kohta teebpäästeasutus, kuhu isik teenistusse või tööle kandideerib. Isikuankeedis küsitakseandmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsidaandmeid sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemate, õe, venna, laste,abikaasa, samuti abieluga sarnanevas suhtes olevaelukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaegaja -kohta ning kontaktandmeid, ettagada neile seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabeedastamine kriisiolukorras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatudisikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Käesolevaparagrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid töötleb ja lõikes 2 nimetatudisikuankeedis esitatud andmete õigsust kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvilõikes 1 nimetatud asjaolusid kontrollida päästeasutusse teenistusse või töölevõetud isiku suhtes ka nende teenistuses või tööl olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isikuteenistusse või tööle võtmise.

(6) Käesoleva paragrahvilõikes 2 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat pärast teenistusest või töölt lahkumist või pärast teenistusestvõi töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni õigusliku vaidluselõppemiseni.

(7) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja lõikes 2 nimetatud isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus:
1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
4) saada andmeid karistusregistri arhiivist;
5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.

(8) Käesolevaparagrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu võib olla päästeasutusele alusekskeelduda isiku päästeteenistusse päästeteenistujateenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale võipraktikale võtmisest.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

(10) Käesolevasparagrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib päästeteenistuseerialale kutseõppesse võirakenduskõrgharidusõppesse või päästeteenistuja teenistuskohale sisekaitselisesrakenduskõrgkoolis.ˮ;

3) paragrahvi8 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna ˮnimetabˮ sõnadega ˮviieksaastaksˮ;

4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(3¹) Häirekeskuse keskuse juhinimetab viieks aastaks ametisse Häirekeskuse peadirektor.ˮ;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Päästeasutusepeadirektoril on õigus päästekolledžidirektori nõusolekul avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 1 jatöölepingu seaduse § 44 lõikes 4 sätestatud juhtudel kaasata teenistussesisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppeskeskhariduse baasil kutseharidust omandavaid õpilasi ja rakenduskõrgharidustomandavaid üliõpilasi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhullaienevad sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeerialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandavaleõpilasele ja rakenduskõrgharidustomandavale üliõpilasele päästeteenistujale ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigusedja vastutus päästeseaduse 4. peatüki, samuti käesoleva seaduse §-de 14, 16, 20, 20¹ ja22 ning 5. peatüki kohaselt, kui nad kaasatihaldusaktiga või nad asusid päästeasutuse ülesandeid täitma omal initsiatiivilvõi kannatanu palvel.

(7) Käesoleva seaduse§-s 14 ettenähtud hüvitise arvutamise aluseks on sisekaitseliserakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasilkutseharidust omandava õpilase jarakenduskõrgharidust omandava üliõpilase hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud päästeteenistuja madalaim palgamäär.ˮ;

6) paragrahvi 11 lõikes 5 asendatakse sõna ˮmäärusegaˮsõnaga ˮkäskkirjagaˮ;

7) paragrahvi11 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Valdkonnaeest vastutav minister või tema volitusel Päästeameti või Häirekeskusepeadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor kehtestab Päästeameti,Häirekeskuse ja Sisekaitseakadeemia ametnike, töötajate ja päästeteenistujatepalgajuhendi käskkirjaga, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord,sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ningvalveaja eest makstava tasu arvestamise kord.ˮ;

8) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõna ˮkolmˮsõnaga ˮviisˮ;

9) seaduse 3. peatükkitäiendatakse §-ga 19¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 19¹. Varalise kahju hüvitamine

(1) Päästeteenistuja teenistusülesannete täitmise tõttupäästeteenistujale või tema perekonnaliikmele tekitatud otsesevaralise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisseregressi korras.

(2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korrakehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

10) paragrahvi 20² täiendatakselõikega 6 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Käesolevaparagrahvi lõikes 3 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korrakehtestab päästeasutuse juht või temavolitatud isik või Sisekaitseakadeemia rektor või tema volitatud isik.ˮ;

11) paragrahv 25¹ tunnistataksekehtetuks;

12) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Käesoleva seaduse § 18 kehtib kuni 2043. aasta 28. veebruarini.ˮ;

13) seadusttäiendatakse §-ga 33⁴ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 33⁴. Määramata ajaks teenistusse võetud päästeasutuse juhi asetäitja, Päästeameti päästekeskuse juhi ja Häirekeskuse keskuse juhi teenistustähtaja arvestamine

2022. aasta 1. juulil teenistuses olev päästeasutuse juhi asetäitja, Päästeameti päästekeskuse juht ja Häirekeskuse keskuse juht loetakse ametisse nimetatuks kuni 2027. aasta 30. juunini.ˮ.

§ 10. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduse § 35 lõike 7 punkt 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ1) politseiametnikule, vanglateenistuse ametnikule, demineerija kutsega Päästeameti ametnikule, tegevväelasele ja julgeolekuasutuse ametnikule, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, päästeteenistuja, tegevväelase või julgeolekuasutuse ametniku tervisenõuetele;ˮ.

§ 11. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendatakse punktiga 14¹ järgmises sõnastuses:

ˮ14¹) päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 72¹ lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust;ˮ.

§ 12. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses:

ˮ13¹) päästeseaduse § 47 lõike 1ning politsei ja piirivalve seaduse § 72¹ lõike 1 alusel tagatavatasuta toitlustamise maksumust;ˮ;

2) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendataksepunktiga 13¹ järgmises sõnastuses:

ˮ13¹) päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 72¹ lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust;ˮ.

§ 13. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduse § 154² tunnistatakse kehtetuks.

§ 14. Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine

Väljateenitud aastate pensionide seaduses tehakse järgmisedmuudatused:

1) paragrahvi 12 täiendatakse kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses:

ˮKäesolevaseaduse § 10 lõike 1 ja 2 ning § 26 ei kohaldata päästeteenistujatele.ˮ;

2) seadust täiendatakse §-dega 27–30 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 27. Käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud isikutele, kes ei ole 2022. aasta 30.juunil teenistuses või kes asuvad teenistusse alates 2022. aasta 1.juulist, ei arvestata alates 2022. aasta 1. juulist väljateenitud aastatepensionile õigust andvat staaži.

§ 28. Käesoleva seaduse § 12 lõikes 1nimetatud isikutele, kes töötavad 2022. aasta 30. juunil §-s 12 nimetatudkutsealal või ametikohal, arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigustandvat staaži kuni 2036. aasta 31. detsembrini.

§ 29. Käesoleva seaduse § 12 lõikes 2nimetatud isikutele, kes töötavad 2022. aasta 30. juunil §-s 12 nimetatudkutsealal või ametikohal, arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigustandvat staaži kuni 2030. aasta 31. detsembrini.

§ 30. Käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud isikutel, kes on jõudnud väljateenitud aastate pensionile õigust andvasse vanusesse, kellel on täitunud pensionistaaž ning kes on vabastatud teenistusest enne 2031. aasta 1. jaanuari, on õigus väljateenitud aastate pensionile.ˮ.

§ 15. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 9 punktid 8 ja 12 jõustuvad 2023. aasta 1. märtsil.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

Lihtotsing