E-veoselehe teenusearenduse toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 05.05.2022 nr 36
RT I, 06.05.2022, 19
jõustumine 09.05.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 "Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused" § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määrus on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva investeeringu "E-veoselehe teenuse arendamine" tegevuse "E-veoselehe andmevahetusteenuse loomine" elluviimiseks.

  (2) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes ning toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest:
  1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus), mõistes ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
  2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on tootearenduseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25 mõistes või väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
  3) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (3) Määrust ei kohaldata:
  1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;
  2) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
  3) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada digipööret transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu.

  (2) Toetuse andmisega panustatakse väljundnäitaja saavutamisse, milleks on elektrooniline kaubaveoteabe andmevahetusplatvorm, mis toimib vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.7.2020, lk 33–48) (edaspidi eFTI määrus) sätestatud nõuetekohase e-veoselehe andmevahetusteenusena.

  (3) Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on digitaliseeritud teenuste arv.

  (4) Ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse on RCO01, milleks on rahalist toetust saanud unikaalsete ettevõtjate arv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 29 tähenduses.

§ 3.   Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) e-veoseleht on digitaliseeritud veoseleht, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele;
  2) e-veoselehe platvorm on eFTI keskkond eFTI määruse artikli 3 punkti 10 tähenduses;
  3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
  4) omafinantseering on lõppsaaja kantav osa toetatava tegevuse kuludest, mida toetusest ei hüvitata;
  5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;
  6) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele.

§ 4.   Vahendusasutus

  Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus).

§ 5.   Vaide esitamine

  (1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtule kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vahendusasutusele.

  (2) Vaide lahendab vahendusasutus.

  (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitaja saavutamisse.

  (2) Toetatavad tegevused on:
  1) tegevuste planeerimiseks vajalik eelkaardistus;
  2) e-veoselehe platvormi ja andmevahetusteenuse loomine ja arendamine;
  3) tegevuse tulemuste turundamine.

§ 7.   Toetatavad kulud

  (1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on kooskõlas määrusega.

  (2) Paragrahvi 6 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatavad:
  1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;
  2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ja tasult makstavad riiklikud maksud ja maksed;
  3) turutingimustel ostetud teenuste kulu.

  (3) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetatavad:
  1) lõike 2 punktides 1–3 nimetatud kulu;
  2) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulu;
  3) üksnes projekti jaoks kasutatud ostetud nõustamisteenuste kulu.

  (4) Kui toetust taotletakse tootearenduseks üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel, peavad lõikes 3 sätestatud kulud vastama üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikes 3 sätestatule.

  (5) Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalikud.

  (6) Ei toetata järgmiseid kulusid:
  1) kinnisasja soetamise kulud;
  2) pangagarantii;
  3) finants- ja pangakulud;
  4) riigilõiv;
  5) kindlustusmaksed;
  6) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud;
  7) käibemaks, välja arvatud Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 "Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused" (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 2 lõikes 5 sätestatud juhul;
  8) puhkusetasud ja seaduse kohaselt tööandja makstav haigushüvitis;
  9) VTA määruse artikli 1 lõike 1 punktides d ja e nimetatud tegevustega seotud kulud ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud tegevustega seotud, sealhulgas reklaampinna tasu välisriikides;
  10) sularahas tasutud kulud;
  11) muu kulu, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2024. a.

  (3) Kui toetust taotletakse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuseks, algab projekti abikõlblikkuse periood mitte varem kui kolm kuud enne taotluse esitamisest või arvates taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast.

  (4) Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele.

  (5) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 15 kuud.

  (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale lõppmakse tegemist.

  (7) Projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral võib lõppsaaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 30. juunil 2024. a. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 5 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.
[RT I, 13.12.2022, 5 - jõust. 16.12.2022, teist lauset rakendatakse tagasiulatuvalt 9. maist 2022. a.]

§ 9.   Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused

  (1) Toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot.

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti toetatavatest kuludest.

  (3) Üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtjate puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti toetatavatest kuludest.

  (4) Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

  (5) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama taotluses sellekohase teabe.

  (6) Üks isik võib saada määruse alusel toetust üks kord.

  (7) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 "Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus" nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui nimetatud e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale

  (1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle projekt on suunatud maanteetranspordi või veoteenuse dokumendi koostamise või andmevahetusteenuse pakkumisele.

  (2) Taotleja peab vastama lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatule järgmistele nõuetele:
  1) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ning majandusaasta aruannete esitamise kohustuse;
  2) taotlejale jooksva ja kahe eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot;
  3) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoni määruse nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot;
  4) üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.

  (3) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid.

  (4) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud kumuleerimisreeglitest.

§ 11.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
  1) taotleja nimi, registrikood ja ettevõtja suurus;
  2) projekti nimi, planeeritavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja lühikirjeldus;
  3) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad;
  4) projekti läbiviimise koht;
  5) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;
  6) projekti eelarve;
  7) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ning vastutusvaldkonnad projektis;
  8) teave, et läbitud on eelnõustamine;
  9) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;
  10) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
  11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa avalikustatakse.

  (2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente:
  1) eelkaardistus, mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja võimalikke lahendusstsenaariume;
  2) projektiplaan, mis hõlmab projekti läbiviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, kirjeldust loodava platvormi võimekuse kohta liidestada transporditeenuse pakkujate infosüsteeme ning vastavusest eFTI määruses sätestatud platvormi nõuetele, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti finantseeringu kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal, riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamistegevuste ning arendatava teenuse turundusplaani koos kavandatavate turundustegevuste, ajakava ja viisiga;
  3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  4) taotleja ja partneri taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud ning taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga;
  5) taotleja puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil;
  6) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse kehtestatud vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad.

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 

§ 12.   Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine

  (1) Toetust taotletakse vooruliselt. Taotlus esitatakse vahendusasutuse määratud taotlusvooru tähtpäevaks.

  (2) Taotlusvooru eelarve kehtestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga.

  (3) Taotlusvooru avamisest, selle eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitab vahendusasutus oma veebilehel. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva.

  (4) Vahendusasutus kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi ministeerium) kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlusvooru avamise tingimused.

  (5) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtpäeva ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata.

  (6) Taotleja peab enne taotluse esitamist läbima vahendusasutuse eelnõustamise, mille käigus arutatakse eelkaardistust ja projektiplaani ning antakse soovitusi.

  (7) Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta.

§ 13.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

  (2) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (3) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist.

  (4) Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud.

§ 14.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab vahendusasutus.

  (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 10 esitatud nõuetele.

  (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab §-s 11 esitatud nõuetele.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta §-s 11 sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud või ei ole selgitusi ega lisateavet esitanud;
  2) toetust ei taotleta §-s 2 nimetatud eesmärgil või tulemus- või väljundnäitaja saavutamiseks;
  3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

  (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust § 16 kohaselt hindamata.

§ 15.   Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Taotluste hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse ministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel.

  (2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.

  (3) Vahendusasutus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.

§ 16.   Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord

  (1) Projektide hindamiskriteeriumid on järgmised:
  1) hindamiskriteerium üks – projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele – osakaal koondhindest 50 protsenti;
  2) hindamiskriteerium kaks – taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud kvalifikatsioon, jätkusuutlikus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus – osakaal koondhindest 20 protsenti;
  3) hindamiskriteerium kolm – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust ning kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed väljundite ja tulemuste saavutamiseks – osakaal koondhindest 30 protsenti.

  (2) Projekte hinnatakse lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades hindamiskriteeriumide alusel antud hindeid.

  (3) Hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus kooskõlastatult ministeeriumiga ja mis avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.

  (4) Vahendusasutus reastab taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde saanud taotlus. Kui ka lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on sama, saab pingereas kõrgema koha lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde saanud taotlus.

§ 17.   Taotluse rahuldamine

  (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

  (2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele:
  1) on määruse § 16 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5;
  2) ei ole üheski määruse § 16 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,0;
  3) mille rahastamise summa ei ületa § 16 lõike 4 kohaselt moodustatud pingerea alusel taotlusvooru eelarvet.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
  1) otsuse kuupäev ja tegija;
  2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma;
  5) toetuse summa ja toetuse osakaal toetatavatest kuludest;
  6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustele;
  7) projekti eesmärk ja toetatavad tegevused;
  8) projekti tulemus- ja väljundnäitajad;
  9) projekti abikõlblikkuse periood;
  10) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega;
  11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
  12) toetuse maksmise tingimused;
  13) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
  14) lõppsaaja kohustused;
  15) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord;
  16) vajadusel muud tingimused projekti edukaks elluviimiseks.

§ 18.   Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui:
  1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 10 ja 11 nimetatud nõuetele;
  2) hindamistulemuste põhjal ei ületata § 17 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud lävendit või ei vastata sellele;
  3) taotlusvooru rahalise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
  4) taotleja ei ole nõus §-s 19 sätestatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;
  5) taotleja ei ole nõus §-s 19 sätestatud kõrvaltingimuse seadmisega;
  6) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  7) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid;
  8) esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada.

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
  1) otsuse kuupäev ja tegija;
  2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus;
  4) otsuse põhjendus;
  5) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord;
  6) muu vajalik teave.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmisel ei hüvitata enne taotluse esitamist tehtud § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevusega seotud kulusid.

§ 19.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru rahalise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.

  (2) Vahendusasutus teeb taotlejale enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.

  (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse osalise rahuldamise ettepanekuga.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

  (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.

  (6) Toetuse saajal tekib õigus toetusega seotud maksetele, kui vahendusasutus on tuvastanud toetuse saaja esitatud või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise.

§ 20.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja esindusõigusliku isiku esitatud digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja projekti väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu.

  (2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse:
  1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;
  2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;
  3) projekti abikõlblikkuse perioodi;
  4) toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.

  (3) Kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega võib lõppsaaja teha projektis lõikes 2 nimetamata muudatusi, olles muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastanud.

  (4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 2 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.

  (7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
  2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
  3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei täideta;
  4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

§ 21.   Otsuse kättetoimetamine

  Paragrahvides 17–20 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.

5. peatükk Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine 

§ 22.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.

  (2) Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni kuus kuud.

  (3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates.

  (4) Lõppsaaja esitab projekti järelaruande vahendusasutuse nõudmisel kuni 31. detsembrini 2026. a.

  (5) Lõpparuandes kajastatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule vähemalt järgmine teave:
  1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;
  2) projekti tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.

  (6) Lõppsaaja esitab toetuse kasutamisega seotud aruanded vahendusasutuse vormil.

§ 23.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Lõppsaaja esitab kuludokumendid koos vahe- või lõpparuandega.

  (2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktile 1.

  (3) Kuludokumendi toetatavate kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 50 eurot.

  (4) Toetuse makse tegemise eelduseks on:
  1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine;
  2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele;
  3) vahe- või lõpparuande kinnitamine vahendusasutuse poolt.

  (5) Vahendusasutus menetleb kuludokumente kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates.

  (6) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse summa.

  (7) Vahendusasutus võib peatada kuludokumentide menetlemise osaliselt või täielikult taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 sätestatud alustel.

  (8) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:
  1) esitatud kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
  2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile;
  3) lõppsaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti ettenähtud tähtajaks elluviimine on ohustatud;
  4) lõppsaaja rikub määruses või taaste- ja vastupidavuskava määruses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi.

  (9) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude toetatavuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

  (10) Vahendusasutusel on õigus vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust lõppsaaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra.

§ 24.   Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

  (1) Vahendusasutus nõuab toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega ning teeb täieliku või osalise taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõikes 1 toodud alustel.

  (2) Toetuse tagasinõudmisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3–10 sätestatust.

6. peatükk Lõppsaaja ning vahendusasutuse kohustused 

§ 25.   Lõppsaaja kohustused

  Lõppsaaja kohustub:
  1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
  2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
  3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks;
  4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;
  5) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;
  6) pidama eraldi raamatupidamisarvestust projektiga seotud kulude kohta;
  7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga;
  8) võimaldama vahendusasutusel, Riigi Tugiteenuste Keskusel koordineeriva asutusena ja taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud auditeerival asutusel teha kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, ning tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama juurdepääsu kõikidesse projektidega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;
  9) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  10) maksma kõik projekti raames tehtud kulud välja talle kuuluvalt pangakontolt;
  11) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates taotluse rahuldamise otsusest viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega "Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU" järgides taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 teavitusele sätestatud nõudeid;
  12) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsusest;
  13) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel kolme aasta jooksul projekti lõppemisest arvates;
  14) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest vähemalt kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist;
  15) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  16) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla;
  17) järgima riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
  18) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisama sellekohase põhjenduse;
  19) tagama projekti raames väljaarendatud platvormi vastavuse eFTI määruse nõuetele kolme aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.

§ 26.   Vahendusasutuse kohustused

  Vahendusasutus on kohustatud lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 sätestatule:
  1) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
  2) kontrollima projekti elluviimist;
  3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  4) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja vajadusel esitama nendest ülevaate ministeeriumile;
  5) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle ministeeriumile;
  6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
  7) teavitama ministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;
  8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates.

7. peatükk Määruse rakendamine
[RT I, 13.12.2022, 5 - jõust. 16.12.2022]

§ 27.   Määruse rakendamine

  Paragrahvi 8 lõike 7 teist lauset rakendatakse tagasiulatuvalt 9. maist 2022. a.
[RT I, 13.12.2022, 5 - jõust. 16.12.2022]