Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. juuni 1991. a otsuse ""Omandireformi aluste seaduse" rakendamise kohta" punkti 6 alapunkti 3 täitmiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord".

2. Eesti Vabariigi Riiklikul Maa-ametil koos Eesti Vabariigi Riikliku Arhiiviametiga tagada käesoleva määrusega kinnitatud korra punktis 21 ettenähtud "Maksualuste maaüksuste nimekirjade" võrdlemine kinnistusametite dokumentatsiooni andmetega ning kontrollitud andmete väljastamise õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjonidele hiljemalt 1. märtsiks 1992. a.

  Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord

I. osa Avalduste esitamine

1. Omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara (edaspidi vara) tagastamiseks või kompenseerimiseks võtab füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt (edaspidi taotleja) avaldusi vastu Rahandusministeerium.

Kui vara asus õigusvastase võõrandamise hetkel Eesti Vabariigi territooriumi sellel osal, mis käesoleval ajal ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, selgitatakse vara tagastamist taotlejale avalduse vastuvõtmisel, et vara tagastamise küsimused lahendatakse riikidevaheliste läbirääkimiste teel. Taotlejal on aga õigus vara kompenseerimisele üldistel alustel.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

2. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

3. Rahandusministeeriumi moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjon (edaspidi keskkomisjon) lahendab avalduste, sealhulgas kuni 1. jaanuarini 2018. a tegutsenud maakonnakomisjonile esitatud avalduste, vastuvõtmise või lahendamise käigus tekkinud vaidlusi, vaatab läbi avalduste vastuvõtja poolt esitatud materjalid, hindab tõendeid ja otsustab täiendavate tõendite kogumise vajaduse, otsustab endiste omanike ja vara kohta käivate andmete registreerimise ning täidab muid käesolevast korrast ja muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

4. Vara tagastamise või kompenseerimise avaldusi võetakse vastu kuni 17. jaanuarini 1992. a (kaasa arvatud).
[RT I 2000, 11, 67 - jõust. 01.04.2000]

Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse alusel võib esitada avaldusi kuni 19. aprillini 1993. a.

NSV Liidu sõjaväebaaside jaoks sundvõõrandatud maa tagastamise, kompenseerimise ja asendamise seaduse alusel võib esitada avaldusi keskkomisjonidele kuni 30. märtsini 1994. a.
[RT I, 06.02.2014, 1 - jõust. 09.02.2014]

Endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seaduse alusel võib esitada nimetatud maade tagastamise ja kompenseerimise avaldusi maa asukohajärgsele keskkomisjonile kuni 1. märtsini 1994. a.
[RT I, 06.02.2014, 1 - jõust. 09.02.2014]

Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse paragrahvi 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikud võivad esitada avaldust kuni 2. maini 1997. a.

Posti teel saabunud avalduste esitamise kuupäevaks loetakse avalduste posti panemise kuupäeva postitempli järgi.

[Seitsmes lõik kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Taotleja, kes oli Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (edaspidi "Omandireformi alused") jõustumise hetkeks esitanud avalduse vara tagastamiseks või kompenseerimiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. veebruari 1989. a määruse nr 81 "Massirepressioonide läbi kannatanutele vara tagastamise ja kahju hüvitamise korra kohta" või Eesti Vabariigi Valitsuse 27. mai 1991. a määruse nr 98 "Endiste omanike ja nende pärijate avalduste vastuvõtmise korra kohta" alusel, ei pea esitama uut avaldust, vaid on kohustatud esitama "Omandireformi alustest" ja käesolevast korrast tulenevaid andmeid või tõendeid. Kui taotlejal on vastavalt "Omandireformi alustele" õigus sellise vara tagastamisele või kompenseerimisele, mida tal ei olnud õigust taotleda nimetatud määruste järgi, tuleb tal selle vara osas esitada uus avaldus.

Taotleja, kes ei ole esitanud tähtaegselt avaldust vara tagastamise või kompenseerimise kohta, loetakse vara tagastamise või kompenseerimise nõudmisest loobunuks. Vara tagastamisel või kompenseerimisel neid taotlejaid arvesse ei võeta, juhul kui avalduse esitamise tähtaega ei ole ennistatud.

Tähtaegselt esitatuks loetakse avaldust siis, kui see on esitatud seaduses nimetatud tähtajaks.

5. Taotleja esitab vara tagastamiseks või kompenseerimiseks käesoleva korra lisa 1 kohase kirjaliku avalduse. Avalduse vorm pannakse tutvumiseks välja kõigis avalduste vastuvõtmise kohtades Avaldusega seotud asjaolude kohta lisavad taotlejad avaldusele neil olemasolevad kirjalikud tõendid või nende notariaalselt või avalduse vastuvõtja poolt tõestatud ärakirjad.

Tõendeid võetakse vastu ka pärast 17. jaanuarit 1992. a.
[RT I 2000, 11, 67 - jõust. 01.04.2000]

6. Taotleja esitab avalduse isiklikult või oma esindaja kaudu. Avalduse vastuvõtmisel märgitakse avaldusele taotleja passi või muu isikut tõendava dokumendi andmed.

Kui mitu isikut taotlevad ühe ja sama vara tagastamist või kompenseerimist, esitavad nad ühise avalduse. Kui taotlejad seda ei soovi või ei ole see muul põhjusel võimalik, võivad nad esitada igaüks eraldi avalduse.

Esindajal peab avalduse esitamiseks olema notariaalselt või sellega võrdsustatud korras tõestatud volikiri. Volikirja võib samuti tõestada organisatsioon, kus taotleja töötab või õpib, statsionaarse raviasutuse administratsioon, kus ta ravil on, või elamuekspluatatsiooniorganisatsioon. Advokaadil peab olema ettenähtud korras väljaantud order.

Taotleja võib sõlmida vara tagastamise ja kompenseerimise taotlemisega seotud asjaajamiseks lepingu organisatsiooniga, kellel on riiklik tegevuslitsents õigusabi osutamiseks. Nimetatud organisatsioon annab isikule, kellele ta paneb taotleja esindamise kohustuse, välja tõendi, millel on märgitud nimetatud tegevuslitsentsi number.

Volikiri, order või tõend lisatakse avaldusele või märgitakse avaldusele nende andmed.

7. Posti teel saadetaval avaldusel peab taotleja allkiri olema tõestatud notariaalselt või sellega võrdsustatud korras. Allkirja võib samuti tõestada organisatsioon, kus taotleja töötab või õpib, statsionaarse raviasutuse administratsioon, kus ta ravil on, või elamuekspluatatsiooniorganisatsioon. Taotlejale, kes on posti teel saatnud avalduse, millel allkiri ei ole ülalmärgitud korras tõestatud, teatab avalduse vastuvõtja esitatud nõudest 5 päeva jooksul avalduse saamise päevast arvates. Taotlejal on õigus saata uus nõuetekohaselt tõestatud allkirjaga avaldus või esitada uus avaldus isiklikult või oma esindaja kaudu.

Kui taotleja esitab või saadab uue avalduse 10 päeva jooksul teatise saamisest arvates, loetakse avalduse esitamise päevaks esimese avalduse saatmise päev.

Tõestamata või mittenõuetekohaselt tõestatud allkirjaga avaldus loetakse mitteesitatuks ja tagastatakse taotlejale.

8. Avalduse vastuvõtmisel selgitatakse taotlejale vara tagastamise või kompenseerimise korda ning tehakse kindlaks täiendavate tõendite kogumise võimalused.

Kui avaldusse on jäetud märkimata avalduse läbivaatamiseks või täiendavate tõendite kogumiseks olulised asjaolud, tehakse taotlejale ettepanek täiendada avaldust vajalike andmetega.

9. Kui esitatakse avaldus, millest nähtub, et vara tagastamist või kompenseerimist taotlev isik ei ole "Omandireformi aluste" järgi omandireformi õigustatud subjekt, või taotletakse sellise vara tagastamist või kompenseerimist, mis ei ole "Omandireformi aluste" järgi omandireformi objekt, selgitab avalduse vastuvõtja avalduse esitamise mitteotstarbekust.

Kui taotleja nõuab sellest hoolimata avalduse vastuvõtmist, on avalduse vastuvõtja kohustatud avalduse vastu võtma.

10. Avalduse vastuvõtmisel annab selle vastuvõtja taotlejale tõendi avalduse vastuvõtmise kohta.

Taotlejale, kes saatis nõuetekohaselt vormistatud avalduse posti teel, väljastatakse vastav tõend 5 päeva jooksul avalduse saamise päevast arvates. Kui posti teel saadetud avaldus ei vasta käesoleva korra punktis 5 kehtestatud nõuetele, loetakse avaldus küll esitatuks, kuid taotlejale saadetakse 5 päeva jooksul avalduse vorm ning selgitus selle kohta, et kui taotleja ei esita (ei saada) vajalike andmetega avaldust komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 1992. a, võib andmete puudumine takistada taotleja kandmist endiste omanike ja vara registrisse.

11. Avalduse vastuvõtmisel annab selle vastuvõtja taotlejale juriidilist, organisatsioonilist ja muud tema õiguste teostamiseks vajalikku abi.

12. [Kehtetu - RT I 2000, 11, 67 - jõust. 01.04.2000]

13. Välismaal alaliselt elavad omandireformi õigustatud subjektid võivad tõestada kirjalike tõendite ärakirju (käesoleva korra punkt 5), volitada esindajat (käesoleva korra punkt 6) või tõestada posti teel saadetaval avaldusel allkirja (käesoleva korra punkt 7) vastavalt elukohajärgses riigis kehtivale korrale.

II. osa Avalduste läbivaatamine ja tõendite hindamine

14. Pärast avalduse vastuvõtmist vaatab keskkomisjon avalduses esitatud andmed ja tõendid läbi ning analüüsib ja kontrollib neid.
[RT I, 06.02.2014, 1 - jõust. 09.02.2014]

15. Avalduste ja tõendite läbivaatamisel tuleb kontrollida või kindlaks määrata:
1) kas avalduses märgitud vara vastab "Omandireformi aluste" paragrahvis 11 sätestatule ning kas on tõendatud vara koosseis ja väärtus õigusvastase võõrandamise hetkel;
2) kas avalduses märgitud vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule, s.t endisele omanikule;
3) kas avalduses märgitud vara on võõrandatud viisil, mis on sätestatud "Omandireformi aluste" paragrahvis 6, ja kas taotleja kuulub "Omandireformi aluste" paragrahvides 7, 8 või 9 loetletud õigustatud subjektide hulka;
4) kas on esitatud rehabiliteerimist tõendavad dokumendid või kohtuotsused, kui nende esitamine on ette nähtud "Omandireformi alustes".

16. Avalduste läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud. Vastavalt "Omandireformi aluste" paragrahvile 6 on õigusvastaseks võõrandamiseks: natsionaliseerimine, kollektiviseerimine, õigusvastaste repressioonide käigus vara võõrandamine, ebaseaduslike otsuste alusel ja ametiisikute omavoli tagajärjel vara võõrandamine ning reaalse repressiooniohu tõttu vara äraandmine või mahajätmine. Vara õigusvastane võõrandamine peab olema toimunud ajavahemikus 16. juunist 1940. a kuni 1. juunini 1981. a (kaasa arvatud).

Vara natsionaliseerimine peab olema tõendatud väljavõttega Riigi Teatajast või "Eesti NSV Teatajast", kus avaldati natsionaliseeritud vara nimekiri, või väljavõtte või ärakirjaga Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusest vara natsionaliseerimise nimekirjadesse võtmise kohta, natsionaliseerimisakti ärakirja või mõne muu dokumendiga, mis tõendab vara natsionaliseerimist.

Aktsiad ja osatähed loetakse õigusvastaselt võõrandatuks, kui on täidetud "Omandireformi aluste" paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatud tingimused ja nende ettevõtete natsionaliseerimine on tõendatud käesoleva punkti kohaselt.

Vara ühistamine kollektiviseerimise käigus tõendatakse asutatud kolhooside või nende õigusjärglaste tõendite, arhiivitõendite või muude dokumentidega.

Kui vara on võõrandatud hiljem ebaseaduslikuks tunnistatud normatiivaktide alusel, tuleb näidata, millise normatiivakti alusel vara võõrandati ning millal ja kelle poolt on see normatiivakt tunnistatud ebaseaduslikuks.

Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise seadusega rehabiliteeritud isikutel või nende pärijatel piisab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotlemisel dokumentide esitamisest, millest nähtub kohtuväline represseerimine või nimetatud seaduses osutatud paragrahvide järgi süüdimõistmine. Kui taotlejal on rehabiliteerimistõend, võib ta esitada selle.

Kui vara jäeti maha reaalse repressiooniohu tõttu, tuleb talitada vastavalt seadusele "Vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta".

Kui vara on võõrandatud ebaseaduslike otsuste või ametiisikute omavoli tõttu ning selle kohta ei laiene seadusega "Vara võõrandamise õigusvastase tõestamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta" ettenähtud kord, tuleb võõrandamise õigusvastasust tõendada kohtu korras. Taotlejal on sel juhul õigus pöörduda nimetatud asjaolude tõendamiseks kohtusse ühe kuu jooksul pärast seda, kui kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan on esitanud isikule seadusest tuleneva nõude tõendada vara võõrandamist kohtu korras.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

17. Vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste läbivaatamisel tuleb kindlaks teha vara koosseis: õigusvastaselt võõrandatud maa, muud loodusobjektid, laevad, ehitised, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed.

Vastavalt "Omandireformi aluste" paragrahvi 13 lõikele 3 on õigusvastaselt represseeritud ja rehabiliteeritud isikutel õigus taotleda kompensatsiooni seadusega määratud ulatuses ka selle vara eest, mis ei ole omandireformi objektiks.

Avalduses märgitud sellise vara koosseisu õigusvastase võõrandamise hetkel tõendatakse arhiivide, muude organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega (õiendid, tõendid jms).

Vastavalt "Omandireformi aluste" paragrahvi 11 lõikele 3 tehakse õigusvastaselt võõrandatud aktsiad või osatähed ja nende arv ning nominaalväärtus(ed) kindlaks järgmiste Rahvusarhiiv säilitatavate nimekirjade alusel:
1) väärtpaberite käibe korraldamise seaduse (RT 1940, 69, 678) paragrahvi 6 kohaselt Majandusministeeriumile esitatud väärtpaberite registreerimismaterjalid;
2) Rahanduse Rahvakomissariaadi Maksude Peavalitsuse "1940. a natsionaliseeritud ettevõtete aktsionäride nimekiri";
3) Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektooriumi Finantsvalitsuse arhiivifondis säilitatavad "Aktsiate omanikkude nimekirjad nende aktsiate ja osatähtede arvu ja nominaalväärtuse üle" (dateeringuga "1941-1944").

Õigusvastaselt võõrandatud Eesti Panga aktsiate omandireformi objektiks tunnistamisel on aluseks "Eesti Panga Natsionaliseerimise Aktis" (alustatud 27. juulil 1940, lõpetatud 13. augustil 1940) toodud aktsionäride nimekiri.

Tõendite väljastamisel esitab Eesti Riigiarhiiv andmed kõikide loetletud nimekirjade ja teiste asjassepuutuvate dokumentide kohta. Eesti Panga aktsiate korral esitab Eesti Riigiarhiiv andmed "Eesti Panga Natsionaliseerimise Aktist" ja aktsiate nominaalväärtuse kohta Eesti Panga põhikirjast.

Kui õigusvastaselt võõrandatud aktsiate või osatähtede kuuluvus õigustatud subjektile on tõendatud kahes või kolmes eespool mainitud nimekirjas ja andmed erinevad üksteisest, siis kasutatakse tõendamisel peale nende muid dokumente (nt. aktsiaseltsi või osaühingu põhikiri, aktsionäride või osanike nimekiri, mis on koostatud vastava aktsiaseltsi või osaühingu poolt kolm aastat enne või kuus kuud pärast õigusvastast võõrandamist jms).

18. Avalduste läbivaatamisel ja tõendite hindamisel tuleb kindlaks määrata vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel. Kui vara tagastamist või kompenseerimist taotleb endine omanik, tuleb välja selgitada, kas ta elas "Omandireformi aluste" jõustumise päeval s.o 20. juunil 1991. a alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil, mis allub käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, või kas tal oli 16. juunil 1940. a Eesti Vabariigi kodakondsus.

Kui vara endine omanik on surnud, tuleb nimetatud asjaolusid tõendada taotlejal (pärijal). Õigusvastaselt võõrandatud aktsiate ja osatähtede omanik õigusvastase võõrandamise hetkel tehakse kindlaks käesoleva korra punktis 17 nimetatud dokumentide alusel.

19. Kui taotlejaks on vara endise omaniku pärija, tuleb tal tõendada, et endine omanik on surnud ning et taotleja kuulub "Omandireformi aluste" paragrahvis 8 loetletud isikute hulka. Niisugusteks tõenditeks võivad olla surma-, sünni- ja abielutunnistused, arhiivi- ja perekonnaseisuorganite tõendid ning muud dokumendid.

20. Kui omandireformi õigustatud subjekt taotleb vara tagastamist või kompenseerimist testamendi alusel, tuleb tal see esitada.

Kui endise omaniku testamenti ei ole (testamenti ei ole tehtud või seda ei ole vara tagastamise või kompenseerimise taotlemiseks esitatud), tuleb lähtuda "Omandireformi aluste" paragrahvi 8 lõigetest 3, 4 ja 5. Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätteid pärimise korra kohta ei rakendata.

Esitatud testament peab vastama selle tegemise ajal kehtinud seaduse nõuetele. Testamentide õigusekspertiisiks moodustatakse Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi juurde ekspertgrupp.

21. Vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tuleb tõendada, et omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud omanikule. Nimetatud asjaolu tõendatakse arhiividokumentide, teiste organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega.

Maa kuuluvuse tõendamisel kasutatakse 1938. aastal ja järgmistel aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti koostatud "Maksualuste maaüksuste nimekirju", kinnistusraamatute sissekandeid, ostu-müügilepinguid, kohtuotsuseid, kinkelepinguid ja pärandite vastuvõtudokumente. Andmete taotleja avalduses märgitud andmetega lahknemise korral hinnatakse tõendeid kogumis kõigi teiste kogutud materjalidega.

Riiklike arhiivide loetelu, kus leidub andmeid õigusvastaselt võõrandatud vara kohta, esitatakse käesoleva korra lisas 2.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist on õigustatud nõudma isik, kes oli sõlminud vara omandamiseks vara omanikuga enne 16. juunit 1940. a lepingu ja oli täitnud lepinguga endale vara omandamiseks võetud kohustused ning kelle omandiõigus jäi lõpuni vormistamata pooltest mitteolenevatel põhjustel. Sama õigus on ka nende isikute pärijatel "Omandireformi aluste" paragrahvis 8 sätestatu tähenduses ja tingimustel. Oma õiguste tõendamise kohustus lasub isikul või tema pärijatel. Kui sama vara tagastamist või kompenseerimist taotleb teine isik, lahendab nendevahelise vaidluse kohus.

22. Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks elukohajärgse kohtu poole. Kirjalikeks tõenditeks on vastavalt tsiviilkohtupidamise seadustiku paragrahvile 116 dokumendid, mis sisaldavad andmeid konkreetses asjas tähtsust omavate asjaolude kohta.

23. Avalduse läbivaatamise käigus võib avalduse vastuvõtja pöörduda kirjalikult taotleja poole saamaks temalt täiendavaid andmeid või tõendeid. Taotleja on kohustatud esitama avalduse vastuvõtjale kirjalikud andmed või dokumendid või teatama kirjalikult nende puudumisest 30 päeva jooksul avalduse vastuvõtja kirjaliku pöördumise kättesaamisest arvates.

24. Kui taotlejal puuduvad täiendavad andmed või dokumendid, on avalduse vastuvõtja kohustatud taotlema neid Eesti Vabariigi arhiividest, muudest riigiorganitest ja asutustest ning ettevõtetest.

25. Eesti Vabariigi ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kelle poole avalduse vastuvõtjad pöörduvad, on kohustatud esitama nõutavad andmed 15 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Kui see ei ole võimalik, tuleb neil teatada sama aja jooksul andmete puudumisest või nimetada uus tähtaeg, millal antakse sisuline vastus (see tähtaeg ei tohi ületada kahte kuud taotluse saamise päevast arvates).

26. Avaldusele lisatud dokumendid peavad olema varustatud neid väljaandnud ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ametiisiku allkirja ja pitsatiga.

27. Ühiskondlikelt organisatsioonidelt, kes esitavad avalduse vara tagastamise või kompenseerimise kohta, tuleb vastavalt "Omandireformi alustele" see vastu võtta, kuid avalduse läbivaatamist alustatakse alles pärast seda, kui taotleja on esitanud kohtuotsuse, millega ta on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks.

Nimetatud organisatsioonid esitavad avalduse organisatsiooni juriidilise aadressi (seisuga 16. juuni 1940. a) järgsele kohtule (käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse alusel).

28. Ühiskondlikud organisatsioonid esitavad avalduse näidisvormi kohaselt.
[RT I 2000, 11, 67 - jõust. 01.04.2000]

28¹. Avalduse esitanud isik on kohustatud esitama 31. detsembriks 1997. a tõendid asjaolude kohta, mida ta käesoleva korra punktide 18, 19, 20, 22 ja 23 kohaselt on kohustatud tõendama. Kui isik ei ole 31. detsembriks 1997. a esitanud nõutud tõendeid, saadavad keskkomisjonid vara taotlejale 15 päeva jooksul kirjaliku teate nõudega esitada vajalikud tõendid teates märgitud tähtajaks. Nimetatud tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud ning mitte hilisem kui 15. aprill 1998. a. Kui avalduse esitanud isik ei ole ilma mõjuva põhjuseta esitanud tõendeid talle kirjalikult teatatud tähtajaks, lõpetab keskkomisjon oma otsusega avalduse menetlemise.
[RT I, 06.02.2014, 1 - jõust. 09.02.2014]

Kui avalduse esitanud isik on pöördunud vajalike tõendite saamiseks kohtu või arhiivi poole või on tal mõni muu mõjuv põhjus tõendite mitteesitamiseks, peab ta sellest kohe informeerima keskkomisjoni, näidates ära tõendite mitteesitamise põhjuse ja tõendite eeldatava esitamise tähtaja. Kui keskkomisjon loeb tõendite mitteesitamise põhjuse mõjuvaks, annab ta uue tähtaja, mis ei või olla pikem kui 30 päeva. Kui keskkomisjon ei loe tõendite mitteesitamise põhjusi mõjuvateks, lõpetab ta avalduse menetlemise.
[RT I, 06.02.2014, 1 - jõust. 09.02.2014]

Kui avalduse esitanud isik on pöördunud kohtu poole, ei või keskkomisjon avalduse menetlemist lõpetada ega jätta avaldust rahuldamata enne kohtuotsuse jõustumist.
[RT I, 06.02.2014, 1 - jõust. 09.02.2014]

Avalduse menetlemise lõpetamise otsusest teatab keskkomisjon kirjalikult avalduse esitajale 10 päeva jooksul.
[RT I, 06.02.2014, 1 - jõust. 09.02.2014]

III. osa Avalduste registreerimine ja materjalide ettevalmistamine endiste omanike ja vara registri koostamiseks

29. Avalduste registreerimine toimub vastavalt Eesti Vabariigi Riikliku Arhiiviameti poolt kinnitatud "Vara tagastamise või kompenseerimise avalduste registreerimise ja vara arvelevõtmise juhendile" (lisa 3).

30. Vara tagastamise või kompenseerimise avalduses peab olema väljendatud taotleja tahe selle kohta, kas ta soovib vara tagastamist või selle kompenseerimist. Õigustatud subjektiks tunnistatud isikul on õigus muuta avalduses märgitud taotlust ühe kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Õigustatud subjekt teatab oma soovi muutmisest kirjalikult avalduse vastuvõtjale vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a määrusele nr 487 "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste muutmise tähtaeg".

31.-32. [Kehtetud]

33. Materjalide ettevalmistamisel tuleb kontrollida, kas avalduses märgitud vara pole juba varem tagastatud või selle eest kompensatsiooni makstud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. veebruari 1989. a määruse nr 81 või muul alusel.

34. Kui pärast avalduse läbivaatamist ning esitatud ja kogutud tõendite kontrollimist loeb avalduste vastuvõtja taotluse põhjendatuks ja tõendid piisavaks, esitab ta vara kohta avatud toimiku keskkomisjonile.

Keskkomisjon on kohustatud esitatud toimiku materjalid ühe kuu jooksul läbi vaatama ja tegema otsuse vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise omaniku tuvastamise ning õigustatud subjektide kindlaksmääramise kohta või vajaduse korral tagastama toimiku avalduste vastuvõtjale täiendavaks kontrollimiseks.

Kui keskkomisjon leiab, et on vaja koguda täiendavaid tõendeid, kogub avalduste vastuvõtja vajalikud tõendid ning esitab toimiku uuesti keskkomisjonile, kes teeb seejärel otsuse.

Kui taotlus ei ole põhjendatud või tõendid on ebapiisavad ning komisjoni arvates puuduvad täiendavate tõendite saamise võimalused, võtab keskkomisjon vastu motiveeritud otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta.
[RT I, 06.02.2014, 1 - jõust. 09.02.2014]

35. Keskkomisjoni otsus tehakse taotlejale teatavaks kümne päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotlejal on otsusega mittenõustumise korral õigus esitada otsuse peale kaebus halduskohtule.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

36. Kui pärast keskkomisjoni või kuni 31. detsembrini 2017. a tegutsenud maakonnakomisjoni või kuni 31. augustini 2010. a tegutsenud linnakomisjoni otsuse tegemist esitatakse uusi tõendeid, mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab avalduste vastuvõtja materjalid uute tõendite kohta keskkomisjonile, kes vaatab need läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Kui esitatud täiendavad andmed, tõendid ja taotlused ei tingi keskkomisjoni otsuse muutmist, lisatakse need samuti toimikusse.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

IV. osa Rakendussätted
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

37. Alates 1. jaanuarist 2018. a menetleb vara tagastamiseks või kompenseerimiseks maavalitsustele esitatud avaldusi Rahandusministeerium.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]