Logi sisse ☰ | Lihtotsing
AVALDATUD : RT I 1995, 17, 233 REDAKTSIOON : RK s 22.04.2010 jõust. 01.01.2011 RT I 2010, 22, 108 RK s 22.04.2010 jõust. 01.06.2010 RT I 2010, 19, 101 RK s 19.06.2002 jõust. 01.08.2002 RT I 2002, 61, 375 RK s 22.05.2002 jõust. 29.06.2002 RT I 2002, 50, 314 RK s 26.01.99 jõust. 28.02.99 RT I 1999, 16, 271 EESTIT OKUPEERINUD RIIKIDE JULGEOLEKUORGANITE VÕI RELVAJÕUDUDE LUURE- VÕI VASTULUUREORGANITE TEENISTUSES OLNUD VÕI NENDEGA KOOSTÖÖD TEINUD ISIKUTE ARVELEVÕTMISE JA AVALIKUSTAMISE KORRA SEADUSVastu võetud 6. veebruaril 1995. § 1. Seaduse reguleerimisala(RK s 19.06.2002 jõust. 01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375) (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite (edaspidi julgeoleku- või luureorganid) teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korda. (RK s 19.06.2002 jõust. 01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375) (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (RK s 19.06.2002 jõust. 01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375) § 2. Julgeoleku- ja luureorganid (1) Julgeoleku- ja luureorganid käesoleva seaduse mõistes on Saksa Riigi julgeolekuorganid ning relvajõudude luure- ja vastuluureorganid ning nendele alluvad struktuurid: (2) Julgeoleku- ja luureorganid käesoleva seaduse mõistes on NSV Liidu julgeolekuorganid ning relvajõudude luure- ja vastuluureorganid ning nendele alluvad struktuurid: § 3. Julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isik Julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isik on käesoleva seaduse mõistes: § 4. Julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemine või sellega koostöö tegemine(1) Julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemine käesoleva seaduse mõistes on töötamine julgeoleku- või luureorgani koosseisulise töötajana. (2) Julgeoleku- või luureorganiga koostöö tegemine käesoleva seaduse mõistes on julgeoleku- või luureorgani agendiks, residendiks, kohtumis- või konspiratiivkorteri pidajaks või usaldusisikuks olemine või muul moel teadlikult ja vabatahtlikult selle organiga koostöö tegemine. Agendiks, residendiks, kohtumis- või konspiratiivkorteri pidajaks või usaldusisikuks loetakse isik, kes tegi koostööd või andis nõusoleku koostööks julgeoleku- või luureorganiga, ilma et ta oleks olnud viimasega tööõiguslikes suhetes. Isiku koostöö julgeoleku- või luureorganiga loetakse tõendatuks vastavale kohustusele (nõusolekule) või tema poolt sellele organile adresseeritud koostööd väljendavale ettekandele allkirja andmisega või koostöö eest rahalise või muu hüvituse saamisega, samuti muude seaduses ettenähtud korras hinnatud tõenditega. § 5. Arvelevõtmine(1) Julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isik võetakse arvele Riigi Kaitsepolitseiameti (edaspidi Kaitsepolitseiamet) poolt. (2) Arvelevõtmise aluseks on: (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 nimetatud tõendite tõesuse ja piisavuse üle isiku julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise kohta isiku arvelevõtmiseks otsustab Kaitsepolitseiamet. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 nimetatud ülestunnistuse protseduuri korra töötab välja ja avalikustab Vabariigi Valitsus ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse avaldamist Riigi Teatajas. (5) Kaitsepolitseiamet on kohustatud edastama andmed, mis vaidlustavad isiku poolt antud süümevande, kui isik pole vaidlustanud käesoleva seaduse paragrahv 8 2. lõikes nimetatud Kaitsepolitsei teadet paragrahv 8 4. lõikes sätestatud tähtaja jooksul või pärast seda, kui jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud isiku julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemine või sellega koostöö tegemine, Riigiprokuratuurile, kellel lasub vastavalt Prokuratuuri seadusele (RT 1993, 11, 184; RT I 1994, 10, 134; 16, 290 ja 68, 1170) ja Eesti Vabariigi seadusele «Süümevande andmise korra kohta» (RT 1992, 31, 408; RT I 1994, 68, 1170) kohustus vaidlustada süümevanne kohtus. § 6. Ülestunnistus (1) Ülestunnistuses Kaitsepolitseiametile julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise kohta annab selle esitaja enda kohta järgmised andmed: (2) Kui isik keeldub andmast käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud teavet või annab teadlikult vale teavet, avalikustatakse tema isik käesolevas seaduses sätestatud korras. § 7. Avalikustamise alus(1) Isiku julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise avalikustamise aluseks on dokumendid (arhiivitoimikud, kartoteegid, agentuurkaardid või nende koopiad, ettekanded, käskkirjad, finants- või asjaajamisdokumendid, kirjavahetus, helilindid, filmid, fotod või muud teabekandjad) selle teenistuse või koostöö kohta. (2) Käesoleva seaduse paragrahv 5 2. lõike punkti 1 alusel arvelevõetud isiku avalikustamine võib toimuda ainult tema kirjaliku nõusoleku alusel, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 6 2. lõikes ja paragrahv 8 1. lõikes sätestatud juhtudel. § 8. Avalikustamine (1) Julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isik, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 5 2. lõike punktis 1 märgitud tähtajaks ja korras ülestunnistuse esitanud isik, avalikustatakse pärast ühe aasta möödumist käesoleva seaduse jõustumisest Kaitsepolitseiameti teadaandena Riigi Teatajas. Avalikustatakse ka isik, kes on teinud käesoleva seaduse paragrahv 5 2. lõike puntis 1 märgitud tähtajaks ja korras isikliku ülestunnistuse, kui tema kohta käivad andmed ei ole riigisaladus. (2) Enne teadaande avaldamiseks esitamist tehakse selle tekst isikule teatavaks Kaitsepolitseiameti teatega, milles antakse teada ka isiku õigused vastavalt käesoleva paragrahvi 4. lõikele. (3) Teade tehakse isikule teatavaks kättetoimetamisega Kaitsepolitseiameti poolt. (RK s 19.06.2002 jõust. 01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375) (4) Teate saanud isikul on õigus ühe kuu jooksul pärast teate saamist: (5) Isikut, kelle puhul on jõustunud kohtulahendiga tunnistatud alusetuks Kaitsepolitseiameti teade tema julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise kohta, ei avalikustata käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud korras ning ta kustutatakse Kaitsepolitseiametis arvelt ja tema arvelevõtmise aluseks olnud dokumendid tagastatakse nende arhiivilise kuuluvuse järgi. § 81. Isikute väljakutsumine (1) Kaitsepolitseiametil on õigus välja kutsuda ja küsitleda isikuid julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isiku väljaselgitamiseks, arvelevõtmiseks ning julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise asjaolude väljaselgitamiseks, kui on põhjendatud alus arvata, et: (2) Väljakutsutud isikul on haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354) sätestatud tunnistaja õigused. (3) Kaitsepolitseiametniku kutse peale mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rakendatakse sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot. § 9. Kaitsepolitseiameti teadaanne (1) Kaitsepolitseiameti teadaandes Riigi Teatajas avalikustatakse julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isiku: (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teadaande vormi töötab välja ja avalikustab Vabariigi Valitsus ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse avaldamist Riigi Teatajas. § 10. (Kehtetu - RK s 26. 01. 99 jõust. 28. 02. 99 - RT I 1999, 16, 271)§ 11. Kontrolli teostamineKontrolli Kaitsepolitseiameti tegevuse seaduslikkuse üle Eestit okupeerinud riikide julgeoleku- või luureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra täitmisel teostab Riigikogu poolt moodustatud komisjon. § 12. Seaduse jõustumineKäesolev seadus jõustub üks kuu pärast Riigi Teatajas avaldamist.
|