EESTIS INIMSUSEVASTASEID KURITEGUSID VÕI SÕJAKURITEGUSID TOIMEPANNUD ISIKUTE KRIMINAALVASTUTUSE SEADUS Vastu võetud 9. novembril 1994. Paragrahv 1. Käesoleva seaduse ülesanne on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee poolt heaks kiidetud ja 1948. aasta 9. detsembril allakirjutatud genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooniga ning 1968. aasta 26. novembril allakirjutatud konventsiooniga aegumistähtaja mittekohaldamisest sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude suhtes (RT 1991, 35, 428; RT II 1994, 16/17, 50; 27, 103), millega Eesti Vabariik ühines 1991. aasta 26. septembril, sätestada Eestis inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid toimepannud isikute kriminaalvastutus, tehes vastavad muudatused ja täiendused Eesti Vabariigi õigusaktides. Paragrahv 2. Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse 4. lõikega järgmises sõnastuses: "(4) Inimsusevastane kuritegu või sõjakuritegu (paragrahvid 61.1 - 61.4) on karistatav, sõltumata kuriteo toimepanemise ajast."; 2) koodeksi eriossa võetakse uus 1. peatükk järgmises sõnastuses: "1. peatükk Inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod Paragrahv 61.1. Inimsusevastane kuritegu (1) Inimsusvastaste kuritegude, sealhulgas genotsiidi toimepanemise eest, nagu need kuriteod on määratletud rahvusvahelise õiguse normides, s.o. tahtlike tegude eest, mille eesmärk oli täielikult või osaliselt hävitada rahvuslik, etniline, rassiline, usuline, okupatsioonirežiimile vastupanu osutav või muu sotsiaalne grupp, sellise grupi liikme tapmise või talle raske või üliraske kehavigastuse või vaimsete hälvete tekitamise või tema piinamise eest, laste vägivaldse äravõtmise, relvastatud ründe, okupatsiooni või annektsiooni korral põliselanike deporteerimise või väljasaatmise, majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalsetest inimõigustest ilmajätmise või nende õiguste piiramise eest - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või surmanuhtlusega. (2) Võimuorgani esindaja, kelle nõusolekul pandi toime käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud kuritegu, kannab paragrahv 17 6. lõike kohaselt vastutust selle kuriteo toimepanemisest kaasaitajana osavõtu eest. Paragrahv 61.2. Vägivald elanikkonna kallal sõjategevuse piirkonnas Sõjategevuse piirkonnas röövimise, vara ebaseadusliku hävitamise, vägivalla või vara ebaseadusliku äravõtmise eest sõjalise vajaduse ettekäändel või muude tsiviilelanikonna kaitset käsitlevate rahvusvahelise õiguse normide rikkumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. Paragrahv 61.3. Sõjavangi kohtlemise õigusliku režiimi rikkumine Sõjavangi kohtlemise õigusliku režiimi rikkumise eest, mis on seotud erilise julmusega või toime pandud haige või haavatud sõjavangi suhtes, samuti hooletu kohustuse täitmise eest haige või haavatud sõjavangi suhtes isiku poolt, kellele oli pandud sõjavangi ravimine ja tema eest hoolitsemine, raskema kuriteo tunnuste puudumisel - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. Paragrahv 61.4. Keelatud sõjapidamisvahendite või -viiside kasutamine või nende kasutamiseks käsu andmine Keelatud sõjapidamisvahendite või -viiside kasutamiseks käsu andmise, samuti kehtivate sõjapidamisnormide rikkumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani."; 3) eriosa senine 1. peatükk "Riigivastased kuriteod" loetakse eriosa 2. peatükiks jne.; 4) paragrahv 198.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "198.1. Inimsusvastaste või sõjakuritegude toimepanemist kajastavate dokumentide hävitamine, rikkumine või peitmine (1) Toimepandud inimsusevastaseid või sõjakuritegusid kajastavate dokumentide tahtliku hävitamise, rikkumise või peitmise eest - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Samasuguse tegevuse eest ametiisiku poolt - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani."; 5) paragrahvid 266 ja 267 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 3. Kriminaalprotsessi koodeksi paragrahv 105 täiendatakse enne arvu "69.2" arvuga "61.3" ning pärast arvu "197.1" arvuga "198.1". Riigikogu aseesimees Tunne Kelam