Lihtotsing

 
     EESTIS INIMSUSEVASTASEID KURITEGUSID VÕI SÕJAKURITEGUSID
         TOIMEPANNUD ISIKUTE KRIMINAALVASTUTUSE SEADUS
 
                Vastu võetud 9. novembril 1994.
 
 
     Paragrahv 1. Käesoleva seaduse ülesanne on kooskõlas
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee poolt heaks
kiidetud ja 1948. aasta 9. detsembril allakirjutatud genotsiidi
vältimise ja karistamise konventsiooniga ning 1968. aasta 26.
novembril allakirjutatud konventsiooniga aegumistähtaja
mittekohaldamisest sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude
suhtes (RT 1991, 35, 428; RT II 1994, 16/17, 50; 27, 103),
millega Eesti Vabariik ühines 1991. aasta 26. septembril,
sätestada Eestis inimsusevastaseid kuritegusid või
sõjakuritegusid toimepannud isikute kriminaalvastutus, tehes
vastavad muudatused ja täiendused Eesti Vabariigi õigusaktides.
 
     Paragrahv 2. Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; 1993, 7,
103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 1994, 12, 202; 16, 290; 24,
391; 30, 466; 39, 620) tehakse järgmised muudatused ja
täiendused:
 
     1) paragrahvi 6 täiendatakse 4. lõikega järgmises
sõnastuses:
     "(4) Inimsusevastane kuritegu või sõjakuritegu (paragrahvid
61.1 - 61.4) on karistatav, sõltumata kuriteo toimepanemise
ajast.";
     2) koodeksi eriossa võetakse uus 1. peatükk järgmises
sõnastuses:
 
                          "1. peatükk
           Inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod
 
     Paragrahv 61.1. Inimsusevastane kuritegu
 
     (1) Inimsusvastaste kuritegude, sealhulgas genotsiidi
toimepanemise eest, nagu need kuriteod on määratletud
rahvusvahelise õiguse normides, s.o. tahtlike tegude eest, mille
eesmärk oli täielikult või osaliselt hävitada rahvuslik,
etniline, rassiline, usuline, okupatsioonirežiimile vastupanu
osutav või muu sotsiaalne grupp, sellise grupi liikme tapmise
või talle raske või üliraske kehavigastuse või vaimsete hälvete
tekitamise või tema piinamise eest, laste vägivaldse äravõtmise,
relvastatud ründe, okupatsiooni või annektsiooni korral
põliselanike deporteerimise või väljasaatmise, majanduslikest,
poliitilistest ja sotsiaalsetest inimõigustest ilmajätmise või
nende õiguste piiramise eest -
     karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni
viieteistkümne aastani või surmanuhtlusega.
 
     (2) Võimuorgani esindaja, kelle nõusolekul pandi toime
käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud kuritegu, kannab
paragrahv 17 6. lõike kohaselt vastutust selle kuriteo
toimepanemisest kaasaitajana osavõtu eest.
 
     Paragrahv 61.2. Vägivald elanikkonna kallal sõjategevuse
                     piirkonnas
 
     Sõjategevuse piirkonnas röövimise, vara ebaseadusliku
hävitamise, vägivalla või vara ebaseadusliku äravõtmise eest
sõjalise vajaduse ettekäändel või muude tsiviilelanikonna
kaitset käsitlevate rahvusvahelise õiguse normide rikkumise
eest -
     karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani.
 
     Paragrahv 61.3. Sõjavangi kohtlemise õigusliku režiimi
                     rikkumine
 
     Sõjavangi kohtlemise õigusliku režiimi rikkumise eest, mis
on seotud erilise julmusega või toime pandud haige või haavatud
sõjavangi suhtes, samuti hooletu kohustuse täitmise eest haige
või haavatud sõjavangi suhtes isiku poolt, kellele oli pandud
sõjavangi ravimine ja tema eest hoolitsemine, raskema kuriteo
tunnuste puudumisel -
     karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme
aastani.
 
     Paragrahv 61.4. Keelatud sõjapidamisvahendite või -viiside
                     kasutamine või nende kasutamiseks käsu
                     andmine
 
     Keelatud sõjapidamisvahendite või -viiside kasutamiseks
käsu andmise, samuti kehtivate sõjapidamisnormide rikkumise
eest -
     karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.";
 
     3) eriosa senine 1. peatükk "Riigivastased kuriteod"
loetakse eriosa 2. peatükiks jne.;
 
     4) paragrahv 198.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 
     "198.1. Inimsusvastaste või sõjakuritegude toimepanemist
             kajastavate dokumentide hävitamine, rikkumine või
             peitmine
 
     (1) Toimepandud inimsusevastaseid või sõjakuritegusid
kajastavate dokumentide tahtliku hävitamise, rikkumise või
peitmise eest -
     karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme
aastani.
 
     (2) Samasuguse tegevuse eest ametiisiku poolt -
     karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.";
 
     5) paragrahvid 266 ja 267 tunnistatakse kehtetuks.
 
     Paragrahv 3. Kriminaalprotsessi koodeksi paragrahv 105
täiendatakse enne arvu "69.2" arvuga "61.3" ning pärast arvu
"197.1" arvuga "198.1".
 
 
                                  Riigikogu aseesimees 
                                      Tunne Kelam