Lihtotsing

(1)

3. augustil 2020 taotles Hispaania liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Hispaania on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Hispaania valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 10,1 % ja 115,6 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Hispaania SKP 2020. aastal 10,9 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Hispaania tööjõust. See on kaasa toonud Hispaania avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses lühendatud tööaja kava, spetsiaalselt füüsilisest isikust ettevõtjatele ja turismisektori töötajatele suunatud samalaadsete kavade ning rahvatervise toetamise meetmetega, nagu on täpsustatud põhjendustes 4–9.

(4)

Täpsemalt on Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „kuningliku dekreetseadusega nr 8/2020“, „kuningliku dekreetseadusega nr 11/2020“ ja „kuningliku dekreetseadusega nr 24/2020“ ette nähtud lühendatud tööaja kava „ERTE“ („Expediente de Regulación Temporal de Empleo“) alusel sundpuhkusele saadetud töötajate palgahüvitis, mis katab kuni 70 % töötajate põhipalgast. Hüvitise ülemmäär on 1 098,09 eurot kuus, mida võib sõltuvalt hüvitise saaja ülalpeetavate laste arvust suurendada 1 254,96 euroni kuus või 1 411,83 euroni kuus.

(5)

Ametiasutused on ette näinud ka tööandja suurusest ja kalendrikuust sõltuva täieliku või osalise vabastuse kohustusest tasuda sotsiaalmaksu „ERTE“ programmis osalevate töötajate eest. Vabastus tähendab valitsuse jaoks saamata jäänud tulu, mida võib määruse (EL) 2020/672 rakendamise seisukohast pidada samaväärseks avaliku sektori kulutustega.

(6)

Füüsilisest isikust ettevõtjatele on ametiasutused ette näinud „tegevuse lõpetamise“ (st füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise täielik või osaline peatamine) hüvitise ja sellega kaasneva vabastuse sotsiaalmaksu tasumise kohustusest. Meetmega on ette nähtud igakuised maksed, kui ettevõte tuleb sulgeda või kui avatud ettevõtte käive on vähenenud rohkem kui 75 %.

(7)

Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „kuningliku dekreetseaduse nr 15/2020“ alusel ja „kuningliku dekreetseaduse nr 8/2020“ kohaldamisel on „ERTE“ programmis osalevatele töötajatele suunatud konkreetsed toetusmeetmed, mis koosnevad hüvitistest ja sotsiaalkindlustusmaksete vabastustest, ette nähtud ka nn „alalistele hooajatöötajatele“, kes ei ole COVID-19 puhangu tõttu saanud tööd kavandatud kuupäevadel jätkata.

(8)

Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „kuningliku dekreetseadusega nr 8/2019“, „kuningliku dekreetseadusega nr 12/2019“, „kuningliku dekreetseadusega nr 7/2020“ ja „kuningliku dekreetseadusega nr 25/2020“ on ette nähtud tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine (50 % võrra), et toetada „tööhõive säilitamist turismisektoris“ eriolukorra ajal ja pärast seda, säilitades samal ajal minimaalse taseme sotsiaalkaitse mitme kategooria töötajate jaoks. Arvestades kuu keskmist kogukulu ja nende isikute arvu, kelle jaoks ettevõtted on toetust saanud, on kulu inimese kohta keskmiselt ligikaudu 192 eurot kuus.

(9)

Samuti on Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „kuningliku dekreetseaduse nr 6/2020“ ja „kuningliku dekreetseaduse nr 13/2020“ alusel laiendatud tervisehüvitisi töötajatele, kes puuduvad töölt COVID-19 tõttu (ennetav isoleerimine või nakatumine). Meede sarnaneb tööõnnetuste puhul rakendatava kavaga (st hüvitised on suuremad ja neid maksab esimesest puudumispäevast alates sotsiaalkindlustusfond) ja hüvitiste ülemmäär on 75 % põhipalgast.

(10)

Hispaania vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Hispaania on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 23 803 573 600 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. Kulude suurenemine, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavaga „ERTE“ ning spetsiaalselt füüsilisest isikust ettevõtjatele ja turismisektori töötajatele suunatud muude samalaadsete meetmete rakendamisega, kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest kõnealuste kavadega hõlmatud toetusesaajate arv ning sellega seotud hüvitiste maht Hispaanias on väga järsult ja enneolematult suurenenud. Hispaania kavatseb suurenenud kulusid rahastada 1 660 000 000 euro ulatuses liidu vahenditest.

(11)

Kooskõlas määruse (EL) 2020/672 artikliga 6 on komisjon Hispaaniaga konsulteerinud ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, millele on osutatud 3. augusti 2020. aasta taotluses.

(12)

Seetõttu tuleks Hispaaniale anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(13)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(14)

Hispaania peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Hispaania neid kulutusi teinud.

(15)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Hispaania olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Eelkõige on laenusumma määratud nii, et oleks tagatud laenuportfelli suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete täitmine, nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/672,