COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi rahvaülikoolidele, rahvamajadele ja käsitööühendustele

Vastu võetud 23.09.2020 nr 25

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1.   Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi tingimused rahvaülikoolide, rahvamajade ja käsitööühenduste põhitegevusega seotud kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud, kompenseerimiseks.

  (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

  (3) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikkel 3 lõige 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (4) Määruse rakendamise eest vastutab Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja).

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud rahvaülikoolide, rahvamajade ja käsitööühenduste jätkusuutlikkuse tagamine.

  (2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud rahvaülikoolide, rahvamajade ja käsitööühenduste majanduslik jätkusuutlikkus.

§ 3.   Vähese tähtsusega abi

  (1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.

  (2) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määrusest ning konkurentsiseaduse § 33 sätestatust.

  (3) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.

  (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine

§ 4.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või kohaliku omavalitsuse üksus.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  2) tema 2019. a majandustegevusest laekunud tulu ja erasektori toetus kokku moodustab vähemalt 10% kogutuludest, kuid mitte vähem kui 6000 eurot rahvaülikoolist taotleja puhul, mitte vähem kui 1000 eurot käsitööühendusest taotleja puhul ning mitte vähem kui 30000 eurot rahvamajast taotleja puhul. Omatulu osakaalu arvutamisel kogutuludest ei võeta arvesse ühekordseid sihtotstarbelisi eraldisi, remondi- ja investeeringutoetusi;
  3) tal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud;
  4) tal ei ole maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruande esitamine võlga;
  5) rahvamajast taotleja on kultuurimaja või kultuurikeskus või rahvamaja, kelle põhikirjaline tegevus on seotud kultuuriloomega ja kultuurist osasaamisega;
  6) käsitööühendusest taotleja on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu liige;
  7) rahvaülikoolist taotleja on täienduskoolitusasutus, millel on kindel tegevuskoht ja mis pakub pidevalt täienduskoolitust vähemalt kolmes täienduskoolituse õppekavarühmas ning kes kuulub Eesti Rahvaülikoolide Liitu;
  8) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja suhtes varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata.

§ 5.   Nõuded taotlusele

  Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) üldandmed taotleja kohta;
  2) teave, kui taotleja on taotlenud samadele vältimatutele püsikuludele toetust samal ajal mitmest COVID-19 abimeetmest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  3) eriolukorra eelne 2020. a eelarve, sealhulgas kõik tulud ja kulud, investeeringud ja muud kohustused võrdluses eriolukorra mõjusid arvestava 2020. a korrigeeritud eelarvega;
  4) seletuskiri eelarve juurde, milles käsitletakse muutuseid tulude ja kulude struktuuris, sealhulgas summaliselt, mis on hinnanguline tulude langus kitsalt eriolukorra ajal; kulude struktuuris ülevaade kokkuhoiu kohtadest ja muudest kulude muutustest, sealhulgas mitte põhitegevusega seotud tegevustega kaasnevad kulud ja tulud;
  5) käesoleva lõike punktis 4 nimetatud seletuskirjas sisuline ülevaade tegevusplaani muutustest ja selle mõjust eelarvele ja tegevuse jätkusuutlikkusele;
  6) käesoleva lõike punktis 4 nimetatud seletuskirjas teave Eesti Töötukassa töötasu hüvitise meetmest saadud hüvitise suuruse kohta või kui meetmesse ei pöördutud või sinna ei kvalifitseerutud, siis vastav põhjendus;
  7) taotlejaks olev juriidiline isik, välja arvatud riigi raamatupidamiskohustuslane, esitab tõendatud info 2019. a majandustegevusest laekuva tulu suuruse kohta kogutuludest. Tõendada saab raamatupidamisprogrammi väljavõtte või majandusaasta aruande või selle projekti või maksuameti tõendi või statistikabaasi info alusel;
  8) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

§ 6.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister.

  (2) Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

  (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist.

  (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblik kulu on vältimatu kulu, mis on põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, on kooskõlas õigusaktidega, on tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

  (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, eelarveprognoosi kohaselt realistlik, vajalik ja tõhus käesoleva määruse § 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks.

  (3) Mitteabikõlblik kulu on
  1) kulu, mis ei ole seotud põhitegevusega;
  2) kulu, mis ei ole seotud vältimatute kuludega;
  3) kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi;
  4) mitterahaline kulu;
  5) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest või kindlustuslepingu alusel;
  6) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
  7) rahatrahv ja rahaline karistus;
  8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu.

§ 8.   Abikõlblikkuse periood

  Abikõlblikkuse periood on 1. märts 2020 kuni 31. detsember 2020.

§ 9.   Toetuse suurus

  (1) Toetuse maksimaalne summa vähese tähtsusega abina on 200 000 eurot taotleja kohta.

  (2) Toetuse summa leitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse põhjendatud maksimaalsete vajaduste kogusumma ja taotlusvooru eelarve vahe. Taotleja põhjendatud maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud vajaduste kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne taotlusvooru eelarvega.

4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine

§ 10.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

  (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 4 lõikes 1 ja/või lõikes 2 toodud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

  (3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse § 34 sätestatud korras.

  (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse § 4, 5 ja 7 sätestatud nõuded.

§ 11.   Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele.

  (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja nõusolekut ei küsita, kui taotluse osaline rahuldamine on tingitud käesoleva määruse § 9 lõikes 2 toodud toetuse jaotamise metoodikast või kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

  (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada registrist või andmeallikast.

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
  1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse § 4 ja 5 sätestatud tingimustele või taotletud toetuse summa ei vasta käesoleva määruse § 7 sätestatule või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
  2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;
  4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.

  (7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 12.   Vaide esitamine

  (1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

  (2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.

§ 13.   Toetuse maksmine

  (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

  (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine

§ 14.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal.

  (2) Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu.

  (3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates.

  (4) Aruanne peab sisaldama
  1) tegevusaruannet toetuse mõjust toetuse saaja jätkusuutlikkusele;
  2) informatsiooni reaalse 2020. a eelarve täitmise kohta.

§ 15.   Toetuse tagasinõudmine

  (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
  1) aruandest selgub, et toetuse saaja tegevus oli ilma toetuseta jätkusuutlik;
  2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  3) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
  5) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
  6) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

  (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti.

  (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.

6. peatükk Määruse rakendamine

§ 16.   Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse alates 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2020.a.