Lihtotsing

a)

„Atlandi ookeani idaosa“ – Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) (2) alapiirkonnad 7, 8, 9 ja 10, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (3) III lisas, ning FAO (4) rajoon 34.1.2;

b)

„Vahemeri“ – FAO alapiirkonnad 37.1, 37.2 ja 37.3 ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (5) I lisas määratletud geograafilised alapiirkonnad 1–27;

c)

„Aadria mere põhjaosa“ ja „Aadria mere lõunaosa“ – geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

d)

„Sitsiilia väin“ – geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

e)

„Joonia meri“ – geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

f)

„Levandi meri“ – geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

g)

„Alboráni meri“ – geograafilised alapiirkonnad 1–3, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas.

—

hariliku tuuni püük (sealhulgas harrastuspüük) Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel;

—

mõõkkalapüük (sealhulgas harrastuspüük) Vahemerel;

—

pikkuim-tuuni püük Vahemerel;

—

sardiini- ja anšoovisepüük Aadria mere põhja- ja lõunaosas;

—

euroopa merluusi (Merluccius merluccius) püük Sitsiilia väinas ja GFCMi alapiirkondades 1, 5, 6, 7 ja 9, 10, 11 ning Aadria mere põhjaosas ja Aadria mere lõunaosas;

—

roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) püük Sitsiilia väinas ja GFCMi alapiirkondades 1, 5, 6 ja 9, 10, 11 ning Aadria mere põhjaosas ja Aadria mere lõunaosas;

—

hariliku süvameregarneeli püük Levandi ja Joonia merel;

—

punaka aristiidi (Aristeus antennatus) püük GFCMi alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7 ning Sitsiilia väinas;

—

hiidlehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) püük GFCMi alapiirkondades 9, 10 ja 11 ning Sitsiilia väinas;

—

norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püük GFCMi alapiirkondades 5, 6, 9 11 ning Aadria mere põhjaosas ja Aadria mere lõunaosas;

—

hariliku meripoisuri (Mullus barbatus) püük GFCMi alapiirkondades 1, 5, 6, 7, 9, 10, 11 ning Aadria mere põhjaosas ja Aadria mere lõunaosas;

—

besuugopüük Alboráni merel;

—

hariliku merikeele püük GFCMi alapiirkonnas 17;

—

punakoralli püük Vahemerel;

—

hariliku kuldmakrelli püük Vahemere rahvusvahelistes vetes;

—

liiki Anguilla kuuluva euroopa angerja püük Vahemere liidu vetes;

—

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustusega hõlmatud liikide püük.

a)

Inspekteerimine merel

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % merel tehtavatest inspekteerimistest (v.a õhuseire) läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.

b)

Inspekteerimine lossimisel (inspekteerimine sadamates ja enne esmamüüki)

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % lossimisel tehtavatest inspekteerimistest läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.

c)

Mõrdade ja kalakasvanduste inspekteerimine seoses hariliku tuuni varude püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel

Igal aastal inspekteeritakse 100 % sumpadesse paigutamise ja üleviimise toimingutest (sh kalade vabakslaskmine) mõrdade ja kalakasvanduste juures.

—

hariliku kammelja püük Mustal merel;

—

kilu püük Mustal merel;

—

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustusega hõlmatud liikide püük.

a)

inspekteerimine merel:

igal aastal viiakse vähemalt 60 % merel tehtavatest inspekteerimistest (v.a õhuseire) läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud;

b)

inspekteerimine lossimisel (inspekteerimine sadamates ja enne esmamüüki):

igal aastal viiakse vähemalt 60 % lossimisel tehtavatest inspekteerimistest läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.