ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1303, 14. juuli 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses kriteeriumidega, mida ESMA peaks arvesse võtma, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib tõenäoliselt selleks saada 
Euroopa Komisjon 14.07.2020 määrus number 1303; jõustumiskuupäev 22.09.2020

redaktsioon 22.09.2020

21.9.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 305/7


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1303,

14. juuli 2020,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses kriteeriumidega, mida ESMA peaks arvesse võtma, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib tõenäoliselt selleks saada

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõike 2a teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kolmanda riigi keskse vastaspoole poolt liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsusele kujutatava süsteemse riski hindamisel peaks ESMA arvestama mitut objektiivset kvantitatiivset ja kvalitatiivset näitajat, mis põhjendavad tema otsust määrata kolmanda riigi keskne vastaspool esimese või teise taseme vastaspooleks. Ta peaks arvesse võtma ka tingimusi, millest komisjon võis oma samaväärsust kinnitava otsuse tegemisel lähtuda. Kolmanda riigi keskse vastaspoole riskiprofiili hinnates peaks ESMA kindlasti arvestama objektiivseid ja läbipaistvaid kvantitatiivseid tegevusnäitajaid, mis iseloomustavad liidus asutatud kliirivate osaliste või liidu vääringutes nomineeritud instrumentidega seotud äritegevust hindamise ajal. Kuna ESMA peab keskse vastaspoole äritegevust terviklikult hindama, siis peaks see hindamine peegeldama riski, mida konkreetne keskne vastaspool võib kujutada liidu finantsstabiilsusele.

(2)

Täpsustades kriteeriume, mida ESMA peab kolmanda riigi keskse vastaspoole taseme kindlaks tegemisel arvesse võtma, tuleks kaaluda keskse vastaspoole kliiritud tehingute laadi, sealhulgas nende keerukust, riskiprofiili ja keskmist lunastamise tähtaega, asjaomaste turgude läbipaistvust ja likviidsust ning seda, kui suures ulatuses on keskse vastaspoole kliirimistegevus nomineeritud eurodes või muus liidu vääringus. Sellega seoses võivad mõnede kolmandate riikide reguleeritud turgudel noteeritud ja täidetavate toodete (nagu põllumajandustooted) teatud omadused, mis on seotud asjaomases kolmandas riigis peamiselt selliseid kohalikke finantssektoriväliseid vastaspooli teenindavate turgudega, kes maandavad oma äririske nende lepingute abil, kujutada endast väheolulist riski liidu kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele, kuna nende süsteemne seotus ülejäänud finantssüsteemiga on väike.

(3)

Riigid, kus keskne vastaspool tegutseb, tema osutatavate teenuste ulatus, tema kliiritavate finantsinstrumentide omadused ja kliiritavad mahud on keskse vastaspoole äritegevuse keerukuse objektiivsed näitajad. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis a sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel peaks ESMA osutama tähelepanu keskse vastaspoole omandi-, tegevus- ja organisatsioonilisele struktuurile, keskse vastaspoole osutatavate kliirimisteenuste valikule, laadile ja keerukusele ning ulatusele, milles need teenused on liidus asutatud kliirivatele liikmete ja klientide (kliirivad osalised) jaoks olulised. Kuna keskse vastaspoole süsteemset olulisust tuleks terviklikult hinnata, peaks ESMA kindlasti eraldi arvestama keskse vastaspoole liidu vääringutes elluviidava äritegevuse osakaalu ja keskse vastaspoole liidus asutatud kliirivate osalistega seotud äritegevuse osakaalu. Liidu seisukohast tõenäolisemalt süsteemselt olulise keskse vastaspoole puhul on tähtis, et ESMA hindaks selle konsolideerimisgrupi struktuuri ja omandvormi, millesse keskne vastaspool võib kuuluda, et teha kindlaks, kas liidu huvid on ohus. Samuti tuleks hinnata sellise keskse vastaspoole teenindatavate turgude sügavust, likviidsust ja läbipaistvust, et ESMA-l oleks võimalik paremini mõista riski, mida vastaspool liidus asutatud kliirivatele liikmetele kohustuste täitmata jätmise haldamiseks korraldatud oksjonite korral kujutab.

(4)

Keskse vastaspoole kapital ja kliirivate osaliste rahalised vahendid ning nende antud tagatiste liik ja laad on äärmiselt olulised elemendid, mida tuleb arvestada, kui hinnatakse keskse vastaspoole vastupanuvõimet negatiivsele arengule. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis b sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel peaks ESMA-l seega olema ülevaade rahalistest vahenditest, mis on kesksele vastaspoolele kättesaadavad seoses nii kohustuste täitmata jätmise kui ka muude juhtudega. ESMA peaks samuti arvesse võtma, kas need vahendid on tagatud, tagamata, eraldatud, eraldamata, rahastatud või mitte rahastatud, ning arvestama vahendeid, mida keskne vastaspool kasutab õiguskindluse ja usalduse tagamiseks tema tehtavate maksete arveldamise ja käsitletava tagatise puhul. Lõpetuseks peaks ESMA arvestama, kas jurisdiktsioonis, milles tunnustust taotlev keskne vastaspool tegutseb, on olemas kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik, ning edasi seda, milline on selle laad ja mõju. Sellist finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistikku tuleks hinnata rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniste ja põhinõuetega võrreldes. Arveldus- ja likviidsusriski hindamisel peaks ESMA pöörama erilist tähelepanu nendele kesksetele vastaspooltele, kes on tõenäoliselt süsteemsed, et hinnata, kui turvaline on selliste kesksete vastaspoolte juurdepääs likviidsusele, ning likviidsuspingeid liidu vääringutele. Kuigi maksete ja arvelduste turvalisust on võimalik hajusraamatu tehnoloogia või muu uue tehnoloogia abil tugevdada, peaks ESMA tähelepanu pöörama lisariskile, mida see võib keskse vastaspoole jaoks kujutada, eriti küberriskile.

(5)

Keskse vastaspoole poolt kliirivatele osalistele tema teenustele juurdepääsuks kehtestatud tingimuste laad ja nende kliirivate osaliste omavahelised seosed võivad määrata, kuidas nende osalistega seotud negatiivsed sündmused keskset vastaspoolt mõjutada võivad. Seega peaks ESMA määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis c sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel tegema võimalikult suures ulatuses kindlaks keskse vastaspoole kliirivate osaliste identiteedi, eriti siis, kui keskne vastaspool osutab teenuseid liidus asutatud kliirivatele osalistele. ESMA peaks samuti kindlaks tegema selle keskse vastaspoole kliirivate osaliste või kliirivate osaliste konsolideerimisgrupi vastava turuosa või suhtelise olulisuse. Niivõrd kui see on vajalik, et hinnata tema võimalikku mõju kliiriva liikmeskonna struktuurile, peaks ESMA hindama tingimusi ja võimalusi, millega keskne vastaspool annab juurdepääsu oma kliirimisteenustele. Tõenäoliselt liidu jaoks süsteemse keskse vastaspoole korral peaks ESMA hindama, kas õiguslikud ja usaldatavusnõuded, mille keskne vastaspool oma kliirivatele liikmetele kehtestab, on piisavalt ranged.

(6)

Keskse vastaspoole tegevuse katkemise korral võivad kliirivad osalised olla sunnitud otseselt või kaudselt kasutama teiste kesksete vastaspoolte osutatavaid sarnaseid või samasuguseid teenuseid. Selleks et hinnata tunnustamist taotleva keskse vastaspoole suhtelist olulisust, peaks ESMA määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis d sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel kindlaks tegema, kas kliirivatel osalistel on võimalik kõik selle keskse vastaspoole pakutavad kliirimisteenused asendada teiste kesksete vastaspoolte osutatavate teenustega, eriti kui need alternatiivsed kesksed vastaspooled on liidus tegevusloa saanud või seal tunnustatud. Kui liidus asutatud kliirivad liikmed ja kliendid saavad kliirida ainult teatud tooteid, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust, ühes kolmanda riigi keskses vastaspooles, siis peaks ESMA selle keskse vastaspoole süsteemset olulisust väga tähelepanelikult kaaluma.

(7)

Kesksed vastaspooled võivad olla mitmel viisil seotud teiste finantsinfrastruktuuridega, nagu teised kesksed vastaspooled või väärtpaberite keskdepositooriumid. Nende sidemete katkemine võib keskse vastaspoole head toimimist negatiivselt mõjutada. Seega peaks ESMA määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis e sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel hindama kuivõrd on keskne vastaspool teiste finantsturu infrastruktuuride või finantseerimisasutustega seotud viisil, mis võib liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsust mõjutada. Seda tehes peaks ESMA osutama erilist tähelepanu vastastikustele seostele ja vastastikusele sõltuvustele liidus asuvate üksustega. Lõpetuseks peaks ESMA tuvastama ja hindama keskse vastaspoole allhangitud teenuste iseloomu ja riski, mida selline korraldus võib kesksele vastaspoolele kujutada juhul, kui nende tegevus mistahes põhjusel katkeks või halveneks.

(8)

Kui objektiivsete kvantitatiivsete näitajate abil kindlaks tehtud keskse vastaspoole risk liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja klientidele on oluline, peaks ESMA iga kriteeriumi lisaelemente hindama. Mida rohkematele neist näitajatest keskne vastaspool vastab, seda suurem on tõenäosus, et ESMA jõuab järeldusele, et keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline.

(9)

Käesolev delegeeritud määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2099 (2) kiirem elluviimine.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Keskse vastaspoole äritegevuse laad, ulatus ja keerukus

1.   Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis a sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel hindab ESMA järgmisi elemente:

a)

riigid, kus keskne vastaspool teenuseid osutab või kavatseb neid osutada;

b)

mil määral keskne vastaspool osutab peale kliirimisteenuste ka teisi teenuseid;

c)

keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide liik;

d)

kas määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 4 sätestatud kohustus kehtib keskse vahepoole kliiritud või kliiritavatele finantsinstrumentidele;

e)

keskse vastaspoole poolt ühe aasta jooksul kliiritud keskmised väärtused järgmistel tasanditel:

i)

keskse vastaspoole tasand;

ii)

iga sellise kliiriva liikme tasand, kes on liidus asutatud üksus või liidus konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus;

iii)

selliste kliirivate liikmete tasand, kes on asutatud liidust väljaspool või ei kuulu liidus konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi, kui nad kliirivad liidus asutatud klientide ja kaudsete klientide nimel (kokku);

f)

kas keskne vastaspool on oma riskiprofiili rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite alusel või muud moodi hinnanud, kasutatud metoodika ja hindamise tulemus.

2.   Lõike 1 punkti e kohaldamisel hindab ESMA järgmisi väärtusi eraldi:

a)

väärtpaberitehingute korral (sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 (3) kohased väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) avatud positsioonide või avatud kogupositsiooni väärtus;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) tähenduses reguleeritud turul kaubeldavate tuletistehingute korral avatud kogupositsiooni väärtus või käive;

c)

börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute korral tinglikud tasutavad bruto- ja netosummad.

Neid väärtusi hinnatakse vääringu ja varaklassi kohta.

3.   Artiklis 6 nimetatud mistahes näitajate esinemisel hindab ESMA peale selle artikli lõikes 1 nimetatud elementide ka järgmisi elemente:

a)

keskse vastaspoole omandistruktuur;

b)

kui keskne vastaspool kuulub mõne teise finantsturu infrastruktuuriga, nagu teine keskne vastaspool või väärtpaberite keskdepositoorium, samasse konsolideerimisgruppi, siis selle grupi organisatsioonistruktuur, kuhu keskne vastaspool kuulub;

c)

kas keskne vastaspool osutab kliirimisteenuseid liidus asutatud klientidele või kaudsetele klientidele liidust väljaspool asutatud kliirivate liikmete kaudu;

d)

teenindatavate turgude iseloom, sügavus ja likviidsus ning turuosalistele kättesaadav teave piisavate hinnaandmete ning üldtunnustatud ja usaldusväärsete hinnastamisallikate kohta;

e)

kas pakkumused, kauplemiseelsed ostu- ja müügihinnad ning kauplemishuvide sügavus avalikustatakse;

f)

kas keskse vastaspoole teenindatud turgudel või neist väljaspool tehtud või sõlmitud tehingute kauplemisjärgne hind, maht ja aeg avalikustatakse.

Artikkel 2

Keskse vastaspoole maksejõuetuse või tegevuse katkemise mõju

1.   Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis b sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel hindab ESMA järgmisi elemente:

a)

keskse vastaspoole kapital, sealhulgas jaotamata kasum ja reservid;

b)

keskse vastaspoole vastu võetud ja hoitud tagatise liik ja summa, kohaldatud väärtuskärped, nende väärtuskärbete metoodika, vääringud, milles tagatis on nomineeritud, ja ulatus, milles tagatise on andnud üksused, kes on asutatud liidus või kes kuuluvad liidus konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi;

c)

ESMA hindamisele eelnenud 365 päeva pikkusel perioodil ühel päeval keskse vastaspoole saadud tagatiste maksimaalne summa;

d)

ESMA hindamisele eelnenud 365 päeva pikkusel perioodil igalt kliirivalt liikmelt, kes on liidus asutatud üksus või liidus konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus, ühel päeval keskse vastaspoole saadud tagatiste maksimaalne summa varaklassi või vajaduse korral eraldatud tagatisfondi kohta;

e)

vajaduse korral keskse vastaspoole iga tagatisfondi kohta ESMA hindamisele eelnenud 365 päeva pikkusel perioodil ühe päeva maksimaalsed sissemaksed tagatisfondi, mida keskne vastaspool nõudis ja hoidis;

f)

vajaduse korral keskse vastaspoole iga tagatisfondi kohta ESMA hindamisele eelnenud 365 päeva pikkusel perioodil ühe päeva maksimaalsed sissemaksed tagatisfondi, mida keskne vastaspool igalt kliirivalt liikmelt, kes on liidus asutatud üksus või liidus konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus, nõudis ja hoidis;

g)

hinnanguline suurim maksekohustus ühel päeval kokku ja igas liidu vääringus, mille ühe või kahe suurima kliiriva liikme (ja nende sidusettevõtjate) kohustuste täitmata jätmine põhjustaks ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes;

h)

keskse vastaspoole likviidsete rahaliste vahendite summa kokku ja eraldi iga liidu vääringu kohta ning nende jaotus ressursiliigi alusel, sealhulgas sularahahoiused, eraldatud või eraldamata ressursid;

i)

kesksele vastaspoolele liidus asutatud või liidus konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste eraldatud likviidsete rahaliste vahendite kogusumma.

2.   Artiklis 6 nimetatud mistahes näitajate esinemisel hindab ESMA peale selle artikli lõikes 1 nimetatud elementide ka järgmisi elemente:

a)

liidus asutatud või liidus konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi kuuluvate likviidsuse pakkujate eraldatud likviidsete rahaliste vahendite kogusumma;

b)

liidu vääringus sissetulevate ja väljaminevate maksete keskmised ja suurimad summaarsed päevaväärtused;

c)

ulatus, milles keskpanga raha kasutatakse arveldamiseks ja maksete tegemiseks, või kas arveldamiseks või maksete tegemiseks kasutatakse teisi üksuseid;

d)

ulatus, milles keskne vastaspool rakendab oma arveldamise/maksete tegemise protsessis tehnoloogiat, näiteks hajusraamatu tehnoloogiat;

e)

keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kava;

f)

kesksele vastaspoolele kohalduv kriisilahenduse kord;

g)

kas selle keskse vastaspoole jaoks on loodud kriisiohjerühm.

Artikkel 3

Keskse vastaspoole kliiriva liikmeskonna struktuur

1.   Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis c sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel hindab ESMA järgmist:

a)

kliiriv liikmeskond, ja kui see teave on kättesaadav, kas ja millised liidus asutatud või liidus konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi kuuluvad kliendid või kaudsed kliendid kasutavad keskse vastaspoole kliirimisteenuseid, ning

b)

eri võimalused keskse vastaspoole teenustele juurde pääsemiseks (sealhulgas liikmeskonna ja otsese ligipääsu eri mudelid klientidele), mistahes juurdepääsu andmise, sellest keeldumise või selle lõpetamise tingimused.

2.   Artiklis 6 nimetatud mistahes näitajate esinemisel hindab ESMA peale selle artikli lõikes 1 nimetatud elementide ka konkreetselt õiguslikke ja usaldatavusnõudeid, mille keskne vastaspool on kliirivatele liikmetele oma kliirimisteenustele juurdepääsu võimaldamiseks kehtestanud.

Artikkel 4

Teiste kesksete vastaspoolte osutatavad alternatiivsed kliirimisteenused

1.   Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis d sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel hindab ESMA, kas liidus asutatud kliirivatel liikmetel ja klientidel on võimalik mõnele või kõigile keskse vastaspoole osutatavatele kliirimisteenustele juurde pääseda teiste kesksete vastaspoolte kaudu ja kas nendel kesksetel vastaspooltel on määruse artiklites 14 ja 25 sätestatud tegevusluba või tunnustus.

2.   Artiklis 6 nimetatud mistahes näitajate esinemisel hindab ESMA peale selle artikli lõikes 1 nimetatud elementide ka seda, kas keskse vastaspoole osutatavad teenused on seotud tuletisinstrumentide liigiga, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 4 sätestatud kliiringukohustust.

Artikkel 5

Keskse vastaspoole suhted, vastastikune sõltuvus või muu koostoime

1.   Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis e sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel hindab ESMA keskse vastaspoole edasiantud ülesannete, teenuste või tegevust ulatust.

2.   Artiklis 6 nimetatud mistahes näitajate esinemisel hindab ESMA peale selle artikli lõikes 1 nimetatud elementide ka järgmisi elemente:

a)

võimalik mõju, mida edasiantud ülesannete täitja, teenuste osutaja või tegevuste tegija võimetus täita oma edasiandmise kokkulepetest tulenevaid kohustusi avaldaks liidule või ühele või mitmele selle liikmesriigile;

b)

kas keskne vastaspool teenindab liidus asutatud kauplemiskohti;

c)

kas kesksel vastaspoolel on koostalituskokkuleppeid või risttagatise andmise lepinguid liidus asutatud kesksete vastaspooltega või kas ta on teiste liidus paiknevate finantsturu infrastruktuuridega, nagu väärtpaberite keskdepositooriumid või maksesüsteemid, seotud või osaleb nendes.

Artikkel 6

Liidus asutatud kliirivate liikmete ja klientide minimaalne riskipositsiooni näitajad keskse vastaspoole suhtes

1.   Artiklite 1–5 tähenduses on näitajad järgmised:

a)

väärtpaberitehingute maksimaalne avatud kogupositsioon, sealhulgas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, või liidu vääringutes nomineeritud börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid, mille keskne vastaspool kliiris ühe aasta jooksul enne hindamist või kavatseb kliirida hindamisele järgneva aasta jooksul, ületab 1 000 miljardit eurot;

b)

maksimaalne tinglik tasutav summa liidu vääringutes nomineeritud börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute eest, mille keskne vastaspool kliiris ühe aasta jooksul enne hindamist või kavatseb kliirida hindamisele järgneva aasta jooksul, ületab 1 000 miljardit eurot;

c)

kliirivatel liikmetel, kes on liidus asutatud või liidus konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused, keskse vastaspoole juures olevate kontodega seotud keskmise koondtagatise nõue ja tagatisfondi maksed, mille keskne vastaspool on arvestanud netopõhiselt kliiriva liikme konto tasandil hindamisele eelneva kahe aasta jooksul, ületab 25 miljardit eurot;

d)

liidus asutatud või liidus konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste hinnanguline suurim maksekohustus arvutatuna hindamisele eelneva ühe aasta jooksul, mis tuleneks vähemalt kahe suurima kliiriva liikme (ja nende sidusettevõtjate) kohustuste täitmata jätmisest ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes, ületab 3 miljardit eurot.

Punkti d kohaldamisel liidetakse maksekohustuses kulukohustused kõigis liidu vääringutes, konverteerides need vajaduse korral eurodesse.

2.   ESMA võib artiklis 1–5 sätestatud kriteeriumide alusel kindlaks teha, et kolmanda riigi keskne vastaspool on teise taseme keskne vastaspool, üksnes siis, kui viimane vastab vähemalt ühele lõikes 1 toodud näitajale.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2099, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega (ELT L 322, 12.12.2019, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).


Top