AVALDATUD :
RT I 1997, 1, 2
REDAKTSIOON :
RK s 04.05.2006 jõust.11.06.2006
RT I 2006, 25, 184
RK s 05.05.98 jõust.07.06.98
RT I 1998, 47, 696
KAASOMANDIS OLEVA ELAMU MÕTTELISE OSA ERASTAMISE SEADUS
Vastu võetud 11. detsembril 1996. a.
Paragrahv 1. Seaduse ülesanne
Käesoleva seadusega määratakse kindlaks mõttelise osa
erastamise objekt, subjektid ja erastamise tingimused
kaasomandis olevas elamus, kui elamu üks kaasomanik on riik või
kohalik omavalitsusüksus, samuti äriühing, kelle kõik aktsiad
või osad kuuluvad riigile või kohalikule omavalitsusüksusele,
või eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44,
671; 57, 979; 1996, 2, 28) paragrahv 6 punktides 4-6 märgitud
erastamise kohustatud subjekt.
Paragrahv 2. Erastamise objekt ja erastamise
ettevalmistamine
(1) Käesoleva seaduse järgi on erastamise objektiks
kaasomandis oleva elamu mõtteline osa, mille omanik on riik või
kohalik omavalitsusüksus, samuti äriühing, kelle kõik aktsiad
või osad kuuluvad riigile või kohalikule omavalitsusüksusele,
või eluruumide erastamise seaduse paragrahv 6 punktides 4-6
nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjekt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kaasomandis
oleva elamu mõtteline osa erastatakse käesoleva seaduse järgi
siis, kui kaasomanikud ei sõlmi elamu reaalosadeks jagamise
kokkulepet või kui kaasomandis olevat elamut ei ole reaalosadeks
jagatud kohtuotsusega.
(3) Elamuks käesoleva seaduse mõttes loetakse hoonet, mille
eluruumide üldpind on võrdne või suurem selles hoones asuvate
mitteeluruumide üldpinnaga.
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud kaasomandi
puhul võivad kaasomanikud elamu jagamises reaalosadeks
asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976;
1996, 45, 848; 51, 967) järgi kokku leppida kahe aasta jooksul
pärast käesoleva seaduse jõustumist.
(RK s 05.05.98 jõust.07.06.98 - RT I 1998, 47, 696)
(5) Pärast käesoleva seaduse jõustumist tekkinud kaasomandi
puhul võivad kaasomanikud elamu jagamises reaalosadeks
asjaõigusseaduse järgi kokku leppida ühe aasta jooksul, arvates
kaasomandi tekkimisest.
(RK s 05.05.98 jõust.07.06.98 - RT I 1998, 47, 696)
(6) Kaasomandis oleva elamu reaalosadeks jagamise
kokkulepete sõlmimiseks määrab vastav riigiasutus, kohalik
omavalitsusüksus või eluruumide erastamise seaduse paragrahv 6
punktides 4-6 nimetatud erastamise kohustatud subjekt volitatud
isiku, kes võib vastavaid kokkuleppeid sõlmida ja nendele alla
kirjutada.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kaasomandis
oleva elamu mõttelist osa võib erastada enne käesoleva
paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja saabumist
tingimusel, et elamu kõik kaasomanikud on esitanud käesoleva
seaduse paragrahvis 3 nimetatud kohustatud subjektile
notariaalselt tõestatud avalduse, et nad ei nõua elamu
reaalosadeks jagamist.
(8) Kui elamu kaasomanik on esitanud kohtusse hagi elamu
jagamiseks reaalosadeks, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1
märgitud kaasomandis oleva elamu mõttelist osa erastada pärast
sellekohase kohtulahendi jõustumist.
(9) Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib
kaasomandis olevas elamus kindlaks määrata riigile kuuluva elamu
mõttelise osa, mis ei kuulu erastamisele. Kohaliku omavalitsuse
volikogu võib kaasomandis olevas elamus eluruumide erastamise
seaduse paragrahv 3 lõikes 8 sätestatud tingimustel kindlaks
määrata munitsipaalomandis, samuti antud kohaliku
omavalitsusüksuse territooriumil asuva põllumajandusreformi
seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996,
48, 945) paragrahvis 3 sätestatud põllumajandusreformi
kohustatud subjekti ning Eesti Vabariigi seaduse
"Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike
organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta"
(RT 1992, 24, 337; 1993, 11, 173; RT I 1996, 2, 28) paragrahv 2
lõikes 3 sätestatud taasriigistamise kohustatud subjekti omandis
oleva elamu mõttelise osa, mis ei kuulu erastamisele.
(10) Käesolev seadus ei laiene elamu mõttelise osa
erastamisele, kui kaasomand on tekkinud eluruumide või
mitteeluruumide erastamisest.
Paragrahv 3. Erastamise kohustatud subjekt
Erastamise kohustatud subjektiks käesoleva seaduse alusel
on eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud
eluruumide erastamise kohustatud subjekt.
Paragrahv 4. Erastamise õigustatud subjekt
(1) Käesoleva seaduse alusel on erastamise õigustatud
subjektiks:
1) esimese eelistusena kaasomandis oleva elamu üürnik või
üks temaga alaliselt koos elav täisealine perekonnaliige
vastavalt eluruumide erastamise seaduse paragrahv 4 punktis 1
sätestatud tingimustele;
2) teise eelistusena elamu kaasomanik, kui ta ei ole
eluruumide erastamise kohustatud subjekt;
3) erastamisel avalikul enampakkumisel füüsiline isik või
Eestis registreeritud juriidiline isik.
(2) Käesoleva seaduse alusel ei ole erastamise õigustatud
subjektiks eluruumide erastamise kohustatud subjekt.
Paragrahv 5. Erastamine üürnikele
(1) Erastamise objektiks olev mõtteline osa elamust
erastatakse osade kaupa nende suuruse järjekorras, alustades
kõige väiksemast osast. Kohustatud subjekt määrab vastavad osad
iga korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide üldpinna suhtena.
Nende osade summa ei tohi olla suurem, kui on erastamise
objektiks olev mõtteline osa elamust. Erastamise objekt, mis on
väiksem kui väikseima korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide
üldpinna suhe, ning see osa erastamise objektist, mis moodustub
erastamise objekti ja käesoleva lõike tingimustele vastavalt
määratud mõtteliste osade summa vahena, erastatakse käesoleva
seaduse paragrahv 6 alusel. Iga esimest eelistust omav isik saab
osta ainult ühe osa erastamise objektist.
(2) Erastamise kohustatud subjekt (paragrahv 3) teatab ühe
kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse paragrahv 2 lõigetes 4 ja
5 sätestatud tähtaja saabumisest või lõigetes 7 ja 8 sätestatud
tingimuste kehtima hakkamisest, kirjalikult allkirja vastu
kõikidele kaasomandis oleva elamu esimest eelistust omavatele
üürnikele nende eesõigusest osta elamu mõtteline osa. Kirjalikus
teates peavad olema andmed erastatavate mõtteliste osade suuruse
ja alghinna kohta.
(3) Kirjalik avaldus erastamises osalemiseks tuleb esimest
eelistust omaval õigustatud subjektil esitada ühe kuu jooksul
kirjaliku teate saamise päevast arvates. Posti teel saadetud
avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks, kui see kannab tähtaja
viimase päeva kuupäevaga postitemplit. Kirjalikus avalduses
tuleb esimest eelistust omaval õigustatud subjektil näidata,
millistele osadele erastamise objektiks olevast mõttelisest
osast ta ostutaotluse esitab.
(4) Kui üht erastamise objekti osa taotleb mitu esimest
eelistust omavat isikut, korraldatakse selle osa erastamiseks
avalduse esitanud isikute vahel enampakkumine Vabariigi
Valitsuse kehtestatud korras.
Paragrahv 6. Erastamine kaasomanikele
(1) Kui erastamisel esimest eelistust omavad isikud
puuduvad või kui erastamise objekt on väiksem kui väikseima
korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide üldpinna suhe, teatab
erastamise kohustatud subjekt (paragrahv 3) kirjalikult allkirja
vastu erastamisel teist eelistust omavatele isikutele nende
ostueesõigusest ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse
paragrahv 2 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja saabumisest või
lõigetes 7 ja 8 sätestatud tingimuste kehtima hakkamisest. Kui
erastamisel esimest eelistust omavad isikud ei soovi erastamise
objekti ühegi osa suhtes ostueesõigust kasutada, informeeritakse
kaasomanikke nende ostueesõigusest ühe kuu jooksul pärast seda,
kui selgub, et esimest eelistust omavad isikud ostueesõigust ei
kasuta. Esimest eelistust omavatele isikutele erastamata jäänud
osa ostueesõigusest informeeritakse elamu kõiki kaasomanikke ühe
kuu jooksul pärast esimest eelistust omavate isikutega sõlmitud
ostu-müügilepingute jõustumist. Kirjalikus teates peavad olema
andmed erastamisele kuuluva mõttelise osa suuruse ja alghinna
kohta.
(2) Kirjalik avaldus erastamises osalemiseks tuleb elamu
kaasomanikul esitada ühe kuu jooksul kirjaliku teate saamise
päevast arvates. Posti teel saadetud avaldus loetakse
tähtaegselt esitatuks, kui see kannab tähtaja viimase päeva
kuupäevaga postitemplit.
(3) Kui elamu mõttelise osa ostmiseks on avalduse esitanud
enam kui üks kaasomanikest, korraldatakse avalduse esitanud
isikute vahel enampakkumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud
korras.
Paragrahv 7. Erastamine avalikul enampakkumisel
(1) Kui erastamise objekti või selle osa ei ole erastatud
selleks ostueesõigust omavatele isikutele, erastatakse see
avalikul enampakkumisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(2) Teade avaliku enampakkumise kohta avaldatakse ühes
üleriigilises päevalehes vähemalt üks kuu enne enampakkumist.
Teade peab sisaldama andmeid elamu erastatava mõttelise osa
suuruse ja alghinna, enampakkumise aja ja koha ning
enampakkumises osalemiseks nõutavate garantiide kohta.
Paragrahv 8. Erastamise objekti hindamine
(1) Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa hinna määramiseks
hinnatakse kõik elamus asuvad eluruumid ja mitteeluruumid
eluruumide erastamise seaduse paragrahv 7 lõikes 1 sätestatud
alustel.
(2) Erastatava mõttelise osa alghind on lihtmurruna
väljendatud mõttelise osa korrutis elamu kõigi eluruumide ja
mitteeluruumide hinna summaga.
Paragrahv 9. Erastamise objekti eest tasumine ja tulu
jaotamine
(1) Erastamise objekti eest võib tasuda raha ja
erastamisväärtpaberitega.
(2) Rahas tuleb tasuda kuni 3 protsenti müügihinnast.
Nimetatud summa jääb erastamise kohustatud subjektile
erastamisega seotud kulude katteks.
(3) Erastamisest saadav tulu jaotatakse eluruumide
erastamise seaduse paragrahvis 19 sätestatud alustel.
Paragrahv 91. Rakendussäte
Pärast 2006. aasta 1. märtsi on eluruumide erastamise kohustatud subjektil õigus teha erastamistoimingud ehitise mõtteliste osade kui vallasasjade suhtes. Nimetatud toimingute tegemine pärast 2006. aasta 1. märtsi ei anna ehitise mõttelise osa omandanud isikule täiendavat õigust käsutada eluruumi vallasasjana.
(RK s 04.05.2006 jõust.11.06.2006 - RT I 2006, 25, 184)
Paragrahv 10. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses tehtav
muudatus
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73,
1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979;
1996, 36, 738) paragrahv 13 lõike 6 kolmandat lauset
täiendatakse pärast sõnu "välja arvatud eluruumide" sõnadega ",
elamu mõttelise osa".
Riigikogu esimees Toomas SAVI
Logi sisse
☰
