Mõõteseadus1
Vastu võetud 09.05.2018
RT I, 25.05.2018, 1
jõustumine 01.01.2019
Logi sisse ☰ | Lihtotsing
Mõõteseadus1Vastu võetud 09.05.2018 1. peatükk Üldsätted§ 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse: (2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada mõõtmise ja mõõtetulemuse usaldusväärsus. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. (4) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse ka toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Terminid Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: § 3. Kohustuslikud mõõtühikud(1) Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud, mida tuleb kasutada majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldustegevuses ning standardimisel. (2) Kohustuslikku mõõtühikut kohaldatakse mõõtühiku abil väljendatud suuruse väärtuse, mõõtevahendi ja mõõtetulemuse suhtes. (3) Kohustuslikku mõõtühikut ei kohaldata õhu- ja meretranspordis ning raudteeliikluses, kui kohaldamata jätmine tuleneb rahvusvahelisest konventsioonist või lepingust. (4) Eestis kasutatavad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viisi kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 4. Etalon(1) Etaloni valikul ja arendamisel lähtutakse rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikutest. (2) Materiaalmõõdu või mõõtesüsteemi võib tunnistada riigietaloniks akrediteeritud või rahvusvahelises riigietaloni võrdluses osaleva etalonilabori kalibreerimistulemuse või rahvusvahelise riigietaloni kalibreerimis- ja mõõtevõime andmebaasi tunnustuse alusel. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib riigietaloni puudumisel metroloogia toimimiseks olulises valdkonnas määrata riigi tugietaloni, arvestades olemasolevat pädevust ja ressurssi. (4) Riik katab riigietaloni soetamiseks, säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks tehtavad põhjendatud tegevuskulud ning investeeringud. (5) Riik võib katta majandusliku tasuvuse kaalutlusest lähtudes tugietaloni säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks tehtavad põhjendatud tegevuskulud. (6) Riigi- ja tugietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra, nende säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks tehtavate põhjendatud kulutuste loetelu ning riigi- ja tugietalonide nimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 5. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamine (1) Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja: (2) Kui õigusaktis ei ole mõõtevahendile seatud taatlemise kohustust, võib mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisel kasutada jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit või sertifitseeritud etalonainet. (3) Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisel võib seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga lubada kasutada mõõtmiseks seadet, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, järgides seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure ja mõõtemetoodikat. (4) Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele võib kehtestada Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. peatükk Legaalmetroloogiline kontroll1. jagu Mõõtevahendi metroloogiline kontroll1. jaotis Üldnõuded§ 6. Mõõtevahendi metroloogilise kontrolli üldnõuded (1) Mõõtevahendi metroloogilise kontrolli liigid on: (2) Mõõtevahendi metroloogilise kontrolli võib teha kohustuslikuks järgmistel kasutusaladel: (3) Kui mõõtevahendi metroloogiline kontroll on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kohustuslik, peab mõõtevahend enne turule laskmist või kasutusele võtmist olema metroloogilise kontrolli käigus nõuetele vastavaks tunnistatud, arvestades alljärgnevat: (4) Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kasutusaladest lähtudes ja mõõtmise usaldusväärsuse tagamiseks valdkonna eest vastutav minister määrusega (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu). (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel nende EÜ üksikdirektiivide loetelu ja kehtivustingimused, mille alusel on välja antud Euroopa Ühenduse (edaspidi EÜ) tüübikinnitustunnistused, samuti EÜ tüübikinnitustähiste ja EÜ esmataatluse märgiste ning vastavusmärgiste kirjeldused ja kehtivusajad. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendi turule laskja esitab mõõtevahendi ostjale, taatluslaborile ja riikliku järelevalve teostajale nende soovil EÜ või Euroopa Liidu (edaspidi EL) tüübihindamis-, konstruktsioonihindamis- või tüübikinnitustunnistuse või riigisisese tüübikinnitustunnistuse. 2. jaotis Riigisisene tüübikinnitustunnistus§ 7. Riigisisese tüübikinnitustunnistuse nõue(1) Käesoleva seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendil, millele kohaldatakse § 6 lõike 3 punkti 4, peab enne turule laskmist ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistus nimetatud otstarbel kasutusele võtmist olema riigisisene tüübikinnitustunnistus. (2) Riigisisest tüübikinnitustunnistust ei ole vaja alkoholi ja vedelkütuse mõõtemahuti ning selle juurde kuuluva püsitorustiku kohta. Nende vastavust asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis esitatud nõuetele tõendab jälgitav kalibreerimistulemus. § 8. Riigisisese tüübikinnitustunnistuse andmine, muutmine, kehtivusaja pikendamine ja kehtetuks tunnistamine (1) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet mõõtevahendi kohta, millele kohaldatakse käesoleva seaduse § 6 lõike 3 punkti 4 ja mis on saanud legaalmetroloogilisel ekspertiisil positiivse tulemuse. (2) Taotluse riigisisese tüübikinnitustunnistuse andmiseks, muutmiseks või selle kehtivusaja pikendamiseks esitab mõõtevahendi tootja või tootja volitatud esindaja, üksikeksemplarina ostetud mõõtevahendi korral ka levitaja või valdaja (edaspidi taotleja) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes teeb esitatud dokumentide alusel legaalmetroloogilise ekspertiisi. (3) Legaalmetroloogilise ekspertiisi käigus tehakse kindlaks mõõtevahendi tüübi vastavus õigusaktides ning asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis sätestatud metroloogilistele ja tehnilistele nõuetele. (4) Legaalmetroloogilisel ekspertiisil on mõõtevahendi nõuetele vastavuse tõendamisel aluseks Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis antud riigisisene tüübikinnitustunnistus või muu asjakohane nõuetele vastavust tõendav dokument, samuti akrediteeritud katse- või kalibreerimislabori katse- või kalibreerimistulemus. Vajaduse korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet mõõtevahendi saata akrediteeritud katse- või kalibreerimislaborisse lisakatsetusele või -kalibreerimisele, mille põhjendatud kulud kannab taotleja. (5) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse andmise, muutmise või selle kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (6) Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist, välja arvatud Šveitsist, imporditud või Eestis toodetud mõõtevahendi märgistab tootja, importija või tootja volitatud esindaja tüübikinnitustähisega, mida on kirjeldatud riigisiseses tüübikinnitustunnistuses. Euroopa Majanduspiirkonna riigis ja Šveitsis riigisisese tüübikinnitustunnistuse saanud ning tüübikinnitustähisega mõõtevahend ei vaja lisaks Eesti tüübikinnitustähist. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtetuks, kui: (8) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtetuks tunnistamisest teavitatakse tüübikinnituse taotlejat ja selle mõõteliigi alal tegutsevaid taatluslaboreid viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (9) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse taotlemise, andmise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja selle kehtivusaja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 9. Riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg(1) Riigisisene tüübikinnitustunnistus antakse kehtivusega kuni kümme aastat, tähtajatult või teise riigi legaalmetroloogiaasutuse tüübikinnitustunnistuse kehtivusaja lõpuni. (2) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtivusaja määramisel arvestatakse mõõtevahendi nõuetele vastavust tõendava dokumendi kehtivust ja mõõtevahendi tehnilist lahendust. (3) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtivust võib pikendada kuni kümne aasta võrra või selle võib muuta tähtajatuks. (4) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtivust ei pikendata, kui: 3. jaotis Taatluskohustuse täitmine ja taatlemine§ 10. Taatluskohustuse täitmine (1) Mõõtevahendi taatlemise kohustus loetakse täidetuks, kui mõõtevahend on nõuetele vastavaks tunnistatud vähemalt ühe järgmistes punktides nimetatud tegevuse käigus ja mõõtevahendi taatluskehtivusaeg ei ole möödunud: (2) Kohustusliku metroloogilise kontrolli alla kuuluva mõõtevahendi taatluskehtivusaeg on vähemalt kuus kuud. (3) Kui konkreetse mõõtevahendi riigisiseseks taatlemiseks Eestis võimalus puudub, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgitava mõõtetulemuse alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi ja tunnistada mõõtevahendi taadelduks käesoleva seaduse § 8 lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt. (4) Taatluskohustust täidab taatluskohustuse kandja, kes on: (5) Taatluskohustuse kandja tagab mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis ning asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis. (6) Taatlusmärgiseta, võltsitud või rikutud taatlusmärgisega mõõtevahendi taatlemise kohustus ei ole täidetud. Kui taatlusmärgis on kasutusel ainult tehtud taatluse kohta teabe edastamiseks, ei mõjuta selle rikkumine mõõtevahendi taatlemise kohustuse täitmist. § 11. Riigisisene taatlemine(1) Mõõtevahendi riigisisesel taatlemisel hinnatakse, kas käesoleva seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahend vastab õigusaktis esitatud ja EÜ või EL tüübihindamis-, konstruktsioonihindamis- või tüübikinnitustunnistuses või riigisiseses tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele, arvestades käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatut. (2) Taadelda ei või mõõtevahendit, mille tüübihindamis- või tüübikinnitustunnistus on kehtetuks tunnistatud. (3) Riigisisest esmataatlust ei tehta kasutusele võetavale mõõtevahendile, mille tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud. (4) Kordustaatluse alaliigid on: (5) Kordustaatlust võib teha ka juhul, kui mõõtevahendi kasutusele võtmise eelduseks olnud tüübihindamis- või tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud. § 12. Erakorraline taatlus(1) Mõõtevahendi valdaja või kasutaja algatab ja korraldab erakorralise taatluse, kui taatluskehtivusajal ilmneb kahtlus mõõtevahendi nõuetele vastavuses või erakorraliseks taatluseks esitab taotluse mõõtevahendi kasutamisega seotud isik. (2) Erakorralist taatlust ei algatata taotluse alusel haldus- ja süüteomenetluses kasutatavate mõõtevahendite korral. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse alusel algatatud erakorralise taatluse eest tasub: (4) Mõõtevahendi valdajal või kasutajal on õigus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamist nõuda taotlejalt erakorralise taatluse algatamise ja korraldamisega seotud kulude ettetasumist. § 13. Taatluslabor (1) Isik, kes taotleb riigisisese taatlemise alal taatluslaborina tegutsemiseks tegevusluba või tegutseb riigisisese taatlemise alal taatluslaborina, peab vastama järgmistele nõuetele: (2) Taatluslaborile tegevusloa andmisele, selle kehtivuse peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti taatluslaborina tegutsemisele ning taatluslabori üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduses vastavushindamisasutuse kohta sätestatut, välja arvatud toote nõuetele vastavuse seaduse §-d 28 ja 34, käesolevast seadusest tulenevate erisustega. (3) Taatluslaborile tegevusloa esmakordsel andmisel annab loa andja talle tunnusnumbri. (4) Taatluslabor tagab eelmise aasta riigisisese esmataatluse ja kordustaatluse tulemuste Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kättesaadavuse mõõtevahendi liikide kaupa taatlemisele järgneva aasta 1. veebruariks. § 14. Riigisisese taatluse tulemuse vormistamine, säilitamine ja andmine ning nõuded taatlusmärgisele(1) Riigisisese taatluse tulemuseks on hinnang mõõtevahendi käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 viidatud nõuetele vastavuse kohta. (2) Riigisisese taatluse käigus kannab taatleja saadud mõõtetulemused ja vaatlusandmed taatlusprotokolli, mille kohustuslikud andmed on nimetatud taatlusmetoodikas. (3) Taatluslabor säilitab taatlusprotokolli vähemalt mõõtevahendi kahekordse taatluskehtivusaja jooksul. Kui kahekordne taatluskehtivusaeg on pikem kui 30 aastat, säilitab taatluslabor taatlusprotokolli vähemalt 30 aastat. (4) Riigisisese taatluse tulemuse põhjal paigaldab taatleja taatlusnõuetele vastavale mõõtevahendile taatlusmärgise või -märgised. (5) Taatlusmärgised peavad olema paigaldatud nii, et vähemalt ühte neist rikkumata ei saa mõõtevahendit justeerida ega mõõtevahendi elemente vahetada. (6) Mõõtevahendite komplekti või käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud mõõtevahendi kohta annab taatleja mõõtevahendit identifitseeriva taatlustunnistuse. Muul juhul antakse taatlustunnistus mõõtevahendi taatlusele esitaja soovil. (7) Taatleja kõrvaldab taatlusnõuetele mittevastavalt mõõtevahendilt kõik sellele varem paigaldatud taatlusmärgised ja annab mõõtevahendi nõuetele mittevastavuse kohta tõendi. Mittevastavuse tõendi võib taatlusele esitaja soovil jätta andmata. (8) Taatlusmärgisele esitatavad nõuded eesmärgiga tagada taatlusmärgise kõrge kvaliteet, taatlusmärgise tellimise, kasutamise ja hoidmise korra ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslikud andmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 15. EÜ esmataatlust tegev taatluslabor(1) Mõõtevahendi EÜ esmataatlust teeb käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vastav taatluslabor, kes järgib oma taatlustegevuses mõõtevahendi metroloogilise kontrolli ja taadeldava mõõtevahendi kohta kehtestatud EÜ üksikdirektiivi nõudeid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taatlustegevuse nõuetele vastavust hindab akrediteerimisasutus akrediteerimise käigus. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab EÜ esmataatluseks tegevusloa saanud taatluslaborist Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike. Sellise teavitamise puhul ei kohaldata toote nõuetele vastavuse seaduse §-st 34 tulenevaid nõudeid. 2. jagu Kinnispakk ja mõõtemahutina kasutatav pakend§ 16. Nõuded kinnispakile, selle käitlemisele ja kontrollile(1) Kinnispakis sisalduva toote nimikogus käesoleva seaduse tähenduses väljendatakse massi- või mahuühikus vahemikus 5 grammi kuni 10 kilogrammi või 5 milliliitrit kuni 10 liitrit. (2) Pakendaja või importija peab tagama, et tema käideldav kinnispakk vastab kinnispaki täitekoguse lubatud hälvetele nimikogusest, kinnispaki eelmääratud nimikogusele ja märgistamisele kehtivatele nõuetele. (3) Pakendaja peab käitlemisprotsessis kontrollima täitekogust igal kinnispaki kogumil, mille moodustavad samas kohas pakitud võrdse nimikogusega, samaliigilised ja ühele tootmistsüklile vastavad kinnispakid. Importija peab kontrollima kinnispaki täitekogust regulaarsusega, mis tagab kinnispaki käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuetele vastavuse. (4) Kinnispaki täitekoguse kontrollimiseks tuleb kasutada taadeldud või taatluskohustuse puudumise korral jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. (5) Pakendaja võib kinnispaki tähistada e-märgisega, mis kantakse kinnispakile tõendamaks kinnispaki vastavust õigusakti nõuetele, kui on täidetud järgmised nõuded: (6) Pakendajal või importijal, kes märgistab kinnispaki e-märgisega, peab olema dokumentatsioon täitekoguse kontrollimise kohta ning ta peab seda säilitama vähemalt ühe aasta jooksul kontrollimisest arvates. (7) Korrakaitseorgan kasutab kinnispaki täitekoguse kontrollimisel taadeldud või taatluskohustuse puudumise korral jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit ja järgib käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud korda. (8) Kinnispakkide kohustuslikud eelmääratud nimikogused, kinnispaki märgistamise nõuded, täitekoguse lubatud hälbed nimikogusest ning kinnispaki täitekoguse kontrollimise korra kehtestab tarbija huvide kaitsmise eesmärgil valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 17. Nõuded mõõtemahutina kasutatavale pakendile, selle käitlemisele ja kontrollile (1) Mõõtemahutina kasutatav pakend peab: (2) Mõõtemahutina kasutatava pakendi tootja või importija tagab, et mõõtemahutina kasutatav pakend vastaks nimimahu lubatud hälvetele ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise ja kontrollimise nõuetele. (3) Mõõtemahutina kasutatavale pakendile märgib tootja nimimahu ja kinnispaki valmistamiseks vajaliku teabe ning tootja identifitseerimistähise. (4) Mõõtemahutina kasutatava pakendi tootja esitab toodetavale mõõtemahutina kasutatavale pakendile kantava identifitseerimistähise joonise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes teavitab sellest tähisest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike. (5) Mõõtemahutina kasutatava pakendi tootja võib mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistada eritähisega "з" (pööratud epsilon), kui pakendi vastavus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele on tõendatud. (6) Mõõtemahutina kasutatava pakendi mahu kontrollimisel tuleb kasutada taadeldud või taatluskohustuse puudumise korral jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. (7) Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega eesmärgiga tagada kinnispaki valmistamisel mõõtemahutina kasutatava pakendi kasutamisega korrektne kinnispaki täitekogus. 3. peatükk Metroloogia valdkonna pädevad asutused§ 18. Metroloogia keskasutus(1) Metroloogia keskasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigiasutus, kes täidab vastavalt oma põhimäärusele käesolevas paragrahvis nimetatud ülesandeid, või juriidiline isik, kellega on valdkonna eest vastutav minister sõlminud halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu nende ülesannete täitmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigiasutus. (4) Metroloogia keskasutus täidab järgmisi ülesandeid: § 19. Riigietaloni labor(1) Riigietaloni labor on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigiasutus, kes täidab vastavalt oma põhimäärusele riigietaloni labori ülesandeid, või juriidiline isik, kellega on valdkonna eest vastutav minister sõlminud halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu nende ülesannete täitmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigiasutus. (4) Riigietaloni labori valikul ja nimetamisel tuleb arvesse võtta laborisse tehtavaid investeeringuid ning labori eeldusi kasutada ressursse riigietaloni hoidmiseks ja arendamiseks optimaalselt. (5) Riigietaloni labori ülesanded on riigietaloni soetamine, säilitamine, arendamine, kalibreerimine ja kasutamine. (6) Riigietaloni labor peab: (7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab oma veebilehel riigietaloni laborite nimekirja koos nende ülesannete loeteluga. § 20. Tugietaloni labor(1) Tugietaloni labor on juriidiline isik, kellele kuuluv tugietalon on kinnitatud käesoleva seaduse § 4 lõike 6 alusel kehtestatud määrusega. (2) Tugietaloni labor peab: (3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab oma veebilehel tugietaloni laborite nimekirja koos nende ülesannete loeteluga. § 21. Legaalmetroloogiaasutus Legaalmetroloogiaasutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kelle ülesanded on: 4. peatükk Riiklik järelevalve§ 22. Riiklik järelevalve (1) Käesolevas seaduses, välja arvatud 3. peatükis, ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse kuulub järelevalve: § 23. Riikliku järelevalve erimeetmedKorrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamise eesmärgil kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30-32 ja 49-52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. § 24. Riikliku järelevalve erisused Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda ruumi ja territooriumile, kus: 5. peatükk Vastutus§ 25. Mõõtevahendi kasutamise nõuete rikkumine (1) Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendi kasutamise kohustuse ja kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oluline kahju, - (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - § 26. Taatlusmärgise võltsimine, võltsitud taatlusmärgise müümine ja võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamine (1) Mõõtevahendi taatlusmärgise võltsimise, võltsitud taatlusmärgise müümise või võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamise eest - (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - § 27. Mõõtevahendi taatlemise nõuete rikkumine (1) Mõõtevahendi riigisisese taatlemise nõuete rikkumise eest - (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - § 28. Kinnispaki käitlemise nõuete rikkumine (1) Kinnispaki käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, - (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - § 29. Menetlus (1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) [Kehtetu - RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019] 6. peatükk Rakendussätted§ 30. Olukorrad, kus riigisisest tüübikinnitustunnistust ei nõuta Riigisisest tüübikinnitustunnistust ei nõuta: § 31. - § 37. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] § 38. Seaduse jõustumine(1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 31 ja § 33 punkt 2 jõustuvad 2018. aasta 1. juunil. 1 Nõukogu direktiiv 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.02.1975, lk 14-20); |