ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Kutseseaduse muutmise seadus
Riigikogu 14.01.2015 seadus; jõustumiskuupäev 01.03.2015

redaktsioon 01.03.2015 [RT I, 30.01.2015, 1]
Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.01.2015 otsus nr 573

Kutseseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 14.01.2015

§ 1. Kutseseaduse muutmine

Kutseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna «kutsekompetentsus» sõnaga «kompetentsus» vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Käesoleva seaduse eesmärk on tervikliku kutsesüsteemi loomine ning selle toimimise tagamine Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks, tööjõuvajaduse seireks ja prognoosiks ning inimeste kompetentsuse arendamiseks, hindamiseks, tunnustamiseks ja võrdlemiseks.»;

3) paragrahvi 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) kutse – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis;»;

4) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

«31) kutseeksam – kutse andmise protsess, mille käigus kutset andev organ hindab isikul kutsealale vajalike kompetentsuste olemasolu;»;

5) paragrahvi 3 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa «, millega kaasneb iseseisvus ja vastutus»;

6) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kutsetase on kutsele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tase.»;

7) paragrahvi 4 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded.»;

9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Kutsestandardite paigutumise kvalifikatsiooniraamistikku otsustab kutsenõukogude esimeeste kogu, lähtudes kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldustest.»;

10) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

«21) koordinatsioonikogu tegevuse korraldamine;
22) koordinatsioonikogu kinnitatud nimetuste ja moodustamise põhimõtete alusel valdkondlike eksperdikogude moodustamine ning nende tegevuse korraldamine;»;

11) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) haldusjärelevalve kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle;»;

12) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

Ǥ 71. Koordinatsioonikogu

(1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab käskkirjaga tööjõu oskuste arendamise ja konkurentsivõime edendamise ning elukestva õppe korraldamisega seotud institutsioonide esindajatest koordinatsioonikogu ning kinnitab selle töökorra käskkirjaga.

(2) Koordinatsioonikogusse kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste eest vastutavate institutsioonide, sealhulgas Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ning Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni esindajad.

(3) Koordinatsioonikogu ülesanded on:
1) ühiskonna tööjõu nõudluse ja pakkumise ning inimeste oskustega seotud info ja valdkondliku eksperditeadmise koondamine;
2) kutsetegevuse valdkonnas tööjõuvajaduse uuringute ja analüüside tellimise kavandamine riigi strateegilistest prioriteetidest lähtudes ning Eesti reaalseid võimalusi ja vajadusi arvestades;
3) tööturu vajadustega seotud strateegilise teavitustöö kavandamine;
4) kutsetegevuse ja õppevaldkondade olulisuse kindlaks määramine lähtuvalt tööturu ja ühiskonna tasakaalustatud arengu vajadustest ning ettepanekute tegemine tööjõu järelkasvu tagamise meetmete kavandamisel;
5) eri ametkondadele ettepanekute tegemine õppe- ja koolituskohtade loomiseks tasemeõppes ja täienduskoolituses;
6) Vabariigi Valitsuse nõustamine inimeste kvalifikatsiooniga seotud otsuste tegemisel avaliku sektori eelarvest tehtavate hariduskulutuste otstarbekamaks ja efektiivsemaks kasutamiseks.

(4) Koordinatsioonikogu kinnitab oma ülesannete täitmiseks vajalike valdkondlike eksperdikogude nimetused ja nende moodustamise põhimõtted.»;

13) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsus korraldusega» sõnadega «valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga»;

14) paragrahvi 8 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kutsenõukogude isikkoosseisu kinnitab kutseasutus.

(5) Kutseasutus tugineb kutsenõukogu isikkoosseisu kinnitamisel selle kutsetegevuse valdkonnaga vahetult seotud ja valdkonnas tegutsevate ning registreeritud töötajate, tööandjate, kutse- või erialaühenduste, juriidiliste isikute ning asutuste ettepanekutele.

(6) Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, moodustamise ja lõpetamise korra, töökorralduse ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud institutsioonide esindajate nimetamise korra ja nende volituste kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

15) paragrahvi 8 lõikes 7 asendatakse sõnad «valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga» sõnaga «kutseasutus»;

16) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «nimetab» sõnadega «vajaduse korral»;

18) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

«21) hindab kutsekomisjoni kaudu konkursita valitava kutse andja õigust taotleva õppeasutuse õppekava vastavust kutsestandardile ning kooskõlastab õppeasutuse lõpueksami, lõputöö või kutseeksami hindamiskomisjoni koosseisu, et tagada tööturu osapoolte kaasatus;
22) töötab välja ja arendab kutseõppe tasemeõppega seotud kutseeksami hindamisjuhendeid, eksamimaterjale ning teisi vajalikke dokumente ning korraldab kutseeksamit käesoleva seaduse §-s 172 sätestatud tingimustel;»;

19) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Ilma konkursita valitud kutse andja täidab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 8–11 nimetatud ülesandeid.»;

20) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa «punktides 2–5 ja 7–9» tekstiosaga «punktides 2–5 ning 7 ja 9»;

21) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse tekstiosa «kutse andjate ja kehtivate kutsetunnistuste kohta» tekstiosaga «kutse andjate ning kehtivate kutsete ja kutsetunnistuste kohta»;

22) paragrahvi 15 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Õppe lõpetamisel loetakse kutse antuks isikule väljastataval akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kui:»;

23) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse sõnad «kutse andmise õigust taotlev» sõnadega «kutse andja konkursil osalev»;

24) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) Eesti Töötukassa poolt tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist või»;

26) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse sõnad «kutsetunnistuse väljaandmise» sõnadega «kutse andmise ja kutse taastõendamise»;

27) seadust täiendatakse §-dega 171 ja 172 järgmises sõnastuses:

Ǥ 171. Kutse andmise tasu

(1) Kutsenõukogu kinnitab kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu suuruse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud kutse andja kulude kalkulatsioonile tuginedes.

(2) Kutsenõukogu arvestab kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu kinnitamisel kutsealade erisustega, kutseeksamite kulude analüüsi, ülesehituse ja keerukusega, sealhulgas kutseeksami väljatöötamise, arendamise ja läbiviimise kuludega.

(3) Kutseõppe tasemeõppe lõpetamisel kutse andmise tasu suuruse kinnitamisel ei või kutsenõukogu ületada käesoleva seaduse § 172 lõike 5 alusel kehtestatud ülemmäärasid.

(4) Kutsenõukogu ei või samal kutsealal sama ülesehituse ja keerukusega läbi viidava kutse andmise korral kinnitada erinevaid kutse andmise tasu suuruseid.

§ 172. Kutseõppe tasemeõppe õpilastele kutse andmisega seotud kulude katmine

(1) Kutseõppe tasemeõppe riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohal õppiva õpilase õppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud kaetakse riigieelarvest.

(2) Kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud jagunevad järgmiselt:
1) kutseeksami väljatöötamise ja arendamisega ning kutsekomisjoni tööga seotud kulud;
2) kutseeksami läbiviimisega seotud kulud.

(3) Kui kutseõppeasutus või kutseõpet andev rakenduskõrgkool tegutseb asjaomasel õppekaval konkursita valitud kutse andjana, kaetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kutseeksami kulud konkursiga valitud kutse andja kaudu kutsekomisjonile ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kutseeksami kulud kutseeksami läbi viinud õppeasutusele.

(4) Kui kutseõppeasutusel või rakenduskõrgkoolil ei ole asjaomasel õppekaval konkursita valitud kutse andja õigust, kaetakse kutseõppe tasemeõppe riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohal õppinud lõpetaja kutseeksami kulud üks kord, kui ta on kutseeksamil osalenud kas õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kutseeksami kulud kaetakse kutseeksami läbi viinud kutse andjale.

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad, arvestades kutsealade erisustega ning lähtudes kutseeksamite kulude analüüsist, ülesehitusest ja keerukusest, sealhulgas kutseeksami väljatöötamise, arendamise ja läbiviimise kuludest.

(6) Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami ülemmäärade kehtestamisel võib eristada kutseeksami väljatöötamise ja arendamisega seotud kulusid ning kutseeksami läbiviimisega seotud kulusid.

(7) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppe õpilastele kutse andmise kulude katmisel.»;

28) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kutsekomisjoni tööd korraldab konkursiga valitud kutse andja, selle puudumisel kutseasutus.»;

29) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõna «kutsetunnistuse» sõnaga «kutse»;

30) paragrahvi 19 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Hindamiskomisjoni liikmetest ei tohi üle ühe kolmandiku olla selleks hindamiseks või kutseeksamiks ettevalmistavaid koolitajaid või vahetult väljaõppe korraldamisega seotud isikuid ja üle ühe kolmandiku ei tohi olla kutset taotleva isiku tööandjaga samast asutusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud automaatse testimissüsteemi korral.»;

31) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kutse andjal on kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks, kui:»;

32) paragrahvi 22 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «või kutsenõukogule»;

33) paragrahvi 22 lõikes 4 asendatakse sõnad «kutseasutuse kaudu vaide asjakohasele kutsenõukogule» sõnadega «vaide asjakohasele kutse andjale»;

34) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

«§ 221. Kutse andmine õppe lõpetamise korral

(1) Konkursita valitud kutse andjana tegutseva õppeasutuse kutse andmisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 16, 17, 18, 19, 21 ja 22 sätestatut.

(2) Konkursita valitud kutse andjana tegutsev õppeasutus ei moodusta kutsekomisjoni. Kutse andmisel õppe lõpetamisel täidab kutsekomisjoni ülesandeid konkursiga valitud kutse andja või selle puudumisel, kutseasutuse poolt moodustatud kutsekomisjon. Õppeasutuste esindusorganisatsioonid nimetavad sellesse kutsekomisjoni oma esindaja.

(3) Kutse andmiseks õppe lõpetamisel kutseasutuse poolt moodustatud kutsekomisjoni koosseisu kinnitab kutsenõukogu. Kutseasutuse poolt moodustatud kutsekomisjoni volitused lõpevad, kui samal kutsealal valitakse konkursi korras kutse andja.

(4) Kutse andmisel õppe lõpetamisel kooskõlastab kutsekomisjon õppeasutuse esitatud hindamiskomisjoni liikmete nimekirja ja võib nimekirja ise nimetada tööandjate esindajaid.

(5) Kutsekomisjon kinnitab kutseõppe tasemeõppe lõpetamisel sooritatava kutseeksami protseduurid, hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid.

(6) Kutseõppe tasemeõppe lõpetamisel sooritatava kutseeksami läbiviimiseks moodustab õppeasutus hindamiskomisjoni käesoleva seaduse § 19 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtete alusel, valides hindamiskomisjoni liikmed kutsekomisjoniga kooskõlastatud nimekirjast.

(7) Kutse andmise õppe lõpetamise korral otsustab õppeasutus.»;

35) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

«(6) Enne 2015. aasta 1. märtsi moodustatud kutsenõukogud tegutsevad kuni uute kutsenõukogude moodustamiseni, kuid mitte kauem kui 2015. aasta 31. detsembrini.».

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. märtsil.

Eiki Nestor, Riigikogu esimees