Logi sisseJahipidamise korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda
Vastu võetud 28.05.2013 nr 29
RT I, 29.05.2013, 48
jõustumine 01.06.2013
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 22.08.2023 | RT I, 25.08.2023, 7 | 28.08.2023 |
Määrus kehtestatakse jahiseaduse § 23 lõike 5 alusel.
§ 1. Jahipidamine jahiulukite arvukuse reguleerimiseks kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga
(1) Kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, kütitavate ulukite arvu ning vajaduse korral vanuse- ja soovahekorra otsustab kaitse-eeskirjast ja jahiseaduse § 21 lõike 4 alusel koostatud ulukite seirearuandest lähtudes Keskkonnaamet.
(2) Suurulukite arvukust lõikes 1 nimetatud alal reguleerib sellega külgneva jahipiirkonna kasutaja või Riigimetsa Majandamise Keskus, kui külgneva jahipiirkonna kasutaja keeldub.
(3) Väikeulukite arvukust lõikes 1 nimetatud alal reguleerib oma kinnisasja piires omanik või tema nõusolekul muu isik.
§ 2. Jahipidamine jahiulukite arvukuse reguleerimiseks jahipiirkonnas, mis on kasutamiseks välja andmata
(1) Kasutamiseks väljaandmata jahipiirkonnas kütitavate ulukite arvu ning vajaduse korral vanuse- ja soovahekorra otsustab jahiseaduse § 21 lõike 4 alusel koostatud ulukite seirearuandest ja jahindusnõukogu ettepanekutest lähtudes Keskkonnaamet.
(2) Suurulukite arvukust reguleerib lõikes 1 nimetatud alal sellega külgneva jahipiirkonna kasutaja või Riigimetsa Majandamise Keskus, kui külgneva jahipiirkonna kasutaja keeldub.
(3) Väikeulukite arvukust lõikes 1 nimetatud alal asuval oma kinnisasjal reguleerib omanik või tema nõusolekul muu isik.
§ 3. Jahipidamine jahiulukite arvukuse reguleerimiseks avaliku veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda
(1) Avaliku veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkondakütitavate ulukite arvu ning vajaduse korral vanuse- ja soovahekorra otsustab jahiseaduse § 21 lõike 4 alusel koostatud ulukite seirearuandest ja jahindusnõukogu soovitustest lähtudes Keskkonnaamet.
(2) Ulukite arvukust lõikes 1 nimetatud avaliku veekogu osas reguleerib avaliku veekogu osaga külgneva jahipiirkonna kasutaja või Riigimetsa Majandamise Keskus, kui külgneva jahipiirkonna kasutaja keeldub.
§ 4. Suuruluki jahiloa hind ja kehtivusaeg kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda
(1) Ühe isendi küttimiseks antava suuruluki jahiloa hind jahiulukiliikide kaupa on järgmine:
Suuruluki liik | Jahiulukiliigi ühe isendi küttimiseksantava suurulukiloa hind eurodes |
1.Põder | |
1.1 pull | 100 |
1.2 lehm | 65 |
1.3 vasikas | 30 |
2.Punahirv | |
2.1 pull | 30 |
2.2 lehm | 16 |
2.3 vasikas | 7 |
3.Metssiga | |
3.1 vanusega üle 1 aasta | 13 |
3.2 vanusega kuni 1 aasta (põrsas) | 3 |
4.Metskits | |
4.1 sokk | 10 |
4.2 kits | 6 |
4.3 tall | 3 |
5.Pruunkaru | 300 |
6.Ilves | 200 |
7.Hunt | 100 |
8.Hallhüljes | 13 |
[RT I, 25.08.2023, 7 - jõust. 28.08.2023]
(2) Suurulukiloa kehtivusaja lubatud jahiaja piires määrab Keskkonnaamet.
(3) Suuruluki jahiloa annab külgneva jahipiirkonna kasutaja või Riigimetsa Majandamise Keskus, kui jahipiirkonna kasutaja on keeldunud suuruluki arvukuse reguleerimise korraldamisest.
(4) Iga antud suuruluki jahiloa eest tasub lõikes 3 nimetatud isik Keskkonnaameti poolt näidatud arveldusarvele.
§ 5. Väikeulukite jahiloa andmine, hind ja kehtivusaeg kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda
(1) Väikeulukite jahiluba antakse tasuta.
(2) Väikeulukite jahiloa kehtivusaeg on kuni üks aasta.
(3) Kinnisasja omanikule või tema nõusolekul muule isikule annab kehtiva jahitunnistuse alusel väikeuluki jahiloa Keskkonnaamet.