ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Riikliku ettevõtte riiklikuks aktsiaseltsiks muutmise raamatupidamise juhendi kinnitamine
Rahandusminister 02.12.1994 määrus number 208; jõustumiskuupäev 16.12.1994

redaktsioon 16.12.1994
                  RAHANDUSMINISTER
 
                       MÄÄRUS
 
             Tallinn     02.detsember 1994 nr 208
 
 
       Riikliku ettevõtte riiklikuks aktsiaseltsiks
       muutmise raamatupidamise juhendi kinnitamine
 
 
     Lähtudes vajadusest õigesti korraldada
raamatupidamisarvestust riiklike ettevõtete muutmisel riiklikeks
aktsiaseltsideks ja vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.oktoobri
1994.a. määrusele nr.367
 
määran :
 
     Kinnitada juurde lisatud "Riikliku ettevõtte riiklikuks
aktsiaseltsiks muutmise raamatupidamise juhend".
 
 
Andres Lipstok
Minister
 
 
------
                                    KINNITATUD
                                Rahandusministri
                              02.detsembri 1994.a.    
                                määrusega nr. 208
 
 
    Riikliku ettevõtte riiklikuks aktsiaseltsiks muutmise
                   raamatupidamise juhend
 
                            
     1. Riiklikus ettevõttes tehakse enne aktsiaseltsiks
muutmist kõigi varade füüsiline inventuur ja arvelduste (nõuete
ja kohustuste) inventuurid. Selleks riikliku aktsiaseltsi
asutaja määrab inventuurikomisjoni(d), mis vormista(vad)b oma
töö tulemused inventuuriaktides ja protokollides. Moodustatava
riikliku aktsiaseltsi audiitor peab heaks kiitma
inventuuriprotseduuri ja osalema inventuuri tegemisel.
 
     Inventuuri käigus inventuurikomisjon(id) teevad kindlaks ja
fikseerivad inventuuriaktides:
 
     vara tegelikud jäägid ja puudujäägid (ülejäägid ) võrreldes
raamatupidamisandmetega;
 
     vara väärtuse püsiva languse summad nende
raamatupidamishinnetest vara riknemise, turuväärtuse languse ja
vara realiseerimatuse tagajärjel;
 
     nõuete ja kohustuste (debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse)
tegelikud saldod (kooskõlastatud kirjalikult teiste osapooltega)
ning selle põhjal nõuete ja kohustuste või
raamatupidamissaldodes korrigeerimisele kuuluvad summad.
 
     Varade ja arvelduste tegelike jääkide ja raamatupidamise
jääkide erinevuse põhjused selgitatakse igal üksikjuhul ning
fikseeritakse inventuurikomisjoni protokollis. Puudujäägi
süüdlastelt sissenõuete arvestus toimub Eesti Vabariigi
õigusaktides kehtestatud korras.
 
     1a) Inventuuriga avastatud vara ülejäägid võetakse
raamatupidamises arvele lausendiga:
              Deebet: Varaliigi konto, kus esines ülejääk
              Kreedit: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto
 
     1b) Inventuuriga avastatud vara puudujäägid kantakse maha
lausendiga:
              Deebet: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto 
              Kreedit: Varaliigi konto, kus puudujääk avastati
 
1c) Vara väärtuse püsiva languse summad kirjendatakse lausendiga:
              Deebet: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto
              Kreedit: Varaliigi konto, kus vara väärtust 
                       vähendatakse
 
     1d) Inventuuriga avastatud mahakandmisele kuuluv debitoorne
võlg kirjendatakse:
               Deebet: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto 
               Kreedit: Nõuete (debitoorse võlgnevuse)  konto
     
     Märkus. Ettevõtte debitoorset võlgnevust tuleb hinnata
lähtudes raamatupidamise põhimäärusest, mis on kooskõlas
rahandusministri 21.01.1994.a. määrusega nr. 20 kinnitatud
"Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi" punktis 2.1 sätestatuga
"Maksumaksja ettevõtlusega seotud, ostjatelt laekumata arved ja
vekslid, mis on eelnevalt tuluna arvesse võetud, võib kanda
kuludesse, kui maksumaksja saab dokumentaalselt näidata, et ta
on iseseisvalt ostjatelt laekumata arvete ja vekslite tasumist
nõudnud või alustanud nende sissenõudmist kohtu kaudu."
 
     Kui ettevõtte tulude ja kulude kontod on suletud, siis
kirjendatakse mahakantav debitoorne võlg lausendiga:
            Deebet:  Põhikapitali (põhikirjafondi) konto
            Kreedit: Nõuete (debitoorne võlgnevuse) konto(d)
 
     1e) Inventuuriga avastatud arvelevõtmata debitoorne võlg
kirjendatakse:
 
            Deebet: Nõuete (debitoorse võlgnevuse) konto, kus 
                    nõue arvele võetakse
            Kreedit: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto
 
     1f) Inventuuriga avastatud tasutud, kuid mahakandmata ning
kohtuotsuse või õigusaktide põhjal mahakandmisele kuuluv
kreditoorne võlg kirjendatakse:
           Deebet: Kreditoorse võla konto, kus mahakanne tehakse
           Kreedit: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto
 
     1g) Inventuuriga avastatud arvelevõtmata kreditoorne võlg
kirjendatakse:
           Deebet: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto
           Kreedit: Kreditoorse võla konto, kus võlg arvele 
                    võetakse
 
     Märkus. Lausenditega 1a) - 1g) tehtud muudatused tuleb
kirjendada ka vastavate varakontode ja arvelduste kontode
analüütilistes registrites. Ühtlasi tuleb kontrollida kõigil
kontodel sünteetilise ja analüütilise arvestuse saldode
vastavust, selgitada erinevuste põhjused ja need reguleerida.
 
     2. Järgnevalt tuleb otsustada, kas riikliku ettevõtte
bilansis esinevad erifondid (reservid), sealhulgas "Põhivara
hinnatõus inflatsiooni toimel", antakse õigusjärglasele üle
reservidena või liidetakse kõik või osa neist põhikapitaliga
(põhikirjafondiga).
 
2a) Liitmise kohta koostatakse lausend:
           Deebet: Erifondide (reservide) kontod, mille 
                   saldod liidetakse põhikapitaliga
           Kreedit: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto
 
     2b) Samuti tuleb otsustada, kuidas talitada riikliku
ettevõtte kasumiga (kahjumiga): kas see liidetakse
põhikapitalile (põhikirjafondile) või mitte. Kasumi liitmisel
koostatakse lausend:
           Deebet: Kasumi konto(d)
           Kreedit: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto
 
Kahjumi liitmisel koostatakse vastupidine lausend.
 
     3. Riikliku ettevõtte rahast võidakse osa ära võtta
riigieelarvesse. Seda käsitletakse omanikutulude võtmisena ning
seda operatsiooni tuleb arvestada enne lausendite 2a) ja 2b)
koostamist (Deebet: Kasum; Kreedit: Arvelduskonto või Deebet:
Põhikapital (põhikirjafond); Kreedit: Arvelduskonto).
 
     4. Pärast toimingute 1-3 sooritamist koostatakse riikliku
ettevõtte korrigeeritud lõpp-bilanss, mis on ühtlasi
riigiettevõtte lõpetamisbilansiks. Lõppbilanss koostatakse
raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi kohaselt.
 
     5. Kui seaduses sätestatud juhtudel on otsustatud osa
riikliku ettevõtte varast anda üle teistele juriidilistele
isikutele, tuleb kindlaks määrata neile eraldatava vara, nõuete
ja kohustuste (debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse), erifondide
summade, eelmiste aastate ja jooksva aasta kasumite (kahjumite)
summad. Eeltoodu põhjal koostatakse eraldi bilansid igale
jaotussubjektile. Näiteks kui riikliku ettevõtte varast enne
riikliku aktsiaseltsi loomist eraldatakse osa vara ühele
juriidilisele isikule, tuleb riikliku ettevõtte lõppbilanss
jaotada kahte ossa ning selle alusel koostada kaks eraldi
bilanssi:
 
     a) juriidilisele isikule üleantava vara ja allikate bilanss
(bilansis on aktiva ja passiva kokkuvõtted võrdsed);
 
     b) riiklikule aktsiaseltsile üleantava vara ja allikate
bilanss (bilansis on aktiva ja passiva kokkuvõtted võrdsed).
      
     Sealjuures nende kahe bilansi kirjete liitmisel peame saama
riikliku ettevõtte lõppbilansi enne jaotamist (vt. punkt 4).
 
     Märkus.  Kui toimub vara jaotamine, tuleb riiklikul
ettevõttel koos lõppbilansiga koostada kasumiaruanne ning
tuludeklaratsioon riikliku ettevõtte likvideerimise kuupäevaga.
 
     Kui aga riikliku ettevõtte vara läheb 100%-liselt üle
riiklikule aktsiaseltsile, siis riiklikule aktsiaseltsile
antakse üle kõik tulude ja kulude kontode saldod 100%-liselt.
 
     6. Toimub riikliku ettevõtte pearaamatu sulgemine punktis 4
koostatud lõppbilansi summades: Deebet: Passivakontod
(kreeditsaldod) Kreedit: Aktivakontod (deebetsaldod)
 
     Pärast lausendi 6 kirjendamist peavad riikliku ettevõtte
pearaamatus olema kõigil kontodel nullsaldod.
 
     7. Punktis 5, alajaotuse b) kohaselt koostatud bilanss on
aluseks loodava riikliku aktsiaseltsi aktsiakapitali üldsumma
fikseerimiseks vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 11.oktoobri
1994.a. määrusele nr. 367 "Riikliku aktsiaseltsi
aktsiakapitaliks on tema asutamise hetkel talle üleantav
riikliku ettevõtte põhikapital (põhikirjafond) riikliku
aktsiaseltsi ühe aktsia nominaalväärtuse täiskordses summas.
 
     Kui riikliku ettevõtte põhikapitali (põhikirjafondi) summa
ei moodusta tema baasil asutatava riikliku aktsiaseltsi ühe
aktsia nominaalväärtuse täiskordset, tuleb ühe aktsia
nominaalväärtusest väiksem jääksumma viia üle põhikapitalist
omakapitali reservfondi."
 
     1994.a. bilansis kajastatakse ülalnimetatud jääksummat
kirjel "Reservid". Raamatupidamise seaduse  paragrahv 43, 
lõige 2 kohaselt näidatakse see summa 1995.a. algbilansis kirjel
"Aazio".
            
     Millisteks aktsialiikideks (lihtaktsiad liikide lõikes,
eelisaktsiad) aktsiakapital loodavas ettevõttes jaguneb, selle
kehtestab asutaja aktsiaseltsi põhikirjas.
 
     8. Kehtestatakse ühe aktsia nominaalväärtus igale
aktsialiigile.
 
     9. Aktsiaseltsi direktsioon koostab asutatud riikliku
aktsiaseltsi algbilansi punktis 5 (alajaotuses b) toodud
summades, kusjuures põhikapital (põhikirjafond) on asendatud
aktsiakapitaliga ja aazioga.
 
     10. Riiklikus aktsiaseltsis avatakse pearaamat, kus
kirjendatakse kontode algsaldod. Ühtlasi avatakse kõik
analüütilise arvestuse registrid ülevõetud varade, võlgade jne.
kohta.
 
     Märkus 1. Käesolevas juhendis riikliku ettevõtte all
mõistetakse riigiettevõtet ja riiklikku ettevõtet, mis pole
asutatud ja registreeritud Eesti Vabariigis kehtivate
õigusaktidega sätestatud korras (mille ettevõtlusvorm on seni
korrastamata).
 
     Märkus 2.  Riikliku aktisaseltsi asutamisel rakendatavad
raamatupidamise eeskirjad on kehtivad munitsipaalettevõtete
muutmisel munitsipaalomanduses olevateks aktsia-seltsideks.
 
     Märkus 3.  Käesoleva juhendi punktid 1-6 kehtivad riiklike
ettevõtete ja riiklike aktsiaseltside ettevalmistamisel
erastamiseks ning rendile andmiseks.
 
                         
     EV Raamatupidamise Toimkonna 4.oktoobri 1994.a. istungi
protokolliline otsus nr.5