ID-kaart

Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Meediateenuste seadus
Riigikogu 16.12.2010 seadus; jõustumiskuupäev 16.01.2011

redaktsioon 28.06.2022 [RT I, 15.06.2022, 3]

+ Muudetud järgmiste aktidega

Meediateenuste seadus1

Vastu võetud 16.12.2010
RT I, 06.01.2011, 1
jõustumine 16.01.2011, osaliselt 01.07.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.02.2011RT I, 25.03.2011, 101.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
04.04.2012RT I, 25.04.2012, 101.06.2012
22.05.2013RT I, 11.06.2013, 101.07.2013, osaliselt 01.01.2014; seaduses asendatud läbivalt sõna "Kultuuriministeerium" sõnadega "Tehnilise Järelevalve Amet"; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
05.12.2013RT I, 22.12.2013, 101.01.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
05.06.2014RT I, 29.06.2014, 101.07.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
11.02.2015RT I, 04.03.2015, 301.06.2015
21.11.2018RT I, 12.12.2018, 301.01.2019, seaduses asendatud läbivalt sõnad "Tehnilise Järelevalve Amet" sõnadega "Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet" vastavas käändes.
16.02.2022RT I, 27.02.2022, 109.03.2022, osaliselt 01.01.2026; osaline jõustumine muudetud [RT I, 15.06.2022, 1]
30.05.2022RT I, 15.06.2022, 128.06.2022

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Meediateenuste seadus sätestab:
  1) audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse (edaspidi koos meediateenus) osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse osutajatele;
  11) videojagamisplatvormi pidamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi pidajale;
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  2) eraõiguslikule isikule televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa (edaspidi ka televisiooniluba ja raadioluba) andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamisest ja videojagamisplatvormi pidamisest teatamise korra;
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  3) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule infot andnud isiku (edaspidi informatsiooniallika) kaitse põhimõtted;
  4) meediapädevuse edendamise eest vastutaja;
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  5) riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 2.  Seaduse kohaldamine

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse meediateenuse osutajale, kui:
  1) meediateenuse osutaja juhtorgan asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis;
  2) oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ja meediateenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse muus Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis (edaspidi koos liikmesriik või konventsiooniga ühinenud riik);
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  21) oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis, kuid meediateenuse osutaja juhtorgan asub muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  3) meediateenuse osutaja juhtorgan asub Eestis, kuid oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  4) oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ei tööta liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, kuid meediateenuse osutaja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt ja oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud;
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  5) meediateenuse osutaja juhtorgan asub Eestis, aga toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab Eestis.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Meediateenuse osutajale, kelle suhtes ei saa kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 1 sätteid, kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui ta kasutab Eestis asuvat satelliitside juhtimiskeskust või Eestile kuuluvat satelliidi sagedusressurssi.

  (3) Kui meediateenuse osutajale ei saa kohaldada käesoleva paragrahvi lõiget 1 või 2, määratletakse meediateenuse osutaja asukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 49–55 kohaselt.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (31) Käesolevas seaduses piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse üksnes televisiooniteenuse osutajale.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (4) Eesti Rahvusringhäälingule kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd Eesti Rahvusringhäälingu seadus ei sätesta teisiti. Teistele ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevatele isikutele, keda ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud, kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse § 15. Elektroonilise side ettevõtjale, kes taasedastab meediateenust, kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 51, 55 ja 56.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (5) Käesoleva seaduse §-des 8, 10–12, 14, 20 ja 22–24 sätestatud nõudeid ei kohaldata nendele audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks ainult kolmandates riikides ja need ei ole ühes või mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega otseselt või kaudselt üldsusele kättesaadavad.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (6) Käesolevas seaduses videojagamisplatvormi kohta sätestatut kohaldatakse videojagamisplatvormi pidajale:
  1) kes on asutatud Eestis;
  2) kelle emaettevõtja on asutatud Eestis;
  3) kelle tütarettevõtja on asutatud Eestis ja emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis;
  4) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on asutatud Eestis ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis;
  5) kelle tütarettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui tema teised tütarettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis;
  6) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui teised sama grupi ettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (7) Ettevõtjate grupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad emaettevõtja, kõik tema tütarettevõtjad ja kõik muud ettevõtjad, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 3.  Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 31.  Infoühiskonna teenuse seaduse kohaldamine

  Käesoleva seaduse § 2 lõikes 6 nimetatud videojagamisplatvormi pidajale kohaldatakse infoühiskonna teenuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 4.  Meediateenus

  (1) Audiovisuaalmeedia teenus on meediateenus või muu teenuse eristatav osa, mida osutatakse audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toimetusvastutuse all peamise eesmärgiga pakkuda üldsusele teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid elektroonilise side võrgu kaudu. Audiovisuaalmeedia teenused on:
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  1) televisiooniteenus, mida osutatakse saatekava alusel saadete samaaegseks vaatamiseks. Televisiooniteenused on eelkõige telesaade, teleprogramm ja äriteade;
  2) tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mida osutatakse programmikataloogi alusel saadete vaatamiseks teenuse kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel;
  3) audiovisuaalne äriteade, mis on eelkõige telereklaam, sponsorteave, otsepakkumised ja tootepaigutus.
  4) [kehtetu - RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Raadioteenus on meediateenus, mida osutatakse raadioteenuse osutaja toimetusvastutuse all saatekava alusel saadete samaaegseks kuulamiseks peamise eesmärgiga pakkuda üldsusele teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid elektroonilise side võrgu kaudu. Raadioteenused on eelkõige raadiosaade, raadioprogramm ja äriteade.

§ 41.  Videojagamisplatvorm

  Videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses või selle eristatav osa, mille peamine eesmärk või põhiline otstarve on pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi pidajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi pidaja, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 5.  Meediateenuse osutaja

  Meediateenuse osutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi.

§ 51.  Videojagamisplatvormi pidaja

  Videojagamisplatvormi pidaja võib olla juriidiline või füüsiline isik.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 6.  Toimetusvastutus ja toimetusotsus
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (1) Toimetusvastutus on meediateenuse osutaja teostatav kontroll saadete valiku, sisu ja ülesehituse ning nende programmi või programmikataloogi paigutamise üle.

  (2) Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 7.  Saade, programm, programmikataloog ja kasutaja loodud video
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (1) Saade on liikuvate kujutiste heliga või helita ajaliselt piiritletud mis tahes pikkusega kogum või ainult heli ajaliselt piiritletud kogum, mis moodustab programmi või programmikataloogi eraldi osa.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Programm on televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt teadlikult järjestatud saadete kogum, mida edastatakse regulaarselt ja mille ülesehitust väljendab saatekava. Programmil on oma nimi.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (3) Programmikataloog on tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakutud ja tema toimetusvastutuse alla kuuluv saadete nimekiri.

  (4) Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mis tahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või mõni teine kasutaja on videojagamisplatvormile üles laadinud.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 8.  Programmi struktuur

  (1) Televisiooni- ja raadioteenuse osutaja varub vähemalt viiel päeval nädalas programmi päevamahust vähemalt kaks protsenti enda toodetud uudistesaadete edastamiseks, välja arvatud riiklike pühade programmis. Enda toodetud uudistesaateks loetakse ka sellist uudistesaadet, mis sisaldab vähemalt kahe eri uudistetootja toodetud uudiseid.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti omatoodangu edastamiseks. Televisiooniteenuse osutaja edastab omatoodangu miinimummahust vähemalt 50 protsenti ajavahemikus kella 19.00-st kuni 23.00-ni.

  (3) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks.

  (4) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks, mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaldamisel võib teha rahvusvahelise televisiooniloa või valdavalt muusika-, spordi-, filmi- või muu teemaprogrammi edastamiseks antava televisiooniloa tingimustes erandi loa taotleja või omaniku põhjendatud taotluse alusel, kui nimetatud nõuete kohaldamine oleks programmi olemust ja peamisi sihtrühmi arvestades ebamõistlik.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude kohaldamisel võib teha raadioloa tingimustes erandi loa taotleja või omaniku põhjendatud taotluse alusel, kui nimetatud nõude kohaldamine oleks programmi olemust ja peamisi sihtrühmi arvestades ebamõistlik ning tingimusel, et erandi tegemisel arvestatakse teenuste mitmekesisuse tagamisega. Üleriigilise raadioloa tingimustes võib erandi teha üksnes juhul, kui edastatakse valdavalt muusika- või muud teemaprogrammi.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (52) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata televisiooniteenuse osutajale, kelle programmi nädalamaht on väiksem kui 28 tundi.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (6) Teleprogrammidele, mis edastavad vaid telereklaami ja otsepakkumist või üksnes enesetutvustust, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata nende teleprogrammide suhtes, mis on mõeldud kohalikele vaatajatele ning mida edastatakse regionaalse televisiooniloa alusel.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid ei kohaldata programmide suhtes, mida edastatakse ajutise televisiooni- või raadioloa alusel.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (9) [Kehtetu - RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (10) Televisiooniteenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud nõuete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 9.  Raadioprogrammi nädalamaht
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 10.  Omatoodang

  Omatoodang on audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda või koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga toodetud või Euroopa sõltumatult tootjalt tellitud saade või programm, mis käsitleb Eesti tänapäeva või kultuuripärandit.

§ 11.  Euroopa päritoluga audiovisuaalne teos

  (1) Euroopa päritoluga audiovisuaalne teos (edaspidi Euroopa teos) on:
  1) Euroopa Liidu liikmesriigist pärinev teos;
  2) piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osaliseks olevast kolmandast Euroopa riigist pärinev teos;
  3) teos, mis on toodetud ühistoodanguna Euroopa Liidu liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingu raames ja vastab lepingus määratletud tingimustele.

  (2) Euroopa Liidu liikmesriigist või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osaliseks olevast kolmandast riigist pärinev teos, mis on põhiosas valminud koostöös ühes või mitmes nimetatud riigis elavate autorite ja töötajatega, on Euroopa teos, kui teos vastab ühele järgmistest tingimustest:
  1) teose on valmistanud vähemalt üks tootja, kes on asutatud vähemalt ühes nimetatud riigis;
  2) teose tootmist korraldab ja kontrollib üks või mitu tootjat, kes on asutatud ühes või mitmes nimetatud riigis;
  3) nende riikide ühistootjate panus moodustab ühistootmise kogukuludest rohkem kui poole ja ühistootmist ei kontrolli ükski väljaspool kõnealuseid riike asutatud tootja.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2 ja 3 kohaldatakse tingimusel, et Euroopa Liidu liikmesriikide teoste suhtes ei kohaldata selles kolmandas riigis diskrimineerivaid meetmeid.

  (4) Teost, mis ei ole Euroopa teos käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratletud tähenduses, kuid mis on toodetud Euroopa Liidu liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise kahepoolse ühistootmislepingu raames, käsitatakse Euroopa teosena tingimusel, et Euroopa Liidu liikmesriigi ühistootjad katavad suurema osa tootmise kogukuludest ja et tootmist ei kontrolli ükski väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi asutatud tootja.

§ 12.  Euroopa sõltumatu tootja

  Euroopa sõltumatu tootja on:
  1) tootja, kelle aktsiate enamus või aktsiate jaotusega määratud häälte enamus kuulub liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi juriidilisele või füüsilisele isikule;
  2) tootja, kelle seaduse või lepingu alusel üleantud autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused toodangule kuuluvad liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi juriidilisele või füüsilisele isikule;
  3) tootja, kes viimase kahe aasta jooksul on tootnud oma audiovisuaaltoodangut vähemalt kahele audiovisuaalmeedia teenuse osutajale.

2. peatükk Meediateenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja tegevuspõhimõtted 
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 13.  Tegevusvabadus

  (1) Meediateenuse osutajal on õigus seadusest ning televisiooni- ja raadioloa tingimustest ja kõrvaltingimustest kinni pidades vabalt otsustada oma saate ja programmi või programmikataloogi sisu ja paigutuse üle.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Kohus võib oma menetluses olevates asjades seaduses ettenähtud alustel ja korras keelata saate või selle osa edastamise.

§ 14.  Poliitiline tasakaalustatus aktiivse valimisagitatsiooni ajal

  Kui televisiooni- ja raadioteenuse osutaja annab erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks saateaega, peab ta Euroopa Parlamendi, Riigikogu või kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aktiivse valimisagitatsiooni ajal andma samaväärse esinemisvõimaluse põhjendamatu viivituseta ka teisele erakonnale või poliitilisele liikumisele tema kirjalikult edastatud soovi korral.

§ 15.  Informatsiooniallika kaitse

  (1) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul on õigus jätta avaldamata andmed, mis võimaldavad tuvastada informatsiooniallika.

  (2) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik ei tohi informatsiooniallika nõusolekuta tema tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldada.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus ei kehti juhul, kui informatsiooniallikas on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule andnud teadvalt valeinformatsiooni.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka isikule, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika.

  (5) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku või isiku, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika, otsene või kaudne mõjutamine informatsiooniallika tuvastamiseks on keelatud.

  (6) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik ja isik, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika, on kohustatud need andmed esitama kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

§ 16.  Avalik teave meediateenuse osutaja kohta

  (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  1) nime;
  2) postiaadressi;
  3) kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadressi või veebilehe aadressi;
  4) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed;
  41) omandistruktuuri, sealhulgas tegeliku kasusaaja nime, isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  5) viite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmetele;
  6) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Televisiooniteenuse osutaja edastatava teleprogrammi nimi avalikustatakse tema valitud ajal teleprogrammis vähemalt 12 korda saatepäeva jooksul, samuti märgitakse vähemalt samal saatepäeval teleprogrammis olevate saadete pealkirjad elektroonilises saatekavas.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (3) Raadioteenuse osutaja teeb enda kohta arusaadavalt teatavaks vähemalt järgmise teabe:
  1) raadioprogrammis – nime, kontaktandmed, sealhulgas elektronposti või veebilehe aadressi vähemalt neli korda saatepäeva jooksul;
  2) veebilehel – nime ja postiaadressi, elektroniposti aadressi, vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed ning viite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmetele.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 17.  Vastutav toimetaja

  (1) Meediateenuse osutaja määrab edastatavale programmile või programmikataloogile vastutava toimetaja.

  (2) Vastutav toimetaja tagab edastatavas programmis või programmikataloogis käesoleva seaduse nõuetest ja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning sõnavabaduse põhimõtete järgimise.

  (3) Meediateenuse osutaja säilitab vastutavate toimetajate nimekirja ühe aasta jooksul pärast saate edastamise kuupäeva programmis või saate paigutamise lõpetamist programmikataloogi.

§ 18.  Hädaohuteadete edastamine

  (1) Televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab viivitamata ja tasuta kõigis oma tele- ja raadioprogrammides:
  1) riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral Riigikogu, Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse ametlikke teateid;
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  2) teavet, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks.

  (2) Televisiooniteenuse osutaja edastab hädaohuteated puudega inimestele ligipääsetaval viisil.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 19.  Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (1) Meediateenuses ei tohi:
  1) kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ükskõik millise grupitunnuse, sealhulgas kodakondsuse, soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale;
  2) alavääristada õiguskuulekat käitumist või
  3) kutsuda üles õigusrikkumisele.

  (2) Meediateenuse osutaja ei tohi edastada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige selliseid, mis sisaldavad pornograafiat või propageerivad vägivalda või julmust pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 tähenduses.

  (3) Saateid, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, ei tohi televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastada ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud või alaealiste mõnele earühmale sobimatu saate edastamisel tuleb enne saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 kehtestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu.

  (6) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele, ei tohi meediateenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 191.  Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine videojagamisplatvormil

  (1) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis:
  1) kihutavad vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ükskõik millise grupitunnuse, sealhulgas kodakondsuse, soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale;
  2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või
  3) kujutavad lapspornot.

  (2) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et sellise saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tuleb esitada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, ning kogu saate, video või äriteate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale.

  (3) Videojagamisplatvormi pidaja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad teenuse kasutajad pidajale käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest hõlpsasti teatada.

  (4) Kui videojagamisplatvormi pidaja on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest teadlik, kõrvaldab ta saate, video või äriteate videojagamisplatvormilt viivitamata või tõkestab sellele juurdepääsu.

  (5) Kui videojagamisplatvormi pidaja on teadlik saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, lisab ta sellele saatele, videole või äriteatele viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase hoiatuse ja sümboli nende puudumisel või tagab, et see saade, video või äriteade on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetav üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu.

  (6) Videojagamisplatvormi pidaja kehtestab tema peale seoses käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 rakendamisega teenuse kasutajate esitatud kaebuste läbipaistva, lihtsalt kasutatava ja tulemusliku menetlemise ja lahendamise korra.

  (7) Kui videojagamisplatvormi kasutaja leiab, et käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 rakendamisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Kaebus lahendatakse käesoleva seaduse §-s 561 sätestatud korras.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 192.  Alaealiste isikuandmete kaitse

  Meediateenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja ei tohi töödelda käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 ja § 191 lõikes 5 nimetatud tehniliste meetmete kasutamise käigus kogutud või muul viisil saadud alaealiste isikuandmeid ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus, profiili analüüs või käitumispõhiselt suunatud reklaam.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 20.  Vastulause esitamise õigus

  (1) Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, sõltumata tema kodakondsusest või asukohast, kelle seaduslikke õigusi, eriti mainet, on televisiooni- või raadioteenuses kahjustatud ebaõigete faktide esitamisega, on õigus esitada vastulause või taotleda muude võrdväärsete ja õigusaktidega kooskõlas olevate vahendite rakendamist.

  (2) Televisiooni- või raadioteenuse osutaja tagab vastulause esitamise võimaluse või muude võrdväärsete vahendite rakendamise ega tee takistusi põhjendamatute tähtaegade või tingimuste esitamisega. Vastulause esitamise soovist tuleb televisiooni- või raadioteenuse osutajale kirjalikult teatada 30 päeva jooksul pärast taotluse põhjustanud saate edastamist. Televisiooni- või raadioteenuse osutaja edastab vastulause tasuta samas programmis 30 päeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (3) Vastulause taotluse võib tagasi lükata, kui vastulause ei ole õigustatud ja kui taotlus sisaldab karistatavat tegu või kui taotluse rahuldamine tooks televisiooni- või raadioteenuse osutajale kaasa tsiviilvastutuse või kui sellega eiratakse üldtunnustatud moraalinorme.

§ 21.  Saadete säilitamise kohustus

  (1) Televisiooni- ja raadioteenuse osutaja tagab edastatud programmi salvestamise.

  (2) Regionaalse või üleriigilise televisiooni- või raadioloa omanik ning ajutise televisiooni- või raadioloa omanik säilitab salvestisi vähemalt 30 päeva pärast programmi edastamist.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (21) Rahvusvahelise televisiooni- või raadioloa omanik säilitab salvestisi vähemalt 90 päeva pärast programmi edastamist.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (3) Kohus võib oma menetluses olevates asjades määrata konkreetse salvestise säilitamiseks pikema tähtaja.

§ 22.  Eneseregulatsioon

  (1) Meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud võivad omaalgatuse korras luua süsteemi, millega liitunud pooled määravad vabatahtlikult ühised soovitused ja reeglid, kehtestades tegevusjuhendina sisunõuded, et korrastada valdkonnas toimuvat ning määrata kindlaks hea ja halb tava.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhend peab olema põhiliste huvirühmade seas laialdaselt aktsepteeritud, kirjeldama selgelt ja üheselt mõistetavalt selle eesmärke, nägema ette seatud eesmärkide täitmise regulaarse, läbipaistva ja sõltumatu seire ning sätestama kehtestatud reeglitest kinnipidamise korra ja poolte vastutuse reeglite rikkumise eest.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 23.  Puudega inimeste ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puudega inimestele, kasutades selleks subtiitreid, viipekeelset tõlget, kirjeldustõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel pakutavat teenust kasutada.

  (11) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad, sealhulgas:
  1) subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse tõlkega, kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis;
  2) nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 28.06.2025, jõustumine muudetud [RT I, 15.06.2022, 1]]

  (2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja koostab ligipääsetavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks kavandatud puudega inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerib tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid.

  (3) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava ja andmed tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal.

  (4) Käesolevas paragrahvis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks ühtne veebipõhine kontaktpunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–24), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) (edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), artikli 7 lõike 4 tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata ajutise televisiooniloa omanikule.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 24.  Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt

  (1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed, ning toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (11) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toob omatoodangu tunnustele vastavad teosed koos nende valmimisaastaga programmikataloogis esile.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (12) Kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub Euroopa Liidu liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue olema täidetud kõikide nende programmikataloogide puhul.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1–12 sätestatud nõuete täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–2 ei kohaldata tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
  1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot, arvestades mikroettevõtja määratlust Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41);
  2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest;
  3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille suhtes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

3. peatükk Äriteated 

§ 25.  Äriteated

  (1) Äriteade on heli või pildiga esitatav teave, mis on mõeldud majandustegevusega tegeleva füüsilise või juriidilise isiku kaupade või teenuste otseseks või kaudseks tutvustamiseks, enesetutvustuseks või maine edendamiseks ja mis kaasneb saate või kasutaja loodud videoga või on sellesse lisatud tasu või muu samalaadse hüvitise eest.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Meediateenuse osutaja edastatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ja eristatud muust programmi osast.

  (21) Videojagamisplatvormi pidaja turustatavad, müüdavad või korraldatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ning eristatud saadetest ja kasutaja loodud videotest.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (3) Äriteadetele kohaldatakse reklaamiseaduses ja teistes seadustes reklaamile sätestatud nõudeid.

§ 26.  Varjatud äriteated

  (1) Varjatud äriteade on tootja või teenuse osutaja kaupade, teenuste, nime, kaubamärgi või tegevuse esitamine saates sõnas või pildis, kui meediateenuse osutaja eesmärk on selle esitusega edastada reklaami ja kui see võib avalikkust esituse olemuse osas eksitada. Sellist esitamist käsitatakse eelkõige tahtlikuna, kui seda tehakse tasu või muu samalaadse hüvitise eest.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (2) Varjatud äriteate edastamine on keelatud.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pidaja turustatavatele, müüdavatele või korraldatavatele äriteadetele.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 27.  Tegevusjuhend audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (1) Meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud võivad kehtestada eneseregulatsiooni korras tegevusjuhendi lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavate ebasobivate audiovisuaalsete äriteadete kohta, kus tutvustatakse toite ja jooke, mis sisaldavad toitaineid ja toitainelise või füsioloogilise mõjuga aineid, eelkõige rasvu, transrasvhappeid, soola, naatriumi ja suhkrut, mille liigne tarbimine toiduga ei ole lastele soovitatav.

  (2) Kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras kehtestanud või see ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, kehtestab nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 28.  Tele- ja raadioreklaam ning otsepakkumine

  (1) Tele- ja raadioreklaam on majandus- või kutsetegevusega seotud teadaanne, mida juriidiline või füüsiline isik edastab programmis tasu või muu samalaadse hüvitise eest või enesetutvustuseks eesmärgiga soodustada tasu eest pakutavate kaupade või teenuste pakkumist, mis hõlmab ka kinnisvara ning õigusi ja kohustusi.

  (2) Otsepakkumine on avalikkusele tele- ja raadioprogrammis edastatav pakkumine tasu eest kaupade turustamiseks ning teenuste osutamiseks, mis hõlmab ka kinnisvara ning õigusi ja kohustusi.

  (3) Tele- ja raadioreklaam ning otsepakkumine peavad olema kergelt äratuntavad ja eristatavad saadetest ning saate muust osast visuaalse või helilise tähise või paigutuse abil, arvestades reklaamitehnikast tulenevate võimaluste kasutamist.

  (4) Televisiooniteenuse osutaja edastab telereklaami ja otsepakkumist lõikude plokkidena kahjustamata saadete terviklikkust, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja vormi ning õiguste valdajate õigusi. Üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud on lubatud spordiülekannetes või juhul, kui neid edastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud tingimustel.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (5) Uudistesaateid, kino- ja telefilme, välja arvatud telesarju ja dokumentaalfilme, võib telereklaamiks või otsepakkumiseks katkestada üks kord iga vähemalt 30-minutilise programmiaja kohta.

  (6) Lastesaadet võib tele- ja raadioreklaamiks katkestada üks kord iga vähemalt 30-minutilise programmiaja kohta juhul, kui saade kestab kauem kui 30 minutit.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (61) Otsepakkumine lastesaates on keelatud.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (7) Usutalitust sisaldava saate ajal ei tohi edastada tele- ja raadioreklaami ega otsepakkumist.

  (8) Käesoleva seaduse nõudeid kohaldatakse teleprogrammidele, mis edastavad vaid telereklaami ja otsepakkumist või üksnes enesetutvustust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus edastatava teleprogrammi olemusega.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (9) Tele- ja raadioreklaami hulka ei loeta televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt avalikes huvides edastatavaid või heategevusele kutsuvaid teateid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 29.  Tele- ja raadioreklaami ning otsepakkumise maht

  (1) Tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht kella 6.00-st kuni 18.00-ni ning kella 18.00-st kuni 24.00-ni ei tohi ületada 20 protsenti nendest ajavahemikest.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Otsepakkumise saade peab kestma katkestusteta vähemalt 15 minutit.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata:
  1) teadaannetele, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste meediateenuse osutajate saadetega ja meediateenustega;
  2) otsepakkumise saadetele;
  3) sponsorteabele;
  4) tootepaigutusele;
  5) toimetatava sisu ning tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude vahelistele ja üksikute reklaamide vahelistele neutraalsetele lõikudele.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 30.  Sponsorlus

  (1) Sponsorlus käesoleva seaduse tähenduses on meediateenuse osutamises või videojagamisplatvormi pidamises või saate või kasutaja loodud video tootmises mitteosaleva juriidilise või füüsilise isiku igasugune osalemine meediateenuse, videojagamisplatvormi, saate või kasutaja loodud video rahastamises eesmärgiga edendada oma mainet või tutvustada oma nime, kaubamärki, tegevust või tooteid.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Sponsorteave on meediateenuse osutaja edastatud teave sponsorluse kohta meediateenustes.

  (3) Spondeeritud meediateenus ja saade peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) sponsorlus ei tohi mõjutada meediateenuse osutaja toimetusvastutust ega sõltumatust;
  2) sponsorluse abil ei tohi otseselt soodustada kaupade või teenuste ostmist või rentimist, eelkõige tehes konkreetseid müüki edendavaid vihjeid kõnealuste kaupade või teenuste kohta;
  3) vaatajaid tuleb selgelt teavitada sponsorlepingu olemasolust;
  4) sponsori kohta edastatakse vaatajale teavet viisil, mis on selgelt eristatav äriteate teistest vormidest.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada meediateenuse osutajalt teavet kehtivate sponsorlepingute kohta, et kontrollida edastatud sponsorteabe erinevust äriteate teistest vormidest.

  (5) Spondeeritud saade tuleb selgelt eristada muust programmist, kasutades saate seisukohalt sobival viisil sponsori nime, logo või muud sümbolit, nagu viidet sponsori toodetele või teenustele või eristavat märgistust saate alguses, lõpus või selle kestel.

  (6) Sponsorteave tuleb programmis vaataja jaoks selgelt arusaadavalt eristada äriteate teistest vormidest.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (7) Meediateenust või saadet ei tohi spondeerida ettevõtjad, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete ning tubakatootega seonduvate toodete tootmine ja müük.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (8) Ettevõtja, kelle tegevuse hulka kuulub ravimite valmistamine või müük ja raviteenuste osutamine, võib spondeeritud audiovisuaalmeedia teenuses või saates reklaamida ettevõtja nime või mainet, kuid ei tohi reklaamida retseptiravimeid ega arsti määratavaid raviteenuseid.

  (81) Hasartmängukorraldaja võib spondeeritud audiovisuaalmeedia teenuses või saates eksponeerida üksnes ettevõtja nime ja kaubamärki. Kaubamärgi eksponeerimisel kohaldatakse reklaamiseaduse § 292 lõikest 9 tulenevaid tingimusi. Meediateenust või saadet ei tohi spondeerida hasartmängukorraldaja, kellel puudub Eestis välja antud korraldusluba hasartmängu korraldamiseks.
[RT I, 04.03.2015, 3 - jõust. 01.06.2015]

  (9) Uudiste- ja poliitikasaate spondeerimine on keelatud.

  (10) Sponsori logo näitamine lastesaates ja usulise sisuga saates on keelatud.

§ 31.  Tootepaigutus

  (1) Tootepaigutus on igasugune audiovisuaalse äriteate vorm, mis seisneb saates või kasutaja loodud videos tasu või muu samalaadse hüvitise eest toote, teenuse või selle kaubamärgi kaasamises või sellele osutamises.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Tootepaigutus on keelatud:
  1) uudiste- ja poliitikasaates;
  2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates;
  3) usulise sisuga saates;
  4) lastesaates.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (3) [Kehtetu - RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (4) Tootepaigutust sisaldav saade peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) tootepaigutus ei tohi mõjutada meediateenuse osutaja toimetusvastutust ega sõltumatust;
  2) saate abil ei tohi otseselt soodustada kaupade või teenuste ostmist või rentimist, tehes eelkõige konkreetseid müüki edendavaid vihjeid nende kaupade või teenuste kohta;
  3) saates ei tohi tõsta konkreetset toodet põhjuseta esile;
  4) vaataja selge ja arusaadava teavitamise eesmärgil tuleb tootepaigutust sisaldav saade märgistada saate alguses ja lõpus ning pärast iga reklaamipausi vastava teksti või eneseregulatsiooni korras kokkulepitud ühtse sümboliga.

  (5) [Kehtetu - RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (6) Tootepaigutus on keelatud järgmiste toodete puhul:
  1) sigaretid ja muud tubakatooted ning tubakatootega seonduvad tooted või selliste ettevõtjate kaubad, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete või tubakatootega seonduvate toodete tootmine ja müük;
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  2) retseptiravimid või arsti määratavad raviteenused.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 sätestatud nõuet ei kohaldata saate puhul, mille on tootnud väljaspool liikmesriiki või konventsiooniga ühinenud riiki asuv ettevõtja.

§ 311.  Äriteated videojagamisplatvormil

  (1) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil edastatavad äriteated peavad vastama käesolevas seaduses äriteadetele, sealhulgas sponsorlusele ja tootepaigutusele, ning teistes seadustes reklaamile kehtestatud nõuetele.

  (2) Videojagamisplatvormi pidaja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad videoid üles laadivad kasutajad teatada, kas video sisaldab audiovisuaalseid äriteateid, niivõrd kui nad seda teavad või võib põhjendatult eeldada, et nad seda teavad.

  (3) Videojagamisplatvormi pidaja teavitab kasutajaid sõnaselgelt sellest, kui saated ja kasutaja loodud videod sisaldavad audiovisuaalseid äriteateid, tingimusel et pidaja on äriteadetest teadlik.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

4. peatükk Televisiooni- ja raadioluba ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja teatamiskohustus 
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 32.  Televisiooni- ja raadioluba
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  Televisiooni- või raadioteenust võib pakkuda üksnes televisiooni- või raadioloa alusel, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule järgmistel tingimustel:
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  1) tema programm vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  11) ta on esitanud nõuetekohase tegevusloa taotluse;
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
  12) ta on esitanud andmed, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust teenuse osutamisel, välja arvatud televisiooni- ja raadioteenuse osutamisel ajutise tegevusloa alusel;
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
  2) tema tegevusega ei kaasne Eesti Vabariigi poolt võetud lepinguliste kohustuste rikkumist;
  3) ta ei ole juhtimise üle valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaga, kellele on antud televisiooni- või raadioluba ja tegevusloa andmine võib oluliselt kahjustada konkurentsi meediateenuste turul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 33.  Televisiooniloa liigid ja andmise tingimused
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:
  1) regionaalne televisiooniluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast;
  2) üleriigiline televisiooniluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast;
  3) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks.

  (2) Regionaalne ja üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused.

  (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 34.  Tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba
[Kehtetu - RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 35.  Raadioloa liigid ja andmise tingimused
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:
  1) regionaalne raadioluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast;
  2) üleriigiline raadioluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast;
  3) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks.

  (2) Raadioluba antakse kuni seitsmeks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 36.  Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba
[Kehtetu - RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 37.  Ajutine televisiooni- ja raadioluba
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 38.  Tegevusloa kõrvaltingimused
[Kehtetu - RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 39.  Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa taotluse lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

  (2) Tegevusloa taotluses märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
  1) taotletava loa liik;
  2) programmi iseloomustus;
  3) andmed edastatava programmi levipiirkonna kohta;
  4) programmi vastutava toimetaja nimi ja kontaktandmed;
  5) televisiooniloa taotlemisel viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest taotleja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb;
  6) muud andmed, mis on vajalikud, et kinnitada programmi pakkuja tegevuse vastavust tegevusloa tingimustele ja kõrvaltingimustele.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (3) Programmi iseloomustuses märgitakse:
  1) programmi struktuur;
  11) programmi nimi;
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
  12) programmi edastamise alustamise kuupäev;
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
  2) tegevusloa taotleja ja teiste tootjate toodetud saadete osakaal programmis;
  3) programmi peamine sihtauditoorium;
  4) programmi ööpäevane maht tundides;
  5) muusikateoste ja sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaal programmis.

  (4) Televisiooniloa taotluses märgitakse lisaks kino-, tele- ja dokumentaalfilmide ning laste-, ühiskonna- ja meelelahutussaadete osakaal programmis.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (5) [Kehtetu - RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (6) Tegevusloa taotlusele lisatakse:
  1) investeerimisprogramm ja äriplaan;
  11) televisiooniloa taotlemisel käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava;
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  2) juriidilisest isikust taotleja puhul taotleja isiku esindaja volitusi tõendav dokument, kui volitus ei tulene seadusest või juriidilise isiku põhikirjast;
  3) taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejaks on juriidiline isik, kellel puudub kohustus esitada majandusaasta aruanne äriregistrile.

  (61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 11 ei kohaldata ajutise televisiooniloa taotlejale.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (7) Kui taotletakse televisiooniluba, märgitakse taotluses ka teleprogrammi edastamise tehniline vorm, nagu maapealne levi, kaabellevi, satelliitlevi või elektroonilise side muu liik elektroonilise side seaduse tähenduses.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (8) Tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 40.  Tegevusloa väljaandmine

  (1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks nii Kultuuriministeeriumi kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab raadioloa eelseisvast konkursist Kultuuriministeeriumi vähemalt kaks kuud enne konkursi väljakuulutamist.

  (3) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude.

  (4) Raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse otsustab valdkonna eest vastutav minister. Kui need on vajalikud, kehtestab minister üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks.

  (5) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva.

  (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale kõrvaltingimusi.

  (7) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

  (8) Rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 41.  Komisjon

  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor moodustab raadiolubade taotluste hindamiseks nõuandva komisjoni, millesse kuuluvad meediateenustega seotud asutuste ja juriidiliste isikute ning meediavaldkonna asjatundjate esindajad, sealhulgas Kultuuriministeeriumi esindaja. Komisjoni koosseisu ja töökorralduse kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor käskkirjaga.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 42.  Tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 43.  Parima pakkumise väljaselgitamine valikmenetluses

  (1) Raadioluba, mille väljaandmiseks korraldatakse konkurss, antakse välja taotlejale, kes tegi valikmenetluses parima pakkumise.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Parima pakkuja väljaselgitamisel hinnatakse pakkumise vastavust käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele ning § 40 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud kõrvaltingimustele, lähtudes kõrvaltingimuste hindamise alustest.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 44.  Tegevusloa andmisest keeldumise erisused
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keeldub tegevusloa väljaandmisest, kui taotleja kavandatav tegevus ei vasta käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele või tegevusloa kõrvaltingimustele või taotleja ei osutunud valikmenetluses parimaks pakkujaks.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (2) Rahvusvahelise televisiooniloa andmisest võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keelduda, kui sellise loa alusel edastatav teleprogramm rikuks oluliselt sihtriigis kehtivaid nõudeid, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse osas.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 45.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui tegevusloal märgitud isik ei ole edastanud tegevusloa tingimustele või kõrvaltingimustele vastavat programmi enam kui ühe kuu jooksul.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 46.  Tegevusloa peatamine programmi tehnilise edastamise võimatuse tõttu

  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa omaniku taotluse alusel peatada programmi edastamise tegevusloa kuni üheks kuuks, kui programmi tehnilisel edastamisel on ilmnenud olulisi takistavaid asjaolusid.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 47.  Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja teatamiskohustus
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks ja videojagamisplatvormi pidamiseks tuleb esitada majandustegevusteade.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  1) teenuse osutaja veebilehe aadress;
  2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse nimi ja teenust iseloomustav teave;
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  3) pakutava teenuse kättesaadavuse vormid ja levipiirkonnad;
  4) programmikataloogi vastutava toimetaja nimi ja tema kontaktandmed;
  41) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
  5) [kehtetu - RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (21) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja lisab teatele käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (22) Videojagamisplatvormi pidaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
  1) pidaja veebilehe aadress;
  2) videojagamisplatvormi nimi ja teenust iseloomustav teave;
  3) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
  4) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 6 punktides 1–6 sätestatud tingimustest pidaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014, kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.]

§ 48.  Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamise registreerimine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

5. peatükk Ainuõigused ja lühilõikude edastamine 

§ 49.  Teleülekande ainuõiguse kasutamise piirang

  (1) Televisiooniteenuse osutaja ei tohi kasutada omandatud teleülekande ainuõigusi nii, et sellega võetakse oluliselt osalt teise liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi elanikkonnalt võimalus jälgida nende riikide poolt ühiskondlikult oluliste sündmuste nimekirja arvatud ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni nõuete kohaselt kinnitatud sündmusi täielikult või osaliselt otseülekandes või hilisema edastusena.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Ühiskondlikult olulise sündmuse teleülekande ainuõiguse omandanud televisiooniteenuse osutaja peab liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi televisiooniteenuse osutajale tagama uudiste lühilõikude jaoks õiglase, mõistliku ja mittediskrimineeriva juurdepääsu sündmusele.

  (3) Kui ühe riigi televisiooniteenuse osutaja soovib juurdepääsu ühiskondlikult olulise sündmuse teleülekandele, millele on teleülekande ainuõigused omandanud sama riigi teine televisiooniteenuse osutaja, peab esimene seda taotlema sellelt teiselt sama riigi televisiooniteenuse osutajalt.

§ 50.  Lühilõikude edastamine

  (1) Televisiooniteenuse osutajal, kes ei ole omandanud ühiskondlikult olulise sündmuse teleülekande ainuõigusi, on õigus vabalt valida ainuõigusi omava edastava televisiooniteenuse osutaja signaalist lühilõike üldisesse uudistesaatesse, viidates nende allikale.

  (2) Käesoleva seaduse § 49 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustel saadud juurdepääsu alusel loodud lühilõikude kasutamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
  1) lühilõik sündmusest võib uudistesaates olla kuni 90 sekundit ning lühilõigu tegemiseks mõeldud juurdepääs ei hõlma üldjuhul selle pikemat salvestamist ega ülekannet;
  2) neil tingimustel loodud lühilõiku võib kasutada sündmuse toimumise päeva ja sellele järgneva päeva uudistesaadetes, viidates sellele televisiooniteenuse osutajale, kellelt lühilõik on saadud;
  3) ainuõigusi omav televisiooniteenuse osutaja võib nõuda lühilõigu kasutajalt kõnealuse lühilõigu esmanäitamist uudistesaates alles pärast ainuõigusi omava televisiooniteenuse osutaja teleülekannet sündmusest;
  4) lühilõigu edasise kasutamise tingimused määratakse teleülekande ainuõigusi omava televisiooniteenuse osutaja ja lühilõiku kasutava televisiooniteenuse osutaja kokkuleppel;
  5) sündmusele teleülekande ainuõigusi omaval televisiooniteenuse osutajal on õigus saada lühilõigu tegemist taotlevalt televisiooniteenuse osutajalt hüvitist teleülekande jaoks sündmusele ja signaalile juurdepääsu tagamisega otseselt seotud lisakulude eest.

  (3) Tellitavas audiovisuaalmeedia teenuses võib lühilõike üldistes uudistesaadetes kasutada ainult siis, kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub saadet ajaliselt pärast ainuõigusi omava televisiooniteenuse osutaja uudistesaate edastamist.

6. peatükk Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus 

§ 51.  Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (1) Teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse järgmistel tingimustel:
  1) Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on viimase aasta jooksul vähemalt kahel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustanud rahvastiku tervist või kujutanud sellele olulist ohtu või viimase aasta jooksul vähemalt ühel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu;
  2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kirjalikult teavitanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust, audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja taasedastajat ning Euroopa Komisjoni;
  3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada väidetava rikkumise kohta oma arvamus ja vastuväited;
  4) käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete rikkumise, rahvastiku tervise kahjustamise või sellele olulise ohu põhjustamise korral ei ole konsultatsioonid vastava Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ja Euroopa Komisjoniga andnud rahuldavat lahendust ühe kuu jooksul pärast käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teatamist.

  (3) Kui Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustest ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni, põhjendades ettekirjutuse kiireloomulisust.

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobub kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et Eesti tegevus käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

  (6) Kui väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.

  (7) Kui teisest riigist pärit raadioprogrammi taasedastaja rikub oluliselt käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha raadioprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.

  (8) Taasedastaja võib pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 52.  Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus
[Kehtetu - RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

7. peatükk Teabevahetus Euroopa Komisjoniga ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral 
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 53.  Teabevahetus Euroopa Komisjoniga ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma teavet käesoleva seaduse rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele. Ta võib anda teavet ka piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele selle soovi korral.

  (2) Kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele puudutab Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvat meediateenuse osutajat või videojagamisplatvormi pidajat, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teabe avaldamisest ka nimetatud isikut.

  (3) Kui Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja hakkab osutama teenust, mis on suunatud tervikuna või põhiosas muu Euroopa Liidu liikmesriigi elanikkonnale, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet selle Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust.

  (4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei jõua Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega kokkuleppele, kelle jurisdiktsiooni alla audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või videojagamisplatvormi pidaja kuulub, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 531.  Taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral

  (1) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenus või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabevahetuses Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ei ole leitud mõlemat poolt rahuldavat lahendust, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hinnangu saamiseks, kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab pöördumisest asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile tõendid, mis võimaldavad mõistlikult hinnata asjaolu, kas audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud asjaomases Euroopa Liidu liikmesriigis eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest.

  (4) Kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmed on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning Eesti hinnangud on asjakohased ja piisavalt põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erandkorras teha lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale teleprogrammi või programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.

  (5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada käesoleva seadusega sätestatud nõuetest kõrvalehoidmise kohta oma arvamus ja vastuväited.

  (6) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit asjaolust, et Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või põhiosas muus Euroopa Liidu liikmesriigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele sätestatud nõudeid, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha vajaduse korral teenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust regulaarselt kasutusele võetud meetmetest ning Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole tulemusi andnud, selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile selle põhjuseid.

  (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teavitada Euroopa Komisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtumist, kui amet ei nõustu Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuselt saadud teabega.

  (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb kõiki Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusi viivituseta, kuid hiljemalt kaks kuud pärast taotluse kättesaamist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teist tähtaega.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

71. peatükk Meediapädevuse edendamine 
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 532.  Meediapädevus

  Meediapädevus tähendab oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 533.  Meediapädevuse edendamine

  (1) Meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Euroopa Komisjonile audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruande meediapädevuse edendamise kohta.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

8. peatükk Riiklik järelevalve 

§ 54.  Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 15 ja 192 sätestatud nõuete täitmise üle, teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõike 1 tähenduses.

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses, ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja muudest õigusaktidest.

  (4) Lisaks käesolevas seaduses eespool sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses sõltumatu riikliku järelevalveasutusena:
  1) käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine;
  2) audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa Komisjonile;
  3) Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile;
  4) Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine;
  5) muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 55.  Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 56.  Sunniraha määr
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. Sunniraha ülemmäär on 15 000 eurot, ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral 30 000 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 561.  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud kaebuste lahendamine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuse 30 päeva jooksul kaebuse ametile esitamisest arvates.

  (2) Kaebuse lahendamiseks vajalike asjaolude täiendavaks selgitamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 60 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest tuleb kaebuse esitajale kirjalikult teatada.

  (3) Kui kaebuse lahendamiseks on vaja teha koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega, pikeneb kaebuse läbivaatamine mõistliku aja võrra, mis on vajalik koostööd tegevate järelevalveasutuste arvamuse ärakuulamiseks või oma arvamuse andmiseks.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab kaebuse esitajat tema kaebuse alusel tehtud otsusest ja õigusest pöörduda juhul, kui kaebuse esitaja õigusi on rikutud, ameti otsuse vaidlustamiseks kohtusse.

  (5) Kui kaebust on pädev lahendama teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus, suunab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse esitaja selle järelevalveasutuse poole.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

9. peatükk Vastutus 

§ 57.  Alaealiste kaitse nõuete rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 19 ja 191 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 58.  Äriteadetele kehtestatud nõuete rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 ja §-des 28–311 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 59.  Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 57 ja 58 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

10. peatükk Rakendussätted 

§ 60.  Nägemis- ja kuulmispuudega inimeste juurdepääs audiovisuaalmeedia teenustele
[Kehtetu - RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 61.  Tegevusjuhend audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes
[Kehtetu - RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 62.  Tootepaigutusele sätestatud nõuete kohaldamise erisused

  Käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud nõudeid tootepaigutusele kohaldatakse üksnes nende saadete suhtes, mis on toodetud pärast 2009. aasta 19. detsembrit.

§ 63.  Väljaantud ringhäälingulubade kehtivus

  (1) Ringhäälinguseaduse alusel välja antud ringhäälinguload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni.

  (2) Ringhäälinguluba üleriigilise maapealse leviga digitaalringhäälinguvõrgus võrdsustatakse vaba juurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloaga.

  (3) Kaabellevivõrgu ringhäälinguloa omajad teatavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist levipiirkonna, lähtudes käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetest. Kehtivad ringhäälinguload kaabellevivõrgus võrdsustatakse tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevuslubadega vastavalt levipiirkonna suurusele.

  (4) Kohaliku ja regionaalse raadiovõrgu ringhäälinguloa omajad teatavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist levipiirkonna, lähtudes käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetest. Kehtivad ringhäälinguload kohalikus või regionaalses raadiovõrgus võrdsustatakse regionaalse või üleriigilise raadioteenuse osutamise tegevuslubadega vastavalt levipiirkonna suurusele.

  (5) Ringhäälinguload raadio rahvusvahelises analoogvõrgus võrdsustatakse rahvusvahelise raadioteenuse osutamise tegevuslubadega.

§ 631.  Väljaantud tegevuslubade kehtivus

  (1) Enne käesoleva seaduse 2022. aasta 16. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud tegevusload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni.

  (2) Vaba juurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse regionaalse televisiooniloaga.

  (3) Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse üleriigilise televisiooniloaga.

  (4) Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse rahvusvahelise televisiooniloaga.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 64.  Tellitavate audiovisuaalteenuste osutajate registreerimise erisus

  Kuni käesoleva seaduse §-de 47 ja 48 jõustumiseni esitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teate need ettevõtjad, kes soovivad hakata osutama tellitavaid meediateenuseid, märkides andmed teenuse osutaja kohta, osutatava teenuse nimetuse ja liigi, teenuse kättesaadavuse vormi ja levipiirkonna ning programmikataloogi vastutava toimetaja nime.

§ 65.  Ainuõiguste omandamise erisus

  Käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 sätestatud nõue kehtib ainuõigustele, mis on omandatud pärast 1997. aasta 30. juulit.

§ 651.  Elektroonilisele teatamiskohustusele üleminek

  Käesoleva seaduse § 47 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 652.  Paragrahvi 23 lõike 3 rakendamine

  (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 2023. aasta 15. veebruariks andmed käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud nõude täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal.

  (2) Käesoleva seaduse § 23 lõikest 3 tulenevat kohustust esitada andmed sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal rakendatakse alates 2024. aastast.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 653.  Paragrahvi 23 järelhindamine

  Kultuuriministeerium analüüsib koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga hiljemalt 2024. aastal käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust.
[RT I, 15.06.2022, 1 - jõust. 28.06.2022]

§ 654.  Paragrahvi 27 rakendamine

  Kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras 2022. aasta 1. oktoobriks välja töötanud, kehtestab valdkonna eest vastutav minister sama paragrahvi lõike 2 alusel nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele 2023. aasta 1. aprilliks.
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

§ 66. – § 77. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 78.  Seaduse jõustumine

  Käesoleva seaduse §-d 47 ja 48 jõustuvad 2011. aasta 1. juulil.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–24), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92).
[RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]

avalikgif