ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine
Vabariigi Valitsus 17.02.1994 määrus number 61; jõustumiskuupäev 11.03.1994

redaktsioon 11.03.1994
                    Eesti Vabariigi Valitsuse
                           m ä ä r u s
                 17. veebruarist 1994.a. nr. 61
                        Tallinn, Toompea
 
 
             Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine
             ---------------------------------------
 
     Juhindudes seadusest "Eesti looduse kaitse kohta" (ENSV
Teataja 1990, 6, 103) Vabariigi Valitsus   m ä ä r a b:
 
     1. Moodustada Alam-Pedja looduskaitseala käesoleva määruse
lisas toodud piires (Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakond).
 
     2. Keskkonnaministeeriumil:
     1) kolme kuu jooksul välja töötada ja kinnitada Alam-Pedja
looduskaitseala põhimäärus koos kaitse-eeskirjadega;
     2) kolme kuu jooksul välja töötada ja kohalike
omavalitsustega kooskõlastatult esitada Vabariigi Valitsusele
kinnitamiseks Alam-Pedja looduskaitseala tsoneerimiskava;
     3) korraldada Alam-Pedja looduskaitseala valitsemine.
 
 
Peaminister                                             Mart LAAR
Keskkonnaminister                                   Andres TARAND
Riigisekretär                                         Ülo KAEVATS
 
------
                                                             Lisa
                                              Vabariigi Valitsuse
                                            17. veebruari 1994.a.
                                            määruse nr. 61 juurde
 
 
           Alam-Pedja looduskaitseala piiri kirjeldus
 
 
     Alam-Pedja looduskaitseala (edaspidi - looduskaitseala)
läänepiiriks on Põltsamaa jõe paremkallas alates jõe suudmest
kuni ülesvoolu Adavere metskonna kvartalini nr. 67. Kvartalis 67
kulgeb kaitseala piir (kaitsealale jäävad eraldised 4, 5, 6 ja 7)
kuni endise Keldrisaare talu (A175) maadeni ning piki Keldrisaare
talu lääne-, lõuna- ja idapiiri. Edasi kulgeb piir mööda Adavere
metskonna kvartali 71 loode- ja kirdepiiri, kvartali 73
kirdepiiri ning kvartali 74 põhjapiiri kuni endise Liiva talu
(147) maadeni, läbib Liiva talu maad mööda kuivenduskraavi ja
suundub siis mööda Adavere metskonna kvartali  75 kirdepiiri 
1280 m kagusse. Sealt kulgeb piir 70 m kirdesse ja edasi mööda
endiste Trulli (149), Kärdi (50), Altvälja (51), Trulli-Tõnu
(45), Subsi (44), Trulli-Tõnu (43), Saare (49) ja Piiri (48)
talude maid läbivat oja ja kraavi, misjärel jätkub mööda endise
Dubrovski metskonna kvartali 5 loodepiiri.
 
     Jõudnud Umbusi jõeni, suundub piir piki seda ülesvoolu kuni
vasakkaldal suubuva magistraalkraavini, läheb mööda seda
ülesvoolu kuni kraavi pöördeni Peebu talu (53) maadel, pöördub
mööda sihti 130 m lõunasse ning jätkub mööda sooriba ida suunas
läbi Peebu talu maa. Peebu ja Paju talu (58) vahelist piiri pidi
läheb piir kagusse ning jätkub mööda endise Dubrovski metskonna
kvartali 6 põhjapiiri kuni Soo talundile (65) kulgeva kraavini
400 m enne kvartali 6 kirdenurka. Endise Dubrovski metskonna
kvartali 6 piires kulgeb välispiir 450 m lõuna suunas ning
pöördub seejärel piki kvartalite 13 ja 14 vahelise piiri
mõttelist sirgjoonelist pikendust kagusse kuni kvartali 13
põhjatipuni. Piir jätkub mööda kvartalite 14, 15 ja 16 loodepiiri
kirdesse kuni kvartali 16 eraldiseni 2. Siit kulgeb piir läbi
kvartali 16 itta kvartali 18 loodenurka, piki kvartali 18 lääne-
ja lõunapiiri ja Pikknurme metskonna kvartali 191 lõunapiiri
Pikknurme jõeni, mööda Pikknurme jõge allavoolu selle suudmeni ja
mööda Pedja jõge allavoolu kuni endise Dubrovski metskonna
kvartalini 23.
 
     Edasi läheb piir mööda endise Dubrovski metskonna kvartalite
42, 41, 40 ja 39 loodepiiri edelasse, siis kvartaleid 39 ja 48
läbivat kraavi mööda kagusse ja piki kvartali 56 loodepiiri
kvartali põhjatippu. Järgnevalt kattub piir kvartali 57 loode- ja
kirdepiiriga, kvartali 68 loodepiiriga ja 400 m ulatuses kvartali
69 põhjapiiriga, misjärel suundub piki kraavi kagusse ja
lõunasse. Piir jätkub mööda kvartali 82 läänepiiri, kvartalite
88, 89, 90 ja 91 põhjapiiri, kvartali 86 lääne- ja põhjapiiri,
kvartali 87 põhjapiiri ja Kursi metskonna kvartali 114 lõunapiiri
kuni Loksu kraavini.
 
     Loksu kraavi pidi kulgeb välispiir läbi Kursi ja Laeva
metskonna maade kuni kraavi suudmeni, misjärel jätkub mööda Laeva
jõge kuni Laeva metskonna kvartalini 58, jättes kaitsealast välja
kvartali 58 eraldised 3 ja 4. Siit suundub piir sirgjooneliselt
edelasse Heinamaasoo kraavini, jättes kaitsealast välja kvartali
95 eraldised 2-5, edasi piki Heinamaasoo kraavi (kvartalite 103
ja 104 kirdepiiri) kagusse ning mööda Laeva-Palupõhja teed
lõunasse kuni kvartali 151 põhjatipuni. Piir jätkub piki kraavi
kagusse, jättes kaitsealast välja kvartali 151 eraldised 12, 13
ja 18; kulgeb siis mööda kvartali 152 lääne- ja lõunapiirini ning
kvartalite 153 ja 154 lõunapiiri, jätkudes piki talundi A79
põhjapiiri kuni Laeva metskonna kvartali 155 edelatipuni. Edasine
piir kattub kvartali 155 loode- ja kirdepiiriga, viimase
sirgjoonelise pikendusega läbi kvartali 149 ning seejärel
kvartalite 150 ja 111 läänepiiriga. Seejärel jätkub piir
allavoolu mööda Laeva vanajõge ja Laeva kanalit kuni Laeva
metskonna kvartali 113 loodetipuni, siis piki kvartali 113
läänepiiri, kvartali 124 põhjapiiri, kvartali 119 lääne- ja
põhjapiiri, kvartalite 120 ja 121 põhjapiiri ning kvartali 122
põhjapiiri, suundudes seejärel mööda talundi A17 edelapiiri ja
A12 kirdepiiri kagusse Emajõeni ja mööda Emajõge allavoolu
Ilmatsalu jõe suudmeni.
 
     Edasine piir kulgeb ülesvoolu mööda Ilmatsalu jõge kuni
talundi 71 lahusmaatüki põhjatipuni, seejärel mööda nimetatud
lahusmaatüki loodepiiri kuni kirde-edelasuunalise kraavini ja
mööda seda ülesvoolu kuni talundi 62 lahusmaatüki kagunurgani.
Piir jätkub piki Puhja ja Tähtvere valla vahelist piiri edelasse
kuni talundi 33 lahusmaatüki edelanurgani, jätkudes seejärel
mööda talundite 79, 58, 56 ja 57 lahusmaatükkide lõunapiiri ja
talundite 13 ja 1 lahusmaatükkide idapiiri. Edasine piir jätab
kaitsealast välja talundite 23, 22, 21, 20 (Reinu) ja 19
lahusmaatükid, kulgeb siis mööda talundi 16 lahusmaatüki ida- ja
lõunapiiri ning hõlmab seejärel kaitsealasse talundite A15, A14,
A37, A44, A13 ja A38 lahusmaatükid. Edasi kulgeb piir piki
Konguta metskonna kvartali 145 loodepiiri 500 m edelasse ning
seejärel 800 m sirgjooneliselt läände Soova jõeni talundi 18
lahusmaatüki kagunurka. Soova jõe vasakkaldal jääb kaitseala
piiresse talundi 18 lahusmaatükk, misjärel piir jätkub piki
kraavi loodesse, läbides talundite 15, 16 ja 17 ühismaa,
talundite 21, 22 ja 24 ühismaa ning (osaliselt mööda kraavi
mõttelist sirgjoonelist pikendust) talundi 24a lahusmaatüki,
jättes nende põhjaosa kaitsealasse. Piir jätkub mööda talundi 12
lahusmaatüki ida- ja põhjapiiri ning talundite 3, 2, 14 ja 4
lahusmaatükkide põhjapiiri, kattudes seejärel 350 m ulatuses
Konguta metskonna kvartali 139 põhjapiiriga ja edasi talundite
10, 7, 13/25 ja 9 põhjapiiriga. Edasi kulgeb piir piki talundi 31
lahusmaatüki kagupiiri, talundi 36 lahusmaatüki kagu- ja
läänepiiri ning talundi 21 lõunapiiri kuni Emajõeni ja mööda
Emajõge ülesvoolu Reku parveni.
 
     Rekult läheb piir mööda teeäärset kraavi põhja ja edasi
loode suunas läbi talundite 22, 24, 26, 25 ja 23 lahusmaatükkide,
jättes kalamajandi tiigid kaitsealast välja. Seejärel kulgeb piir
piki talundite 70, 69, 69a, 67, 80, 66, 46, A258 ja 73
lahusmaatükkide põhjapiiri kuni Emajõe soodini, mille
lõunapoolset haru pidi jõuab Eiseni talu (75) juures Emajõeni.
Emajõge pidi kulgeb piir allavoolu kuni talundi A28 lahusmaatüki
kagunurgani ning läheb siis läände mööda talundite 75, 184, 189,
183, 191, 186, 196, 195, 194, 187 ja 190 lahusmaatükkide
põhjapiiri ning piki talundi 11 lahusmaatüki kagupiiri kuni
lõunatipuni. Seejärel jätkub piir mööda talundite 11, 15, 14 ja
16 lahusmaatükkide edelapiiri loode suunas ning siis piki kraavi
Konguta metskonna kvartalite 116, 15 ja 114 põhjapiiril lääne
suunas kuni Konguta metskonna kvartali 5 kirdenurgani. Edasi
kulgeb piir mööda kvartali 5 kirdepiiri 270 m lõunasse ning
seejärel läbi kvartalite 5 ja 4 1700 m lääne-edelasse kuni loode-
kagusuunalise kraavini, pöördudes piki seda loodesse. Piir jätab
kaitsealast välja ühismaa 1-18 ning talundite 36, 37, 38 ja 44
lahusmaatükid, jätkudes mööda talundi 42 lahusmaatüki edela- ja
läänepiiri põhja suunas, kust pöördub 150 m enne Emajõe sooti
mööda kraave edelasse (570 m) ja loodesse (100 m) Emajõeni.
Seejärel läheb piir mööda Emajõge allavoolu kuni Pede jõe
suudmeni ning mööda Pede jõge ülesvoolu kuni Põltsamaa jõe
suudmeni.
 
     Märkus:
     Piirikirjeldus on koostatud Adavere ja Pikknurme metskonna
osas 1987.a. metsakorralduse, endise Dubrovski metskonna osas
1982.a. metsakorralduse ning Laeva ja Konguta metskonna osas
1983.a. metsakorralduse andmete alusel.
 
 
Riigisekretär                                         Ülo KAEVATS