25.5.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/996,

23. veebruar 2023,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/821 kahesuguse kasutusega kaupade loetelu osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (1), eriti selle artikli 17 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EL) 2021/821 näeb ette, et kui kahesuguse kasutusega kaupu liidust eksporditakse või transiidi korras läbi liidu veetakse või liidus elava või liidus asutatud vahendaja osutatud vahendusteenuste tulemusena kolmandasse riiki tarnitakse, siis tuleb neid tõhusalt kontrollida.

(2)

Määruse (EL) 2021/821 I lisaga kehtestatakse ühine loetelu sellistest kahesuguse kasutusega kaupadest, mis kuuluvad liidus kontrollimisele. Kontrollitavaid kaupu käsitlevad otsused tehakse rahvusvaheliselt kokkulepitud kahesuguse kasutusega kaupade kontrolli raames.

(3)

Määruse (EL) 2021/821 I lisaga kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu tuleb korrapäraselt ajakohastada, et tagada selle täielik kooskõla rahvusvaheliste julgeolekualaste kohustustega, tagada läbipaistvus ja säilitada ettevõtjate konkurentsivõime. Rahvusvahelise massihävitusrelvade leviku tõkestamise korra ja ekspordikontrolli korra raames 2022. aastal heaks kiidetud kontrollitavate kaupade loetellu tehtud muudatuste tõttu tuleb määruse (EL) 2021/821 I lisa muuta, lisades sinna Austraalia grupi poolt kontrollitavaks kuulutatud kaubad. Selleks et eksporti kontrollivatel asutustel ja ettevõtjatel oleks lihtsam loetelu kasutada, tuleks kõnealuse määruse I lisa asendada.

(4)

Määrusega (EL) 2021/821 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, selleks et ajakohastada I lisaga kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu kooskõlas ülesannete ja kohustustega, mida liikmesriigid ja vajaduse korral liit on võtnud massihävitusrelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordikontrolli korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel, ning nende võimalike muudatustega.

(5)

Et tagada võimalikult kiiresti täielik kooskõla rahvusvaheliste julgeolekualaste kohustustega, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(6)

Määrust (EL) 2021/821 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2021/821 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. veebruar 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 206, 11.6.2021, lk 1.


LISA

„I LISA

KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLIS 3 OSUTATUD KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU

Käesolevas lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Austraalia gruppi (1), raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR) (2), tuumatarneriikide gruppi (NSG) (3), Wassenaari kokkulepet (4) ja keemiarelvade konventsiooni (CWC) (5).

SISUKORD

I osa

Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted

II osa. 0. kategooria

Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed

III osa. 1. kategooria

Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed

IV osa. 2. kategooria

Materjalide töötlemine

V osa. 3. kategooria

Elektroonika

VI osa. 4. kategooria

Arvutid

VII osa. 5. kategooria

Telekommunikatsioon ja „infoturve“

VIII osa. 6. kategooria

Andurid ja laserid

IX osa. 7. kategooria

Navigatsiooni- ja lennuelektroonika

X osa. 8. kategooria

Merendus

XI osa. 9. kategooria

Kosmosesõidukid ja tõukejõud

I OSA

Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted

ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA

1.

Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute ELi liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited „VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA“ osutavad nimetatud loeteludele.

2.

Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (sealhulgas tehased) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB!

Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi või komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

3.

Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

4.

Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (nt hüdraadid, isotoobid või kõikvõimalikud stereoisomeerid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud, aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid.

TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)

(Lugeda koos 0. kategooria E-osaga.)

0. kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud „tehnoloogiat“ kontrollitakse vastavalt 0. kategooria sätetele.

„Tehnoloogia“, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia“, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.

„Tehnoloogia“siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava teabe“ või „fundamentaalteaduslike uuringute“ suhtes.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)

Sellise „tehnoloogia“ eksporti, mis on „vajalik“ 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.

„Tehnoloogia“, mis on „vajalik“ kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia“ suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.

Märkus .

See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides 1E002.e, 1E002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat „tehnoloogiat“.

„Tehnoloogia“siirete kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava“ teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute“ või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

MÄRKUS TUUMATARKVARA KOHTA (NSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 0. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes)

Käesoleva loetelu 0. kategooria D-osa ei hõlma „tarkvara“, mis on minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse vajaliku „objektkoodi“ kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks.

Märkus .

Märkus tuumatarkvara kohta ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud „tarkvara“ („infoturve“).

ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 1–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)

Käesoleva loetelu 1–9. kategoorias ei kontrollita „tarkvara“, mis on:

a.

üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna

1.

seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult järgmistel viisidel:

a.

käsimüük;

b.

postimüük;

c.

elektroonilised tehingud või

d.

telefonimüük ning

2.

need on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita;

Märkus .

„Tarkvara“ käsitleva üldmärkuse punkt a ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve“).

b.

„Üldkasutatav“või

c.

minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

Märkus .

„Tarkvara“ käsitleva üldmärkuse punkt c ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve“).

ÜLDINE „INFOTURBE“ MÄRKUS (GISN)

„Infoturbe“ vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, „tarkvara“ või muude kaupade funktsioonidega.

EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED

Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendile kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud tekstides:

täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma,

täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga.

Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

Määratletud mõistena kasutatavate akronüümide ja lühendite leidmiseks vaata „Käesolevas lisas kasutatud mõisted“.

AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

ABEC

Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus)

ABMA

American Bearing Manufacturers Association (Ameerika veerelaagritootjate ühendus)

ADC

Analogue-to-Digital Converter (analoog-digitaalmuundur)

AGMA

American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus)

AHRS

Attitude and Heading Reference Systems (suuna ja positsiooni määramise süsteemid)

AISI

American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut)

ALE

Atomic Layer Epitaxy (aatomkihtepitaksia)

ALU

Arithmetic Logic Unit (aritmeetika-loogikaseade)

ANSI

American National Standards Institute (Ameerika Riiklik Standardiinstituut)

APP

Adjusted Peak Performance (korrigeeritud maksimaalne jõudlus)

APU

Auxiliary Power Unit (abijõuallikas)

ASTM

American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing)

ATC

Air Traffic Control (lennujuhtimine)

BJT

Bipolar Junction Transistors (bipolaartransistorid)

BPP

Beam Parameter Product (kiireparameetrite korrutis)

BSC

Base Station Controller (tugijaama kontroller)

CAD

Computer-Aided-Design (raalprojekteerimine)

CAS

Chemical Abstracts Service

CCD

Charge Coupled Device (laengsidestusseadmed)

CDU

Control and Display Unit (juhtimis- ja kuvarmoodul)

CEP

Circular Error Probable (tõenäolise vea ring)

CMM

Coordinate Measuring Machine (koordinaatmõõtemasin)

CMOS

Complementary Metal Oxide Semiconductor (täiendav metalloksiid-pooljuht)

CNTD

Controlled Nucleation Thermal Deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine)

CPLD

Complex Programmable Logic Device (keeruline programmeeritav loogikaseade)

CPU

Central Processing Unit (keskseade)

CVD

Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine)

CW

Chemical Warfare (kemoründemürgid)

CW (laserite kohta)

Continuous Wave (pidevlaine)

DAC

Digital-to-Analogue Converter (digitaal-analoogmuundur)

DANL

Displayed Average Noise Level (väljuva signaali keskmine müratase)

DBRN

Data-Base Referenced Navigation (andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid)

DDS

Direct Digital Synthesizer (otsene numbriline süntees)

DMA

Dynamic Mechanical Analysis (dünaamilis-mehaaniline analüüs)

DME

Distance Measuring Equipment (kaugusmõõtur)

DMOSFET

Diffused Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor (topelt hajutusega metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid)

DS

Directionally Solidified (suunatult tahkestatud)

EB

Exploding Bridge (lõhkamissild)

EB-PVD

Electron Beam Physical Vapour Deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine)

EBW

Exploding bridge wire (lõhkamissilla juhtmed)

ECAD

Electronic Computer-Aided-Design (elektrooniline raalprojekteerimine)

ECM

Electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus)

EDM

Electrical Discharge Machines (elektroerosioontöötlus)

EFI

Exploding Foil Initiators (plahvatava lehtmetalliga detonaator)

EIRP

Effective Isotropic Radiated Power (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus)

EMP

Electromagnetic Pulse (elektromagnetiline impulss)

ENOB

Effective Number of Bits (efektiivne bittide arv)

ERF

Electrorheological Finishing (elektro-reoloogiline viimistlemine)

ERP

Effective Radiated Power (efektiivne kiirgusvõimsus)

ESD

Electrostatic Discharge (elektrostaatiline lahendus)

ETO

Emitter Turn-Off Thyristor (emitteriga suletav türistor)

ETT

Electrical Triggering Thyristor (elektrilise lülitusega türistor)

EL

Euroopa Liit

EUV

Extreme Ultraviolet (ekstraultraviolett)

FADEC

Full Authority Digital Engine Control (täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine)

FFT

Fast Fourier Transform (Fourier’ kiirteisendus)

FPGA

Field Programmable Gate Array (väljaga programmeeritav ventiilmaatriks)

FPIC

Field Programmable Interconnect (kasutaja poolt programmeeritav ühendus)

FPLA

Field Programmable Gate Array (kasutaja poolt programmeeritav loogikamaatriks)

FPO

Floating Point Operation (ujukomatehe)

FWHM

Full-Width Half-Maximum (täislaiusega pool-maksimum)

GAAFET

Gate-All-Around Field-Effect Transistor (ringpaisuga väljatransistor)

GLONASS

Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GNSS

Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GPS

Global Positioning System (Globaalne positsioneerimissüsteem)

GSM

Global System for Mobile communication (globaalne digitaalne mobiilsidesüsteem)

GTO

Gate Turn-off Thyristor (suletav türistor)

HBT

Hetero-bipolar Transistor (hetero-bipolaarsed transistorid)

HDMI

High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeediumiliides)

HEMT

High Electron Mobility Transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor)

ICAO

International Civil Aviation Organization (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon)

IEC

International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon)

IED

Improvised Explosive Device (isetehtud lõhkekeha)

IEEE

Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut)

IFOV

Instantaneous-Field-Of-View (hetkeline vaateväli)

IGBT

Insulated Gate Bipolar Transistor (isoleeritud paisuga bipolaartransistor)

IGCT

Integrated Gate Commutated Thyristor (integreeritud võrejuhtimisega türistor)

IHO

International Hydrographic Organization (Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon)

ILS

Instrument Landing System (instrumentaalmaandumissüsteem)

IMU

Inertial Measurement Unit (inertsiaalne mõõteühik)

INS

Inertial Navigation System (inertsiooniline navigatsioonisüsteem)

IP

Internetiprotokoll

IRS

Inertial Reference System (inertsiooniline viitesüsteem)

IRU

Inertial Reference Unit (inertsiooniline viiteühik)

ISA

International Standard Atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär)

ISAR

Inverse Synthetic Aperture Radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar)

ISO

International Organization for Standardization (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon)

ITU

International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit)

JT

Joule-Thomson

LIDAR

Light Detection and Ranging (laserlokaator)

LIDT

Laser Induced Damage Threshold (laseriga põhjustatud kahju piirmäär)

LOA

Length Overall (kogupikkus)

LRU

Line Replaceable Unit (liini vahetatav moodul)

LTT

Light Triggering Thyristor (valguse lülitusega türistor)

MLS

Microwave Landing Systems (mikrolaine maandumissüsteem)

MMIC

Monolithic Microwave Integrated Circuit (monoliitsed integraallülitused)

MOCVD

Metal Organic Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest)

MOSFET

Metal-Oxide-Semiconductor Field Effect Transistor (metall-oksiid-pooljuht-väljatransistor)

MPM

Microwave Power Module (mikrolainevõimsusmoodul)

MRF

Magnetorheological Finishing (magneto-reoloogiline viimistlemine)

MRF

Minimum Resolvable Feature size (vähima lahutatava elemendi mõõt)

MRI

Magnetic Resonance Imaging (magnetresonantskuvamine)

MTBF

Mean-Time-Between-Failures (keskmine tõrketusvältus)

MTTF

Mean-Time-To-Failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni)

NA

Numerical Aperture (numbriline ava)

NDT

Non-Destructive Test (mittepurustav katsetus)

NEQ

Net Explosive Quantity (lõhkeaine puhaskogus)

NIJ

National Institute of Justice (riiklik õigusinstituut)

OAM

Operations, Administration or Maintenance (käitamine, juhtimine või hooldamine)

OSI

Open Systems Interconnection (avatud süsteemide sidumine)

PAI

Polyamide-imides (polüamidoimiidid)

PAR

Precision Approach Radar (täppislähenemisradar)

PCL

Passive Coherent Location (passiivne koherentne asukoha kindlaksmääramine)

PDK

Process Design Kit (Protsessi disainikomplekt)

PIN

Personal Identification Number (isikukood)

PMR

Private Mobile Radio (individuaalne mobiilraadio)

PVD

Physical Vapour Deposition (füüsikaline aurustamine-sadestamine)

ppm

parts per million (miljondik)

QAM

Quadrature-Amplitude-Modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon)

QE

Quantum Efficiency (kvantefektiivsus)

RAP

Reactive Atom Plasmas (reaktiivne aatomiplasma)

RF

Radio Frequency (raadiosagedus)

rms

Root Mean Square (ruutkeskmine)

RNC

Radio Network Controller (raadiovõrgu kontroller)

RNSS

Regional Navigation Satellite System (piirkondlik sattelliitnavigatsioonisüsteem)

ROIC

Read-out Integrated Circuit (väljundkiip)

S-FIL

Step and Flash Imprint Lithography (samm-ja-särita-jäljendi litograafia)

SAR

Synthetic Aperture Radar (tehisavaradar)

SAS

Synthetic Aperture Sonar (sünteesapertuuriga lokaator)

SC

Single Crystal (monokristall)

SCR

Silicon Controlled Rectifier (ränialaldi)

SFDR

Spurious Free Dynamic Range (häiringuvaba dünaamiline diapasoon)

SHPL

Super High Powered Laser (ülivõimas laser)

SLAR

Sidelooking Airborne Radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar)

SOI

Silicon-on-Insulator (räni-isolaator)

SQUID

Superconducting Quantum Interference Device (ülijuhtiv kvantinterferomeeter)

SRA

Shop Replaceable Assembly (töökojas vahetatav agregaat)

SRAM

Static Random Access Memory (staatiline muutmälu)

SSB

Single Sideband (ühe külgribaga)

SRR

Secondary Surveillance Radar (sekundaarseireradar)

SSS

Side Scan Sonar (kaldskaneerimissonar)

TIR

Total indicated reading (kogu tulemus)

TVR

Transmitting Voltage Response (saatepinge koste)

u

Atomic mass unit (aatommassiühik)

UPR

Unidirectional Positioning Repeatability (ühesuunaline positsioneerimise korduvus)

UTS

Ultimate Tensile Strength (tõmbetugevus)

UV

Ultraviolett

VJFET

Vertical Junction Field Effect Transistor (vertikaalne p-n-siirdega väljatransistor)

VOR

Very High Frequency Omni-Directional Range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas)

WHO

World Health Organization (Maailma Terviseorganisatsioon)

WLAN

Wireless Local Area Network (raadiokohtvõrk)

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED

Ühekordsetes jutumärkides (’…’) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

Tavalistes jutumärkides („…“) olevate terminite määratlused on järgmised.

NB!

Viide kategooriale on märgitud defineeritud mõiste järele sulgudesse.

„Täpsus“ (accuracy) (2 3 6 7 8) – väljendab osutatud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset hälvet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.

„Lennujuhtimise aktiivsüsteemid“ (active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on hoida ära „õhusõidukite“ ja rakettide soovimatud liikumised või soovimatud kerestruktuuri koormused, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele.

„Aktiivpiksel“ (active pixel) (6) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel.

„Korrigeeritud maksimaalne jõudlus“ (adjusted peak performance) (4) – korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti“ teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on nn kaalutud teraFLOPS (WT) (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis).

NB!

Vt 4. kategooria, tehniline märkus.

„Õhusõiduk“ (aircraft) (1 6 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.

NB!

Vt ka „tsiviilõhusõiduk“.

„Õhulaev“ (airship) (9) – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, mida hoitakse liikumises gaasi abil (tavaliselt heelium, varem vesinik).

„Kõik olemasolevad kompensatsioonid“ (all compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade või konkreetse koordinaatmõõtemasina mõõtevigade minimeerimiseks.

„ITU poolt eraldatud“ (allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele.

NB!

Ei hõlma täiendavaid ja alternatiivseid eraldusi.

„Pöördenurga hälve“ (angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.

„Nurga juhuslik hälve“ (angle random walk) (7) – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (nn valgest mürast) nurkkiiruses (IEEE STD 528–2001).

„APP“ (4) – „korrigeeritud maksimaalne jõudlus“ (adjusted peak performance).

„Asümmeetriline algoritm“ (asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid.

NB!

„Asümmeetrilise algoritmi“ tavaline kasutus seisneb võtme haldamises.

„Autentimine“ (authentication) (5) – kasutaja, protsessi või seadme identiteedi kontrollimine, tihti eeldusena juurdepääsu lubamisele infosüsteemis asuvatele ressurssidele. See hõlmab sõnumi või muu teabe päritolu või sisu kontrollimist ning kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.

„Keskmine väljundvõimsus“ (average output power) (6) – „laseri“ koguväljundvõimsus, džaulides, jagatud ajavahemikuga, mille jooksul kiiratakse järjestikuste impulsside seeria, sekundites. Võrdsete vahedega impulsside seeria puhul on see võrdne „laseri“ kogu väljundenergiaga ühes impulsis, džaulides, jagatud „laseri“ impulsisagedusega hertsides.

„Hilistus põhiventiilis levimisel“ (basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab „monoliit-integraallülituses“ kasutatud põhivärati viivitusele. „Monoliit-integraallülituste“’perekonna’ puhul võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud ’perekonna’ tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud ’perekonna’ sees.

NB1!

„Hilistust põhiventiilis levimisel” ei tohi segi ajada kompleksse „monoliit-integraallülituse” sisend-/väljundviivitusega.

NB2!

’Perekond’ sisaldab kõiki integraallülitusi, mille tootmismeetodite ja spetsifikatsioonide suhtes kehtib kõik alljärgnev, arvesse võtmata nende konkreetseid funktsioone:

a.

ühtne riistvara ja tarkvara arhitektuur;

b.

ühtne konstruktsioon ja tootmistehnoloogia ning

c.

ühtsed põhiparameetrid.

„Fundamentaalteaduslikud uuringud“ (basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.

„Algväärtus“ (kiirendusmõõtur) (bias (accelerometer)) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust“ väljendatakse grammides või meetrites ruutsekundi kohta (g või m/s2). (IEEE Std 528-2001) (mikrog = 1 × 10–6 g).

„Algväärtus“ (güroskoop) (bias (gyro)) (7) – güroskoobi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust“ väljendatakse tavaliselt kraadides tunnis (deg/hr). (IEEE Std 528–2001).

„Biotoimeained“ (biological agents) (1) – patogeenid või toksiinid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamine, seadmete vigastamine või viljasaagi või keskkonna kahjustamine.

„Aksiaallõtk“ (camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.63).

„Tõenäolise vea ring“ (Circular Error Probable) (CEP) (7) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.

„Kemolaser“ (chemical laser) (6) – „laser“, millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel.

„Keemiline segu“ (chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes.

„Õhuvoolu abil juhitavad pöörlemisvastased või suunajuhtimise süsteemid“ (circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude.

„Tsiviilõhusõidukid“ (civil aircraft) (1 3 4 7) – need „õhusõidukid“, mis on loendatud kasutusotstarbe järgi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.

NB!

Vt ka „õhusõiduk“.

„Teabevahetuskanali kontroller“ (communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

„Kompensatsioonisüsteemid” (compensation systems) (6) koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektor„magnetomeetritest”) koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga.

„Komposiit“ (composite) (1 2 6 8 9) – „põhiaine“ ja sellesse teatud eesmärgil (eesmärkidel) lisatud lisafaas või -faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või nende mis tahes kombinatsioonist.

„III/V ühendid“ (III/V compounds) (3 6) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid).

„Kontuurjuhtimine“ (contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine“ käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO/DIS 2806 - 1980).

„Kriitiline temperatuur“ (critical temperature) (1 3 5) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv“ aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.

„Krüptograafiline aktiveerimine“ (cryptographic activation) (5) – mis tahes tehnika, mis konkreetselt aktiveerib või võimaldab kauba krüpteerimisvõimet mehhanismi abil, mida on rakendanud kauba tootja ja mis on üheselt seotud:

1.

ühe kaubaga või

2.

ühe kliendiga mitme kauba puhul.

Tehnilised märkused .

1.

„Krüptograafilise aktiveerimise“ tehnikaid ja mehhanisme võib rakendada riistvara, „tarkvara“ või „tehnoloogiana“.

2.

„Krüptograafilise aktiveerimise“ mehhanismid võivad näiteks olla seerianumbripõhised litsentsivõtmed või autentimisvahendid, näiteks digitaalse allkirjaga sertifikaadid.

„Krüptograafia“ (cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. „Krüptograafia“ all mõistetakse teabe muutmist, kasutades ühte või mitut ‘salajast parameetrit’ (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist.

Märkused .

1.

„Krüptograafia“ ei hõlma ‘fikseeritud’ andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid.

2.

„Krüptograafia“ hõlmab dekrüptimist.

Tehnilised märkused .

1.

’Salajane parameeter’ – konstant või võti, mida varjatakse teiste eest või mida teatakse üksnes teatavas rühmas.

2.

’Fikseeritud’ (fixed) – kodeerimis- või pakkimisalgoritm ei võta vastu väljastpoolt antud parameetreid (nt šifreerimis- või võtmemuutujaid) ning kasutaja ei saa seda muuta.

„Pidevlainelaser“ (CW laser) (6) – „laser“, mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks.

„Küberintsidentidele reageerimine“ (cyber incident response) (4) – küberintsidenti käsitleva vajaliku teabe (nende isikute või organisatsioonidega, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et intsident lahendada) vahetamise protsess.

„Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid“ (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid.

„Vaesestatud uraan“ (depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset.

„Arendus“ (development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.

„Difusioonkeevitus” (diffusion bonding) (1 2) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil, kusjuures peamine mehhanism on aatomite vastastikune difusioon üle liidese.

„Digitaalarvuti“ (digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:

a.

võtta vastu andmeid;

b.

säilitada andmeid või käske muudetamatus või muudetavas (ülekirjutatavas) salvestusseadmes;

c.

töödelda andmeid salvestatud käsujada abil, mida on võimalik muuta ning

d.

esitada töödeldud andmeid.

NB!

Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes.

„Digitaalne edastuskiirus“ (digital transfer rate) (def)) – mis tahes kandjale otse edastatava informatsiooni täielik bitikiirus.

NB!

Vt ka „täielik digitaalne edastuskiirus“.

„Triivi kiirus“ (güroskoop) (drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (IEEE Std 528–2001).

„Lõhustuvate erimaterjalide“„efektiivgramm“ (effective gramme) (0 1) –

a.

plutooniumi isotoopide ja uraan-233 puhul isotoobi kaal grammides;

b.

uraan-235 suhtes 1 % võrra või enam rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides, mis on mõõdetud kaalu ja rikastusastme ruudu korrutisena ja väljendatud kümnendmurruna;

c.

uraan-235 suhtes alla 1 % rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides korrutatuna 0,0001-ga.

„Elektroonikasõlm“ (electronic assembly) (2 3 4) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st ’vooluahela elemente’, ’diskreetkomponente’, integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t) e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav.

NB1!

’Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

NB2!

’Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ’vooluahela element’, millel on oma välisühendused.

„Suure siseenergiaga materjalid“ (energetic materials) (1) – ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained“, „pürotehnika“ ja „raketikütus“ on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.

„Tööorganid“ (end-effectors) (2) – haaratsid, ‘aktiivsed tööriistühikud’ ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud „roboti“ manipulaatori otsa kinnitusplaadile.

NB!

’Aktiivne tööriistühik’ (active tooling unit) – seade, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.

„Ekvivalenttihedus“ (equivalent density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale.

„Ekvivalentstandardid“ (equivalent standards) (1) – võrreldavad riiklikud või rahvusvahelised standardid, mida tunnustab üks või mitu ELi liikmesriiki või Wassenaari kokkuleppe osalisriiki ja mida kohaldatakse kõnealuse kande suhtes.

„Lõhkeained“ (explosives) (1) – tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.

„FADEC-süsteemid“ ehk „täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise süsteemid“ (Full Authority Digital Engine Control Systems) (9) – gaasiturbiini mootori digitaalne juhtimissüsteem, mis on võimeline juhtima mootorit kogu mootori tööulatuses mootori käivitamise käsklusest kuni mootori seiskamise käskluseni, nii tava- kui ka rikkeolukorras.

„Kiud- või niitmaterjalid“ (fibrous or filamentary materials) (0 1 8 9) hõlmavad järgmisi materjale:

a.

pidevad „monokiud“;

b.

pidev „lõng“ ja „eelkedrus“;

c.

„lindid“, kudumid, reeglipäratud matid ja punutised;

d.

tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad;

e.

mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid;

f.

aromaatse polüamiidi pulp.

„Kile-tüüpi integraallülitused“ (film type integrated circuit) (3) – ’vooluahela elementide“ ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon „põhimikule“.

NB!

’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Valgusoptiline lennujuhtimissüsteem“ (fly-by-light system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki“ lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on optilised signaalid.

„Elektrooniline lennujuhtimissüsteem“ (fly-by-wire system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki“ lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on elektrilised signaalid.

„Fokaaltasandiline massiiv“ (focal plane array) (6 8) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil.

NB!

See ei hõlma üksikute detektorelementide hulki või kahe-, kolme- või neljaelemendilisi detektoreid eeldusel, et ajaline viivitus ning integreerimine ei ole toimunud elementides.

„Osaribalaius“ (fractional bandwidth) (3 5) – „hetkribalaiuse“ jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides.

„Sagedushüplemine“ (frequency hopping) (5 6) – „hajaspektri“ üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel.

„Sageduse ümberlülitusaeg“ (frequency switching time) (3) – aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse algselt kindlaksmääratud väljundsageduselt järgmiseni:

a.

alla 1 GHz lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ± 100 Hz lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest või

b.

1 GHz või suurema lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ± 0,1 miljondikku lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest.

„Kütuseelement“ (fuel cell) (8) – elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.

„Sulav“ (fusible) (1) – omadus, kui ainet saab kuumuse, radiatsiooni, katalüsaatorite jne abil ristsiduda või täiendavalt polümeriseerida (kõvastamine) või kui seda saab sulatada ilma pürolüüsita (koksistamine).

„Ringpaisuga väljatransistor“ (Gate-All-Around Field-Effect Transistor) („GAAFET“)) (3) – seade, millel on üks või mitu pooljuht-juhtivuskanali elementi ühise paisustruktuuriga, mis ümbritseb ja juhib voolu kõigis pooljuht-juhtivuskanali elementides.

NB!

See määratlus hõlmab nanoleht- või nanotraat-väljatransistoreid ja ümbritsevate paisudega transistoreid ning muid „GAAFET“ pooljuht-juhtivuskanali elementide struktuure.

„Kõvad selektorid“ (hard sectors) (5) – andmed või andmekogumid, mis on seotud üksikisikuga (nt perekonnanimi, eesnimi, e-posti aadress, koduaadress, telefoninumber või rühmituste liikmesus).

„Juhtimissüsteem“ (guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga.

„Hübriidintegraallülitus“ (hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille ‘vooluahela elemendid’ või ‘diskreetkomponendid’ on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a.

sisaldab vähemalt üht korpuseta seadet;

b.

ühendamisel on kasutatud tüüpilisi integraallülituste tootmismeetodeid;

c.

on tervikuna asendatav ning

d.

tavaliselt ei ole demonteeritav.

NB1!

’Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

NB2!

’Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ’vooluahela element’, millel on oma välisühendused.

„Pildiväärindus“ (image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walshi teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust, nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine.

„Immuunotoksiin“ (immunotoxin) (1) – on ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja „toksiini“ või „toksiini alamühiku“ konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke.

„Üldkasutatav“ (in the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab „tehnoloogiat“ või „tarkvara“, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat“ või „tarkvara“ olemast „üldkasutatav“).

„Infoturve“ (information security) (GSN GISN 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad „krüptograafia“, „krüptograafiline aktiveerimine“, ‘krüptoanalüüs’, kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve.

Tehniline märkus .

’Krüptoanalüüs’ – krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst.

„Hetkribalaius“ (instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid.

„Isolatsioon“ (insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehaanilise pingetustajana.

„Sisekatend“ (interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale.

„Kombineeritud analoog-digitaalmuundur (interleaved analogue-to-digital converter, ADC)“ (3) – seadmed, millel on mitu ADC seadet, mis diskreedivad sama analoogsisendit eri aegadel selliselt, et kui väljundid liidetakse, on analoogsisend tõhusalt diskreeditud ja muundatud kõrgemal võendamissagedusel.

„Sisemine magnetvälja gradiomeeter“ (Intrinsic Magnetic Gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

NB!

Vt ka „magnetgradiomeetrid“.

„Sissetungimistarkvara“ (intrusion software) (4 5) – „tarkvara“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või mida on muudetud eesmärgiga varjata end arvuti või võrguühendusega seadme ‘seirevahendite’ eest või hävitada selle ‘kaitsvad vastumeetmed’, ning sooritada järgmist:

a.

andmete või teabe väljalugemine arvutist või võrguseadmest, või süsteemi või kasutajateabe muutmine või

b.

programmi või protsessi tavapärase täitmisjada muutmine eesmärgiga täita väljastpoolt sisestatud käske.

Märkused .

1.

„Sissetungimistarkvara“ ei hõlma järgmist:

a.

hüperviisorid, silurid või tarkvara pöördarenduse (Software Reverse Engineering – SRE) vahendid;

b.

digitaalõiguste haldamise (DRM – Digital Rights Management) „tarkvara“või

c.

„tarkvara“, mille paigaldavad tootjad, haldajad või kasutajad, et jälgida ja saada tagasi vara.

2.

Võrguühendusega seadmete hulka kuuluvad mobiilsideseadmed ja nutiarvestid.

Tehnilised märkused .

1.

„Seirevahendid“ – „tarkvara-“ või riistvaraseadmed, mille abil jälgitakse süsteemi toimimist ja selle protsesse. See hõlmab viirusetõrjetooteid (antivirus products – AV), lõpp-punkti turbetooteid, isikliku turvalisuse tooteid (Personal Security Products – PSP), sissetungimise avastamise seadmeid (Intrusion Detection Systems – IDS), sissetungimise tõkestamise seadmeid (Intrusion Prevention Systems – IPS) või tulemüüre.

2.

„Kaitsvad vastumeetmed“ – meetmed, mis on projekteeritud koodi ohutuks täitmiseks, nagu andmetäite vältimine (Data Execution Prevention – DEP), aadressiruumi paigutuse juhuslikustamine (Address Space Layout Randomisation – ASLR) või nn liivakastistamine (sandboxing).

„Isoleeritud eluskultuurid“ (isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena.

„Isostaatpressid“ (isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.

„Laser“ (laser) (0 1 2 3 5 6 7 8 9) – kaup, mis toodab ruumiliselt ja ajaliselt koherentset valgust, mis on võimendatud stimuleeritud kiirguse kaudu.

NB!

Vt ka:

„kemolaser“,

 

„pidevlainelaser“;

 

„impulsslaser“;

 

„ülivõimas laser“.

„Andmebaas“ (parameetriline tehniline andmebaas) (parametric technical database) (1) – tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste süsteemide, seadmete või komponentide jõudlust.

„Õhust kergemad õhusõidukid“ (lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja „õhulaevad“, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.

„Lineaarsus“ (linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid.

„Kohtvõrk“ (local area network) (4 5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimaldab mis tahes arvul sõltumatutel ’andmesideseadmetel’ üksteisega otse suhelda ning

b.

piirdub mõõduka suurusega geograafilise alaga (nt kontorihoone, tehas, ülikoolilinnak, ladu).

NB!

’Andmesideseade’ on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

„Magnetvälja gradiomeetrid“ (magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest „magnetomeetrist“ ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

NB!

Vt ka „sisemised magnetvälja gradiomeetrid“.

„Magnetomeetrid“ (magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt.

„UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid“ (materials resistant to corrosion by UF6 ) (0) – võivad olla vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, ja fluorosüsivesinikpolümeerid.

„Põhiaine“ (matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi.

„Mõõtehälve“ (measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, missuguses piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid (vt ISO 10360-2).

„Mikroarvuti mikroskeem“ (microcomputer microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „mitmekiibiline integraallülitus“, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta.

NB!

Põhimälu võib olla laiendatud välismälu abil.

„Mikroprotsessor-mikroskeem“ (microprocessor microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „mitmekiibiline integraallülitus“, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid.

NB1!

Üldjuhul ei sisalda „mikroprotsessor-mikroskeem“ integraalse komponendina mälu, millele oleks kasutajal juurdepääs, kuigi loogiliste funktsioonide täitmiseks võib kasutada samal kiibil asuvat mälu.

NB2!

See määratlus hõlmab ka kiibikomplekte, mis on kavandatud „mikroprotsessor-mikroskeemina“ koos toimima.

„Mikroorganismid“ (microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas „isoleeritud eluskultuuride“ või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega.

„Rakettmürsud“ (missiles) (1 2 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.

„Monokiud“ (monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõnemikromeetrise läbimõõduga.

„Monoliit-integraallülitus“ (monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki ‘vooluahela elementide’ kombinatsioon, mis

a.

moodustatakse difusioonimenetluse, sisestusmenetluse või sadestusmenetluse teel ühe pooljuhtmaterjali tüki (nn ‘kiibi’) sees või peal;

b.

mida võib käsitada kui lahutamatut tervikut ning

c.

mis täidab vooluahela ülesannet (ülesandeid).

NB!

’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Monoliit-mikrolaine-integraallülitus“ (Monolithic Microwave Integrated Circuit – MMIC) (3 5) – „monoliit-integraallülitus“, mis toimib mikrolaine- või millimeeterlainesagedusel.

„Monospektraalsed pildiandurid“ (monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast.

„Mitmekiibiline integraallülitus“ (multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam „monoliit-integraallülitust“, mis on ühendatud ühisele „põhimikule“.

„Mitme kanaliga analoog-digitaalmuundur (multiple channel analogue-to-digital converter, ADC)“ (3) – seadmed, mis ühendavad rohkem kui üht ADCd ja on üles ehitatud selliselt, et igal ADC-l on eraldi analoogsisend.

„Multispektraalsed pildiandurid“ (multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks.

„Looduslik uraan“ (natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan.

„Võrgu juurdepääsu kontroller“ (network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama „digitaalse edastuskiirusega“, kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

„Tuumareaktor“ (nuclear reactor) (0) – terviklik reaktor, mis on võimeline käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni. „Tuumareaktor“ hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid või vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponente, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.

„Arvjuhtimine“ (numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382:2015).

„Objektkood“ (object code) (GNS) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi („lähtekoodi“ (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on koostatud programmeerimissüsteemi abil.

„Käitamine, juhtimine või hooldamine“ (Operations, Administration or Maintenance – OAM) (5) – ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:

a.

järgmisest loetelust mis tahes teabe kindlakstegemine või haldamine:

1.

kasutajate või administraatorite kontod või õigused;

2.

kauba sätted või

3.

autentimisandmed, mis toetavad lõigetes a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid;

b.

kauba töötingimuse või jõudluse jälgimine või haldamine või

c.

logide või auditi andmete haldamine, mis toetavad punktis a või b kirjeldatud ülesandeid.

Märkus .

„OAM“ ei hõlma järgmisi ülesandeid või nendega seotud peamisi juhtimisfunktsioone:

a.

sellise krüptograafilise funktsionaalsuse ettenägemine või värskendamine, mis ei ole otseselt seotud lõigetes a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid toetavate autentimisandmete kindlakstegemise või haldamisega, või

b.

krüptograafilise funktsionaalsuse teostamine kauba edastamise või andmetasandil.

„Optiline integraallülitus“ (optical integrated circuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „hübriidintegraallülitus“, mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone.

„Optiline kommuteerimine“ (optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks.

„Üldine voolutihedus“ (overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne.)

„Osalisriik“ (participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik. (Vt www.wassenaar.org)

„Tippvõimsus“ (peak power) (6) – „impulsi kestuse“ ajal saavutatud suurim võimsus.

„Personaalvõrk“ (personal area network) (5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimaldab suvalise arvu sõltumatute või omavahel ühendatud ’andmesideseadmete’ omavahelist otsesuhtlust ning

b.

seadmetevaheline suhtlus on piiratud üksikisiku või seadme vastutava käitaja vahetus füüsilises läheduses (nt üks ruum, kabinet või sõiduk) asuvate seadmetega.

Tehnilised märkused .

1.

’Andmesideseade’ on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

2.

„Kohtvõrk“ on ulatuslikum kui „personaalvõrgu“ geograafiline asukoht.

„Eelnevalt eraldatud“ (previously separated) (1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine.

„Põhiline koostisosa“ (principal element) (4) – 4. kategooria kohaselt on „põhilise koostisosaga“ tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel.

„Tootmine“ (production) (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, nagu näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanemine (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.

„Tootmisseadmed“ (production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud „arenduse“ või „tootmise“ ühe või enama järgu jaoks.

„Tootmisrajatised“ (production facilities) (7 9) – „tootmisseadmed“ ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud tarkvara, mis on integreeritud „arenduseks“ mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse „tootmis“järku.

„Programm” (programme) (6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

„Impulsi kokkusurumine“ (pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised.

„Impulsi kestus“ (pulse duration) (6) – „laseri“ impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel).

„Impulsslaser“ (pulsed laser) (6) – „laser“, mille „impulsi kestus“ on 0,25 sekundit või alla selle.

„Kvantkrüptograafia“ (quantum cryptography) (5) – „krüptograafia“ meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest.

„Radari sagedusliikuvus“ (radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem.

„Radari hajaspekter“ (radar spread spectrum) (6) – mis tahes modulatsioonitehnika, mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist).

„Kiirgustundlikkus“ (radiant sensitivity) (6) – kiirgustundlikkus (mA/W) = 0,807 × (lainepikkus nm) × kvantefektiivsus (QE).

Tehniline märkus .

Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, kuid käesolevas valemis väljendatakse QEd ühest väiksema kümnendmurruna, näiteks 78 % on 0,78.

„Reaalajas töötlemine“ (real time processing) (6) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud reaktsiooniajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt.

„Korduvus“ (repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (Vt: IEEE STD 528–2001 (standardhälve 1 sigma))

„Vajalik“ (required) (GTN 3 5 6 7 9) – kasutatuna koos mõistega „tehnoloogia“, tähendab üksnes seda „tehnoloogia“ osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist „vajalikku“„tehnoloogiat“ võivad omavahel jagada mitmed tooted.

„Mässuohje toimeained“ (riot control agents) (1) – ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist.

Tehniline märkus .

Pisargaasid on „mässuohje toimeainete“ alarühm.

„Robot“ (robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:

a.

multifunktsionaalsus;

b.

selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis;

c.

koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid, ning

d.

on „kasutaja-programmeeritav“ kas kasutades „õpetamine/kordamine“ meetodit või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise sekkumiseta.

NB!

Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:

1.

manipulaatorid, mis on ainult käsi- või kaugjuhitavad;

2.

fikseeritud järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik ei ole varieeritav ega muudetav ei mehaaniliselt, elektrooniliselt ega elektriliselt;

3.

mehaaniliselt juhitud muudetava järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud, kuid reguleeritavate peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ning radade või nurkade valik on varieeritav etteantud programmi mallide siseselt. Ühe või mitme liikumistelje programmi mallide varieerimine või muutmine (st tappide muutmine või nukkide ümberasetamine) on teostatav vaid mehaaniliste operatsioonide abil;

4.

muud kui servo-juhitud muutuva järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on varieeritav, kuid järjestus toimub vaid mehaaniliselt kinnitatud elektriliste kahendseadmete või reguleeritavate peatustest saadavate kahendsignaalide põhjal;

5.

virnastamisseadmed, mis on defineeritud kui Descartesi koordinaatidega manipulatsiooniseadmed ning mis on vertikaalselt asetatud laokastide virna integraalseks osaks ning on ette nähtud kastide sisu kättesaamiseks või taastamiseks.

„Eelkedrus“ (roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest ’heietest’ (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.

NB!

’Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

„Viskumine“ (run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.61).

„Võendisagedus“ (sample rate) (3) – analoog-digitaalmuunduri (ADC) puhul analoogsisendis ühe sekundi jooksul mõõdetud diskreetide maksimaalne arv, välja arvatud ülevõendavate ADCde puhul. Ülevõendavate ADCde puhul on „võendisagedus“ selle sõnauuenduse väljundsagedus. „Võendisageduse“ asemel võidakse kasutada ka võendamissagedust, mida väljendatakse tavaliselt megavõenditena sekundis (MSPS) või gigavõenditena sekundis (GSPS) või muundamissagedusena, tavaliselt hertsides (Hz).

„Satelliitnavigatsioonisüsteem“ (Satellite Navigation System) (5 7) — satelliitidest koosnev süsteem, mis koosneb satelliitidest ja vastuvõtjatest, mis võimaldab arvutada vastuvõtukohti satelliitidelt saadud signaalide põhjal. See hõlmab ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) ja piirkondlikke navigatsioonisatelliitide süsteeme (RNSS).

„Mastaabitegur“ (scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna.

„Signaalianalüsaatorid“ (signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi.

„Signaalitöötlus“ (signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walshi teisendus).

„Tarkvara“ (software) (GSN kõik) – ühest või mitmest „programmist“ või ’mikroprogrammist’ koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.

NB!

’Mikroprogramm’ on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

„Lähtekood“ (või lähtekeel) (source code or language) (6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule („objektkood“ (või objektkeel)).

„Kosmosesõiduk“ (spacecraft) (9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.

„Kosmosesõiduki platvorm“ (spacecraft bus) (9) – seadmed, mis moodustavad „kosmosesõiduki“ ja „kosmosesõiduki kasuliku lasti“ asukoha tugiinfrastruktuuri.

„Kosmosesõiduki kasulik last“ (spacecraft payload) (9) – seadmed, mis on kinnitatud „kosmosesõiduki platvormile“, mis täidavad kosmoses teatavat missiooni (nt side, vaatlus, teadus).

„Kosmosekindel“ (space-qualified) (3 6 7) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal Maa pinnast.

NB!

Üksikeksemplari teimipõhine „kosmosekõlblikkuse” kindlaksmääramine ei tähenda, et sama tootepartii või tüübiseeria eksemplarid on ilma individuaalselt teime läbimata „kosmosekõlblikud”.

„Lõhustuv erimaterjal“ (special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, „uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan“ ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid.

„Erimoodul“ (specific modulus) (0 1 9) – Youngi moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2) °C), (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures.

„Eritõmbetugevus“ (specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2) °C), (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures.

„Pöörleva massiga güroskoobid“ (spinning mass gyros) (7) – güroskoobid, milles kasutatakse pidevalt pöörlevat massi nurkliikumise avastamiseks.

„Hajaspekter“ (spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri.

„Hajaspektriga radar“ (spread spectrum radar) (6) – vt „radari hajaspekter“.

„Stabiilsus“ (stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina.

„Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid“ (States (not) Party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on / ei ole jõustunud. (Vt www.opcw.org)

„Püsirežiim“ (Steady State Mode) (9) – mootori töötingimused, milles mootori parameetrid, näiteks tõukejõud/võimsus, pöörlemissagedus ja muud ei kõigu märkimisväärselt, kui ümbritseva õhu temperatuur ja surve mootori sisselaske juures on konstantsed.

„Suborbitaalne alus“ (suborbital craft) (9) – alus, mille korpus on mõeldud inimeste või kauba tansportimiseks ja mis on projekteeritud:

a.

kasutuseks stratosfäärist kõrgemal;

b.

lendama orbiidivälise trajektooriga ning

c.

maanduma uuesti Maal ilma inimesi või kaupa kahjustamata.

„Põhimik“ (substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada ‘diskreetkomponente’ või integraallülitusi.

NB1!

’Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ’vooluahela element’, millel on oma välisühendused.

NB2!

’Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Põhimikutoorikud“ (substrate blanks) (3 6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad.

„Toksiini alamühik“ (sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu „toksiini“ diskreetkomponent.

„Supersulamid“ (superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mille pingetaluvusaeg purunemiseni on pikem kui 1 000 tundi pingel 400 MPa ja tõmbetugevus suurem kui 850 MPa temperatuuril 922 K (649 °C) või üle selle.

„Ülijuhtivad materjalid“ (superconductive) (1 3 5 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule'i soojenemiseta.

NB!

Aine „ülijuhtivat” olekut iseloomustavad individuaalselt „kriitiline temperatuur”, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast.

„Ülivõimas laser“ (super high power laser) (SHPL) (6) – „laser“, mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW.

„Üliplastne vormimine“ (superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv.

„Sümmeetriline algoritm“ (symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit.

NB!

„Sümmeetriliste algoritmide“ tavakasutuseks on andmete konfidentsiaalsuse tagamine.

„Lint“ (tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest „monokiududest“, ’heietest’, „eelkedrusest“, „köisikutest“ või „lõngadest“ jm, tavaliselt eelnevalt impregneeritud vaiguga.

NB!

’Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

„Tehnoloogia“ (technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. See teave esineb ’tehniliste andmete’ või ’tehnilise abi’ kujul.

NB1!

’Tehniline abi’ võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis ning võib sisaldada ka ’tehniliste andmete’ edastamist.

NB2!

’Tehnilised andmed’ võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud.

„Kolmemõõtmeline integraallülitus“ (three dimensional integrated circuit) (3) – pooljuhtkiipide või aktiivsete seadmekihtide koost, kus interposeerijal, põhimikul, kiibil või kihil on ühenduste kaudu pooljuhte läbivad läbiviigud seadmekihtidevaheliste ühenduste tarvis. Interposeerija on elektriühendusi võimaldav liides.

„Kallutatav spindel“ (tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes.

„Ajakonstant“ (time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest).

„Mõõtenäidu stabiliseerumisaeg“ (time-to-steady-state registration) (6) (ka gravimeetri reageerimisaeg) – aeg, mille jooksul aluspinna põhjustatud kiirenduste häirivad mõjud (kõrgsagedusmüra) vähenevad.

„Labaotsabandaaž“ (tip shroud) (9) – statsionaarne võru (ühe- või mitmeosaline), mis on kinnitatud mootoriturbiini korpuse sisepinnale, või turbiinilaba otsa detail, mille peamine ülesanne on moodustada statsionaarsete ja pöörlevate komponentide vaheline gaastihend.

„Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine“ (total control of flight) (7) – „õhusõidukite“ seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste „õhusõidukite“ kohta.

„Täielik digitaalne edastuskiirus“ (total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne.

NB!

Vt ka „digitaalne edastuskiirus“.

„Köisik“ (tow) (1) – kogum „monokiude“, mis on tavaliselt peaaegu paralleelsed.

„Toksiinid“ (toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või „mikroorganismide“ külvivarude saasteainetena.

„Timmitav“ (tunable) (6) – „laseri“ võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude „laser“siirete piirkonna. „Laserit“, mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel „laser“siirdel, ei peeta „timmitavaks“.

„Ühesuunaline positsioneerimise korduvus“ (unidirectional positional repeatability) (2) – väiksem individuaalse masina telje väärtustest R↑ ja R↓ (edasi ja tagasi), mis on määratletud ISO 230-2:2014 jaotises 3.21 või riiklikus standardis.

„Mehitamata õhusõiduk“ (unmanned aerial vehicle – UAV) (9) – õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.

„Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan“ (uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %).

„Kasutamine“ (use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

„Kasutajal juurdepääsetav programmeeritavus“ (user-accessible programmability) (6) – omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada programme teisiti kui:

a.

muutes füüsiliselt lülitusskeemi või ühendusi või

b.

talitlusviiside sättimine, kaasa arvatud parameetrite sisestuse abil.

„Vaktsiin“ (vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse.

„Elektroonilised vaakumseadmed“ (vacuum electronic devices) (3) – elektroonilised seadmed, mis põhinevad elektronkimbu ja vaakumlülituses leviva elektromagnetlaine koostoimel või mis toimivad koos raadiosageduslike vaakum-õõnesresonaatoritega. „Elektroonilised vaakumseadmed“ hõlmavad klüstroneid, kulglainelampe ja nende modifikatsioone.

„Nõrkustest teatamine“ (vulnerability disclosure) (4) – nõrkuste väljaselgitamine, neist aru andmine või teavitamine isikutele või organisatsioonidele, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et nõrkused kõrvaldada, või nõrkuste analüüsimine koos nendega.

„Lõng“ (yarn) (1) – kimp keerutatud ’heiet’.

NB!

’Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

II OSA

0. kategooria

0. KATEGOORIA – TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED

0A
Süsteemid, seadmed ja komponendid

0A001
„Tuumareaktorid“ ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

„tuumareaktorid“;

b.

metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, sealhulgas reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktori“ südamiku hoidmiseks;

c.

manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse“ viimiseks või sealt eemaldamiseks;

d.

kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris“ toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e.

survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktoris“ kütuseelemente ja primaarjahutit;

f.

tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud (või torusõlmed), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“ kütuse kaitsekattena, kogustes üle 10 kg;

NB!

Vt punkt 0A001.e tsirkooniumist survetorude kohta ja punkt 0A001.h reaktorianuma torude kohta.

g.

jahutusvedeliku pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahutusvedeliku ringluse tekitamiseks „tuumareaktoris“;

h.

„tuumareaktori siseosad“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, reaktorianuma torud, soojusekraanid, juhteplaadid, südamiku võre plaadid ja hajutiplaadid;

Tehniline märkus .

Punktis 0A001.h tähendavad „tuumareaktori siseosad“ kõiki selliseid olulisi struktuure reaktorianumas, millel on vähemalt üks sellistest ülesannetest nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahutusvedeliku voolu suunamine, reaktorianuma kiirguskaitse ning südamikusiseste seadiste juhtimine.

i.

allpool esitatud soojusvahetid:

1.

aurugeneraatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori“ primaar- või vahepealses jahutusahelas;

2.

muud soojusvahetid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori“ primaarjahutusahelas;

Märkus .

Punkt 0A001.i ei hõlma reaktori tugisüsteemidele ette nähtud soojusvaheteid, nt hädajahutussüsteemi või reaktori jääksoojuse jahutussüsteemi.

j.

neutronite detektorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo tugevuse määramiseks „tuumareaktori“ südamikus;

k.

„välised soojusekraanid“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“ soojuskadude vähendamiseks ja anuma kaitsekesta kaitseks.

Tehniline märkus.

Punktis 0A001.k tähendavad ’välised soojusekraanid’ peamisi üle reaktorianumate paigutatud struktuure, mis vähendavad soojuskadu reaktorist ja vähendavad temperatuuri kaitsekesta sees.

0B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

0B001
järgmised seadmed „loodusliku uraani“ isotoopide, „vaesestatud uraani“ isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide“ isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud „loodusliku uraani“ isotoopide, „vaesestatud uraani“ isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide“ isotoopide eraldamiseks:

1.

gaastsentrifugaaleraldusseade;

2.

gaasdifusiooneraldusseade;

3.

aerodünaamiline eraldusseade;

4.

keemilise vahetusprotsessiga eraldusseade;

5.

ioonvahetuseraldusseade;

6.

„laser“seade atomaarsest gaasist isotoopide eraldamiseks;

7.

„laser“seade molekulaarsest gaasist isotoopide eraldamiseks;

8.

plasmaeraldusseade;

9.

elektromagnetiline eraldusseade;

b.

gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaastsentrifuugimisega eraldusprotsessi jaoks, nagu:

Tehniline märkus .

Punktis 0B001.b tähendab ’suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjal’ järgmist:

1.

martensiitvanandatud teras, mille tõmbetugevus on vähemalt 1,95 GPa;

2.

alumiiniumisulamid, mille tõmbetugevus on vähemalt 0,46 GPa, või

3.

„kiud- või niitmaterjal“, mille „erielastsusmoodul“ on suurem kui 3,18, x 106 m ja „eritõmbetugevus“ on suurem kui 7,62 × 104 m;

1.

gaasitsentrifuugid;

2.

terviklikud rootorsõlmed;

3.

’suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud rootori torusilindrid seinapaksusega kuni 12 mm ja läbimõõduga 75–650 mm;

4.

’suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud rõngad või lõõtsad seinapaksusega kuni 3 mm ja läbimõõduga 75–650 mm, mis on mõeldud rootortoru kohalikuks toetamiseks või mitme sellise toru ühendamiseks;

5.

’suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud ja rootortoru sisse paigaldatavad juhteplaadid läbimõõduga 75–650 mm;

6.

’suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud ja rootortoru ülemise ja alumise otsa paigaldatavad korgid läbimõõduga 75–650 mm;

7.

magnetripplaagrid:

a.

laagrikoostud, milles rõngasmagnet hõljub „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ ümbrises, mi sisaldab summutavat ainet, milles magnet on magnetjõuga kinnitunud magnetpooluse või rootori ülemisele kaanele kinnitatud teise magnetiga;

b.

aktiivsed magnetlaagrid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasitsentrifuugides kasutamiseks;

8.

spetsiaalsed laagrid, mis sisaldavad summutile paigaldatud poolkerakujulistest osadest sõlme (pivot-cup assembly);

9.

molekulaarpumbad, mis koosnevad silindritest, millesse on freesitud või pressitud spiraalsed sooned ning puuritud augud;

10.

rõngakujulised mootori staatorid mitmefaasiliste vahelduvvoolu hüsterees- (või reluktants-) mootorite sünkroonseks tööks vaakumis sagedusel vähemalt 600 Hz ja võimsusel vähemalt 40 VA;

11.

gaasitsentrifuugi rootortoru agregaadi kest/vastuvõtja, mis koosneb jäigast silindrist seinapaksusega kuni 30 mm ja on täpselt töödeldud otstega, mis on üksteisega paralleelsed ja mis on risti silindri pikiteljega, kaldudes sellest kuni 0,05°;

12.

kulbid, mis koosnevad spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torudest tsentrifuugi rootortorust gaasilise UF6 eraldamiseks Pitot' toru meetodil ja mida saab kinnitada tsentraalsele gaasieraldamissüsteemile;

13.

gaasi tsentrifuugrikastamise mootorite staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (konverterid või inverterid) ja nende spetsiaalselt projekteeritud osad, millel on kõik järgmised tunnused:

a.

mitmefaasiline sagedusväljund sagedusega vähemalt 600 Hz; ning

b.

suur stabiilsus (sagedusjuhtimine parem kui 0,2 %).

14.

sulgeklapid ja juhtklapid:

a.

väljalülitusklapid, mis on spetsiaalselt ette nähtud või valmistatud toimima individuaalse gaasitsentrifuugi gaasi UF6 voogude lähteainete, saaduste või jääkidega;

b.

lõõtstihendiga lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või on nendega kaitstud ning on siseläbimõõduga 10–160 mm ning on spetsiaalselt projekteeritud ja valmistatud kasutamiseks gaasi tsentrifuugrikastamisseadmete põhi- või lisasüsteemides;

c.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:

1.

gaasilise difusiooni tõkked, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast“ poorsest metallist, polümeerist või keraamilisest „materjalist“ pooride suurusega 10–100 nm ja paksusega kuni 5 mm või torukujuliste vormide korral läbimõõduga kuni 25 mm;

2.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast materjalist“ valmistatud või nende abil kaitstud gaasi difuusori korpused;

3.

kompressorid või gaasipuhurid, mille tootlikkus on vähemalt 1 m3/min gaasi UF6, väljundrõhk kuni 500 kPa ja rõhusuhe kuni 10:1 ning mille valmistamiseks või kaitse jaoks on kasutatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavaid materjale“;

4.

võllitihendid punktis 0B001.c.3 nimetatud kompressoritele ja puhuritele, mille kavandatud puhvergaasi sissevool on väiksem kui 1 000 cm3/min;

5.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast materjalist“ valmistatud või nende abil kaitstud soojusvahetid, mis on kavandatud tööks läbivooluga alla 10 Pa tunnis rõhuvahe 100 kPa korral;

6.

lõõtstihendiga manuaalsed või automaatsed lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või on nende abil kaitstud;

d.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:

1.

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm ja millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbi voolava gaasi jaotamiseks kaheks vooks;

2.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud silindrilised või koonilised torud (keeristorud) ühe või mitme puutujasuunalise sisenemisavaga;

3.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud kompressorid või gaasipuhurid ja nende jaoks ette nähtud võllitihendid;

4.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud soojusvahetid;

5.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud eralduselemendi kestad keeristorude või eraldusdüüside jaoks;

6.

lõõtstihendiga manuaalsed või automaatsed lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või on nende abil kaitstud ja on läbimõõduga vähemalt 40 mm;

7.

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (vesinik või heelium) UF6 sisaldusega kuni 1 miljondikku, sealhulgas:

a.

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b.

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat tempeatuuri;

c.

eraldusdüüsi- või keeristoruseadmed UF6 eraldamiseks kandevgaasist;

d.

külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

e.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:

1.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik-impulsskolonnid ühel astmel viibimise ajaga kuni 30 s (valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud sobivaid plastmaterjale, nagu nt fluorosüsivesinikpolümeerid, või klaasi);

2.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse tsentrifugaalsed vedelik-vedelik-kontaktorid ühel astmel viibimise ajaga kuni 30 s (valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud sobivaid plastmaterjale, nagu nt fluorosüsivesinikpolümeerid, või klaasi);

3.

kontsentreeritud soolhappe lahusele vastupidavad elektrokeemilise reduktsiooni vannid uraani taandamiseks ühest valentsolekust teise;

4.

sobivatest materjalidest (nt klaas, fluorosüsivesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat, polüeetersulfoon ja vaiguga immutatud grafiit) valmistatud või nende abil kaitstud elektrokeemilise reduktsiooni vannide etteandmise seadmed U+4 eraldamiseks orgaanilisest voost ja nende protsessivooga kontaktis olevad osad;

5.

suure puhtusega uraankloriidlahuse valmistamiseks kasutatavad etteannet ettevalmistavad süsteemid, mis koosnevad lahustamise, lahusti eraldamise ja/või ioonvahetuse seadmetest lahuse puhastamiseks, ja elektrolüüsivannid U+6 või U+4 taandamiseks U+3-ks;

6.

uraani oksüdeerimise süsteemid U+3 oksüdeerimiseks U+4;

f.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:

1.

kiirelt reageerivad ioonvahetusvaigud, membraanikujulised või poorsed makrovõrkvaigud, milles aktiivsed keemilised vahetusrühmad on piiratud mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinnakattega, ning teised komposiitstruktuurid igasugusel sobival kujul, sealhulgas osakesed või kiud läbimõõduga kuni 0,2 mm, mis on vastupidavad kontsentreeritud soolhappele ning projekteeritud omama väiksemat vahetuskiiruse poolaega kui 10 sekundit ja on töövõimelised temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C);

2.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavatest materjalidest (nt titaan või fluorosüsinikplast) valmistatud või nende abil kaitstud ja temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C) ning rõhul üle 0,7 MPa töövõimelised (silindrilised) ioonvahetuskolonnid läbimõõduga üle 1 000 mm;

3.

ioonvahetuse tagasijooksu süsteemid (keemilised või elektrokeemilised oksüdatsioon- või reduktsioonsüsteemid) ioonvahetuse rikastuskaskaadides kasutatavate redutseerijate ja oksüdeerijate regenereerimiseks;

g.

järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks ja millega tehakse atomaarse gaasi laserisotooperaldust:

1.

laserrikastamiseks kasutatavad uraanimetalli aurustamisüsteemid, mis on ette nähtud tööks sihtmärgil vähemalt võimsusel 1 kW;

2.

vedela või aurustatud uraanimetalli käitlemissüsteemid ja spetsiaalselt selliste süsteemide jaoks projekteeritud või valmistatud osad sulauraani, uraanisulamite või uraanimetalliaurude käitlemiseks laserrikastamisel;

NB!

VT KA PUNKT 2A225.

3.

vedelas või tahkes olekus uraanimetalli kogumiseks ettenähtud saaduste ja jääkide kogumise koostud, mis on valmistatud kuumusele ning vedela ja aurustunud uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) või nende abil kaitstud;

4.

uraaniauru allika, elektronkahuri ning saaduse- ja jäätmekogujate jaoks ettenähtud eraldusmoodulite kestad (silindrilised või täisnurksed anumad);

5.

pikematel ajavahemikel töötamiseks ettenähtud spektrisageduse stabiliseerimisega „laserid“ või „laser“süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB!

VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

h.

järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks kasutamiseks molekulaarses laserisotooperalduses:

1.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud ülehelikiirusliku paisumise düüsid UF6 ja kandegaasi segude jahutamiseks temperatuurini 150 K (– 123 °C) või alla selle;

2.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud laseriga töötlemisel saadud uraanimaterjalide ja -jääkide kogumiseks;

3.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud kompressorid ja nende jaoks ette nähtud võllitihendid;

4.

seadmed UF5 (tahkel kujul) fluoreerimiseks UF6-ks (gaasi kujul);

5.

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandegaasist (nt lämmastik, argoon või muu gaas), sealhulgas:

a.

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b.

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

c.

külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

6.

pikematel ajavahemikel töötamiseks ettenähtud spektrisageduse stabiliseerimisega „laserid“ või „laser“süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB!

VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

i.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:

1.

üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja antennid ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks;

2.

üle 40 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid tööks sagedustel üle 100 kHz;

3.

uraaniplasma genereerimise süsteemid;

4.

ei kasutata;

5.

tahke uraanimetalli kogumiseks ettenähtud saaduste ja jääkide kogumise koostud, mis on valmistatud kuumusele ning aurustunud uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) või nende abil kaitstud;

6.

sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt roostevaba teras) valmistatud eraldusmoodulite kestad (silindrilised) uraaniplasma allika, raadiosagedusliku ergutuspooli ning saaduste ja jääkide kogumise koostude jaoks;

j.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:

1.

sobivatest mittemagnetilistest materjalidest (nt grafiit, roostevaba teras, vask) valmistatud üksik või mitu iooniallikat, mis koosnevad aurutekitajast, ionisaatorist ja kiirte kiirendist ning mis on võimelised tekitama ioonkiire koguvoolutugevusega vähemalt 50 mA;

2.

rikastatud või vaesestatud uraani ioonkiirte kogumisplaadid, mis on valmistatud sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt grafiit või roostevaba teras) ning millel on vähemalt kaks pilu ja tasku;

3.

uraani elektromagnetiliste separaatorite jaoks ettenähtud mittemagnetilistest materjalidest (nt roostevaba teras) valmistatud vaakumkestad, mis on kavandatud tööks rõhul kuni 0,1 Pa;

4.

magnetpooluse detailid läbimõõduga üle 2 m;

5.

iooniallikate kõrgepinge-toiteallikad, millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimelised pidevaks tööks;

b.

väljundpingega 20 000 V või rohkem;

c.

väljundvoolutugevusega 1 A või rohkem ning

d.

pingekõikuvus, mis on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %;

NB!

VT KA PUNKT 3A227.

6.

magnetite toiteallikad (suure võimsusega alalisvooluallikad), millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimelised pidevaks tööks väljundvoolutugevusega vähemalt 500 A ja pingega vähemalt 100 V ning

b.

voolu- ja pingekõikuvus on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %.

NB!

VT KA PUNKT 3A226.

0B002
Punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusseadmetele spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või nende abil kaitstud:

a.

etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 söötmiseks rikastusprotsessi;

b.

desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, et seda seejärel edastada kuumutamise teel;

c.

saaduse ja jääkide jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse;

d.

veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise, jahutamise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

e.

toru- ja kogumissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 käsitlemiseks gaasidifusiooni, tsentrifuugimis- või aerodünaamilistes kaskaadides;

f.

vaakumsüsteemid ja pumbad:

1.

vaakumkollektorid, vaakumkogujad või vaakumpumbad tootlikkusega vähemalt 5 m3/min;

2.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris; või

3.

vaakumsüsteemid, mis koosnevad vaakumkollektoritest, vaakumjaoturitest ja vaakumpumpadest ning on ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris;

g.

järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, millega võetakse jooksvalt proove UF6 gaasivoost:

1.

nad võimaldavad mõõta ioone massiga vähemalt 320 aatommassiühikut ning nende lahutusvõime on parem kui 1:320;

2.

iooniallikad, mis on valmistatud või mis on kaitstud nikliga, nikli-vase sulamitega niklisisaldusega üle 60 massiprotsendi või nikli-kroomi sulamitega;

3.

elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad ning

4.

isotoopanalüüsiks sobiv kogumissüsteem.

0B003
Uraani muundamiseks ettenähtud seade ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.

süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide muundamiseks UO3-ks;

b.

süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UF6-ks;

c.

süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UO2-ks;

d.

süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UF4-ks;

e.

süsteemid, mis on ette nähtud UO4 muundamiseks UF6-ks;

f.

süsteemid, mis on ette nähtud UF4 muundamiseks uraanimetalliks;

g.

süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UO2-ks;

h.

süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UF4-ks;

i.

süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UCl4-ks.

0B004
Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:

1.

vesi-vesiniksulfiid-isotoopvahetusseadmed;

2.

ammoniaak-vesinik-muundamisseadmed;

b.

järgmised seadmed ja komponendid:

1.

vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid läbimõõduga vähemalt 1,5 m, mis on töövõimelised rõhul 2 MPa või kõrgemal rõhul;

2.

vesiniksulfiidgaasi (st gaasi, mis sisaldab enam kui 70 massiprotsenti H2S) ringluse tagamiseks ettenähtud üheastmelised nõrgasurvelised (st 0,2 MPa) tsentrifugaalventilaatorid või kompressorid tootlikkusega vähemalt 56 m3/s imemisel rõhuga vähemalt 1,8 MPa ning tihenditega, mis on ette nähtud taluma niisket H2S keskkonda;

3.

ammoniaak-vesinik-vahetuskolonnid kõrgusega vähemalt 35 m ja läbimõõduga 1,5 m–2,5 m ning mis on võimelised töötama rõhul üle 15 MPa;

4.

vahetuskolonni siseosad, sealhulgas astmereaktorid, ja astmepumbad, sealhulgas sukelpumbad, raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil;

5.

3 MPa või suurema töörõhuga ammoniaagikrakkerid raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessiga;

6.

infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesiniku-deuteeriumi suhte analüüsi tegemiseks deuteeriumi kontsentratsioonil vähemalt 90 %;

7.

katalüütilised põletid ammoonium-vesinik-vahetusprotsessi teel rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks;

8.

täielikud raske vee kvaliteedi parandamise süsteemid või neis kasutatavad kolonnid raske vee deuteeriumisisalduse muutmiseks reaktorikõlblikuks;

9.

ammoniaagi sünteesi konverterid või sünteesiüksused, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil.

0B005
Tuumareaktorite kütuseelementide tootmiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.

Tehniline märkus .

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed „tuumareaktori“ kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis

1.

on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt sellises tootmises või juhtimises;

2.

hermetiseerivad tuumamaterjali katte sees;

3.

kontrollivad katte terviklikkust või hermeetilisust;

4.

kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist või

5.

on kasutusel reaktorielementide koostamisel.

0B006
„Tuumareaktoris“ kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.

Märkus .

Punkt 0B006 hõlmab järgmist:

a.

„tuumareaktori“ kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamise seadmestik, sealhulgas seadmed ja nende osad, mis otseselt juhivad kiiritatud tuumakütuse ja peamisi tuumamaterjali lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras nendega kokkupuutes;

b.

kütuseelemendi voodri küljest vabastamise ja tükeldamise või hakkimise seadmed, st kaugjuhitavad seadmed, „tuumareaktori“ kiiritatud kütusetompude, kimpude või varraste lõikamiseks, tükeldamiseks või lõikumiseks;

c.

lahustuspaagid või mehaaniliste seadmetega lahustid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „tuumareaktori“ kütuse lahustamisel ja mille tööpinnad on vastupidavad kuumale ja ülimalt korrodeerivale vedelikule ning mis on kaugjuhitavalt täidetavad, kasutatavad ja hooldatavad;

d.

lahustiekstraktorid nagu täidiskolonnid või impulsskolonnid, segamissadestusseadmed või tsentrifugaalkontaktorid, mis on korrosioonikindlad lämmastikhappe söövitavale mõjule ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „loodusliku uraani“, „vaesestatud uraani“ või „lõhustuvate erimaterjalide“ töötlemistehases;

e.

säilitus- ja ladustamismahutid, mis on projekteeritud kriitilisturvaliseks ning korrosioonikindlaks lämmastikhappe söövitavale mõjule;

Tehniline märkus .

Säilitus- ja ladustamisanumatel võivad olla järgmised omadused:

1.

seinte ja sisestruktuuride booriekvivalent (arvutatakse kõikide koostisosade kohta, nagu on kindlaks määratud punkti 0C004 märkuses) on vähemalt 2 %;

2.

silindriliste anumate läbimõõt ei ületa 175 mm või

3.

plaadi- või rõngakujuliste anumate laius ei ületa 75 mm;

f.

neutronmõõtmissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks automaatsetes protsessijuhtimissüsteemides „loodusliku uraani“, „vaesestatud uraani“ või „lõhustuvate erimaterjalide“ taastöötlemisseadmes.

0B007
Plutooniumi muundamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.

süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muundamiseks plutooniumoksiidiks;

b.

süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks.

0C
Materjalid

0C001
Looduslik uraan, vaesestatud uraan või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud elementi või ühendit;

Märkus .

Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:

a.

„looduslik uraan“ või „vaesestatud uraan“, kui seda on instrumentide anduriosades neli grammi või vähem;

b.

„vaesestatud uraan“, mis on spetsiaalselt valmistatud tsiviilkasutuseks järgmistel mitte-tuumaalastel eesmärkidel:

1.

kaitse;

2.

pakendamine;

3.

ballast massiga kuni 100 kg;

4.

vastukaalud massiga kuni 100 kg;

c.

sulamid, mis sisaldavad alla 5 % tooriumi;

d.

tooriumi sisaldavad keraamikatooted, mis on valmistatud mitte-tuumaalastel eesmärkidel kasutamiseks.

0C002
„Lõhustuvad erimaterjalid“

Märkus .

Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on kuni neli „efektiivgrammi“ instrumentide anduriosades.

0C003
Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.

0C004
Grafiit puhtusega üle 5 miljondiku ’booriekvivalendi’ ja tihedusega üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks „tuumareaktoris“ koguses, mis on üle 1 kg.

NB!

VT KA PUNKT 1C107.

Märkus 1 .

Ekspordikontrolli eesmärgil teevad selle ELi liikmesriigi pädevad asutused, milles eksportija asub, kindlaks, kas eespool olevale kirjeldusele vastava grafiidi eksport on mõeldud „tuumareaktoris“ kasutamiseks. Punkt 0C004 ei hõlma grafiiti puhtusega üle 5 miljondiku booriekvivalendi ja tihedusega üle 1,50 g/cm3, mis ei ole mõeldud kasutamiseks „tuumareaktoris“.

Märkus 2 .

Punktis 0C004 on ’booriekvivalent’ (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

BEZ (ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon miljondikes;

Formula

ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

0C005
Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid), mille puhtusaste on vähemalt 99,9 massiprotsenti ja mille osakeste suurus mõõdetuna standardi ASTM B330 kohaselt on alla 10 μm ning milles osakesed on väga ühetaolise suurusega.

0D
Tarkvara

0D001
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“.

0E
Tehnoloogia

0E001
Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“.

III OSA

1. kategooria

KATEGOORIA 1 – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED

1A
Süsteemid, seadmed ja komponendid

1A001
Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:

a.

mansetid, tihendid, hermeetikud või pehmed kütusemahutid, mis on spetsiaalselt kavandatud „õhusõidukitel“ või kosmosesõidukitel kasutamiseks ning mille valmistamisel on kasutatud üle 50 massiprotsendi punktis 1C009.b või 1C009.c nimetatud materjale;

b.

ei kasutata;

c.

ei kasutata.

1A002
Komposiitstruktuurid või -laminaadid, mis on:

NB!

VT KA PUNKTID 1A202, 9A010 ja 9A110.

a.

valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

orgaaniline „põhiaine“ ning „kiud- või niitmaterjalid“, mis on nimetatud punktis 1C010.c või 1C010.d või

2.

prepregmaterjalid või eelvormid, mis on nimetatud punktis 1C010.e;

b.

valmistatud metallilisest või süsinik-„põhiainest“ ja mis tahes järgmisest materjalist:

1.

süsinikust „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

a.

„erimoodul“ on suurem kui 10,15 × 106 m ning

b.

„eritõmbetugevus“ on suurem kui 17,7 × 104 m või

2.

punktis 1C010.c nimetatud materjalid.

Märkus 1 .

Punkt 1A002 ei hõlma „komposiit“struktuure või -laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud süsinik„kiud- või niitmaterjalidest“, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki“ tarindite või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a.

nende pindala ei ole suurem kui 1 m2;

b.

nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

c.

nende laius ületab 15 mm.

Märkus 2 .

Punkt 1A002 ei hõlma pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:

a.

spordikaupadena,

b.

autotööstuses,

c.

tööpingiehituses,

d.

meditsiinis.

Märkus 3 .

Punkt 1A002.b.1 ei hõlma pooltooteid, mis sisaldavad maksimaalselt kahes suunas või kahes mõõtmes kootud niitmaterjali ning mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmisteks kasutusteks:

a.

metalli kuumtöötlemise ahjud metalli karastamiseks;

b.

silikoonikristallide tootmise seadmed.

Märkus 4 .

Punkt 1A002 ei hõlma valmistooteid, mis on kavandatud eriotstarbeks.

Märkus 5 .

Punkt 1A002.b.1 ei hõlma mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjale“ pikkusega 25,0 mm või vähem.

1A003
Mitte „sulavatest“ aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a.

paksus üle 0,254 mm või

b.

kaetud või lamineeritud süsiniku, grafiidi, metallide või magnetiliste ainetega.

Märkus .

Punkt 1A003 ei hõlma tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks.

NB!

Kerg„sulavate“ aromaatsete polüimiidide kõigi vormide kohta vt punkt 1C008.a.3.

1A004
Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI, PUNKTID 2B351 JA 2B352.

a.

täielikult nägu katvad maskid, filterkanistrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

Märkus .

Punkt 1A004.a hõlmab mootoriga käivitatavaid õhku puhastavaid respiraatoreid (PAPR), mis on kavandatud või kohandatud kaitseks punktis 1A004.a loetletud ainete või materjalide vastu.

Tehniline märkus .

Punkti 1A004.a tähenduses:

1.

täielikult nägu katvaid maske teatakse ka kui gaasimaske;

2.

filterkanistrid hõlmavad filtrite padruneid.

1.

„biotoimeained“;

2.

’radioaktiivsed materjalid’;

3.

kemoründemürgid või

4.

„massirahutuste ohjamiseks ettenähtud kemikaalid“, sealhulgas:

a.

α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79–8);

b.

[(2-klorofenüül)metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698-41-1);

c.

2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532–27–4);

d.

dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257–07-8);

e.

10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578–94-9);

f.

N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64–9);

b.

kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:

1.

„biotoimeained“;

2.

’radioaktiivsed materjalid’või

3.

kemoründemürgid;

c.

avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1.

„biotoimeained“;

2.

’radioaktiivsed materjalid’või

3.

kemoründemürgid

d.

elektroonilised seadmed, mis on ette nähtud „lõhkeaine“jääkide automaatseks avastamiseks või kindlakstegemiseks ning mis kasutavad lõhkeaine ’mikrokoguste avastamise’ meetodeid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvuse spektromeetria, liikuvuse erinevuse spektromeetria, massispektromeetria).

Tehniline märkus .

Lõhkeaine ’mikrokoguste avastamine’ on määratletud kui suutlikkus avastada koguseid, mis auru puhul on alla 1 miljondiku, tahkiste ja vedelike puhul alla 1 mg.

Märkus 1 .

Punkt 1A004.d ei hõlma spetsiaalselt laboratoorseks kasutamiseks ettenähtud seadmeid.

Märkus 2 .

Punkt 1A004.d ei hõlma kontaktivabalt läbitavaid turvaväravaid.

Märkus .

Punkt 1A004 ei hõlma järgmist:

a.

personaalsed radiatsioonidosimeetrid;

b.

töötervishoiu- ja tööohutusseadmed, mille konstruktsioon või funktsioonid on piiratud elanike ohutuse või tsiviiltööstusega spetsiifiliselt seotud ohtude eest kaitsmisega:

1.

allmaakaevandamine;

2.

pealmaakaevandamine;

3.

põllumajandus;

4.

farmaatsiatooted;

5.

meditsiin;

6.

veterinaaria;

7.

keskkond;

8.

jäätmekäitlus;

9.

toiduainetööstus.

Tehnilised märkused .

1.

Punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tõhusaks ’radioaktiivsete materjalide’, ’biotoimeainete’, kemoründemürkide, ’mudelainete’, ’massirahutuste ohjamiseks ettenähtud kemikaalide’ avastamiseks või kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt kaevandustes, maardlates, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses.

2.

’Mudelaine’ on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppel, teadusuuringutes, katsetamisel või hindamisel.

3.

Punkti 1A004 tähenduses on ’radioaktiivsed materjalid’ materjalid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud, et suurendada nende tõhusust inim- ja loomkaotuste tekitamisel, seadmete vigastamisel või viljasaagi või keskkonna kahjustamisel.

1A005
Kuulikindlad vestid ja nende komponendid:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.

pehmed kuulikindlad vestid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, mis ei ole valmistatud sõjaliste standardite või spetsifikatsioonide kohaselt või nendega samaväärsete eeskirjade kohaselt;

b.

soomusplaadiga kuulikindlad vestid, mis kaitsevad ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, kaitseaste IIIA (NIJ 0101.06, juuli 2008) või „võrreldava tasemega standard“ või vähem.

NB!

Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate „kiud- ja niitmaterjalide“ kohta vt punkt 1C010.

Märkus 1 .

Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks.

Märkus 2 .

Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest.

Märkus 3 .

Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid kaitset noa, piigi, nõela või tömbi esemega tekitatava vigastuse eest.

1A006
Järgmine spetsiaalselt omatehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.

kaugjuhitavad sõidukid;

b.

’häirijad’.

Tehniline märkus .

Punkti 1A006.b tähenduses on ’häirijad’ seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelikujoa või tahke või puruneva lendkeha.

Märkus .

Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab.

1A007
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil lõhkama laenguid ja seadiseid, mis sisaldavad „keemilist energiat sisaldavat materjali“:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI, PUNKTID 3A229 JA 3A232.

a.

lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud detonaatorite käivitamiseks;

b.

elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid:

1.

silddetonaator (EB),

2.

silddetonaatori lõhketraat (EBW),

3.

fooliumdetonaator (slapper),

4.

fooliumdetonaator (exploding foil initiator, EFI).

Tehnilised märkused .

1.

Sõna detonaator asemel kasutatakse mõnikord sõna initsiaator.

2.

Kõik punktis 1A007.b nimetatud detonaatorid kasutavad väikest elektrijuhti (silda, sillajuhtmeid või õhukest lehtmetalli), mis plahvatusega vaporiseeruvad, kui neid läbib kiire kõrgvoolu impulss. Muude detonaatorite kui fooliumdetonaatori puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Fooliumdetonaatoris paiskab elektrijuhi plahvatuslik aurustumine kile üle tühimiku ning kile põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnes fooliumdetonaatori mudelis paiskub kile magnetvälja jõul. Plahvatava lehtmetalliga detonaator võib tähendada nii EB-detonaatorit kui lööksütikuga detonaatorit.

1A008
Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:

a.

’kujulaengud’ (shaped charges), millel on kõik järgmised omadused:

1.

lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 90 g ning

2.

välise kesta läbimõõt on 75 mm või rohkem;

b.

pikergused lõikelaengud ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

lõhkeainesisaldus on suurem kui 40 g/m ning

2.

laius 10 mm või rohkem;

c.

lõhkenöör (detonating cord), mille lõhkeainesisaldus on suurem kui 64 g/m;

d.

punktis 1A008.b nimetamata lõike- ja katkestamisseadmed, mille lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 3,5 kg.

Tehniline märkus .

’Kujulaengud’ on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju.

1A102
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1A202
Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, järgmiste omadustega torude kujul:

NB!

VT KA PUNKTID 9A010 ja 9A110.

a.

siseläbimõõt 75–400 mm ning

b.

valmistatud punktis 1C010.a või 1C010.b või punktis 1C210.a nimetatud „kiud- või niitmaterjalist“ või punktis 1C210.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist.

1A225
Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku ja vee vahelise isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks triitiumi kogumiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1A226
Spetsiaalsed täidised, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

need on valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud, ning

b.

need on kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides.

1A227
Eriti tihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

a.

(kiirgusvaba) nn ’külm piirkond’ on suurem kui 0,09 m2;

b.

tihedus on üle 3 g/cm3 ning

c.

paksus on vähemalt 100 mm.

Tehniline märkus .

Punktis 1A227 tähendab ’külm piirkond’ akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

1B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

1B001
Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud „komposiit“ struktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud „kiud- või niitmaterjali“ tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!

VT KA PUNKTID 1B101 JA 1B201.

a.

kiu poolimispingid, mille liikumine kiu positsioneerimiseks, poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje (primary servo positioning axes) suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit“ struktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest“;

b.

’lintimispingid’, mille liikumine lindi positsioneerimiseks ja lindi paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud viie või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiitmaterjalist“ õhusõidukikere osade või ’rakettrelva’ osade tootmiseks;

Märkus .

Punktis 1B001.b tähendab ’rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme.

Tehniline märkus .

Punkti 1B001.b tähenduses ’lintimispinkidega’ on võimalik paigaldada üks või mitu ’lindiriba’, mille laius on suurem kui 25,4 mm ja väiksem kui 304,8 mm või sellega võrdne, ning lõigata ja paigaldamisel taasalustada üksikute ’lindiribade’ paigaldamist.

c.

mitmesuunalised ja -mõõtmelised kudumisteljed või põimimispingid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks „komposiit“ struktuuride jaoks, ning nende adapterid ja ümberseadistamise komplektid;

Tehniline märkus .

Punkti 1B001.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist.

d.

järgmised spetsiaalselt sarrustuskiudude tootmiseks ettenähtud või kohandatud seadmed:

1.

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, viskoos, bituumen või polükarbosilaan) muundamiseks süsinikkiududeks või ränikarbiidkiududeks, kaasa arvatud eriseadmed kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2.

seadmed kuumutatud kiudsubstraatide katmiseks elementide või ühenditega keemilise aursadestamise teel ränikarbiidkiudude tootmiseks;

3.

seadmed kuumuskindla keraamilise materjali (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

4.

seadmed lähteaineks olevate alumiiniumisisaldusega kiudude termomuundamiseks alumiiniumoksiidkiududeks;

e.

seadmed punktis 1C010.e nimetatud prepregmaterjalide tootmiseks kuumsulatusmeetodil;

f.

spetsiaalsed „komposiit“materjalide jaoks kavandatud mittepurustavad kontrollseadmed:

1.

röntgentomograafiasüsteemid defektide kolmemõõtmeliseks otsinguks;

2.

arvjuhitavad ultrahelikatseseadmed, mille positsioneerimissaatjate või -vastuvõtjate liikumisi koordineeritakse ja programmeeritakse samaaegselt nelja või enama telje suhtes, et jälgida kontrollitava komponendi kolmemõõtmelisi kontuure;

g.

’köisikupaigalduspingid’, mille liikumine köisiku positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit“materjalist õhusõidukikere või ’rakettrelva’ osade tootmiseks.

Tehniline märkus .

Punkti 1B001.g tähenduses on ’köisikupaigalduspinkide’ abil võimalik paigaldada üks või mitu ’lindiriba’, mille laius on kuni 25,4 mm, ning lõigata ja taasalustada paigaldamisel üksikute ’lindiribade’ kihtide paigaldamist.

Tehnilised märkused .

1.

Punkti 1B001.c tähenduses hoiavad 'primaar-servopositsioneerimis'teljed arvutiprogrammi juhtimisel tööorgani (nn pea) ruumilist asendit töödeldava detaili suhtes õiges asendis ja suunas, et teha soovitud protsess.

2.

Punktis 1B001 tähenduses on ’lindiriba’ üks püsiva laiusega täielikult või osaliselt vaiguga immutatud lint, köis või kiud. Täielikult või osaliselt vaiguga immutatud ’lindiriba’ hõlmab neid, mis on kaetud kuiva pulbriga, mis kuumutamisel kinnitub.

1B002
Seadmed, mis on projekteeritud metallisulamipulbri või peeneteralise materjali tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:

a.

spetsiaalset kavandatud saastumise vältimiseks ning

b.

punktis 1C002.c.2 nimetatud protsessides kasutamiseks.

NB!

VT KA PUNKT 1B102.

1B003
Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite „üliplastseks vormimiseks“ või „difusioonkeevitamiseks“ ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:

a.

õhusõidukikere osad või kosmosesõidukite osad;

b.

„õhusõidukite“ või kosmosesõidukite mootorid või

c.

komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 1B003.a nimetatud osade või punktis 1B003.b nimetatud mootorite jaoks.

1B101
Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurikomposiitide „tootmiseks“, ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!

VT KA PUNKT 1B201.

Märkus .

Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või liimimiseks.

a.

kiu poolimispingid või kiu paigaldusseadmed, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes, ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest“, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed;

b.

lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritav ja programmeeritav kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitmaterjalist õhusõidukikere või „rakettrelva“ osade tootmiseks;

c.

järgmised „kiud- või niitmaterjalide“„tootmiseks“ kavandatud või seadistatud seadmed:

1.

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, viskoos või polükarbosilaan) muundamiseks, kaasa arvatud spetsiaalne varustus kiudude pingutamiseks kuumutamise ajal;

2.

kuumutatud kiudsubstraatidele elementide või ühendite aursadestamise seadmed;

3.

seadmed kuumuskindla keraamilise materjali (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

d.

seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude pinnatöötluseks või punktis 9C110 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks.

Märkus .

Punkt 1B101.d hõlmab rulle, venitus-, pindamis- ja lõikeseadmeid ning matriitse.

1B102
Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri „tootmisseadmed“ ja järgmised komponendid:

NB!

VT KA PUNKT 1B115.b.

a.

metallipulbri „tootmisseadmed“, mida saab kasutada punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111.a.1, 1C111.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste, pöördellipsoidsete või pihustatud materjalide „tootmiseks“ kontrollitavas keskkonnas;

b.

spetsiaalselt punktis 1B002 või 1B102.a nimetatud „tootmisseadmete“ jaoks ettenähtud komponendid.

Märkus .

Punkt 1B102 hõlmab järgmist:

a.

plasmageneraatorid (kõrgsagedusliku kaarleegiga), mida kasutatakse pihustatud või kerajatest osakestest metallipulbrite saamiseks argooni ja vee keskkonnas teostatava menetlusega;

b.

elektrilahendusseadmed, mida kasutatakse pihustatud või kerajatest osakestest metallipulbrite saamiseks argooni ja vee keskkonnas teostatava menetlusega;

c.

seadmed, mida kasutatakse kerajatest osakestest alumiiniumipulbrite „tootmiseks“, pihustades sulametalli inertsesse keskkonda (nt lämmastik).

1B115
Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.

„tootmisseadmed“ punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks“, käitlemiseks või heakskiidukatseteks;

b.

„tootmisseadmed“ punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks“, käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.

Märkus .

Punkt 1B115.b ei hõlma partiikaupa töötavaid miksereid, pidevmiksereid ega jugaveskeid. Partiikaupa töötavate mikserite, pidevmikserite ja jugaveskite kontrolli kohta vt punktid 1B117, 1B118 ja 1B119.

Märkus 1 .

Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja.

Märkus 2 .

Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi „tootmise“, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid.

1B116
Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa – 20 kPa.

1B117
Partiikaupa töötavad mikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa;

b.

need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri;

c.

kogumaht 110 liitrit ja rohkem ning

d.

vähemalt üks ekstsentriline ’segamis-/sõtkumisvõll’.

Märkus .

Punktis 1B117.d ei viidata mõistega ’segamis-/sõtkumisvõll’ deaglomeraatoritele ega nugaspindlitele.

1B118
Pidevmikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

need on kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa;

b.

need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri;

c.

vähemalt üks järgmistest omadustest:

1.

kaks või rohkem segamis-/sõtkumisvõlli või

2.

kõik järgmised omadused:

a.

üks pöörlev ja võnkliikuv võll, millel on sõtkumishambad/-sõrmed, ning

b.

sõtkumishambad/-sõrmed segamiskambri seinte siseküljel.

1B119
Jugaveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

1B201
Kiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:

a.

kiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes;

2.

mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest“ning

3.

mis võimaldavad 75–650 mm siseläbimõõduga ja 300 mm pikkuste või pikemate silindriliste torude mähkimist;

b.

punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed;

c.

punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide täpsustornid.

1B225
Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks tootmisvõimsusega enam kui 250 g fluori tunnis.

1B226
Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolutugevust vähemalt 50 mA.

Märkus .

Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:

a.

mis võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope;

b.

millel nii iooniallikad kui ka kollektorid võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja.

1B228
Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

ette nähtud tööks temperatuuril kuni 35 K (– 238 °C);

b.

ette nähtud tööks siserõhul 0,5–5 MPa;

c.

valmistatud:

1.

rahvusvahelise autoinseneride ühingu (SAE) seeria 300 vähese väävlisisaldusega roostevabast terasest, mille austeniitse tera suurus on vähemalt 5 ASTMi (või samaväärse standardi) järgi, või

2.

samalaadsetest ülimadalat temperatuuri ja vesiniku (H2) keskkonda taluvatest materjalidest ning

d.

siseläbimõõduga vähemalt 30 cm ning ’efektiivpikkusega’ vähemalt 4 m.

Tehniline märkus .

Punktis 1B228 tähendab ’efektiivpikkus’ täitematerjali aktiivset kõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivset kõrgust plaatkolonnis.

1B230
Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

a.

nad on õhutihedad (st hermeetiliselt suletud),

b.

nende tootlikkus on vähemalt 8,5 m3/h ning

c.

neil on üks järgmistest omadustest:

1.

kontsentreeritud kaaliumamiidilahuste (1 %-lise või suurema kontsentratsiooniga) töörõhk on 1,5–60 MPa või

2.

lahjendatud kaaliumamiidilahuste (alla 1 %-lise kontsentratsiooniga) töörõhk on 20–60 MPa.

1B231
Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a.

tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks;

b.

järgmised seadmed triitiumi tootmise rajatiste või tehaste jaoks:

1.

vesinik- või heeliumjahutusmoodulid jahutusvõimega 23 K (– 250 °C) või sellest madalamale ning soojusärastamisvõimega 150 W või rohkem;

2.

vesiniku isotoopide kogumise ja puhastamise süsteemid, mis koguvad ja puhastavad metallhüdriidide keskkonnas.

1B232
Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

a.

nad on projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35 K (– 238 °C) või madalamal ning

b.

nende projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000 kg/h või rohkem.

1B233
Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:

a.

rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks;

b.

liitiumi-elavhõbeda amalgaamprotsessil põhinevad liitiumi isotoopide eraldusseadmed järgmiselt:

1.

täidetud vedelik-vedelik-vahetuskolonnid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumamalgaamidele;

2.

elavhõbeda või liitiumamalgaami pumbad;

3.

liitiumamalgaami elektrolüüsivannid;

4.

kontsentreeritud liitiumhüdroksiidilahuste aurustid;

c.

ioonivahetussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid;

d.

keemilise vahetuse süsteemid (kus kasutatakse krooneetreid, krüptande või lariaateetreid), mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid.

1B234
Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.

nad on kavandatud selliselt, et sisaldavad täies ulatuses lõhkeainet koguses, mis vastab 2 kg trinitrotolueenile (TNT) või on sellest suurem, ning

b.

neil on konstruktsioonielemendid või funktsioonid, mis võimaldavad diagnostilise või mõõtmisalase teabe edastamist reaalajas või hilinemisega.

1B235
Triitiumi tootmise koostud ja komponendid, mis on:

a.

liitium-6 isotoobiga rikastatud liitiumist valmistatud või seda sisaldavad koostud, mis on spetsiaalselt ette nähtud triitiumi tootmiseks kiiritamise, sealhulgas tuumareaktorisse paigutamise teel;

b.

komponendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B235.a nimetatud koostudele.

Tehniline märkus .

Triitiumi tootmise koostudele spetsiaalselt ette nähtud komponentide hulka võivad kuuluda liitiumpelletid, triitiumgetterid ja spetsiaalkattega voodrid.

1C
Materjalid

Tehniline märkus .

Metallid ja sulamid:

kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete ’metall’ ja ’sulam’ alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul:

töötlemata kujul:

anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, tombud, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid;

pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):

a.

survetöödeldud või valtsimise, ekstrusiooni, löökekstrusiooni, pressimise, peenestamise, pihustamise ja jahvatamise teel töödeldud materjalid, nagu nurk-, karp- ja ümarmetall, kettad, tolm, helbed, foolium ja õhuke leht, pulber, pressised ja stantsised, ribad, rõngad, vardad (sh katmata elektroodid, traatvardad ja valtstraat), torud (sh kanttorud ja õõnestooted), tõmmatud ja ektrudeeritud traat;

b.

valumaterjal, mis on saadud mis on saadud liiv-, surve-, kokill-, kips- või muu tüüpi vormi valu teel, kaasa arvatud kõrgsurvevalu, paagutamise ja pulbermetallurgia teel valmistatud tooted.

Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada selliste mitteloetletud materjalide eksport, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud.

1C001
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või elektrit juhtivad polümeerid:

NB!

VT KA PUNKT 1C101.

a.

materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 2 × 108 Hz, kuid alla 3 × 1012 Hz;

Märkus 1 .

Punkt 1C001.a. ei hõlma järgmist:

a.

naturaalsetest või sünteetilistest kiududest koostatud karvabsorbendid, mittemagnetilise täidisega neeldumise tagamiseks;

b.

absorbendid, milles ei esine magnetilisi kadusid ning mille vastuvõttev pind ei ole kujult tasane, hõlmates püramiidi, koonuse, kiilikujulisi ning painutatud pindu;

c.

tasapinnalised absorbendid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

a.

süsiniktäiteainega (painduvad või paindumatud) vahtplastikud, või orgaanilised materjalid, sh sideained, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 5 %-lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle ± 15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 450 K (177 °C), või

b.

keraamilised materjalid, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 20 %-lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle ± 15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 800 K (527 °C);

Tehniline märkus .

Neeldumiskatse proovid punkti 1C001.a. kohta Märkus. Punkti 1.c.1 märkuse puhul peavad neeldumise proovikehad olema ruudukujulised, küljepikkusega vähemalt viis kesksageduse lainepikkust, ning need asetatakse kiirgava elemendi kaugvälja.

2.

nende tõmbetugevus on väiksem kui 7 × 106 N/m2 ning

3.

nende survetugevus on väiksem kui 14 × 106 N/m2;

d.

paagutatud ferriidist valmistatud tasapinnalised absorbendid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

tihedus on suurem kui 4,4 ning

2.

maksimaalne töötemperatuur on 548 K (275 °C);

e.

tasapinnalised absorbendid, milles ei teki magnetkadusid ja mis on valmistatud 'avatud pooridega vaht'plastist tihedusega kuni 0,15 g/cm3.

Tehniline märkus .

'Avatud pooridega vaht'plastid on painduvad poorsed materjalid, mille sisemine struktuur on atmosfäärile avatud. 'Avatud pooridega vaht'plastide kohta on inglise keeles kasutusel kaks nimetust: open-cell foams ja reticulated foams.

Märkus 2 .

Mitte ükski punkti 1C001.a märkuses 1 esitatud erand ei kehti värvi sisalduvate absorbeerivate magnetiliste materjalide kohta.

b.

nähtavale valgusele läbipaistmatud materjalid, mis on spetsiaalselt kasutusel selleks, et selles neelduks lähi-infrapunakiirgus (lainepikkusega üle 810 nm, kuid alla 2 000 nm (sagedusega üle 150 THz, kuid alla 370 THz);

Märkus .

Punkt 1C001.b ei hõlma materjale, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks järgmisel viisil:

a.

polümeeride „laser“märgistamine või

b.

polümeeride „laser“keevitamine.

c.

elektrit juhtivad polümeersed materjalid, mille ’mahtelektrijuhtivus’ ületab 10 000 S/m (siimensit meetri kohta) või mille ’kiht-/pindtakistus’ on väiksem kui 100 oomi/m2 ning mis põhinevad vähemalt ühel järgmisel polümeeril:

1.

polüaniliin;

2.

polüpürrool;

3.

polütiofeen;

4.

polüfenüleenvinüleen või

5.

polütienüleenvinüleen.

Märkus .

Punkt 1C001.c ei hõlma vedelal kujul olevaid materjale.

Tehniline märkus .

’Elektriline mahtjuhtivus’ ning ’kiht-/pindjuhtivus’ tuleb määrata kas ASTM D-257 või vastava riigisisese standardi alusel.

1C002
Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:

NB!

VT KA PUNKT 1C202.

Märkus .

Punkt 1C002 ei hõlma pinnatöötluseks ettenähtud metallisulameid, metallisulamipulbreid ega legeeritud materjale.

Tehnilised märkused .

1.

Punktis 1C002 nimetatud metallisulamid on need, milles mainitud metalli sisaldus sulamis on massiprotsentides suurem kui mis tahes muu elemendi sisaldus.

2.

’Pingetaluvusaega’ relaksatsioonikatsel tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-139 või asjakohasele riigisisesele standardile.

3.

’Elastoplastse väsimise aega’ tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-606 „Recommended Practice for Constant-Amplitude Low-Cycle Fatigue Testing“ (tööjuhend konstantse amplituudiga elastoplastse väsimise katsetamiseks) või vastavale riigisisesele standardile. Katsetamine peab toimuma teljesuunaliselt keskmise pingesuhtega 1 ning pingekontsentratsiooniteguriga (Kt) 1. Keskmine pinge suhtarv on defineeritud kui maksimaalse ja minimaalse pinge vahe, mis on jagatud maksimaalse pingega.

a.

järgmised aluminiidid:

1.

nikkelaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 15 massiprotsenti, kuid mitte üle 38 massiprotsendi alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

2.

titaanaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 10 massiprotsenti alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

b.

järgmised metallisulamid, mis on valmistatud punktis 1C002.c nimetatud pulbrist või pulbrilisest materjalist:

1.

niklisulamid, millel on kas:

a.

’pingetaluvusaeg’ relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 923 K (650 °C) ning pingel 676 MPa või

b.

’elastoplastse väsimise aeg’ vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 823 K (550 °C) ja maksimaalsel pingel 1 095 MPa;

2.

nioobiumisulamid, millel on kas:

a.

’pingetaluvusaeg’ relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 1 073 K (800 °C) ning pingel 400 MPa või

b.

’elastoplastse väsimise aeg’ vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 973 K (700 °C) ja maksimaalsel pingel 700 MPa;

3.

titaanisulamid, millel on kas:

a.

’pingetaluvusaeg’ relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 723 K (450 °C) ning pingel 200 MPa või

b.

’elastoplastse väsimise aeg’ vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 723 K (450 °C) ja maksimaalsel pingel 400 MPa;

4.

alumiiniumisulamid tõmbetugevusega:

a.

240 MPa või rohkem temperatuuril 473 K (200 °C) või

b.

415 MPa või rohkem temperatuuril 298 K (25 °C)

5.

magneesiumisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

tõmbetugevus 345 MPa või rohkem ning

b.

korrosioonikiirus vähem kui 1 mm aastas 3 %-lises naatriumkloriidi vesilahuses mõõdetuna vastavuses ASTMi standardile G-31 või vastavale riiklikule standardile;

c.

metallisulamipulber või pulbriline materjal, millel on kõik järgmised omadused:

1.

see on valmistatud mis tahes järgmistest segusüsteemidest:

Tehniline märkus .

X tähistab järgmistes valemites üht või mitut legeerelementi.

a.

turbiinmootorite detailide ja komponentide niklisulamid (Ni-Al-X, Ni-X-Al), st nad sisaldavad vähem kui 3 (valmistamisprotsessis lisatud) üle 100 μm läbimõõduga mittemetalset osakest 109 sulamiosakese kohta;

b.

nioobiumisulamid (Nb-Al-X või Nb-X-Al, Nb-Si-X või Nb-X-Si, Nb-Ti-X või Nb-X-Ti);

c.

titaanisulamid (Ti-Al-X või Ti-X-Al);

d.

alumiiniumisulamid (Al-Mg-X või Al-X-Mg, Al-Zn-X või Al-X-Zn, Al-Fe-X või Al-X-Fe) või

e.

magneesiumisulamid (Mg-Al-X või Mg-X-Al);

2.

see on valmistatud kontrollitavas keskkonnas mis tahes järgmise protsessi abil:

a.

’vaakumpihustus’;

b.

’gaaspihustus’;

c.

’rotatsioonpihustus’;

d.

’sulandi piiskjahutus’;

e.

’sulandi rotatsioon’ ja ’peenestamine’;

f.

’sulandi ekstraktsioon’ ja ’peenestamine’;

g.

’mehaaniline legeerimine’või

h.

’plasmapihustus’ning

3.

see võib moodustada punktis 1C002.a või 1C002.b nimetatud materjale;

d.

legeeritud materjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

valmistatud punktis 1C002.c.1 nimetatud segusüsteemidest;

2.

peenestamata helveste, ribade või peente varbade kujul ning

3.

valmistatud kontrollitavas keskkonnas ühe protsessiga järgmistest:

a.

’sulandi piiskjahutus’;

b.

’sulandi rotatsioon’või

c.

’sulandi ekstraktsioon’.

Tehnilised märkused .

1.

’Vaakumpihustus’ (vacuum atomisation) – protsess, mille käigus vaakumisse suunatud sulametallijuga pihustub metallis lahustunud gaasi kiirel eraldumisel piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

2.

’Gaaspihustus’ (gas atomisation) – protsess, mille käigus sula metallisulami juga pihustub kõrgsurve-gaasijoa toimel piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

3.

’Rotatsioonpihustus’ (rotary atomisation) – protsess, mille käigus tsentrifugaaljõu mõjul sulametallijuga või sulametall pihustub kuni 500 μm läbimõõduga piiskadeks.

4.

’Piiskjahutus’ (splat quenching) – ’kiirtardumise’ protsess, mille käigus sulametalli joa põrkumisel vastu jahutusplokki moodustuvad helbekujulised tooted.

5.

’Sulandi rotatsioon’ (melt spinning) – ’kiirtardumise’ protsess, mille käigus sulametalli joa põrkumisel vastu pöörlevat jahutusketast moodustuvad helbed, ribad või vardataolised tooted.

6.

’Peenestamine’ (comminution)– materjali muutmine osakesteks purustamise või jahvatamise teel.

7.

’Sulandi ekstraktsioon’ (melt extraction) – ’kiirtardumis’- ja ekstraktsiooniprotsess, mille käigus pöörleva jahutusploki väikese segmendi kastmisel sula metallisulami vanni saadakse ribataoline toode.

8.

’Mehaaniline legeerimine’ (mechanical alloying) – legeerimisprotsess, mis tekib elementide ja põhisulami pulbrite seostumisel, seose katkemisel ja uuesti seostumisel mehaanilise põrke tagajärjel. Mittemetallilisi osakesi võib sulamisse segada, lisades vastavaid pulbreid.

9.

’Plasmapihustus’ (plasma atomisation) – protsess, mille käigus sula või tahke metallisulami juga pihustub plasmapõleti toimel inertgaasi keskkonnas piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

10.

’Kiirtardumine’ (solidify rapidly) – protsess, mis seisneb sulamaterjali tahkestumisel jahutamiskiirusel üle 1 000 K/s.

1C003
Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a.

suhteline esialgne magnetiline läbitavus on vähemalt 120 000 ja paksus 0,05 mm või vähem;

Tehniline märkus .

Suhtelise esialgse magnetilise läbitavuse mõõtmine tuleb teha täielikult lõõmutatud materjalidega.

b.

magnetostriktiivsed sulamid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

1.

küllastuse magnetostriktsioon on rohkem kui 5 × 10–4 või

2.

magnetomehaaniline sidestustegur (k) üle 0,8 või

c.

amorfsed või ’nanokristallilised’ sulamiliistakud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

nende koostises on vähemalt 75 massiprotsenti rauda, koobaltit või niklit;

2.

küllastuse magnetiline induktsioon (Bs) on 1,6 T või rohkem ning

3.

vähemalt üks järgmistest omadustest:

a.

liistaku paksus on kuni 0,02 mm või

b.

selle elektriline eritakistus on vähemalt 2 × 10–4 oomi/cm.

Tehniline märkus .

Punktis 1C003.c nimetatud ’nanokristallilised’ materjalid on sellised materjalid, mille röntgendifraktsiooni abil määratud tera suurus on kuni 50 nm.

1C004
Raua, nikli või vase baasil „põhiainega“ uraan-titaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

tihedus üle 17,5 g/cm3;

b.

elastsuspiir üle 880 MPa;

c.

tõmbetugevus üle 1 270 MPa ning

d.

suhteline pikenemine üle 8 %.

1C005
„Ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:

a.

need on „ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast nioobium-titaan'kiust' ning millel on kõik järgmised omadused:

1.

nad on paigutatud muudesse „põhiainetesse“ kui vask või vasesegudest „põhiaine“ning

2.

nad on ristlõikepindalaga vähem kui 0,28 × 10–4 mm2 (väiksem kui 6 μm läbimõõduga ümarkiud);

b.

need on „ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast „ülijuhtivast“’kiust’, mis on muu kui nioobium-titaankiud, ning millel on kõik järgmised omadused:

1.

„kriitiline temperatuur“ magnetilise induktsiooni puudumise korral on üle 9,85 K (– 263,31 °C) ning

2.

nad säilitavad „ülijuhtiva“ oleku temperatuuril 4,2 K (– 268,96 °C) asetatuna voolujuhi pikitelje suhtes mistahes ristisuunas orienteeritud magnetvälja magnetilise induktsiooniga 12 T, nii et kriitiline voolutihedus on 1 750 A/mm2 voolujuhi kogu ristlõike ulatuses;

c.

„ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, mis koosnevad ühest või mitmest „ülijuhtivast“’kiust’, säilitavad „ülijuhtivuse“ temperatuuril üle 115 K (– 158,16 °C).

Tehniline märkus .

Punktis 1C005 nimetatud kiud võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul.

1C006
Vedelikud ja määrdeained:

a.

ei kasutata;

b.

Määrdeained, mis sisaldavad oluliste koostisosadena rohkem kui kahe eeter- või tioeetersidemega (või mõlema sidemega) fenüleen- või alküülfenüleeneetreid või -tioeetreid või selliste eetrite ja tioeetrite segusid

c.

summutus- ja flotatsioonivedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

puhtus on üle 99,8 %;

2.

100 ml vedelikus leidub vähem kui 25 osakest suurusega vähemalt 200 μm ning

3.

need koosnevad vähemalt 85 % ulatuses vähemalt ühest järgmisest koostisainest:

a.

dibromotetrafluoroetaan (CAS 25497-30-7, 124-73-2, 27336-23-8),

b.

polüklorotrifluoroetüleen (üksnes õli- ja vahalaadsed modifikatsioonid) või

c.

polübromotrifluoroetüleen;

d.

fluorosüsivesinikel põhinevad elektroonika jahutusvedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

need koosnevad vähemalt 85 massiprotsenti ulatuses vähemalt ühest järgmisest ühendist või nende segust:

a.

perfluoropolüalküüleeter-triasiinide või perfluoroalifaatsete eetrite monomeersed vormid,

b.

perfluoroalküülamiinid,

c.

perfluorotsükloalkaanid või

d.

perfluoroalkaanid;

2.

nende tihedus temperatuuril 298 K (25 °C) on vähemalt 1,5 g/ml;

3.

need on temperatuuril 273 K (0 °C) vedelas olekus ning

4.

sisaldavad vähemalt 60 massiprotsenti fluori.

Märkus .

Punkt 1C006.d ei hõlma materjale, mis on määratletud ja pakendatud meditsiiniliste toodetena.

1C007
Järgmised keraamilised pulbrid ning keraamilised „komposiit“materjalid kui „põhiained“ ja ’lähteained’:

NB!

VT KA PUNKT 1C107.

a.

titaandiboriidist (TiB2) (CAS 12045-63-5) keraamilised pulbrid, mille metalliliste lisandite hulk (v.a kavatsetult lisatud lisandid) on väiksem kui 5 000 miljondikku ning osakeste keskmine suurus on kuni 5 μm ja osakesi suurusega üle 10 μm ei ole rohkem kui 10 %;

b.

ei kasutata;

c.

keraamilised „põhiaine“„komposiit“materjalid:

1.

keraamilis-keraamilised „komposiit“materjalid klaas- või oksiid-„põhiainega“, mis on sarrustatud kiududega, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a.

mis tahes järgmistest materjalidest valmistatud pidevkiud:

1.

Al2O3 (CAS 1344-28-1) või

2.

Si-C-N või

Märkus .

Punkt 1C007.c.1.a ei hõlma „komposiite“, mis sisaldavad kiude tõmbetugevusega alla 700 MPa temperatuuril 1 273 K (1 000 °C) või tõmberoomekindlusega, millele vastav roomedeformatsioon 100 tunni kestel on üle 1 % koormusel 100 MPa ja temperatuuril 1 273 K (1 000 °C).

b.

kiud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

need on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

a.

Si-N;

b.

Si-C;

c.

Si-Al-O-N või

d.

Si-O-N ning

2.

nende „eritõmbetugevus“ on suurem kui 12,7 × 103 m;

2.

keraamilise „põhiainega“„komposiit“materjalid, mille „põhiaine“ koostises on räni, tsirkooniumi või boori karbiidid või nitriidid;

d.

ei kasutata;

e.

’lähteained’, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C007.c nimetatud materjalide „tootmiseks“:

1.

polüdiorganosilaanid;

2.

polüsilatsaanid;

3.

polükarbosilatsaanid;

f.

ei kasutata.

Tehniline märkus .

Punkti 1C007 tähenduses on ’lähteained’ spetsiaalsed polümeersed või metallorgaanilised ühendid, mida kasutatakse ränikarbiidi, räninitriidi või räni, süsinikku ja lämmastikku sisaldavate keraamiliste materjalide „tootmiseks“.

1C008
Mittefluoritud polümeersed ained:

a.

järgmised imiidid:

1.

bismaleimiidid;

2.

aromaatsed polüamidoimiidid (PAI), mille ’klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 563 K (290 °C);

3.

aromaatsed polüimiidid, mille ’klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 505 K (232 °C);

4.

aromaatsed polüeeterimiidid, mille ’klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 563 K (290 °C);

Märkus .

Punkt 1C008.a hõlmab „sulavaid“ vedelas või tahkes olekus materjale, sealhulgas vaike, pulbreid, tablette, kilet, lehti, linte või ribasid.

NB!

Kile-, lehe-, lindi- või ribakujuliste mitte„sulavate“ aromaatsete polüimiidide kohta vt punkt 1A003.

b.

ei kasutata;

c.

ei kasutata;

d.

polüarüleenketoonid;

e.

polüarüleensulfiidid, mille arüleeni grupp on bifenüleen, trifenüleen või nende kombinatsioon;

f.

polübifenüleeneetersulfoon, mille ’klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 563 K (290 °C).

Tehnilised märkused .

1.

’Klaasistumistemperatuuri (Tg)’ määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termoplastiliste materjalide ja punktides 1C008.a.4 ja 1C008.f nimetatud materjalide puhul kasutatakse ISO 11357-2 (1999) standardit või vastavaid riigisiseseid meetodeid.

2.

’Klaasistumistemperatuuri (Tg)’ määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termokõvenevate materjalide ja punktis 1C008.a.3 nimetatud materjalide puhul kasutatakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud kolmepunktilise painde meetodit. Katse tuleb teha kuiva katsekehaga, mille töötlemise aste on vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest ja mille töötlemiseks on kasutatud koos standardseid ja järeltöötlemise protsesse, millega saavutatakse kõrgeim klaasistumistemperatuur Tg.

1C009
Töötlemata fluoritud ühendid:

a.

ei kasutata;

b.

fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

c.

fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

1C010
„Kiud- või niitmaterjalid“:

NB!

VT KA PUNKTID 1C210 JA 9C110.

Tehnilised märkused .

1.

Selleks et arvutada punktis 1C010.a, 1C010.b, 1C010.c või 1C010.e.1.b esitatud „kiud- või niitmaterjalide“„eritõmbetugevus“, „erimoodul“ või tihedus, tuleb kindlaks määrata tõmbetugevus ja -moodul, kasutades standardis ISO 10618:2004 kirjeldatud meetodit A või vastavat riigisisest standardit.

2.

Punktis 1C010 esitatud mitteühesuunaliste „kiud- või niitmaterjalide“ (nt tekstiilid, reeglipäratud matid või punutised) „eritõmbetugevuse“, „erimooduli“ või tiheduse hindamine peab põhinema ühesuunaliste monofilamentide (nt monofilamendid, lõngad, eelkedrused, köisikud või lindid) mehaanilistel omadustel enne, kui need töödeldakse mitteühesuunalisteks „kiud-või niitmaterjalideks“.

a.

orgaanilised „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.

„erimoodul“ on suurem kui 12,7 × 106 m ning

2.

„eritõmbetugevus“ on suurem kui 23,5 × 104 m;

Märkus .

Punkt 1C010.a ei hõlma polüetüleeni.

b.

süsinikust „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.

„erimoodul“ on suurem kui 14,65 × 106 m ning

2.

„eritõmbetugevus“ on suurem kui 26,82 × 104 m;

Märkus .

Punkt 1C010.b. ei hõlma järgmist:

a.

„kiud- või niitmaterjalid“, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki“ tarindite või laminaatide parandamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1.

nende pindala ei ole suurem kui 1 m2;

2.

nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

3.

nende laius ületab 15 mm;

b.

need on mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjalid“ pikkusega 25,0 mm või vähem.

c.

anorgaanilised „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.

vähemalt üks järgmistest omadustest:

a.

koosnevad vähemalt 50 massiprotsenti ränidioksiidist ja nende „erimoodul“ on suurem kui 2,54 × 106 m, või

b.

neid ei ole märgitud punktis 1C010.c.1.a ja nende „erimoodul“ on suurem kui 5,6 × 106 m ning

2.

sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas üle 1 922 K (1 649 °C);

Märkus .

Punkt 1C010.c. ei hõlma järgmist:

a.

katkendlikud, mitmefaasilised, polükristallilised alumiiniumoksiidkiud tükeldatud kiudude või reeglipäratu mati kujul, mille ränisisaldus on 3 massiprotsenti või rohkem ning mille „erimoodul“ on väiksem kui 10 × 106 m;

b.

molübdeen- ja molübdeenisulamkiud;

c.

boorkiud;

d.

katkendlikud keraamilised kiud, mille sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas madalam kui 2 043 K (1 770 °C).

d.

„kiud- või niitmaterjalid“, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

1.

koosnevad järgmistest komponentidest:

a.

punktis 1C008.a nimetatud polüeeterimiidid või

b.

punktides 1C008.b–1C008.f nimetatud materjalid või

2.

mis koosnevad punktis 1C010.d.1.a või 1C010.d.1.b nimetatud materjalidest, mis on ’segatud’ muude, punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud kiududega;

Tehniline märkus .

’Segatud’ (commingled) – termoplastsetest kiududest ja sarrustuskiududest täielikult kiududest koosnev segu sarrustuskiuga tugevdatud „põhiaine“ saamiseks.

e.

vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud „kiud- või niitmaterjalid' (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud „kiud- või niitmaterjalid“ (eelvormid) või ’süsinikkiu eelvormid’, millel on kõik järgmised omadused:

1.

vähemalt üks järgmistest omadustest:

a.

need on anorgaanilised „kiud- või niitmaterjalid“, mis on nimetatud punktis 1C010.c või

b.

need on orgaanilised või süsinik„kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.

nende erimoodul on suurem kui 10,15 × 106 m ning

2.

„eritõmbetugevus“ on suurem kui 17,7 × 104 m ning

2.

vähemalt üks järgmistest omadustest:

a.

neis on vaiku või bituumenit, mida on nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b;

b.

’dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)’ on vähemalt 453 K (180 °C) ja neis leidub fenoolvaike või

c.

’dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)’ on 505 K (232 °C) või rohkem ja neis leidub vaiku või bituumenit, mida ei ole nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b ja mis ei ole fenoolvaik;

Märkus 1 .

Metalli või süsinikuga kaetud „kiud- või niitmaterjalid“ (eelvormid) või ’süsinikkiu eelvormid’, mida ei ole vaigu või bituumeniga immutatud, on nimetatud punktis 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c „kiud- või niitmaterjalid“.

Märkus 2 .

Punkt 1C010.e. ei hõlma järgmist:

a.

epoksüvaik-„põhiainega“ eelimmutatud „kiud- või niitmaterjalid“ (prepregmaterjalid), mis on ette nähtud „tsiviilõhusõidukite“ osade või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

1.

nende pindala ei ole suurem kui 1 m2;

2.

nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

3.

nende laius ületab 15 mm;

b.

vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjalid“ pikkusega kuni 25,0 mm, mille puhul kasutatakse muud kui punktis 1C008 või 1C009.b nimetatud vaiku või bituumenit.

Tehnilised märkused .

1.

’Süsinikkiu eelvormid’ (carbon fibre preforms) – kaetud või katmata kiu korrapärane koost, mis on ette nähtud teatava osa sarrustuse tegemiseks enne „põhiaine“ lisamist „komposiit“materjali saamiseks.

2.

Punktis 1C010.e nimetatud ainete ’dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)’ määratakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud meetodiga kuiva katsekehaga. Temperatuurikindlate ainete puhul peab kuiva katsekeha töötlemise aste olema vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest.

1C011
Metallid ja ühendid:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C111.

a.

metallid, mille osakeste suurus on alla 60 μm, sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbed või jahvatatud, kui need on valmistatud materjalidest, mis sisaldavad vähemalt 99 % tsirkooniumi, magneesiumi või nende sulameid;

Tehniline märkus .

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) loetakse tsirkooniumi hulka.

Märkus .

Punktis 1C011.a. nimetatud metallid või sulamid kuuluvad kontrollimisele olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumi, magneesiumi, tsirkooniumi või berülliumi.

b.

boor või boorisulamid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm:

1.

boor puhtusega 85 või rohkem massiprotsenti,

2.

boorisulamid boorisisaldusega 85 või rohkem massiprotsenti;

Märkus .

Punktis 1C011.b nimetatud metallid või sulamid kuuluvad kontrollimisele olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumi, magneesiumi, tsirkooniumi või berülliumi.

c.

guanidiinnitraat (CAS 506-93-4);

d.

nitroguanidiin (NQ) (CAS 556-88-7).

NB!

Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast metallipulbreid, mis on segatud muude koostisosadega, et moodustada sõjalise otstarbega segu.

1C012
Järgmised materjalid:

Tehniline märkus .

Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.

a.

plutoonium mis tahes kujul, milles plutoonium-238 isotoobi sisaldus on üle 50 massiprotsendi;

Märkus .

Punkt 1C012.a ei hõlma järgmist:

a.

saadetisi, milles on plutooniumi kuni 1 gramm;

b.

saadetisi, milles on kuni 3 „efektiivgrammi“, kui see kogus leidub instrumentide anduriosades.

b.

„eelnevalt eraldatud“ neptuunium-237 mis tahes kujul.

Märkus .

Punkt 1C012 ei hõlma saadetisi, milles neptuunium-237 sisaldus on kuni 1 gramm.

1C101
Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse ’rakettrelvades’, „rakettrelvade“ alamsüsteemides või punktis 9A012 või 9A112 nimetatud mehitamata õhusõidukites.

Märkus 1 .

Punkt 1C101 hõlmab järgmist:

a.

konstruktsioonimaterjalid ja pinnakatted, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama radarikiirte tagasipeegeldumist;

b.

pinnakatted, sh värvid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama või muundama peegeldavust või kiiratavust elektromagnetilise spektri mikrolaine, infrapuna või ultravioleti piirkonnas.

Märkus 2 .

Punkt 1C101 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks.

Tehniline märkus .

Punktis 1C101 tähendab ’rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C102
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1C107
Muud kui punktis 1C007 nimetatud grafiit- ja keraamilised materjalid:

a.

peeneteraline grafiit puistetihedusega vähemalt 1,72 g/cm3 (mõõdetud temperatuuril 288 K (15 °C)), mille tera suurus on kuni 100 μm ja mida kasutatakse rakettide düüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel ja mida saab töödelda vähemalt üheks järgmistest toodetest:

1.

silindrid läbimõõduga vähemalt 120 mm ja pikkusega vähemalt 50 mm;

2.

torud siseläbimõõduga vähemalt 65 mm ja seinapaksusega vähemalt 25 mm ning pikkusega vähemalt 50 mm või

3.

plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem;

NB!

Vt ka punkti 0C004.

b.

pürolüütiline või kiudsarrustusega grafiit, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide raketidüüsides ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otste jaoks;

NB!

Vt ka punkti 0C004.

c.

keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavusega alla 6 sagedusvahemikus 100 MHz kuni 100 GHz), mida kasutatakse rakettrelvade, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide antennikatte jaoks;

d.

masintöödeldavad ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otste jaoks;

e.

ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes, atmosfääri taassisenevates sõidukites ja düüside labades;

f.

masintöödeldavad keraamilised komposiitmaterjalid, mille põhiaineks on ’ülikõrget temperatuuri taluv keraamiline materjal’ (Ultra High Temperature Ceramic – UHTC) sulamispunktiga vähemalt 3 000 °C ning mis on sarrustatud kiududega ja mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või rakettrelvade komponentides (näiteks ninamike otsad, atmosfääri taassisenevad sõidukid, juhtservad, joa labad, juhtpinnad ja rakettmootorite düüsi paigaldatavad detailid).

Märkus .

Punkt 1C107.f ei hõlma mittekomposiitseid ’ülikõrget temperatuuri taluvaid keraamilisi materjale’.

Tehniline märkus 1 .

Punktis 1C107.f tähendab ’rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Tehniline märkus 2 .

’Ülikõrget temperatuuri taluvad keraamilised materjalid’ hõlmavad järgmist:

1.

titaandiboriid (TiB2);

2.

tsirkooniumdiboriid (ZrB2);

3.

nioobiumdiboriid (NbB2);

4.

hafniumdiboriid (HfB2);

5.

tantaaldiboriid (TaB2);

6.

titaankarbiid (TiC);

7.

tsirkooniumkarbiid (ZrC);

8.

nioobiumkarbiid (NbC);

9.

hafniumkarbiid (HfC);

10.

tantaalkarbiid (TaC).

1C111
Muud kui punktis 1C011 nimetatud raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:

a.

tõukeained:

1.

sfäärilistest või sferoidsetest osakestest alumiiniumipulber, mida ei ole sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ja mille osakeste läbimõõt on väiksem kui 200 μm ja alumiiniumisisaldus vähemalt 97 massiprotsenti, kui vähemalt 10 % kogukaalust moodustavad osakesed läbimõõduga alla 63 μm, vastavalt standardile ISO 2591-1:1988 või vastavale riigisisesele standardile;

Tehniline märkus .

Osakese suurus 63 μm (ISO R-565) vastab 250 mešile (Tyler) või 230 mešile (ASTMi standard E-11).

2.

sõjaliste kaupade nimekirjas mitte nimetatud järgmised metallipulbrid:

a.

tsirkooniumi, berülliumi või magneesiumi metallpulbrid või nende sulamid, kui vähemalt 90 % kõigist osakestest nende mahu või massi järgi on väiksemad kui 60 μm (mõõdetud sõelte, laserdifraktsiooni või optilise skannimisega), sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbekujulised või jahvatatud, kui nende koostisest vähemalt 97 massiprotsenti moodustab vähemalt üks järgmistest materjalidest:

1.

tsirkoonium;

2.

berüllium või

3.

magneesium;

Tehniline märkus .

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) loetakse tsirkooniumi hulka.

b.

Kas boori või boorisulamite metallpulbrid või nende sulamid, kui boori sisaldus on 85 massiprotsenti või rohkem, kui vähemalt 90 % kõigist osakestest nende mahu või massi järgi on väiksemad kui 60 μm (mõõdetud sõelte, laserdifraktsiooni või optilise skannimise abil), sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbekujulised või jahvatatud:

Märkus .

Punktid 1C111a.2.a ja 1C111a.2.b käsitlevad mitmesuguse osakeste jaotusega pulbrisegusid (nt erineva tera suurusega segud) juhul, kui vähemalt üks osakeste suurus või liik on hõlmatud.

3.

vedelkütusel töötavates rakettmootorites kasutatavad järgmised oksüdeerivad ained:

a.

dilämmastiktrioksiid (CAS 10544-73-7);

b.

lämmastikdioksiid (CAS 10102-44-0) / dilämmastiktetroksiid (CAS 10544-72-6);

c.

dilämmastikpentoksiid (CAS 10102-03-1);

d.

lämmastikoksiidide segud (MON – Mixed Oxides of Nitrogen);

Tehniline märkus .

Lämmastikoksiidide segud (MON) on lämmastikoksiidi (NO) lahused dilämmastiktetroksiidis/lämmastikdioksiidis (N2O4/NO2), mida on võimalik kasutada rakettrelvasüsteemides. On olemas mitmesuguseid segusid, millele saab viidata lühendiga MONi või MONij, kus i ja j on täisarvud, mis näitavad lämmastikoksiidi sisaldust protsentides vastavas segus (nt MON3 sisaldab 3 % lämmastikoksiidi, MON25 sisaldab 25 % lämmastiksoksiidi. Ülempiir on MON40 ehk 40 % lämmastikoksiidi).

e.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI inhibiitoriga punase suitseva lämmastikhappe kohta (IRFNA);

f.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C238 fluorist ja vähemalt ühest muust halogeenist, hapnikust või lämmastikust koosnevate ühendite kohta;

4.

järgmised hüdrasiini derivaadid:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.

trimetüülhüdrasiin (CAS 1741-01-1),

b.

tetrametüülhüdrasiin (CAS 6415-12-9),

c.

N,N-diallüülhüdrasiin (CAS 5164-11-4),

d.

allüülhüdrasiin (CAS 7422-78-8),

e.

etüleendihüdrasiin (CAS 6068-98-0),

f.

monometüülhüdrasiindinitraat,

g.

asümmeetriline dimetüülhüdrasiinnitraat,

h.

hüdrasiiniumasiid (CAS 14546-44-2),

i.

1,1-dimetüülhüdrasiiniumasiid (CAS 227955-52-4) / 1,2-dimetüülhüdrasiiniumasiid (CAS 299177-50-7),

j.

guanidiinnitraat (CAS 13464-98-7),

k.

diimido-oksaalhappe dihüdrasiin (CAS 3457-37-2),

l.

2-hüdroksüetüülhüdrasiinnitraat (HEHN),

m.

vt sõjaliste kaupade nimekirjas hüdrasiiniumperkloraat,

n.

hüdrasiiniumdiperkloraat (CAS 13812-39-0),

o.

metüülhüdrasiinnitraat (MHN) (CAS 29674-96-2),

p.

1,1-dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN) / 1,2-dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN) (CAS 363453-17-2),

q.

3,6-dihüdrasinotetrasiinnitraat (1,4-dihüdrasiinnitraat) (DHTN);

5.

sõjaliste kaupade nimekirjas mitte nimetatud suure energiatihedusega materjalid, mida kasutatakse ’rakettrelvades’ või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukites;

a.

segatud kütus, mis sisaldab nii tahket kui ka vedelat kütust, näiteks boorisuspensioon, mille massipõhine energiatihedus on vähemalt 40 × 106 J/kg;

b.

muud suure energiatihedusega kütused ja kütuselisandid (näiteks kubaan, ioonlahused, JP-10), mille mahupõhine energiatihedus on vähemalt 37,5 × 109 J/m3 temperatuuril 20 °C ja rõhul 1 atmosfäär (101,325 kPa);

Märkus .

Punkt 1C111.a.5.b ei hõlma rafineeritud kütuseid ega taimedest valmistatud biokütuseid, sealhulgas tsiviillennunduses kasutatavaks tunnistatud mootorite kütuseid, välja arvatud juhul, kui need on spetsiaalselt koostatud rakettrelvade või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukite jaoks.

Tehniline märkus .

Punktis 1C111.a.5 tähendab ’rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

6.

järgmised hüdrasiini asendavad kütused:

a.

2-dimetüülaminoetülasiid (DMAZ) (CAS 86147-04-8);

b.

polümeersed ained:

1.

karboksü-lõpprühmaga polübutadieen (karboksüüllõpprühmaga polübutadieen) (CTPB);

2.

hüdroksü-lõpprühmaga polübutadieen (hüdroksüüllõpprühmaga polübutadieen) (HTPB) (CAS 69102-90-5), muu kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud;

3.

polübutadieen-akrüülhape (PBAA);

4.

polübutadieen-akrüülhape-akrüülnitriil (PBAN) (CAS 25265-19-4 / CAS 68891-50-9);

5.

polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG);

Tehniline märkus .

Polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG) on polü-1,4-butaandiooli (CAS 110-63-4) ja polüetüleenglükooli (PEG) (CAS 25322-68-3) plokk-kopolümeer.

6.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI polüglütsidüülnitraadi (PGN ehk polü-GLYN) (CAS 27814-48- 8) kohta;

c.

muud raketikütuse lisandid ja koostisained:

1.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI karboraanide, dekaboraanide, pentaboraanide ja nende derivaatide kohta;

2.

trietüleenglükooldinitraat (TEGDN) (CAS 111-22-8);

3.

2-nitrodifenüülamiin (CAS 119–75–5);

4.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI trimetüüloletaantrinitraadi (TMETN) (CAS 3032-55-1) kohta;

5.

dietüleenglükooldinitraat (DEGDN) (CAS 693-21-0);

6.

järgmised ferrotseeni derivaadid:

a.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI katotseeni (CAS 37206-42-1) kohta;

b.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI etüülferrotseeni (CAS 1273-89-8) kohta;

c.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI n-propüülferrotseeni (CAS 1273-92-3) / isopropüülferrotseeni (CAS 12126-81-7) kohta;

d.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI n-butüülferrotseeni (CAS 31904-29-7) kohta;

e.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI pentüülferrotseeni (CAS 1274-00-6) kohta;

f.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI ditsüklopentüülferrotseeni (CAS 125861-17-8) kohta;

g.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI ditsükloheksüülferrotseeni kohta;

h.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI dietüülferrotseeni (CAS 1273-97-8) kohta;

i.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI dipropüülferrotseeni kohta;

j.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI dibutüülferrotseeni (CAS 1274-08-4) kohta;

k.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI diheksüülferrotseeni (CAS 93894-59-8) kohta;

l.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI atsetüülferrotseeni (CAS 1271-55-2) / 1,1'-diatsetüülferrotseeni (CAS 1273-94-5) kohta;

m.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI ferrotseenkarboksüülhapete (CAS 1271-42-7) / 1,1'-ferrotseendikarboksüülhapete (CAS 1293-87-4) kohta;

n.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI butatseeni (CAS 125856-62-4) kohta;

o.

muud ferrotseeni derivaadid, mida kasutatakse raketikütuse põlemiskiiruse modifitseerijatena, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ühendid;

Märkus .

Punkt 1C111.c.6.o ei hõlma ferrotseeni derivaate, mis sisaldavad ferrotseeni molekulile liidetud kuue süsinikuga aromaatset funktsionaalset rühma (six carbon aromatic functional group).

7.

4,5-diasiidmetüül-2-metüül-1,2,3-triasool (iso-DAMTR), v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud;

d.

muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ’geelkütused’, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks ’rakettrelvades’.

Tehnilised märkused.

1.

Punktis 1C111.d on ’geelkütus’ kütus või oksüdeeriva aine koostis, milles kasutatakse geelistava ainena silikaate, kaoliini (savi), süsinikku või polümeerset geelistavat ainet.

2.

Punktis 1C111.d tähendab ’rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.