<_akt_muudetud_aktidega/>

Maksualase teabevahetuse seadus1

Vastu võetud 18.12.2014
RT I, 23.12.2014, 15
jõustumine 01.01.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.01.2016RT I, 09.02.2016, 110.02.2016
15.03.2017RT I, 31.03.2017, 101.04.2017
07.06.2017RT I, 26.06.2017, 106.07.2017
21.11.2018RT I, 07.12.2018, 117.12.2018
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019
18.12.2019RT I, 21.12.2019, 2201.01.2020

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab otseste maksudega seotud maksukohustuse suuruse kindlaksmääramiseks vajalikud rahvusvahelise automaatse teabevahetusega seotud õigused ja kohustused.

  (2) Seaduse reguleerimisalasse jäävates, kuid käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse esmajärjekorras maksukorralduse seadust ja maksuseadusi.

  (3) Kui käesoleva seaduse regulatsioon erineb välislepingus sätestatust, kohaldatakse välislepingu sätteid.

§ 2.   Terminid

  Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet;
  2) õiguslik moodustis on Eesti seaduste alusel asutatud juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus või varakogum ning isiku või juriidilise isiku staatuseta välismaise isikuteühenduse või varakogumi Eesti filiaal;
  3) teabeandjale andmete esitaja on isik või õiguslik moodustis, kes käesoleva seaduse või muu õigusakti alusel esitab teabeandjale käesoleva seaduse täitmiseks kasutatavaid andmeid;
  4) andmesubjekt on andmesubjekt isikuandmete kaitse seaduse tähenduses;
  5) teabeandja on isik või õiguslik moodustis, kellele antakse käesoleva seadusega õigusi ja pannakse kohustusi; teabeandja ei ole maksuhaldur, teabeandjale andmete esitaja ega andmesubjekt;
  6) välisriigi pädev ametiasutus on välisriigi isik või organ, kes on pädev ametiasutus välislepingu või Euroopa Liidu asjaomase õigusakti kohaselt;
  7) teabevahetus on otseste maksudega seotud maksukohustuse suuruse kindlaksmääramiseks vajaliku teabe automaatne edastamine välislepingu alusel või Euroopa Liidu asjaomase õigusakti kohaselt maksuhaldurilt välisriigi pädevale ametiasutusele ja vastupidi;
  8) teabe automaatne edastamine on teabe edastamine korrapäraselt, ilma taotluseta, kindlaksmääratud viisil ja mahus;
  9) teabe kogumine on teabeandjalt teabevahetuseks vajaliku teabe saamine ja maksuhalduri poolt teabeandjalt teabevahetuseks vajaliku teabe nõudmine.

§ 3.   Teabe kogumine

  (1) Käesoleva seaduse ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe (edaspidi FATCA kokkulepe) täitmisega seotud maksuhalduri tegevustele kohaldatakse maksukorralduse seadust.

  (2) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud deklaratsioonidele kohaldatakse maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

  (3) Maksuhaldur kogub teavet jooksva ja viie eelneva kalendriaasta kohta.

§ 4.   Teabevahetus

  (1) Maksuhalduril on teabevahetuse õigus.

  (2) Teabevahetus ei pea olema vastastikune.

  (3) Teabevahetusega võib olla hõlmatud jooksva ja viie eelneva kalendriaasta kohta maksuhalduri valduses olev kogu teave, mille vahetamist välisleping või asjaomane Euroopa Liidu õigusakt ette näeb, sealhulgas:
  1) töösuhtest saadud tasu ning töövõtu- või käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu;
  2) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud tasu;
  3) elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis;
  4) makstud pension;
  5) kinnisvaratulu.

  (4) Maksuhaldur võib teabevahetuse toimimise täpsustamiseks sõlmida välisriigi pädeva ametiasutusega ametkondliku välislepingu.

§ 41.   Euroopa Liidu väline finantskontode alane ning riikidepõhise aruande alane teabevahetus
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

  (1) Käesoleva seaduse 1., 11. ja 3. peatükis sätestatut kohaldatakse ka maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikli 6 alusel toimuvale finantskontode maksualasele automaatsele teabevahetusele.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

  (11) Käesoleva seaduse 1., 22. ja 3. peatükis sätestatut kohaldatakse ka välislepingu kohasele ja konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale riikidepõhise aruande alasele automaatsele teabevahetusele.
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 17.12.2018]

  (2) Konventsiooni artikli 6 alusel toimuva finantskontode maksualase teabevahetusega seonduv teavitamis- ja järelevalvekohustus on maksuhalduril.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

§ 5.   Teabe kasutamise piirang

  (1) Teabe kogumise ja teabevahetuse teel saadud teavet käsitatakse maksukorralduse seaduse tähenduses maksusaladusena.

  (2) Välislepingu alusel saadud teavet võib maksuhaldur avaldada maksukorralduse seaduse §-des 26–30 sätestatud tingimustel, arvestades välislepingus sätestatut.

  (3) Euroopa Liidu asjaomase õigusakti kohaselt saadud teavet võib maksuhaldur avaldada maksukorralduse seaduse §-des 26–30 sätestatud tingimustel, arvestades Euroopa Liidu asjaomases õigusaktis sätestatut.

§ 6.   Teabe kaitse ja töötlus

  (1) Käesoleva seaduse alusel toimuva andmete töötlemise eesmärk on:
  1) võimaldada maksuhalduril ja välisriigi pädeval ametiasutusel õigesti ja kahtluseta kindlaks teha asjaomased maksukohustuslased, hallata ja jõustada maksualaseid õigusakte piiriülestes olukordades, hinnata maksudest kõrvalehoidumise toimepanemise tõenäosust ja vältida tarbetuid edasisi uurimisi;
  2) täita FATCA kokkuleppega võetud käesoleva lõike punktis 1 nimetamata kohustusi.

  (11) Maksuhalduril ei ole lubatud kasutada riikidepõhise aruande alase teabevahetuse käigus saadavaid andmeid ainsa või peamise alusena tulumaksuseaduse § 8 lõikes 2 nimetatud siirdehinna korrigeerimisel.
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

  (2) Teabeandja teavitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis klienti ärisuhte loomisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses käesoleva seaduse alusel toimuvast teabe kogumisest, teabevahetusest ning teabe automaatsest edastamisest. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata teabeandja suhtes, kellel puudub teabevahetuseks kogutava teabe maksuhaldurile esitamise kohustus.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

  (3) Lisaks isikuandmete kaitse seaduses sätestatud kohustustele peab maksuhaldur esitama andmesubjekti taotluse alusel väljavõtte jooksva ja viie eelneva kalendriaasta kohta teabe kogumise käigus saadud ning teabevahetuse käigus edastatud temaga seotud teabest ja seda teavet puudutavatest maksukorralduse seaduse § 517 lõike 2 alusel antud lubadest.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Kui andmesubjekt tõendab, et jooksva või viie eelneva kalendriaasta kohta maksuhaldurile teabe kogumise käigus edastatud teave ei ole teabeandjast tingituna õige, esitab teabeandja esimesel võimalusel maksuhaldurile parandatud teabe.

  (5) Maksuhaldur edastab käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt parandatud teabe asjaomasele välisriigi pädevale ametiasutusele ning taotleb eelnevalt edastatud teabe kustutamist.

  (6) Kui andmesubjekt tõendab, et maksuhaldur on jooksva või viie eelneva kalendriaasta kohta teabevahetuse käigus edastanud teavet sellise riigi pädevale ametiasutusele, mille maksuresident andmesubjekt ei olnud sellel perioodil, mille kohta teave käib, taotleb maksuhaldur asjaomase välisriigi pädevalt ametiasutuselt asjakohase teabe kustutamist.

§ 7.   Kulude kandmine

  Maksuhaldur ja teabeandja kannavad käesoleva seaduse täitmisega seonduvad oma kulud ise.

§ 71.   Teabe kogumise vältimise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud

  Kui tehingu või toimingu sisust järeldub, et see on tehtud teabe kogumise vältimise eesmärgil, ei võeta seda käesoleva seaduse kohaldamisel arvesse.
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 17.12.2018]

§ 8.   Teabe kogumise ja teabevahetuse kohustuste täitmine

  (1) Teabeandjale andmete esitaja esitab nõude saamisel teabeandjale andmed, milleta ei ole teabeandjal võimalik käesolevat seadust täita. Andmed esitatakse 30 kalendripäeva jooksul, kui käesolevast seadusest tulenevalt ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

  (2) Teabeandjale andmete esitaja tagab käesoleva seaduse täitmisel kasutatavate andmete õigsuse nende esitamisel teabeandjale.

  (3) Teabeandja säilitab kõik teabe kogumise ja FATCA kokkuleppe muu täitmisega seotud kohustuste täitmist kinnitavad tõendid vähemalt jooksva ja viie eelneva kalendriaasta kohta, arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud eesmärgikohasuse põhimõtet.

  (4) Kui teabeandja leiab, et jooksva või eelneva viie kalendriaasta kohta maksuhaldurile edastatud teave ei ole teabeandjast tingituna õige, esitab teabeandja esimesel võimalusel maksuhaldurile uuendatud teabe.

11. peatükk Finantskontode maksualase teabe automaatne vahetus Euroopa Liidus 
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

§ 81.   Finantskonto

  (1) Finantskonto käesoleva peatüki tähenduses on Eesti finantsasutuse peetav konto, mis vastab nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) (edaspidi direktiiv) lisa 1 8. jao C jaotises sätestatud tingimustele.

  (2) Väärtpaberite keskdepositooriumi peetav finantskonto on konto, mis on avatud väärtpaberite registri pidamise seaduse § 61 või § 11 lõike 4 alusel või mille kontohaldur väärtpaberite registri pidamise seaduse tähenduses on mittearuandekohustuslik finantsasutus.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata finantskonto loetakse väärtpaberite registri pidamise seaduse tähenduses kontohalduri peetavaks.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (4) Teabevahetusest välistatud finantskonto käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisa 1 8. jao C jaotise punktis 17 sätestatud tingimustele vastav konto, millele aruandlus- ja hoolsusmeetmeid ei kohaldata.

  (5) Direktiivi lisa 1 8. jao C jaotise punkti 17 alapunktis g sätestatud tingimustele vastav teabevahetusest välistatud muu kui direktiivis nimetatud finantskonto on:
  1) pensionileping kogumispensionide seaduse § 41 tähenduses;
  2) täiendava kogumispensioni kindlustusleping kogumispensionide seaduse § 62 tähenduses, mille tagastusväärtuse väljamaksmine kindlustusvõtjale on kogumispensionide seaduse § 63 lõike 54 kohaselt välistatud või mille kindlustuspensioni maksmise tähtpäev on saabunud;
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 17.12.2018]
  3) väärtpaberikonto, kus ei ole registreeritud muid osakuid peale kogumispensionide seaduses nimetatud kohustusliku ja vabatahtliku pensionifondi osakute.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

§ 82.   Finantskontode maksualane teave

  (1) Finantskontode maksualane teave käesoleva peatüki tähenduses on finantskonto pidamisega seonduv aruandekohustusliku Eesti finantsasutuse poolt maksuhaldurile esitatav direktiivi artikli 8 lõikes 3a nimetatud teave.

  (2) Aruandlus- ja hoolsusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisades 1 ja 2 sätestatud finantskontode maksualase teabe väljaselgitamiseks kohaldatavad aruandlus- ja hoolsusmeetmed.

  (3) Finantskontode maksualane teave võib olla hõlmatud teabevahetusega.

  (4) Finantskontode maksualase teabe hulka kuuluva tulu liik määratakse kindlaks ja nimetatud tulu liigi, kontojäägi ja kontoväärtuse suurus leitakse eurodes, arvestades tulumaksuseaduses sätestatut.

  (5) Finantskontode maksualase teabe deklaratsioonide vormid ning deklaratsioonide esitamise ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

§ 83.   Teabeandja

  (1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on Eesti finantsasutus.

  (2) Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisa 1 8. jao A jaotises sätestatud tingimustele vastav Eestis asutatud või moodustatud asutus või välisriigi asutuse Eesti filiaal.

  (3) Mittearuandekohustuslik Eesti finantsasutus käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisa 1 8. jao B jaotises sätestatud tingimustele vastav Eesti finantsasutus, kes on vabastatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete kohaldamisest.

  (4) Direktiivi lisa 1 8. jao B jaotise punkti 1 alapunktis c sätestatud tingimustele vastav muu kui direktiivis nimetatud mittearuandekohustuslik Eesti finantsasutus on kohustuslik pensionifond ja vabatahtlik pensionifond kogumispensionide seaduse § 3 tähenduses.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

§ 84.   Kontrolliv isik

  Ettevõtet kontrolliva isiku kindlakstegemisel käesoleva peatüki tähenduses lähtutakse tegeliku kasusaaja määratlusest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

§ 85.   Kontoomaniku ja kontrolliva isiku kinnitus

  (1) Füüsilisest isikust kontoomaniku ja ettevõtet kontrolliva füüsilise isiku kinnitus on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus isiku maksuresidentsuse kohta, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) kontoomaniku või ettevõtet kontrolliva isiku nimi;
  2) elukoha aadress;
  3) maksuresidentsused;
  4) maksukohustuslase identifitseerimisnumber või -numbrid;
  5) sünniaeg;
  6) sünnikoht riigi või jurisdiktsiooni täpsusega;
  7) kinnituse esitamise aeg.

  (2) Ettevõtet kontrolliva füüsilise isiku eest võib kinnituse esitada kontoomanik.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

§ 86.   Teabeandja kohustused

  (1) Teabeandja hoidub tegevusest, mille eesmärk on finantskontode maksualase teabe kogumisest kõrvalehoidumine.

  (2) Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus kohaldab käesoleva seaduse § 82 lõikes 2 nimetatud aruandlus- ja hoolsusmeetmeid ning tuvastab igal aastal enda peetavate finantskontode maksualase teabe. Mitteresidendist kontoomaniku ning ettevõtte mitteresidendist kontrolliva isiku andmeid ja sellise ettevõtte andmeid kogutakse sõltumata sellest, kas maksualane teave on hõlmatud teabevahetusega.

  (3) Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus esitab maksuhaldurile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tuvastatud finantskontode maksualase teabe eelmise kalendriaasta kohta elektroonse deklaratsiooniga iga aasta 30. juuniks.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

§ 87.   Kohustuste täitmine kolmanda isiku kaudu

  Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus võib käesolevas peatükis sätestatud kohustusi täita kolmanda isiku kaudu. Vastutus kohustuste täitmise eest lasub aruandekohustuslikul Eesti finantsasutusel.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

§ 88.   Maksuhalduri kohustused

  (1) Direktiivi artikli 8 lõikes 7a sätestatud teavitamis- ja järelevalvekohustus on maksuhalduril.

  (2) Maksuhaldur kustutab talle edastatud finantskontode maksualase teabe, mis ei ole teabevahetusega hõlmatud.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

2. peatükk FATCA kokkuleppe täitmine 

§ 9.   FATCA kokkuleppe kohaldamine

  FATCA kokkuleppe täitmisel lähtutakse eelkõige FATCA kokkuleppest, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

§ 10.   Teabeandja

  (1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on Eesti finantsasutus.

  (2) Eesti finantsasutus on FATCA kokkuleppe artikli 1 lõike 1 punkti g tingimustele vastav Eestis asutatud või moodustatud asutus, sealhulgas:
  1) krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal;
  2) hoiu-laenuühistu;
  3) investeerimisühing ja välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaal;
  4) fondivalitseja ja välisriigi fondivalitseja Eesti filiaal;
  5) investeerimisfond;
  6) elukindlustusega tegelev kindlustusandja ja välisriigi kindlustusandja Eesti filiaal;
  7) väärtpaberite keskdepositoorium.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (3) Väärtpaberite keskdepositooriumi peetavad finantskontod on finantskontod, mis on avatud väärtpaberite registri pidamise seaduse § 11 lõike 4 alusel või mille kontohaldur väärtpaberite registri pidamise seaduse tähenduses on mitteosalev finantsasutus.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata finantskontosid loetakse väärtpaberite registri pidamise seaduse tähenduses kontohalduri peetavateks.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

§ 11.   FATCA kokkuleppe täitmisega seotud täiendavad terminid

  (1) Eesti rahandusministri esindaja FATCA kokkuleppe artikli 1 lõike 1 punkti f alapunkti 2 tähenduses on maksuhaldur.

  (2) Kontrolliv isik FATCA kokkuleppe artikli 1 lõike 1 punkti mm tähenduses on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses.

  (3) Füüsilisest isikust kontoomaniku ja ettevõtet kontrolliva füüsilise isiku kinnitus on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus isiku maksuresidentsuse kohta, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) kontoomaniku või ettevõtet kontrolliva isiku nimi;
  2) elukoha aadress;
  3) maksuresidentsused;
  4) maksukohustuslase identifitseerimisnumber või -numbrid;
  5) sünniaeg;
  6) sünnikoht riigi või jurisdiktsiooni täpsusega;
  7) kinnituse esitamise aeg.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

  (4) Ettevõtet kontrolliva füüsilise isiku eest võib kinnituse esitada kontoomanik.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

  (5) Hoolsusmeetmed on FATCA kokkuleppe I lisas kirjeldatud meetmed.

§ 12.   Kohustuste täitmine kolmanda isiku kaudu

  Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus võib käesolevas peatükis sätestatud kohustusi, sealhulgas deklaratsiooni esitamise kohustust, täita kolmanda isiku kaudu FATCA kokkuleppe I lisa VI osa punktis F nimetatud ulatuses. Kohustuste täitmisega seotud vastutus on aruandekohustuslikul Eesti finantsasutusel.

§ 13.   FATCA kokkuleppe kohaldamise erisus

  (1) Eesti finantsasutusel ei ole FATCA kokkuleppe artikli 4 lõikes 7 nimetatud õigust.

  (2) Perioodil 2014. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini avatud ettevõtte kontosid võib Eesti finantsasutus käsitada ettevõtte olemasolevate kontodena. Nimetatud kontode käsitamisel ettevõtte olemasolevate kontodena ei kohaldata neile FATCA kokkuleppe I lisa IV osa punktis A sätestatud hoolsusmeetmete võtmise edasilükkamise võimalust.

§ 14.   Hoolsusmeetmete kohaldamise erisus

  (1) Hoolsusmeetmete võtmisel ei kohaldata FATCA kokkuleppe I lisa:
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
  1) I osa punkti C;
  2) II osa punkti A alapunkti 3;
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]
  3) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]
  4) V osa punkti A.

  (2) Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus võib hoolsusmeetmete võtmisel kohaldada FATCA kokkuleppe I lisa II osa punkti A alapunktides 1, 2 ja 4 ning IV osa punktis A sätestatud erisusi. Erisusi kohaldatakse Eesti aruandekohustusliku finantsasutuse kõigile finantskontodele ühetaoliselt.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 15.   Eesti finantsasutuse üldised kohustused

  (1) Eesti finantsasutus hoidub tegevusest, mille eesmärk on FATCA kokkuleppega seotud teabe kogumisest kõrvalehoidumine.

  (2) Kui Eesti finantsasutusel on FATCA kokkuleppe artikli 4 lõikes 5 kirjeldatud tingimustele vastav seotud ettevõte või filiaal, täidab Eesti finantsasutus FATCA kokkuleppe artikli 4 lõike 5 alapunktides a–c sätestatud tingimusi.

§ 16.   Aruandekohustusliku Eesti finantsasutuse andmete kogumise kohustus

  (1) Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus kogub:
  1) 2014. ja järgnevate aastate kohta FATCA kokkuleppe artikli 2 lõike 2 punktis a nimetatud andmeid samas punktis nimetatud tingimustel artikli 3 lõike 3 punktis a, artikli 3 lõikes 4, artikli 6 lõikes 4 ja FATCA kokkuleppe II lisas toodud erisustega;
  2) 2015. ja 2016. aastal mitteosalevatele finantsasutustele tehtud maksete andmeid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete kogumisel kohaldab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus FATCA kokkuleppe I lisas toodud hoolsusmeetmeid, arvestades käesoleva seaduse §-des 13 ja 14 sätestatut.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmete hulka kuuluvate summade liik ja suurus eurodes määratakse kindlaks, arvestades tulumaksuseaduses sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete hulka kuuluvate summade suurus määratakse kindlaks eurodes, arvestades tulumaksuseaduse § 36 lõikes 5 sätestatut.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed eelmise kalendriaasta kohta kogutakse hiljemalt 30. juuniks.

§ 17.   Aruandekohustusliku Eesti finantsasutuse täiendavad kohustused

  (1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 nimetatud kohustustele täidab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus FATCA kokkuleppe artikli 4 lõike 1:
  1) punktis c nimetatud registreerimisnõudeid;
  2) punktis d nimetatud nõudeid, kui ta vastab samas punktis toodud Eesti finantsasutuse tingimustele;
  3) punktis e nimetatud nõudeid, kui ta vastab samas punktis toodud Eesti finantsasutuse tingimustele.

  (2) Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus registreerib end viivitamata Ameerika Ühendriikide Riigitulude Ametis.

§ 18.   Teabe kogumine ja teabevahetus

  (1) Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus esitab maksuhaldurile elektroonselt deklaratsiooni käesoleva seaduse § 16 lõike 1:
  1) punkti 1 kohaselt kalendriaasta kohta kogutud andmetega järgmise aasta 30. juuniks;
  2) punkti 2 kohaselt kogutud andmetega vastavalt 2016. aasta 30. juuniks ja 2017. aasta 30. juuniks.

  (2) Maksuhaldur edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel saadud teabe Ameerika Ühendriikide pädevale ametiasutusele elektroonselt hiljemalt sama aasta 30. septembril.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud deklaratsioonide vormid ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 19.   Maksuhalduri õigused ja kohustused

  (1) Maksuhaldur täidab Eesti pädevale ametiisikule FATCA kokkuleppest tulenevaid ülesandeid, kui valdkonna eest vastutav minister ei otsusta teisiti, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

  (2) Maksuhaldur võtab viivitamata meetmed Eesti või Eesti finantsasutuse poolt toime pandud FATCA kokkuleppe artiklis 5 kirjeldatud rikkumise kõrvaldamiseks ja pöördub Ameerika Ühendriikide pädeva ametiisiku poole, kui tekib kahtlus, et Ameerika Ühendriigid või Ameerika Ühendriikide finantsasutus on toime pannud FATCA kokkuleppe artiklis 5 kirjeldatud rikkumise.

  (3) Maksuhalduril on õigus sõlmida Ameerika Ühendriikidega FATCA kokkuleppe II lisa muutmise kokkuleppeid samas sätestatud tingimustel ja korras.

§ 20.   Soodsamate tingimuste kohaldamine

  FATCA kokkuleppe artikli 7 lõikes 2 nimetatud soodsamate tingimuste kohaldamise heakskiitmise või sellest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister ning teavitab sellest Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumit.

21. peatükk Eelotsuste alane automaatne teabevahetus Euroopa Liidus 
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 201.   Teabevahetuse objekt

  (1) Eelotsuste alase automaatse teabevahetusega võivad olla hõlmatud andmed sellise maksukorralduse seaduse §-s 911 sätestatud maksuhalduri siduva eelotsuse kohta, mis käsitleb piiriülese toimingu maksustamist või välisriigis või muus jurisdiktsioonis püsiva tegevuskoha tekkimisega seotud küsimust (edaspidi eelotsus).

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses käsitatakse piiriülesena sellist toimingut või toimingute kogumit, mille:
  1) osalistest vähemalt üks on muu riigi või jurisdiktsiooni maksuresident;
  2) osalistest vähemalt üks on samal ajal mitme riigi või jurisdiktsiooni maksuresident;
  3) osalistest vähemalt üks tegeleb majandustegevusega mõnes teises riigis või jurisdiktsioonis püsiva tegevuskoha kaudu ning toiming või toimingute kogum moodustab osa või terviku selle püsiva tegevuskoha majandustegevusest;
  4) mõju on piiriülene.

  (3) Automaatse teabevahetusega ei ole hõlmatud andmed sellise eelotsuse kohta, mis käsitleb üksnes füüsiliste isikute vaheliste toimingute maksustamist.
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 202.   Eelotsuse kohta edastatav teave

  (1) Maksuhaldur võib edastada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide pädevatele ametiasutustele eelotsuse kohta järgmist teavet:
  1) maksukohustuslast tuvastada võimaldavad andmed ning vajaduse korral andmed isikute grupi kohta, millesse isik kuulub;
  2) sisukokkuvõte, juhindudes ärisaladuse hoidmise kohustusest;
  3) eelotsuse andmise kuupäev;
  4) eelotsuse võimaliku kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev;
  5) eelotsuse liik;
  6) asjassepuutuva toimingu või toimingute kogumi rahaline väärtus, kui sellele on eelotsuses või kokkuleppes viidatud;
  7) viide Euroopa Liidu teisele liikmesriigile, keda eelotsus tõenäoliselt mõjutab;
  8) viide Euroopa Liidu teises liikmesriigis asuvale või tegutsevale isikule, keda eelotsus tõenäoliselt puudutab.

  (2) Eelotsuses käsitletud toimingutega seotud füüsiliste isikute kohta automaatselt teavet ei vahetata.

  (3) Euroopa Komisjonile võib maksuhaldur eelotsuse kohta edastada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–7 märgitud teavet.
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

22. peatükk Riikidepõhise aruande alane automaatne teabevahetus Euroopa Liidus 
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 203.   Riikidepõhine aruanne

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses on riikidepõhine aruanne selline hargmaiste ettevõtete kontserni puudutav aruanne, mis sisaldab:
  1) koondteavet hargmaiste ettevõtete kontserni tulude summa, tulumaksueelse kasumi või kahjumi, tasutud ja kogunenud tulumaksu, osa- või aktsiakapitali, jaotamata kasumi, töötajate arvu ning materiaalse vara, välja arvatud raha või raha ekvivalentide kohta iga sellise riigi ja jurisdiktsiooni kaupa, kus hargmaiste ettevõtete kontsern tegutseb, ning
  2) hargmaiste ettevõtete kontserni liikmete tuvastamist võimaldavat teavet, sealhulgas teavet riigi või jurisdiktsiooni kohta, mille maksuresident kontserni liige on või mille õigusaktide alusel ta on moodustatud, kui see erineb maksuresidentsuse jurisdiktsioonist, ja teavet kontserni liikmete põhitegevusalade kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hargmaiste ettevõtete kontsern on direktiivi lisa 3 1. jao punktis 3 määratletud kontsern, mille liikmetest vähemalt üks on muu jurisdiktsiooni maksuresident, sealhulgas püsiva tegevuskoha kaudu (edaspidi kontsern).

  (3) Riikidepõhine aruanne võib olla hõlmatud teabevahetusega.

  (4) Riikidepõhise aruande vormi ning selle esitamise ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 204.   Teabeandja

  Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisa 3 1. jao punkti 6 määratlusele vastav Eesti maksuresidendist aruandekohustuslik üksus, kelleks võib olla:
  1) Eesti maksuresidendist lõplik emaüksus, nagu see on määratletud direktiivi lisa 3 1. jao punktis 7;
  2) Eesti maksuresidendist asendusemaüksus, nagu see on määratletud direktiivi lisa 3 1. jao punktis 8 või
  3) direktiivi lisa 3 2. jao punktis 1 nimetatud asjaolude esinemise korral Eesti maksuresidendist muu aruandekohustuslik üksus, kes ei ole kontserni emaüksus.
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 205.   Teabeandja kohustused

  (1) Eesti maksuresidendist aruandekohustuslik üksus kogub käesoleva seaduse § 203 lõikes 1 nimetatud riikidepõhise aruande esitamiseks vajaliku teabe ning esitab maksuhaldurile riikidepõhise aruande aruandeaastaks olevale majandusaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks.

  (2) Eesti maksuresidendist muu aruandekohustuslik üksus, kes ei ole kontserni emaüksus:
  1) taotleb kontserni lõplikult emaüksuselt kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruandekohustuse täitmiseks vajaliku teabe edastamist;
  2) esitab riikidepõhise aruande ka juhul, kui tal ei ole kogu aruandekohustuse täitmiseks vajalikku teavet;
  3) teavitab maksuhaldurit kontserni lõpliku emaüksuse keeldumisest edastada mis tahes aruandekohustuse täitmiseks vajalikku teavet.

  (3) Kui kontserni nimel esitab riikidepõhise aruande kontserni lõplik emaüksus või direktiivi lisa 3 2. jao punkti 2 kohaselt kontserni asendusemaüksus oma maksuresidentsuse riigi või jurisdiktsiooni maksuhaldurile, ei teki Eesti maksuresidendist kontserni liikmel aruandekohustust.
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 206.   Kontserni liikme teavitamiskohustus

  (1) Direktiivi lisa 3 2. jao punktis 1 nimetatud asjaolude esinemise korral ning juhul, kui kontsernil on rohkem kui üks liige, kes vastab aruandekohustusliku üksuse määratlusele, võib kontsern teatada maksuhaldurile ühe kontserni liikme määramisest kontserni nimel riikidepõhise aruande esitajaks. Sellisele kontserni liikmele peab olema kontsernisiseselt tagatud juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik riikidepõhise aruande esitamiseks.

  (2) Iga Eesti maksuresidendist kontserni liige teatab maksuhaldurile, kas ta on käesoleva seaduse §-s 204 nimetatud aruandekohustuslik üksus. Käesolevas lõikes sätestatud kohustus ei ole kohustus käesoleva seaduse § 2 punkti 5 tähenduses.

  (3) Kui Eesti maksuresidendist kontserni liige ei ole aruandekohustuslik üksus, teatab ta maksuhaldurile, kes kontserni liikmetest on aruandekohustuslik üksus ning sellise üksuse maksuresidentsuse.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamiskohustus tuleb täita kuue kuu jooksul kontserni aruandeaastaks oleva majandusaasta lõppemisest arvates.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmisel võib maksuhaldur nõuda käesoleva seaduse § 205 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmist ükskõik milliselt Eesti maksuresidendist kontserni liikmelt.
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 207.   Maksuhalduri kohustused

  Maksuhaldur teavitab kõiki teisi Euroopa Liidu liikmesriike kontserni lõpliku emaüksuse keeldumisest edastada Eesti maksuresidendist aruandekohustuslikule üksusele riikidepõhise aruande esitamiseks vajalikku teavet.
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

23. peatükk Piiriüleste skeemide alane automaatne teabevahetus Euroopa Liidus 
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 208.   Piiriülene skeem

  (1) Piiriülene skeem käesoleva peatüki tähenduses on tehing või tehingute ahel, millel on seos Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi käesolevas peatükis liikmesriik) või kolmanda riigiga ning mis võib mõjutada maksustamist, finantskontodealast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist.

  (2) Maksustamist võib mõjutada piiriülene skeem, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) skeemis osalevad isikud on erinevate riikide või jurisdiktsioonide residendid;
  2) vähemalt üks skeemis osalevatest isikutest on samal ajal rohkem kui ühe riigi või jurisdiktsiooni resident;
  3) vähemalt üks skeemis osalevatest isikutest tegutseb riigis või jurisdiktsioonis, mille resident ta ei ole.

  (3) Finantskontodealast teabevahetust võib mõjutada piiriülene skeem, mis häirib või takistab käesoleva seaduse §-s 41 ning 11. ja 2. peatükis sätestatud finantskontode maksualase teabe kogumist või vahetamist.

  (4) Tegeliku kasusaaja tuvastamist võib mõjutada piiriülene skeem, millega on raskendatud või muudetud võimatuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt määratletava tegeliku kasusaaja tuvastamine.

  (5) Loetelu piiriüleste skeemide kriteeriumidest, mis viitavad maksustamise, finantskontodealase teabevahetuse või tegeliku kasusaaja tuvastamise vältimise ohule, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 209.   Aruandekohustusega skeem

  Aruandekohustusega skeem on teabevahetusega hõlmatud skeem, mis puudutab ka teist liikmesriiki või kolmandat riiki ja mille puhul esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 208 lõike 5 alusel antavas valdkonna eest vastutava ministri määruses nimetatud kriteerium.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 2010.   Teabeandja

  (1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on aruandekohustusega skeemi väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise korraldamise või juhtimise teenust osutanud või selle teenuse osutamisel abi või nõu andnud isik.

  (2) Teabeandjaks ei ole isik, kelle puhul saab eeldada, et ta ei teadnud ega pidanud teadma, et osutatud teenus või teenuse osutamisel antud abi või nõu oli seotud aruandekohustusega skeemiga.

  (3) Aruandekohustuslik on teabeandja, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
  1) ta on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses;
  2) temale kuuluva Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu osutatakse aruandekohustusega skeemiga seonduvaid teenuseid;
  3) ta on Eestis asutatud või tema tegevus on reguleeritud Eesti õigusaktidega;
  4) ta on sellise Eesti kutseühenduse liige, mis ühendab õigus- või maksunõustamisteenust osutavaid isikuid.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 2011.   Asjaomane maksukohustuslane

  Asjaomane maksukohustuslane käesoleva peatüki tähenduses on isik, kellele aruandekohustusega skeem on tehtud rakendamiseks kättesaadavaks või kes on valmis seda rakendama või on rakendanud selle esimese etapi.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 2012.   Seotud isikud

  (1) Seotud isik käesoleva peatüki tähenduses on isik, kes osaleb teise isiku juhtimises sellises positsioonis, mis annab võimaluse teise isiku tegevust olulisel määral mõjutada, ning isik, kellele kuulub kas üle 25 protsendi ühe juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist või häälte koguarvust või vähemalt 25 protsenti kasumi saamise õigusest.

  (2) Seotud isikutena käsitatakse kõiki isikuid, kes on samal ajal sama isikuga seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mis tahes viisil.

  (3) Isikule, kes tegutseb hääleõigusest või osaluse omamisest tulenevate õiguste teostamisel ühiselt teise isikuga, omistatakse ka selle teise isiku eelnimetatud õigused.

  (4) Kaudse osaluse suurus määratakse kindlaks, korrutades osaluse suuruse ettevõtjas osaluse suurusega iga järgneva astme tütarettevõtjas. Isikut, kelle omandis on üle 50 protsendi hääleõigustest, käsitatakse 100 protsendi hääleõiguste omanikuna.

  (5) Käesolevas peatükis käsitatakse füüsilist isikut, tema abikaasat või elukaaslast ning tema otseseid alanejaid ja ülenejaid sugulasi ühe isikuna.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 2013.   Teabeandja kohustused

  (1) Teabeandja esitab aruandekohustusega skeemi kohta järgmise talle teadaoleva teabe:
  1) teabeandjaid ja asjaomaseid maksukohustuslasi tuvastada võimaldavad andmed, sealhulgas nimi, füüsilise isiku puhul sünniaeg ja -koht, residentsus, isiku- või registrikood ning maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega seotud isikuid tuvastada võimaldavad andmed;
  3) kriteeriumid, mis muudavad piiriülese skeemi aruandekohustusega skeemiks;
  4) skeemi nimetus, kui see on olemas;
  5) skeemi sisu kokkuvõte, sealhulgas asjassepuutuvate majandustoimingute või -tehingute kirjeldus, ilma et avaldataks äri-, tööstus- või kutsesaladust, turundusprotsessi ega teavet, mille esitamine oleks vastuolus avaliku korraga;
  6) skeemi rakendamise alguse kuupäev;
  7) skeemi õiguslikud üksikasjad;
  8) skeemi rahaliselt hinnatav väärtus;
  9) liikmesriik, millega asjaomane maksukohustuslane on seotud või mida aruandekohustusega skeem tõenäoliselt puudutab;
  10) muu isik, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab, ning liikmesriik, millega isik on seotud;
  11) täiendava teabe esitamise korral skeemi või skeemiosa viitenumber.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitab teabeandja maksuhaldurile 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekohustusega skeemi rakendamiseks kättesaadavaks tegemise päevale järgnevast päevast, aruandekohustusega skeemi rakendamiseks valmisoleku päevale järgnevast päevast või päevast, kui tehti esimene toiming aruandekohustusega skeemi rakendamiseks, sõltuvalt sellest, milline päev saabub varem.

  (3) Sellise aruandekohustusega skeemi kohta, mis on välja töötatud, turustatud, rakendamiseks valmis või kättesaadav kujul, mida ei ole rakendamiseks vaja olulisel määral kohandada, esitab teabeandja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 6, 9 ja 10 nimetatud uut või täiendavat teavet iga kolme kuu tagant.

  (4) Teabeandjal on õigus jätta aruandekohustusega skeemi kohta teave esitamata, kui see süüstaks teda ennast või maksukorralduse seaduse § 64 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikut väärteo või kuriteo toimepanemises.

  (5) Maksuhaldur annab igale esmakordselt esitatud skeemile või skeemiosale unikaalse viitenumbri. Teabeandja teatab eelnimetatud viitenumbri kõigile teistele sama skeemi või skeemiosaga seotud teenust, abi või nõu pakkunud isikutele.

  (6) Aruandekohustusega skeemi kohta esitatavate andmete koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 2014.   Teabeandja kohustuste üleminek

  (1) Teabeandjal on õigus jätta käesoleva seaduse §-s 2013 sätestatud kohustused täitmata, kui nende täitmine tähendaks seadusest tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumist.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 2013 sätestatud kohustuste täitmata jätmisest teavitab teabeandja teist aruandekohustusega skeemiga seotud teabeandjat või sellise teabeandja puudumisel asjaomast maksukohustuslast.

  (3) Käesoleva seaduse §-s 2013 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral lähevad teabeandja kohustused üle sellest teavitatud teisele asjaomasele teabeandjale või sellise teabeandja puudumise korral asjaomasele maksukohustuslasele.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 2015.   Teabeandja aruande esitamise riik

  (1) Kui teabeandjal tekib aruandekohustus rohkem kui ühes liikmesriigis, millest üks on Eesti, ja seos Eestiga esineb allolevas loetelus esimesena, esitab ta käesoleva seaduse § 2013 kohase teabe Maksu- ja Tolliametile. Teabeandja seos liikmesriigiga võib olla järgmine:
  1) ta on selle resident;
  2) tal on seal püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta osutab aruandekohustusega skeemiga seotud teenuseid;
  3) ta on seal asutatud või tema tegevus on reguleeritud selle riigi õigusaktidega;
  4) ta on selle riigi õigus- või maksunõustamisteenust osutavaid isikuid ühendava kutseühenduse liige.

  (2) Kui teabeandjal tekib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt aruandekohustus rohkem kui ühes liikmesriigis, on tal õigus jätta käesoleva seaduse §-s 2013 sätestatud kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustused on täidetud teises liikmesriigis.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 2016.   Teabeandjate paljusus

  Kui käesoleva peatüki kohaselt on sama aruandekohustusega skeemi kohta aruandekohustuslikke teabeandjaid rohkem kui üks, on teabeandjal õigus jätta käesoleva seaduse §-s 2013 sätestatud kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustused on täitnud teine aruandekohustuslik teabeandja.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 2017.   Asjaomase maksukohustuslase aruandekohustus

  Käesolevas peatükis sätestatud teabeandjaks on asjaomane maksukohustuslane, kui aruandekohustusega skeemi väljatöötamisega, turustamisega, kättesaadavaks tegemisega või selle rakendamise korraldamise või juhtimisega seotud teenust osutaval isikul ei ole üheski liikmesriigis kohustust selle skeemi kohta teavet esitada või kui selline isik puudub. Asjaomasele maksukohustuslasele ei lähe üle käesoleva seaduse § 2013 lõikes 3 sätestatud kohustus.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 2018.   Asjaomase maksukohustuslase aruande esitamise riik

  (1) Kui maksukohustuslane on aruandekohustuslik rohkem kui ühes liikmesriigis, millest üks on Eesti, ja seos Eestiga esineb allolevas loetelus esimesena, esitab ta käesoleva seaduse § 2013 lõike 1 kohase teabe Maksu- ja Tolliametile. Maksukohustuslase seos liikmesriigiga võib olla järgmine:
  1) ta on selle resident;
  2) tal on seal püsiv tegevuskoht, mis saab aruandekohustusega skeemist kasu;
  3) ta saab seal tulu või teenib kasumit, kuid ta ei ole selle resident ning tal ei ole seal püsivat tegevuskohta;
  4) ta tegutseb seal, kuid ta ei ole selle resident ning tal ei ole seal püsivat tegevuskohta.

  (2) Kui asjaomasel maksukohustuslasel on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel aruandekohustus rohkem kui ühes liikmesriigis, on tal õigus jätta käesoleva seaduse §-s 2013 sätestatud kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustused on täidetud teises liikmesriigis.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 2019.   Asjaomaste maksukohustuslaste paljusus

  (1) Kui käesoleva peatüki kohaselt on aruandekohustuslikke asjaomaseid maksukohustuslasi rohkem kui üks, esitab käesoleva seaduse § 2013 lõike 1 kohase teabe maksuhaldurile see asjaomane maksukohustuslane, kes on aruandekohustusega skeemi väljatöötamises teabeandjaga kokku leppinud, või kui sellist isikut ei ole, siis see asjaomane maksukohustuslane, kes juhib skeemi rakendamist.

  (2) Asjaomasel maksukohustuslasel on õigus jätta käesoleva seaduse §-s 2013 sätestatud kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustused on täitnud teine asjaomane maksukohustuslane.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

3. peatükk Järelevalve 

§ 21.   Järelevalveasutus

  Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle teostab järelevalvet maksuhaldur maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

§ 22.   Sunniraha
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

  (1) Käesolevast seadusest tulenevate teabeandja kohustuste täitmata jätmise korral võib maksuhaldur määrata kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja ja teha maksukorralduse seaduse § 136 kohase sunniraha rakendamise hoiatuse.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Kui teabeandja või seaduses sätestatud juhul asjaomane maksukohustuslane ei ole hoiatuses märgitud tähtpäevaks kohustusi täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selle tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtaja jooksul tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt maksukorralduse seaduse §-dele 128–132.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Kohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka Eesti maksuresidendist kontserni liikme suhtes käesoleva seaduse §-s 206 sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral.
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

4. peatükk Rakendussätted 

§ 23.   Teabe töötlusest teavitamine ja maksukohustuslaste identifitseerimisnumbrite kogumine

  (1) Teabeandja teavitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõiki kliente, kellega ärisuhe rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses on loodud enne käesoleva seaduse jõustumist, käesoleva seaduse alusel toimuvast teabe kogumisest, teabevahetusest ning teabe automaatsest edastamisest hiljemalt 2015. aasta 30. märtsil. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata teabeandja suhtes, kellel puudub teabevahetuseks kogutava teabe maksuhaldurile esitamise kohustus käesoleva seaduse 2. peatüki alusel.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata teabeandja, kes on klientidega loonud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ärisuhteid ajal, kui talle ei kohaldunud käesoleva seaduse § 6 lõige 2, teavitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis neid kliente käesoleva seaduse alusel toimuvast teabe kogumisest, teabevahetusest ning teabe automaatsest edastamisest kolme kalendrikuu jooksul alates ajast, kui teabeandjale kohaldub käesoleva seaduse § 6 lõige 2.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

  (2) Käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuete täitmiseks teavitab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus hiljemalt 2016. aasta 30. juunil kliendiandmete puudulikkusest kontoomanikku, kes on või keda kontrolliv isik on hoolsusmeetmete võtmise tulemusena tuvastatud kindlaksmääratud USA isikuna, kelle Ameerika Ühendriikide maksukohustuslase identifitseerimisnumber ei ole teada. Nimetatud kontoomanik esitab aruandekohustuslikule Eesti finantsasutusele Ameerika Ühendriikide maksukohustuslase identifitseerimisnumbri hiljemalt 2016. aasta 31. detsembril.

§ 231.   Käesoleva seaduse 11. peatüki rakendamine

  (1) Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus kohaldab käesoleva seaduse 11. peatükis nimetatud aruandlus- ja hoolsusmeetmeid ning kogub esmakordselt teabe 2016. aastal avatud finantskontode kohta 2016. aasta 31. detsembriks.

  (2) Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus kohaldab aruandlus- ja hoolsusmeetmeid ning kogub teabe olemasolevate finantskontode kohta esmakordselt järgmiselt:
  1) füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega, direktiivi lisa 1 8. jao C jaotise punktis 15 sätestatud tingimustele vastavate finantskontode kohta 2016. aasta 31. detsembriks;
  2) füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega, direktiivi lisa 1 8. jao C jaotise punktis 14 sätestatud tingimustele vastavate finantskontode kohta 2017. aasta 31. detsembriks;
  3) direktiivi lisa 1 5. jao E jaotise punktis 1 sätestatud tingimustele vastavate ettevõtte olemasolevate finantskontode kohta 2017. aasta 31. detsembriks.

  (3) Direktiivi lisades 1 ja 2 sätestatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete kohaldamisel võib aruandekohustuslik Eesti finantsasutus:
  1) kohaldada uutele finantskontodele ette nähtud hoolsusmeetmeid kõigi olemasolevate finantskontode suhtes, samuti kõrge väärtusega finantskontodele ette nähtud hoolsusmeetmeid kõigi madalama väärtusega finantskontode suhtes;
  2) tugineda olemasoleva madalama väärtusega finantskonto füüsilisest isikust omaniku maksuresidentsuse tuvastamiseks tema kehtivale elukoha aadressile, kui aruandekohustuslikul Eesti finantsasutusel ei ole alust kahelda andmete õigsuses;
  3) kohaldada ettevõtte olemasolevate finantskontode suhtes hoolsusmeetmeid ja edastada nende kohta teavet pärast seda, kui finantskontode kogujääk või -väärtus ületab direktiivi lisa 1 5. jao E jaotise punktis 1 nimetatud piirmäära;
  4) käsitada olemasolevana sellist finantskontot, mille avab mis tahes ajal samas finantsasutuses olemas oleva konto omanik ning mida finantsasutus käsitab koos selle isiku teiste finantskontodega ühe finantskontona, millele laienevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel kohaldatavad hoolsusmeetmed ning mille avamisel peab konto omanik esitama vaid direktiivis nimetatud teavet;
  5) koguda esmakordselt finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu kohta teabe käesolevas paragrahvis sätestatud vastavast tähtajast ühe aasta võrra hiljem.

  (4) Finantskonto kindlaksmääramisel käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses kohaldab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus direktiivi lisa 1 7. jao C jaotises sätestatud kontojääkide liitmise ja vääringutega seotud eeskirju. Nimetatud eeskirjade kohaldamise tulemusena saadud negatiivne konto kogujääk või -väärtus loetakse nullväärtuseks.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisusi kohaldatakse kõigile aruandekohustusliku Eesti finantsasutuse peetavatele finantskontodele ühetaoliselt.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

  (6) Käesoleva seaduse § 81 lõike 5 punktis 2 sätestatud teabevahetusest välistamata jäetud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu suhtes kohaldab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus käesoleva seaduse 11. peatükis nimetatud aruandlus- ja hoolsusmeetmeid ning kogub teabe esmakordselt 2020. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 17.12.2018]

§ 232.   Käesoleva seaduse 2. peatüki rakendamine

  (1) Aruandekohustuslikul Eesti finantsasutusel on käesoleva seaduse § 231 lõike 3 punktis 4 nimetatud õigus ka käesoleva seaduse 2. peatükist tulenevate kohustuste täitmisel kooskõlas FATCA kokkuleppega.
[RT I, 09.02.2016, 1 - jõust. 10.02.2016]

  (2) Käesoleva seaduse § 81 lõikes 5 ja § 231 lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse 2. peatükist tulenevate kohustuste täitmisel.
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 17.12.2018]

§ 233.   Käesoleva seaduse 21. peatüki rakendamine

  (1) Maksuhaldur võib edastada Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale ametiasutusele ja Euroopa Komisjonile teavet selliste eelotsuste kohta, mis on antud alates 2012. aasta 1. jaanuarist.

  (2) Ajavahemikul 2012. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 31. detsembrini antud eelotsus on hõlmatud automaatse teabevahetusega juhul, kui see on 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kehtiv.

  (3) Andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelotsuste kohta, mis on antud enne 2017. aasta 1. jaanuari, edastab maksuhaldur igale Euroopa Liidu liikmesriigile ning Euroopa Komisjonile 2017. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 234.   Käesoleva seaduse 22. peatüki rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse 22. peatükis sätestatut kohaldatakse sellist majandusaastat puudutavate andmete kohta, mis algab 2016. aasta 1. jaanuaril või sellest hilisemal kuupäeval.

  (2) Aruandekohustuslik üksus, kes ei ole kontserni emaüksus, esitab riikidepõhise aruande esimest korda majandusaasta kohta, mis algab 2017. aasta 1. jaanuaril või sellest hilisemal kuupäeval.
[RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 235.   Käesoleva seaduse 23. peatüki rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse 23. peatükis sätestatut kohaldatakse selliste aruandekohustusega skeemide suhtes, mis tehakse rakendamiseks kättesaadavaks, mis on rakendamiseks valmis või mille rakendamiseks tehakse esimene toiming 2020. aasta 1. juulil või sellest hilisemal kuupäeval.

  (2) Teabeandja esitab maksuhaldurile käesoleva seaduse § 2013 lõikes 1 nimetatud teabe esmakordselt 2020. aasta 31. augustiks selliste aruandekohustusega skeemide kohta, mille rakendamisega alustati ajavahemikul 2018. aasta 25. juunist kuni 2020. aasta 30. juunini.
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]

§ 24. – § 28. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 29.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.


1 Nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), (EL) 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), (EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), (EL) 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3) ja (EL) 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13).
[RT I, 21.12.2019, 22 - jõust. 01.01.2020]