ID-kaart

Täna jõustunud aktid

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/803, 16. veebruar 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014, määrates kindlaks korra, mille kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutab õigust määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid seoses aruandlusteenuste pakkujatega
Euroopa Komisjon 16.02.2022 määrus number 803; jõustumiskuupäev 27.05.2022

redaktsioon

24.5.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/803,

16. veebruar 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014, määrates kindlaks korra, mille kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutab õigust määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid seoses aruandlusteenuste pakkujatega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsturgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 38k lõiget 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Võttes arvesse turuandmete töötlemise piiriülest mõõdet, andmete kvaliteeti ja vajadust saavutada mastaabisääst ning selleks, et vältida võimalike lahknevuste negatiivset mõju nii andmete kvaliteedile kui ka aruandlusteenuste pakkujate ülesannetele, anti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2175 (2) liidus aruandlusteenuste pakkujate tegevusega seotud tegevusloa andmise ja järelevalve volitused üle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA).

(2)

On asjakohane täpsustada kord, mille kohaselt ESMA kasutab järelevalve alla kuuluvatele aruandlusteenuste pakkujatele trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise õigust. Eelkõige on määruses (EL) nr 600/2014 ette nähtud, et kõnealune kord peaks hõlmama sätteid kaitseõiguse, trahvide või perioodiliste karistusmaksete sissenõudmise ning trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtaegade kohta.

(3)

Kui ESMA leiab, et on tõsiseid märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis võivad kujutada endast aruandlusteenuste pakkujate suhtes kohaldatavate nõuete üht või mitut rikkumist, määrab ESMA juhtumi uurimiseks ESMA raames sõltumatu uurija. Uurimise lõppedes peaks uurija andma uurimisalusele isikule võimaluse olla ärakuulatud. See tähendab, et isikul peaks olema õigus esitada kirjalikke märkusi mõistliku tähtaja jooksul, mis ei ole lühem kui neli nädalat enne seda, kui uurija esitab oma järeldused ESMA-le. Tuleks näha ette, et uurimisalust isikut võib abistada tema valitud nõustaja. Uurija peaks enne uurimisaluse isiku esitatud arvamuse esitamist ESMA-le kaaluma, kas uurimistulemuste kokkuvõtet on vaja muuta.

(4)

ESMA peaks hindama uurija esitatud toimiku täielikkust, tuginedes dokumentide loetelule. Tagamaks, et uurimisalune isik suudab enne trahvide või järelevalvemeetmete kohta lõpliku otsuse vastuvõtmist oma kaitse korralikult ette valmistada, peaks ESMA andma neile õiguse esitada täiendavaid kirjalikke märkusi.

(5)

Tagamaks, et uurimisalune isik teeb uurimise käigus koostööd, peaks ESMA-l olema võimalik võtta teatavaid sunnimeetmeid. Kui ESMA on teinud otsuse, millega nõutakse isikult rikkumise lõpetamist, või on palunud esitada täieliku teabe või täielikud dokumendid, andmed või muu materjali või on teinud otsuse kohapealse kontrolli läbiviimise kohta, võib ta määrata perioodilised karistusmaksed, et sundida uurimisalust isikut tehtud otsust täitma. Enne perioodiliste karistusmaksete määramist peaks ESMA andma asjaomasele isikule võimaluse esitada kirjalik arvamus.

(6)

Kaitseõigust tuleks kaaluda vajadusega, et ESMA võtaks konkreetsetel asjaoludel kiireloomulisi meetmeid. Kui on põhjendatud võtta kiireloomulisi meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 38l, ei tohiks uurimisaluse isiku kaitseõigus takistada ESMA-l kiireloomuliste meetmete võtmist. Et vältida märkimisväärset ja otsest kahju finantssüsteemile, võib ESMA sel juhul võtta vastu vaheotsuse, andmata uurimisalusele isikule võimalust esitada oma arvamus. ESMA peaks andma isikule võimaluse olla ärakuulatud võimalikult kiiresti pärast vaheotsuse vastuvõtmist ja enne kinnitava otsuse vastuvõtmist. Sellest hoolimata peaks menetlus andma uurimisalusele isikule õiguse olla uurija poolt eelnevalt ära kuulatud.

(7)

ESMA ja uurija koostatud toimikud sisaldavad teavet, mis on asjaomasele isikule kohtu- või haldusmenetluse ettevalmistamiseks hädavajalik. Pärast seda, kui uurimisalune isik on saanud uurijalt või ESMA-lt teate uurimistulemuste kohta, peaks isikul olema õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimiku dokumentide kasutamine peaks olema lubatud üksnes kohtu- või haldusmenetlustes, mis on seotud määruse (EL) nr 600/2014 rikkumisega.

(8)

Nii trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise õiguse kui ka trahvide ja perioodiliste karistusmaksete täitmisele pööramise õiguse puhul tuleks kohaldada aegumistähtaega. Järjepidevuse huvides tuleks trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtaegade puhul võtta arvesse kehtivaid liidu õigusakte, mida kohaldatakse järelevalve alla kuuluvate üksuste puhul karistuste määramise ja täitmisele pööramise suhtes, ning ESMA kogemusi selliste õigusaktide kohaldamisel.

(9)

Selleks et ESMA saaks tagada kogutud trahvide ja perioodiliste karistusmaksete hoidmise, peaks ESMA hoiustama need intressi kandvatel kontodel, mis on avatud üksnes konkreetse trahvi või konkreetsete perioodiliste karistusmaksete jaoks, mille eesmärk on lõpetada konkreetne rikkumine. Eelarve konservatiivsuse huvides peaks ESMA kandma summad komisjonile üle alles siis, kui otsused on lõplikud, kuna edasikaebamisõigus on ammendunud või aegunud.

(10)

Selleks et tagada määruse 2019/2175 artikli 4 kohase aruandlusteenuste pakkujate uue järelevalveraamistiku sujuv toimimine, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõiste

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „aruandlusteenuste pakkuja“ määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 34 ja artikli 2 lõike 1 punktis 36 määratletud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajat või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujat.

Artikkel 2

Uurija läbiviidava rikkumismenetluse kord

1.   Pärast määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38g lõikes 1 loetletud nõuete võimalike rikkumiste uurimise lõpuleviimist ja enne toimiku esitamist ESMA-le teavitab kõnealuse määruse artikli 38k lõikes 1 osutatud uurija uurimisalust isikut kirjalikult uurimistulemustest ja annab talle võimaluse esitada lõike 3 kohaselt kirjaliku arvamuse. Uurimistulemuste kokkuvõttes esitatakse asjaolud, mis võivad kujutada endast ühte või mitut määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38g lõikes 1 sätestatud nõuete rikkumist, sealhulgas hinnang kõnealuste rikkumiste laadi ja raskusastme kohta, võttes arvesse kõnealuse määruse artikli 38g lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

2.   Uurimistulemuste kokkuvõttes määratakse mõistlik tähtaeg, mille jooksul saab uurimisalune isik esitada oma kirjaliku arvamuse. Muude kui artiklis 5 osutatud uurimiste puhul on see tähtaeg vähemalt neli nädalat. Pärast nimetatud tähtaja möödumist laekunud kirjalikku arvamust ei ole uurija kohustatud arvesse võtma.

3.   Uurimisalune isik võib kirjalikus arvamuses esitada oma kaitse seisukohast olulisi asjaolusid ja võimaluse korral lisada esitatud asjaolusid tõendavaid dokumente. Uurimisalune isik võib teha ettepaneku, et uurija kuulaks ära teised isikud, kes võivad tõendada uurimisaluse isiku arvamuses esitatud asjaolusid.

4.   Uurija võib samuti kutsuda uurimisaluse isiku, kellele uurimistulemuste kokkuvõte on adresseeritud, asja arutamisele suulisel istungil. Uurimisalust isikut võib abistada tema valitud nõustaja. Suulised istungid ei ole avalikud.

Artikkel 3

ESMA rikkumismenetluste kord seoses trahvide ja järelevalvemeetmetega

1.   Kõiki nõutud andmeid sisaldav toimik, mille uurija esitab ESMA-le, peab sisaldama järgmisi dokumente:

a)

uurimistulemuste kokkuvõte ja selle ärakiri, mis on adresseeritud uurimisalusele isikule;

b)

uurimisaluse isiku esitatud kirjalike arvamuste ärakiri;

c)

toimunud suulise istungi protokoll.

2.   Kui toimik on puudulik, esitab ESMA uurijale põhjendatud taotluse täiendavate dokumentide saamiseks.

3.   Kui ESMA leiab, et uurija uurimistulemuste kokkuvõttes kirjeldatud asjaolud ei kujuta endast määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38g lõikes 1 osutatud nõuete rikkumist, otsustab ta uurimise lõpetada ja teavitab sellest otsusest uurimisalust isikut.

4.   Kui ESMA ei nõustu uurija uurimistulemustega, esitab ta uurimisalusele isikule uue uurimistulemuste kokkuvõtte. Uurimistulemuste kokkuvõttes määratakse tähtajaks, mille jooksul võib uurimisalune isik esitada oma kirjaliku arvamuse, vähemalt neli nädalat. Pärast nimetatud tähtaja möödumist laekunud kirjalikku arvamust ei ole ESMA kohustatud arvesse võtma otsuse tegemisel rikkumise olemasolu ja järelevalvemeetmete kohta ning trahvi määramisel vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 38g ja 38h.

5.   Kui ESMA nõustub uurija uurimistulemustega osaliselt või täielikult, teavitab ta sellest uurimisalust isikut. Sellise teatega kehtestatakse tähtaeg, mis on vähemalt kaks nädalat, kui ESMA nõustub kõigi uurimustulemustega, ja vähemalt neli nädalat, kui ESMA ei nõustu kõigi uurimustulemusega, ja mille jooksul võib uurimisalune isik esitada oma kirjaliku arvamuse. Pärast nimetatud tähtaja möödumist laekunud kirjalikku arvamust ei ole ESMA kohustatud arvesse võtma otsuse tegemisel rikkumise olemasolu ja järelevalvemeetmete kohta ning trahvi määramisel vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 38g ja 38h.

6.   ESMA võib kutsuda uurimisaluse isiku, kellele uurimistulemuste kokkuvõte on adresseeritud, asja arutamisele suulisel istungil. Uurimisalust isikut võib abistada tema valitud nõustaja. Suulised istungid ei ole avalikud.

7.   Kui ESMA on otsustanud, et uurimisalune isik on toime pannud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38g lõikes 1 osutatud nõuete rikkumise(d), ja on vastu võtnud otsuse trahvi määramise kohta vastavalt kõnealuse määruse artiklile 38h, teatab ta viivitamata sellest otsusest uurimisalusele isikule.

Artikkel 4

ESMA rikkumismenetluste kord seoses perioodiliste karistusmaksetega

1.   Enne määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38i kohaselt perioodilise karistusmakse määramise kohta otsuse tegemist esitab ESMA menetlusalusele isikule uurimistulemuste kokkuvõtte, märkides selles ära perioodilise karistusmakse määramise põhjused ning perioodilise karistusmakse summa iga päeva kohta, mil nõudeid ei täideta. Uurimistulemuste kokkuvõttes määratakse tähtajaks, mille jooksul võib menetlusalune isik esitada oma kirjaliku arvamuse, vähemalt neli nädalat. Pärast nimetatud tähtaja möödumist laekunud kirjalikku arvamust ei ole ESMA kohustatud perioodiliste karistusmaksete kohta otsuse tegemisel arvesse võtma.

2.   Pärast seda, kui aruandlusteenuste pakkuja või menetlusalune isik on täitnud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38i lõikes 1 nimetatud otsuse nõuded, ei tohi talle perioodilist karistusmakset enam määrata.

3.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38i lõikes 1 osutatud otsuses peab olema esitatud otsuse õiguslik alus ja põhjused, perioodilise karistusmakse summa ja maksmise alguskuupäev.

4.   ESMA võib kutsuda menetlusaluse isiku asja arutamisele suulisel istungil. Menetlusalust isikut võib abistada tema valitud nõustaja. Suulised istungid ei ole avalikud.

Artikkel 5

Järelevalvemeetmeid käsitlevate vaheotsuste tegemise kord

1.   Erandina artikli 3 lõigetest 4, 5 ja 6 ning artikli 4 lõigetest 1 ja 4 kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud menetlust, kui ESMA võtab vastu vaheotsuseid vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38l lõike 1 teisele lõigule.

2.   Kui ESMA on otsustanud, et uurimisalune isik on toime pannud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38g lõikes 1 osutatud nõuete rikkumise, ja on vastu võtnud vaheotsuse järelevalvemeetmete kehtestamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 38g, teatab ta viivitamata sellest vaheotsusest isikule, kelle suhtes vaheotsus on tehtud.

ESMA määrab tähtajaks, mille jooksul võib isik, kelle suhtes on tehtud vaheotsus, esitada kõnealuse otsuse kohta kirjaliku arvamuse, vähemalt neli nädalat. Pärast kõnealust kuupäeva laekunud kirjalikke arvamusi ei ole ESMA kohustatud arvesse võtma.

Taotluse korral annab ESMA isikule, kelle suhtes on tehtud vaheotsus, juurdepääsu toimikule. Toimiku dokumente, millele on antud juurdepääs, kasutatakse ainult määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamisega seotud kohtu- või haldusmenetluses.

ESMA võib kutsuda isiku, kelle suhtes on tehtud vaheotsus, suulisele istungile. Isikut, kelle suhtes on tehtud vaheotsus, võib abistada tema valitud nõustaja. Suulised istungid ei ole avalikud.

3.   ESMA teeb lõpliku otsuse võimalikult kiiresti pärast vaheotsuse vastuvõtmist.

Kui ESMA leiab pärast selle isiku ärakuulamist, kelle suhtes on tehtud vaheotsus, et kõnealune isik on toime pannud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38g lõikes 1 osutatud nõuete rikkumise, võtab ta vastu kinnitava otsuse, millega kehtestatakse üks või mitu määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 38g sätestatud järelevalvemeedet. ESMA teavitab sellest otsusest viivitamata isikut, kelle suhtes on tehtud vaheotsus.

4.   Kui ESMA võtab vastu lõpliku otsuse, mis ei kinnita vaheotsust, loetakse vaheotsus kehtetuks.

Artikkel 6

Juurdepääs toimikule ja dokumentide kasutamine

1.   Taotluse korral annab ESMA toimikule juurdepääsu uurimisalusele isikule, kellele uurija või ESMA on saatnud uurimistulemuste kokkuvõtte. Juurdepääs antakse pärast uurimistulemuste kokkuvõttest teatamist.

2.   Lõikes 1 osutatud isik kasutab toimiku dokumente, millele on antud juurdepääs, ainult määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamisega seotud kohtu- või haldusmenetluses.

Artikkel 7

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise aegumistähtajad

1.   Aruandlusteenuste pakkujate ja muude uurimisaluste isikute trahvide ja perioodiliste karistusmaksete suhtes kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.

2.   Lõikes 1 osutatud aegumistähtaega arvestatakse alates rikkumise toimepanekule järgnevast päevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul arvestatakse aegumistähtaega alates rikkumise lõpetamise päevast.

3.   Mis tahes meetmed, mida ESMA või ESMA taotlusel tegutsev riiklik pädev asutus võtab määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38o kohaselt seoses määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38g lõikes 1 osutatud nõuete rikkumise uurimise või menetlusega, katkestavad trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise aegumistähtaja. Aegumistähtaeg katkeb selle kuupäeva seisuga, mil meetmest teatatakse aruandlusteenuste pakkujale või isikule, kelle suhtes toimub uurimine seoses määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38g lõikes 1 osutatud nõuete rikkumisega.

4.   Iga lõikes 3 osutatud katkestuse korral hakatakse aegumistähtaega uuesti arvestama. Aegumistähtaeg möödub hiljemalt päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik lõpeb, ilma et ESMA oleks määranud trahvi või perioodilist karistusmakset. Kõnealune ajavahemik pikeneb aja võrra, mille jooksul aegumine oli lõike 5 kohaselt peatunud.

5.   Trahvi ja perioodilise karistusmakse määramise aegumine peatub seniks, kuni ESMA otsus läbib apellatsiooninõukogu menetluse, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artiklis 60, või Euroopa Liidu Kohtu menetluse vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 38m.

Artikkel 8

Karistuste täitmisele pööramise puhul kohaldatavad aegumistähtajad

1.   ESMA-l on õigus määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 38h ja 38i kohaselt tehtud otsuseid täitmisele pöörata viie aasta jooksul.

2.   Lõikes 1 osutatud aegumisperioodi hakatakse arvestama alates otsuse jõustumisele järgnevast päevast.

3.   Karistuse täitmisele pööramise aegumise periood katkeb:

a)

ESMA teatega menetlusalusele isikule otsusest, millega muudetakse tema trahvi või perioodilise karistusmakse algset summat;

b)

ESMA poolt võetava või vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 38o ESMA taotlusel tegutseva riikliku pädeva asutuse võetava meetmega, mille eesmärk on tagada trahvi või perioodilise karistusmakse maksmine või maksetingimuste täitmine.

4.   Iga lõikes 3 osutatud katkestuse korral hakatakse aegumistähtaega uuesti arvestama.

5.   Karistuse täitmisele pööramise aegumise periood peatub seniks, kuni:

a)

on antud aega maksmiseks;

b)

maksekohustuse täitmine on peatatud aja jooksul, mil ESMA otsuse vaatab läbi apellatsiooninõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 kohaselt ning Euroopa Liidu Kohus määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38m kohaselt.

Artikkel 9

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kogumine

1.   ESMA kogutud trahvid ja perioodilised karistusmaksed kantakse kuni nende lõplikuks muutumiseni intressi kandvale kontole, mille avab ESMA. Kui ESMA kogub paralleelselt mitu trahvi ja perioodilist karistusmakset, tagab ESMA, et need kantakse eri kontodele või allkontodele. Trahve ja perioodilisi karistusmakseid ei kanta ESMA eelarvesse ega kajastata eelarveliste summadena.

2.   Kui ESMA on teinud kindlaks, et trahvid või perioodilised karistusmaksed on pärast kõigi edasikaebamisõiguste ammendumist muutunud lõplikuks, kannab ta kõnealused summad koos võimalike intressidega komisjonile üle. Kõnealused summad kantakse seejärel liidu eelarve tuludesse.

3.   ESMA esitab komisjonile korrapäraselt aruande määratud trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summade ning nende staatuse kohta.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub ja seda hakatakse kohaldama kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. veebruar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2175, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ja määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet (ELT L 334, 27.12.2019, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


Top

avalikgif