ESTLEX   07.07.2022 16:51

Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Maaeluministeeriumi hallatavale riigiasutusele

Vastu võetud 10.05.2022 nr 25

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse "Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava) meetme 4 "Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi "Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ raames riigiasutusele antava põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 2.   Toetuse taotleja ja nõuded taotlejale

  (1) Toetust võib taotleda Maaeluministeeriumi hallatav riigiasutus, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 500 000 eurot (edaspidi taotleja).

  (2) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

  (3) Taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi.

§ 3.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust võib taotleda ELTL-i I lisas nimetatud töötlemata toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajalike järgmiste tegevuste kohta:
  1) põllumajandusliku tootmishoone või rajatise (edaspidi koos ehitis) ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi ehitamine);
  2) masina või seadme ostmine;
  3) niisutussüsteemi ehitamine ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi koos niisutussüsteemi ehitamine);
  4) niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmine ja vajaduse korral paigaldamine.

  (2) Kui investeeringuobjektiks on ehitis või niisutussüsteem, siis peavad olema täidetud järgmised nõuded:
  1) investeeringuobjekti kohta peab olema ehitusluba või esitatud ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt;
  2) investeeringuobjekt ja sellealune maa peavad olema taotleja valdusesse antud riigimaal, mis on Maaeluministeeriumi valitsemisel või maal, millele on seatud riigi kasuks hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

  (3) Kui investeeringuobjektiks on masin või seade, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, siis peab ehitis olema taotleja valdusesse antud riigimaal, mis on Maaeluministeeriumi valitsemisel või maal, millele on seatud riigi kasuks hoonestusõigus või maal, mis on antud üüri- või rendilepingu alusel riigile kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

  (4) Taotleja ei või kavandatava investeeringu tegemist alustada varem ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ning investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 4.   Nõuded niisutussüsteemi ehitamiseks ja niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmiseks antava toetuse kohta

  (1) Toetust võib taotleda niisutussüsteemi ehitamiseks või niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmiseks ja vajaduse korral selle paigaldamiseks (edaspidi koos niisutussüsteemi investeering), kui on täidetud järgmised nõuded:
  1) taotlejal on kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju kohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 21 kohane keskkonnamõju eelhinnang või sama seaduse § 20 kohane keskkonnamõju hindamise aruanne ning nimetatud dokumentidest nähtub, et investeeringu tulemusena ei halvene selle põhjaveekogumi või veekogumi seisund, millest niisutuseks vett võetakse või mida niisutussüsteem kaudselt mõjutab (edaspidi koos veekogum), ega kaasne muud olulist negatiivset mõju keskkonnale;
  2) pärast investeeringu tegemist saab niisutuseks kasutatava vee kogust mõõta.

  (2) Kui niisutuseks vajalik statsionaarne seade ostetakse üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks, siis ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik.

§ 5.   Veekasutuse vähendamise kohustus niisutussüsteemi investeeringu tulemusena

  (1) Niisutussüsteemi investeering peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) artiklis 46 sätestatud nõuetele.

  (2) Seniseks niisutatavaks alaks loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõike 5 kohaselt ka ala, millel on niisutussüsteem pärast 2006. aastat toiminud, kuid mille niisutussüsteem ei ole taotluse esitamise ajal enam töökorras (edaspidi mittetoimiv niisutussüsteem).

  (3) Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähemalt hea ja pärast investeeringu tegemist taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab olemasoleva niisutussüsteemi ja kavandatava niisutussüsteemi tehnilistest parameetritest nähtuma, et investeeringu tulemusena väheneb niisutussüsteemi veekasutus võrreldes senisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõike 4 kohaselt arvestuslikult vähemalt viis protsenti toimiva katmikala või maaparandussüsteemide registrisse kantud avamaa niisutussüsteemi korral ning vähemalt kümme protsenti katmikala või avamaa mittetoimiva niisutussüsteemi puhul.

  (4) Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea ja pärast investeeringu tegemist taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab investeering vastama lõikes 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõike 4 punktides a ja b sätestatud tingimustele.

  (5) Kui niisutuseks vajalik statsionaarne seade ostetakse üksnes toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks või ehitatakse niisutussüsteemi veehoidla ilma niisutussüsteemi veekasutust muutmata, siis lõigetes 3 ja 4 esitatud nõudeid ei rakendata.

  (6) Investeeringuga võib rajada uue niisutussüsteemi või laiendada taotleja senist niisutatavat ala, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõikes 5 või 6 sätestatud tingimused, kusjuures kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea, peab investeeringu tulemusena sama artikli lõike 6 punkti a kohane arvestuslik veekasutus võrreldes senisega vähenema vähemalt viis protsenti toimiva katmikala või maaparandussüsteemide registrisse kantud avamaa niisutussüsteemi puhul ja vähemalt kümme protsenti katmikala või avamaa mittetoimiva niisutussüsteemi puhul.

  (7) Niisutussüsteemi nõutud reaalse veekasutuse vähendamise kindlakstegemisel on taotleja ja niisutussüsteemi aastase veekasutuse näitajaks taotleja ja niisutussüsteemi viimase kahe kuni viie aasta tegeliku aastase veekasutuse aritmeetiline keskmine. Mittetoimiva niisutussüsteemi puhul lisatakse taotleja aastase veekasutuse aritmeetilise keskmise arvutamisel nende aastate puhul, kus niisutussüsteem ei toiminud, taotleja tegelikule aastasele veekasutusele mittetoimiva niisutussüsteemi viimase kahe kuni viie toimimisaasta tegeliku aastase veekasutuse aritmeetiline keskmine. Kui taotleja või niisutussüsteemi veekasutust ei mõõdetud, siis lähtutakse vastavast hinnangulisest aastasest veekasutusest.

  (8) Niisutussüsteemi ehitamise korral peavad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutused ja hinnang nähtuma niisutussüsteemi ehitusprojektis. Niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme puhul tuginevad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutus ja hinnang vastava seadme tehnilistele parameetritele.

  (9) Vee kogusega seotud põhjustel loetakse selle määruse tähenduses veekogumi seisundiks vähem kui hea, kui:
  1) veekogumi seisund ei ole määratud;
  2) põhjaveekogumi seisund on vee koguselise näitaja alusel vähem kui hea või
  3) pinnaveekogumi seisund on hüdroloogilise režiimi alusel vähem kui hea või kui pinnaveekogumi seisund on vähem kui hea ja pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi määramisel ei ole arvestatud hüdroloogilist režiimi.

  (10) Kui avamaal asuv niisutussüsteem ei ole kantud maaparandusseaduse alusel peetavasse maaparandussüsteemide registrisse, loetakse see selle määruse tähenduses mittetoimivaks niisutussüsteemiks.

§ 6.   Abikõlblikud kulud

  (1) Toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad § 3 lõikes 1 nimetatud investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ja investeeringuobjekti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 84 kohaseks tähistamiseks tehtavate kulude käibemaksuta maksumus.

  (2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise abikõlbliku kulu moodustab ehitise:
  1) püstitamise maksumus;
  2) laiendamise maksumus;
  3) rekonstrueerimise maksumus;
  4) rajamise maksumus;
  5) paigaldamise maksumus;
  6) lammutamise maksumus, kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale uus või sellega olemuslikult sarnane ehitis või kui nimetatud tegevus moodustab osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

  (3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse puhul on abikõlblikud ka ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve kulud.

  (4) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud masina või seadme abikõlbliku kulu moodustab:
  1) masina või seadme ning selle müüjapoolse paigaldamise, seadistamise või kasutamise väljaõppe maksumus;
  2) masina või seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ning selle müüjapoolse paigaldamise või seadistamise maksumus.

  (5) Abikõlblik kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

  (6) Taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses ja peab kulude tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.

§ 7.   Mitteabikõlblikud kulud

  Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) käibemaks, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 69 lõike 3 punktis c sätestatud juhul;
  2) liisingumakse;
  3) remondi-, rendi-, üüri-, kütuse-, koolitus- või sidekulu;
  4) veo- või sõidukulu, kui need ei ole seotud seadme või masina veo või paigaldamisega;
  5) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
  6) trahv, riigilõiv ja kohtumenetluse korral menetluskulu;
  7) tasu taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest;
  8) notaritasu;
  9) õigusteenuse ja raamatupidamisteenuse ning teostatavusuuringu kulu;
  10) reklaamikulu;
  11) toreduslik kulutus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punkti 3 tähenduses ja muu majanduslikult ebaotstarbekas kulutus;
  12) kasutatud masina ja seadme ostmise kulu;
  13) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning üürimise või rentimise kulu;
  14) ehitise lammutamise kulud, kui ei ehitata lammutatud ehitise asukohale uut või sellega olemuslikult sarnast ehitist või nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;
  15) standardtark- ja riistvara ning sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulu;
  16) olmeelektroonika, kontoritarvete ja kontorimööbli ostmise kulu;
  17) niisutussüsteemi ehitamise ja niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmise kulu, kui tegevus on mõeldud vee avalikuks kasutamiseks;
  18) vee ostmise kulu;
  19) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;
  20) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise ostmise ja paigaldamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;
  21) muu kulu, mis ei ole toetatava tegevuse elluviimise või investeeringuobjektiga otseselt seotud.

§ 8.   Toetuse määr ja suurus

  (1) Toetust antakse kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

  (2) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

  (3) Toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul on 1 500 000 eurot ühe taotleja kohta.

3. peatükk Toetuse taotlemine

§ 9.   Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

  (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA-le avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).

  (2) PRIA koostab toetuse saamiseks esitatava avalduse vormi ja avaldab selle PRIA veebilehel.

  (3) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja taotlejale enne taotluse esitamise tähtaega.

  (4) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust ja investeeringuobjekti.

§ 10.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotleja esitab avalduses järgmised andmed:
  1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
  2) kavandatava investeeringuobjekti eesmärk, kirjeldus ja asukoht;
  3) kavandatava investeeringuobjekti kogumaksumus, abikõlblikud kulud, käibemaks, toetuse määr ja taotletava toetuse suurus;
  4) andmed taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu ja muu müügitulu kohta;
  5) riigihanke nimetus ja viitenumber, kui toetatava tegevusega seotud riigihange on korraldatud.

  (2) Taotleja esitab majandusarvestuse tarkvara SAP-i aruande "Müügiarved“, mille alusel tõendatakse § 2 lõikes 1 sätestatud toetuse saamise nõude täitmist.

  (3) Kui investeeringuobjektiks on ehitis või niisutussüsteem, esitab taotleja kavandatava investeeringu nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
  1) väljavõte põhiprojekti joonistest koos põhiprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
  2) hoonestusõiguse seadmise lepingu ärakiri, mis tõendab, et taotleja valdusesse antud investeeringuobjektialusele maale on seatud riigi kasuks hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

  (4) Kui investeeringuobjektiks on masin või seade, esitab taotleja kavandatava investeeringu nõuetekohasuse tõendamiseks hoonestusõiguse seadmise lepingu ärakirja või kirjaliku üüri- või rendilepingu ärakirja, mis tõendab, et ehitis, kuhu toetuse abil ostetav masin või seade paigaldatakse või kus seda kasutatakse, on taotleja valdusesse antud maal, millele on seatud riigi kasuks hoonestusõigus või maal, mis on antud üüri- või rendilepingu alusel riigile kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

  (5) Niisutussüsteemi investeeringu puhul esitab taotleja koos avaldusega ka keskkonnamõju eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise aruande ärakirja.

  (6) Kui § 3 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse kohta on ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt nõutud ehitusluba või ehitusteatis, peab see olema kättesaadav ehitisregistrist või maaparandussüsteemide registrist.

  (7) Taotleja esitab lisas esitatud hindamiskriteeriumi täitmise tõendamiseks asjakohase lepingu või muu dokumendi.

4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 11.   Taotluse vastuvõtmine

  PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 12.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

  PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja selles määruses sätestatud nõuetele.

§ 13.   Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord

  PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

§ 14.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) PRIA rahuldab toetuseks ettenähtud vahendite piires nõuetekohase taotluse, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 3 alusel.

  (2) Minimaalne hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks on 15 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast.

  (3) Taotlus on nõuetekohane, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja selles määruses sätestatud nõuetele.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõikes 4 sätestatud alustel.

  (5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 6 alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

  (6) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

5. peatükk Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord

§ 15.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja viib tegevuse ellu ja võtab toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning tagab tegevuse kestuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab investeeringuobjekti ja kasutab seda sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (edaspidi sihipärase kasutamise periood).

§ 16.   Toetuse saaja muud kohustused

  (1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:
  1) võimaldab teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal;
  2) esitab järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
  3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  4) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet;
  5) säilitab toetusega seotud dokumente;
  6) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust.

  (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab:
  1) toetuse saaja esitama investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2025;
  2) toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajal ehitisregistris kasutusluba või kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;
  3) toetuse saaja kulude tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;
  4) toetuse saaja tagama toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse;
  5) kui investeeringuobjektiks on niisutussüsteem, peab toetuse saajal hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajal olema vee erikasutusluba, kui see on nõutav veeseaduse kohaselt, ja maaparandussüsteemide registris maaparandussüsteemi kasutusluba, kui see on nõutav maaparandusseaduse kohaselt, ning toetuse saaja peab mõõtma veekasutust niisutussüsteemis ja kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund ei olnud taotluse esitamise ajal vähemalt hea, siis peab ta mõõtma ka kogu oma veekasutust.

§ 17.   Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

  (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:
  1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa;
  2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
  3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö, kui investeeringuobjektiks on ehitis või niisutussüsteem;
  4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui investeeringuobjektiks on ehitis või niisutussüsteem;
  5) elluviidud tegevusega seotud riigihanke dokumendid, kui need ei ole riigihangete registrist kättesaadavad ja kui neid dokumente ei ole varem PRIA-le esitatud.

  (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:
  1) toetuse saaja nimi, registrikood ja selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
  2) teave elluviidud tegevuse maksumuse ja selle tegevuse osalise või täieliku elluviimise kohta;
  3) teave investeeringu tegemist tõendavate dokumentide kohta.

  (3) PRIA koostab lõikes 1 nimetatud maksetaotluse vormi ja avaldab selle PRIA veebilehel.

§ 18.   Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

  (1) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.

  (2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

  (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 81 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

  (4) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.

§ 19.   Dokumentide säilitamine

  Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2032.

Urmas Kruuse
Maaeluminister

Tiina Saron
Kantsler

Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid