ID-kaart

Täna jõustunud aktid

Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2064, 25. august 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/2013 seoses lossimiskohustusest tehtava vähese tähtsusega erandi kehtestamisega teatavate põhjalähedaste liikide püügi puhul Aadria meres ja Vahemere kaguosas
Euroopa Komisjon 25.08.2021 määrus number 2064; jõustumiskuupäev 27.11.2021

26.11.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 421/9


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2064,

25. august 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/2013 seoses lossimiskohustusest tehtava vähese tähtsusega erandi kehtestamisega teatavate põhjalähedaste liikide püügi puhul Aadria meres ja Vahemere kaguosas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/86 (2) on kehtestatud Vahemerel teatavate põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava, mida kohaldati 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019 ja mis põhines mitme Vahemerel otsese kalavarude majandamishuviga liikmesriigi (Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta ja Sloveenia) poolt komisjonile 2016. aastal esitatud kolmel ühisel soovitusel. Need kolm ühist soovitust puudutasid vastavalt Vahemere lääneosa, Aadria merd ja Vahemere kaguosa.

(2)

Selleks et vältida ebaproportsionaalseid kulusid soovimatu saagi käitlemisel, kehtestati delegeeritud määrusega (EL) 2017/86 põhjalähedaste liikide suhtes kohaldatav vähese tähtsusega erand. Eespool nimetatud määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2021.

(3)

Horvaatial, Itaalial ja Sloveenial (kõrgetasemeline töörühm ADRIATICA) ning Kreekal, Itaalial, Küprosel ja Maltal (kõrgetasemeline töörühm SUDESTMED) on otsene huvi kalavarude majandamiseks vastavalt Aadria meres ja Vahemere kaguosas. Kõrgetasemelised töörühmad ADRIATICA ja SUDESTMED esitasid 7. ja 14. mail 2021 teaduslikud tõendid, et taotleda delegeeritud määrusega (EL) 2017/86 kehtestatud vähese tähtsusega erandi pikendamist.

(4)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/161 (3) on kehtestatud vähese tähtsusega erandid, mida kohaldatakse väikeste pelaagiliste liikide püügi puhul nende liikide suhtes. Seevastu tuleks käesolevasse määrusesse lisada vähese tähtsusega erandid, mida kohaldatakse põhjalähedaste liikide püügi puhul väikeste pelaagiliste liikide kaaspüügi suhtes, nagu on nõutud kõrgetasemeliste töörühmade esitatud teaduslikes tõendites.

(5)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindas teaduslikke tõendeid ajavahemikul 17.–21. maini 2021 (4). Kõrgetasemelised töörühmad ADRIATICA ja SUDESTMED esitasid vastavalt 13. ja 21. juulil 2021 ajakohastatud teaduslikud tõendid, mis olid kooskõlas STECFi teaduslike nõuannetega.

(6)

Komisjon märgib, et Aadria meres ja Vahemere kaguosas püütakse liike samal ajal väga erinevates kogustes, mistõttu on ühe kalavaru põhjal kavandatud lähenemist keeruline kohaldada. Lisaks püütakse neid liike väikeste kalalaevadega ja lossitakse mitmes eri rannikuäärses lossimiskohas, mille tulemusena on soovimatu saagi käitlemisega kaasnevad kulud ebaproportsionaalselt suured.

(7)

STECF märkis, et esitatud teaduslikes tõendites sisalduv vähese tähtsusega erandi kombineeritud lähenemisviis hõlmab väga mitmeid liike, mille tagasiheitemäärad on väga erinevad, kuid leidis, et selline laiaulatuslik hõlmatus on Aadria mere ja Vahemere kaguosa kalapüügi keerukust arvestades asjakohane lähenemisviis. Ühtlasi leidis STECF, et üksikute liikide suhtes kehtivad üksikud vähese tähtsusega erandid tooksid tõenäoliselt kaasa palju eraldi erandeid, mille jälgimine oleks sama keeruline.

(8)

Kõrgetasemeline töörühm ADRIATICA on esitanud ajakohastatud teaduslikud tõendid soovimatu saagi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta. Kuigi STECF märkis, et kulude suurenemise prognoosid on esitatud, rõhutas ta, et on raske hinnata, millisel tasemel on kulud ebaproportsionaalsed. STECF märkis, et ebaproportsionaalsete kulude kohta esitatud teavet on võimalik täiendada ning et tuleks teha erandi mõju hindamine. STECF märkis lisaks, et esmatähtsaks tuleks pidada soovimatu püügi taseme vähendamist selektiivsete püügivahendite kasutamise või merekaitsealade kehtestamise teel. Komisjon tunneb heameelt kõrgetasemelise töörühma ADRIATICA võetud kohustuse üle – jätkata selektiivsuse ja kalapüügi ruumiliste piirangute kui esmatähtsate meetmete võtmist soovimatu püügi vähendamiseks. Komisjon leiab, et erandit tuleks pikendada kavandatud protsendimäärada alusel.

(9)

Aadria mere kohta kogutud ajakohastatud teaduslike tõendite alusel tehakse ettepanek pikendada vähese tähtsusega erandit järgmiselt: 2022. aastal kuni 5 % anšoovise (Engraulis encrasicolus), sardiini (Sardina pilchardus), makrelli (Scomber spp.) ja stauriidi (Trachurus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT, TX) kasutavate laevadega. STECF leidis, et tagasiheite määr on kõnealuse püügi puhul märkimisväärne, kuid selektiivsusprojektid on alles pooleli. Komisjon leiab, et erandit tuleks pikendada ühe aasta võrra, võttes arvesse kavandatud protsendimäärasid. Kõrgetasemeline töörühm ADRIATICA peaks esitama 1. maiks 2022 täiendavad andmed, mis põhinevad käimasolevatel uuringutel ja erandi mõju hindamisel.

(10)

Kõrgetasemeline töörühm SUDESTMED on esitanud ajakohastatud teaduslikud tõendid soovimatu saagi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta. Kuigi STECF märkis, et kulude suurenemise prognoosid on esitatud, rõhutas ta, et on raske hinnata, millisel tasemel on kulud ebaproportsionaalsed. STECF märkis, et ebaproportsionaalsete kulude kohta esitatud teavet on võimalik täiendada ning et tuleks teha erandi mõju hindamine. STECF märkis lisaks, et esmatähtsaks tuleks pidada soovimatu püügi taseme vähendamist selektiivsete püügivahendite kasutamise või merekaitsealade kehtestamise teel. Komisjon tunneb heameelt kõrgetasemelise töörühma SUDESTMED võetud kohustuse üle – jätkata selektiivsuse ja kalapüügi ruumiliste piirangute kui esmatähtsate meetmete võtmist soovimatu püügi vähendamiseks. Komisjon leiab, et erandit tuleks pikendada kavandatud protsendimäärade alusel.

(11)

Võttes arvesse Vahemere kaguosas õngekonksude, -nööride, nakkevõrkude ja abaratega põhjalähedaste liikide püügitegevuse käigus samaaegselt püütud eri liikide suurt arvu, on kõrgetasemeline töörühm SUDESTMED teinud ettepaneku kehtestada mõne liigi puhul erinev vähese tähtsusega erand, kui sageli püütud liikide puhul on kasulik madalam vähese tähtsusega erandi künnis, kui harvem püütud liikide puhul. Arvestades, et see kajastab Vahemere kaguosa segapüügi tegelikku olukorda, leiab komisjon, et erand tuleks anda, võttes arvesse kavandatud protsendimäärasid.

(12)

Vahemere kaguosa kohta kogutud ajakohastatud teaduslike tõendite alusel tehakse ettepanek pikendada vähese tähtsusega erandit järgmiselt: 2022. aastal kuni 5 % anšoovise (Engraulis encrasicolus), sardiini (Sardina pilchardus), makrelli (Scomber spp.) ja stauriidi (Trachurus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT, TX) kasutavate laevadega. STECF leidis, et tagasiheite määr on kõnealuse püügi puhul märkimisväärne, kuid selektiivsusprojektid on veel pooleli. Komisjon leiab, et erandit tuleks pikendada ühe aasta võrra, võttes arvesse kavandatud protsendimäärasid. Kõrgetasemeline töörühm SUDESTMED peaks esitama 1. maiks 2022 täiendavad andmed, mis põhinevad käimasolevatel uuringutel ja erandi mõju hindamisel.

(13)

Liikmesriigid kinnitasid ajakohastatud teaduslikes tõendites oma kohustust kasutada rohkem erinevaid püügivahendeid (nagu nähakse ette praegustes uurimiskavades), et vähendada ja piirata soovimatut püüki ning eelkõige kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate isendite püüki.

(14)

Liikmesriigid kohustusid oma ajakohastatud teaduslikes tõendites kindlaks määrama ka täiendavad keelualad, et vähendada noorkalade suremust.

(15)

Taotletud meetmed on kooskõlas artikli 15 lõike 4 punktiga c.

(16)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lossimiskohustuse rakendamine

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust kohaldatakse Aadria mere ja Vahemere kaguosa liidu vetes põhjalähedaste liikide püügi suhtes kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„GFCMi geograafiline alapiirkond“ – Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) geograafiline alapiirkond vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (5) I lisas esitatud määratlusele;

b)

„Aadria meri“ – GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18;

c)

„Vahemere kaguosa“ – GFCMi geograafilised alapiirkonnad 14, 15, 16, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26 ja 27.

Artikkel 3

Vähese tähtsusega erand

1.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti c kohaselt tagasi heita järgmised kogused:

a)

Aadria meres:

i)

2022. ja 2023. aastal kuni 5 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale kasutavate laevadega;

ii)

või 2022. ja 2023. aastal kuni 1 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud nakkevõrke ja abaraid (GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR, GEN) kasutavate laevadega;

iii)

2022. ja 2023. aastal kuni 1 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud piimtraale („rapido“) (TBB) kasutavate laevadega;

iv)

2022. ja 2023. aastal kuni 3 % hariliku merikeele (Solea solea) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale kasutavate laevadega;

v)

2022. ja 2023. aastal kuni 5 % huntahvena (Dicentrarchus labrax), hariliku peitelhamba (Diplodus annularis), nõgusnina-peitelhamba (Diplodus puntazzo), peitelhammasahvena (Diplodus sargus), kaksvööt-peitelhamba (Diplodus vulgaris), kivikohade (Epinephelus spp.), triibulise peitelhamba (Lithognathus mormyrus), hispaania besuugo (Pagellus acarne), mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo), punase besuugo (Pagellus erythrinus), hariliku pagruse (Pagrus pagrus), ameerika vrakkahvena (Polyprion americanus), doraado (Sparus aurata) ja roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale kasutavate laevadega;

vi)

2022. ja 2023. aastal kuni 3 % huntahvena (Dicentrarchus labrax), hariliku peitelhamba (Diplodus annularis), nõgusnina-peitelhamba (Diplodus puntazzo), peitelhammasahvena (Diplodus sargus), kaksvööt-peitelhamba (Diplodus vulgaris), kivikohade (Epinephelus spp.), triibulise peitelhamba (Lithognathus mormyrus), hispaania besuugo (Pagellus acarne), mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo), punase besuugo (Pagellus erythrinus), hariliku pagruse (Pagrus pagrus), ameerika vrakkahvena (Polyprion americanus), hariliku merikeele (Solea solea) ja doraado (Sparus aurata) aastasest kogusaagist, mis on püütud nakkevõrke ja abaraid (GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR, GEN) kasutavate laevadega;

vii)

2022. ja 2023. aastal kuni 1 % huntahvena (Dicentrarchus labrax), hariliku peitelhamba (Diplodus annularis), nõgusnina-peitelhamba (Diplodus puntazzo), peitelhammasahvena (Diplodus sargus), kaksvööt-peitelhamba (Diplodus vulgaris), kivikohade (Epinephelus spp.), triibulise peitelhamba (Lithognathus mormyrus), hispaania besuugo (Pagellus acarne), punase besuugo (Pagellus erythrinus), hariliku pagruse (Pagrus pagrus), ameerika vrakkahvena (Polyprion americanus), hariliku merikeele (Solea solea) ja doraado (Sparus aurata) aastasest kogusaagist, mis on püütud õngekonkse ja -nööre (LHP, LHM, LLS, LLD, LL, LTL, LX) kasutavate laevadega;

viii)

2022. aastal kuni 5 % anšoovise (Engraulis encrasicolus), sardiini (Sardina pilchardus), makrelli (Scomber spp.) ja stauriidi (Trachurus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale kasutavate laevadega.

b)

Vahemere kaguosas:

i)

2022. ja 2023. aastal kuni 5 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale kasutavate laevadega;

ii)

2022. ja 2023. aastal kuni 1 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud nakkevõrke ja abaraid (GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR, GEN) kasutavate laevadega;

iii)

2022. ja 2023. aastal kuni 5 % roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale kasutavate laevadega;

iv)

2022. ja 2023. aastal kuni 5 % huntahvena (Dicentrarchus labrax), hariliku peitelhamba (Diplodus annularis), nõgusnina-peitelhamba (Diplodus puntazzo), peitelhammasahvena (Diplodus sargus), kaksvööt-peitelhamba (Diplodus vulgaris), kivikohade (Epinephelus spp.), triibulise peitelhamba (Lithognathus mormyrus), hispaania besuugo (Pagellus acarne), mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo), punase besuugo (Pagellus erythrinus), hariliku pagruse (Pagrus pagrus), ameerika vrakkahvena (Polyprion americanus), doraado (Sparus aurata), norra salehomaari (Nephrops norvegicus) ja hariliku merikeele (Solea solea) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale kasutavate laevadega;

v)

2022. ja 2023. aastal kuni 3 % huntahvena (Dicentrarchus labrax), hariliku peitelhamba (Diplodus annularis), nõgusnina-peitelhamba (Diplodus puntazzo), peitelhammasahvena (Diplodus sargus), kaksvööt-peitelhamba (Diplodus vulgaris), kivikohade (Epinephelus spp.), triibulise peitelhamba (Lithognathus mormyrus), hispaania besuugo (Pagellus acarne), mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo), punase besuugo (Pagellus erythrinus), hariliku pagruse (Pagrus pagrus), ameerika vrakkahvena (Polyprion americanus), doraado (Sparus aurata), hariliku merikeele (Solea solea), euroopa homaari (Homarus gammarus) ja langustlaste (Palinuridae) aastasest kogusaagist, mis on püütud nakkevõrke ja abaraid (GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR, GEN) kasutavate laevadega. Kui kõnealuste liikide lossitud kogus on alla 25 % kogu lossitud saagist, võib 2022. ja 2023. aastal vette tagasi lasta kuni 5 % nende liikide aastasest kogusaagist;

vi)

kuni 1 % huntahvena (Dicentrarchus labrax), hariliku peitelhamba (Diplodus annularis), nõgusnina-peitelhamba (Diplodus puntazzo), peitelhammasahvena (Diplodus sargus), kaksvööt-peitelhamba (Diplodus vulgaris), kivikohade (Epinephelus spp.), triibulise peitelhamba (Lithognathus mormyrus), mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo), hispaania besuugo (Pagellus acarne), punase besuugo (Pagellus erythrinus), hariliku pagruse (Pagrus pagrus), ameerika vrakkahvena (Polyprion americanus), euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja doraado (Sparus aurata) aastasest kogusaagist, mis on püütud õngekonkse ja -nööre (LHP, LHM, LLS, LLD, LL, LTL, LX) kasutavate laevadega. Kui kõnealuste liikide lossitud kogus on alla 25 % kogu lossitud saagist, võib vette tagasi lasta kuni 3 % nende liikide aastasest kogusaagist;

vii)

2022. aastal kuni 5 % anšoovise (Engraulis encrasicolus), sardiini (Sardina pilchardus), makrelli (Scomber spp.) ja stauriidi (Trachurus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale kasutavate laevadega.

2.   Liikmesriigid, kellel on otsene majandamishuvi seoses kalapüügiga Aadria meres ja Vahemere kaguosas, esitavad komisjonile 1. maiks 2022 täiendavad andmed, mis põhinevad käimasolevatel uuringutel ja erandi mõju hindamisel, ning kogu muu asjakohase teadusliku teabe, millega toetatakse lõike 1 punkti a alapunktis viii ja punkti b alapunktis vii sätestatud erandit. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) annab esitatud andmetele ja teabele oma hinnangu hiljemalt 31. juuliks 2022.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. august 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2)  Komisjoni 20. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/86, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate põhjalähedaste liikide püügiga Vahemeres (ELT L 14, 18.1.2017, lk 4).

(3)  Komisjoni 23. oktoobri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/161, millega kehtestatakse vähese tähtsusega erand lossimiskohustusest seoses teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügiga Vahemeres (ELT L 30, 2.2.2018, lk 1).

(4)  Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruanded – Hinnang lossimiskohustusega seotud ühissoovituste kohta (STECF-21–05) 2021. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

Kättesaadav aadressil https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2537709/STECF+PLEN+19-02.pdf

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).


Top

avalikgif