COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks

Vastu võetud 11.05.2021 nr 17

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1.   Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi tingimused kultuurikorraldaja, kelle tegevus on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud, teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamiseks.

  (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel riigiabina või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

  (3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

  (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (5) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale Euroopa Komisjoni teatise "Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15, edaspidi riigiabi ajutine raamistik) mõistes, kes on 31. detsembri 2019 seisuga raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja arvatud mikro- või väikeettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja ta ei ole saanud Euroopa Komisjoni suuniste alusel päästmisabi ega ümberkorraldamisabi.

  (6) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele on riigi 2021. a lisaeelarve vahendite arvelt toetust makstud teiste COVID-19 toetusmeetmete raames, välja arvatud Eesti Töötukassa ja Kultuuriministeeriumi "COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi filmivaldkonnale“ ning "COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldajatele“ toetusmeetmete alusel.

  (7) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamise kaudu tema pikaajalise elujõulisuse taastamine ning seeläbi kultuuri kättesaadavuse tagamine.

  (2) Toetuse andmise tulemusena on kultuurikorraldaja tegevus, toode ja/või teenus osaliselt või täielikult ümberkorraldatud ja seeläbi tema pikaajaline elujõulisus ning kultuuri kättesaadavus tagatud.

§ 3.   Toetatavad tegevused ja riigiabi

  (1) Toetust antakse tegevustele, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames korraldatakse ümber kultuurikorraldaja tegevus, toode ja/või teenus selliselt, et see muutuks tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, sealhulgas mitmekesisemaks uute ja elujõulisemate tegevuste või valdkondade kaasamise, uute kliendi- ja või turusegmentide arendamise, füüsilise keskkonna ümberkorraldamise või kontaktivabade teenuste arendamise kaudu.

  (2) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.

  (3) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 34¹ ja riigiabi ajutisest raamistikust ning vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust.

  (4) Kui toetus on riigiabi, kontrollib toetuse andja, et meetme raames antav toetus ei ületaks koos muude riigiabi ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel antud toetustega riigiabi ajutise raamistiku punktis 22 nimetatud summat taotleja kohta.

  (5) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.

  (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (7) Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest, kuid mitte kauem kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud tähtajani.

2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine

§ 4.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud riigi asutatud sihtasutus.

  (2) Käesoleva määruse mõistes on kultuurikorraldaja:
  1) muuseum, kes vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud mõistele;
  2) etendusasutus, millel on avalikult kättesaadav repertuaari ülevaade ja mängukava, sealhulgas lavastuste tutvustused koos loomingulise meeskonna nimekirjaga, regulaarne etendustegevus ning loominguline ja tehniline meeskond, kes saab oma tegevuse eest tasu;
  3) taotleja, kes korraldab põhitegevusena avalikke kontserte, millele on müüdud pileteid, ning taotleja, kes tegutseb põhitegevusena muusikakollektiivi või esitajana, muusikaagentuurina või –mänedžmendina; tema põhitegevusala äriregistri järgi ei ole muu hulgas üks järgmistest teenusest: majutus, reklaamiagentuur, üritusturundus;
  4) taotleja, kes tegutseb avaliku kontserdipaigana, mille publiku mahutavus on kuni 2000 istekohta, kes teenindab siseruumides Tallinnas või Tartus vähemalt 20 avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas või taotleja, kes tegutseb avaliku kontserdipaigana, mille publiku mahutavus on üle 2000 istekoha, kes teenindab siseruumides Tallinnas või Tartus vähemalt kümme avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas; Tallinnast või Tartust väljaspool tegutsev taotleja teenindab vähemalt kümme avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas; või taotleja sõltumata asukohast, kes alustas tegevust 2019. või 2020. aastal ning teenindas siseruumides vähemalt kümme avalikku ja müüdud piletiga kontserti. Avalik kontserdipaik pakub kontserdikorraldajale, muusikakollektiivile ja esitajale avalikuks kontserdiks vajalikke tugiteenuseid;
  5) taotleja, kes tegutseb näituseasutuse või näitusepaigana, mis korraldab põhitegevusena regulaarse programmi alusel kunstinäitusi, millest on avalikkust teavitatud ning mis on olnud avalikkusele kättesaadav;
  6) taotleja, kes korraldab vähemalt 2018. aastast regulaarseid arhitektuuri-, disaini-, etenduskunstide, filmi-, kunsti- või kirjandusfestivale, millest on avalikkust teavitatud ning mis on olnud avalikkusele kättesaadav ning mille välisosalejate ja/või väliskülastajate osakaal ühe festivali kohta on vähemalt 20%;
  7) kauplus, mis on spetsialiseerunud kunstitarvete, nootide või kunsti-, muusika- või teatrialase kirjanduse müügile, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle vastava valdkonna trükised või kunstitarbed moodustavad tema tootevalikust enamuse; kauplus, kelle tootevalikust enamuse moodustab aime- või ilukirjandus, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle 2019. aasta käive ei ületanud 700 000 eurot; kauplus, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal, kes on spetsialiseerunud käesoleva paragrahvi punktis 8 nimetatud taotleja toodete müügile ning kelle 2019. aasta käive ei ületanud 800 000 eurot; kunstiteoseid vahendav kauplus või galerii, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle müüdavatest teostest moodustab enamuse Eesti Kunstnike Liitu kuuluvate autorite originaallooming;
  8) taotleja, kes tiražeerib müügi eesmärgil materjalipõhise disaini originaalteoseid, mis on ettevõtte omanike hulka kuuluva autori enda intellektuaalse loomingu tulemus autoriõiguse seaduse tähenduses, kelle 2019. aasta käive ületas 18 000 eurot ning kes on tegutsenud taotluse esitamise hetkeks vähemalt kolm viimast aastat;
  9) rahvamaja, kes korraldab avalikke rahvakultuurisündmusi või kes tegutseb rahvakultuurisündmuse korralduspaigana;
  10) käsitöökeskus, kes kasutab traditsioonilisi käsitöötehnikaid ning kohalikke materjale ning omab õigust kasutada Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt välja antavat "Tunnustatud Eesti Käsitöö" märgist või omab õigust kasutada logo "Eesti käsitöö";
  11) raamatukogu, kes vastab rahvaraamatukogu seaduse §-s 2 ja §-s 3 lõike 1 toodud kirjeldusele ning asub omavalitsusüksuse kõige olulisemas tõmbekeskuses;
  12) filmitootja, kelle põhitegevusala äriregistris on filmide tootmine ning kes on vähemalt ühe täispika mängu-, dokumentaal- või animafilmi peatootja või on saanud ajavahemikul 1. jaanuar 2018 kuni 11. märts 2021 Eesti Filmi Instituudilt või Eesti Kultuurkapitalilt vähemalt ühele filmile arendus-, tootmis- või tootjale antud levitoetust või tema 2019. aasta müügitulu on vähemalt 1 miljon eurot;
  13) kino, kes korraldab regulaarselt avalikke filmiseansse, millest teavitab avalikkust ning millele müüb pileteid, ning haldab rentniku või omanikuna filmide näitamiseks sobilikke siseruume, mis on varustatud DCP esitamist võimaldava digitaalse kino tehnoloogiaga;
  14) taotleja, kes tegutseb põhitegevusena tugiteenuse pakkujana etendusasustusele, kontserdikorraldajale, muusikakollektiivile, esitajale, filmitootjale ja/või kunstinäituste korraldajale, ning tema põhitegevusala äriregistri järgi ei ole muu hulgas üks järgmistest teenusest: majutus, reklaamiagentuur, üritusturundus;
  15) kirjastaja, kelle põhitegevus on raamatute kirjastamine ja kes andis välja 2020. aastal kuus või enam raamatut;
  16) loomemajanduse arenduskeskus, välja arvatud loomeliidud loovisikute ja loomeliitude seaduse mõistes, kes on ühes või mitmes kultuuri- või loomevaldkonnas üleriigiliselt või piirkondlikult tegutsev tugistruktuur, mille põhitegevuseks on valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide arengupotentsiaali toetamine, ettevõtlus- ja ekspordivõimekuse tugevdamine, innovatsiooni, koostöö ja rahvusvahelistumise soodustamine ning kultuuri- ja loomevaldkondade sidustamine teiste elu- ja majandusvaldkondadega.

  (3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) tema tegevus on oluliselt mõjutatud COVID-19 puhangust ning täielikult peatunud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi piirangud) tõttu;
  2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus;
  3) tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks ajatatud;
  4) tal ei ole majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
  5) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata.

§ 5.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluses kirjeldatud tegevus peab panustama käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse §-s 9 nimetatud summa piiridesse ning tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele.

  (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) üldandmed taotleja kohta;
  2) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuetele ja kirjeldus käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 1 toodud nõudele vastamise kohta;
  3) teave, kui taotleja on taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal mitmest COVID-19 toetusmeetmest;
  4) ümberkorralduse vajaduse põhjendus, tegevuste kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, ümberkorralduse mõju taotleja sissetulekutele ja püsikuludele, ümberkorraldusest mõjutatud kasusaajate arv, ülevaade meeskonnast ja koostööpartneritest, eelarve tegevuste lõikes, tegevuste üldmaksumus, taotletava toetuse summa;
  5) vabas vormis ülevaade olulisematest tegevustest ja koostööpartneritest 2019. aastal, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud kultuurikorraldaja;
  6) vabas vormis ülevaade kultuuripärandialasest kogumis-, säilitus-, uurimis- ja vahendustegevusest hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel viimase aasta jooksul, kui taotlejaks on muuseum, kes ei ole liitunud muuseumide infosüsteemiga MuIS ja/või kes ei ole saanud viimase kolme aasta jooksul toetuse andjalt tegevustoetust;
  7) nimekiri korraldatud festivalidest viimasel kolmel aastal, igal festivalil osalejate ja/või külastajate arv ning välisosalejate ja/või väliskülastajate arv, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 6 nimetatud kultuurikorraldaja;
  8) informatsioon kaupluse asukoha kohta ning väljavõte kaubanimestikust või muust dokumendist, mis kinnitaks nõutud osakaalu kaubavalikus, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 7 nimetatud kultuurikorraldaja;
  9) informatsioon ettevõtte omanike kohta, kui see ei kajastu äriregistris ning vabas vormis ülevaade olulisematest tegevustest ja originaalteostest materjalipõhise disaini alal 2019. aastal, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 8 nimetatud kultuurikorraldaja;
  10) taotleja kinnitus, et taotleja asub omavalitsusüksuse kõige olulisemas tõmbekeskuses, et omavalitsusüksuses loodav teenus ja/või toode puudub ja tagatakse loodava teenuse ja/või toote halduskulude katmine, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 11 nimetatud kultuurikorraldaja;
  11) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2020. a seisuga, kui majandusaasta aruande esitamiseks sätestatud tähtaeg ei ole saabunud ning taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 12 nimetatud kultuurikorraldaja;
  12) kasusaajate nimekiri, kellele taotleja osutab tugiteenust, ning vastava teenuse kirjeldus, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 14 nimetatud kultuurikorraldaja;
  13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

  (3) Taotleja, kes taotles toetust käesoleva määruse § 1 lõikes 6 nimetatud Kultuuriministeeriumi toetusmeetmest, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5, 6, 8, 9 ja 11 nimetatud andmeid ja dokumente esitama ei pea.

§ 6.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.

  (2) Taotluse esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

  (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist.

  (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

  (6) Iga taotleja saab esitada taotlusvooru ühe taotluse.

3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik ja otseselt seotud teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamisega, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas
  1) on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
  2) on tõendatud algdokumendiga;
  3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 18 punktiga 3;
  4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

  (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste käigus.

  (3) Mitteabikõlblik kulu on
  1) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
  2) kulu, mis on seotud teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamisega, kuid ei ole seotud vajadusega ennetada COVID-19 haiguse levikut ja/või tegutseda piirangute tingimustes;
  3) kulu, mis tehakse ühekordselt kasutatava vahendi soetamiseks;
  4) kulu, mis tehakse vahendi soetamiseks, mida ei saa pikemaajaliselt korduvkasutada;
  5) analüüsi, uuringu jms kulu, kui sellele ei järgne teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli rakendamist;
  6) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teisest meetmetest või kindlustuslepingu alusel;
  7) kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi;
  8) rahatrahv ja rahaline karistus;
  9) sularahas tasutud kulu;
  10) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu.

§ 8.   Tegevuste abikõlblikkuse periood

  (1) Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast, kuid ei või olla pikem kui 31. detsember 2021.

  (2) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse taotlejat e-keskkonna kaudu.

§ 9.   Toetuse suurus

  Taotletava toetuse minimaalne summa on 1000 eurot ja maksimaalne summa on 200 000 eurot taotleja kohta.

4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 10.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

  (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 1 lõigetes 3, 5 või 6 ning § 3 lõigetes 4 või 5 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

  (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

  (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.

§ 11.   Taotluse hindamine

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon.

  (2) Hindamiskomisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

  (3) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
  1) piirangute mõju ulatus kultuurikorraldaja tegevusele;
  2) ümberkorralduse läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus ja mõju kultuurikorraldaja pikaajalisele elujõulisusele;
  3) eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus, kuluartiklite põhjendatus;
  4) kultuurikorraldaja senine kogemus ja haldusvõimekus ning suutlikkus tegevusi ellu viia.

  (4) Hindamine viiakse läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on koostatud lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest ning avalikustatud toetuse anda veebilehel hiljemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

  (5) Hindamiskomisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

  (6) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

  (7) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 12.   Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele.

  (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole kooskõlas käesoleva määruse § 3 lõigetega 4 või 5, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

  (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast.

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
  1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud tingimustele või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
  2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
  3) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
  4) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;
  5) toetuse suurus on väiksem kui 1000 eurot;
  6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;
  7) kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta;
  8) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.

  (7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 13.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

  (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 14.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
  2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
  3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
  4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 15.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

  (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 16.   Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi.

  (2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.

  (3) Aruanne peab sisaldama
  1) toimunud ümberkorralduse lühikokkuvõtet, sealhulgas saavutatud tulemuste kirjeldust ja ümberkorralduse läbiviimise mõju toetuse saaja pikaajalisele elujõulisusele;
  2) informatsiooni taotluses esitatud eelarve täitmise, sealhulgas ümberkorralduste tegelike kulude kohta.

  (4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

  (5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.

  (6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk Toetuse tagasinõudmine

§ 17.   Toetuse tagasinõudmine

  (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
  1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
  2) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
  3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
  4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
  5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
  8) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
  9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

  (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti.

  (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.

8. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 18.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas
  1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
  2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
  3) järgib teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teostab tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
  4) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
  5) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti riigiabina või vähese tähtsusega abina;
  6) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
  7) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;
  8) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;
  9) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
  10) tagastab toetuse kasutamata jäägi;
  11) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude.

§ 19.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus
  1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
  2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
  3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 20.   Toetuse andja kohustused

  Toetuse andja on kohustatud
  1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
  2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
  3) kandma riigiabi või vähese tähtsusega abi saajate andmete riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
  4) kontrollima tegevuste elluviimist;
  5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
  6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 21.   Toetuse andja õigused

  Toetuse andjal on õigus
  1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
  2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust;
  5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel;
  6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;
  7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;
  8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 17 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus.