Logi sisse ☰ | Täna jõustunud aktid
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/267, 16. veebruar 2021, milles sätestatakse COVID-19 kriisi jätkumisega seoses ajutised erimeetmed, mis käsitlevad teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamist või pikendamist, korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamist teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades ning määruses (EL) 2020/698 osutatud teatavate ajavahemike pikendamist (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 ja artikli 100 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1) pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2) ning arvestades järgmist:
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Reguleerimisese Käesolevas määruses sätestatakse ajutised erimeetmed, mida kohaldatakse teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamise ja kehtivuse pikendamise ning korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamise suhtes erakorraliste asjaolude tõttu, mille COVID-19 kriisi jätkumine on maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi ning meresõidu turvalisuse valdkonnas põhjustanud, ning pikendatakse määruses (EL) 2020/698 osutatud teatavaid ajavahemikke. Artikkel 2 Direktiivis2003/59/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata direktiivi 2003/59/EÜ artikli 8 lõigetest 2 ja 3, pikenevad või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra kõik tähtajad, mis on ette nähtud kutseoskuse tunnistuse omanikele jätkuõppe läbimiseks ning mis nimetatud sätete kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. Kutseoskuse tunnistused jäävad vastavalt kehtima. 2. Tähtajad, mis on ette nähtud kutseoskuse tunnistuse omanikele jätkuõppe läbimiseks ning mis määruse (EL) 2020/698 artiklit 2 kohaldades oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, pikenevad või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra või kuni 1. juulini 2021, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kutseoskuse tunnistused jäävad vastavalt kehtima. 3. Direktiivi 2006/126/EÜ I lisas esitatud sellise liidu ühtlustatud koodi „95“ märke kehtivus, mille pädevad asutused on teinud direktiivi 2003/59/EÜ artikli 10 lõikes 1 osutatud juhiloale või juhi kutsetunnistusele sama artikli lõikes 1 osutatud kutsetunnistuse alusel, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra alates igale sellisele juhiloale või juhi kutsetunnistusele märgitud kuupäevast. 4. Direktiivi 2006/126/EÜ I lisas esitatud sellise liidu ühtlustatud koodi „95“ märke kehtivus, mille pädevad asutused on teinud direktiivi 2003/59/EÜ artikli 10 lõikes 1 osutatud juhiloale või juhi kutsetunnistusele sama artikli lõikes 1 osutatud kutseoskuse tunnistuse alusel ning mis määruse (EL) 2020/698 artiklit 2 kohaldades oleks lõppenud või lõpeks ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, pikeneb või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra või kuni 1. juulini 2021, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. 5. Direktiivi 2003/59/EÜ II lisas osutatud juhi kutsetunnistuse kehtivus, mis oleks lõppenud või lõpeks ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra alates igale sellisele kutsetunnistusele märgitud kehtivuse lõppemise kuupäevast. 6. Direktiivi 2003/59/EÜ II lisas osutatud juhi kutsetunnistuste kehtivus, mis määruse (EL) 2020/698 artiklit 2 kohaldades oleks lõppenud või lõpeks ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, pikeneb või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra või kuni 1. juulini 2021, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. 7. Kui liikmesriik leiab, et jätkuõppe läbimine või seda tõendava tunnistuse väljaandmine, liidu ühtlustatud koodi „95“ märkimine või juhi kutsetunnistuste uuendamine on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1, 3 ja 5, nagu on asjakohane, sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 või lõigetes 1, 3 ja 5, nagu on asjakohane, sätestatud kümnekuulisi ajavahemikke või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 8. Kui komisjon leiab lõike 7 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul jätkuõppe läbimine või seda tõendava tunnistuse väljaandmine, liidu ühtlustatud koodi „95“ märkimine või juhi kutsetunnistuste uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 9. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 jätkuõppe läbiviimise või seda tõendava tunnistuse väljaandmise, liidu ühtlustatud koodi „95“ märkimise või juhi kutsetunnistuste uuendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib ta otsustada lõiget 1, 2, 3, 4, 5 või 6 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõiget 1, 2, 3, 4, 5 või 6, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõikes 1, 2, 3, 4, 5 või 6 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 3 Direktiivis 2006/126/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata direktiivi 2006/126/EÜ artiklist 7 ja I lisa punkti 3 alapunktist d, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra alates juhiloal märgitud kuupäevast selliste juhilubade kehtivus, mis osutatud sätete kohaselt oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 2. Direktiivi 2006/126/EÜ artiklis 7 ja nimetatud direktiivi I lisa punkti 3 alapunktis d osutatud juhiloa kehtivus, mis määruse (EL) 2020/698 artiklit 3 kohaldades oleks lõppenud või lõpeks ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, pikeneb või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra või kuni 1. juulini 2021, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. 3. Kui liikmesriik leiab, et juhilubade uuendamine on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõikes 1 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 või kümnekuulist ajavahemikku või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada lõikes 1 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul juhilubade uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 5. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 juhilubade uuendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib ta otsustada lõiget 1 või 2 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõiget 1 või 2, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõikes 1 või 2 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 4 Määruses (EL) nr 165/2014 sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata määruse (EL) nr 165/2014 artiklist 23, tuleb nimetatud artikli lõikes 1 sätestatud sõidumeerikute regulaarne kontroll, mis oleks vastavalt nimetatud lõikele tulnud või tuleks teha ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, teha hiljemalt kümne kuu jooksul pärast kuupäeva, mil see oleks tulnud teha nimetatud artikli kohaselt. 2. Kui juht taotleb juhikaardi pikendamist vastavalt kõnealuse artikli lõikele 1 ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, väljastavad liikmesriigi pädevad asutused uue juhikaardi hiljemalt kahe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist, olenemata määruse (EL) nr 165/2014 artiklist 28. Kuni kaarte väljastavad asutused on väljastanud juhile uue juhikaardi, kohaldatakse juhi suhtes kõnealuse määruse artikli 35 lõiget 2 mutatis mutandis, kui juht suudab tõendada, et taotlus juhikaardi pikendamiseks esitati vastavalt nimetatud määruse artikli 28 lõikele 1. 3. Kui juht taotleb juhikaardi asendamist vastavalt kõnealuse artikli lõikele 4 ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, väljastavad liikmesriikide pädevad asutused asenduskaardi hiljemalt kahe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist, olenemata määruse (EL) nr 165/2014 artikli 29 lõikest 4. Olenemata määruse (EL) nr 165/2014 artikli 29 lõikest 5 võib juht jätkata juhtimist, kuni juhikaarte väljastav asutus on väljastanud juhile asenduskaardi, kui ta suudab tõendada, et on tagastanud juhikaardi kahjustatuse või kasutamisel tekkinud tõrke tõttu pädevale asutusele ja on taotlenud selle asendamist. 4. Kui liikmesriik leiab, et määrusega (EL) nr 165/2014 nõutud sõidumeerikute regulaarne kontroll, juhikaartide pikendamine või asendamine on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1, 2 ja 3, nagu on asjakohane, sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, kümnekuulist ajavahemikku või uue juhikaardi väljastamiseks kohaldatavaid tähtaegu, või nende mis tahes kombinatsioone. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 5. Kui komisjon leiab lõike 4 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul sõidumeerikute regulaarne kontroll, juhikaartide uuendamine või asendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 6. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 sõidumeerikute regulaarse kontrolli, juhikaartide pikendamise või asendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib ta otsustada lõikeid 1, 2 ja 3 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõikeid 1, 2 ja 3, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 5 Direktiivis2014/45/EL sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata direktiivi 2014/45/EL artikli 5 lõikest 1 ja artikli 10 lõikest 1 ning II lisa punktist 8, pikenevad või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra selliste tehnoülevaatuste tähtajad, mis oleks tulnud või tuleks nimetatud sätete kohaselt teha ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 2. Olenemata direktiivi 2014/45/EL artiklist 8 ja II lisa punktist 8, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra selliste tehnoülevaatuse kontrollkaartide kehtivus, mis kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 3. Kui liikmesriik leiab, et tehnoülevaatuse tegemine või ülevaatustõendi väljastamine on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2, nagu on asjakohane, sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 või kümnekuulist ajavahemikku või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul tehnoülevaatuse tegemine või ülevaatustõendi väljastamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 5. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 tehnoülevaatuste tegemise või ülevaatustõendite väljastamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib liikmesriik alles pärast komisjoni teavitamist otsustada lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõikeid 1 ja 2, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 6 Määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõike 1 punktidest b ja c, ei või pädeva asutuse poolt artikli 13 lõike 1 punktide b ja c alusel määratud tähtajad olla pikemad kui 12 kuud juhul, kui pädev asutus teeb kindlaks, et autoveo-ettevõtja ei vasta ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 kõnealuse määruse artikli 5 punktides b ja c sätestatud nõuetele, mis on seotud tema käsutuses või tema kasutuses oleva sõiduki või sõidukitega, või tuvastab määruse artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud ning seda eelarveaastat puudutavate raamatupidamise aastaaruannete või tõendite alusel, mis hõlmab kas tervikuna või osaliselt ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, et veoettevõtja ei täida kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud finantssuutlikkuse nõuet. 2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõike 1 punktidest b ja c, võib pädev asutus juhul, kui ta on teinud kindlaks, et veoettevõtja ei täida ajavahemikul 28. maist 2020 kuni 23. veebruarini 2021 määruse artikli 5 punktides b ja c sätestatud nõudeid, mis on seotud autoveo-ettevõtja käsutuses või tema kasutuses oleva sõiduki või sõidukitega, või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud finantssuutlikkuse nõuet, ja on veoettevõtjale kehtestanud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, võib pädev asutus seda tähtaega pikendada, tingimusel et see ei ole 23. veebruariks 2021 möödunud. Selliselt pikendatud tähtaeg ei või olla pikem kui 12 kuud. Artikkel 7 Määruses (EÜ) nr 1072/2009 sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikest 2, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra selliste ühenduse tegevuslubade kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. Kinnitatud ärakirjad jäävad vastavalt kehtima. 2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 5 lõikest 7, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra selliste juhitunnistuste kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 3. Kui liikmesriik leiab, et ühenduse tegevusloa või juhitunnistuse pikendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu pärast 30. juunit 2021 liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2, nagu on asjakohane, sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 või kümnekuulist ajavahemikku või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul ühenduse tegevuslubade või juhitunnistuste uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 5. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 ühenduse tegevuslubade või juhitunnistuste uuendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib ta otsustada lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõikeid 1 ja 2, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 8 Määruses (EÜ) nr 1073/2009 sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 4 lõikest 4, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra selliste ühenduse tegevuslubade kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. Tõestatud koopiad jäävad vastavalt kehtima. 2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 8 lõikest 3, teeb lube väljastav asutus otsused vedajate poolt ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 esitatud liiniveo loa taotluste kohta kuue kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast. Olenemata määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 8 lõikest 2 teatavad nende liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõusolekut on taotluse kohta nimetatud artikli lõike 1 kohaselt küsitud, lube väljastavale asutusele oma otsusest taotluse kohta kolme kuu jooksul. Kui lube väljastav asutus ei ole vastust kolme kuu jooksul saanud, loetakse, et asutus, kelle poole pöörduti, on oma nõusoleku andnud ja lube väljastav asutus võib loa väljastada. 3. Kui liikmesriik leiab, et ühenduse tegevuslubade uuendamine on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõikes 1 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 või kümnekuulist ajavahemikku või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada lõikes 1 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul ühenduse lubade uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 5. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 ühenduse tegevuslubade uuendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib ta otsustada lõiget 1 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõiget 1, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõikes 1 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 9 Direktiivis (EL) 2016/798 sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikest 13, pikenevad või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra sellised ühtsete ohutustunnistuste uuendamise tähtajad, mis oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. Asjaomane ühtne ohutustunnistus jääb vastavalt kehtima. 2. Olenemata direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 lõikest 2, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra selliste ohutuslubade kehtivus, mis osutatud sätte kohaselt oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 3. Kui liikmesriik leiab, et direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 8 kohaselt välja antud ühtsete ohutustunnistuste uuendamine või ohutuslubade kehtivusaja pikendamine on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2, nagu on asjakohane, sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 või lõigetes 1 ja 2 sätestatud kümnekuulist ajavahemikku või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul ühtsete ohutustunnistuste uuendamine või ohutuslubade kehtivusaja pikendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 5. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 8 kohaselt välja antud ühtsete ohutustunnistuste uuendamise või ohutuslubade kehtivusaja pikendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib ta otsustada käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõikeid 1 ja 2, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 10 Direktiivis2004/49/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõikest 5, pikenevad või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra sellised ohutustunnistuste uuendamise tähtajad, mis oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. Asjaomased ohutustunnistused jäävad vastavalt kehtima. 2. Olenemata direktiivi 2004/49/EÜ artikli 11 lõikest 2, pikenevad või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra sellised ohutuslubade uuendamise tähtajad, mis oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. Asjaomane ohutusluba jääb vastavalt kehtima. 3. Kui liikmesriik leiab, et ohutustunnistuste või ohutuslubade uuendamine on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2, nagu on asjakohane, sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 või lõigetes 1 ja 2 sätestatud kümnekuulisi ajavahemikke või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul ohutustunnistuste või ohutuslubade uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 5. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 ohutustunnistuste või ohutuslubade uuendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib ta otsustada lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõikeid 1 ja 2, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 11 Direktiivis2007/59/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata direktiivi 2007/59/EÜ artikli 14 lõikest 5, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra alates loa kehtivusaja lõppemisest selliste vedurijuhilubade kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotavad kehtivuse ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 2. Olenemata direktiivi 2007/59/EÜ artiklist 16 ning II ja VII lisast, pikenevad või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra kõik sellised perioodilise kontrolli tegemise tähtajad, mis osutatud sätete kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. Nimetatud direktiivi artiklis 14 osutatud vedurijuhiload ja artiklis 15 osutatud sertifikaadid jäävad vastavalt kehtima. 3. Kui liikmesriik leiab, et vedurijuhilubade uuendamine või perioodiliste kontrollide tegemine on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2, nagu on asjakohane, sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 või lõigetes 1 ja 2 sätestatud kümnekuulist ajavahemikku või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul vedurijuhilubade uuendamine või perioodiliste kontrollide tegemine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 5. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 litsentside uuendamise või korraliste kontrollide tegemise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib ta otsustada lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõikeid 1 ja 2, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 12 Direktiivis2012/34/EL sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Kui tegevusluba väljaandev asutus on näinud ette korrapärase läbivaatamise, siis olenemata direktiivi 2012/34/EL artikli 23 lõikest 2 pikenevad või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra kõik sellised korrapärase läbivaatamise tähtajad, mis kõnealuste sätete kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 2. Olenemata direktiivi 2012/34/EL artikli 24 lõikest 3, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra alates igale ajutisele loale märgitud kehtivusaja lõppemisest selliste ajutiste tegevuslubade kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 3. Olenemata direktiivi 2012/34/EL artikli 25 lõikest 2, teeb tegevusluba väljaandev asutus otsuse loataotluste kohta, mis on esitatud ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, hiljemalt kümne kuu jooksul pärast kogu asjakohase teabe, eelkõige nimetatud direktiivi III lisas osutatud andmete esitamist. 4. Kui liikmesriik leiab, et korrapärase läbivaatamise tegemine või tegevusloa peatamise lõpetamine või uue tegevusloa väljaandmine juhul, kui tegevusluba on varem tunnistatud kehtetuks, on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2, nagu on asjakohane, sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 või kümnekuulist ajavahemikku või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 5. Kui komisjon leiab lõike 4 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul tegevusloa peatamise lõpetamine või uue tegevusloa väljaandmine juhul, kui tegevusluba on varem tunnistatud kehtetuks, on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 6. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 regulaarse läbivaatamise tegemise või tegevusloa peatamise lõpetamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib ta otsustada lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõikeid 1 ja 2, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 13 Raudteeveo-ettevõtjate tegevuslubade käsitlemine direktiivi2012/34/EL alusel finantssuutlikkuse nõude mittetäitmise korral Olenemata direktiivi 2012/34/EL artikli 24 lõikest 1, kui tegevusluba väljaandev asutus leiab kõnealuses sättes osutatud ja ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 tehtud kontrolli põhjal, et raudteeveo-ettevõtja ei täida enam nimetatud direktiivi artiklis 20 osutatud finantssuutlikkuse nõuet, võib ta enne 30. juunit 2021 otsustada asjaomase raudteeveo-ettevõtja tegevusluba mitte peatada või kehtetuks tunnistada, tingimusel et turvalisus ei ole ohustatud ning tingimusel, et järgneva seitsme kuu jooksul on raudteeveo-ettevõtja piisav finantsiline ümberkujundamine reaalselt võimalik. Artikkel 14 Direktiivis 96/50/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata direktiivi 96/50/EÜ artikli 6 lõikest 2 pikenevad või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra sellised arstliku läbivaatuse tähtajad, mis osutatud sätte kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. Selle isiku laevajuhitunnistus, kes on kohustatud läbima arstliku läbivaatuse vastavalt nimetatud direktiivi artikli 6 lõikele 2, jääb vastavalt kehtima. 2. Kui liikmesriik leiab, et arstliku läbivaatuse läbimine on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõikes 1 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 või lõikes 1 sätestatud kümnekuulist ajavahemikku või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 3. Kui komisjon leiab lõike 2 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada lõikes 1 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul arstliku läbivaatuse tegemine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu ning mis ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 4. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 ühenduse tegevuslubade või juhitunnistuste uuendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid raskuste leevendamiseks, võib ta alles pärast komisjoni teavitamist otsustada lõiget 1 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõiget 1, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõikes 1 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 15 Direktiivis (EL) 2016/1629 sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata direktiivi (EL) 2016/1629 artiklist 10, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra selliste liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 2. Olenemata direktiivi (EL) 2016/1629 artiklist 28, pikeneb või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra selliste dokumentide kehtivus, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse ja mille liikmesriikide pädevad asutused on direktiivi 2006/87/EÜ alusel välja andnud enne 6. oktoobrit 2018 ning mis osutatud sätte kohaselt oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 3. Kui liikmesriik leiab, et liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse või lõikes 2 osutatud dokumentide uuendamine on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2, nagu on asjakohane, sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 või lõigetes 1 ja 2 sätestatud kümnekuulisi ajavahemikke või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et kõnealuses lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, kui see on iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste või lõikes 2 osutatud dokumentide uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatuks ning mis mingil juhul ei tohi olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 5. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse või lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentide uuendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid raskuste leevendamiseks, võib ta alles pärast komisjoni teavitamist otsustada lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõikeid 1 ja 2, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis. Artikkel 16 Määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 3 lõikest 6, pikenevad või loetakse pikendatuks kuni 30. septembrini 2021 sadamarajatise turvalisuse perioodilise ülevaatuse tähtajad, mis osutatud sätte kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 2. Olenemata määruse (EÜ) nr 725/2004 III lisa B osa punktidest 13.7 ja 18.6, pikenevad või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra, kuid mitte kauem kui 30. septembrini 2021, kõik sellised 18-kuulised tähtajad eri tüüpi õppuste läbiviimiseks, mis nende sätete kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 3. Kui liikmesriik leiab, et määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 3 lõikes 6 osutatud sadamarajatise turvalisuse hindamine või määruse (EÜ) nr 725/2004 III lisa B osa punktides 13.7 ja 18.6 osutatud eri tüüpi õppuste läbiviimine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu pärast 30. juunit 2021 liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2, nagu on asjakohane, sätestatud ajavahemike ja tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, vastavalt käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu või kümnekuulist ajavahemikku või nende mis tahes kombinatsiooni. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajavahemikke ja tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul sadamarajatise turvalisuse hindamine või eri tüüpi õppuste läbiviimine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 5. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 3 lõikes 6 osutatud sadamarajatise turvalisuse hindamise või määruse (EÜ) nr 725/2004 III lisa B osa punktides 13.7 ja 18.6 osutatud eri liiki õppuste läbiviimise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib ta otsustada käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Artikkel 17 Direktiivis2005/65/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine 1. Olenemata direktiivi 2005/65/EÜ artiklist 10, pikenevad või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra, kuid mitte kauem kui 30. septembrini 2021, kõik sellised sadamate turvalisuse hindamiste ja sadamate turvalisuse plaanide läbivaatamise tähtajad, mis nimetatud artikli kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 2. Olenemata direktiivi 2005/65/EÜ artikli 7 lõikest 7 ja III lisast, pikenevad või loetakse pikendatuks kümne kuu võrra, kuid mitte kauem kui 30. septembrini 2021, kõik sellised 18-kuulised tähtajad õppuste läbiviimiseks, mis osutatud lisa kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021. 3. Kui liikmesriik leiab, et sadama turvalisuse hindamiste või sadama turvalisuse plaanide läbivaatamine või õppuste läbiviimine on tõenäoliselt pärast 30. juunit 2021 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID-19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2, nagu on asjakohane, sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021, lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu või kümnekuulisi ajavahemikke või nende mis tahes kombinatsioone. Taotlus tuleb esitada komisjonile 31. maiks 2021. 4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud ning et taotletud pikendamine ei põhjusta ebaproportsionaalset riski transpordi ohutuses ja turvalisuses, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajavahemikke ja tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul sadama turvalisuse hindamiste või sadamate turvalisuse plaanide läbivaatamine või õppuste läbiviimine võib jääda praktiliselt võimatuks ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas. 5. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 kriisi jätkumisest tulenevate erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 sadama turvalisuse hindamiste või sadama turvalisuse plaanide läbivaatamise või õppuste läbiviimise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riiklikke meetmeid tekkinud raskuste leevendamiseks, võib ta otsustada lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest 3. märtsiks 2021. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise. Artikkel 18 Määruse (EL) 2020/698 alusel vastu võetud otsused Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigusi, mis tulenevad komisjoni otsustest, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EL) 2020/698 artikli 2 lõikele 6, artikli 3 lõikele 3, artikli 4 lõikele 5, artikli 11 lõikele 4, artikli 16 lõikele 6 ja artikli 17 lõikele 5, ulatuses, milles need otsused reguleerivad sisu ja asjaomaste tähtaegade osas samu juhtumeid nagu käesolev määrus ja näevad ette käesolevas määruses sätestatust pikemaid tähtaegu. Kui need otsused reguleerivad sisu ja asjaomaste tähtaegade osas samu juhtumeid nagu käesolev määrus ega näe ette käesolevas määruses sätestatust pikemaid tähtaegu, kohaldatakse käesolevat määrust. Artikkel 19 Jõustumine ja kohaldamine Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 6. märtsist 2021. Artikli 2 lõiget 9, artikli 3 lõiget 5, artikli 4 lõiget 6, artikli 5 lõiget 5, artikli 7 lõiget 5, artikli 8 lõiget 5, artikli 9 lõiget 5, artikli 10 lõiget 5, artikli 11 lõiget 5, artikli 12 lõiget 6, artikli 14 lõiget 4, artikli 15 lõiget 5, artikli 16 lõiget 5 ja artikli 17 lõiget 5 kohaldatakse alates 23. veebruarist 2021. Käesoleva artikli esimene, teine ja kolmas lõik ei mõjuta artiklites 2–18 sätestatud tagasiulatuva jõu kohaldamist. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 16. veebruar 2021 Euroopa Parlamendi nimel president D. M. SASSOLI Nõukogu nimel eesistuja A. P. ZACARIAS (1) 27. jaanuari 2021. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (2) Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2021 aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. veebruari 2021. aasta otsus. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/698, milles sätestatakse seoses COVID-19 puhanguga ajutised erimeetmed teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamise või pikendamise ning korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamise kohta teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades (ELT L 165, 27.5.2020, lk 10). (4) Komisjoni 25. augusti 2020. aasta otsus (EL) 2020/1236, millega lubatakse Madalmaadel pikendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/698 artiklites 2 ja 3 sätestatud teatavaid tähtaegu (ELT L 282, 31.8.2020, lk 19). Komisjoni 26. augusti 2020. aasta otsus (EL) 2020/1235, millega lubatakse Kreekal pikendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/698 artiklis 4 sätestatud teatavaid tähtaegu (ELT L 282, 31.8.2020, lk 17). Komisjoni 20. augusti 2020. aasta otsus (EL) 2020/1219, millega lubatakse Itaalial pikendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/698 artiklis 2 sätestatud teatavaid tähtaegu (ELT L 277, 26.8.2020, lk 16). Komisjoni 21. augusti 2020. aasta otsus (EL) 2020/1240, millega lubatakse Bulgaarial pikendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/698 artiklis 3 sätestatud tähtaega (ELT L 284, 1.9.2020, lk 7). Komisjoni 31. augusti 2020. aasta otsus (EL) 2020/1282, millega lubatakse Prantsusmaal pikendada teatavaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/698 artiklites 11, 16 ja 17 sätestatud tähtaegu (ELT L 301, 15.9.2020, lk 9). Komisjoni 25. augusti 2020. aasta otsus (EL) 2020/1237, millega lubatakse Ühendkuningriigil pikendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/698 artiklites 3 ja 11 sätestatud teatavaid tähtaegu (ELT L 282, 31.8.2020, lk 22). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009,lk 51). (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102). (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/700, millega muudetakse direktiive (EL) 2016/797 ja (EL) 2016/798 ülevõtmisperioodi pikendamise osas (ELT L 165, 27.5.2020, lk 27). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44). (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51). (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32). (19) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/50/EÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 31). (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1629, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ (ELT L 252, 16.9.2016, lk 118). (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (ELT L 389, 30.12.2006, lk 1). (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6). (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28). |