ID-kaart

Täna jõustunud aktid

Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus
Riigikogu 10.06.2020 seadus; jõustumiskuupäev 30.06.2020

redaktsioon 30.06.2020 [RT I, 20.06.2020, 1]

Välja kuulutanud
Vabariigi President
17.06.2020 otsus nr 595

Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus

Vastu võetud 10.06.2020

§ 1.  Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.";

2) paragrahvi 15 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab kinnistusosakonna kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.";

4) paragrahvi 16 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab registriosakonna kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.";

6) paragrahvi 161 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab maksekäsuosakonna kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.";

7) paragrahvi 191 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.";

8) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

"(32) Ringkonnakohtute esimehed otsustavad kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud korras ning maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise §-s 452 sätestatud korras.";

9) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

"§ 301. Riigikohtu direktor

(1) Riigikohtu direktor:
1) korraldab Riigikohtu asjaajamist ja Riigikohtu vara kasutamist;
2) vastutab Riigikohtu raamatupidamise korralduse eest;
3) juhib ja korraldab õigusemõistmist teenindavate struktuuriüksuste ja teenistujate tööd;
4) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujaid, keda Riigikohtu kodukorra järgi ei nimeta ametisse Riigikohtu esimees;
5) täidab muid Riigikohtu kodukorraga määratud ülesandeid.

(2) Riigikohtu direktoril peab olema kõrgharidus. Direktori nimetab ametisse Riigikohtu esimees avaliku konkursi alusel viieks aastaks.

(3) Riigikohtu direktori võib Riigikohtu esimees enne tähtaja lõppemist lisaks muudele avaliku teenistuse seaduses nimetatud alustele teenistusest vabastada ka Riigikohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu. Kui Riigikohtu direktor vabastatakse teenistusest käesolevas lõikes kehtestatud alusel, makstakse talle hüvitisena põhipalka ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.";

10) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

"Kohtuniku üle, kes lahendab käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud korras teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja, on §-s 452 sätestatud korras ajutiselt kaasatud halduskohtu koosseisu või viibib §-s 583 sätestatud korras menetluslähetuses, teostab järelevalvet selle kohtu esimees, kus kohtunik alaliselt töötab.";

11) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:

"§ 451. Kohtuasja suunamine lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust muutmata

(1) Maa- või halduskohtu esimehe taotlusel võivad ringkonnakohtute esimehed oma ühise otsusega suunata üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks, eelkõige kui on ilmne, et kohtus, mille esimees taotluse esitas, ei ole õigusemõistmise korrakohast toimimist võimalik tagada käesoleva seaduse § 45 lõikes 11 sätestatud meetmetega. Maakohtust on lubatud kohtuasja suunata ainult teise maakohtusse ja halduskohtust ainult halduskohtusse. Teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasjade jaotamine toimub vastavalt teise kohtu tööjaotusplaanile, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest.

(2) Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise tulemusel ei muutu. Kui teise kohtu kohtunik menetleb teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja alluvusjärgse kohtu nimel väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Kohtute haldamise nõukoda võib kehtestada kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.";

12) seadust täiendatakse §-ga 452 järgmises sõnastuses:

"§ 452. Maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutine kaasamine halduskohtu koosseisu

(1) Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 154 lõike 4 või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 366 lõike 4 kohaselt laekunud teabe alusel võivad ringkonnakohtute esimehed ühise otsusega saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks.

(2) Kui halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik menetleb kohtuasja väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Kohtute haldamise nõukoda võib kehtestada maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.";

13) seadust täiendatakse §-ga 583 järgmises sõnastuses:

"§ 583. Kohtuniku menetluslähetus

(1) Kohtu esimees võib lähetada kohtuniku tema nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik korrakohase õigusemõistmise tagamiseks. Kohtunikul säilivad lähetuse ajal õigusemõistmise volitused ka kohtus, mille tööpiirkonnas asub tema alaline teenistuskoht.

(2) Kui kohtunik arutab asja kohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.";

14) paragrahvi 99 lõikes 13 asendatakse sõnad "kuus kuud" läbivalt sõnadega "üheksa kuud";

15) paragrahvi 991 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

"(6) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Sellisel juhul ei kaota kohtunik õigust käesoleva seaduse §-s 1322 või 1323 sätestatud kohtunikupensionile ning talle makstakse lisaks 25% kohtuniku ametipalgast. Volituste tähtaja määrab kohtu esimehe ettepanekul Riigikohtu üldkogu. Kohtuniku volitusi võib pikendada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teenistusvanuse viimase ülemmäära saabumiseni. Kui kohtuniku volitusi pikendatakse käesolevas lõikes sätestatud korras, võib kohtunike arv kohtus olla suurem käesoleva seaduse §-de 11, 19 ja 23 alusel määratust.";

16) paragrahv 122 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"§ 122. Kohtunikuabi ametipalk ja lisatasud

(1) Kohtunikuabi ametipalk on pool esimese astme kohtu kohtuniku ametipalgast.

(2) Katseajal on kohtunikuabi ametipalk 90% kohtunikuabi ametipalgast.

(3) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal lisatasu 5% kohtunikuabi ametipalgast.

(31) Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna juhatajale makstakse lisatasu juhatamisega seotud kohustuste täitmise eest 35% kohtunikuabi ametipalgast.";

17) paragrahvi 125 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(41) Maakohtul, mille struktuuriüksuseks on käesolevas seaduses nimetatud osakond, võib olla ka üksnes vastava osakonna tegevusvaldkonna eest vastutav kohtudirektor.".

§ 2.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 663 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 9 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

avalikgif