idkaart
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. septembri 2005. a kohtuotsus Vabariigi Presidendi taotluses tunnistada Riigikogus 28. juunil 2005 vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus põhiseadusevastaseks
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium 01.09.2005 otsus number 13; jõustumiskuupäev 01.09.2005

redaktsioon 01.09.2005

AVALDATUD :

RT III  2005, 26, 262



RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS


Eesti Vabariigi nimel



Kohtuasja number

3-4-1-13-05

Otsuse kuupäev

1. september 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull

Kohtuasi

Vabariigi Presidendi taotlus tunnistada Riigikogus 28. juunil 2005 vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus põhiseadusevastaseks

Asja läbivaatamise kuupäev

23. august 2005. a

Istungil osalenud isikud

Vabariigi Presidendi esindaja Arno Almann, õiguskantsleri asetäitja-nõunik õiguskantsleri ülesannetes Aare Reenumäe, õiguskantsleri nõunik Nele Parrest, justiitsministri esindaja Kristjan Siigur, Riigikogu esindaja Urmas Reinsalu, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ja spetsialist Tarvi Martens



Resolutsioon



Jätta Vabariigi Presidendi taotlus rahuldamata.


Asjaolud ja menetluse käik


1. 27. märtsil 2002 võttis Riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (edaspidi KOVVS), mis andis valijale, kellel on digitaalallkirja sertifikaat, õiguse hääletada eelhääletamiseks ette nähtud päevadel elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. Seaduse § 74 lõige 5 sätestab, et elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aastat.


2. 12. mail 2005 võttis Riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse (edaspidi KOVVSMS), millega täpsustas KOVVSi elektroonilist hääletamist reguleerivaid norme. Muuhulgas täiendas Riigikogu KOVVS § 50 lõikega 6, mis sätestas valija õiguse oma elektrooniliselt antud häält muuta eelhääletuse ajal uuesti elektrooniliselt hääletades, hääletamissedeliga eelhääletuse ajal hääletades ning hääletamissedeliga valimispäeval kella 16.00ni hääletades.


3. Vabariigi President jättis seaduse 25. mai 2005. a otsusega nr 847 välja kuulutamata selle vastuolu tõttu põhiseaduse § 156 lõikes 1 toodud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ühetaolisuse põhimõttega, kuna kõigile valijatele ei ole tagatud võrdsed võimalused valimistoimingu sooritamiseks. Vabariigi President märkis põhjendustes, et valijal, kes saab hääletada elektrooniliselt, on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta, hääletades uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga, samal ajal kui teisi hääletamise liike kasutavatel valijatel üle- ja ümberhääletamise võimalus puudub.


4. 15. juunil 2005 võttis Riigikogu Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse vastu muudetud kujul. Vabariigi Presidendi taotlusest tulenevalt otsustas Riigikogu muuta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 50 lõiget 6, võimaldades valijal elektrooniliselt antud häält muuta, hääletades uuesti elektrooniliselt või hääletamissedeliga kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva.


5. Vabariigi President jättis seaduse 22. juuni 2005. a otsusega nr 873 välja kuulutamata selle jätkuva vastuolu tõttu põhiseaduse § 156 lõikes 1 toodud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ühetaolisuse põhimõttega, kuna elektrooniliselt hääletav valija saab tema poolt antud hääle muutmisel eelised võrreldes teisi hääletamisliike kasutavate valijatega.


6. Riigikogu võttis Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse 28. juunil 2005 muutmata kujul vastu.


7. Vabariigi President jättis 12. juulil 2005 seaduse välja kuulutamata ja pöördus Riigikohtusse seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.



Vabariigi Presidendi ja menetlusosaliste seisukohad



8. Vabariigi President leiab taotluses, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muudatus, millega sätestatakse valija õigus oma elektrooniliselt antud häält eelhääletuseks antud ajal piiramata arv kordi muuta, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõikes 1 toodud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ühetaolisuse põhimõttega, mis eeldab, et igal valimisõiguslikul isikul on üks hääl ning neile on loodud võimalus valida sarnasel viisil. Ühetaolisuse põhimõte tähendab, et valija saaks hääletada vaid korra, et tema häält arvestatakse ülelugemisel ainult üks kord ja et see valimiste käigus ei moonduks. Vaidlustatud seadusega saab elektrooniliselt hääletav valija tema antud hääle piiramatu arvu muutmise võimalusega eelised, võrreldes teisi hääletamisliike kasutavate valijatega, kuna nendel üle- ja ümberhääletamise võimalus puudub.


Põhjendus, et elektrooniliselt antud hääle piiramata arv kordi muutmise võimalus aitab tõkestada kontrollimata keskkonnast Interneti teel hääletamisel häälte ostmist ja tagab valimisvabaduse, ei ole kohane. Valimisvabaduse ja salajasuse kaitseks sätestatud võimalus elektrooniliselt antud häält eelvalimiste ajal piiramatu arv kordi muuta ei tohi luua riivet teiste põhiseadusega kaitstud valimispõhimõtetega.


9. Riigikogu nimel arvamuse esitanud Riigikogu põhiseaduskomisjon märgib, et e-hääle muutmise lubamise eesmärgid on valimisvabaduse tagamine ning häälte ostmise tõkestamise kaudu ühetaolisuse tagamine.


Ühetaolisuse põhimõte tähendab, et kõikide valijate võimalus mõjutada hääletamistulemust on ühesugune, st iga hääletaja kohta läheb arvesse võrdne hulk hääli. Ühetaolisuse ja üldisuse põhimõte koostoimes nõuavad, et hääletajatele on tagatud võimalikult mugav valimistel osalemine. Uute hääletamisviiside lisamine on kantud eesmärgist tõsta valimisaktiivsust ja seeläbi kaitsta esinduskogude tunnustatavust.


Ühetaolisuse põhimõte ei tähenda, et kõik hääletajad peavad hääletama täpselt samamoodi. Kõik erinevate hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt mõnevõrra erinevas olukorras ning seni ei ole seda demokraatlike valimiste põhimõtetega vastuolus olevaks peetud. Demokraatlikkuse seisukohalt on oluline, et iga hääletaja kohta läheks arvesse vaid üks hääl. Ühe hääletaja kohta ühe hääle arvessevõtmine tagatakse elektroonilise hääletamise korral samade meetmetega, mida kasutatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamisel.


Ühetaolisuse põhimõttest tulenevalt peab riik rakendama abinõusid häälte ostmise tõkestamiseks, vastasel juhul on võimalik hüvede eest või ähvarduse mõjul omandada rohkem kui üks hääl. E-hääle ostmine on vähemõttekas üksnes siis, kui e-häält on võimalik muuta nii teise e-hääle kui hääletamissedeliga.


10. Õiguskantsler leiab, et Vabariigi Presidendi vaidlustatud KOVVSMS § 15 on põhiseadusega kooskõlas.


Ühetaolisuse põhimõttest tulenevalt peab riik vastu võtma regulatsioonid, mis võimaldavad kõigil valijatel ühetaoliselt valida. Vaidlustatud seadusega on riik taganud kõigile valijatele õigusliku võimaluse sarnasel viisil valida, sh valida elektrooniliselt ja elektrooniliselt antud häält muuta. Ka kehtiva õiguse kohaselt on võimalik muuta hääletamissedeliga väljaspool elukohta eelhääletamisel antud häält. Ühetaolisuse põhimõtet ei saa sisustada kui nõuet, et kõik hääletajad peavad hääletama faktiliselt ühesuguselt. Ühetaolisus tähendab eelkõige nõuet, et igal valijal on valimistulemuse mõjutamiseks võrdsed võimalused.


Kui sisustada ühetaolisust kui keeldu oma häält valimiste ajal muuta, õigustavad ühetaolisuse printsiibi piiramist valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse põhimõte. Elektroonilise hääle muutmise võimalus muudab valija tahte mõjutamise ebaseaduslike vahenditega kasutuks ja mõttetuks ning on seega karistusõiguslikke meetmeid täiendav garantii vabade valimiste põhimõtte tagamiseks elektroonilistel valimistel. Isikule, kes ei hääletanud salajaselt, annab hääle muutmise võimalus olulise kaitsevahendi, mille abil hääletamise salajasus taastada.


Arvestades erinevate valimispõhimõtete taga seisvaid väärtusi ning nende kaalukust, on ühetaolisuse põhimõtte näiline riive õigustatud vajadusega kaitsta valimiste vabaduse ja salajasuse põhimõtteid.


11. Justiitsminister ei nõustu Vabariigi Presidendi seisukohaga ja leiab, et vaidlustatud seadus ei ole põhiseadusega vastuolus.


Ühetaolisuse põhimõte tähendab, et kõigil valijatel on ühesugune arv hääli ning et erinevate ringkondade valijate häälel on enam-vähem ühesugune kaal. Ühetaolisuse põhimõtte sisuks ei ole hääletamistingimuste ja -protseduuride täielik võrdsustamine. Eesti valimisõigus tunneb erinevaid valimisviise, mida loetakse ühetaolisuse põhimõttega kooskõlas olevaks. Ühetaolisus peab kaitsma valijat ebavõrdse kohtlemise vastu tema hääle mõju arvestamisel valimistulemusele. Ülehääletamise võimaluse andmine ei suurenda antud hääle mõju võrreldes ükskõik millisel teisel viisil valiva isikuga. Hääle muutmise võimalus on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel nii elektroonilise kui valimisjaoskonnas valimissedeliga hääletamise korral.


Isegi kui pidada hääle muutmise võimalust valimiste ühetaolisuse põhimõtte piiranguks, on see mõistliku eesmärgiga ja proportsionaalne piirang. Vaidlustatud seaduse eesmärgiks on hääletamise salajasuse ja selle kaudu valimisvabaduse piisav tagamine. Hääle muutmise võimaldamise korral kaotab valija mõjutamine kontrollimata hääletuskeskkonnas mõtte. Praegusel juhul on tagatud erinevaid hääletusviise kasutavate valijate võrdse kohtlemise suurim võimalik määr, mida saab veel pidada ühitatavaks valimise vabaduse põhimõttest tulenevate nõuetega hääletamisel kontrollimata valimiskeskkonnas.


12. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et korduva hääletamise välistamine ühe isiku poolt ehk ühetaolisus elektroonilise hääletamise kontekstis on tagatud väljaspool elukohta eelhääletamisel kasutatavale kahe ümbriku süsteemile sarnase süsteemiga. Elektroonilisel hääletamisel teeb hääletaja oma valiku, mis šifreeritakse. Hääletamisprotseduuri lõpul kinnitab hääletaja oma valiku digitaalallkirjaga ehk šifreeritud häälele lisatakse isikuandmed. Isikuandmeid ja šifreeritud hääli säilitatakse koos valimispäeval häälte kokkulugemiseni eesmärgiga kindlaks teha, et isik on hääletanud vaid ühe korra. Hääletaja isikuandmed ja tema e-hääl lahutatakse enne häälte kokkulugemist pärast hääle ühekordsuse kontrollimist. Kuna häälte kokkulugemise arvutisse ei ole võimalik üle kanda hääli koos isikuandmetega, tagatakse ühtlasi ka hääle salajassejäämise põhimõte.


E-hääletamise süsteem on valmis, seda on korduvalt testitud laboritingimustes ning avalikult 2005. aasta jaanuaris Tallinna linna elanike küsitluse käigus.



Vaidlustatud sätted



13. Vabariigi President leiab, et põhiseadusega on vastuolus tema poolt välja kuulutamata jäetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse § 15. Sellega muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 50. Lõikes 6 sätestatakse valija õigus oma elektrooniliselt antud häält eelhääletuseks antud ajal piiramata arv kordi muuta. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse § 15 sätestab:
«Paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 50. Elektrooniline hääletamine
/…/
(6) Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punktis 3 ettenähtud ajal;
2) hääletades hääletamissedeliga kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse §-des 46–49 või §-s 51 ettenähtud korras.»»



Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht



14. Vabariigi President ei vaidlusta ja kolleegium käesolevas asjas ei käsitle elektroonilise hääletamise üldist kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 50 lõike 1 järgi on kõigil valimisõiguslikel isikutel, kes omavad digitaalallkirja sertifikaati, õigus hääletada 2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel elektrooniliselt Interneti vahendusel Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. Kolleegium kontrollib Vabariigi Presidendi taotluse alusel vaidlustatud seaduse §-s 15 sätestatud elektrooniliselt antud hääle muutmise võimaldamise kooskõla valimiste ühetaolisuse printsiibiga.


15. Vabariigi President leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse § 15, millega täiendatakse KOVVS § 50 lõikega 6, milles sätestatakse valija õigus oma elektrooniliselt antud häält eelhääletuseks antud ajal piiramata arv kordi muuta, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõikes 1 toodud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ühetaolisuse põhimõttega. Presidendi hinnangul eeldab ühetaolisuse põhimõte aktiivse valimisõiguse tagamisel, et igal valimisõiguslikul isikul on üks hääl ning neile on loodud võimalus valida sarnasel viisil. See tähendab, et valija saab hääletada vaid korra, et tema häält arvestatakse ülelugemisel ainult üks kord ja et see valimiste käigus ei moondu.


16. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ühetaolisuse põhimõtte sätestab põhiseaduse § 156 lõike 1 teine lause, mille järgi on kohaliku omavalitsuse volikogu valimised üldised, ühetaolised ja otsesed. Valimiste ühetaolisuse põhimõte demokraatliku riigikorralduse ühe alustalana tähendab, et igal valijal peavad olema valimistulemuste mõjutamiseks võrdsed võimalused. Aktiivse valimisõiguse kontekstis tähendab ühetaolisuse põhimõte ennekõike seda, et kõikidel valimisõiguslikel isikutel peab olema võrdne arv hääli ning et kõigil häältel peab olema võrdne kaal esinduskogu kohtade jaotamise üle otsustamisel.


17. Euroopa Nõukogu 30. septembri 2004. a soovituse Rec(2004)11 «e-hääletamise õiguslikud, operatsioonilised ja tehnilised standardid» (edaspidi e-hääletamise standardid) kohaselt tähendab ühetaolisuse põhimõte elektroonilise hääletamise kontekstis nelja nõuet. Esiteks peab olema tagatud, et iga valija saab elektroonilisse hääletuskasti lasta üksnes ühe hääle ja et hääletaja saab hääletada üksnes juhul, kui tema hääl ei ole veel valimiskasti lastud (p 5). Teiseks peab e-hääletamise süsteem takistama hääletajat andmast lõplikult oma hääl rohkem kui ühe hääletuskanali kaudu (p 6). Kolmandaks tuleb iga elektroonilisse valimiskasti lastud hääl üle lugeda ning iga häält tohib arvestada vaid ühe korra (p 7). Neljandaks peab juhul, kui samaaegselt kasutatakse nii elektroonilisi kui mitteelektroonilisi hääletuskanaleid, eksisteerima turvaline ja usaldusväärne meetod häälte kokkulugemiseks ja õige tulemuse arvutamiseks (p 8). Kõik need nõuded on suunatud iga hääletaja kohta üksnes ühe hääle arvessemineku tagamisele elektroonilise hääletamise kasutamise korral. Ehkki Euroopa Nõukogu soovituse näol ei ole tegemist õiguslikult siduva dokumendiga, koondab see endasse Euroopa demokraatlike riikide arusaamad elektroonilise hääletamise kooskõlast demokraatlikele riikidele omaste valimispõhimõtetega ja on seega põhiseaduse tõlgendamisel kohaseks abivahendiks.


18. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 1 lõike 2 järgi on igal valijal üks hääl. Vastavalt vaidlustatud seaduse §-le 17 täiendatakse KOVVSi §-ga 531, mille lõike 1 järgi arvestatakse mitme elektrooniliselt antud hääle puhul valija viimasena antud häält. Sama paragrahvi lõike 4 järgi arvestatakse juhul, kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, valija hääletamissedelit (tavahääletamise ülimuslikkuse põhimõte).


19. Elektroonilise hääletamise süsteemis on ühekordne hääletamine ehk iga hääletaja kohta üksnes ühe hääle arvesseminek tagatud väljaspool elukohta eelhääletamisel kasutatavale nn kahe ümbriku süsteemile sarnase süsteemiga. Elektroonilisel hääletamisel teeb hääletaja oma valiku ehk annab hääle, mis šifreeritakse (asetatakse n-ö sisemisse ümbrikusse). Seejärel kinnitab valija oma valiku digitaalallkirjaga ehk šifreeritud häälele lisatakse isikuandmed (n-ö välimine ümbrik). Kuni häälte kokkulugemiseni valimispäeval säilitatakse isikuandmeid ja šifreeritud hääli koos eesmärgiga kindlaks teha, et isik on hääletanud vaid ühe korra. Pärast korduvhääletamise kontrollimist ja korduvhäälte eemaldamist eraldatakse isikuandmed šifreeritud häältest. Nn sisemise ümbriku avamine on võimalik üksnes pärast šifreeritud häälele lisatud isikuandmete eemaldamist Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetele jaotatud võtmete abil pärast valimisjaoskondade sulgemist. Seega tagab elektroonilise hääletamise süsteem üksnes ühe hääle arvessemineku ühe inimese kohta, kindlustades samas ka hääle salajassejäämist.


20. Vaagides elektroonilise hääle muutmise võimaluse mõju valija antud hääle kaalule, märgib kolleegium, et korduva hääletamise korral varem antud hääl tühistatakse. Valijal puudub võimalus korduvast elektroonilisest hääletamisest olenemata valimistulemust teisi hääletamisviise kasutavatest valijatest suuremal määral mõjutada. Elektroonilisel teel antud hääl läheb arvesse ühe häälena ega ole valimistulemuste seisukohalt kuidagiviisi mõjukam kui teisi hääletusviise kasutavate hääletajate antud hääl.


21. Vabariigi Presidendi taotluse kohaselt seisneb valimiste ühetaolisuse rikkumine ka asjaolus, et elektrooniliselt hääletav valija saab tema antud hääle piiramatu arvu muutmise võimalusega eelised, võrreldes teisi hääletamisviise kasutavate valijatega, kuna nendel üle- ja ümberhääletamise võimalus puudub. Selliselt mõistetuna kujutab valimiste ühetaolisuse põhimõte endast põhiseaduse §-s 12 sisalduva üldise võrdsusõiguse erijuhtumit.


22. Seadusandja on valimisõiguslike regulatsioonidega taganud kõigile valijatele õigusliku võimaluse sarnasel viisil valida. Elektroonilise hääletamise süsteem on kõigile kohaliku omavalitsuse volikogu valijatele õiguslikult võrdselt ligipääsetav. Vastavalt isikut tõendavate dokumentide seaduse § 5 lõikele 1 ning § 6 lõikele 1 on elektrooniliseks hääletamiseks vajalik isikutunnistus (ID-kaart) kohustuslik nii Eestis püsivalt viibival Eesti kodanikul kui kehtiva elamisloa alusel Eestis püsivalt viibival välismaalasel. Seega ei ole riik kellelegi teinud õiguslikke takistusi elektroonilisel viisil valida, sh oma häält eelhääletuseks ette nähtud ajal muuta.


23. Justiitsminister ja õiguskantsler viitavad võimalusele käsitada võrdsusõiguse ja ühetaolisuse printsiibi riivena asjaolu, et faktilisest ebavõrdsusest tulenevalt ei ole elektroonilise hääletamise kaudu oma hääle muutmise võimalus kõikidele valijatele ühtviisi kättesaadav. Kolleegium vaatleb ka seda väidet ning märgib, et seesuguse võrdsusõiguse ja ühetaolisuse põhimõtete riive olemasolu ei tähenda veel nimetatud valimispõhimõtete põhiseadusevastast rikkumist. Vastamaks küsimusele, kas elektroonilise hääle muutmise võimaldamise näol on tegemist võrdsusõiguse ja valimiste ühetaolisuse printsiipide põhiseadusevastase riivega, tuleb kaaluda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel elektroonilist hääletamisviisi kasutavate valijate erinevas kohtlemises seisneva riive intensiivsus on mõõdupärases suhtes taotletavate eesmärkide kaalukusega.


24. Võrdse kohtlemise printsiip esinduskogude valimise kontekstis ei tähenda, et kõikidele valimisõiguslikele isikutele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks teostamiseks. Seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside (eelhääletamine, hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, hääletamine kinnipidamiskohas, hääletamine kodus, hääletamine välisriigis jt) kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Näiteks on valijad, kes on sunnitud kasutama eelhääletamise võimalust, erinevas olukorras võrreldes valijatega, kes saavad oma valimisõigust teostada valimiste päeval. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav.


25. Otsus võimaldada elektroonilist hääletamist kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel võeti Riigikogus vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse vastuvõtmisel 27. märtsil 2002. aastal eesmärgiga suurendada valimisaktiivsust ehk rahva demokraatlikku osalust ühiselu otsuste tegemisel. Selline eesmärk on valimiste üldisuse printsiipi silmas pidades legitiimne. Valimiste üldisuse põhimõtte järgi peab kõigile hääleõiguslikele isikutele olema tagatud võimalus valimistest osa võtta. Meetmed, mida riik tarvitusele võtab, et tagada võimalikult suurele osale valijaskonnast võimalus valimistest osa võtta, on õigustatud ja soovitatavad.


26. Teine elektroonilise hääletamise võimaldamise eesmärk on valimispraktika kaasajastamine ehk uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmine. Internetikasutajate järjest kasvav osakaal Eesti elanike hulgas ning elektrooniliselt osutatavate teenuste levik (vt TNS EMORi 2005. a e-seire uuring – http://www.riso.ee/et/?q=node/136), aga ka kohustusliku ID-kaardi kasutuselevõtt on loonud soodsad eeldused elektroonilise hääletamise tarvituselevõtmiseks. Ka «e-hääletamise standardite» preambel loetleb elektroonilise hääletamise võimaldamise eesmärkidena muuhulgas valimistest osavõtmise hõlbustamist, hääletamisest osavõtnute arvu suurendamist lisanduvate hääletuskanalite kaudu, hääletamise kooskõlla viimist uute tehnoloogiliste arengutega ning valimistega seotud kulutuste vähendamist pikemas perspektiivis. Selle dokumendi kohaselt peavad (Euroopa Nõukogu) liikmesriigid olukorras, kus uusi informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid igapäevaelus järjest enam kasutatakse, arvestama nende arengutega ka oma demokraatlikus praktikas. Valimispraktika kaasajastamine ei ole põhiseaduse kohaselt keelatud ning on seega võrdsusõiguse ja ühetaolisuse printsiibi riive õigustajana legitiimne.


27. Elektroonilise hääletuse kasutuselevõtt elektrooniliselt antud hääle muutmist võimaldamata võib kolleegiumi hinnangul seada ohtu valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse põhimõtte.


Valimiste vabaduse põhimõtte sätestab põhiseaduse § 156 lõike 1 esimene lause, mille järgi valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu vabadel valimistel. Hääletamise salajasus valimisvabaduse ühe alaprintsiibina on valimiste vabaduse eeltingimuseks. Valimiste vabaduse põhimõtte kohaselt on vabatahtlik nii valimistel osalemine kui valiku tegemine. Lisaks riigi kohustusele hoiduda isiku valimisvabadusse sekkumisest tuleneb sellest põhimõttest ka riigi kohustus tagada valija kaitse tema valikut mõjutada püüdvate isikute eest. Riik peab selle põhimõtte kohaselt looma vajalikud eeldused vaba hääletamise läbiviimiseks ning kaitsma valijat mõjutuste eest, mis takistavad tal oma häält soovitud viisil anda või andmata jätta.


28. Efektiivseim viis tagada valija vabadus mis tahes välistest mõjutustest on võimaldada hääletamist üksnes valimisjaoskonnas ja hääletamiskabiinis, kuhu valija siseneb üksinda. On selge, et elektroonilise hääletamise korral kontrollimata keskkonnast ehk kasutades Interneti keskkonda väljaspool valimisjaoskonda, on välistest mõjudest vaba hääletamist ja salajasust raskem riiklikult tagada.


29. Vastavalt karistusseadustiku §-le 162 (valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine) karistatakse isiku takistamise eest vabalt teostamast oma õigust valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, kui sealjuures on kasutatud vägivalda, pettust, ähvardust või isiku teenistuslikku, majanduslikku või muud sõltuvust süüteo toimepanijast, rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.


30. Valija võimalus elektrooniliselt antud häält eelhääletamise ajal muuta annab olulise lisagarantii valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse printsiibi järgimisele elektroonilisel hääletamisel. Valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, saab taastada valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga. Lisaks võimalusele mõjutuste all antud häält tagantjärele korrigeerida on ülehääletamisel ka oluline preventiivne funktsioon. Kui elektroonilist hääletusviisi kasutaval valijal on seadusega tagatud võimalus elektrooniliselt antud häält muuta, väheneb motivatsioon tema ebaseaduslikuks mõjutamiseks. Elektroonilise hääle muutmise võimaluse kõrval puuduvad muud, samavõrra mõjusad meetmed valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse tagamiseks elektroonilisel hääletamisel kontrollimata hääletuskeskkonnas. Karistusõiguslikel meetmetel on küll preventiivne tähendus, ent hilisem karistamine ei aita erinevalt elektroonilise hääle muutmise võimaluse kasutamisest valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse rikkumist kõrvaldada.


31. Kolleegium ei näe põhjust eeldada, et elektroonilise või sedeliga ülehääletamise võimalust hakatakse massiliselt kasutama hääle muutmiseks muul eesmärgil kui valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks.


32. Kolleegium leiab, et võrdsusõiguse ja ühetaolisuse riive, millena võib käsitada elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigust oma häält piiramatu arv kordi muuta, ei ole piisavalt intensiivne, kaalumaks üles valimisaktiivsuse suurendamise ja uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu eesmärki. Elektroonilise hääle muutmise võimalus on kolleegiumi arvates vajalik valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse tagamiseks elektroonilisel hääletamisel. Kolleegium on seisukohal, et vaidlustatud regulatsiooni andes on seadusandja erinevaid printsiipe ja nende taga seisvaid väärtusi kaaludes leidnud kohase tasakaalu kõigi põhiseadusest tulenevate valimispõhimõtete vahel.



Märt RASK

Tõnu ANTON

Eerik KERGANDBERG

Lea KIVI

Ants KULL

 


allgif