ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
Riigikogu 02.06.1993 seadus; jõustumiskuupäev 28.06.1993

redaktsioon 01.07.2023 [RT I, 30.06.2023, 28]

+ Muudetud järgmiste aktidega

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

Vastu võetud 02.06.1993
RT I 1993, 37, 558
jõustunud vastavalt §-le 67

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
09.02.1994RT I 1994, 12, 20011.03.1994
08.03.1994RT I 1994, 19, 34029.03.1994
11.10.1994RT I 1994, 72, 126310.11.1994
23.11.1994RT I 1994, 84, 147512.12.1994
25.01.1995RT I 1995, 16, 22801.01.1996
09.02.1995RT I 1995, 17, 23710.03.1995
15.02.1995RT I 1995, 26, 35501.09.1995
21.02.1995RT I 1995, 23, 33401.04.1995
14.06.1995RT I 1995, 59, 100622.07.1995
20.12.1995RT I 1995, 97, 166401.01.1996
30.04.1996RT I 1996, 36, 73807.06.1996
16.05.1996RT I 1996, 37, 73908.06.1996
28.05.1996RT I 1996, 40, 77308.06.1996
12.06.1996RT I 1996, 48, 94219.07.1996
11.12.1996RT I 1996, 89, 159106.01.1997
29.01.1997RT I 1997, 13, 21002.03.1997
25.03.1997RT I 1997, 29, 44925.04.1997
26.03.1997RT I 1997, 29, 45025.04.1997
10.09.1997RT I 1997, 69, 111304.10.1997
25.02.1998RT I 1998, 28, 35630.03.1998
16.06.1998RT I 1998, 61, 98416.07.1998
17.06.1998RT I 1998, 59, 94110.07.1998
20.01.1999RT I 1999, 10, 15501.03.1999
17.02.1999RT I 1999, 27, 39201.04.1999
22.02.1999RT I 1999, 29, 40128.03.1999
30.09.1999RT I 1999, 75, 70515.10.1999, osaliselt 01.01.2001 ja 01.01.2002
terviktekst RT paberkandjalRT I 1999, 82, 755
13.06.2000RT I 2000, 51, 32210.07.2000
27.09.2001RT I 2001, 82, 48901.01.2002
04.12.2001RT I 2001, 100, 64221.10.2002
13.03.2002RT I 2002, 29, 17401.07.2002
27.03.2002RT I 2002, 36, 22021.10.2002, osaliselt 17.10.2005
22.05.2002RT I 2002, 50, 31301.09.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 58, 36220.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 64, 39029.07.2002
20.06.2002RT I 2002, 64, 39320.07.2002
30.07.2002RT I 2002, 68, 40707.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
18.09.2002RT I 2002, 82, 48024.10.2002
06.11.2002RT I 2002, 96, 56501.01.2003, osaliselt 29.11.2002
13.11.2002RT I 2002, 99, 57901.01.2003
17.12.2002RT I 2003, 1, 116.01.2003
18.12.2002RT I 2003, 4, 2223.01.2003
11.02.2003RT I 2003, 23, 14101.01.2004
17.12.2003RT I 2003, 88, 58801.01.2004
22.04.2004RT I 2004, 41, 27716.05.2004
28.06.2004RT I 2004, 56, 39925.07.2004
10.11.2004RT I 2004, 81, 54210.12.2004
15.12.2004RT I 2004, 89, 61001.06.2005
õiend (RT I 2005, 10)
12.05.2005RT I 2005, 31, 23017.10.2005, osaliselt 01.01.2006
11.05.2005RT I 2005, 32, 23501.01.2006
07.06.2006RT I 2006, 29, 21808.07.2006
15.06.2006RT I 2006, 32, 24417.07.2006
21.12.2006RT I 2007, 4, 1901.09.2007
14.06.2007RT I 2007, 44, 31614.07.2007
10.12.2008RT I 2008, 53, 29317.12.2008
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
20.05.2009RT I 2009, 28, 17001.07.2009
20.05.2009RT I 2009, 30, 17701.07.2010
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 19, 10113.05.2010, osaliselt 01.01.2013
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
16.09.2010RT I 2010, 72, 54301.01.2011, osaliselt 01.01.2013
27.10.2010RT I, 16.11.2010, 226.11.2010
09.12.2010RT I, 17.12.2010, 2101.01.2011
16.12.2010RT I, 05.01.2011, 1001.03.2011
23.02.2011RT I, 18.03.2011, 101.07.2011
08.12.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012
06.06.2012RT I, 29.06.2012, 101.04.2013, osaliselt 01.01.2014
13.06.2012RT I, 06.07.2012, 101.04.2013
13.06.2012RT I, 10.07.2012, 201.04.2013
12.12.2012RT I, 28.12.2012, 301.01.2013
27.02.2013RT I, 19.03.2013, 120.03.2013
14.03.2013RT I, 26.03.2013, 101.04.2013, osaliselt 27.03.2013
07.11.2013RT I, 22.11.2013, 101.01.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
09.12.2014RT I, 19.12.2014, 216.10.2017
11.02.2015RT I, 12.03.2015, 101.01.2016
18.02.2015RT I, 12.03.2015, 222.03.2015, osaliselt 01.11.2017
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 301.07.2015
09.12.2015RT I, 30.12.2015, 501.01.2016
07.06.2016RT I, 21.06.2016, 101.07.2016, osaliselt 01.01.2017
07.06.2016RT I, 21.06.2016, 1616.10.2017
14.06.2017RT I, 30.06.2017, 101.07.2017
14.06.2017RT I, 04.07.2017, 101.01.2018
14.06.2017RT I, 04.07.2017, 201.01.2018, osaliselt 05.07.2017
06.06.2018RT I, 29.06.2018, 101.07.2018
21.11.2018RT I, 12.12.2018, 222.12.2018
23.01.2019RT I, 05.02.2019, 215.02.2019, osaliselt 01.01.2020
17.04.2020RT I, 22.04.2020, 1 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab kehtetuks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 lauseosa "või töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel"; otsuse jõustumine kuue kuu võrra edasi lükatud (jõustub 17.10.2020).
17.06.2020RT I, 10.07.2020, 520.07.2020
17.06.2020RT I, 10.07.2020, 201.01.2021
16.12.2020RT I, 04.01.2021, 101.05.2021
15.06.2021RT I, 25.06.2021, 120.07.2021
16.06.2021RT I, 25.06.2021, 318.10.2021
08.02.2023RT I, 23.02.2023, 101.04.2023
20.06.2023RT I, 30.06.2023, 101.07.2023

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega.

  (11) Kohaliku omavalitsuse korralduse erisused püsiasustusega väikesaartel on sätestatud püsiasustusega väikesaarte seaduses.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 23, 141 - jõust. 01.01.2004]

§ 2.   Kohaliku omavalitsuse mõiste

  (1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

  (2) Kohalik omavalitsus:
  1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
  2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

§ 3.   Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

  Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
  1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
  2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
  3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
  4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
  5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
  6) tegevuse avalikkus;
  7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 4.   Omavalitsusorganid

  Omavalitsusorganid on:
  1) volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
  2) valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

§ 5.   Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi

  (1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve.

  (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.

§ 6.   Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus

  (1) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]

  (21) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldab omavalitsusüksus lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1.–21. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  1) mis on talle pandud teiste seadustega;
  2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

  (4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi:
  1) mis on talle pandud seadusega;
  2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.

  (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 61.   Omavalitsusüksuste ühiselt täidetavad ülesanded, nende täitmise pädevus ja rahastamine

  (1) Omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna arengut ja suunata selle elluviimist.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesanne antakse kõigi maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste otsustega täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele kohaliku omavalitsuse üksusele või mõnele teisele kohaliku omavalitsuse üksuste käesoleva seaduse § 62 1. ja 2. lõikes nimetatud koostööorganile või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule või sihtasutusele. Nimetatud mittetulundusühingule või sihtasutusele ülesande täitmiseks volitamisel ei kohaldata halduskoostöö seadust.

  (3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksus ei ole otsustanud, millise koostööorgani kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesannet täita, täidab ülesannet koostööorgan, kelle kaudu on ülesande täitmist soovinud vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev kohaliku omavalitsuse üksus.

  (31) Regionaalarengu valdkonna eest vastutav minister võib volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud riigisisese regionaalarengu toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgani, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3 ning § 6 lõikeid 1 ja 2. Niisuguse halduslepingu sõlmimisele, millega volitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste koostööorganit riigi haldusülesannet täitma, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 1.
[RT I, 12.12.2018, 2 - jõust. 22.12.2018]

  (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmist toetatakse riigieelarvest.

  (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmiseks toetuse eraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Käesoleva seaduse alusel moodustatud valla või linna ühise ametiasutuse (edaspidi ühisamet) ja valla või linna ühise ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi ühisasutus) kaudu kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist loetakse ülesande täitmiseks ühisameti või -asutuse moodustanud kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 7.   Volikogu ja valitsuse õigusaktid

  (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

  (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

  (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.

  (31) Kui kohaliku omavalitsuse üksused on moodustanud ülesannete täitmiseks ühisameti, käsitatakse ühisameti haldusakti selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktina, kelle nimel ühisamet akti andis. Ühisameti ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse õigusakte, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti ülesannet täitma.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 01.01.2006]

  (5) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
[RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.01.2013]

§ 8.   Valla ja linna põhimäärus

  (1) Valla või linna põhimääruses sätestatakse:
  1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;
[RT I, 19.12.2014, 2 - jõust. 16.10.2017]
  2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus;
  3) valla või linna sümbolid ja nende kasutamise kord;
  4) valla või linna ametiasutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise kord;
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  5) valla või linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2011]
  6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

  (11) Kui kohaliku omavalitsuse üksus kavandab moodustada siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastava ametikoha või vastava struktuuriüksuse, nähakse põhimääruses ette siseauditeerimise üldine töökorraldus.
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Valla või linna põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid.

§ 9.   Arengukava
[Kehtetu - RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

§ 10.   Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna

  (1) Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad.

  (2) Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

§ 11.   Maakogu
[Kehtetu - RT I 1994, 84, 1475 - jõust. 12.12.1994]

§ 12.   Omavalitsusüksuste õigus moodustada liite, ühisameteid ja ühisasutusi
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  Omavalitsusüksustel on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite, ühisameteid ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 13.   Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö

  (1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

  (2) Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

  (3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja.

  (4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

§ 14.   Omavalitsusüksuse lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika

  (1) Omavalitsusüksusel võib olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika.

  (2) Enne omavalitsusüksuse lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks Riigikantseleile.

  (3) Omavalitsusüksuse lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele.

  (4) Omavalitsusüksuse vappi võib kasutada kohaliku omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna sümbolite kasutamise korrale.

  (5) Omavalitsusüksuse lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

§ 15.   Omavalitsusüksuse õiguste kaitse

  (1) Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud valla või linna volikogu arvamust ära kuulamata.

  (2) Volikogul on õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

  (3) Omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

2. peatükk VOLIKOGU 

§ 16.   Volikogu moodustamine

  (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.

  (2) [Kehtetu - RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

  (3) [Kehtetu - RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

  (31) [Kehtetu - RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

  (4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

§ 17.   Volikogu liige

  (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

  (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest.

  (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Kui volikogu liige on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu tööst osavõtu eest tasu.
[RT I, 25.06.2021, 3 - jõust. 18.10.2021]

  (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud. Kui volikogu esimees või aseesimees on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmise eest töötasu.
[RT I, 25.06.2021, 3 - jõust. 18.10.2021]

  (41) Volikogu palgalise esimehe või palgalise aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (42) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse protokollis. Küsimuste otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (61) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele või ametisse nimetamisele.
[RT I, 12.03.2015, 2 - jõust. 22.03.2015]

  (62) Volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või on kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse valitsuse palgaliseks liikmeks, ei tohi alates valituks osutumise, liikmeks kinnitamise või ametisse nimetamise hetkest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis.
[RT I, 12.03.2015, 2 - jõust. 22.03.2015]

  (7) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 18.   Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

  (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
  1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;
  11) korraliste valimiste vahelisel perioodil ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete volituste algamisega;
  2) tagasiastumisega;
  3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas;
  4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;
  5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, kohtunikuks või prokuröriks;
[RT I, 25.06.2021, 3 - jõust. 18.10.2021]
  6) nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks;
[RT I, 22.04.2020, 1 - jõust. 17.10.2020 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab kehtetuks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 lauseosa "või töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel".]
  7) [kehtetu - RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;
  9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;
  10) surmaga.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud piirangut ei kohaldata volikogu liikme suhtes, kelle volitused on peatatud käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti 1 alusel.
[RT I, 12.03.2015, 2 - jõust. 22.03.2015]

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige avalduse ja käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3–8 sätestatud juhul informatsiooni valla- või linnasekretärile.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:
  1) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate;
  2) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist;
  3) käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist.
[RT I 2006, 32, 244 - jõust. 17.07.2006]

§ 19.   Volikogu liikme volituste peatumine

  (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.

  (2) Volikogu liikme volitused peatatakse:
[RT I, 12.03.2015, 2 - jõust. 22.03.2015]
  1) kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks, nimetatud osavalla või linnaosa vanemaks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks;
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
  11) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;
[RT I, 21.06.2016, 16 - jõust. 16.10.2017]
  12) kui ta töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel;
[RT I, 25.06.2021, 1 - jõust. 20.07.2021]
  2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;
  3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;
  4) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud;
  5) ajaks, kui ta viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme ja ametisse nimetatud osavalla või linnaosa vanema suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (4) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:
  1) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist;
  2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist;
  3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse;
  4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 11, 12, 4 ja 5 sätestatud asjaolu teatavaks saamist.
[RT I, 25.06.2021, 1 - jõust. 20.07.2021]

§ 20.   Volikogu asendusliige

  (1) Käesoleva seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

  (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

  (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

  (4) Valla või linna valimiskomisjon teeb §-des 18, 19 ja 201 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata valla- või linnasekretärile. Kui valla või linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme.

  (5) Valimisringkonnas valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.
[RT I 2008, 53, 293 - jõust. 17.12.2008]

  (51) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu ülelinnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas ülelinnalises nimekirjas valimata jäänud kandidaat.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (52) Valla või linna valimiskomisjon teavitab viivitamata asendusliiget õigusest saada volikogu liikme volitused. Asendusliige peab kolme tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates teavitama kirjalikult valimiskomisjoni, kas ta soovib volikogu töös osaleda.
[RT I, 12.03.2015, 2 - jõust. 22.03.2015]

  (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

  (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja.

  (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.

  (81) Kui Tallinnas ei ole valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate, on asendusliikmeks sama erakonna või valimisliidu ülelinnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui erakonnal või valimisliidul ei ole ülelinnalises nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud ülelinnaliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.

  (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata.

§ 201.   Volikogu liikme volituste taastumine

  (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse valla- või linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

  (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast või ülelinnalisest nimekirjast.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

  (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

§ 21.   Asendusliikme volituste lõppemine
[Kehtetu - RT I 1996, 37, 739 - jõust. 08.06.1996]

§ 22.   Volikogu pädevus

  (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
  1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
  2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
  3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
  4) koormiste määramine;
  5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
  6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;
  61) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;
[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
  7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;
[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
  8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;
[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
  81) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;
[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
  9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
  10) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine, otsustamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine;
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
  101) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmine;
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
  11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
  12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
  13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 233 lõikes 1 nimetatud juhul;
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
  15) vallavanema või linnapea valimine;
  16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
  17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
  18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
  19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
  21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
  22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
  23) valla või linna esindamise korra kehtestamine;
  24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
  25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
  251) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
  26) rahvakohtunikukandidaatide valimine;
  27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
  271) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]
  28) [kehtetu - RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]
  29) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
  30) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
  31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;
[RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009]
  32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
  33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
  34) valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
  341) ühisameti või -asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ühisameti või -asutuse põhimääruse kinnitamine;
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  35) valla- või linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  36) valla või linna ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestamine;
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  361) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;
  362) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;
  363) [kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  364) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
  365) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
  366) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;
[RT I, 17.12.2010, 21 - jõust. 01.01.2011]
  367) avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuete ja korra kehtestamine;
[RT I, 04.01.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
  37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

  (2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 23.   Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine

  (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
[RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

  (3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

  (5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele.

  (6) [Kehtetu - RT I 2010, 19, 101 - jõust. 13.05.2010]

  (7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid lisaks eesti keelele vormistada ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles.

§ 24.   Õigusaktide täitmise kontroll

  Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus.

§ 25.   Tööandja kohustus volikogu liikme ees

  Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid.

§ 26.   Volikogu liikme õigus saada teavet

  (1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

  (2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valla- või linnavalitsuselt või valla või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene.
[RT I 2004, 81, 542 - jõust. 10.12.2004]

3. peatükk VALITSUS 

§ 27.   Vallavanema ja linnapea valimine

  Vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

§ 28.   Vallavanema ja linnapea õigus moodustada valitsus

  (1) Vallavanemal või linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

  (2) Valitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.

  (3) Seaduses ja valla või linna põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem või linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

§ 29.   Valitsuse volituste tähtaeg

  (1) Valla- või linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

  (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

  (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valla- või linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

  (4) [Kehtetu - RT I 1999, 75, 705 - jõust. 15.10.1999]

§ 30.   Valla- ja linnavalitsuse pädevus

  (1) Valla- või linnavalitsus:
  1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
  2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
  3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
  4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele, või volitab nende küsimuste lahendamise valla või linna ametiasutusele, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule täitmiseks.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  5) [kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

  (3) Valla- või linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab linna ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel linna ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.
[RT I 2004, 81, 542 - jõust. 10.12.2004]

§ 31.   Valla- ja linnavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

  (1) Valla- ja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ning need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas.
[RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

  (3) Valla- ja linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

  (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

  (5) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

  (6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

4. peatükk VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 

§ 32.   Õigusaktide algatamise õigus

  (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

  (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 33.   Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides

  (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

5. peatükk MAJANDUS JA EELARVE 

§ 34.   Munitsipaalomand

  (1) Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara.

  (2) Valla või linna vara valitsemise korra kehtestab volikogu.

  (3) Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras.

  (31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab omavalitsusüksus välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 11.
[RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

  (4) Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

§ 35.   Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

  (1) Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla või linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

  (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald või linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valla- või linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valla- või linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

  (31) Sihtasutuse või mittetulundusühingu, mille asutajaks on vald või linn, osaühingu või aktsiaseltsi, mille osanikuks või aktsionäriks on vald või linn ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses valla või linna valitseva mõju all oleva üksuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
  1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
  2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
  3) kellel on ärikeeld;
  4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
  5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
  6) kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale või vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise valla- või linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valla- või linnavalitsuse poolt nimetatud isik.

  (41) Kui sihtasutuse asutanud vald või linn ühineb ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele, ei kohaldata sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 5 sätestatut ja sihtasutuse asutajaõigused lähevad üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (42) Kui mittetulundusühingu liikmeks olev vald või linn ühineb ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele, ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 14 lõikes 2 sätestatut ja ühinemise korral läheb liikmeõigus üle moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 05.07.2017]

  (5) Vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

§ 36.   Maksud ja koormised

  (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla- või linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

  (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

  (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.

  (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.

  (6) Koormise täitmist kontrollib valla- või linnavalitsus.

  (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

  (8) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.

  (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

§ 37.   Arengukava koostamise põhimõtted
[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

  (1) Vallal ja linnal peab olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

  (2) Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt:
  1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
  3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
  4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.

  (21) Kui Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91 kohases ühinemislepingus on kokku lepitud investeeringute või muu arendustegevuse kavandamises, siis tuleb nimetatud investeeringud või arendustegevused esitada ka arengukavas.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (3) Vald ja linn võivad koostada täiendava arengukava:
  1) mõne valla või linna territooriumi osa kohta;
  2) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks;
  3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta kokkuleppe alusel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas arengukavaga. Arengukava peab arvestama valla ja linna üldplaneeringut.

  (41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud arengukavad peavad arvestama maakonna arengustrateegiat.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, ei pea seda arengukavas esitama.
[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 371.   Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed

  (1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

  (2) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

  (3) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.
[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 372.   Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine

  (1) Valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustele korra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks.

  (2) Volikogu võib volitada valla- või linnavalitsust kehtestama määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.

  (3) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

  (4) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab valla- või linnavalitsus ning esitab vastuvõtmiseks valla- või linnavolikogule.

  (41) Kui vallas või linnas on moodustatud osavald või linnaosa, esitatakse arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu seisukoha kujundamiseks ja ettepanekute esitamiseks osavalla või linnaosa esinduskogule (edaspidi osavalla- või linnaosakogu), kelle ettepanekute arutelu toimub käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sätestatud korras ja tähtaegadel.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (5) Valla- või linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse.

  (6) Valla- või linnavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu valla või linna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

  (7) Valla- või linnavolikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

  (8) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla või linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.
[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 373.   Maakonna arengustrateegia

  (1) Maakonnal peab olema arengustrateegia, mis on aluseks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ja koostööpartnerite poolt ühiselt maakonna arengu suunamisel, ühiselt tehtavate ja omavalitsusüksuste ülese mõjuga investeeringute kavandamisel, investeeringuteks toetuse taotlemisel ning käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustele antud ühiste ülesannete täitmisel. Maakonna arengustrateegia asemel võivad kohaliku omavalitsuse üksused kokkuleppe alusel koostada mitme maakonna territooriumi kohta piirkondliku arengustrateegia

  (2) Maakonna arengustrateegias ei kavandata arengut, mis on seotud vaid ühe kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumiga ja millel ei ole puutumust teiste kohaliku omavalitsuse üksustega.

  (3) Arengustrateegia koostatakse maakonna kohta ja selles esitatakse vähemalt:
  1) majandusliku ja sotsiaalse ning rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
  2) tegevusvaldkondade kaupa hetkeolukorra analüüs, mis sisaldab iga valdkonna probleemide ja olemasolevate võimaluste analüüsi;
  3) strateegilised eesmärgid, mis väljendavad taotletavat mõju ja mille saavutamine on mõõdetav või hinnatav;
  4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevuste kogumid arengustrateegia perioodi lõpuni;
  5) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste ruumiline paiknemine.

  (4) Maakonna kohaliku omavalitsuse üksused võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arengustrateegiale lisaks koostada täiendava arengustrateegia mõne tegevusvaldkonna arendamiseks.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud täiendav ja piirkondlik arengustrateegia ning maakonna arengustrateegia (edaspidi koos ka maakonna arengustrateegia) peavad olema kooskõlas.

  (6) Maakonna arengustrateegia peab arvestama maakonnaplaneeringut. Maakonna arengustrateegia on üldplaneeringu koostamise alus.

  (7) Maakonna arengustrateegia elluviimiseks, sealhulgas strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste ruumilise paiknemise asukohavalikuks, võib koostada mitme valla või linna territooriumi hõlmava üldplaneeringu planeerimisseaduses sätestatud korras.

  (8) Kui kohaliku omavalitsuse üksused on kokku leppinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sellise piirkondliku arengustrateegia koostamises, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 10 sätestatud nõuetele, ei pea asjaomased omavalitsusüksused koostama eraldi maakonna arengustrateegiat.

  (9) Kui maakonnas on ainult üks kohaliku omavalitsuse üksus, võib jätta maakonna arengustrateegia koostamata, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastab käesolevas paragrahvis maakonna arengustrateegiale esitatud nõuetele.

  (10) Maakonna arengustrateegia koostamisel arvestatakse riigi valdkondlikke arengukavasid ja kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse riigi valdkondlikes arengukavades seatud eesmärkide saavutamisse.

  (11) Riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele juhtumipõhiste toetuste andmisel, riiklike investeeringute kavandamisel ja riigiasutuste osutatavate teenuste kättesaadavuse muutmisel maakonnas võetakse arvesse maakondlikus arengustrateegias kavandatud arengueesmärke ja kajastatud tegevuskogumeid.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 374.   Maakonna arengustrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ja avalikustamine

  (1) Maakonna arengustrateegia kiidetakse heaks hiljemalt 15. jaanuaril ja see hõlmab vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Arengustrateegia vaadatakse üle ja seda uuendatakse vähemalt kord nelja aasta jooksul.

  (2) Maakonna arengustrateegial peab olema tegevuskava või valdkondlikud tegevuskavad, mis ei pea hõlmama kogu arengustrateegia kehtivuse perioodi. Maakonna arengustrateegia tegevuskava peab olema kooskõlas maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvestrateegiatega.

  (3) Maakonna arengustrateegia eelnõu koostab kohaliku omavalitsuse üksuste määratud käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud koostööorgan ja eelnõu esitatakse heakskiitmiseks asjaomastele valla- või linnavolikogudele.

  (4) Valla- või linnavalitsus korraldab või volitab koostööorganit korraldama avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise maakonna arengustrateegia koostamisse.

  (5) Valla- või linnavalitsus avalikustab maakonna arengustrateegia eelnõu valla või linna veebilehel või volitab koostööorganit avalikustama maakonna arengustrateegia eelnõu ka koostööorgani veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

  (6) Maakonna arengustrateegia loetakse vastuvõetuks ja see jõustub pärast seda, kui vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev kohaliku omavalitsuse üksus, on selle määrusega heaks kiitnud hiljemalt 15. jaanuaril. Maakonnakeskuseks loetakse kohaliku omavalitsuse üksust, mis on maakonnaplaneeringus maakonnakeskusena nimetatud.

  (7) Maakonna arengustrateegia koostanud ja menetlenud koostööorgani, volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid ja teave maakonna arengustrateegia menetlemise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuste veebilehtedel seitsme tööpäeva jooksul arengustrateegia vastuvõtmisest arvates.

  (8) Maakonna arengustrateegia koostamise, menetlemise ja vastuvõtmise täpsema korra ning vastuvõtmise tingimused võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 38.   Valla ja linna eelarve

  Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2011]

§ 39.   Valla ja linna eelarve koostamine ja jõustumine
[Kehtetu - RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2011]

§ 391.   Eelarve täitmise aruande kinnitamine
[Kehtetu - RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2011]

6. peatükk TÖÖKORRALDUS 

§ 40.   Töövormid

  Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.

§ 41.   Keelekasutus kohalikes omavalitsustes

  (1) Asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.

  (2) Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.

  (3) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus. Kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul keeleseaduse § 11 alusel antud luba kasutada selle kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt kehtib kuni kõnealuse volikogu volituste lõppemiseni.
[RT I, 18.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2011]

  (4) Kui omavalitsusüksus on vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele saanud nõusoleku kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt, võivad volikogu ja valitsus otsustada vastavalt volikogu ja valitsuse istungi töö osalise või täieliku tõlkimise vähemusrahvuse keelde.

§ 42.   Volikogu esimees

  (1) Volikogu esimees:
  1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
  2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
  3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele;
  31) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

  (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

§ 43.   Volikogu kokkukutsumine

  (1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

  (2) [Kehtetu - RT I 1996, 37, 739 - jõust. 08.06.1996]

  (21) Käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist.

  (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

  (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valla- või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla või linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.
[RT I 2006, 29, 218 - jõust. 08.07.2006]

§ 44.   Küsimuste arutelu volikogus

  (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu.

  (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.

  (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

  (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

  (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

§ 45.   Hääletamine volikogus

  (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (2) Hääletamine volikogus on avalik.

  (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.
[RT I, 12.03.2015, 2 - jõust. 22.03.2015]

  (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

  (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 101, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 05.07.2017]

  (6) Kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist on vajalik volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 46.   Umbusaldusmenetlus volikogus

  (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele.

  (11) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

  (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

  (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.

  (4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, linnapea või valitsuse liikme vallavanema, linnapea või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni.

  (5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise.

  (6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva seaduse § 49 6. lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.

  (7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva seaduse § 49 6. lõikes sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.

  (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

  (9) Umbusalduse avaldamine on vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise alus.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 461.   Tagasiastumine

  (1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või linnapea või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse valla- või linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Valla- või linnasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 47.   Volikogu komisjonid

  (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (11) Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl.
[RT I, 19.12.2014, 2 - jõust. 16.10.2017]

  (12) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu häältearvult enim hääli kogunud kandidaadile järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti.
[RT I, 19.12.2014, 2 - jõust. 16.10.2017]

  (13) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.
[RT I, 19.12.2014, 2 - jõust. 16.10.2017]

  (14) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (15) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku või korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (16) Komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel seoses tema umbusaldamisega, tagasiastumisega, volikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega valitakse uuesti nii komisjoni esimees kui ka aseesimees.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (2) Volikogu komisjoni moodustamise kord ning tegevuse alused ja kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.
[RT I, 19.12.2014, 2 - jõust. 16.10.2017]

§ 48.   Revisjonikomisjon

  (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

  (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 47 lõikeid 11–16.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (21) [Kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (22) Revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (23) Kui revisjonikomisjoni liige ei esita kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud asjaolu tekkimisest arvates teisele lepingupoolele avaldust valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhatusest või juhataja või tegevjuhi kohalt tagasiastumiseks või avaldust temaga valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või juhi asetäitja ülesannete täitmiseks sõlmitud töö- või muu võlaõigusliku lepingu ülesütlemiseks, loetakse ta revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunuks. Avalduse esitamisest teavitab revisjonikomisjoni liige viivitamatult valla- või linnasekretäri.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (3) Revisjonikomisjonil on õigus:
  1) kontrollida ja hinnata valla- või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust;
  2) kontrollida ja hinnata valla- või linnaeelarve täitmist.
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]

  (31) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
  1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
  2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
  3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla või linna põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel.
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]

  (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valla- või linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

  (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

  (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

  (8) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]

§ 481.   Sisekontrollisüsteem ja siseauditeerimine

  (1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses.

  (2) Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab valla- või linnavalitsus.

  (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksuses moodustatakse siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastav ametikoht või luuakse vastav struktuuriüksus, siis tehakse seda vastavalt käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktile 36.

  (4) Siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks nimetab vastava ametniku või struktuuriüksuse juhi ametisse ja vabastab ametist vallavanem või linnapea valla- või linnavolikogu nõusolekul. Vallavanem või linnapea esitab kandidaadi valla- või linnavalitsusele heakskiitmiseks. Valla- või linnavalitsus kiidab heaks kandidaadi ja esitab selle volikogule ametisse nimetamiseks nõusoleku saamiseks. Kui volikogu ei nõustu isiku ametisse nimetamisega, esitab valla- või linnavalitsus uue kandidaadi.
[RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (5) Siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametisse nimetatud ametnik või vastava struktuuriüksuse juht koostab eelarveaastaks siseaudiitori tegevusplaani. Valla- või linnavalitsus kiidab tegevusplaani heaks ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Volikogu kuulab ära revisjonikomisjoni seisukoha ja kinnitab siseaudiitori tegevusplaani valla- või linnaeelarve vastuvõtmise päevaks.
[RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (6) Kui kohaliku omavalitsuse üksuses on moodustatud siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastav ametikoht või loodud vastav struktuuriüksus, esitab vastav ametnik või struktuuriüksuse juht siseaudiitori aruande enne majandusaasta aruande heakskiitmist valla- või linnavalitsusele. Valla- või linnavalitsus esitab siseaudiitori aruande koos majandusaasta aruandega volikogule.

  (7) Siseaudiitori aruanne avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.

  (8) Kohaliku omavalitsuse üksuses rakendatakse siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel ja tema kutsetegevuse alusena audiitortegevuse seaduses sätestatut.
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]

§ 482.   Vallavanemale, linnapeale ja valitsuse liikmele esitatavad nõuded
[RT I, 12.03.2015, 2 - jõust. 01.11.2017]

  (1) Vallavanemaks või linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis ametnikule esitatud nõuete ulatuses.
[RT I, 12.03.2015, 2 - jõust. 01.11.2017]

  (2) Vallavanemaks või linnapeaks ei või valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema, linnapea või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 49.   Valitsuse töö korraldamine

  (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht linnapea, kes esindab valitsust.

  (2) [Kehtetu - RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

  (3) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees.

  (4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea, valitsuse liikmed.

  (41) Valitsuse liikmed koordineerivad vallavanema või linnapea üleantud volituse piires valla- või linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (42) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (43) Vallavanema või linnapea ja valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (44) Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (45) Kui vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (5) Vallavanema või linnapea asendamine toimub valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

  (6) Valla- või linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa valla- või linnasekretär.

  (7) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

  (8) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

  (9) Vallavanem või linnapea või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

  (10) Valla- või linnavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär.

  (11) Valla- ja linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]

  (12) Vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud juhul on vallavanem, linnapea või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 50.   Vallavanem ja linnapea

  (1) Vallavanem või linnapea:
  1) korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
  2) esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
  3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  4) kirjutab alla valla- või linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
  5) esitab volikogule kinnitamiseks valla- või linnavalitsuse koosseisu;
  6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  61) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi;
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]
  7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]
  71) [kehtetu - RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

  (2) Vallavanem või linnapea ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem või linnapea peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas seaduses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.
[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu keelab vallavanemal või linnapeal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 501.   Valitsuse liikme tegevuspiirang

  (1) Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

  (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 51.   Istungi ja koosoleku protokoll

  (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

  (2) Valla- või linnavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ja protokollija.

  (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

  (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

  (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]

  (6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele.

  (7) Valla- või linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

  (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

  (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

§ 52.   Volikogu tegutsemisvõimetus

  (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:
  1) ei ole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates;
[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
  11) pole kuue kuu jooksul haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates kehtestanud ühinemise tulemusena moodustunud valla või linna põhimäärust;
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
  2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
  3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul vallavanema või linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
  4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
  5) rikub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 46 lõiget 2.
[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

  (3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva seaduse § 22 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.

§ 53.   Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed
[Kehtetu - RT I 1999, 75, 705 - jõust. 15.10.1999]

61. peatükk KORRAKAITSEÜKSUS JA KORRAKAITSEAMETNIK 
[RT I 2004, 89, 610 - jõust. 01.06.2005]

§ 531.   Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik

  (1) Kohalik omavalitsus võib moodustada valla- või linnavalitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas.

  (2) Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku tegevust finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest.
[RT I 2004, 89, 610 - jõust. 01.06.2005]

§ 532.   Korrakaitseüksuse moodustamine ja korrakaitseametniku ametikoha loomine ning nende ülesanded

  (1) Korrakaitseüksuse moodustamise ja lõpetamise või korrakaitseametniku ametikoha loomise ja koondamise otsustab valla- või linnavolikogu.

  (2) Korrakaitseüksuse alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded sätestatakse valla- või linnavolikogu poolt kinnitatavas põhimääruses. Korrakaitseametniku ametikoha moodustamisel valla- või linnavalitsuses sätestatakse korrakaitseametniku alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded korrakaitseametniku ametijuhendis.

  (3) Korrakaitseametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus.
[RT I 2004, 89, 610 - jõust. 01.06.2005]

§ 533.   Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku koostöö

  (1) Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik teevad oma ülesannete täitmisel koostööd teiste kohalike omavalitsuste asutuste, riigiorganite, Politsei- ja Piirivalveamet, eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Politsei- ja Piirivalveamet osutab valla- või linnavalitsusega sõlmitava lepingu alusel abi korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku väljaõppel ja täienduskoolitusel.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 534.   Munitsipaalpolitsei relvad
[Kehtetu - RT I 2004, 89, 610 - jõust. 01.06.2005]

§ 535.   Korrakaitseametniku vormiriietus ja ametitunnused

  (1) Korrakaitseametnikud kannavad kohaliku omavalitsuse sümboolikaga vormiriietust või muid neid eristavaid ametitunnuseid, mis erinevad selgelt politsei omadest.

  (2) Korrakaitseametniku vormiriietuse ja muud ametitunnused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2004, 89, 610 - jõust. 01.06.2005]

7. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED 

§ 54.   Omavalitsusteenistus

  (1) Omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus ja käesolev seadus.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikud ja töötajad peavad valdama eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis sätestatud ulatuses.
[RT I, 12.03.2015, 2 - jõust. 22.03.2015]

§ 541.   Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid

  (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale või linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
  1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
  2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
  3) seoses umbusalduse avaldamisega.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
  1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul;
  2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

  (3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale või linnapeale makstakse ametist vabastamisel seoses volituste tähtajalise lõppemisega volikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga kuuekordses ulatuses, kui ta vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumise tulemusena uue valitsuse ametisse nimetamisega ning vallavanem või linnapea on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (31) Volikogu esimehele, kellele volikogu on määranud töötasu või hüvituse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 21 alusel, makstakse seoses volikogu esimehe volituste tähtajalise lõppemisega volikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise töötasu või hüvituse kuuekordses ulatuses, kui volikogu esimehe volitused lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisega ning ta on volikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema, linnapea või volikogu esimehe uueks tähtajaks.
[RT I, 19.03.2013, 1 - jõust. 20.03.2013]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 31 sätestatud juhul ei maksta vallavanemale, linnapeale ega volikogu esimehele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud hüvitust.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 542.   Ametniku asendamise erisus kohaliku omavalitsuse ametiasutuses

  (1) Puuduvat ametnikku võib asendada, või juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas, anda puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles ametiasutuses töölepingu alusel töötavale isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval ametikohal esitatavatele nõuetele. Töötaja poolt ametniku asendamine on lubatud vaid juhul, kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata ametnikust asendajat.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punkti 1 alusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ametniku asendamine töötajast asendaja poolt ei tohi kesta üle viie kuu kalendriaastas.

  (4) Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

  (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud töötajast asendajale võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud asendatava teenistusülesannetega.

  (6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asendajale kohaldub avaliku teenistuse seadusest tulenev streigikeeld ning ametniku tegevuspiirangud asendamise ajal.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 543.   Ametnike ja töötajate sotsiaalsed garantiid

  Kui valla või linna ametiasutuses töötava ametniku või töötaja ametist vabastamine toimub seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisest tuleneva ameti- või töökoha koondamisega, võib ametnikule või töötajale volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist või preemiat pikaajalise ja eeskujuliku teenistus- või tööülesannete täitmise eest kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud valla või linna ametiasutuses ametniku või töötajana kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud ametniku või töötajana rohkem kui kaheksa aastat.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 05.07.2017]

§ 55.   Valla- ja linnasekretär

  (1) Valla- või linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem või linnapea.

  (2) Valla- või linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku:
  1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
  2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või;
  3) kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele.
[RT I, 05.01.2011, 10 - jõust. 01.03.2011]

  (3) Valla- või linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

  (4) Valla- või linnasekretär:
  1) juhib valla- või linnakantseleid ning esitab vallavanemale või linnapeale ettepanekuid valla- või linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
  2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
  3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
  4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
  5) [kehtetu - RT I 2010, 19, 101 - jõust. 13.05.2010]
  6) esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
  7) hoiab valla või linna vapipitsatit;
  8) osaleb valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;
[RT I, 05.01.2011, 10 - jõust. 01.03.2011]
  9) annab valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  91) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel vallavanema või linnapea teenistussuhte peatumise määruse selle saamisele järgnevast tööpäevast;
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
  92) [kehtetu - RT I, 22.11.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  93) korraldab valimisi või rahvahääletusi vallas või linnas Euroopa Parlamendi valimise seaduses, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Riigikogu valimise seaduses või rahvahääletuse seaduses sätestatud korras;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  10) täidab teisi seaduses, valla või linna põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis valla- või linnasekretärile sätestatud ülesandeid.
[RT I, 05.01.2011, 10 - jõust. 01.03.2011]

  (5) Valla- või linnasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema või linnapea käskkirjaga määratud isik. Valla- või linnasekretäri asendajal on kõik valla- või linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõudele ning ühele lõike 2 punktides 1–3 valla- või linnasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele.
[RT I, 05.01.2011, 10 - jõust. 01.03.2011]

  (6) Kui valla- või linnasekretär kandideerib Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu valimistel, asub nendel valimistel volitatud esindajaks või tal ei ole muul põhjusel võimalik täita valimiste korraldaja ülesandeid, nimetab vallavanem või linnapea käskkirjaga valla- või linnasekretäri asendaja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 93 sätestatud ülesannete täitmiseks.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

8. peatükk OSAVALLA JA LINNAOSA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS 

§ 56.   Osavald ja linnaosa

  (1) Osavald või linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete täitmisel.

  (2) Osavalla või linnaosa elanike esinduskoguna moodustatakse osavallas või linnaosas osavalla või linnaosa põhimäärusega osavalla- või linnaosakogu, kelle liikmed valitakse demokraatlikkuse põhimõttel nimetatud põhimääruses sätestatud korras.

  (3) Osavalla- või linnaosakogu valib osavalla- või linnaosakogu esimehe.

  (4) Osavalla- või linnaosakogu pädevuses on seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla või linnaosa territooriumil omavalitsuse toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes.

  (5) Osavalla- või linnaosakogu pädevuses on omavalitsuse esindamine ning otsuste langetamine osavalla või linnaosa territooriumi puudutavates küsimustes talle seadusega, valla või linna põhimäärusega, osavalla või linnaosa põhimäärusega või volikogu otsusega antud valdkondades ning pädevuste piires.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 57.   Osavalla ja linnaosa moodustamine

  (1) Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada:
  1) üks neljandik volikogu liikmetest;
  2) taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku valla- või linnaelanikku;
  3) valla- või linnavalitsus.

  (11) Osavalla või linnaosa võib moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel, kui see on ühinemislepinguga kokku lepitud. Ühinemislepinguga moodustatud osavald või linnaosa alustab tegevust kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste jõustumise päevast.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (2) Osavalla või linnaosa põhimääruses sätestatakse:
  1) osavalla või linnaosa piiride kirjeldus;
  11) osavalla- või linnaosakogu kui osavalla või linnaosa elanike esinduskogu moodustamise kord ning osavalla- või linnaosakogu esimehe valimise kord;
  2) osavalla või linnaosa valitsuse moodustamise kord, kui moodustatakse osavalla või linnaosa valitsus;
  3) osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamise kord, kui osavallas või linnaosas moodustatakse osavalla või linnaosa vanema ametikoht, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada selle valla- või linnavalitsuse volituste tähtaega;
  4) osavalla- või linnaosakogu, osavalla- või linnaosakogu esimehe, osavalla või linnaosa valitsuse ja osavalla või linnaosa vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud valla või linna eelarvelised vahendid;
  5) osavalla- või linnaosakogu, osavalla- või linnaosakogu esimehe, osavalla või linnaosa vanema ja osavalla või linnaosa valitsuse tegevuse järelevalve ning osavalla või linnaosa likvideerimise alused ja kord.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (3) Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla või linnaosa moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse.

  (4) Osavalla- või linnaosakogul ega selle esimehel ja osavalla või linnaosa valitsusel ega vanemal ei ole õigustloova akti andmise õigust.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (41) Osavalla- või linnaosakogu võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks üksikaktina vastu võtta otsuseid.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (5) Osavalla või linnaosa vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju.

  (6) Osavalla- või linnaosakogu otsustele ja osavalla või linnaosa vanema korraldustele kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1, 2, 3 ja 5 sätestatud nõudeid. Osavalla- või linnaosakogu otsusele kirjutab alla osavalla- või linnaosakogu esimees. Osavalla või linnaosa vanema korraldusele kirjutab alla osavalla või linnaosa vanem.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (7) Osavalla- või linnaosakogu otsuste ja osavalla või linnaosa vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem või linnapea valla või linna põhimääruses sätestatud korras.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (8) [Kehtetu - RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (9) Osavalla- või linnaosakogul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogule või valla- või linnavalitsusele küsimuste aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (10) Osavalla- või linnaosakogu algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele eelnõuna või küsimuste korral kirjaliku järelepärimisena, mille allkirjastab osavalla- või linnaosakogu esimees. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (11) Osavalla- või linnaosakogu esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogu või valitsuse vastavas komisjonis ja volikogus või valitsuses sõnaõigusega.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (12) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatud osavalda või linnaosa ei või likvideerida enne ühinemislepingu kehtivusaja lõppu, välja arvatud osavalla- või linnaosakogu taotlusel.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (13) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatud osavalla või linnaosa õigused ja täidetavad ülesanded on kokku lepitud ühinemislepingus, siis tuleb nende muutmisel ühinemislepingu kehtivusaja jooksul lähtuda käesoleva seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud volikogu liikmete häälteenamusest.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 571.   Osavalla ja linnaosa vanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

  (1) Osavalla või linnaosa vanema nimetab ametikohale valla- või linnavalitsus osavalla või linnaosa põhimääruses sätestatud korras, võttes arvesse osavalla- või linnaosakogu arvamuse.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (11) Osavalla ja linnaosa vanemale laieneb avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta sätestatu niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (12) Osavalla ja linnaosa vanema vaba ametikoha täitmisele ei pea kohaldama avaliku teenistuse seaduse § 16–20.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Osavalla või linnaosa vanema vabastab teenistusest valla- või linnavalitsus, kui vallavanema või linnapea hinnangul vallavanema või linnapea ja osavalla või linnaosa vanema koostöö ei laabu, võttes arvesse osavalla- või linnaosakogu arvamuse.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (3) Osavalla või linnaosa vanemat ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist vallavanema või linnapea ja osavalla või linnaosa vanema koos töötamise algusest.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (4) Osavalla või linnaosa vanema teenistussuhte viimane päev käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel ametist vabastamisel on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 58.   Asustusüksuse vanem ja linnapea
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (1) Alevi, aleviku või küla koosolekul võidakse valida alevi-, aleviku- või külavanem.

  (2) Linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- või külavanem võib osaleda valla- või linnavolikogu istungil sõnaõigusega.

  (3) Volikogu võib võtta vastu linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

  (4) Valla- või linnavalitsuse ülesannete täitmine linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

9. peatükk  
[Kehtetu - RT I 1994, 84, 1475 - jõust. 12.12.1994]

10. peatükk OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 

§ 62.   Koostöövormid

  (1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks:
  1) tegutseda ühiselt;
  2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;
  3) moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö korral võivad vallad ja linnad ühiste ülesannete täitmiseks halduslepingu alusel otsustada moodustada ühisameti või -asutuse.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 621.   Omavalitsusüksuste ühisametid ja -asutused

  (1) Omavalitsusüksused võivad moodustada käesoleva seaduse alusel valdade ja linnade koostöös ülesannete täitmiseks ühisameteid valla või linna ühiste ametiasutustena ning ühisasutusi valla või linna ametiasutuste ühiste hallatavate asutustena.

  (2) Ühisametile kohaldatakse selle moodustamise halduslepinguga kindlaks määratud või asukohajärgse valla või linna ametiasutusele kohalduvat ning ühisasutusele ametiasutuse hallatava asutuse kohta kohalduvat regulatsiooni, kui seadustes või ühisameti või -asutuse moodustamise halduslepingus ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Ühisameti ametnikud ja töötajad on selle kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus, kelle koosseisus on ühisamet moodustatud.

  (4) Ühisasutuse töötajad on selle kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutuse struktuuris ja koosseisus, kelle koosseisus on ühisasutus moodustatud.

  (5) Ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad täidavad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti või -asutuse ülesannet täitma.

  (6) Valla või linna ühisamet ja -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris valla või linna ametiasutusena või ühise ametiasutuse hallatava asutusena selle kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisus, kelle koosseisus on ühisamet või -asutus moodustatud.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 622.   Ühisameti ja -asutuse moodustamine ning nende tegevuse alused

  (1) Ühisameti või -asutuse moodustamine otsustatakse koostöös osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste valla- ja linnavolikogude volitusel valla- ja linnavalitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga ning moodustatakse volikogude kehtestatud ühisameti või -asutuse põhimäärusega.

  (2) Ühisameti ja -asutuse moodustamise halduslepingus määratakse kindlaks:
  1) ühisameti või -asutuse tegevuses osalevad kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi lepingupooled);
  2) kohaliku omavalitsuse üksus, kelle koosseisus ühisamet või -asutus moodustatakse;
  3) ülesanded, mida volitatakse täitma ühisamet või -asutus;
  4) halduslepingu sõlmimise ja muutmise kord;
  5) lepingupoolte õigused ja kohustused ühisameti või -asutuse juhtimisel, rahastamisel ning ülesande täitmise üle järelevalve korraldamisel;
  6) uute lepingupoolte ühisasutusse või -ametisse vastuvõtmise ning liikmesuse lõppemise tingimused ja kord;
  7) ühisameti või -asutuse tegevuse lõpetamise alused;
  8) seadustest tulenevad haldusülesande täitmise korraldamiseks olulised või lepingupoolte hinnangul muud vajalikud tingimused.

  (3) Kõik ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate omavalitsusüksuste valla- või linnavolikogud kinnitavad ühisameti või -asutuse põhimääruse, milles sätestatakse ühisameti või -asutuse:
  1) nimetus, asukoht, tegevusvaldkond, õiguslik seisund ja teeninduspiirkond ning määratakse pitsat ja asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste sümbolite kasutamise kord;
  2) põhitegevus, tegevuse eesmärgid ja ülesanded;
  3) ühisameti haldusaktide andmise kord;
  4) ametnike ja töötajate õigused ning kohustused;
  5) nõukogu moodustamise ja nõukogu esimehe valimise kord ning nõukogu õigused, kohustused ja töökord;
  6) juhi ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning juhi õigused ja kohustused;
  7) struktuur ning vajaduse korral struktuuriüksuste õigused ja kohustused;
  8) finantseerimine ning eelarve koostamise ja kinnitamise kord;
  9) majandamine, asjaajamine, aruandlus ja täitmiseks antud ülesande üle järelevalve tegemise kord;
  10) ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kord, sealhulgas halduslepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg, kui haldusleping ja ühisameti või -asutuse tegevuses osalemine lõpetatakse ühepoolselt.

  (4) Teenistuslikku järelevalvet ühisameti ja -asutuse tegevuse üle korraldab käesoleva seaduse §-s 661 sätestatud korras ning sisekontrollisüsteemi rakendab käesoleva seaduse §-s 481 sätestatud korras selle kohaliku omavalitsuse üksuse valitsus, kelle nimel ühisamet või -asutus ja selle ametnik ülesannet täitis.

  (5) Ühisameti või -asutuse liikmesuse lõpetamine toimub alates eelarveaasta algusest. Liikmesuse lõpetamise soovist tuleb teisele lepingupoolele kirjalikult ette teatada vähemalt lepingu lõpetamisele eelneva aasta 1. aprilliks, kui halduslepingus pole ette nähtud pikemat halduslepingu ülesütlemise tähtaega.

  (6) Ühisameti või -asutuse liikmesus lõpeb automaatselt ühisameti või -asutuse tegevuses osaleva sellise kohaliku omavalitsuse üksuse puhul, arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaegu, kes on lepingut oluliselt rikkunud ja ei ole rikkumist halduslepingus määratud täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist, sealhulgas seda, kui lepingupool ei ole osalenud ühisameti või -asutuse tegevuse rahastamises halduslepingus või selle lisas sätestatud mahus või kui lepingupool on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet tegeva isiku ettekirjutuse ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud.

  (7) Ühisametis töötavale ametnikule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust ning valla- ja linnaametnikule esitatavaid nõudeid.

  (8) Ühisameti või -asutuse tegevust finantseeritakse koostöös osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest. Ühisameti ja -asutuse kaudu täidetavate täpsemate ülesannete ja rahastamise mahus lepitakse igal aastal eraldi kokku käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu lisaga.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 623.   Ühisameti ja -asutuse juhtimine

  (1) Ühisameti või -asutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks moodustatakse asjaomaste kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest ning ekspertidest alaline nõukogu (edaspidi nõukogu).

  (2) Nõukogu koosneb esimehest, aseesimehest ja liikmetest. Nõukogu liikmed nimetavad valla- või linnavalitsused ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras. Nõukogu koosseisu kinnitab selle valla või linna volikogu, kelle koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, kooskõlastatult kõigi ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate kohaliku omavalitsuse üksustega.

  (3) Nõukogu pädevuses on:
  1) ühisameti või -asutuse eelarve ja tegevuskava kinnitamine ning muutmine;
  2) ühisameti või -asutuse eelarve täitmise aruande kinnitamine;
  3) ühisameti või -asutuse halduslepinguga ülesannet täitma volitanud volikogule ettepaneku tegemine revisjoni läbiviimiseks käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud korras.

  (4) Nõukogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule teha ettepanekuid ühisameti või -asutuse tegevuses osalevatele kohaliku omavalitsuse üksustele:
  1) ühisameti või -asutuse moodustamise halduslepingu muutmiseks ning põhimääruse, struktuuri ja töökorralduse kinnitamiseks ning muutmiseks;
  2) ühisameti juhi ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning ühisasutuse juhi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks;
  3) ühisameti või -asutuse osutatavate teenuste rahastamise suurendamiseks;
  4) ühisameti või -asutuse osutatavate teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse parandamiseks;
  5) ühisameti või -asutuse ja selle tegevuses osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise tööjaotuse parandamiseks;
  6) ühisameti või -asutuse tegevuse muutmiseks ning liikmete lisamiseks ja väljaarvamiseks.

  (5) Nõukogu töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku vastavalt vajadusele nõukogu esimees või aseesimees. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu koosseisust. Nõukogu koosolek protokollitakse.

  (6) Nõukogul on õigus saada ühisametilt või -asutuselt ning selle tegevuses osalevatelt kohaliku omavalitsuse üksustelt tööks vajalikke andmeid ja dokumente.

  (7) Nõukogu muud õigused ja kohustused ning täpne töökord sätestatakse ühisameti või -asutuse põhimääruses.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 63.   Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud

  Maakondliku ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liitude asutamine ja nende tegevus toimub kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2002, 96, 565 - jõust. 01.01.2003]

§ 64.   Lepingud riigiorganitega
[Kehtetu - RT I 2002, 96, 565 - jõust. 01.01.2003]

11. peatükk SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 

§ 65.   Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega

  (1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

  (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

  (3) Valla või linna volikogul ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

  (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.
[RT I 2002, 96, 565 - jõust. 01.01.2003]

§ 66.   Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll

  (1) Justiitsministeerium teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

  (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler.
[RT I 2005, 32, 235 - jõust. 01.01.2006]

§ 661.   Teenistuslik järelevalve

  (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.

  (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:
  1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
  2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
  3) tunnistada akt kehtetuks.

  (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.

  (4) Valla või linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.

  (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.

  (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega.

  (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab valla- või linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.

  (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

  (9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

111. peatükk VASTUTUS 

§ 662.   Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine

  (1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 361 alusel kehtestatud heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ning § 36 alusel kehtestatud koormise täitmata jätmise eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 663.   Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine

  Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 362 alusel kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 664.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 662 ja 663 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) valla- või linnavalitsus;
  2) Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Käesoleva seaduse §-s 662 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 665.   Trahvide laekumine

  Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 662 ja 663 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

12. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 67.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamise päevast jõustuvad §-d 1–5, 7, 10, 12–15, 23–26, 31, 33–37, 40–42, 50, 51, 56–58, 62–64 ja 66. Seaduse § 55 2. lõige jõustub alates 1997. aasta 1. jaanuarist. Teised seaduse paragrahvid jõustuvad käesoleva seaduse vastuvõtmisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

  (2) Kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on jäänud mõnes omavalitsusüksuses toimumata või valimistulemused välja kuulutamata, valitakse käesoleva seaduse § 59 1. lõikes nimetatud maakonna omavalitsusüksuse esindaja maakogusse volikogu eelmise koosseisu poolt.

§ 68.   Alevite ja vabariiklike linnade staatus

  Käesoleva seaduse jõustumisega saavad alevid valla staatuse ja vabariiklikud linnad linna staatuse.

§ 69.   Volikogude volituste lõppemine

  Valla-, alevi-, linna- ja maavolikogude käesoleva koosseisu ja nende liikmete volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 70.   Maavanemate ja maavalitsuste volituste aeg

  Maavolikogude käesoleva koosseisu poolt ametisse kinnitatud maavanemate, abimaavanemate ja maavalitsuse nõunike volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 701.   Valla- ja linnasekretäri teenistuse jätkamine

  Käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata enne 2011. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud valla- või linnasekretäri puhul, kes jätkab 2011. aasta 1. jaanuaril teenistust sama kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnasekretärina.
[RT I, 05.01.2011, 10 - jõust. 01.03.2011]

§ 702.   Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 rakendamise erisus
[Kehtetu - RT I, 25.06.2021, 1 - jõust. 20.07.2021]

§ 703.   Käesoleva seaduse 8. peatüki rakendamise erisus

  Osavaldade ja linnaosade puhul, mis on moodustatud käesoleva seaduse 8. peatüki alusel, ning osavaldades ja linnaosades nende elanike huvide esindamiseks loodud esinduskogude puhul, mis on moodustatud valla või linna põhimääruse alusel enne 2016. aasta 1. juunit, võib 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise ajani kohaldada käesoleva seaduse 2016. aasta 1. juunil kehtinud redaktsiooni.
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 704.   Käesoleva seaduse § 61 lõike 3 ja § 374 lõike 1 rakendamise erisus

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud peavad käesoleva seaduse § 61 lõikes 3 nimetatud koostööorganile maakonna arengu kavandamise ülesande andmise otsustama hiljemalt 2018. aasta 1. veebruaril.

  (11) Kui käesoleva seaduse § 61 lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgan ei täida enam sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid või on nimetatud uus koostööorgan, peavad valla- ja linnavalitsused koostööorgani tegevuse lõppemise ja koostööorgani muutmise otsustest andma Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile teada ning edastama ühiselt teatise koos kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude vastavate otsustega jooksva aasta 1. augustiks. Uue koostööorgani kaudu saab käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitma hakata järgmise kalendriaasta algusest.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul täidab kalendriaasta lõpuni käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesandeid senine koostööorgan.
[RT I, 12.12.2018, 2 - jõust. 22.12.2018]

  (13) Kui valla- või linnavalitsused ei ole koostööorgani muutmise otsusest jooksva aasta 1. augustiks teada andnud, siis täidab käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesandeid senine koostööorgan järgneva kalendriaasta lõpuni.
[RT I, 12.12.2018, 2 - jõust. 22.12.2018]

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksused peavad käesoleva seaduse § 374 lõikes 1 nimetatud maakonna arengustrateegia vastu võtma hiljemalt 2019. aasta 15. jaanuaril.

  (3) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegia jõustumiseni kehtib varem maavanema korraldusega kehtestatud maakonna arengustrateegia.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 705.   Revisjonikomisjoni liikmena tegutsemise piirangu rakendamise erisus

  Käesoleva seaduse § 48 lõikeid 22 ja 23 kohaldatakse alates 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

§ 706.   Arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmise erisused

  2020. aastal peavad arengukava ja eelarvestrateegia hõlmama vähemalt nelja eelseisvat aastat 1. detsembri seisuga.
[RT I, 10.07.2020, 5 - jõust. 20.07.2020]

§ 707.   Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti 12 rakendamise erisus

  Volikogu liige, kes 2021. aasta 20. juulil töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel, peab kolme tööpäeva jooksul nimetatud kuupäevast arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata töötamist sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Kui isik soovib jätkata töötamist ametiasutuses või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, peatatakse tema volikogu liikme volitused.
[RT I, 25.06.2021, 1 - jõust. 20.07.2021]

§ 71.   Omavalitsusüksuste põhimäärused

  Omavalitsusüksuste põhimäärused tuleb kinnitada või viia kooskõlla käesoleva seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogude poolt valla- või linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates.

§ 72.   Omavalitsusüksuste liitude põhikirjad
[Kehtetu - RT I 2002, 96, 565 - jõust. 01.01.2003]

§ 721.   Omavalitsusüksuste liidu ümberregistreerimine
[Kehtetu - RT I 2002, 96, 565 - jõust. 01.01.2003]

§ 722.   Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine

  Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimisel ning komisjonide koosseisude kujundamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 47 lõigetes 11–13 sätestatud nõudeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
[RT I, 19.12.2014, 2 - jõust. 16.10.2017]

§ 723.   Riigikogu liikme kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse

  Riigikogu liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
[RT I, 21.06.2016, 16 - jõust. 16.10.2017]

§ 724.   Euroopa Parlamendi liikme kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse

  Euroopa Parlamendi liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
[RT I, 25.06.2021, 3 - jõust. 18.10.2021]

§ 73.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 74.   Vastuolude lahendamine

  Vastuolu korral käesoleva seaduse §-s 67 loetletud sätete ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kohaliku omavalitsuse aluste seaduse ning teiste seaduste ja õigusaktide sätete vahel loetakse kehtivateks käesoleva seaduse sätted.

§ 75.   Õigusaktide kooskõlla viimine

  Vabariigi Valitsus esitab ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide kooskõlla viimiseks käesoleva seadusega.