ID-kaart

Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2022/1628, 20. september 2022, millega antakse Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi, tugevdatakse ühist eraldisfondi liikmesriikide tagatistega ning otsuse nr 466/2014/EL alusel tagatud ja Ukrainaga seotud finantsvastutuse katteks ette nähtud eraldistega ning muudetakse otsust (EL) 2022/1201
Euroopa Parlament 20.09.2022 otsus number 1628; jõustumiskuupäev 23.09.2022

redaktsioon

22.9.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 245/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1628,

20. september 2022,

millega antakse Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi, tugevdatakse ühist eraldisfondi liikmesriikide tagatistega ning otsuse nr 466/2014/EL alusel tagatud ja Ukrainaga seotud finantsvastutuse katteks ette nähtud eraldistega ning muudetakse otsust (EL) 2022/1201

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu ja Ukraina vaheline assotsieerimisleping, (2) mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, jõustus 1. septembril 2017.

(2)

2014. aasta kevadel hakkas Ukraina ellu viima kaugeleulatuvat reformiprogrammi, eesmärgiga stabiliseerida riigi majandust ja parandada kodanike toimetulekut. Peamiste prioriteetide hulgas on võitlus korruptsiooni vastu ning põhiseaduse, valimis- ja kohtureformid. Nende reformide elluviimist on toetatud järjestikuste makromajandusliku finantsabi programmidega, mille raames on Ukraina saanud laenudena kokku 6,6 miljardit eurot abi. Ukrainale anti erakorralist makromajanduslikku finantsabi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/313 (3) alusel seoses pingete teravnemisega piiril Venemaaga ning see 1,2 miljardi euro suurune laenusumma tehti kättesaadavaks 2022. aasta märtsis ja mais kahe 600 miljoni euro suuruse osamaksena. +Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/1201 (4) kohasest kuni 1 miljardi euro suurusest liidu erakorralisest makromajanduslikust finantsabist anti Ukraina eelarve jaoks kiiresti hädavajalikke vahendeid, mis maksti täielikult välja kahes osas 1. ja 2. augustil 2022. Kõnealune abi oli kavandatud Ukrainale antava kuni 9 miljardi euro suuruse liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi paketi esimene etapp, millest komisjon teatas oma 18. mai 2022. aasta teatises „Ukraina abistamine ja ülesehitamine“, mille kiitis heaks 23.–24. juunil 2022. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu. Käesolev otsus on teine etapp kõnealuse kavandatud liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamisel. Sellega luuakse alus täiendava 5 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi andmiseks väga soodsate laenudena. Käesolevale otsusele peaks kiiresti järgnema täiendav otsus kavandatud liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi kolmanda etapi rakendamise kohta summas kuni 3 miljardit eurot, niipea kui kõnealuse abi ülesehitus on kindlaks määratud.

(3)

Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu alates 24. veebruarist 2022 on piiranud Ukraina juurdepääsu turule ja järsult vähendanud avaliku sektori tulusid, samal ajal kui avaliku sektori kulutused humanitaarolukorra lahendamiseks ja riigiteenuste jätkuva kättesaadavuse tagamiseks on märkimisväärselt suurenenud. Kõnealuses väga ebakindlas ja ettearvamatus olukorras nähtub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) antud parimatest hinnangutest Ukraina rahastamisvajaduste kohta, et 2022. aastal ulatub erakorraline rahastamispuudujääk ligikaudu 39 miljardi USA dollarini, millest on võimalik katta umbes pool, kui seni lubatud rahvusvaheline toetus makstakse täielikult välja. Praeguses erakorralises olukorras on käesoleva otsuse kohase liidu makromajandusliku finantsabi kiire eraldamine Ukrainale asjakohane lühiajaline vastus Ukraina makromajanduslikku stabiilsust ohustavatele suurtele riskidele. Käesoleva otsuse kohane kuni 5 miljardi euro suurune täiendav liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi toetaks Ukraina makromajanduslikku stabiilsust, tugevdaks riigi kohest vastupanu- ja taastumisvõimet ning aitaks seega tagada Ukraina valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ja riigi võimet täita oma finantskohustusi.

(4)

Käesoleva otsuse kohane liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi aitab suuresti rahuldada Ukraina rahastamisvajadusi, nagu neid on hinnanud IMF ja muud rahvusvahelised finantsasutused, võttes arvesse Ukraina suutlikkust rahastada end oma vahenditest. Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka kahe- ja mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist osalust, vajadust tagada koormuse õiglane jagamine liidu ja muude rahastajate vahel ning Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ja liidu osalemise üldist lisaväärtust. Tuleks tunnustada Ukraina ametiasutuste võetud kohustus teha IMFiga tihedat koostööd lühiajaliste erakorraliste meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel ning nende valmidus töötada IMFiga ühiselt välja asjakohane majandusprogramm, kui olukord seda võimaldab. Sellise programmi kohta esitati ametlik taotlus 2022. aasta augustis. Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema säilitada sõjaolukorras makromajanduslik finantsstabiilsus ja vastupanuvõime. Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade ning muude asjakohaste liidu poliitikate raames võetud meetmete peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.

(5)

Liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid liidu välispoliitika kooskõlastamiseks ja selle järjepidevus tagamiseks tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd.

(6)

Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke suundumusi (sealhulgas parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Jätkuv sõda ja eelkõige praegune sõjaseisukord ei tohiks kõnealuste põhimõtete kohaldamist piirata, hoolimata võimu koondumisest täitevvõimu kätte.

(7)

Selleks et tagada liidu erakorralise makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud pettuse ja korruptsiooni ning muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks sellele tuleks laenulepingus sätestada, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (5) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklitega 129 ja 220 teeb komisjon kontrolle, kontrollikoda auditeid ja Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust.

(8)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks olema seotud rangemate aruandlusnõuete ja poliitika tingimustega, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Kõnealuste rangemate aruandlusnõuete eesmärk peaks praeguses sõjaolukorras olema tagada, et rahalisi vahendeid kasutatakse tõhusalt, läbipaistvalt ja vastutustundlikult. Poliitika tingimuste eesmärk peaks olema tugevdada Ukraina kohest vastupanuvõimet ja pikemaajalist võla jätkusuutlikkust ning vähendada seeläbi tasumata ja tulevaste finantskohustuste täitmisega seotud riske.

(9)

Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (6).

(10)

Käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohaste laenude maksimaalne keskmine tähtaeg kokku peaks olema 25 aastat.

(11)

Arvestades, et käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohaste laenudega kaasnevad liidu eelarvele ühesugused riskid ja nende mõlema maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg kokku peaks olema 25 aastat, tuleks käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 alusel Ukrainale antava liidu makromajandusliku finantsabi kogusumma 6 miljardit eurot katta finantsmõju ja eelarvele avalduva mõju haldamise ühise metoodikaga. Eelkõige tuleks kehtestada samal tasemel eelarvevahendid piisavaks kaitseks võimaluse eest, et Ukraina ei maksa osa või kõiki laene ettenähtud tähtajaks tagasi. Liidu eelarvest liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi kahe laenupaketi jaoks kättesaadavaks tehtud eraldisi tuleks hallata ühtse eraldiste kogumina. Selline haldamine suurendab liidu eelarve toimetulekuvõimet ja paindlikkust mis tahes maksmatajätmise korral. Otsust (EL) 2022/1201 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohane erakorraline makromajanduslik finantsabi kujutab endast liidu rahalist kohustust, mis võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/947 (7) kohase välistegevuse tagatise kogumahu piires. Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi raames Ukrainale antavate laenude kogusummast kuni 6 miljardit eurot tuleks 9 % ulatuses katta sissemakstud eraldistest, mis on kättesaadavad makromajandusliku finantsabi laenude jaoks välistegevuse tagatise raames. Neid eraldisi tuleks rahastada määruse (EL) 2021/947 raames makromajandusliku finantsabi jaoks kavandatud rahastamispaketist kogusummas 540 miljonit eurot. Kõnealune summa tuleks kulukohustustega siduda ja maksta ühisesse eraldisfondi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (8).

(13)

Finantsmääruse artikli 210 lõikele 3 kohaselt loetakse liidu eelarvest rahastatavatest eelarvelistest tagatistest või rahastatavast finantsabist tulenevad tingimuslikud kohustused jätkusuutlikuks, kui nende prognoositav mitmeaastane muutus jääb määruses (EL, Euratom) 2020/2093 sätestatud piiridesse ja on kooskõlas nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (9) artikli 3 lõikes 1 kindlaks määratud maksete assigneeringute aastase ülemmääraga. Selleks et liit saaks Ukrainat liidu erakorralise makromajandusliku finantsabina antava enneolematu summaga rahaliselt ohutult toetada, säilitades samal ajal oma krediidireitingu ja sellest tulenevalt võime tulemuslikult rahastada nii oma sise- kui ka välispoliitikat, on oluline kaitsta liidu eelarvet piisavalt selliste tingimuslike kohustuste realiseerumise eest ja tagada nende finantsiline jätkusuutlikkus finantsmääruse artikli 210 lõike 3 tähenduses.

(14)

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks ühist eraldisfondi tugevdada vahenditega, mis on vastavuses riskidega, mis tulenevad tingimuslikest kohustustest seoses selle varasematest suurema liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmisega ühele abisaajale. Ilma sellise tugevdamiseta ei oleks liidu eelarvest võimalik anda Ukraina sõjaga seotud vajadustele vastavat enneolematult suurt abi rahaliselt ohutult viisil. Liidu eelarve kaitsmiseks tuleks Ukrainale antavad kuni 6 miljardi euro suurused liidu erakorralised makromajandusliku finantsabi laenud katta 70 % ulatuses sissemakstud eraldistega, mille määr on 9 %, ning lisaks liikmesriikide tagatistega, et katta eelarvekahjusid kuni 61 % ulatuses laenude väärtusest.

(15)

Määruse (EL, Euratom) 2020/2093 kohased vahendid on liidu üldisi kuluprioriteete silmas pidades suure surve all. Seepärast on asjakohane leida lisavahendite jaoks alternatiivne lahendus, mis ei mõjuta mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 finantsplaneeringus ette nähtud tavapäraseid kulusid.

(16)

Liikmesriikide vabatahtlik osalus tagatiste vormis on asjakohane vahend, mis tagab lisaks esialgsetele sissemakstud eraldistele täiendava kaitse. Liikmesriikide tagatised peaksid olema vabatahtlikud ja kujutama endast liidu eelarvet toetavat asjakohast kaitsemeedet, pärast seda kui käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohased finantskohustused ühise eraldisfondi eraldistest on täielikult ammendatud või ammendatakse. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 1 esimesest lõigust tuleks nende tagatiste alusel tehtavad osamaksed arvata heakskiidetud finantskohustuste hulka. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 teisest lõigust tuleks selliseid summasid võtta arvesse finantsmääruse artikli 211 lõikes 1 osutatud eraldiste määrast tuleneva eraldiste summa arvutamisel.

(17)

Liikmesriikide antud tagatised peaksid katma käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohase erakorralise makromajandusliku finantsabi laenu (edaspidi „kaetud MFA“). Kõnealused tagatised peaksid olema tagasivõetamatud, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritavad. Kõnealused tagatised peaksid andma liidule suutlikkuse maksta tagasi kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt laenatud vahendid. Need tuleks sisse nõuda üksnes juhul, kui olemasolevate eraldiste piisavust käsitlevad ranged tingimused on täidetud ja kui liit ei saa Ukrainalt kaetud MFA raames antud erakorralise makromajandusliku finantsabi laenumakseid õigeaegselt, et täita liidu võlakirjadega seotud finantskohustusi, või kui muudetakse kaetud MFA raames antud laenude maksegraafikut. Liikmesriikide tagatised tuleks realiseerida summas, mis vastab kaetud MFA kohaselt Ukrainale antud finantsabist tulenevale kahjumile ja on vajalik ühise eraldisfondi täiendamiseks sellises ulatuses, mis võimaldab taastada eraldised nõutud tasemel. Nõuded liikmesriikide tagatisteks tuleks esitada alles pärast seda, kui kaetud MFAkohaselt makromajandusliku finantsabi jaoks eraldatud esialgsete eraldiste summa on täielikult ammendatud või ammendatakse. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 punktist c tuleks laenulepingute alusel seoses Ukrainale kaetud MFA raames antud erakorralise makromajandusliku finantsabiga tagasi nõutud summad tagasi maksta liikmesriikidele, kes on tagatise realiseerimise nõuded täitnud.

(18)

Juhul kui kaetud MFA raames Ukrainale antava erakorralise makromajandusliku finantsabi võlakirjadest tulenevad liidu finantskohustused täidetakse ajutiselt ühises eraldisfondis muude liidu finantskohustuste katmiseks ette nähtud eraldistest, võib liikmesriikide tagatisi realiseerida, et teha täiendavaid eraldisi selliste finantskohustuste katmiseks.

(19)

Võttes arvesse tagatistega tagatud makromajandusliku finantsabi erakorralist iseloomu, on asjakohane hallata kaetud MFA kohasest makromajanduslikust finantsabist tulenevate finantskohustuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 466/2014/EL (10) alusel tagatud laenude pärast 15. juulit 2022 tehtud väljamaksete katteks hoitavaid eraldisi eraldi välistegevuse tagatise ja välistegevuse tagatisfondi muudest finantskohustustest. Seepärast on asjakohane kasutada ühises eraldisfondis ette nähtud vahendeid ainult kaetud MFA raames antud erakorralisest makromajandusliku finantsabist tingitud finantskohustuste täitmiseks, mitte kohaldada määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikes 6 sätestatud üldreeglit. Lisaks on asjakohane kasutada ühises eraldisfondis otsuse nr 466/2014/EL alusel tagatud ja pärast 15. juulit 2022 välja makstud laenude jaoks ette nähtud vahendeid ainult nendest laenudest tulenevate finantskohustuste täitmiseks ning kohaldada eraldiste suhtes finantsmääruse sätteid, mitte naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikes 8 sätestatud üldreeglit. Erandina finantsmääruse artiklist 213 ei tohiks käesoleva otsuse kohase erakorralise makromajandusliku finantsabi jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendite suhtes kohaldada ka tegelikku eraldiste määra.

(20)

Iga liikmesriigi osaluse osakaal (panustamispõhimõte) tagatud üldsummas peaks vastama liikmesriikide osakaalule liidu kogurahvatulus. Tagatiste realiseerimise nõuded tuleks esitada proportsionaalselt kohaldades kõnealust panustamispõhimõtet.

(21)

On oluline, et liikmesriigid viivad tagatiste jõustamise riiklikud menetlused võimalikult kiiresti lõpule. Võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, ei tohiks nende menetluste lõpuleviimiseks vajalik aeg aeglustada käesoleva otsuse alusel Ukrainale hädavajaliku erakorralise makromajandusliku finantsabi väljamakseid. Käesoleva otsuse kohased makromajandusliku finantsabi laenud korraldatakse kiiresti pärast käesoleva otsuse jõustumist, vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmist ja laenulepingu allkirjastamist.

(22)

Pidades silmas Venemaa agressioonisõjast põhjustatud rasket olukorda ja selleks, et toetada Ukrainat pikaajalise stabiilsuse saavutamisel, on asjakohane teha erand finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktist e ning võimaldada liidul katta käesoleva otsuse alusel antava laenuga seotud intressikulud ja vabastada Ukraina halduskuludest, mida ta muidu peaks kandma. Intressitoetuse andmist tuleks pidada finantsmääruse artikli 220 lõike 1 tähenduses toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks ning intressitoetus tuleks katta liidu eelarvest vähemalt mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestel. Aastatel 2021–2027 tuleks intressitoetus katta määruse (EL) 2021/947 artikli 6 lõike 2 punkti a esimeses taandes osutatud rahastamispaketist.

(23)

Ukrainal peaks olema võimalik taotleda intressitoetust ja halduskuludest vabastamist igal aastal märtsi lõpuks. Selleks et võimaldada põhiosa paindlikku tagasimaksmist, peaks erandina finantsmääruse artikli 220 lõikest 2 samuti olema võimalik pikendada laenusid, mida seoses makromajandusliku finantsabiga liidu nimel võetakse.

(24)

Seoses Ukraina pakiliste rahastamisvajadustega leppis komisjon 2022. aasta juulis kokku selles, et Ukrainale antakse täiendav 1,59 miljardi euro suurune Euroopa Investeerimispanga laen, mis on tagatud välislaenude andmise volituse (2014–2020) alusel. Kuna aga tegemist on Ukraina riigile ja riigi omandis olevatele üksustele antavate laenudega, on nende riskitase liidu eelarve jaoks sama mis makromajandusliku finantsabi laenudel. Sellest tulenevalt tuleks liidu eelarves kohaldada kõnealuste riskipositsioonide suhtes sama ettevaatusprintsiipi nagu kaetud MFA raames antud makromajandusliku finantsabi laenude puhul. Seepärast kohaldatakse vastavalt käesolevale otsusele 70 % suurust eraldiste määra ka välislaenude andmise volituse alusel antud 1,59 miljardi euro suuruse laenu suhtes ning välislaenude andmise volituse alusel Ukrainale antud laenude edasiste väljamaksete suhtes. Seda eraldiste määra tuleks kohaldada määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 8 kolmandast lausest tuleneva eraldiste määra asemel. 70 % suurune eraldiste määr Ukrainale välislaenude andmise volituse alusel antud 1,59 miljardi euro suuruse laenu jaoks rahastatakse liidu eelarvest.

(25)

Makromajandusliku finantsabi laenude ja välislaenude andmise volituse alusel antavate laenude eraldised tuleks korrapäraselt läbi vaadata iga kuue kuu järel, alustades 30. juunist 2023 või asjakohasel juhul varem. Kõnealuse läbivaatamise käigus tuleks eelkõige hinnata, kas Ukraina olukord on arenenud viisil, mis õigustaks eraldiste määra suurendamist või vähendamist. Komisjon võib eraldiste määra vastavalt vajadusele ümber hinnata, eelkõige juhul, kui see on põhjendatud olulise sündmusega. Selleks et tagada eraldiste määra jätkuv vastavus finantsriskidele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eraldiste määra kohta, kui eraldiste määra suurendamine või vähendamine on asjakohane. On eriti tähtis, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome (11) kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(26)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki anda Ukrainale eelkõige tema majandusliku vastupanuvõime ja stabiilsuse toetamiseks liidu erakorralist makromajanduslikku finantsabi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Võttes arvesse kiireloomulisust, mis tuleneb Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust agressioonisõjast põhjustatud erandlikest asjaoludest, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(28)

Pidades silmas Ukraina olukorda, peaks käesolev otsus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

LIIDU ERAKORRALINE MAKROMAJANDUSLIK FINANTSABI

Artikkel 1

Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks tegemine

1.   Liit annab Ukrainale kuni 5 000 000 000 eurot erakorralist makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi“), et toetada Ukraina makromajanduslikku finantsstabiilsust. Liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi antakse Ukrainale laenudena. See aitab katta Ukraina rahastamispuudujääki, mis on tehtud kindlaks koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega.

2.   Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi rahastamiseks volitatakse komisjoni laenama liidu nimel vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Ukrainale. Käesoleva artikli lõike 1 ja otsuse (EL) 2022/1201 kohaselt antud laenude maksimaalne keskmine tähtaeg kokku on 25 aastat.

3.   Liidu erakorralist makromajanduslikku finantsabi antakse alates esimesest päevast pärast artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist ja selles sätestatud abiperioodi jooksul, isegi kui käesoleva otsuse II peatüki 1. jaos sätestatud tagatisi ei ole veel antud.

4.   Kui Ukraina rahastamisvajadus liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil algsete prognoosidega võrreldes oluliselt väheneb, vähendab komisjon abi summat, peatab või lõpetab abi andmise.

Artikkel 2

Liidu makromajandusliku finantsabi eeltingimus

1.   Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke suundumusi (sealhulgas parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.

2.   Komisjon jälgib lõikes 1 sätestatud eeltingimuse täitmist kogu liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul, eelkõige enne väljamaksete tegemist, võttes samuti arvesse olukorda Ukrainas ja sõjaseisukorra kohaldamise tagajärgi.

3.   Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (12).

Artikkel 3

Vastastikuse mõistmise memorandum

1.   Komisjon lepib Ukrainaga kokku liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad poliitika tingimused. Need poliitika tingimused võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kõnealused poliitika tingimused määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2.   Otsuse (EL) 2022/1201 kohaselt vastu võetud aruandlusnõuded lisatakse vastastikuse mõistmise memorandumisse ning nendega tagatakse ennekõike liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi kasutamise tõhusus, läbipaistvus ja vastutustundlikkus.

3.   Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse komisjoni ja Ukraina vahel sõlmitavas laenulepingus.

4.   Komisjon kontrollib korrapäraselt, et peetaks kinni aruandlusnõuetest ja tehtaks edusamme poliitika tingimuste täitmisel, mis on sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumis. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõnealuse kontrolli tulemustest.

Artikkel 4

Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmine

1.   Kui lõikes 3 osutatud nõuded on täidetud, teeb komisjon laenuna antava liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi osamaksetena kättesaadavaks. Iga osamakse tegemise ajakava määrab kindlaks komisjon. Osamakse võidakse välja maksta ühes või mitmes osas.

2.   Komisjon haldab liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi väljamaksmist kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga.

3.   Komisjon teeb osamaksete väljamaksmise otsuse, kui tema hinnangul on täidetud järgmised nõuded:

a)

artikli 2 lõikes 1 sätestatud eeltingimus on täidetud;

b)

vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud aruandlusnõudeid rakendatakse rahuldavalt;

c)

teise ja järgnevate osamaksete puhul on tehtud rahuldavaid edusamme vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitika tingimuste rakendamisel.

Enne liidu makromajandusliku finantsabi maksimumsumma väljamaksmist kontrollib komisjon, kas kõik vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitika tingimused on täidetud.

4.   Kui lõikes 3 sätestatud nõuded ei ole täidetud, peatab komisjon liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi väljamaksed ajutiselt või lõpetab need. Sel juhul teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu peatamise või lõpetamise põhjustest.

5.   Liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi makstakse põhimõtteliselt välja Ukraina keskpangale. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate tingimustega ja eeldusel, et täiendav rahastamisvajadus leiab kinnitust, võib liidu rahalised vahendid välja maksta Ukraina rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.

Artikkel 5

Laenutehingud

1.   Laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 220.

2.   Erandina finantsmääruse artikli 220 lõikest 2 võib komisjon makromajandusliku finantsabiga seoses liidu nimel võetavaid laene vajaduse korral pikendada.

Artikkel 6

Intressitoetus

1.   Erandina finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktist e võib liit kanda käesoleva otsuse alusel antud laenu intressi, andes selleks intressitoetust, ning võtta enda kanda laenuvõtmise ja -andmisega seotud halduskulud, välja arvatud laenude ennetähtaegse tagasimaksmisega seotud kulud.

2.   Ukraina võib taotleda liidult intressitoetust ja halduskulude katmist iga aasta märtsi lõpuks.

3.   Liidu makromajandusliku finantsabiga seotud intressimaksete kulud kaetakse intressitoetusena mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestel määruse (EL) 2021/947 artikli 6 lõike 2 punkti a esimeses taandes osutatud rahastamispaketist.

Artikkel 7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi, sealhulgas abi väljamaksete ja artikli 5 lõikes 2 osutatud tehingute käigust ning esitab nendele institutsioonidele õigeaegselt asjakohased dokumendid.

Artikkel 8

Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamise hindamine

Komisjon teeb liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamise ajal tegevusanalüüsi, et hinnata uuesti, kas Ukraina finantskord, haldusmenetlused ning sise- ja väliskontrollimehhanismid, mis on abi andmise seisukohast olulised, on usaldusväärsed. Kõnealuse tegevusanalüüsi võib teha koos otsuses (EL) 2022/1201 ette nähtud tegevusanalüüsiga.

II PEATÜKK

ÜHISE ERALDISFONDI TUGEVDAMINE

1. jagu

Liikmesriikide tagatised liidu erakorralisele makromajanduslikule finantsabile käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 alusel

Artikkel 9

Osalus liikmesriikide tagatise vormis

1.   Seoses liidu erakorralise makromajandusliku finantsabiga Ukrainale käesoleva otsuse artikli 1 ja otsuse (EL) 2022/1201 alusel võivad liikmesriigid anda ühises eraldisfondis hoitavate liidu makromajandusliku finantsabi eraldiste täiendamiseks kuni 3 660 000 000 euro ulatuses tagatisi (edaspidi „kaetud MFA“).

2.   Kui liikmesriik osaleb eraldistes, toimub see tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritava tagatise kujul, mille kohta sõlmitakse komisjoniga tagatisleping kooskõlas artikliga 10.

3.   Asjaomase liikmesriigi osaluse osakaal (panustamispõhimõte) lõikes 1 osutatud summas vastab kõnealuse liikmesriigi osakaalule liidu kogurahvatulus, mis on esitatud 24. novembril 2021 lõplikult vastu võetud liidu eelarveaasta 2022 üldeelarve (13) kogutulu osa A („Liidu aastaeelarve rahastamine. Sissejuhatus“) tabeli 4 veerus 1.

4.   Tagatised jõustuvad iga liikmesriigi suhtes artiklis 10 osutatud komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahelise tagatislepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 10

Tagatislepingud

Komisjon sõlmib iga liikmesriigiga, kes annab artiklis 9 osutatud tagatise, tagatislepingu. Lepingus sätestatakse tagatise andmist reguleerivad tingimused, mis on kõigile liikmesriikidele ühesugused, sealhulgas eelkõige sätted millega:

a)

kehtestatakse liikmesriikidele kohustus täita seoses kaetud MFAga komisjoni esitatud tagatise realiseerimise nõuded, kui kaetud MFAst tulenevate finantskohustuste jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud algsed või hilisemalt täiendatud vahendid on täielikult ammendatud või ammendatakse;

b)

tagatakse, et tagatise realiseerimise nõuded tehakse proportsionaalselt, kohaldades artikli 9 lõikes 3 osutatud panustamispõhimõtet;

c)

nähakse ette, et tagatise realiseerimise nõuetega tagatakse liidu võime maksta tagasi kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt vastavalt artikli 1 lõikele 2 laenatud vahendid Ukraina maksmatajätmiste, sealhulgas mis tahes põhjusel esinenud maksegraafiku muudatuste korral, ning samuti eeldatavate maksmatajätmiste korral;

d)

tagatakse, et tagatise realiseerimise nõudeid saab kasutada selleks, et täiendada ühise eraldisfondi vahendeid, kui see on seoses kaetud MFAga kasutusele võetud;

e)

tagatakse, et liikmesriik, kes ei ole realiseerimise nõuet täitnud, on kohustatud selle täitma;

f)

määratakse kindlaks maksetingimused.

2. jagu

Kaetud MFA eraldised ja mõningate välislaenude andmise volitusega seotud finantskohustuste rahastamine Ukrainas

Artikkel 11

Kaetud MFA eraldised

1.   Kaetud MFA puhul kohaldatakse 70 %-list eraldiste määra määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 5 kolmandas lõigus sätestatud üldreegli asemel. Ühisesse eraldisfondi tehtavate eraldiste määra hoitakse 9 % tasemel kaetud MFA tasumata kohustustest, ja kui eraldised ammendatakse, ilma et see piiraks käesoleva otususe artikli 10 punkti a kohaldamist, siis täiendatakse fondi uuesti kuni 9 % tasemeni, kuni artiklis 9 osutatud tagatised on täielikult ära kasutatud.

2.   Artiklis 9 osutatud tagatiste realiseerimisest tulenevad summad kuuluvad sihtotstarbelise välistulu hulka, mille eesmärk on täita kaetud MFAst tulenevad finantskohustused ja teha makseid ühisesse eraldisfondi vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti a alapunktile ii.

3.   Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 1 esimese lõigu teisest lausest lisatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud tagatiste summa heakskiidetud finantskohustuse hulka. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 teisest lõigust võetakse käesoleva artikli teises lõigus osutatud summasid arvesse kaetud MFAle vastavate eraldiste määrast tuleneva eraldiste summa arvutamisel.

4.   Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 punktist c ei toetata Ukrainalt kaetud MFA eest sissenõutud summadega eraldiste tegemist kuni tagatise realiseerimise nõude summani, mille nõuet liikmesriigid käesoleva otsuse artikli 10 punkti a kohaselt on kohustatud täitma. Need summad makstakse neile liikmesriikidele tagasi.

Artikkel 12

Eraldiste suurendamine seoses teatavate finantskohustustega Ukrainas, mis on tagatud otsusega nr 466/2014/EL

1.   Erandina määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 8 kolmandast lausest kohaldatakse 70 % suurust eraldiste määra laenusummade suhtes, mis on välja makstud pärast 15. juulit 2022 Euroopa Investeerimispanga (EIP) finantstehingute raames Ukrainas ja millele EIP on alla kirjutanud enne 31. detsembrit 2021 ning mille liit on taganud kooskõlas otsusega nr 466/2014/EL (edaspidi „välislaenude andmise volitusega kaetud finantskohustused Ukrainas“), ning kohaldataksefinantsmääruse artikleid 211, 212 ja 213, kui käesoleva otsuse artiklitest 13 ja 14 ei tulene teisiti.

2.   Finantsmääruse artikli 211 lõike 1 teise lõigu kohaldamisel peavad eraldised jõudma 31. detsembriks 2027 tasemele, mis vastab eraldiste määrale, mida kohaldatakse välislaenude andmise volitusega kaetud täitmata finantskohustuste kogusumma suhtes Ukrainas.

Artikkel 13

Eraldiste määra piisavuse hindamine ja läbivaatamismenetlus

1.   Iga kuue kuu tagant alates 30. juunist 2023 ning alati, kui komisjon jõuab järeldusele, et muud põhjused või sündmused viitavad vajadusele seda teha, hindab komisjon, kas on uusi suundumusi, mis võivad püsivalt ja sisuliselt mõjutada artiklites 11 ja 12 osutatud eraldiste määra, sealhulgas sissemakstud eraldiste määra asjakohasust. Eelkõige teeb komisjon kindlaks, kas kõnealuste riskipositsioonide krediidiriski profiil on vähemalt kahe aasta andmete põhjal pidevalt ja märkimisväärselt muutunud.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte artiklite 11 ja 12 muutmise kohta, et kohandada eraldiste määra, eelkõige selleks, et võtta arvesse lõikes 1 osutatud suundumusi.

Artikkel 14

Ühises eraldisfondis hoitavad eraldised

1.   Selle asemel et kohaldada määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikes 6 sätestatud üldreeglit, tagatakse kaetud MFAst tulenev finantskohustus muudest välistegevuse tagatise raames tagatavatest finantskohustustest eraldi ning kaetud MFAga seotud finantskohustuste jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendeid kasutatakse ainult kaetud MFAst tulenevate finantskohustuste täitmiseks.

Selle asemel et kohaldada määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikes 8 sätestatud üldreeglit, tagatakse kaetud välislaenude andmise volitusega seotud finantskohustustest tulenev finantskohustus muudest välistegevuse tagatisfondi raames tagatavatest finantskohustustest eraldi ning kaetud välislaenude andmise volitusega seotud Ukraina finantskohustuste jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendeid kasutatakse ainult kaetud MFAst tulenevate finantskohustuste täitmiseks.

2.   Erandina finantsmääruse artiklist 213 ei kohaldata kaetud MFA ja kaetud välislaenude andmise volitusega seotud Ukraina finantskohustuste jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendite suhtes tegelikku eraldiste määra.

3.   Erandina finantsmääruse artikli 213 lõike 4 punktist a käsitatakse käesoleva otsuse artikli 12 lõikes 2 osutatud eraldiste ülejääki finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohase sihtotstarbelise välistuluna, mis on mõeldud välisabiprogrammile, mille kohaselt Ukraina on abikõlblik.

III PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 13 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 23. septembrist 2022.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 13 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Aastaaruanne

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks oma aastaaruande raames hinnangu käesoleva otsuse I peatüki rakendamise kohta eelnenud aastal. Nimetatud aruandes:

a)

analüüsitakse liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamise edenemist;

b)

hinnatakse Ukraina majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuete ja tingimuste rakendamist;

c)

näidatakse seost vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud nõuete ja tingimuste, Ukraina jooksva makromajandusliku olukorra ning liidu makromajandusliku finantsabi osamaksete tegemist käsitlevate komisjoni otsuste vahel.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast abiperioodi lõppu järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

IV PEATÜKK

OTSUSE (EL) 2022/1201 MUUTMINE JA LÕPPSÄTE

Artikkel 18

Otsuse (EL) 2022/1201 muutmine

Otsust (EL) 2022/1201 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:

„Lõike 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/1628 (*1) kohaste laenude maksimaalne keskmine tähtaeg kokku on 25 aastat.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. septembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/1628, millega antakse Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi, tugevdatakse ühist eraldisfondi liikmesriikide tagatistega ning otsuse nr 466/2014/EL alusel tagatud ja Ukrainaga seotud finantsvastutuse katteks ette nähtud eraldistega ning muudetakse otsust (EL) 2022/1201 (ELT L 245, 21.9.2022, lk 1).“"

2)

Artikkel 7 jäetakse välja.

Artikkel 19

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 20. september 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  Euroopa Parlamendi 15. septembri 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. septembri 2022. aasta otsus.

(2)  Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vaheline assotsieerimisleping (ELT L 161, 29.5.2014, lk 3).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. veebruari 2022. aasta otsus (EL) 2022/313 makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (ELT L 55, 28.2.2022, lk 4).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsus (EL) 2022/1201 erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (ELT L 186, 13.7.2022, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(8)  Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(9)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprill 2014. aasta otsus nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantstehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 135, 8.5.2014, lk 1).

(11)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(12)  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(13)  ELT L 45, 24.2.2022.


Top