ESTLEX   07.07.2022 16:48

Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.03.2022 otsus nr 76

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus

Vastu võetud 23.02.2022

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Käesolevas seaduses reguleeritakse järgmiste rakenduskavade ja Interregi programmide elluviimist:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 21 tähenduses ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027" (edaspidi rakenduskava);
  2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastusest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 94–158), artiklis 16 nimetatud Interregi programm (edaspidi Interregi programm);
  3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47), artikli 16 tähenduses rakenduskava;
  4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 94–131), artikli 13 tähenduses rakenduskava;
  5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.07.2021, lk 48–93), artikli 13 tähenduses rakenduskava.

  (2) Rakenduskava elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut.

  (3) Interregi programmide elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 3. peatükis sätestatut.

  (4) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskavade (edaspidi siseturvalisuspoliitika rakenduskavad) elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut, arvestades 4. peatükist tulenevaid erisusi.

  (5) Käesolevas seaduses ette nähtud menetlusele kohaldatakse käesolevat seadust ja selle alusel antud õigusakte, Interregi programmide puhul ka seirekomisjoni otsusega kehtestatut, ning nendes reguleerimata küsimustes Euroopa Liidu õigusakte ja haldusmenetluse seadust.

§ 2.  Terminid

  Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) toetus – käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud rakenduskava või Interregi programmi rahastava fondi vahend, ja kui see on meetme või Interregi programmi eelarves ette nähtud, siis Eesti riigi poolt nende kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatav rahaline vahend;
  2) projekt – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 4 tähenduses kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millele on antud iseseisev tunnuskood andmekogus;
  3) toetuse saaja – isik või asutus, kelle projekti rahastatakse toetusest, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 9 tähenduses rahastamisvahendi (edaspidi rahastamisvahend) rakendaja;
  4) elluviija – valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut;
  5) partner – isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest;
  6) lõppsaaja – isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja, elluviija või rahastamisvahendi rakendaja;
  7) Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilised sihid ja aluspõhimõtted – riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases riigi pikaajalises arengustrateegias nimetatud sihid ja aluspõhimõtted, mis arvestavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivaid teemasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

2. peatükk Partnerluslepe ja rakenduskava 

1. jagu Partnerluslepe, rakenduskava, meetmete nimekiri ja rahastamisvahendisse tagasi laekunud vahendid 

§ 3.  Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamine ja kinnitamine

  (1) Rahandusministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga partnerlusleppe ja rakenduskava ning peab nende koostamisel Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi.

  (2) Vabariigi Valitsus kinnitab partnerlusleppe ja rakenduskava Rahandusministeeriumi ettepanekul. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud partnerlusleppe ja rakenduskava Euroopa Komisjonile. Rakenduskava muudatuse, millega ei kaasne meetmete nimekirja muutmise vajadust, esitab Rahandusministeerium Euroopa Komisjonile Vabariigi Valitsuses kinnitamata.

§ 4.  Meetmete nimekiri

  (1) Rahandusministeerium koostab koostöös rakenduskava elluviimises osalevate ministeeriumidega selle elluviimiseks võetavate meetmete nimekirja.

  (2) Meetmete nimekirjas kehtestatava teabe rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitjate kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Meetmete nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul.

§ 5.  Rahastamisvahendisse tagasi laekunud vahendid

  Vabariigi Valitsus kinnitab Rahandusministeeriumi ettepanekul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 62 lõike 2 kohaselt rahastamisvahendisse tagasi laekunud vahendite kasutamise valdkonna ja eesmärgid.

2. jagu Rakenduskava elluviimise korraldus 

§ 6.  Liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesanded

  (1) Rahandusministeerium täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 sätestatud liikmesriigi ülesandeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 5 nimetatud ülesandeid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 42, 44 ja 75 nimetatud ülesandeid.

  (2) Korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõike 1 tähenduses on Riigi Tugiteenuste Keskus, kes täidab samas määruses nimetatud korraldusasutuse ülesandeid, kui ülesande täitmine ei ole käesoleva seaduse § 7 või 8 alusel määratud või volitatud teisele asutusele või isikule, sama määruse artiklis 76 nimetatud raamatupidamise ülesandeid ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud ülesandeid.

  (3) Korraldusasutuse juht vastutab Euroopa Komisjoni ees Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõikes 3 nimetatud vahendusasutuse ülesannete täitmise eest.

  (4) Korraldusasutus täidab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 46, 48, 69, 91, 98 ja 106 ning artikli 107 lõikes 2 nimetatud liikmesriigi ülesandeid.

§ 7.  Rakendusasutuse ülesanded

  (1) Rakendusasutuse ülesannete täitjaks (edaspidi rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud ministeerium ja Riigikantselei.

  (2) Rakendusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõikes 3 nimetatud vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid:
  1) koostab rakenduskava elluviimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikele 1 toetuse andmise ja kasutamise tingimuste määruse, käskkirja või lepingu (edaspidi toetuse andmise tingimused) eelnõu;
  2) seirab toetuse andmise tingimuste täitmist;
  3) korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 44 kohaseid hindamisi (edaspidi hindamine) oma vastutusvaldkonnas;
  4) nõustab rakendusüksust toetuse andmise tingimuste tõlgendamisel;
  5) esitab Rahandusministeeriumile ettepanekuid rakenduskava ja meetmete nimekirja muutmiseks;
  6) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega pandud rakendusasutusele.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannetele koordineerib ja seirab rakendusasutuseks olev ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist.

§ 8.  Rakendusüksuse ülesanded

  (1) Rakendusüksuse ülesannete täitja (edaspidi rakendusüksus) on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik.

  (2) Rakendusüksus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõikes 3 nimetatud vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid:
  1) teavitab avalikkust ja võimalikke toetuse taotlejaid selle saamise võimalusest ja taotlemise korrast;
  2) menetleb toetuse taotlusi ja teeb otsuse, kas projekti toetada või mitte, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 sätestatud juhul;
  3) selgitab huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi;
  4) menetleb makse aluseks olevaid dokumente, sealhulgas tuvastab makse aluseks olevate tingimuste täitmise, peatab vajaduse korral menetluse puuduste kõrvaldamiseks, maksab toetuse välja või jätab selle finantskorrektsiooni otsuse alusel välja maksmata;
  5) otsustab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul;
  6) teeb ettekirjutuse kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja annab selle täitmiseks uue tähtaja või määrab lisatoiminguid;
  7) teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab tagasi aluseta makstud toetuse, arvestades makse aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse hindamise ja käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel tehtava kontrolli tulemusi ja auditeeriva asutuse auditiaruandes märgitud soovitusi;
  8) kogub ja töötleb Euroopa Sotsiaalfondi+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 42 lõikele 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artikli 12 lõikele 3 ja III lisale;
  9) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega pandud rakendusüksusele.

  (3) Korraldusasutuseks olev asutus täidab rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena.

  (4) Kui rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik juriidiline isik, võib rakendusasutus halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmida halduslepingu, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeid 1 ja 3. Sellise lepingu üle teeb haldusjärelevalvet rakendusasutus.

  (5) Kui rakendusüksuse ülesandeid hakkab täitma osaliselt või täielikult teine asutus või muu juriidiline isik, kohaldatakse nende ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel teisele asutusele või muule juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.

§ 9.  Ülesannete nõuetekohane täitmine ja ülesannete täitmise lõppemine

  (1) Korraldusasutuseks nimetatud asutus võib asuda täitma ülesandeid, kui auditeeriv asutus on tunnistanud korraldusasutuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 XI lisas nimetatud nõuetele vastavaks.

  (2) Rakendusasutuseks ja rakendusüksuseks nimetatud asutus võib asuda täitma ülesandeid, kui korraldusasutus on hinnanud rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 XI lisas nimetatud nõuetele vastavaks.

  (3) Kui korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannet täitev asutus või isik jätkab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist, siis käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tööprotseduuride nõuetele vastavust ülesannete täitmisele asumise eelduseks ei loeta. Tööprotseduurides tehtavate muudatuste nõuetele vastavust hinnatakse.

  (4) Kui auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele, määrab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul rakendusüksuse ülesannete edasise täitja.

  (5) Käesoleva seaduse alusel ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060 tulenevate kohustuste lõppemisel.

3. jagu Toetuse andmine ja kasutamine 

§ 10.  Toetuse andmise tingimuste koostamine, kooskõlastamine ja kehtestamine

  (1) Üldised tingimused toetuse taotlemiseks ja kasutamiseks, kulude abikõlblikuks arvamiseks ja nende katteks toetuse maksmiseks, toetuse andmise tingimuste kohustuslikud elemendid ning eelnõu kooskõlastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (2) Toetuse andmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määruse või käskkirjaga või rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirjaga. Kui rakendusasutuseks on Riigikantselei, kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi Valitsus määrusega või riigisekretär käskkirjaga.

  (3) Halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingu sõlmimisel võivad toetuse andmise tingimused sisalduda halduslepingus.

  (4) Elluviija ja vajaduse korral partneri võib valdkonna eest vastutav minister või riigisekretär määrata käskkirjaga või volitada halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul on elluviijaks või partneriks eraõiguslik juriidiline isik, võib rakendusasutus sõlmida temaga halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu, kohaldamata selle seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeid 1 ja 3. Sellise lepingu täitmise haldusjärelevalvet teeb rakendusasutus.

  (6) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses nimetatud tööhõiveprogrammi kehtestab Vabariigi Valitsus rakendusasutuse ettepanekul.

§ 11.  Taotluse menetlemise erisused

  (1) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse läbi vaatamata.

  (2) Taotluse menetleja ja taotluse suhtes otsuse tegija ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.

§ 12.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse põhjendamine

  Kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata.

§ 13.  Ärakuulamine

  (1) Toetuse taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist;
  2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) toetuse saamisega seotud kohustuste täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks kavandatava ettekirjutuse tegemist;
  2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
  3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 14.  Ettemakse andmise tingimused ja kord

  (1) Kui toetuse saaja ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimustel ja kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimustes.

  (2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib teha ettemakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 91 lõikes 5 nimetatud tingimustel ja kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimustes.

  (3) Toetuse saaja peab tõendama saadud ettemakse kasutamist käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimustel ja tähtajaks.

4. jagu Rakenduskava seire ja hindamine 

§ 15.  Rakenduskava elluviimise seire

  (1) Rahandusministeerium täidab koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 18 ja 41–43 nimetatud rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Rahandusministeerium võib anda rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakenduskava tõhusamaks elluviimiseks suuniseid ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning jälgib nendega arvestamist.

  (2) Korraldusasutus, rakendusasutused ja rakendusüksused annavad Rahandusministeeriumile tema nõudmise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

  (3) Korraldusasutus avaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 42 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjonile edastatud seire info sama määruse artikli 49 lõikes 1 nimetatud veebilehel.

§ 16.  Rakenduskava seirekomisjon

  (1) Rahandusministeerium vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 38 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni moodustamise eest ja korraldab seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega ning seirekomisjoni koosolekute protokollimise.

  (2) Rakenduskava seirekomisjon täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 40 nimetatud ülesandeid.

§ 17.  Rakenduskava hindamine

  (1) Rahandusministeerium korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 44 kohaseid kogu rakenduskava hõlmavaid ja valitsemisalade üleseid hindamisi.

  (2) Rakendusasutused ja rakendusüksused annavad Rahandusministeeriumile tema nõudmise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklite 44 ja 45 kohasteks rakenduskava hindamisteks vajalikku teavet.

  (3) Rakendusasutus korraldab oma valitsemisala piires käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hindamiste kavasse arvatud rakenduskava hindamisi, arvestades rakenduskava seirekomisjoni soovitusi.

  (4) Rahandusministeerium koostab koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 44 lõike 5 kohaselt hindamiste kava ning esitab selle rakenduskava seirekomisjonile heakskiitmiseks.

  (5) Hindamiste kava kohaste hindamiste lõpparuanded avaldab korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikes 1 nimetatud veebilehel.

  (6) Rahandusministeerium esitab hindamise järeldused ja soovitused ning teabe nendega arvestamise kohta rakenduskava seirekomisjonile. Rakendusasutus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamise järeldused ja soovitused ning teabe nendega arvestamise kohta Rahandusministeeriumile.

  (7) Hindamisi viivad läbi rakenduskava elluviimise korraldamisest ja auditeerimisest sõltumatud eksperdid.

5. jagu Dokumentide säilitamine, andmete töötlemine, juurdepääs andmetele ja avalikkuse teavitamine 

§ 18.  Dokumentide säilitamine

  (1) Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

§ 19.  Teabe töötlemine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 6–8 ja 27 nimetatud ülesannete täitjad ning nende ülesannete täitmisse kaasatud isikud võivad töödelda ja omavahel vahetada teavet ning dokumente toetuse taotlejate ja saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ja muid dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ei tohi teenistus- või töösuhte või võlaõigusliku lepingu täitmise ajal ega pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi-, äri- ja pangasaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.

  (3) Projekti tegevustes osaleja andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklis 17 ning I ja II lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas, koguvad ja töötlevad toetuse saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet.

  (4) Rahandusministeerium ja rakendusasutus võivad käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud hindamise läbiviijale küsitluste tegemiseks ja andmete töötlemiseks teha kättesaadavaks toetuse andmise tingimuste alusel toetuse taotlejate ja saajate, lõppsaajate ning tegevustes osalevate isikute nimed, isikukoodid ja kontaktandmed.

  (5) Toetuse saaja ja partner annavad hindamise käigus Rahandusministeeriumi või rakendusasutuse nõudmisel rakenduskava hindamise läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta.

§ 20.  Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine

  (1) Enne toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse jõustumist võib toetuse taotlejate ja taotluste kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

  (2) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib avalikustada, välja arvatud juhul, kui muu seaduse alusel on andmed määratavad piiratud juurdepääsuga teabeks, avaliku teabe seaduse §-s 5 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmed.

  (3) Rahuldamata jäetud taotluse andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusega seotud andmeid ja statistilisi andmeid, ei avalikustata kuni 2032. aasta 31. detsembrini. Toetuse taotleja kontaktandmeid võib avaldada käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud hindamise läbiviimiseks.

  (4) Andmeid, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 3 kohaselt korraldusasutus avalikustama, avaldatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (5) Projekti toetuse taotluse hindaja nime ja projekti kohta antud hinnangu võib avaldada viisil, mis tagab, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada.

  (6) Enne auditi ja kontrolli läbiviimist ei avalikustata nende ettevalmistamise dokumente, sealhulgas kontrolli või auditi plaane, riskihinnanguid ega valimite tegemist.

  (7) Korraldusasutus avalikustab oma veebilehel finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse saaja, otsuse aluseks olevate asjaolude lühikirjelduse, vähendatud või tagasinõutud toetuse summa ja otsuse teinud asutuse nime.

  (8) Toetuse taotlejal ja saajal on õigus tutvuda nende kohta koostatud dokumentides sisalduva või nendega lahutamatult seotud teabega, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust.

§ 21.  Toetuse haldamise register

  (1) Toetuse haldamise keskkond on andmekogu (edaspidi register), milles töödeldakse andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud ülesande täitmiseks ning statistiliste ülevaadete tegemiseks.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele töödeldakse registris käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid.

  (3) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse registri e-toetuse keskkonna kaudu.

  (4) Käesoleva seaduse §-des 6–8, § 17 lõikes 3 ja §-s 27 nimetatud ülesannete täitjad kannavad infosüsteemi kaudu registrisse teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete täitmisel.

  (5) Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (6) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.

§ 22.  Teavitamistegevused

  (1) Korraldusasutus, Rahandusministeerium, rakendusasutus ja rakendusüksus täidavad rakenduskava teavitustegevustega seotud ülesandeid vastavalt rakenduskavas ette nähtud teavitamisstrateegiale. Korraldusasutus võib anda Rahandusministeeriumile, rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakenduskava teavitamisstrateegia tõhusamaks elluviimiseks suuniseid ja jälgida nendega arvestamist.

  (2) Toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

6. jagu Projekti, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine ning auditeerimine 

§ 23.  Kontrolliese

  (1) Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse saamisega seotud kohustuste ja nõuete täitmist.

  (2) Korraldusasutus hindab rakendusasutuse ja rakendusüksuse kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punkti d tähenduses vahendusasutuse tegevuse kontrollimisel käesolevast seadusest või selle alusel antud või riigisisesest või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva ülesande või nõude täitmist.

§ 24.  Kontrollijad ja kontrollitavad

  (1) Korraldusasutus kontrollib rakendusasutuse ja rakendusüksuse juures, vajaduse korral toetuse saaja ja partneri juures, käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud asjaolusid. Korraldusasutus võib rakendusüksuse kontrollimiseks kaasata rakendusasutuse.

  (2) Rakendusüksus kontrollib toetuse saaja ja partneri juures käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolusid.

  (3) Rakendusüksusel on toetuse taotlemisel esitatud teabe kontrollimiseks käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused.

  (4) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja (edaspidi käesolevas jaos kontrollija).

  (5) Kontrollija peab esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi.

§ 25.  Kontrollija õigused

  (1) Kontrollijal on õigus:
  1) saada juurdepääs ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raha saamise ja maksmisega seotud teabele, olenemata andmekandjast, juhtimisotsustele, raamatupidamisele ja varale;
  2) saada dokumentidest või muudest tõenditest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost;
  3) saada lõppsaajalt või projektiga seotud isikult teavet ja dokumente, juhul kui dokumendid või muud tõendid ei ole kontrollitava juures kättesaadavad või kui on kahtlus, et esitatud teave ei vasta tegelikkusele;
  4) küsida kontrollitava esindajalt kirjalikke ja suulisi selgitusi.

  (2) Projekti kontrollimisel on kontrollijal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustele õigus:
  1) viibida projektiga seotud ruumis ja territooriumil ning sealjuures tutvuda toetuse abil loodud objektiga, teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ning fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi, ehitisi ja esemeid;
  2) küsida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 81 lõike 1 kohaselt garantii aluseks oleva laenu andja käest teavet ja dokumente, kui toetuse saaja ei ole neid kättesaadavaks teinud või kui on kahtlus, et kontrollimiseks esitatud teave ei vasta tegelikkusele.

  (3) Rakendusasutuse ja rakendusüksuse kontrollimisel on korraldusasutusel õigus anda ülesande või nõude täitmiseks soovitusi ja määrata järeltoiminguid, vajaduse korral koos täitmise tähtajaga.

§ 26.  Kohapealne kontroll

  (1) Kohapealsest kontrollist teatatakse kontrollitavale ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei sobi kokku kontrolli eesmärgiga.

  (2) Kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrolliakt ja puuduste esinemise korral kirjeldatakse neid selles. Kontrollija võib kontrolliaktis anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral algatatakse finantskorrektsiooni menetlus.

§ 27.  Auditeerimine

  (1) Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõike 1 tähenduses on Rahandusministeerium.

  (2) Auditeeriv asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud auditeeriva asutuse ülesandeid. Auditeeriv asutus võib volitada juriidilise isiku või täidesaatva riigivõimu asutuse tegema auditit.

  (3) Auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul ja asutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus auditeerida käesoleva seaduse §-des 6–8 nimetatud ülesannete täitmist ja toetuse saaja projekti ning saada juurdepääs toetuse saaja ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmisega ning toetuse kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada toetuse saajale ja partnerile küsimusi ning viibida toetuse saaja ja partneri projektiga seotud ruumides ja territooriumil.

  (4) Auditeeriva asutuse volitatud isikul ja asutusel ning nende volitatud isikul ja asutusel on toetuse kasutamise õiguspärasuse hindamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 81 lõigete 3 ja 4 kohaselt õigus pääseda juurde rahastamisvahendist lõppsaajale garantii andmisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, ja teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid garantii aluseks oleva laenu andja juures.

  (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõike 1 kohaste auditeerimiste ning sama artikli lõikes 3 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande ning sama määruse artiklis 78 nimetatud auditeerimise strateegia koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

7. jagu Finantskorrektsioon 

§ 28.  Finantskorrektsioon ja toetuse tagasinõudmine

  (1) Finantskorrektsiooni otsus toetuse osaliseks või täielikuks vähendamiseks ning toetuse tagasinõudmiseks tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 103 ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusele.

  (2) Finantskorrektsiooni tegemise alused ja ulatuse ning finantskorrektsiooni otsuse vormistamisnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha nelja aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest või kolme aasta jooksul projekti kestuse nõude lõpptähtajast arvates, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel on õigus toetuse tagasinõudmise otsus teha kümne aasta jooksul riigiabi andmisest arvates. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aegumisel juhindutakse nõukogu määrusest (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1–4).

§ 29.  Toetuse tagasimaksmine ja intress

  (1) Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsusega nõutud toetuse 60 kalendripäeva ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude puhul nelja kuu jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

  (2) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

  (3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagasinõude puhul.

  (4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib rakendusüksus ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase tagasinõude puhul. Ajatamisel rakendatakse intressi, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud juhtudel, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse Euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe.

  (5) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib rakendusüksus ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Toetuse saaja peab maksma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud intressi arvates toetuse ajatamise otsuse jõustumisest kuni toetuse tagasimaksmiseni, kuid mitte kauem kui käesolevas lõikes nimetatud tagasimaksmise tähtpäevani.

  (6) Toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul ja seda ei ole võimalik tasaarveldada käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 30.  Viivis

  (1) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.

  (2) Viivist ei nõuta riigiasutuselt, rakendusüksuselt ja isikult, kes on volitatud täitma riigi haldusülesannet toetuse kasutamisel või vahendamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses.

  (3) Põhjendatud erandjuhul võib korraldusasutuse nõusolekul vähendada viivise suurust kuni 50 protsenti arvates tagasimaksmise tähtpäevast.

  (4) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastamisele kuuluv toetus, siis intress ja viimasena viivis.

8. jagu Vaidemenetlus 

§ 31.  Vaidemenetlus

  (1) Käesoleva seaduse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb toetuse taotlejal, toetuse saajal, elluviijal ja rahastamisvahendi rakendajal enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus, kui isikul on haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise õigus. Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditi aruande alusel tehtud otsuse vaidlustamise korral.

  (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud vaiet lahendavale asutusele esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.

§ 32.  Vaideorgan

  (1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide korraldusasutuseks olev asutus.

  (2) Kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutuseks olev asutus.

  (3) Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksuseks olev asutus või juriidiline isik, arvestades käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatut, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on toetuse taotlemisega seotud vaide lahendaja rakendusasutuseks olev ministeerium või Riigikantselei.

  (4) Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on valitsusasutus või riigi sihtasutus.

3. peatükk Interregi programmide elluviimine 

1. jagu Programmid, rahaliste vahendite jaotamine ja ülesanded 

§ 33.  Programmi koostamine, kinnitamine ja rahaliste vahendite jaotamine

  (1) Rahandusministeerium esindab Eestit Interregi programmi koostamise läbirääkimistel programmis osalevate riikidega, asjaomase asutusega ja Euroopa Komisjoniga ning sõlmib Eesti nimel Interregi programmi rakendamisega seotud kokkuleppeid.

  (2) Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 16 lõikes 5 nimetatud teabe valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

  (3) Kui Interregi programmi korraldusasutus asub Eestis, esitab Rahandusministeerium Interregi programmi Euroopa Komisjonile pärast seda, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 16 lõikes 5 nimetatud nõusolekud.

  (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 9 lõigete 4 ja 5 kohase vahendite jaotuse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud komponentide vahel otsustab valdkonna eest vastutav minister, kes esitab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile.

  (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 12 lõikes 3 nimetatud toetuse kandmise artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud piiriülese koostöö programmidele otsustab valdkonna eest vastutav minister.

  (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 59 lõike 4 punktides a ja b nimetatud rahastamislepingu või rakendamislepingu Euroopa Komisjoniga ja partnerriigiga allkirjastab valdkonna eest vastutav minister.

§ 34.  Liikmesriigi, korraldusasutuse, sekretariaadi, auditeeriva asutuse ja kontrollija ülesannete täitmine

  (1) Rahandusministeerium täidab Interregi programmi elluviimisega seotud liikmesriigi ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2021/1060 ning (EL) 2021/1059.

  (2) Korraldusasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 45 lõike 1 ja artikli 46 tähenduses Riigi Tugiteenuste Keskus.

  (3) Ühine sekretariaat on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 46 lõike 2 tähenduses Riigi Tugiteenuste Keskus.

  (4) Kui Eestis asuv korraldusasutus loob info- või kontaktpunkti, võib korraldusasutus sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu info- või kontaktpunkti loomiseks ning selle õiguste ja kohustuste määramiseks.

  (5) Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 45 lõike 1 ja artikli 48 tähenduses on Rahandusministeerium.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–5 rakendatakse juhul, kui Eesti täidab Interregi programmi kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1059 nimetatud korraldusasutuse, sekretariaadi või auditeeriva asutuse ülesandeid.

  (7) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 46 lõikes 3 nimetatud kontrolli korraldab liikmesriik, täidab kontrollija ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus.

  (8) Kui Eestist väljaspool asuv korraldusasutus loob Eestisse info- või kontaktpunkti, täidab info- või kontaktpunkti ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus.

  (9) Kui Rahandusministeerium loob Interregi programmi info- või kontaktpunkti, täidab info- või kontaktpunkti ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus või valdkonna eest vastutava ministri halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga volitatud muu juriidiline isik.

  (10) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 9 nimetatud info- või kontaktpunktiks on juriidiline isik, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ega § 14 lõikeid 1 ja 3.

  (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artiklis 28 nimetatud seirekomisjoni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 22 lõikes 1 nimetatud juhtkomitee Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik.

  (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 48 lõikes 1 nimetatud audiitorite rühma Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik.

  (13) Korraldusasutuse, auditeeriva asutuse, sekretariaadi ja kontrollija ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2021/1059 ja (EL) 2021/1060 või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes.

§ 35.  Toetuse andmine ja kasutamine

  Toetuse andmise, taotlemise, kasutamise, kulude abikõlblikuks arvestamise, toetuse maksmise ning toetustest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused kehtestatakse kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, programmi seirekomisjoni heaks kiidetud programmi juhendiga ning toetuslepingus või taotluse rahuldamise otsuses kehtestatuga.

§ 36.  Toetuse taotlemine ja menetlemine

  (1) Toetuse taotleja ja partner on kohustatud Rahandusministeeriumi nõudmisel tõendama, et nad vastavad Interregi programmis või Interregi programmi seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele, ning esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud teabe kontrollimiseks.

  (2) Vastava valdkonna ministeerium ja selle asutus ning Riigikantselei on kohustatud Rahandusministeeriumi nõudmisel esitama oma arvamuse taotluse ja partneri kohta, kui see on vajalik taotluse menetlemiseks.

  (3) Taotluse rahuldamise või rahuldatama jätmise otsuse motiveerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 12.

  (4) Ärakuulamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 lõiget 1.

2. jagu Andmete töötlemine ja säilitamine ning andmete avalikustamine 

§ 37.  Dokumentide säilitamine

  Dokumentide säilitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 18.

§ 38.  Teabe töötlemine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud ülesannete täitjad ja nende ülesannete täitmisse kaasatud isikud võivad töödelda ning omavahel vahetada teavet ja dokumente toetuse taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ja muid dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ei tohi teenistus- või töösuhte või võlaõigusliku lepingu täitmise ajal ega pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.

  (3) Rahandusministeerium ja korraldusasutus võivad läbi viia Interregi programmi hindamisi, uuringuid ja analüüse, kasutades selleks toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud andmekoosseisu, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid.

  (4) Toetuse saaja ja partner annavad hindamise käigus Rahandusministeeriumi või korraldusasutuse nõudmisel Interregi programmi hindamise, uuringu või analüüsi läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta.

§ 39.  Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine

  (1) Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20 sätestatut, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisustega.

  (2) Rahuldamata jäetud taotluse andmeid, välja arvatud avaliku teabe seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmeid ja statistilisi andmeid, ei avalikustata kuni 2032. aasta 31. detsembrini. Toetuse taotleja kontaktandmeid võib avaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklite 44 ja 45 kohase hindamise läbiviimiseks.

  (3) Andmeid, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 36 kohaselt avalikustama, avaldatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 40.  Toetuse haldamise keskkond

  (1) Toetuse haldamise keskkond on andmekogu, milles töödeldakse andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud ülesande täitmiseks ning statistiliste ülevaadete tegemiseks.

  (2) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse toetuse haldamise keskkonna kaudu.

  (3) Käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2–5 ja 7–9 nimetatud ülesannete täitjad kannavad toetuse haldamise keskkonda teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete täitmisel.

  (4) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

3. jagu Projekti kontrollimine 

§ 41.  Kontrolliese ja kontrollijad

  (1) Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse andmise ja kasutamise tingimustes, Euroopa Liidu ja riigisisestes õigusaktides, programmi juhendis, toetuslepingus ja toetuse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse saamisega seotud kohustuste ja nõuete täitmist.

  (2) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja.

  (3) Kontrollija peab esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi.

  (4) Kontrollijal on käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused.

  (5) Kohapealsele kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 26.

§ 42.  Auditeerimine

  (1) Auditeeriv asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artiklis 48 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid.

  (2) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel õigus auditeerida käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2–4 ja 7–9 nimetatud asutusi ja toetuse saaja projekti ning saada juurdepääs auditeeritava ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada auditeeritavale ja partnerile küsimusi ning viibida auditeeritava ja partneri ruumides ja territooriumil.

  (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 artikli 48 lõike 2 kohaste auditeerimiste, sama artikli lõikes 5 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse ja sama artikli lõikes 6 nimetatud auditeerimise aastaaruande koostamise korra ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 78 nimetatud auditeerimise strateegia kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

4. jagu Finantskorrektsioon 

§ 43.  Finantskorrektsioon

  (1) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võetakse aluseks Interregi programmis kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord.

  (2) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. jagu Vaidemenetlus 

§ 44.  Vaidemenetlus

  Vaidemenetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatut.

§ 45.  Vaideorgan

  (1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide korraldusasutuseks olev asutus.

  (2) Kui vaie esitatakse kontrollija otsuse või toimingu peale, lahendab vaide kontrollijaks olev asutus.

4. peatükk Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimine 

§ 46.  Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade koostamine ja kinnitamine

  (1) Siseministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga siseturvalisuspoliitika rakenduskavad ning peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi.

  (2) Vabariigi Valitsus kinnitab siseturvalisuspoliitika rakenduskavad Siseministeeriumi ettepanekul. Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud siseturvalisuspoliitika rakenduskavad Euroopa Komisjonile.

  (3) Siseturvalisuspoliitika rakenduskava muudatuse, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt kinnitama Euroopa Komisjon, kinnitab Siseministeerium.

§ 47.  Rahastamiskava koostamine ja kinnitamine

  (1) Siseministeerium koostab koostöös siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimises osalevate ministeeriumidega siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimiseks rahastamiskava.

  (2) Rahastamiskavas kehtestatava teabe kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Rahastamiskava kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

§ 48.  Liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmine

  (1) Liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid täidab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika fondid) puhul Siseministeerium.

  (2) Rakendusasutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium. Siseministeeriumile ei kohaldata käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 5 sätestatut.

  (3) Rakendusüksuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium või rahastamiskavas nimetatud muu täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Lisaks kogub rakendusüksus siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatavate tegevuste kohta andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punkti e täitmiseks.

§ 49.  Ülesannete nõuetekohane täitmine

  (1) Siseministeerium võib asuda täitma käesoleva seaduse § 48 kohaselt talle määratud või volitatud ülesandeid, kui auditeeriv asutus on tunnistanud Siseministeeriumi tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 XI lisas nimetatud nõuetele vastavaks.

  (2) Kui Siseministeerium jätkab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud ülesannete täitmist, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud tööprotseduuridele nõuetele vastavuse hinnangu andmist ülesannete täitmisele asumise eeldusena ei kohaldata. Tööprotseduurides tehtavate muudatuste nõuetele vastavust hinnatakse.

  (3) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, võib rakendusüksuseks nimetatud asutus või isik asuda ülesandeid täitma, kui Siseministeerium on hinnanud rakendusüksuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavaks.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul antakse auditi või kontrolli tulemusel hinnang, et rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta lõike 3 kohastele nõuetele, määrab valdkonna eest vastutav minister rakendusüksuse ülesannete edasise täitja käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 nimetatud rahastamiskavas.

§ 50.  Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kehtestamine

  Üldised tingimused siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimisel toetuse taotlemiseks ja kasutamiseks, kulude abikõlblikuks arvamiseks ja nende katteks toetuse maksmiseks, toetuse andmise tingimuste kohustuslikud elemendid ning eelnõu kooskõlastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud määruses.

§ 51.  Toetuse saaja

  Siseturvalisuspoliitika fondide puhul on toetuse saaja juriidiline isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kelle projekti rahastamiseks antakse toetust, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 9 tähenduses rahastamisvahendi rakendaja.

§ 52.  Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise seire

  (1) Siseministeerium täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 41–43 nimetatud tulemuslikkuse hindamise, andmete kogumise ja töötlemisega ning tulemusaruande koostamisega seotud ülesandeid.

  (2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium:
  1) võib Siseministeerium anda rakendusüksusele siseturvalisuspoliitika rakenduskavade tõhusamaks elluviimiseks omal algatusel suuniseid ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning jälgida nendega arvestamist;
  2) kogub ja töötleb rakendusüksus käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 nimetatud andmeid ja annab Siseministeeriumile tema nõudmise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

§ 53.  Seirekomisjoni moodustamine

  Siseministeerium vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 38 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni moodustamise eest ning tagab seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja seirekomisjoni koosolekute protokollimise.

§ 54.  Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamine

  (1) Siseministeerium korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 44 kohaseid siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamisi, arvestades seirekomisjoni soovitusi.

  (2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, annab rakendusüksus Siseministeeriumile tema nõudmise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklite 44 ja 45 kohasteks rakenduskavade hindamisteks vajalikku teavet.

  (3) Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamisel järgmisi ülesandeid:
  1) koostab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 44 lõikes 5 nimetatud hindamiste kava ning esitab selle seirekomisjonile heakskiitmiseks;
  2) esitab seirekomisjonile teabe hindamise järelduste, soovituste ja nendega arvestamise kohta;
  3) avaldab hindamiste lõpparuanded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 1 kohasel veebilehel.

  (4) Hindamisi viivad läbi siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise korraldamisest ja auditeerimisest sõltumatud eksperdid.

  (5) Siseministeerium võib käesoleva paragrahvi kohase hindamise läbiviijale küsitluste tegemiseks ja andmete töötlemiseks teha kättesaadavaks toetuse andmise tingimuste alusel toetuse taotlejate ja saajate, lõppsaajate ning tegevustes osalevate isikute nimed, isikukoodid ja kontaktandmed.

  (6) Toetuse saaja ja partner annavad hindamise käigus Siseministeeriumi nõudmisel hindamise läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta.

§ 55.  Teabe töötlemine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 48 ja § 59 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitjatele ja nende ülesannete täitmisse kaasatud isikutele kohaldatakse toetuse andmisega seotud teabe töötlemisel § 19 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

  (2) Siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest toetatud projekti tegevustes osalejate andmeid koguvad ja töötlevad toetuse saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet, ning esitavad need rakendusüksusele.

§ 56.  Andmete esitamine registrisse

  Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud registrisse kannavad § 21 lõikes 3 nimetatud teabe ja dokumendid ka §-s 48 nimetatud ülesannete täitjad ja auditeerija, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

§ 57.  Teavitamistegevused

  (1) Siseturvalisuspoliitika fondide teavitamistegevusi kirjeldatakse siseturvalisuspoliitika rakenduskavades.

  (2) Siseturvalisuspoliitika fondide toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 22 lõike 2 alusel antavas määruses.

§ 58.  Projekti ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine

  (1) Rahvusvahelise organisatsiooni projektis toetuse kasutamise kontrollimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147 artiklist 20, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 artiklist 18 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1149 artiklist 17.

  (2) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 2, § 24 lõiget 1 ja § 25 lõiget 3 kohaldatakse juhul, kui Siseministeerium ei ole rakendusüksus.

§ 59.  Auditeerimine

  (1) Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeeriumi siseauditi eest vastutav struktuuriüksus.

  (2) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul ja asutusel õigus auditeerida toetuse saajat ja käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete ja §-s 49 nimetatud ülesannete täitmist ning saada juurdepääs auditeeritava ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmise ning vahendite kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada auditeeritavale ja partnerile küsimusi ning viibida auditeeritava ja partneri ruumides ja territooriumil.

  (3) Siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 27 lõikes 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrust. Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub siseturvalisuspoliitika fondide auditeeriv asutus auditeerimise strateegiast, siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimise käsiraamatust, rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest, audiitortegevuse seadusest ja Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeeriv asutus koostab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 78 nimetatud auditeerimise strateegia.

§ 60.  Vaidemenetlus

  (1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab siseturvalisuspoliitika fondide puhul vaide Siseministeerium.

  (2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium ja vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksuseks olev asutus, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on toetuse taotlemisega seotud vaide lahendaja Siseministeerium.

  (3) Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on valitsusasutus või riigi sihtasutus.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 61.  Riikliku statistika seaduse muutmine

Riikliku statistika seaduse § 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu "riikliku statistika programmi" sõnadega "või programmivälise statistikatöö".

§ 62.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 punkt 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"46) riigieelarve seaduse § 531 alusel kehtestatud riigisiseste toetusprogrammide ja välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 alusel kehtestatud toetusmeetmete elluviimisega seotud isikutele ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 1 nimetatud fondide korraldusasutusele ning toetuse andmisega tegelevatele isikutele ulatuses, mis on vajalik toetuse saamise nõuetekohasuse, sihipärase kasutamise ja kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks;".

Jüri Ratas
Riigikogu esimees