Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 "Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ muutmine

Vastu võetud 15.10.2021 nr 360

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 28 lõikes 8 sätestatut:

1. Täiendada Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 "Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ punkti 5 alapunktiga 2¹ järgmises sõnastuses:
"2¹) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;“.

2. Korraldus jõustub 18. oktoobril 2021. a.

3. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks karantiinis viibimise nõuded.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korraldusega kehtestatava karantiini teine eesmärk on ennetada ja takistada koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse edasist levikut.

Käesoleva korraldusega täiendatakse korralduse punkti 5 alapunktiga 2¹ ning sätestatakse täiendavad erandid COVID-19 haige lähikontaktse suhtes seoses lisa- ja tõhustusdoosidega.

Seni on COVID-19 haigega lähikontaktis olemise järel 10-kalendripäevasest elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustusest olnud vaktsineerimise alusel vabastatud isikud, kes on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Samuti isikud, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.

Täiendavate COVID-19 vaktsiinidooside manustamise tõttu on vajalik kehtivat regulatsiooni täpsustada, kohaldades isolatsiooni ja testimise erandeid sarnastel alustel vaktsineerimiskuuri läbinutega ka neile isikutele, kes on saanud täiendavad COVID-19 vaktsiinidoosid.

Täiendavate COVID-19 vaktsiinidooside all mõeldakse COVID-19 vaktsiinidoosi (lisadoos või tõhustusdoos), mis on manustatud pärast esmase vaktsineerimiskuuri läbimist. Lisadoosi vajavad vaktsineerimiskuuri sisuliseks lõpetamiseks tõsise immuunpuudulikkusega inimesed, kellel ei teki kahe doosiga või Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga piisavat kaitset. Tõhustusdoosi võivad vajada vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed immuunsuse nõrgenemise tõttu teatud aja möödudes.

Edaspidi on COVID-19 haige lähikontaktsena 10-kalendripäevasest elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustusest vabastatud ka täiendava COVID-19 vaktsiinidoosi saanud isikud.

Korraldusega nähakse ette, et isikule ei kohaldata korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust, kui ta on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud pärast kuuri läbimist täiendava doosi ning täiendavast doosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Isik, kes saab täiendava doosi, peab genereerima uue tõendi.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.