Lihtotsing

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 17. veebruaril 2021. aastal määruse (EL) 2016/1036 artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit grafiitelektroodisüsteemide impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitasid 4. jaanuaril 2021 äriühingud Graphite Cova GmbH, Showa Denko Carbon Holding GmbH ja Tokai ErftCarbon GmbH (edaspidi „kaebuse esitajad“). Kaebuse esitas liidu teatavate grafiitelektroodisüsteemide tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt peaks komisjon eelavalikustamise perioodil registreerima dumpinguvastase uurimisega hõlmatud impordi, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 5 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punkti c või d nõuded ei ole täidetud.

(4)

Üks neist nõuetest, mis on märgitud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d, on see, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud. HRVst pärit grafiitelektroodide import vähenes nelja kuu jooksul pärast algatamist (2021. aasta 1. märtsist kuni 30. juunini) 59,1 % võrreldes uurimisperioodiga (2020. aasta 1. jaanuarist31. detsembrini). Algatamise järgseid andmeid võrreldi HRVst pärit impordi kuu keskmise mahuga uurimisperioodil. Andmete allikad on Comexti andmebaas (Eurostat) ja järelevalve andmebaas. Tehti kohandus, et jätta välja tooted, mida tootemääratlus ei hõlma (vt põhjendus 187).

(5)

Seetõttu ei kohaldanud komisjon vaatlusaluse toote impordi suhtes alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohast registreerimist, sest artikli 10 lõike 4 punktis d esitatud tingimus, mille kohaselt peab import olema veelgi märgatavalt suurenenud, ei olnud täidetud.

(6)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele, samuti muudele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ning kutsus neid üles osalema.

(7)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(8)

Hiina Masinate ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda (edaspidi „Hiina kaubanduskoda“), Eurofer, Misano, Sangraf, Trasteel ja kaebuse esitajad taotlesid ärakuulamist komisjoni talitustes. Nad esitasid need taotlused ettenähtud tähtaja jooksul ja neile anti ärakuulamise võimalus.

(9)

Mitu huvitatud isikut esitas menetluse algatamise kohta märkusi. Märkused puudutasid eelkõige toote määratlust, toote kontrollnumbrit, liidu tootmisharu kahju, põhjuslikku seost ja liidu huve. Mis puudutab viimast, siis liidu huvid ei ole asjakohane kriteerium, mille alusel hinnata, kas kaebus õigustab dumpinguvastase menetluse algatamist alusmääruse artikli 5 põhjal. Seetõttu ei võetud neid märkusi menetluse algatamist puudutavate vastuväidetega seoses arvesse. Lisaks ei võetud selles etapis arvesse märkusi, mis saadi pärast algatamisteates sätestatud märkuste esitamise tähtaja lõppu, ning neid käsitletakse lõppetapis. Toote määratluse ja toote väljajätmise taotlustega seotud vastuväiteid on käsitletud käesoleva määruse punktis 2.3.

(10)

Mis puudutab kahju ja põhjusliku seose kohta käivaid vastuväiteid, siis on kaebuse esitajad TARICi andmetele tuginedes näidanud, et Hiinast pärit import on suurenenud ja selle hind langenud. Nad tõendasid, kui olulisel määral selle impordi hinnad liidu tootmisharu hinnad alla lõid. Lisaks väitsid nad, et Hiina alandatud impordihind sundis ELi tootmisharu alandama oma hinda tootmiskuludest madalamale tasemele. See tõi kaasa müügi ja kasumlikkuse vähenemise ning tekitas seega tootmisharu kahjustava olukorra. Tootmisharu andmetele tuginedes tõendasid nad veel, et alates 2019. aasta keskpaigast on liidu tootjate toodang, tootmisvõimsuse kasutamine, müük, hinnad ja kasum märkimisväärselt vähenenud.

(11)

Mitu huvitatud isikut märkis, et Hiina tootjad ei olnud UHP-klassi elektroodide turul eriti esindatud. Väidetavalt oli Hiina tegev peamiselt HP-/SHP-klassi toodete turul, mille puhul liidu tootmisharu ei olnud tootnud piisavas koguses. See tühistas väidetavalt põhjusliku seose. Kaebuse esitajad esitasid siiski piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiina import hõlmas üha enam ka UHP-klassi tooteid, ning uurimine kinnitas seda. Seega lükati see vastuväide tagasi.

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(13)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi uurimisaluse toote tootmismahu ja liidu müügimahu põhjal, võttes arvesse ka liidu tootjate geograafilist asukohta. Valim koosnes kolmest liidu tootjast, kes asuvad kolmes liikmesriigis. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes samasuguse toote hinnangulisest liidu kogutoodangust üle 55 % ja liidu kogumüügist üle 65 %. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama moodustatud esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei laekunud.

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(15)

Nõutud teabe esitas kümme sõltumatut importijat, kes nõustusid enda valimisse kaasamisega. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt kaasas komisjon valimisse kolm sõltumatut importijat, kelle müügimaht liidus oli uurimisaluse toote puhul suurim. Valimi arvele langeb koostööd tegevate importijate teatatud uurimisaluse toote müügi kogumahust 64 % ja Hiina Rahvavabariigist imporditava uurimisaluse toote hinnangulisest impordi kogumahust 34,7 %. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega. Ühtegi märkust ei laekunud.

(16)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Euroopa Liidu juures tegutseval Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(17)

Nõutud teabe esitasid kolmkümmend kuus asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid enda valimisse kaasamisega. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 kaasas komisjon valimisse kolm eksportivat tootjat, kellel liitu suunatud ekspordi representatiivsed mahud olid suurimad ja kelle eksporti oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Lisaks müüsid valitud äriühingud uurimisalust toodet märkimisväärses koguses Hiina Rahvavabariigi siseturul. Selle valimiga on hõlmatud 33 % Hiinast Euroopa Liitu suunatud ekspordi hinnangulisest kogumahust uurimisperioodil (vt põhjendus 24). Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Ühtegi märkust ei laekunud.

(18)

Kaksteist asjaomase riigi eksportivat tootjat, sealhulgas kolm eespool nimetatud valimisse kaasatud tootjat, taotlesid algmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Ükski eksportiv tootja peale valimisse kaasatud tootjate aga tähtaja jooksul täidetud küsimustikku ei esitanud. Seega polnud võimalik kaaluda ühtegi individuaalse kontrollimise taotlust.

(19)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku HRVs oluliste moonutuste esinemise kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(20)

Lisaks esitasid kaebuse esitajad kaebuses piisavalt tõendeid vaatlusaluse tootega seotud toorainemoonutuste kohta HRVs. Seega, nagu on märgitud algatamisteates, käsitles uurimine neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada HRV suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel palus komisjon Hiina valitsuselt sellega seoses lisateavet.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud Hiina eksportivale tootjale/kontsernile, valimisse kaasatud kolmele liidu tootjale ja valimisse kaasatud kolmele sõltumatule importijale. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (3).

(22)

Komisjon sai küsimustiku vastused kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kolmelt sõltumatult importijalt, kaheksalt kasutajalt ja kolmelt eksportivalt tootjalt. Algselt esitas Sangraf Italy vastused kasutajaküsimustikule. Lõpuks arvati Sangraf Italy tootjate hulka ning seega liidu tootmisharu osaks (vt põhjendused 183 ja 184).

(23)

Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon esialgses etapis teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks esialgsete järelduste tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (4). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

Liidu tootjad

HRV eksportivad tootjad

(24)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(25)

Algatamise ajal määratleti vaatlusaluse tootena elektriahjudes kasutatavad HRVst pärit grafiitelektroodid, mille näivtihedus on vähemalt 1,5 g/cm3 ja elektritakistus kuni 7,0 μΩ.m, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud niplid, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 8545 11 00 ja ex 8545 90 90 alla (TARICi koodid 8545110010, 8545110015, 8545909010 ja 8545909015), olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi.

(26)

Olles saanud taotluse niplite tootemääratlusest väljajätmise kohta (vt punkt 2.3 allpool), vaatas komisjon tootemääratluse läbi ja määratles vaatlusaluse tootena elektriahjudes kasutatavad HRVst pärit CN-koodi ex 8545 11 00 alla (TARICi koodid 8545110010 ja 8545110015) kuuluvad grafiitelektroodid, mille näivtihedus on vähemalt 1,5 g/cm3 ja elektritakistus kuni 7,0 μΩ.m, olenemata sellest, kas need on varustatud niplitega või mitte.

(27)

Grafiitelektroodid on tarbekaubad, mida kasutatakse peamiselt elektrikaarahjus terase tootmisel. Grafiitelektroodid on seega maailma ringlussevõtutööstuse oluline osa, kuna need on ainsad tooted, mis suudavad energiat juhtida ja taluda kuumust, mis on vajalik jäätmete sulatamiseks. Grafiitelektroodid aitavad seega kaasa kliimamuutuste leevendamisele tooraine kasutamise vähendamise ja töötlemata jäätmete koguse vähendamise kaudu.

(28)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugune põhiline kasutusotstarve:

(29)

Seega otsustas komisjon selles etapis käsitada neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(30)

Toote määratluse kohta laekus neli vastuväidet, mille esitasid liidu tootja (Sangraf Italy), kasutaja (NLMK Verona), sõltumatu importija (CTPS Srl) ja Hiina kaubanduskoda.

(31)

Sangraf Italy taotles niplite (või ühendustihvtide) uurimisest väljajätmist, kuna liidus nipleid enam ei toodeta. Sangraf väitis, et ta ei saa neid osta oma konkurentidelt.

(32)

Tuletatakse meelde, et niplid on grafiitelektroodisüsteemi lahutamatu ja vajalik osa. Komisjon märkis siiski ka seda, et niplitel on teistsugused omadused kui grafiitelektroodide korpusel. Komisjon võttis samuti teadmiseks, et liidus nipleid enam ei toodeta ja et eraldiseisvat konkurentsivõimelist niplite turgu pole. Niplid müüakse lõppkasutajale (terasetootjatele) kas grafiitelektroodi külge kinnitatuna või mõnikord lõppkasutajale varuosana. Siiski kuuluvad iga kindla grafiitelektroodi korpuse juurde kindlad niplid ja neid ei müü muud kui grafiitelektroodisüsteemide tarnijad.

(33)

Seega otsustas komisjon, et toote määratlus peaks olema „grafiitelektroodid, olenemata sellest, kas need on varustatud niplitega või mitte“, nagu on kirjeldatud põhjenduses 26 eespool.

(34)

Terasetootja NLMK Verona taotles 350 mm läbimõõduga elektroodide toote määratlusest väljajätmist. NLMK väidab, et liidu tootmisharu ei taga sellise läbimõõduga elektroodide stabiilset pakkumist, kuna liidu tootmisharu keskendub suurema läbimõõduga elektroodidele, mis on kasumlikumad. Grafiitelektroodide importija COMAP SAS esitas sarnased argumendid väikeste elektroodide (läbimõõt 130 mm ja 250 mm) kohta. Sarnaselt taotles Hiina kaubanduskoda alla 450 mm läbimõõduga elektroodide väljajätmist.

(35)

Komisjon leidis, et nendel grafiitelektroodidel on olenemata nende suurusest samad füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused. Seega lükati need vastuväited tagasi.

(36)

Sõltumatu importija CTPS Srl taotles HP-klassi (5) elektroodide tootemääratlusest väljajätmist. CTPS Srl väitis, et liidus ei toodeta piisavalt HP-klassi elektroode. Lisaks juhib CTPS Srl tähelepanu sellele, et HP- ja UHP-klassi elektroodid erinevad tooraine, tehniliste omaduste ja kasutusotstarbe poolest. Misano S.p.A. esitas oma märkustes sarnased argumendid. Hiina kaubanduskoda esitas sarnased väited ja taotles muu kui UHP-klassi grafiitelektroodide väljajätmist.

(37)

Kaebuse esitajad väitsid seevastu, et grafiitelektroodide kvaliteediklasse selgelt eristada ei saa. Puudub ametlik tootmisharu standard, mis võimaldaks teha selget vahet HP- ja UHP-klassi grafiitelektroodide vahel. Lisaks väitsid nad, et mõne suuruse puhul saab eri kvaliteediklassi elektroode kasutada vaheldumisi.

(38)

Komisjon leidis, et nendel elektroodidel on ühesugused füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused ning et eri kvaliteediklasside kasutamisel esineb mõningast kattuvust ning need on igal juhul suuresti tootja enda määratletud, kuna üldtunnustatud tootmisharu standard klassidesse liigitamiseks puudub. Mõne kõnealuse tooteliigi väljajätmine kahjustaks seega dumpinguvastaste meetmete tõhusust ja hõlbustaks võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist. Seetõttu lükati taotlused, millega paluti HP-klassi ja muu kui UHP-klassi tooted välja jätta, tagasi.

(39)

Uurimise algatamise ajal kättesaadavad tõendid osutasid HRVs oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seepärast pidas komisjon asjakohaseks algatada uurimine, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(40)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon kõiki asjaomase riigi eksportivaid tootjaid üles esitama teavet grafiitelektroodide tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid 32 eksportivat tootjat.

(41)

Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega seoses.

(42)

Algatamisteate punktis 5.3.2 teatas komisjon huvitatud isikutele ka seda, et selles etapis kättesaadava teabe põhjal võib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt olla asjakohane võrdlusriik Mehhiko. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(43)

22. märtsil 2021 avaldas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavaid allikaid käsitleva esimese teate (edaspidi „esimene teade“ (6)), milles ta teavitas huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu tooraine, tööjõud ja energia, mida grafiitelektroodide tootmisel kasutatakse. Analüüsiti kolme võimalikku võrdlusriiki: Mehhiko, Malaisia ja Venemaa Föderatsioon. Komisjon tegi moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumide põhjal kindlaks, et sobiv võrdlusriik on Mehhiko. Komisjonile esitasid esimese teate kohta märkused Fangda Carbon New Material Co., LTD., Liaoning Dantan Technology Group Co., LTD., eksportivad tootjad, keda esindas Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda, ning Euroopa Söe- ja Grafiidiühendus.

(44)

Pärast saadud märkuste analüüsimist avaldas komisjon 17. juunil 2021 normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavaid allikaid käsitleva teise teate (edaspidi „teine teade“ (7)) (esimene teade ja teine teade edaspidi ühiselt „teated“). Teises teates ajakohastas komisjon tootmistegurite loetelu ja teavitas huvitatud isikuid oma kavatsusest kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt võrdlusriigina Mehhikot. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks nende tootjate hõlpsasti kättesaadavate finantsaruannete põhjal, kes on tegevad muust kui savist tulekindlate toodete ärivaldkonnas Mehhikos. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Komisjonile esitasid teise teate kohta märkused Fangda Carbon New Material Co., LTD., Liaoning Dantan Technology Group Co., LTD., eksportivad tootjad, keda esindas Hiina kaubanduskoda, ning Euroopa Söe- ja Grafiidiühendus.

(45)

Pärast teise teate kohta saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et Mehhiko on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valiku põhjuseid on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool punktis 3.4.

(46)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a alusel uurimise algatamisel saatis komisjon Hiina valitsusele kaks küsimustikku moonutuste esinemise kohta. Hiina valitsuselt vastuseid ei laekunud. Komisjon teatas Hiina valitsusele 15. juuni 2020. aasta verbaalnoodiga, et kavatseb kohaldada alusmääruse artikli 18 sätet seoses grafiitelektroodide valdkonnas oluliste moonutuste võimaliku esinemisega Hiina siseturul alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses ja tooraine moonutuste võimaliku esinemisega alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Komisjon kutsus Hiina valitsust üles esitama artikli 18 kohaldamise kohta märkusi. Ühtegi märkust ei laekunud.

(47)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(48)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(49)

Teadete kohta esitatud märkustes väitsid Fangda Carbon New Material Co., LTD., Liaoning Dantan Technology Group Co., LTD. ning eksportivad tootjad, keda esindas Hiina kaubanduskoda, et:

(50)

Täpsemalt märkisid asjaomased isikud seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a vastavusega WTO nõuetele, et dumpinguvastases lepingus puudub oluliste moonutuste mõiste. Nad märkisid, et dumpinguvastase lepingu artiklis 2 sätestatud metoodika puhul ei ole lubatud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada muud kui eksportiva riigi teavet ning et dumpinguvastases lepingus ei ole sätestatud midagi, mis võimaldaks eirata eksportiva tootja või eksportivas riigis kehtivaid kulusid ja hindu ning asendada need nn sobiva võrdlusriigi väidetavalt moonutamata hindade või võrdlusalustega. Lisaks viitasid asjaomased isikud WTO vaidlusjuhtumitele DS473 („European Union – Anti-dumping measures on biodiesel from Argentina“ (Euroopa Liit – Argentinast pärit biodiisli suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed)) ja DS494 („European Union – Cost Adjustment Methodologies and Certain Anti-Dumping measures on Imports from Russia“ (Euroopa Liit – kulude kohandamise metoodika ja Venemaalt pärit impordi suhtes kehtestatud teatavad dumpinguvastased meetmed), tuletades meelde, et nendes tehtud otsuste kohaselt ei ole uurimisasutustel lubatud olukorras, kus eksportiva riigi omamaist hinda ei saa kasutada, hinnata vaatlusaluse toote normaalväärtuse kindlaksmääramise eesmärgil kulude arvutamiseks eksportija/tootja aruandluses kajastatud kulusid võrdlusaluse põhjal, mis ei ole seotud päritoluriigi tootmiskuludega.

(51)

Olulisi moonutusi kinnitavate tõendite väidetava puudumisega seoses leidsid asjaomased isikud esiteks, et HRVd käsitlev aruanne (edaspidi „aruanne“) (8) ei vasta erapooletute ja objektiivsete tõendite ega piisava tõendusjõuga tõendite standarditele, kuna selle koostas komisjon, see on kohandatud kaebuste esitamise hõlbustamiseks ning sellest on seega jäetud tahtlikult välja faktilised asjaolud, elemendid ja järeldused, mis selle eesmärgiga vastuollu läheksid või selle saavutamist pärsiksid. Peale selle on aruanne asjaomaste isikute arvates aegunud ega saa seega kajastada väidetavaid moonutusi uurimisperioodil ega uurimisaluse tootega seoses. Lisaks ei käsitleta aruandes konkreetselt grafiitelektroodide sektorit, mis seab kahtluse alla selle asjakohasuse käesoleva uurimise seisukohast. Teiseks märkisid asjaomased isikud, et Hiina grafiitelektroodide sektor on väga turukeskne, riigile kuuluvaid ettevõtteid on selles vähe ning see tegutseb turu- ja kaubanduspõhimõtete alusel, ilma et Hiina valitsus oleks vastu võtnud erieeskirju või -poliitikat grafiitelektroodide tootmise või ekspordi ergutamiseks.

(52)

Seega väitsid asjaomased isikud, et komisjon ei peaks kohaldama alusmääruse artikli 2 lõiget 6a, vaid aktsepteerima HRVs esitatud omamaiseid hindu ja kulusid. Kui komisjon peaks artikli 2 lõiget 6a siiski kohaldama, tuleks asjaomaste isikute arvates anda hinnang eraldi iga eksportiva tootja ja iga tootmisteguri kohta.

(53)

Allpool punktis 3.3.1 on esitatud komisjoni hinnang oluliste moonutuste esinemise kohta. Selles hinnangus käsitletakse asjaomaste isikute konkreetseid märkusi seoses väidetava tõendite puudumisega selle kohta, et Hiina grafiitelektroodide sektoris esinevad olulised moonutused. Seoses üldise väitega, mille kohaselt on aruanne koostatud selle eesmärki silmas pidades ning pole seega erapooletu ega objektiivne, märkis komisjon kõigepealt, et aruanne on põhjalik dokument, mis põhineb ulatuslikel objektiivsetel tõenditel, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud Hiina õigusaktidel, määrustel ja muudel ametlikel poliitikadokumentidel, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadavatel kolmandate isikute aruannetel, teadlaste akadeemilistel uuringutel ja artiklitel ning muudel usaldusväärsetel sõltumatutel allikatel. See oli hõlpsasti kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, et kõigil huvitatud isikutel oleks piisavalt aega seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, neid täiendada või kommenteerida. Kuna asjaomased isikud ei ole esitanud ühtegi vastuväidet aruandes hõlmatud sisu ja tõendite kohta, vaid viidanud ainult aruande abstraktsetele tõendusjõudu puudutavatele vigadele, siis tuleb komisjonil kõnealune vastuväide tagasi lükata. Samamoodi ei saa nõustuda vastuväitega, mille kohaselt on aruanne liialt aegunud ja liiga üldine, et kajastada väidetavaid moonutusi uurimisperioodil või seoses uurimisaluse tootega. Õigusakte ja poliitikat, mis on seotud Hiina majanduse laiemate valdkondadega või riigiga tervikuna, ei saa pidada ebaoluliseks ainuüksi seetõttu, et nende raames ei pruugi olla konkreetselt mainitud uurimisalust toodet. Niisamuti on need seni, kuni kohaldatavad õigusaktid ja kehtiv valitsuse poliitika jõus on, asjakohased käesoleva uurimise jaoks, olenemata sellest, millal need jõustati või millal neile aruandes osutati. Viimaks tuletas komisjon meelde, et punktis 3.3.1 esitatud analüüs tugineb mitmele allikale, mille hulgas aruanne on vaid üks tõenditest.

(54)

Seoses asjaomaste isikute vastuväidetega, mis puudutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a vastavust WTO nõuetele, leiab komisjon, et artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustuste ja Hiina kaubanduskoja viidatud kohtupraktikaga. Kõigepealt märgib komisjon, et WTO otsused vaidlustes DS473 and DS494 ei puudutanud mitte alusmääruse artikli 2 lõiget 6a, vaid alusmääruse artikli 2 lõike 5 konkreetset sätet. Igal juhul lubatakse WTO õigusega, nagu WTO vaekogu ja apellatsioonikogu seda vaidlusjuhtumis DS473 tõlgendasid, kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Oluliste moonutuste esinemise tõttu ei ole eksportiva riigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Nendel asjaoludel nähakse artikli 2 lõikega 6a ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, mille arengutase sarnaneb eksportiva riigi omaga). Lisaks tuletab komisjon seoses vaidlusjuhtumiga DS494 meelde, et nii liit kui ka Venemaa Föderatsioon vaidlustasid vaekogu järeldused, mis ei ole lõplikud ja millel seega ei ole WTO kohtupraktika kohaselt WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest neid ei ole WTO liikmete otsustega heaks kiidetud. Igatahes leidis vaekogu oma aruandes sõnaselgelt, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a jääb selle vaidluse piiridest välja.

(55)

Seoses asjaomaste isikute väitega, mille kohaselt peaks moonutuste esinemist hindama iga eksportiva tootja ja tootmisteguri kohta eraldi, tuletab komisjon meelde, et juhul, kui tehakse kindlaks, et eksportivas riigis artikli 2 lõike 6a punktis b määratletud oluliste moonutuste esinemise tõttu ei ole eksportivas riigis asjakohane kasutada omamaiseid hindu ja kulusid, võib komisjon iga eksportiva tootja puhul arvutada normaalväärtuse asjakohase võrdlusriigi moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal kooskõlas artikli 2 lõike 6a punktiga a. Artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt on omamaiste kulude kasutamine lubatud vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Eksportivate tootjate tootmistegureid käsitlevaid kättesaadavaid tõendeid arvesse võttes ei saa aga uurimisaluse toote tootmiskulusid ja müüki lugeda moonutamatuks. Seega lükati vastuväide tagasi.

(56)

Eeltoodud põhjustel ja nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(57)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:

(58)

Kuna artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Ühtlasi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamisel tugineda samadele faktidele. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi kättesaadavate tõendite põhjal. Moonutuste esinemise üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamiste elementidega antakse valitsusele oluline võim sekkuda majandusse viisil, millest tingituna ei kujune hinnad ja kulud turujõudude vaba arengu tulemusel.

(59)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(60)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud aruande, mis kinnitas valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Huvitatud isikuid kutsuti uurimise algatamise ajal üles uurimistoimikus sisaldunud tõendeid ümber lükkama, nende kohta märkusi esitama või neid täiendama. Aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis.

(61)

Kaebus hõlmas peale aruande järelduste ka lisateavet. Selles viidati täiendavatele allikatele, sealhulgas USA 2019. aasta aruandele, mis käsitleb WTO nõuete täitmist Hiinas (9) ning osutab Hiina majanduse eri tasanditel esinevatele moonutustele. Kaebuses rõhutati veel seda, et grafiitelektroodide sektorit uurisid teiste riikide ametiasutused, kes tuvastasid selles sektoris eeskirjade eiramisi (10). Lisaks märgiti kaebuses, et suur hulk peamistest grafiitelektroodide tootjatest on riigile kuuluvad ettevõtted, sealhulgas Sinosteel Engineering & Technology (endine Sinosteel Jilin Carbon), Shanxi Jinneng Group, Henan General Machinery, Jilin Songjiang Carbon ja Kaifeng Carbon. Veel toodi selles välja, et käivitatud on algatusi suurte grafiitelektroodide tootjate loomiseks Hiinas, näiteks ühines Baosteel Groupi tütarettevõtja Shanghai Baosteel Chemical juhtiva eraõigusliku grafiitelektroodide tootjaga Fangda Carbon, et luua ühisettevõte Baofang Carbon Material Technology, mille eesmärk on toota Lanzhou majandusliku ja tehnoloogilise arengu piirkonnas Gansu provintsis 100 000 tonni UHP-klassi grafiitelektroode aastas (11). Olgugi et Fangda Carbon on eraomanduses, rõhutab ta oma aastaaruandes, et tegutseb kooskõlas Hiina valitsuse eesmärkidega (väites, et tema „tavapärane äritegevus on tihedalt seotud riikliku poliitikaga“ ja rõhutades lisaks asjaolu, et „äriühing keskendub tähelepanelikult eesmärgile ehitada üles maailma esimene ja suurim tugev söetööstusettevõte ja (…) tegutseb täielikult Hiina Kommunistliku Partei 19. rahvuskongressi vaimus“ ning kinnitades, et ta „juhindub Xi Jinpingi uue ajastu Hiina erijoontega sotsialismi põhimõtetest“ (12)).

(62)

Kaebuses selgitatakse veel, et isegi eraomandis olevad ettevõtted on sageli valitsuse otsese mõju all, näiteks riiginõukogu riigile kuuluvate varade järelevalve ja haldamise komisjoni (SASAC) kohaliku omavalitsuse haruüksusel on vähemusosalus Liaoningi suurimas grafiitelektroode tootvas ettevõttes Fushun Carbon, mis tähendab, et tal on äriühingu üle otsene mõju. Samamoodi on riigi omanduses oleval äriühinguna asutatud fondil CITIC vähemusosalus olulises grafiitelektroode tootvas ettevõttes Heifei Carbo.

(63)

Kaebuses osutati ka sellele, et peamise tooraine, nõelja koksi tootjad on samuti suures osas riigile kuuluvad ettevõtted. Kaebuse kohaselt on naftal ja kivisöel põhineva nõelja koksi peamine tootja Hiinas CNPC Jinzhou Petrochemical Company, kes kuulub tütarettevõtjana PetroChinale, kelle ainus kontrolliv aktsionär on SASACi hallatav suur riigiettevõte China National Petroleum Corporation. Samuti on riigi omanduses oleva äriühingu China Baowu Steel Group tütarettevõtja Shanghai Baosteel Chemical juhtiv nõelja koksi tootja.

(64)

Kaebuses juhiti tähelepanu ka sellele, et peamised grafiitelektroodide tootjad, olgu need siis riigi või eraomanduses, on Hiina Söetööstuse Liidu liikmed, viimase üle aga teevad otsest järelevalvet SASAC ja tsiviilasjade ministeerium. Selle organisatsiooni eesmärk on järgida partei juhtnööre ning täita kommunistliku partei 19. rahvuskongressi kindlaks määratud peamisi eesmärke ja põhiülesandeid.

(65)

Kaebuses toodi veel mitu näidet grafiitelektroodide tootjate juhtkonna ja Hiina kommunistliku partei (edaspidi „HKP“) vaheliste isiklike sidemete kohta, muu hulgas HKP liikmete kuulumine kõrgemasse juhtkonda grafiitelektroode tootvates äriühingutes, sealhulgas Fushun Carbon, Fangda Carbon ja CIMM Group, ning põhitooraineid tootvates äriühingutes, nagu Ansteel Chemical, Shaanxi Coal ja Chemical Industry Group.

(66)

Kaebuses mainiti ka suurt tootmisvõimsuse kasvu Sise-Mongoolias (13).

(67)

Kaebuses on loetletud ka grafiitelektroodide tootmisharu arengut suunavad juhenddokumendid, sealhulgas: tööstuses struktuurimuudatuste läbiviimise suuniskataloogi 2013. ja 2019. aasta versioon – otsuse nr 40 rakendusmeede, millega nähakse ette toetus 600 mm ja suurema läbimõõduga UHP-grafiitelektroodide tootmiseks; strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude põhitoodete ja -teenuste kataloog ja 2018. aasta strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude klassifikatsioon, mis käsitlevad grafiitelektroode nn uute materjalide sätetes; Shanxi provintsi keemiatööstuse 13. viisaastakukava; Shanxi provintsi 13. viisaastakukava uute materjalide tootmisharu kohta ning Shanxi provintsi 13. viisaastakukava tööstus- ja teabealase arengu kohta; Lääne-Henani 2019.–2025. aasta viisaastakukava; Sise-Mongoolia rakenduskava autonoomses piirkonnas kujunemisjärgus tootmisharude kvaliteetse arendamise kohta; rakenduskava Liaoningi provintsis uue tooraine riikliku baasi ehitamise projekti kohta ning ehituskava Heilongjiangi provintsi tööstuse tugevdamise kohta ja tegevuskava „Made in China 2025“. Mitmes dokumendis keskendutakse nõeljale koksile, sealhulgas tööstuse ümberkujundamise suuniskataloogis ja tööstuses struktuurimuudatuste tegemise 2019. aasta suuniskataloogis ning provintsi tasandil. Shanxi 13. viisaastakukavas, milles käsitletakse uue materjali tootmisharu arendamist, keskendutakse otseselt nõeljale koksile, määratledes selle tootmisharu soodustatud tootmisharuna. Ka Shanxi provintsi 13. viisaastakukavas, milles käsitletakse tööstus- ja teabealase arengu eesmärke, keskendutakse nõeljale koksile seoses selle eesmärgiga kiirendada traditsiooniliste tootmisharude ümberkujundamist ja hoogustada võimaliku tootmisharu arengut.

(68)

Nagu on märgitud põhjenduses 46, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(69)

Sellega seoses saadi märkusi valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt. Nagu on märgitud põhjenduses 51, väitsid eksportivad tootjad, et Hiina grafiitelektroodide sektor on väga turukeskne, riigile kuuluvaid ettevõtteid on selles vähe ning see tegutseb turu- ja kaubanduspõhimõtete alusel, ilma et Hiina valitsus oleks vastu võtnud erieeskirju või -poliitikat grafiitelektroodide tootmise või ekspordi ergutamiseks.

(70)

Komisjon uuris, kas HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine on kohane, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb hõlpsasti kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs.

(71)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellest lähtudes juhitakse HRV majandust. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (14). Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll avalikul omandil. Teised omandivormid on lubatud, s.t seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (15).

(72)

Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust HKP juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi roll on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtroll veelgi, mida kinnitatakse põhiseaduse artikli 1 sõnastuses. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (16). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ning see kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning see avaldub märksa ulatuslikumalt, kui on tavapärane teistes riikides, kus valitsusel on üldine makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(73)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (17). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(74)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kõigi sellega seotud kavade kogum hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite- ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõigil valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid, mille abil toetada asjakohaseid tootmisharusid/sektoreid, ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii eraettevõtjad kui ka riigile kuuluvad ettevõtted peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama vastavalt planeerimissüsteemiga ette nähtud oludele. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.3.1.5 allpool) (18).

(75)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad kommertspangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.3.1.8) (19). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade, näiteks aktsiaturgude, võlakirjaturgude, erakapitaliturgude jm kohta. Need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsionaalselt ja tegevuslikult üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole mitte saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (20).

(76)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt selleks, et saavutada poliitilisi eesmärke, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sel viisil asjaomases valdkonnas turust lähtuvaid põhimõtteid. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (21). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused rakendavad investeeringute sõelumismehhanismi ning mitmesuguseid investeeringutega seotud stiimuleid, piiranguid ja keelde kui olulisi vahendeid tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (22).

(77)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust riigi sekkumist. Valitsuse selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (23).

(78)

HRVs moodustavad riigi omanduses, kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all olevad ettevõtted olulise osa majandusest.

(79)

Hiina valitsus ja HKP hoiavad alal struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt selle rakendamist konkreetsetes riigile kuuluvates ettevõtetes, vaid ka teostab oma õigust osaleda riigile kuuluvates ettevõtetes operatiivsete otsuste langetamisel. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt ka punkt 3.3.1.4) ning ka riigile kuuluvate ettevõtete sektori äristruktuuri kujundamisega (24). Riigile kuuluvatel ettevõtetel on Hiina majanduses omakorda eristaatus, mis tagab neile hulga majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitse konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu vajalikele sisenditele, sealhulgas rahalistele vahenditele (25). Asjaolusid, mis osutavad riigi kontrollile ettevõtete üle grafiitelektroodide sektoris, kirjeldatakse pikemalt allpool punktis 3.3.1.4.

(80)

Konkreetselt grafiitelektroodide sektoris on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis, nagu on märgitud kaebuses ja kirjeldatud põhjenduses 61. Uurimine kinnitas, et suur hulk äriühinguid, sealhulgas kaebuses loetletud äriühingud, on tõepoolest riigile kuuluvad ettevõtted ning kuigi ametlik teave eraettevõtete ja riigile kuuluvate ettevõtete täpse vahekorra kohta puudub, on riigile kuuluvad ettevõtted grafiitelektroodide sektoris ulatuslikult esindatud, sealhulgas järgmiste äriühingute kujul: Shanxi Jinneng Group Co., Ltd., Henan General Machinery, Kaifeng Carbon. Lisaks märgib komisjon, et sektoris on esindatud eraomandis ja riigile kuuluvate ettevõtete ühisettevõtted, näiteks Baofang Carbon Material Technology (mida 51 % ulatuses kontrollib riigile kuuluv Baowu kontsern ja 49 % ulatuses Fangda Carbon New Materials Co., LTD (26)) või Fushun Carbon (millest 65,5 % kuulub äriühingule Fangda Carbon New Materials Co., LTD ja 34,5 % äriühingule Fushun Longsheng State-owned Capital Operation Group Co., Ltd).

(81)

Lisaks märgib komisjon, et mitu riigile kuuluvat ettevõtet, nagu CNPC Jinzhou Petrochemical (27) ja Shanghai Baosteel Chemical, (28) osalevad grafiitelektroodide tootmiseks hädavajaliku tooraine, nõelja koksi tootmises. Samuti osaleb teine riigile kuuluv ettevõte, Baotou tütarettevõtja Ordos Weiyi High-tech Materials, (29) Sise-Mongoolia nõelja koksi tootmise võimsuse suurendamise projektis.

(82)

Kuna grafiitelektroodide tootmisharus on riigi sekkumine suur ja riigile kuuluvate ettevõtete esindatus sektoris, sealhulgas eelneva etapi omas, märkimisväärne, ei saa ka eraomandis olevad tootjad tegutseda turutingimustel. Grafiitelektroodide sektoris on nii riigi kui ka eraomandis olevad ettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud allpool punktis 3.3.1.5.

(83)

Peale majanduse kontrollimise riigile kuuluvate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid, tagades ettevõtetes riigi esindatuse. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtkonna võtmeisikuid võib käsitada vastava omandiõigusena, (30) moodustavad nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel ühe olulise kanali, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm HKP liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas (31)) ning äriühing peab tagama selle parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused. Varasemal ajal ilmselt ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigi omanduses olevate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (32). Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraõiguslikust äriühingust ning suurenes surve jätta äriühingutes viimane sõna äriotsuste tegemisel sealsetele HKP rakukestele (33). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas grafiitelektroodide tootjate ja nende jaoks sisendite tarnijate puhul.

(84)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (34) mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi. Nende suuniste punktis II.4 on sätestatud järgmine: „[m]eil tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on sätestatud järgmine: „[m]eil tuleb eraettevõtetes veelgi enam tõhustada parteiehitust, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena.“ Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli tähtsust ettevõtetes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (35).

(85)

Konkreetselt grafiitelektroodide sektoris, nagu juba märgitud, on paljud tootjad riigi omandis ning kinnitavad, et nad on võtnud kohustuse järgida valitsuse tööstuspoliitikat ja arvestada HKP juhtivat rolli. Näiteks on riigi omandis kaubandusettevõtja Henan General Machinery ja tootja Kaifeng Carbon juba aastaid rõhutanud HKP suuniste tähtsust: General Machinery on kinnitanud, et ta „juhindub arengu teaduslikust kontseptsioonist ning rakendab põhjalikult Hiina Kommunistliku Partei 18. rahvuskongressi vaimust kantud ideid“, (36) ning Kaifeng Carbon on teatanud äriühingu esimesest edukast parteikongressist juba 2016. aastal (37). Riigi ja partei mõju ei puuduta siiski üksnes riigile kuuluvaid ettevõtteid, vaid ka eraomanduses ettevõtteid, mis kinnitab, et HKP mõju erasektorile kasvab, nagu on kirjeldatud eelnenud põhjenduses. Sellega seoses märgib komisjon, et äriühingu Fangda Carbon New Materials Co., LTD. juhatuse esimees on ka HKP liige (38). Lisaks märgib äriühing seoses partei kujundamise tegevusega järgmist: „Fangda Carbon kui üks maailma juhtivaid süsinikuettevõtjaid rakendab aktiivselt ettevõtluskultuuri, mis on kantud partei kujundamise vaimust.“ Aastate jooksul on äriühing täpselt juhindunud ettevõtte arengustrateegiast, mis näeb ette „tugevaks saamise nimel tugeva partei ülesehitamise“, põiminud parteiehituse järjepidevalt äriühingu tootmis- ja äritegevusse ning ammutanud tugevat positiivset energiat äriühingu jõudsaks ja kiireks arenguks. [---] Aastate jooksul on Fangda Carbon pidevalt tugevdanud parteiorganisatsiooni ülesehitamist [---]. Ettevõtte parteikomitee on pälvinud auhinna „Riiklik teerajaja arenenud rohujuuretasandi parteiorganisatsiooni ülesehitamises“ [---]“ (39). Sarnaselt väidab Zhongze kontserni kuuluv äriühing Jilin Carbon Co. LTD järgmist: „Zhongze kontserni kõigi tasandite parteiorganisatsioonid viivad aktiivselt ellu paljusid parteiehitusega seotud tegevusi, et tähistada Hiina Kommunistliku Partei asutamise 99. aastapäeva, [---] näidates üles eraettevõtete otsustavust, usku ja vastutust, austamaks alati partei juhtrolli, et aidata kaasa sotsialistliku majanduse ülesehitamisele. [---] Kõik Zhongze kontserni äriühingud on parteiehituses teinud alati järjepidevalt head tööd, näiteks töötanud välja parteialased õppetunnid, viinud läbi partei ajaloo tunde ja loonud eesrindlikke mudeleid, pärandades edasi punast geeni ning hoides alal algseid püüdlusi“ (40).

(86)

Lisaks märgib komisjon, et Hiina Söetööstuse Liit, st grafiitelektroodide sektori tööstusliit, mille tegevuses Fangda Carbon New Materials Co., LTD osaleb liikme ja aseesimehena ning Liaoning Dantan Technology Group liikme ja alalise direktorina, (41) on oma põhikirjas üheselt sätestanud, et liidu põhieesmärk on „rakendada partei liini, põhimõtteid ja poliitikat“ ning et liit „austab Hiina Kommunistliku Partei üldist juhtrolli ning loob kooskõlas Hiina Kommunistliku Partei põhikirja sätetega Hiina Kommunistliku Partei organisatsiooni, arendab parteilist tegevust ning tagab partei organisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“ (42).

(87)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel (vt ka punkt 3.3.1.8 allpool) ning tooraine ja muude sisendite tarnimisel avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (43). Seega võimaldab riigi esindatus grafiitelektroodide ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektor) äriühingutes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes, Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(88)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal plaanimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt suunatakse HRV planeerimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (44).

(89)

Hiina valitsus peab grafiitelektroodide tootmisharu võtmetähtsusega tootmisharuks. Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud grafiitelektroodidele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid.

(90)

Nagu on märgitud kaebuses ja eeltoodud põhjenduses 67, on grafiitelektroodide tööstuse ja grafiitelektroodide tootmiseks vajaliku peamise tooraine, nõelja koksi kohta koostatud suur hulk poliitilisi juhenddokumente. Komisjoni uurimus kinnitas teavet, mida sellega seoses kaebuses esitati. Näiteks on grafiitelektroodide tootmisharu loetletud soodustatud tootmisharuna riikliku arengu- ja reformikomisjoni 2019. aasta tööstuse muudatuste suuniskataloogi punktis VIII.2. Selles sättes osutatakse „ülisuure võimsusega (UHP) elektroodidele läbimõõduga 600 mm ja rohkem, kõrgahjudes kasutatavatele mikropoorsetele ja ülimikropoorsetele süsiniktellistele, eriomadustega grafiidile (suure tugevuse, suure tiheduse, suure puhtusastmega, suure elastsusmooduliga), (kvaliteetsele) grafiitkatoodile, grafiidistamisahjude arendamisele ja tootmisele“ (45). Suuniskataloogi samas osas on loetletud ka nõeljas koks: „Väävlitustamisel tekkivate vedeljäätmete utiliseerimine, koksistamisel tekkiva heitvee, kivisöetõrva ja süsinikupõhiste materjalide, kivisöepigist saadud nõelja koksi täiustatud viisil töötlemine ja korduskasutamine, koksiahjugaasi, toorgaasi ja ringleva ammoniaagi suure lisandväärtusega utiliseerimine.“ Samamoodi on provintsi tasandil määratud söetööstuse ümberkujundamise ja ajakohastamise kiirendamine ühe prioriteedina Shanxi provintsi 13. viisaastakukavas, mis käsitleb tööstus- ja teabealast arendamist. Selle kava kohaselt, milles osutatakse nii grafiitelektroodidele kui ka nõeljale koksile, peaks provints „aktiivselt arendama pesuõli, fenoolõli, naftaleenõli, antratseenõli ja muude fraktsioonide järeltöötluskemikaale, keskendudes edendamisel pigipõhisele nõeljale koksile ja UHP-klassi grafiitelektroodidele, söetahmale, tuumagrafiidile ning pigipõhisele suure lisandväärtusega süsinikmaterjalile nagu süsinikkiud; edendama suuremahulise tootmise võimekuse loomist“. (46) Omavalitsuse tasandi näide on Jishani majandusarengu piirkonna Xishe tööstuspark Datongis (Shanxi), kus äsja algatati ülisuure võimsusega grafiitelektroodide projekti, mille kohaselt toodetakse aastas 60 000 tonni 600 mm või suurema läbimõõduga grafiitelektroode ning mille koguinvesteering on 1,2 miljardit jüaani, peetakse provintsi olulisimaks projektiks. (47) Komisjoni uuring kinnitas, et grafiitelektroodide sektorit käsitlevate tööstuspoliitika dokumentide hulka kuuluvad ka Lääne-Henani kava tööstuse ümberkujundamise ja ajakohastamise ning esitluspiirkondade rajamise kohta, (48)Sise-Mongoolia rakenduskava autonoomses piirkonnas kujunemisjärgus tootmisharude kvaliteetse arendamise kohta, (49) rakenduskava Liaoningi provintsis uue tooraine riikliku baasi ehitamise projekti kohta (50) ning ehituskava Heilongjiangi provintsi tööstuse tugevdamise kohta (51).

(91)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse grafiitelektroodide sektoris tegutsevaid ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, mis on seotud soodustatud tootmisharude toetamisega, sealhulgas vaatlusaluse toote valmistamiseks kasutatava peamise tooraine, nõelja koksi tootmisega. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(92)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurust arvesse võttes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (52).

(93)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (53). Kogu maa kuulub Hiina riigile (maapiirkondade maa on ühisomandis ja linnamaa riigi omanduses). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on tagada maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Ent sageli neid õigusnorme ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (54). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (55).

(94)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka grafiitelektroodide tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankrotiõiguse, äriühinguõiguse ja asjaõiguse eeskirju. Seetõttu mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need tulemused kahtluse alla seaks. Seepärast tegi komisjon järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka grafiitelektroodide sektoris.

(95)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et grafiitelektroodide sektoris kohaldatakse pankroti- ja asjaõigusseadusi diskrimineerivalt või jõustatakse neid ebapiisavalt, sealhulgas vaatlusaluse toote puhul.

(96)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on pärsitud. HRV ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (56). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (57). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, satub ebasoodsasse tööolukorda ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel. (58) Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(97)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et grafiitelektroodide sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused grafiitelektroodide sektorit nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(98)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(99)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (59) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangadki riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (60) ning sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega rakendavad pangadki korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (61). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (62).

(100)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapäraseid käitumispõhimõtteid ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(101)

Näiteks selgitas Hiina valitsus alles üsna hiljuti, et isegi eraomandis olevate kommertspankade otsused peab HKP üle vaatama, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise vallas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas ettevõtete tegevuse ja juhtimisega seotud teemadel (63). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumide puhul võtta arvesse seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja kujunemisjärgus tootmisharusid“ (64).

(102)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (65).

(103)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (66). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtjatele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(104)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(105)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris jõuti nominaalse intressimäära liberaliseerimiseni, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (67). HRV ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (68). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ja see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(106)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab kapitalipaigutuse tõhususe vähenemisele, seejuures puuduvad märgid laenutingimuste karmistamisest, mis oleks ootuspärane moonutusteta turukeskkonnas. Selle tulemusena on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(107)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(108)

Tõendeid selle kohta, et grafiitelektroodide sektoris ei esine eespool kirjeldatud valitsusepoolset finantssüsteemi sekkumist, ei esitatud. Seega mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(109)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Olemasolevad tõendid näitavad, et eespool punktides 3.3.1.2–3.3.1.5 ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka punktides 3.3.1.6 –3.3.1.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(110)

Komisjon tuletab meelde, et grafiitelektroodide tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid, muu hulgas naftakoksi, nõeljat naftakoksi, nõeljat pigikoksi ja elektrit (vt punkt 2.1). Toimikus esitatud tõendite kohaselt on Hiina üks peamisi nõelja koksi – grafiitelektroodide tootmisprotsessis kasutatava peamise tooraine – tootja ning valimisse kaasatud eksportivad tootjad hankisid suurema osa oma sisenditest HRVst (st ostuväärtuse alusel üle 70 %). Kui grafiitelektroodide tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(111)

Seetõttu ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses asjakohane kasutada mitte üksnes grafiitelektroodide omamaiseid müügihindu, vaid ebausaldusväärsed on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(112)

Punktides 3.3.1.2–3.3.1.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist seoses HRV sekkumisega nii tema majandusse üldiselt kui ka grafiitelektroodide sektorisse, näitab, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude toimimise tulemusena, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme käesolevas punktis loetletud asjakohase elemendi tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, lükkas komisjon tagasi eksportivate tootjate väited oluliste moonutuste puudumise kohta (vt põhjendus 69) ning järeldas, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse väljaselgitamiseks Hiina omamaiseid hindu ja kulusid.

(113)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi asjakohaste tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(114)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(115)

Nagu on selgitatud põhjendustes 43 ja 44, avaldas komisjon ja lisas toimikusse kaks teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Teadetes kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mis saadi huvitatud isikutelt nende elementide ja asjaomaste allikate kohta. Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Mehhikot, kui oluliste moonutuste esinemine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust. Komisjoni hinnangu võib kokku võtta järgmiselt.

(116)

Esimeses teates, mis käsitleb tootmistegureid, määratles komisjon riigid, kellel on Hiinaga sarnane majanduse arengutase. Uurimisperioodil liigitas Maailmapank need riigid kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks. Siiski leiti, et uurimisalust toodet toodetakse arvestatavas mahus ainult kolmes riigis, nimelt Malaisias, Mehhikos ja Venemaal.

(117)

Teise teate järel väitsid Hiina kaubanduskoda ja Fangda Carbon New Material Co. LTD, et Malaisia, Mehhiko ja Venemaa ei ole võrdlusriigi jaoks sobivad valikud, ning soovitasid teisi võimalikke riike, eelkõige Ukrainat ja Indiat. Mõlemad asjaomased isikud märkisid, et komisjon oli hiljutises menetluses valinud võrdlusriigiks India (70).

(118)

Eespool osutatud uurimise puhul, mida asjaomased isikud mainisid, kasutas komisjon võrdlusriigina Indiat, kuna paistis, et asjaomast uurimisalust toodet toodeti ainult Indias ja Ameerika Ühendriikides. Kuna selle uurimise puhul oli tegemist meetmete aegumise läbivaatamisega, mille eesmärk on välja selgitada, kas dumpingu jätkumine või kordumine on tõenäoline, olenemata dumpingu tegelikust tasemest, leidis komisjon, et India võiks erandkorras olla kõnealuse juhtumi konkreetsetel asjaoludel tootmis- ja müügikulude kindlakstegemise alus.

(119)

Lisaks on teadetel eraldi lisa, milles antakse juhised asjaomastele isikutele selle kohta, kuidas esitada teavet võimalike täiendavate võrdlusriikide ja/või äriühingute kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a osutatud eesmärgil. Kumbki asjaomane isik ei esitanud teavet nimetatud lisas ette nähtud standardi kohaselt ja üksikasjalikkusega.

(120)

Komisjon märkis, et Maailmapanga määratletud liigituse kohaselt on India ja Ukraina majandusarengu tase madalam kui HRV oma, kuid Malaisia, Mehhiko ja Venemaa majandusliku arengu tase sarnaneb HRV omaga. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega, millega nähakse ette, et normaalväärtus määratakse kindlaks eksportiva riigiga sarnase majandusliku arengu tasemega sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude põhjal, peeti neid riike sobivateks võimalikeks võrdlusriikideks ning puudus põhjus kaaluda madalama majandusarengu tasemega riike, nagu India ja Ukraina. Seega lükkas komisjon need vastuväited tagasi.

(121)

Esimeses teates märkis komisjon, et vaatlusalust toodet tootvate riikidena tuvastatud riikides, nimelt Malaisias, Mehhikos ja Venemaal, on avalike andmete kättesaadavust vaja veel kontrollida, eelkõige seoses vaatlusaluse toote tootjate avalike finantsandmetega.

(122)

Venemaa Föderatsiooni puhul kajastasid tuvastatud tootjate finantsaruanded ainult 2019. aasta andmeid. Lisaks töötas üks Venemaa äriühing kahjumiga. Veel tegi komisjon esimeses teates kindlaks mitu Venemaa turul esinevat moonutust, mis mõjutasid uurimisaluse toote tootmiskulusid ja vähendasid Venemaa sobivust võrdlusriigiks.

(123)

Malaisia puhul kajastasid hõlpsasti kättesaadavad finantsaruanded 2017. aasta andmeid, mistõttu olid need uurimisperioodiga võrreldes aegunud. Samuti kehtisid Malaisias kaks ekspordipiirangut, olgugi et neil oli uurimisaluse toote tootmiskuludele ebaoluline mõju, mille suurus on ligikaudu 1 % valimisse kaasatud eksportivate tootjate grafiitelektroodisüsteemide tootmiskuludest. Vahepeal pääses komisjon juurde avalikult kättesaadavatele Showa Denko Malaysia 2020. aasta finantsaruannetele, (71) kuid äriühing teenis sellel aastal kahjumit. Seega ei pidanud komisjon Malaisiat sobivaks võrdlusriigiks, kuna selles riigis ei olnud kasumit teenivat tootjat, kelle andmed oleks olnud uurimisperioodi kohta hõlpsasti kättesaadavad.

(124)

Mehhiko puhul tuvastas komisjon ühe tootja, nimelt GrafTech Mexico S.A. de C.V (edaspidi „GrafTech Mexico“). Kuigi äriühingu finantsaruanded ei olnud hõlpsasti kättesaadavad, tegi komisjon kindlaks GrafTech Groupi (edaspidi „GrafTech International“) 2020. aasta aruande, mis sisaldas kontserni konsolideeritud finantsaruandeid. Eeltoodut arvesse võttes paistis see üldiselt olevat parim hõlpsasti kättesaadav teave. Veel märkis komisjon esimeses teates, et Mehhikos kehtivad grafiitelektroodide (tariifikoodid 8545 11 ja 8545 90) suhtes impordinõuded märgistamisnõuete vormis. Need märgistusnõuded ei ole siiski tootepõhised, vaid neid kohaldatakse kõikide Mehhikosse imporditavate toodete suhtes. Mehhiko asjakohases määruses (72) on sätestatud üldised eeskirjad, millega tagatakse, et märgised ei eksita tarbijaid kolmandatest riikidest pärit importi puutuvas, ning sellisena ei ole nende puhul tegemist impordipiiranguga. Seega ei avalda need nõuded uurimisaluse toote tootmiskuludele olulist mõju.

(125)

Esimese teate peale väitsid Fangda Carbon New Material Co., Ltd., Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd. ja Hiina kaubanduskoda oma esitatud märkustes, et GrafTech Mexico on sobimatu valik. Esiteks, kuna ainsad kättesaadavad finantsaruanded olid konsolideeritud aruanded, mis kajastasid peale Mehhiko omade ka mujal maailmas asuvate tütarettevõtjate andmeid, hõlmaksid need konsolideeritud aastaaruanded selliste riikide äriühingute andmeid, mida ei saa käsitleda Hiinaga samal arengutasemel olevatena, ning need ei kajastaks Mehhikos kehtivaid tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, kui Mehhikost peaks saama käesoleva uurimise jaoks võrdlusriik. Lisaks väitis Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd., et kui võrdlusriigiks valitakse Mehhiko, tuleb äriühingu GrafTech International Ltd. kasumit kohandada nii, et see kajastaks grafiitelektroodide valdkonna mõistlikku taset, kuna äriühingu GrafTech International Ltd. konsolideeritud kasumi tase on liiga kõrge – see tuleneb GrafTechi tegevuse täielikult vertikaalselt integreeritud olemusest, mille puhul äriühing toodab nõeljat naftakoksi ise, mitte ei tugine kolmandatest isikutest tarnijatele. Veel seadis Hiina kaubanduskoda kahtluse alla GrafTech Mexico esitatud kõigi andmete üldise objektiivsuse, kuna GrafTech International Ltd on kaebuse esitamist toetav pool.

(126)

Lisaks esitas Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd. üldisema tähelepaneku, mille kohaselt väheneb 2020. aasta kasumlikkus võrreldes 2019. aastaga märgatavalt kõnealuse tootmisharu tsüklilisuse ja hiljutise üleilmse pandeemia mõju tõttu. Seega, kui GrafTech Mexico eraldiseisvaid finantsandmeid 2020. aasta kohta ei saada, ei täida Mehhiko artikli 2 lõike 6a kohase asjakohase võrdlusriigi nõuet.

(127)

Nagu on märgitud esimeses teates, leidis komisjon veebist äriühingu GrafTech International Ltd. konsolideeritud finantsaruanded. Esimese teate puhul olid need eelarveaasta 2019 kohta (73) ja teise teate puhul eelarveaasta 2020 kohta (74).

(128)

Mis puutub väitesse, et äriühingu GrafTech International Ltd. konsolideeritud aastaaruannete puhul oleks hõlmatud sellised äriühingud, kelle andmed ei kajastaks Mehhikos kehtivaid tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, siis käsitlevad äriühingu GrafTech International Ltd. kohta saadaolevad andmed uurimisaluse toote tootmist, sest kontsern toodabki ainult grafiitelektroode. Teisisõnu kajastavad kontserni konsolideeritud finantsandmed nii grafiitelektroodide tootmise tulemuslikkust kui ka selle tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning grafiitelektroodidelt teenitavat kasumit, kuna kontsern ei tooda muid tooteid peale grafiitelektroodide. Samuti teenis GrafTech International Ltd. kontsern uurimisperioodil kasumit. Peale selle on GrafTech Mexico ka Hiina äriühingutega sarnase suurusega äriühing, kes toodab vaatlusalust toodet olulisel määral.

(129)

Selgitatud põhjustel ei olnud võimalik kasutada kaalumisel olnud teistest riikidest pärit tootjate andmeid ning esimese teate järel kommentaare esitanud asjaomased isikud alternatiive välja ei pakkunud.

(130)

Neid märkusi arvesse võttes otsustas komisjon siiski uurida ka seda, kas Mehhikos on uurimisaluse tootega sama või sarnase kategooria toodete tootjaid. Eelkõige täheldas komisjon, et GrafTech Internationali 2020. aasta konsolideeritud aruandes deklareeritud kasum oli tõepoolest erakordselt suur (tulupõhiselt väljendatuna 35,5 %). Mehhiko tootjate hulgast, kes toodavad uurimisaluse tootega sama või sarnase kategooria tooteid, tuvastas komisjon selles etapis vaid ühe äriühingu, kelle puhul olid 2020. aasta andmed kättesaadavad. See äriühing on Reotix Materiales Refractarios, S.A. de C.V. („Reotix Materiales Refractarios“), mis tegutseb muust kui savist tulekindlate toodete valdkonnas. Selle äriühingu kasum oli 2020. aastal 4,7 %. Kuna selles etapis muud usaldusväärsed andmed hõlpsasti kättesaadavad ei olnud, leidis komisjon, et selline kasum võib olla Mehhikos uurimisaluse toote tootja jaoks mõistlikult saavutatav.

(131)

Teisest küljest oli äriühingu Reotix Materiales Refractarios müügi-, üld- ja halduskulude osakaaluks tulupõhise arvestuse järgi märgitud 39,0 %. Seda arvesse võttes pidas komisjon mõistlikumaks tugineda äriühingu GrafTech International Ltd 2020. aasta aruandes esitatud müügi-, üld- ja halduskulude osakaalule, mis oli tulupõhises arvestuses 5,9 %, kuna see oli seotud vaatlusaluse tootega ja osaliselt ka äriühinguga GrafTech Mexico.

(132)

Eespool öeldut silmas pidades ja kuna muud usaldusväärsed andmed puuduvad, leidis komisjon, et äriühingu GrafTech International Ltd. müügi-, üld- ja halduskulude summa ning äriühingu Reotix Materiales Refractarios teenitud kasum on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimase lõigu tähenduses moonutamata ja mõistlikud.

(133)

Teise teate peale esitasid Hiina kaubanduskoda ja Fangda Carbon New Material Co., Ltd. ning Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd. vastuväite äriühingult GrafTech International Ltd. saadud müügi-, üld- ja halduskulude kasutamise suhtes, kuna need tulenesid erineva sissetulekutasemega riikides, sealhulgas suure sissetulekuga riikides asuvate eri äriühingute konsolideeritud finantsandmetest. Nad ei esitanud siiski uusi argumente, mis oleksid erinenud esimese teate järel esitatutest, ega sellekohaseid tõendeid. Samas märkis komisjon, et Hiina kaubanduskoda ja Fangda Carbon New Material Co., Ltd. toetasid komisjoni otsust kasutada mõistlikku kasumit.

(134)

Kuna muid märkusi ega muud teavet hõlpsasti kättesaadavate andmete kohta ei esitatud, tegi komisjon esialgse järelduse, et allikad, mida ta kavatses kasutada müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks, on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimase lõigu tähenduses moonutamata ja mõistlikud.

(135)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Mehhiko on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(136)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Mehhiko alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(137)

Fangda Carbon New Material Co., Ltd., Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd. ja Hiina kaubanduskoda rõhutasid oma märkustes, et leida tuleb alternatiivne neljas võrdlusriik. Keegi neist isikutest alternatiivset võrdlusriiki siiski välja ei pakkunud. Rõhutada tuleb, et komisjon tegi tema käsutuses oleva teabe põhjal kindlaks, et kõigist HRVga võrreldava majandusarenguga riikidest toodavad uurimisalust toodet vaid Mehhiko, Malaisia ja Venemaa. Peale selle olid neist kolmest riigist asjakohased andmed hõlpsasti kättesaadavad ainult Mehhikos.

(138)

Võttes arvesse neid märkusi ja kõiki asjakohaseid kaalutud fakte tervikuna, otsustas komisjon esialgu kasutada Hiina eksportivate tootjate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiva võrdlusriigina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6a Mehhikot ja vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele äriühingut GrafTech Mexico.

(139)

Huvitatud isikute esitatud teabe ja toimikus olemasoleva muu asjakohase teabe põhjal koostas komisjon esimeses teates esialgse loetelu tootmisteguritest, nagu uurimisaluse toote tootmiseks kasutatud materjalid, energia ja tööjõud.

(140)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt tegi komisjon kindlaks ka allikad moonutamata hindade ja võrdlusaluste kindlaksmääramiseks. Peamine allikas, mida komisjon kavatses kasutada, oli andmebaas Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“). Samas teates esitas komisjon harmoneeritud süsteemi (HS) tootmistegurite koodid, mida huvitatud isikute esitatud teabe põhjal kavatseti esialgu GTA andmebaasil põhinevas analüüsis kasutada.

(141)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja pakkuma välja hõlpsasti kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(142)

Seejärel ajakohastas komisjon teises teates tootmistegurite loetelu, tuginedes asjaomaste isikute märkustele ja teabele, mille valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid küsimustiku vastustes.

(143)

Teises teates tegi komisjon ettepaneku kasutada naftakoksi (HS 2713 12) hinna kindlaksmääramiseks Mehhiko impordihinna asemel Malaisia impordiandmeid, võttes arvesse eksportivate tootjate ning Euroopa Söe- ja Grafiidiühenduse märkusi, mille kohaselt ei ole naftakoksi Mehhikosse importimise statistika piisavalt asjakohane grafiitelektroodisüsteemide tootmisel kasutatava nõelja koksi kvaliteediklassi osas.

(144)

Teise teate peale väitis mitu asjaomast isikut, et komisjon ei peaks kasutama naftakoksi (HS 2713 12) hinna kindlaksmääramiseks Malaisia impordiandmeid, kuna Malaisia statistikas esitatud kogus on väga väike ja pole representatiivne.

(145)

Komisjon nõustus väitega ja otsustas esialgu määrata naftakoksi jaoks võrdlusaluse Mehhiko impordihinna põhjal.

(146)

Teises teates teatas komisjon veel, et Mehhikosse ei impordita kivisöetõrva (HS 2708 20), ning otsustas seega kasutada kõnealuse võrdlusaluse määramiseks Malaisia andmeid.

(147)

Komisjon märkis, et asjaomased isikud selle otsuse kohta vastuväiteid teist teadet käsitlevates märkustes ei esitanud.

(148)

Üks asjaomane isik väitis, et Mehhiko CIF-impordihinna kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika ei ole õige, kuna komisjon kasutas HS-koodil (st 2713) põhinevat sama veokulude suhtarvu iga eksportiva riigi ja kõigi võrdlusaluste puhul. Lisaks on kasutatud andmestik aegunud, sest kõige hiljutisemad andmed on eelarveaasta 2016 kohta.

(149)

Asjaomane isik väitis, et metoodika ei ole õige, kuid ei pakkunud välja ka alternatiivset lahendust. Komisjon jõudis järeldusele, et hinnang on talle kättesaadavatest siiski kõige täpsem.

(150)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

(151)

Toorainete moonutamata hinna kindlaksmääramiseks võttis komisjon aluseks kõigist kolmandatest riikidest, välja arvatud HRVst ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (75) I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed, võrdlusriiki suunatud impordi kaalutud keskmise hinna (CIF-hind), nagu see oli esitatud GTAs. Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi, sest ta järeldas, et Hiinas ei ole omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b määratletud oluliste moonutuste tõttu(vt punkt 3.3.1 eespool). Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad eksporti. Mehhiko puhul ei olnud HRVst ja mõnest WTOsse mittekuuluvast riigist pärit impordi väljajätmisel märkimisväärset mõju, kuna ülejäänud import moodustas siiski ligikaudu 99 % võrdlusriiki saabuva impordi kogumahust. Malaisias moodustas kivisöest saadud pigikoksi import Hiinast 55 % koguimpordist. Kaalutud keskmist impordihinda kohandati vajaduse korral imporditollimaksude arvessevõtmiseks.

(152)

Mõne tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud (olenemata kasutatud allikast) märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, käsitles komisjon neid tootmistegureid kulumaterjalidena, nagu selgitatud põhjenduses 166.

(153)

Komisjon väljendas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise kontekstis oleks mõistlik kasutada eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnimisel kehtivaid toorainete moonutamata kulusid.

(154)

Komisjon kasutas ILO statistikat, mis kajastab töötajate keskmist kuutasu ja nädala keskmist tegelikult töötatud tundide arvu töötaja kohta Mehhikos 2020. aastal. Keskmine kuutasu ei sisalda sotsiaalkindlustuskulusid ega tööandja makstavaid makse. Kõnealune teave on kättesaadav OECD raamatukogus nimetatud aasta andmete all (76).

(155)

Mehhiko elektrihinna avaldab Mehhiko elektrikomisjon. Komisjon kasutas andmeid tööstuslikul eesmärgil tarbitava elektrienergia hindade kohta, mis on avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes.

(156)

Teise teate peale väitis Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd., et Mehhiko elektrihinnad on moonutatud kõrgemaks, sest Mehhiko riik õõnestas taastuvate energiaallikate arengut, ning seega tuleks neid langetada.

(157)

Komisjon märkis, et asjaomane isik ei esitanud oma väite toetuseks muid tõendeid peale ebamääraste ütluste. Seega lükati see väide tagasi.

(158)

Komisjon kasutas Mehhiko tööstustarbijatele kehtivat gaasihinda, mille avaldab Comisión Reguladora de Energía (77) oma korrapärastes pressiteadetes. Komisjon kasutas andmeid, mis käsitlevad tööstusgaasi hinda gigadžaulides väljendatud vastavas tarbimisvahemikus uurimisperioodil.

(159)

Komisjon analüüsis valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate raamatupidamistavasid, mis on seotud kõrvalsaaduste ja jäätmetega. Selle tulemusena kohandas komisjon arvutatud tootmiskulud iga ettevõtte kõrvalsaaduste ja jäätmetega seotud raamatupidamistavade järgi.

(160)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mis eespool viidatud tootmistegurites ei sisaldu.

(161)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(162)

Selleks, et teha kindlaks tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja mõistlik summa, tugines komisjon äriühingu GrafTech International Ltd finantsandmetele müügi-, üld- ja halduskulude puhul ning äriühingu Reotix Materiales Refractarios finantsandmetele kasumi puhul.

(163)

Eeltoodud moonutamata hindade ja võrdlusaluste põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(164)

Et teha kindlaks iga vaatlusalust toodet tootva ja eksportiva juriidilise isiku moonutamata tootmiskulud, asendas komisjon iga eksportiva tootja puhul nii seotud kui ka sõltumatutelt isikutelt ostetud tootmistegurid eespool toodud tabelis esitatud tootmisteguritega.

(165)

Esiteks määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud, tuginedes iga äriühingu ostetud tootmisteguritele. Seejärel kohaldas ta moonutamata ühikukulusid iga koostööd tegeva eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Komisjon arvestas tootmiskuludest maha tootmisprotsessis uuesti kasutusele võetud kõrvalsaaduste moonutamata kulud.

(166)

Teiseks lisas komisjon moonutamata tootmiskulude kogusumma saamiseks tootmise üldkulud. Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkuludele lisati põhjenduses 152 osutatud kulumaterjalide kulud ning neid väljendati seejärel protsentuaalse osana iga eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(167)

Viimaks lisas komisjon moonutamata tootmiskulude kogusummale müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, mida väljendati protsendina müüdud kaupade kuludest (müügi-, üld- ja halduskulud 12 % ning kasum 8,9 %).

(168)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(169)

Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd. eksportis kogu vaatlusaluse toote toodangu kahe Hiinas asuva seotud kaupleja kaudu. Teine eksportiv tootja, Chengdu Rongguang Carbon Co., Ltd., kes kuulub kontserni Fangda Carbon New Material Co., Ltd., eksportis ainult osa vaatlusaluse toote toodangust Hiinas asuva seotud kaupleja kaudu. Seevastu Nantong Yangzi Carbon Co., Ltd. müüs ainult otse liitu.

(170)

Seega oli kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul vaatlusaluse toote liitu ekspordiks müümisel ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(171)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(172)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandused tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulude, krediidikulude, pangatasude, komisjonitasude ning tollimaksude alusel.

(173)

Kuna Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd. ja Chengdu Rongguang Carbon Co., Ltd., mis kuulub kontserni Fangda Carbon New Material Co., Ltd., eksportisid Hiinas asuva seotud kaupleja kaudu, kohandas komisjon nende äriühingute ekspordihindu kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga i, kuna kõnealused kauplejad tegutsesid komisjonitasu alusel töötavate vahendajatena. Kohanduse suurus oli kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa.

(174)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(175)

Selle põhjal on ajutised kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised:

(176)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(177)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 21,6 %.

(178)

Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(179)

Käesoleval juhul on koostöö tase madal, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas uurimisperioodil ainult ligikaudu 62 % liitu suunatud koguekspordist. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks kehtestada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõigi teiste koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, kõrgeima dumpingumarginaali tasemel, mis on kehtestatud tuvastatud kõrgeima dumpingumarginaaliga eksportiva tootja representatiivses koguses müüdud tooteliigi kohta. Sel viisil kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli 66,5 %.

(180)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

(181)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet viis äriühingut või äriühingute rühma. Nemad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(182)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli ligikaudu 164 460 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks liidu tootjate esitatud teabe alusel. Nagu on märgitud põhjenduses 13, langes valimisse kaasatud liidu tootjate arvele samasuguse toote liidu kogutoodangust üle 55 % ja liidu kogumüügist üle 65 %.

(183)

Kaebuse esitajad taotlesid äriühingu Sangraf Italy väljajätmist liidu tootmisharu määratlusest, sest nii äriühingut Sangraf Italy kui ka temaga seotud HRV äriühingut Sangraf Henan kontrollib täielikult Hongkongis asuv Gaoshuo kontsern, mis kuulub äriühingule Sanergy Group Limited, mis on asutatud Kaimanisaartel.

(184)

Uurimine näitas, et Sangraf Italy importis nipleid HRVs asuvalt seotud äriühingult, kuid tootis grafiitelektroodide korpusi Itaalias Narnis. Sangraf tõendas samuti, et ta tegutseb ELis teatava tegevusautonoomiaga. Äriühingut Sangrafi Italy juhitakse Itaaliast ja kontserni (Sangraf International) Ameerika Ühendriikidest. Mis puudutab osalust, siis on lõplik kontroll valdusettevõtjal, mis on asutatud Kaimanisaartel. Sangraf Italy on ka Euroopa Söe- ja Grafiidiühenduse täisliige.

(185)

Nendele kaalutlustele tuginedes arvati Sangraf Italy kooskõlas alusmääruse artikliga 4 liidu tootmisharu osaks. Seega lükati taotlus, millega paluti Sangraf Italy liidu tootmisharu määratlusest väljajätmist, tagasi.

(186)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu esitatud teabe ja Eurostatis andmetes esitatud impordimahtude (TARICi koodide tasandil) alusel.

(187)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(188)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes grafiitelektroodide tarbimine liidus 25 %. Aastatel 2017 ja 2018 oli tarbimine suur terasekriisist taastuva liidu terasetööstuse suure nõudluse tõttu. Lisaks suurendasid terasetootjad grafiitelektroodide järsu hinnatõusu tingimustes grafiitelektroodide varusid, kartes täiendavat hinnatõusu. Euroferi andmetel vähenes 2019. aastal elektrikaarahjudes toodetava terase tootmine madalale tasemele (–6,6 %) võrreldes 2018. aastaga. Nõudlus grafiitelektroodide järele vähenes. Kuna grafiitelektroodide hind langes märkimisväärselt, ei olnud varude suurendamine järgtööstuse jaoks enam vajalik. Selle tulemusena kahandasid terasetootjad oma grafiitelektroodide laovarusid. COVID-19 puhangu tõttu vähenes nõudlus 2020. aastal veelgi.

(189)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Comexti andmebaasi põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks impordiandmete ja liidu tootmisharu liidu turu müüki kajastavate andmete põhjal.

(190)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(191)

Kahaneva tarbimise tingimustes suurenes Hiina import liidu tootmisharu arvelt. Hiinast pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 12 % ja selle turuosa suurenes 49 %, jõudes uurimisperioodil 35,8 %ni (+ 11,8 protsendipunkti). Liidu tootmisharu turuosa vähenes 6,4 protsendipunkti võrra, langedes 60,0 %-lt 2017. aastal 53,6 %-le 2020. aastal (tabel 5). Teiste riikide turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 10,6 %-ni (–5,3 protsendipunkti) (tabel 11).

(192)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal. Hinna allalöömine määrati kindlaks vastuste põhjal, mille andsid valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad küsimustiku täitmisel.

(193)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(194)

Alates 2019. aastast on Hiinast pärit impordi hinnad olnud liidu tootmisharu hindadest ja kuludest märkimisväärselt madalamad. Hiinast pärit impordi keskmised hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 50 %, samal ajal kui liidu tootmisharu tootmiskulud suurenesid, nagu nähtub valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmetest (vt tabel 7). Esialgu tõusid impordihinnad väga kõrgele tasemele, saavutasid oma tipptaseme 2018. aastal ja hakkasid seejärel järsult langema. 2018. aasta tipptaseme järel langesid Hiina impordihinnad märkimisväärsemalt kui liidu müügihinnad.

(195)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(196)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemust väljendati protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul on 51,2 %. Leiti, et kõik kõrvutatud impordimahud lõid liidu hinnad alla.

(197)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(198)

Nagu on märgitud põhjenduses 13, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(199)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal. Andmed hõlmasid kõigi liidu tootjate andmeid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustiku vastustes.

(200)

Makromajandusnäitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(201)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(202)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(203)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tootmismaht 30 %. Tootmine muutus väga sarnaselt tarbimise muutumisega: suur nõudlus aastatel 2017–2018, nõudluse vähenemine 2019. aastal (varude vähendamine), nõudluse edasine ja suurem vähenemine 2020. aastal (COVID-19 puhang).

(204)

Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 15 %. Seda osaliselt tänu äriühingule Sangraf Italy, kes alustas tegevust 2018. aastal. Liidu tootmisharu investeeris üldisemalt tootmisvõimsuse arendamisse. Liidu tootmisharu eeldas, et vaatlusaluse perioodi alguse positiivne turuolukord püsib ja nõudlus suureneb veelgi.

(205)

Eelmainitud kaks suundumust (tootmise vähenemine, tootmisvõimsuse kasv) tõid kaasa tootmisvõimsuse rakendamise märkimisväärse vähenemise (–35 %). Uurimisperioodil langes tootmisvõimsuse rakendamise määr väga madalale tasemele (55,8 %).

(206)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(207)

Müük suurenes aastatel 2017–2018 ja vähenes seejärel aastatel 2018–2020. Üldine suundumus vastab tarbimise muutumisele. Müügi kahanemine (–33 %) oli vaatlusalusel perioodil siiski suurem kui tarbimise kahanemine (–25 %).

(208)

Selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa 6,4 protsendipunkti võrra. Muude kolmandate riikide kui HRV turuosa vähenes 5,3 protsendipunkti võrra. Liidu tootmisharu kaotas oma turuosa Hiina impordi tõttu, mille turuosa kasvas samal perioodil 11,8 protsendipunkti võrra.

(209)

Liidu (27 riiki) SKP kasvumäär aastatel 2017–2019 oli +2,2 % (Eurostat (78)). 2020. aastal oli see –6 % (Eurostat (79)). Toorterase elektrilist tootmist iseloomustas enne COVID-19 puhangut langustrend: 68 497 tonni 2017. aastal, 69 781 tonni 2018. aastal, 65 171 tonni 2019. aastal (allikas: Eurofer). Grafiitelektroodide nõudlus ja tootmine muutusid vastavalt sellele suundumusele. Kahaneva tarbimise olukorras ei vähenenud üksnes liidu tootmisharu müügimaht, vaid ka turuosa, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 208.

(210)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(211)

Sektori tööhõive muutus sarnaselt liidu turu tootmise ja tarbimise suundumusega ning kasvas 2017.–2018. aastal 13 %. Seda osaliselt tänu äriühingule Sangraf Italy, kes alustas tegevust 2018. aastal. Seejärel muutus tööhõive edasi sarnaselt tootmise ja tarbimine suundumusega ning vähenes alates 2018. aastast kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni, küll aga oli tööhõive vähemine aeglasem. Kokku vähenes tööhõive vaatlusalusel perioodil 7 %.

(212)

Eelkirjeldatu taustal ja olukorras, kus tootmine kahanes vaatlusalusel perioodil 30 %, vähenes tootlikkus. See kahanes vaatlusalusel perioodil 34 %.

(213)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(214)

Grafiitelektroodidega seoses on algatatud dumpinguvastaseid uurimisi ka varem ning Indiast pärit grafiitelektroodide impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed on endiselt jõus.

(215)

Varasemad uurimised näitasid, et minevikus oli dumpingul liidu tootmisharu olukorrale pikaajaline negatiivne mõju. Nendest uurimistest ei nähtunud, et liidu tootmisharu oleks varasemast dumpingust taastunud. 2020. aasta oktoobris lõpule viidud vahepealse läbivaatamise tulemused näitasid hoopis, et liidu tootmisharu hea majanduslik olukord aastatel 2017 ja 2018 oli ajutine ning et puudus vajadus India suhtes kehtestatud meetmete kohaldamine lõpetada (80).

(216)

Võttes arvesse liidu tootmisharu müüki ja mikromajanduslikke näitajaid, märkis komisjon, et osa samasuguse toote liidu toodangust oli otsese turukonkurentsi eest kaitstud (täpsemalt üks liidu tootja, GrafTech, kelle müük moodustab ligikaudu 50 % kogumüügist ja toodang üle 50 % kogutoodangust (81)), kuid teist osa (kaks teist valimisse kaasatud liidu tootjat) mõjutas otseselt madala hinnaga Hiina import (vt punkt 4.3).

(217)

Selline olukord oli tingitud pikaajalistest lepingutest, mille liidu suurim grafiitelektroodide tootja (GrafTech) oli oma klientidega sõlminud, tulenevalt aastate 2017–2018 erakordselt kõrgetest hindadest. Need lepingud on nn võta-või-maksa ostulepingud, millega GrafTech tagas endale teatava koguse tarneid kindlaksmääratud hindadega ning ostja kohustus ostma kokkulepitud kogused varem kindlaksmääratud fikseeritud hinnaga, vastavalt erinevatele lepingulistele õigustele ja kohustustele. Selliste lepingute kestus oli kolm kuni viis aastat. Ilmnes, et väga suur osa GrafTechi müügist toimus uurimisperioodil nende pikaajaliste lepingute alusel. Komisjonile teadaolevalt teistel liidu tootjatel sarnaseid pikaajalisi lepinguid sõlmitud pole. Võttes arvesse pikaajaliste lepingute kestust, märkis komisjon, et lepingute mõju on ajutine.

(218)

Seega selleks, et nõuetekohaselt hinnata liidu tootmisharu kahe osa vahelisi majanduslikke suhteid, uuris komisjon kooskõlas WTO kohtupraktikaga (82) samamoodi ühelt poolt tootmisharu seda osa, mida peeti impordist tuleneva otsese konkurentsi eest kaitstuks, ja teiselt poolt seda osa, mis oli impordist tuleneva konkurentsi surve all, ning tootmisharu tervikuna.

(219)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihinnad liidus

(220)

Müügihinnad tõusid 2018. ja 2019. aastal väga jõuliselt ning hakkasid 2020. aastal järsult langema. Müügihinnad olid 2020. aastal siiski enam kui kaks korda kõrgemad kui 2017. aastal (+170 %).

(221)

Tänu kehtinud pikaajalistele lepingutele suutis GrafTech France säilitada uurimisperioodil kõrge hinnataseme ([25–50] % kõrgem kui liidu keskmine ühiku müügihind), kuigi üldiselt toimus hinnalangus, mille eest liidu tootmisharu ülejäänud osa kaitstud ei olnud. Tuginedes kättesaadavale teabele ja eelkõige GraftTech France’i pikaajalistest lepingutest välja jäävatele müügimahtudele ning kahe teise valimisse kaasatud liidu tootja müügile, hindas komisjon, et keskmine hind nn vabal turul oli ligikaudu [20–40] % madalam kui keskmine ühiku müügihind liidu koguturul. Seega ei kajasta liidu keskmine müügihind uurimisperioodil täpselt konkurentsipõhist hinnaolukorda liidu turul, mida mõjutas märkimisväärselt Hiinast pärit madala hinnaga ja dumpinguhinnaga import.

(222)

Ajavahemikul 2017–2019 tõusid grafiitelektroodide müügihinnad kogu maailmas. See oli tingitud turu tasakaalustamatusest, mis tähendas, et üleilmne nõudlus kasvas, kuid pakkumine jäi nõudlusele alla. Nõudluse kasvu peamine põhjus oli terasetööstuses toimunud üleilmne üleminek kõrgahjudelt grafiitelektroode kasutavatele elektrikaarahjudele. Ülemaailmse tarnekatkestuse peamise põhjusena toodi esile Hiina grafiitelektroodide tootjate tegevuse lõpetamist valitsuse nõudmisel seoses keskkonnaalaste täiustuste tegemise vajadusega. Need tegevuse lõpetamised langesid kokku Hiina terasetootjate suurenenud sisenõudlusega grafiitelektroodide järele ning uue konkurentsiolukorraga nõelja koksi (grafiitelektroodide tootmisel kasutatav peamine tooraine) turul, mille tekitas liitiumioonakude tootmisharu.

(223)

Nõelja koksi hind suurenes 2017. aastast 2019. aasta keskpaigani pidevalt ja märkimisväärselt. See kasvas ligikaudu 9 korda, tõustes 500 USA dollarilt tonni kohta umbes 4 500 USA dollarile tonni kohta. Grafiitelektroodide ja nende tooraine hinna sellise kõikumise tõttu sõlmisid mõned tootmisharu tootjad pikaajalised lepingud, nagu on märgitud põhjenduses 217. Nõelja koksi hinnad langesid seejärel tagasi normaalsele tasemele, kuid grafiitelektroodide kulud ja hinnad jäid kõrgemaks kui 2017. aastal. Uurimisperioodil olid valimisse kaasatud liidu tootjate müügihinnad tagasi pikaajalisele keskmisele lähemal tasemel. See oli seotud mitme teguriga: nõelja koksi hinna langus, nõudluse vähenemine seoses COVID-19 pandeemiaga ja hinnasurve suurenemine Hiinast pärit madala hinnaga impordist tingitud konkurentsi tõttu. Nagu eespool (põhjendused 216–218) mainitud, ei mõjutanud selline olukord kogu liidu tootmisharu võrdsel määral. Liidu tootmisharu nende tootjate puhul, keda pikaajalised lepingud ei kaitsnud, langesid uurimisperioodil müügihinnad märkimisväärselt, st [48–60] %, samas kui GrafTech France'i puhul langesid müügihinnad ainult [15–35] %.

(224)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid tootmiskulud 242 %. See oli seotud peamiste toorainete hinnatõusuga: nagu eespool mainitud, on peamine tooraine nõeljas koks. Tööjõukulud püsisid perioodi jooksul stabiilsena (vt tabel 8). Energia (sealhulgas elektri) hind tõusis, mis aitas teataval määral kaasa tootmiskulude suurenemisele.

(225)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(226)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes 2018. aastal 10 %, tegi seejärel läbi 3 % languse ning langes edasi uurimisperioodil, jõudes 2017. aasta tasemest 1 % võrra kõrgemale tasemele.

(227)

Hinnates tööjõukulude arengut tootmisharu eri osades ja tootmisharus tervikuna, ei tuvastanud komisjon kulude muutumises vaatlusalusel perioodil märkimisväärseid erinevusi.

(228)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Laovarud

(229)

Suurenes nii varude nominaalväärtus (+33 %) kui ka nende osakaal toodangus (+80 %). See oli seotud liidu tootmisharu müügi vähenemisega nii liidu turul kui ka eksporditurgudel. Tootmisharu märkis, et ta pidi säilitama teatava tegevusmahu ega saanud seega vähendada toodangut vastavalt müügi vähenemisele.

(230)

Vaadeldes eraldi seda osa liidu tootmisharust, mille puhul tootjad ei olnud oma klientidega sõlminud pikaajalisi lepinguid, märkis komisjon, et varud suurenesid vaatlusalusel perioodil rohkem (varude keskmisest kasvust [5–15] protsendipunkti võrra enam). Vaadeldes eraldi GrafTech France'i, siis tema varud suurenesid seevastu väiksemal määral (varude keskmisest kasvust [5–15] protsendipunkti võrra vähem). See tõendab veelgi, et pikaajalistel lepingutel oli (ja on ka praegu) märkimisväärne positiivne mõju ainult ühe liidu tootja majandusnäitajatele.

(231)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(232)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse väljaselgitamiseks tegi komisjon kindlaks sõltumatutele liidu klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvasid kasumid kiiresti aastatel 2018–2019 ja langesid seejärel järsult, kuni need asendusid kahekohalise kahjumiga kõigi liidu tootjate puhul peale GrafTech France'i. Aastate 2018–2019 erakordselt suur kasum on seotud nende aastate väga erilise olukorraga, mida iseloomustab grafiitelektroodide tootjatele väga soodne turu tasakaalustamatus. COVID-19 pandeemiaga seotud nõudluse järsu languse taustal pöördus olukord Hiina ekspordist tingitud suurenenud konkurentsi tõttu 2020. aastal täielikult ning kasumid langesid väga madalale tasemele.

(233)

Kokkuvõttes suurenes müügi kasumlikkus liidus 8,0 %-lt 2017. aastal 16,1 %-le uurimisperioodil. Tootmisharu eri osade olukord on siiski väga erinev.

(234)

Kõigepealt analüüsis komisjon liidu tootmisharu selle osa olukorda, mille puhul tootjad ei olnud sõlminud pikaajalisi lepinguid ja olid seega täielikult mõjutatud muutunud turudünaamikast, sealhulgas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemisest. Sellesse kategooriasse kuuluvate valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil järsult +[5–15] %-lt 2017. aastal –[10–20] %-le uurimisperioodil.

(235)

Seejärel uuris komisjon GrafTech France’i. Kõnealusel äriühingul on kasulik pikaajaline leping ning ta teenib seega uurimisperioodil endiselt suurt kasumit. Komisjon märkis siiski, et osa GrafTech France'i grafiitelektroodide müügist toimus ka avatud turul. Nende tehingute hinnad olid palju madalamad kui pikaajaliste lepingute alusel toimunud tehingute omad. Kui GrafTech France’i selliste tehingute hindu, mida ei tehtud pikaajaliste lepingute alusel, võrreldi kontrollnumbrite kaupa teiste valimisse kaasatud liidu tootjate hindadega, ilmnes, et mõnel juhul olid hinnad kõrgemad ja mõnel juhul madalamad. Keskmiselt olid nende tehingute hinnad väga sarnased teiste valimisse kaasatud liidu tootjate hindadega. Komisjon järeldas, et nende avatud turu tehingute puhul olid hinnad võrreldavad teiste valimisse kaasatud liidu tootjate hindadega. Seega kui pikaajalised lepingud teda konkurentsi eest ei kaitsnud, avaldus Hiinast pärit madala hinnaga impordist tulenev konkurentsisurve ka GrafTech France'ile.

(236)

Lisaks märkis komisjon, et uurimisperioodi lõpus halvenes kogu liidu tootmisharu, sealhulgas GrafTech France'i olukord, nagu nähtus eelkõige uurimisperioodi neljanda kvartali kasumlikkuse näitajatest, mis on tunduvalt madalamad kui selle sektori tavapärased kasumimarginaalid tavapärastes konkurentsitingimustes. Tootmisharu olukorra halvenemine on peamiselt tingitud olukorra halvenemisest tootmisharu selles osas, mille puhul tootjaid ei kaitse pikaajalised lepingud.

(237)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo puhul oli suundumus sarnane kasumlikkuse omaga: aastaid 2018–2019 iseloomustas suur kasv, millele järgnes 2020. aastal järsk langus. Selgitavad tegurid on siin samad. Liidu tootmisharu eri osade rahavoogude uurimisel võib teha samu tähelepanekuid seoses erinevustega GrafTech France'i (suur rahavoog) ja liidu tootmisharu teiste tootjate (negatiivne rahavoog) vahel.

(238)

Investeeringud vaatlusalusel perioodil suurenesid (+47 %). Aastatel 2018–2019 teenitud suur kasum võimaldas liidu tootmisharul investeerida tootmisrajatistesse. Vaatlusaluse perioodi lõpus, pärast COVID-19 pandeemiat, hakkasid investeeringud jälle vähenema.

(239)

Tootmisharu eri osade analüüsimisel selget mustrit ei tuvastatud. GrafTech France investeeris rohkem vaatlusaluse perioodi keskpaigas, tootmisharu teised tootjad aga investeerisid rohkem perioodi lõpus.

(240)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. See muutus sarnaselt kasumlikkusega: aastaid 2018–2019 iseloomustas suur kasv, millele järgnes 2020. aastal järsk langus.

(241)

Peamiste makromajanduslike näitajate puhul valitses vaatlusalusel perioodil negatiivne suundumus: liidu müügimaht vähenes 33 % ja toodang 30 % ning liidu tootmisharu turuosa kahanes. Kahaneva turu taustal suurenes Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil 12 % ja selle turuosa suurenes 49 %, jõudes uurimisperioodil 35,8 %-ni. Alates 2019. aastast olid Hiinast pärit impordi keskmised hinnad liidu tootmisharu hindadest ja kuludest püsivalt ja märkimisväärselt madalamad.

(242)

Pidades silmas tootmisharu tervikuna, valitses mikromajanduslike näitajate puhul liidu tootmisharus vastuoluline olukord: liidu müügi kasumlikkus (8,0 %-lt 16,1 %-le) ja rahavoog (+116 %) suurenesid, kuid varude (+33 %) ja investeeringutasuvuse (+17,8 %-lt –3,9 %-le) näitajad halvenesid märkimisväärselt.

(243)

Nende koondnäitajate taga on aga väga ebaühtlane olukord, mis mõjutab turudünaamikat ja liidu eri tootjate vahelisi majandussuhteid. Põhjendustes 216–218 esitatud põhjustel uuris komisjon eraldi ühelt poolt liidu tootmisharu seda osa, mille puhul tootjad ei olnud sõlminud oma klientidega pikaajalisi lepinguid ning tegutsesid avatud turul (konkureerides seega dumpinguhinnaga impordiga), ning teiselt poolt liidu tootmisharu seda osa, mille puhul tootja oli sõlminud oma klientidega pikaajalised lepingud (st GrafTech) ajavahemikul 2017–2018.

(244)

Nende kolme valimisse kaasatud liidu tootja puhul, kes ei olnud oma klientidega pikaajalisi lepinguid sõlminud, halvenesid kahel märkimisväärselt kõik mikromajanduslikud näitajad: liidu müügi kasumlikkus langes [5–10] %-lt 2017. aastal –[10–20] %-le 2020. aastal, varud suurenesid (+[30–60] %), investeeringutasuvus vähenes [20–50] %-lt –[200–250] %-le ja rahavoog vähenes (–[220–260] %).

(245)

Teisest küljest oli kolmanda valimisse kaasatud liidu tootja GrafTech France'i olukord erinev ja erandlik. GrafTech France'i kasum ja rahavoog oli uurimisperioodil suur.

(246)

Sellega seoses ilmnes uurimise käigus GrafTech France'i ja tema klientide vaheliste pikaajaliste lepingute tähtsus. Ilmnes, et väga suur osa GrafTech France'i müügist toimus uurimisperioodil nende pikaajaliste lepingute alusel. Sellest tulenevalt olid GrafTech France'i hinnad uurimisperioodil palju kõrgemad kui tema konkurentide hinnad. Nende pikaajaliste lepingute tõttu ei olnud GrafTech France'i müügihinnad seotud konkurentsivõimeliste liidu turuhindadega. Tegelikult oli GrafTech France ja GrafTech üldisemalt tänu oma klientidega sõlmitud pikaajalistele lepingutele suures osas kaitstud väliste tegurite eest, nagu nõudluse vähenemine ja Hiinast pärit madala hinnaga impordist tulenev kasvav konkurents.

(247)

See oli siiski ajutine ja erandlik olukord, kuna mõned pikaajalised lepingud on juba lõppenud ja enamik ülejäänud pikaajalistest lepingutest lõppevad 2022. aasta lõpus.

(248)

Siiski võis juba uurimisperioodi neljandas kvartalis täheldada olukorra edasist halvenemist, sest kasumlikkuse näitajad (valimisse kuuluvate äriühingute, sealhulgas GrafTech France’i, keskmised) langesid 2,6 %-le. Kui kõik pikaajalised lepingud lõppevad, peab GrafTech tegutsema samades turutingimustes kui teised liidu tootjad.

(249)

Selleks et teha kindlaks, kas tootmisharu paremas seisus osa puhul hakkab valitsema negatiivne suundumus, mida juba täheldati uurimisperioodil tootmisharu teise osa ja liidu tootmisharu puhul tervikuna, uuris komisjon täiendavalt tootmisharu järgmiste osade vahelist majanduslikku suhet: ühelt poolt see osa, mille puhul tootjad ei olnud sõlminud oma klientidega pikaajalisi lepinguid, ning teiselt poolt see osa, mille puhul tootjad olid sõlminud oma klientidega pikaajalised lepingud (st GrafTech France).

(250)

Kui vaadelda tootmist, siis teatasid kõik kolm valimisse kaasatud tootjat komisjonile, et nad toodavad sama klassi elektroode (UHP-klassi elektroodid). Nende kolme valimisse kaasatud tootja toodetavate grafiitelektroodide läbimõõt oli vahemikus 500–720 mm ja pikkus üle 1 651 cm (ja eelkõige üle 1 951 cm). Need kolm tootjat tootsid suurtes kogustes ligikaudu 600 mm ja 700 mm läbimõõduga elektroode. Komisjon ei tuvastanud, et liidu tootmisharu see osa, mille puhul tootjad ei olnud sõlminud oma klientidega pikaajalisi lepinguid, ja GrafTech France oma tootmismustri poolest erineksid.

(251)

Kui vaadelda kulusid, siis olid valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulud uurimisperioodi jooksul ligikaudu 5 000 eurot. Kolme valimisse kaasatud tootja vahel märkimisväärset erinevust ei täheldatud. Nende kõigi tootmiskulud erinesid sellest keskmisest kuni ±10 %.

(252)

Komisjon märkis ka, et selle müügi puhul, mis ei toiminud pikaajaliste lepingute alusel, olid GrafTech France'i müügihinnad väga sarnased tootmisharu teiste tootjate hindadega (vt põhjendus 235). Seega kui pikaajalised lepingud GrafTech France’i ei kaitsnud, avaldus Hiinast pärit madala hinnaga impordi surve selgelt ka temale.

(253)

Seega esindab ilma pikaajaliste lepinguteta liidu turul müüdud toodang liidu tootmisharu kui terviku toodangut. Seda seetõttu, et need pikaajalised lepingud on ainus aspekt, mis ühte liidu tootjat liidu tootmisharu teistest tootjatest eristab. Samas on nendest pikaajalistest lepingutest tulenev leevendus kõnealusele tootjale ajutine ega kajasta uurimisperioodi üldist turudünaamikat, mida iseloomustab Hiina madala hinnaga impordi jätkuv kasv. Ilma pikaajaliste kokkulepeteta kannatab dumpinguhinnaga impordi tõttu ka GrafTech France (vt põhjendus 235). Arvestades asjaolu, et GrafTech France’i pikaajalised lepingud peagi lõppevad, võib eeldada, et GrafTech France'ile saavad osaks samasugused negatiivsed suundumused, mis on saanud osaks liidu tootmisharu teistele tootjatele ja seega liidu tootmisharule tervikuna.

(254)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon menetluse selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Tootmisharu kasumlik osa ei suuda positiivselt mõjutada kahjumlikku osa, mis kannatab Hiinast pärit madala hinnaga impordist tingitud tohutu konkurentsisurve tõttu. Lisaks võib uurimisperioodi neljanda kvartali andmete põhjal juba täheldada liidu tootmisharu kui terviku majandusliku olukorra edasist halvenemist. Eeldatakse, et pärast GrafTechi pikaajaliste lepingute lõppemist need langussuundumused tugevnevad, pidades silmas dumpinguhinnaga impordi (mille hinnad liidu hinnad püsivalt oluliselt alla löövad) märkimisväärset kasvutempot ning HRV tootmisvõimsuse suurenemist viimastel aastatel.

(255)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid olid COVID-19 pandeemia, 2017.–2018. aasta kriisi lõppemine, liidu tootmisharu vananemine, import muudest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus ja liidu tarbimine.

(256)

Hiinast pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %, 42 256 tonnilt 2017. aastal 47 429 tonnini 2020. aastal. Samal ajavahemikul suurenes nende turuosa 49 %, jõudes uurimisperioodil 35,8 %-ni. Selle kasvava impordi tehingud tehti vaatlusaluse perioodi teisel poolel (2019–2020) liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamate hindadega. See mõjutas liidu tootmisharu uurimisperioodil märgatavalt, tuues kaasa müügi vähenemise 118 025 tonnilt 2018. aastal 91 949 tonnile 2019. aastal ja 70 970 tonnile 2020. aastal. Selle tulemusena vähenes väga oluliselt kasumlikkus – kasumist (2017. aastal +[5–10] %) suure kahjumini (2020. aastal –[10–20] %) – kõigi valimisse kaasatud liidu tootjate puhul peale selle, kellel olid sõlmitud pikaajalised lepingud, ning seeläbi halvenesid ka muud finantsnäitajad, nagu varude tase, investeeringutasuvus ja rahavood.

(257)

Seega saab kinnitada – võttes arvesse ajalist kokkulangevust –, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga grafiitelektroodide suurenenud import tõi kaasa liidu tootmisharu majandus- ja finantsolukorra halvenemise. Muid tegureid käsitletakse punktis 5.2.

(258)

HRVst pärit madala hinnaga grafiitelektroodide import registreeriti alates 2019. aastast. 2019. ja 2020. aastal moodustas Hiina impordi keskmine hind mujalt kui Hiinast pärit impordi keskmisest hinnast vastavalt 57 % ja 51 %. Hiina import hakkas kasvama alates 2019. aastast (st enne pandeemiat), perioodil, mil liidus tarbimine vähenes. Selle tulemusena suurenes Hiinast pärit import alates 2018. aastast pidevalt, samuti selle turuosa. Seega ei nõrgendanud pandeemiast tingitud tarbimise vähenemine põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(259)

Pärast ajavahemikku 2017–2019 langesid nii omamaised kui ka impordihinnad. Samas, nagu eespool mainitud, on Hiina hinnad langenud kiiremini kui kolmandate riikide (v.a Hiina) keskmised impordihinnad (2019. aastal –50 % ja 2020. aastal –57 % vs. vastavalt –12 % ja –51 %). Seega üleilmne hinnalangus liidu tootmisharu kahju tekkimisele kaasa ei aidanud.

(260)

Kuigi mõne liidu tootja puhul võib seadmete puhul esineda mahajäämust, on tegemist dünaamilise tootmisharuga, mis suurendas investeeringuid, et suurendada tootmisvõimsust, kohandada tootmisseadmeid ja hankida uusimat tehnoloogiat. Vaatlusalusel perioodil kasvasid investeeringud 47 %.

(261)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Import kolmandatest riikidest

(262)

Kolmandate riikide (v.a asjaomane riik) turuosa oli väike (ligikaudu 10–11 %) ja püsis aastatel 2018–2020 stabiilsena. See tähendab, et absoluutmahus vähenes see proportsionaalselt liidu tarbimise vähenemisega.

(263)

Kolmandatest riikidest (v.a asjaomane riik) pärit impordi hinnad olid vaatlusalusel perioodil keskmiselt samal tasemel liidu tootmisharu hindadega. Uurimisperioodil olid hinnad siiski 31 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad, jäädes suhtelises arvestuses liidu tootmisharu hindadega võrreldes vaatlusaluse perioodi madalaimale tasemele. See on selges vastuolus Hiina impordihindadega, mis langesid 2020. aastal märgatavalt ja olid 65 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodil. Hinnad on olenevalt elektroodide omadustest siiski erinevad ja kuigi keskmiste hindade võrdlemine annab mõningast aimu, ei saa selline võrdlus asendada kontrollnumbritel põhinevat hinnavõrdlust.

(264)

Seega järeldati, et liidu tootmisharu kahju tekkimisele ei aidanud kaasa muudest riikidest pärit import, kuna selle hinnad olid märkimisväärselt kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad.

(265)

Liidu tootjate ekspordimahud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Liidu tootmisharu eksporditulemused

(266)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu eksport pidevalt (perioodi jooksul –24 %). Liidu tootmisharu juhtis tähelepanu Hiina ekspordist tulenevale konkurentsile, mis ei puuduta mitte ainult siseturgu, vaid ka kolmandate riikide turge.

(267)

Üldiselt iseloomustasid eksporti samasugused suundumused nagu liidu tootmisharu liidu turu müüki, kuid ekspordimüük vähenes suhtelises arvestuses vähem kui liidu turu müük. Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et ekspordi vähenemine kahju tekkimisele kaasa ei aidanud.

(268)

Nagu tabelis 1 näidatud, vähenes grafiitelektroodide tarbimine liidus vaatlusaluse perioodi jooksul 25 %. See oli seotud COVID-19 pandeemiaga, mille mõju on analüüsitud põhjenduses 258. Samal ajal vähenes liidu tootmisharu müük ELi turul 33 %. Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et tarbimise muutumine liidu kahju tekkimisele kaasa ei aidanud.

(269)

Valimisse kaasatud äriühingute esitatud teabe põhjal ei müüdud liidus asuvatele seotud äriühingutele, vaid müüdi kolmandates riikides asuvatele seotud äriühingutele. Kõnealune müük moodustas olenevalt vaatlusalusest aastast 5–11 % müügi kogumahust. Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et kui tootmisharusisese tarbimise muutumisel liidu tootmisharule tekitatud kahjus üldse mingi roll oli, siis oli see ebaoluline.

(270)

Alates 2019. aastast olid Hiinast pärit impordi hinnad liidu tootmisharu hindadest ja kuludest märkimisväärselt madalamad. Uurimine näitas, et kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli 51,2 %. Samal ajavahemikul suurenes HRV tootjate turuosa. Hiinast pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 12 % ja selle turuosa suurenes 49 %, jõudes uurimisperioodil 35,8 %-ni. Selline turuosa suurenemine kahjustas liidu tootmisharu. Liidu tootmisharu turuosa vähenes oma tipptasemelt ehk 65,2 %-lt 2018. aastal 53,6 %-le 2020. aastal. Sellega kaasnes liidu tootmisharu majandusliku olukorra negatiivne areng.

(271)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust.

(272)

COVID-19 pandeemia ning sellega seotud grafiitelektroodide tarbimise vähenemine liidus ja kogu maailmas avaldasid liidu tootmisharu arengule negatiivset mõju, kuid seda peeti ajutiseks teguriks. Enne pandeemiat ja vaatlusaluse perioodi lõpus liidu tootmisharu olukord halvenes. Samuti esines asümmeetriat, sest majanduslangusest hoolimata Hiinast pärit import ei kahanenud. Vastupidi: aastatel 2018–2020, väheneva tarbimise perioodil, see kasvas pidevalt.

(273)

2017.–2018. aasta kriisi lõppemise, liidu tootmisharu vananemise ja muudest riikidest pärit impordi roll liidu tootmisharu negatiivses arengus oli väga väike, kui mitte olematu.

(274)

Eeltoodu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(275)

Võttes arvesse alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kauplejate, kasutajate ja lõpptarbijate huve.

(276)

Liidu tootmisharu moodustavad viis grafiitelektroode tootvat liidu kontserni. Kõik kontsernid tegid uurimisel täiel määral koostööd.

(277)

Meetmete kehtestamine võimaldaks liidu tootmisharul kaotatud turuosa taastada, suurendada tootmisvõimsuse rakendamist, tõsta hinnad jätkusuutlikule tasemele ja suurendada kasumlikkust tasemeni, mida eeldatakse tavapärastes konkurentsitingimustes.

(278)

Üks osa tootmisharust on Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi eest tänu pikaajalistele lepingutele kaitstud, kuid enamik neist lepingutest lõppevad hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Nende pikendamine on vähemalt praegustes tingimustes ebatõenäoline, kui pidada silmas grafiitelektroodide hindade 2019. aastal alanud üleilmset järsku langust.

(279)

Meetmete kehtestamata jätmise korral halveneks tõenäoliselt veelgi kasumlikkuse näitaja, mis oli juba negatiivne kõigi valimisse kaasatud liidu tootjate puhul peale ühe, kes oli dumpinguhinnaga impordi mõju eest ajutiselt kaitstud, kuna ta sõlmis oma klientidega ajavahemikul 2017–2018 pikaajalised lepingud. Meetmete kehtestamata jätmine võib kaasa tuua tootmisrajatiste sulgemisi ja koondamisi ning seada seega ohtu liidu tootmisharu elujõulisuse.

(280)

Komisjon tegi seetõttu esialgse järelduse, et ajutiste meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(281)

Väljavõttelise uuringu vormi esitasid kümme sõltumatut importijat, kelle arvele langeb 63 % Hiina impordi mahust. Valimisse kaasatud importijate kaalutud keskmine kasum oli uurimisperioodil ligikaudu 4 %.

(282)

Need importijad olid meetmete kehtestamise vastu. Nad väitsid, et liidu tootjad ei suuda rahuldada liidu olemasolevat nõudlust ja pakkuda piisavat tootevalikut, eriti väikeste elektroodide osas (kuni 400–450 mm). Lisaks märkisid nad, et teistele tarneallikatele ülemineku võimalus on väike. Kolmandate riikide grafiitelektroodide tootjatel on tavaliselt oma müügiosakonnad ja nad on liidu klientidega otseühenduses.

(283)

Komisjon märkis, et grafiitelektroodide kvaliteedi kontroll ja osutatud tehniline teenus olid mõned liidu importijate põhivaradest. Seega on tõenäoline, et mingi osa lisakuludest saab kanda üle grafiitelektroodide lõppkasutajatele. Seetõttu leidis komisjon, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võib avaldada mõju liidu importijate tulemustele, kuid üksnes vähesel määral.

(284)

Seega on meetmete võimalik kahjulik mõju sõltumatutele importijatele tervikuna eelduste kohaselt väike ega kaalu üles meetmete kasulikku mõju liidu tootjatele.

(285)

Huvitatud isikuna registreerus viisteist kasutajat ja täidetud küsimustikud saadi kaheksalt kasutajalt. Need kasutajad esindavad peamiselt liidu terasetööstust. Järgmise etapi sektorid (ja eriti terasetööstus) on käibe ja tööhõive poolest suuremad kui grafiitelektroodide tootmisharu. Euroferi andmete kohaselt andis terasetööstus 2019. aastal otseselt tööd 330 000 inimesele ja kaudselt 1 620 000 inimesele.

(286)

Kasutajad väljendasid muret seoses sellega, et meetmete kehtestamine võib avaldada negatiivset mõju nende konkurentsivõimele. Grafiitelektroodide maksumus moodustab terase tootmiskuludest hinnanguliselt 1–5 %. See tähendab, et meetmetel ei ole terasetootjate tootmiskuludele märkimisväärset mõju.

(287)

Lisaks teatasid kaebuse esitajad ja ajakirjandus, et terasehinnad tõusevad, kuna nõudlus ületab pakkumist. See võib võimaldada terasetööstusel kanda lisakulud või osa nendest üle järgmise etapi kasutajatele.

(288)

Liidu terasetööstus väitis ka seda, et liidu tootjad ei suutnud uurimisperioodil nõudlust rahuldada. Mis puudutab varustuskindlust, siis on liidu tootmisharul kasutamata tootmisvõimsust piisavalt. Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisvõimsus 255 500 tonnilt 294 900 tonnile (+15 %). Tootmisvõimsuse rakendamise määr oli uurimisperioodil ainult 55,6 %. Muud riigid, nagu India, Mehhiko, Venemaa ja USA, on võimalikud alternatiivsed tarneallikad, kuigi need ei ole liidu turul veel hästi välja kujunenud. Nende nelja riigi tarned moodustasid liidu tarnetest 2020. aastal kokku 11 %.

(289)

Seega tegi komisjon esialgse järelduse, et meetmete kahjulik mõju kasutajatele on eelduste kohaselt väike ega kaalu üles meetmete kasulikku mõju liidu tootjatele.

(290)

Lisaks aitavad grafiitelektroodid kaasa liidu keskkonnaeesmärgi saavutamisele ja eelkõige kliimamuutuste vastasele võitlusele. Grafiitelektroodid on terase ringlussevõtu jaoks kasutatavate elektrikaarahjude oluline komponent. Elektrikaarahjudes terase tootmise puhul on CO2 heide väiksem kui kõrgahjul põhineva traditsioonilise terasetootmise meetodi puhul.

(291)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et meetmete kehtestamisel oleks negatiivne mõju konkurentsile sektoris, mis on väidetavalt väga kontsentreeritud. Komisjon märkis siiski, et turgu varustab viis liidu kontserni. Komisjon täheldab veel, et Sangraf Italy on uus liidu tootja (kuigi märgib, et rajatised ei ole uued, vaid neid käitas varem SGL Group). Seega järeldas komisjon, et praeguses etapis ei eeldata meetmete negatiivset mõju konkurentsile liidus.

(292)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et uurimismenetluse praeguses etapis ei ole tuvastatud kaalukaid põhjusi, mis võimaldaks järeldada, et Hiinast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(293)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(294)

Praegusel juhul väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines tooraine moonutusi. Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju. Seejärel uuris komisjon, kas see tollimaksu summa oleks kahju kõrvaldamiseks piisav, võttes arvesse väidetavaid tooraine moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(295)

Kõigepealt selgitas komisjon välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju moonutuste puudumise korral alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel. Sellisel juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sh mitmepoolsetest keskkonnalepingutest (milles liit on osaline) ja nende protokollidest ning samuti Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „taotletav kasum“).

(296)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid:

(297)

Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(298)

Kaebuse esitajad esitasid kaebuses taotletava kasumimarginaalina 8 %, kuid täheldasid, et see vastab konservatiivsele hinnangule ja kahjustava impordi puudumise korral tuleks eeldada kõrgemat kasumimarginaali.

(299)

Eelmise, Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi vastase uurimise puhul tegi komisjon järelduse, et kahjumimarginaali arvutamisel kasutatavaks kasumimarginaaliks, mida oleks mõistlik pidada ühenduse tootmisharu finantsolukorda kajastavaks marginaaliks kahjuliku dumpingu puudumise korral, tuleks määrata 8 %. Selline oli ka valimisse kaasatud liidu tootjate kasum 2017. aastal.

(300)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades määrati kasumimarginaaliks vastavalt artikli 7 lõike 2c sätetele 8 %.

(301)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Komisjon tegi kindlaks vahemikku 0–42 eurot tonni kohta jääva lisakulu, mis liideti valimisse kaasatud asjaomaste liidu tootjate mittekahjustavale hinnale. Teade selle kohta, kuidas komisjon selle lisakulu kindlaks tegi, on esitatud toimikus ja huvitatud isikud võivad sellega tutvuda.

(302)

Need kulud sisaldavad tuleviku lisakulusid, et tagada kokkusobivus ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (edaspidi „ELi HKS“). ELi HKS on ELi poliitika nurgakivi mitmepoolsete keskkonnalepingute täitmiseks. Sellised lisakulud arvutati hinnanguliste ELi lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) põhjal, mis tuleb meetmete rakendamise perioodil (2021–2025) osta. Lisakulude puhul võeti arvesse ka kaudseid CO2-kulusid, mis tulenesid ELi HKSiga seotud elektrihindade tõusust ajavahemikul 2021–2025, ning prognoositavaid LHÜ hindu.

(303)

Kõnealuste LHÜ hindade prognoosimise allikas on väljavõte 30. juuli 2021. aasta Bloomberg New Energy Finance'ist. LHÜde keskmine kavandatav hind selleks perioodiks on 55 eurot ühe tonni toodetud CO2 kohta.

(304)

Sellistel lähtealustel arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna.

(305)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(306)

Mis puudutab jääkmarginaali, siis pidades silmas asjaolu, et Hiina eksportijad tegid koostööd vaid vähesel määral, ja muid eespool põhjenduses 179 selgitatud kaalutlusi, pidas komisjon asjakohaseks kehtestada jääkmarginaal kättesaadavate faktide põhjal. See marginaal määrati turuhinnast madalama hinnaga müügi suurima marginaali tasemel, mis tehti kindlaks selle koostööd tegeva eksportiva tootja representatiivses kogustes müüdud tooteliigi kohta, kelle puhul tuvastati turuhinnast madalama hinnaga müügi suurim marginaal. Sel viisil arvutatud turuhinnast madalama hinnaga müügi jääkmarginaal oli 153,6 %.

(307)

Nende arvutuste tulemus on esitatud alljärgnevas tabelis.

(308)

Nagu algatamisteates selgitatud, edastas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis esinevad uurimisaluse tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid turumoonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(309)

Kuna aga marginaalid, millest piisaks kahju kõrvaldamiseks, on suuremad kui tuvastatud dumpingumarginaalid, arvas komisjon, et selles etapis ei ole vaja kõnealust aspekti käsitleda.

(310)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(311)

Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate grafiitelektroodide impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohase väiksema tollimaksu reegliga.

(312)

Komisjon võrdles turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale ja dumpingumarginaale, nagu kirjeldatud eespool põhjenduses 307. Tollimaksude suurus kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel olenevalt sellest, kumb on madalam.

(313)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, mis on väljendatud protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised:

(314)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(315)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (83). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(316)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(317)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(318)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused selle dokumendi kõrval arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(319)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(320)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti teatavaks ka üldsusele kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi kaudu. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega, et nad saaksid esitada märkusi konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(321)

Arvutuste õigsuse kohta esitati märkuseid. Äriühingute Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd. ja Fangda Carbon New Material Co., Ltd. märkused arvutuste täpsusega seonduvat ei mõjutanud. Lisaks esitasid äriühingud Misano S.p.A. ja COMAP SAS (vaatlusaluse toote importija ja kasutaja) pärast eelavalikustamist üldised märkused, mis ei olnud seotud arvutuste õigsusega. Seega käsitletakse neid märkusi alles lõppetapis.

(322)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid üles esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(323)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,