Lihtotsing

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 18. veebruaril 2021. aastal alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“, „HRV“ või „Hiina“) pärit kaltsiumsilitsiidi impordiga liitu. Komisjon avaldas uurimise algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse põhjal, mille esitas 4. jaanuaril 2021. aastal Euroalliages (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu kaltsiumsilitsiidi tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt peaks komisjon registreerima dumpinguvastase uurimisega hõlmatud impordi eelavalikustamise perioodil, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 5 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punkti c või d nõuded ei ole täidetud.

(4)

Käesoleval juhul ei taotlenud kaebuse esitaja impordi registreerimist ja komisjon leidis, et punkti d nõuded ei ole täidetud, sest lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele ei olnud import edaspidi märgatavalt suurenenud. Eurostati andmete kohaselt vähenes Hiinast pärit impordi maht esimese nelja kuu jooksul pärast uurimise algatamist (st 2021. aasta märtsist juunini) 86 % võrreldes samade kuudega uurimisperioodil. Kuuarvestuses vähenes keskmine Hiinast pärit impordi maht esimese nelja kuu jooksul pärast uurimise algatamist 74 % võrreldes kuu keskmise impordiga uurimisperioodil. Seetõttu ei registreerinud komisjon importi eelavalikustamise perioodil.

(5)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teadaolevatele liidu tootjatele, HRV teadaolevatele eksportivatele tootjatele, HRV ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele ning teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele ning kutsus neid uurimises osalema.

(6)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(7)

Uurimise selles etapis ärakuulamist ei taotletud.

(8)

Komisjon sai menetluse algatamise kohta märkused Euroferilt ja Saksamaa terasetootjate liidult (Wirtschaftsvereinigung Stahl), kes taotlesid uurimise lõpetamist.

(9)

Eurofer väitis, et liidu tootmisharu nõrkade tulemuste peamine põhjus oli terasetootmise vähenemine, mitte Hiinast pärit import, ning seega ei tõendatud kaebuses põhjuslikku seost Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu olukorra vahel. Eurofer väitis ka, et kaebuse esitaja ei esitanud mingit teavet selle kohta, mil määral saavad kaltsiumsilitsiidi tootjad samade masinatega toota muid rauasulameid. Peale selle väitis Eurofer, et kaebuse esitaja ei ole dumpinguhinnaga impordi kõrval nõuetekohaselt analüüsinud muid tegureid, mis võisid olla liidu kaltsiumsilitsiidi tootmisharu olukorra põhjuseks, nagu COVID-19 pandeemia ja seos liigse terasetootmisvõimsusega. Lisaks väitis Eurofer, et Hiinast pärit impordi väidetav suurenemine ei lähe kokku Eurostati/COMEXTi impordiandmetega CN-koodi 7202 99 80 kohta. Nende andmete kohaselt ei ole Hiinast pärit impordi kasv uurimisperioodil ilmne, samas kui Brasiiliast pärit import kasvas märksa rohkem. Kasumlikkuse osas väitsid Eurofer ja Saksamaa terasetootjate liit, et kasumlikkuse vähenemine oli enam kui kümne aasta pikkuse perioodi rängima majanduskriisi loogiline tagajärg. Euroferi väitel olid kaebuse esitaja kehvad tulemused tingitud üldisest majandusolukorrast, mitte impordist. Kulude osas märkis Eurofer, et erinevalt kaebuse esitaja väidetust energiakulud uurimisperioodil vähenesid ega saanud seega olla omahinna kasvu põhjustavaks teguriks. Euroferi sõnul ei ole ka püsikulud kasvanud, kuna terasenõudlus on vähenenud. Saksamaa terasetootjate liit lisas, et arvesse tuleb võtta ka seda, et Hiina sulamielementide tootjatel on sulamite tootmisel olulised suhtelised kulueelised tänu väiksematele energia- ja tööjõukuludele ning oma tooraineallikatele. Kõik see kinnitavat, et kasumlikkuse vähenemine ei tulenenud Hiinast pärit impordist, vaid oli üldise majandusolukorra ja COVID-19 pandeemia loogiline tagajärg.

(10)

Kaebuses tuvastati hindade allalöömine teatavate tehingute andmete põhjal, mis olid selles etapis kaebuse esitajale kättesaadavad parimad andmed. Eurofer kritiseeris seda meetodit ja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et hindade allalöömise puhul tuleks arvesse võtta seda, kas toodet müüdi lahtiselt või täidisega traadi kujul.

(11)

Komisjoni analüüsi kohaselt ei ole ükski eespool esitatud väidetest, olenemata sellest, kas need on faktiliselt õiged või mitte, piisav selleks, et seada kahtluse alla järeldus, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid, mis näitavad, et vaatlusaluse toote import liitu toimus dumpinguhindadega ja et see näis põhjustavat liidu tootjatele olulist kahju. Need asjaolud tehti kindlaks parimate tõendite põhjal, mis olid kaebuse esitajale sel ajal kättesaadavad, ning need on piisavalt representatiivsed ja usaldusväärsed. Euroferi ja Saksamaa terasetootjate liidu väiteid uuriti uurimise käigus üksikasjalikult ning neid käsitletakse täiendavalt allpool.

(12)

Eeltoodu põhjal sedastas komisjon, et kaebus sisaldab piisavaid tõendeid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose olemasolu kohta ning seega on alusmääruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõuded täidetud.

(13)

Algatamisteates märkis komisjon, et ta võib vastavalt alusmääruse artiklile 17 teha teatavat liiki huvitatud isikute põhjal väljavõttelise uuringu.

(14)

Komisjon märkis algatamisteates, et ta teeb küsimustiku kättesaadavaks kahele ainsale teadaolevale liidu tootjale, kelleks on OFZ, a.s. ja Ferropem. Sellele vaatamata kutsus komisjon ka võimalikke teisi liidu tootjaid endast komisjonile teada andma ja küsimustikku taotlema hiljemalt 7 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist.

(15)

Ükski teine liidu tootja ei andnud endast komisjonile teada. Seega moodustavad nimetatud kaks liidu tootjat 100 % liidu tootmisharust.

(16)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teabe.

(17)

Nõutud teabe esitasid neli sõltumatut importijat (Affival SAS, Coftech GmbH, Sider Trading SpA, SKW Stahl-Metallurgie GmbH), kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik. Komisjon kutsus nelja nimetatud äriühingut üles täitma importijatele mõeldud küsimustiku.

(18)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(19)

Kolm HRV eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja nõustusid valimisse kaasamisega. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(20)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(21)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt tõendeid tooraineturgude moonutuste kohta HRVs seoses vaatlusaluse tootega. Nagu algatamisteates märgitud, hõlmas uurimine seega neid tooraineturgude moonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada HRV suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina valitsusele selle kohta lisaküsimustiku.

(22)

Liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele, kasutajatele ja eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval internetis (3) kättesaadavaks.

(23)

Komisjon sai küsimustikule vastused kahelt liidu tootjalt, kahelt liidu importijalt (Affival ja Coftech), kahelt kasutajalt (AFV Acciaierie Beltrame S.p.A. ja Filo d.o.o.) ning kolmelt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt (Ningxia Ketong New Material Technology Co., Ltd., Ningxia Shun Tai Smelting Co., Ltd. ja temaga seotud kaupleja Overseas Metallurgy Co., Ltd. ning Shaanxi Shenghua Metallurgy-Chemical Co., Ltd.).

(24)

Komisjon kogus ja võrdles kõiki andmeid, mida ta dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toimetulemiseks võetud meetmete („COVID-19 teade“) (4) tõttu ei olnud komisjonil võimalik teha kontrollkäike koostööd tegevate äriühingute valdustesse. Selle asemel tegi komisjon videokonverentsi teel alljärgnevalt loetletud äriühingute esitatud teabe kaugristkontrolli:

—

OFZ, a.s., Istebné, Slovakkia

—

Ferropem, Chambéry, Prantsusmaa

—

Affival SAS, Solesmes, Prantsusmaa

—

Ningxia Ketong New Material Technology Co., Ltd. (edaspidi „Ketong“)

—

Ningxia Shun Tai Smelting Co., Ltd. ja temaga seotud kaupleja Overseas Metallurgy Co., Ltd. (edaspidi „Shun Tai“)

—

Shaanxi Shenghua Metallurgy-Chemical Co., Ltd. (edaspidi „Shenghua“)

(25)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(26)

Vaatlusalune toode on sulam või ühend, mille massist moodustab vähemalt 16 % kaltsium, vähemalt 45 % räni, alla 14 % raud ja kuni 10 % muud elemendid, mis tarnitakse pakendamata või pakendatuna kottidesse või teraskanistritesse, mähituna teraslehtedesse või traaditäidisena või muul viisil ning mis on pärit HRVst ja kuulub praegu CN-koodide ex 7202 99 80 ja ex 2850 00 60 (TARICi koodid 7202998030 ja 2850006091) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). Tavaliselt nimetatakse seda kaltsiumsilitsiidiks.

(27)

Kaltsiumsilitsiidi kasutatakse spetsiaalsete metallisulamite valmistamiseks. Kaltsiumsilitsiidi sisaldavaid sulameid kasutatakse kõrgkvaliteetse terase tootmisel hapniku ja väävli eemaldamiseks.

(28)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(29)

Seetõttu otsustas komisjon selles etapis, et nende toodete puhul on tegemist samasuguste toodetega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(30)

Komisjonile ei esitatud toote määratlusega seotud väited.

(31)

Arvestades uurimise algatamise ajal kättesaadavaid piisavaid tõendeid, mis osutavad HRVs oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks algatada uurimine selle riigi eksportivate tootjate suhtes, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(32)

Selleks et koguda vajalikke andmeid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks, kutsus komisjon algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet kaltsiumsilitsiidi tootmiseks kasutatavate sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid kolm Hiina eksportivat tootjat.

(33)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei esitanud küsitud teavet. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(34)

Algatamisteate punktis 5.3.2 leidis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võiks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal normaalväärtuse arvutamise võrdlusriigiks olla Brasiilia. Lisaks teatas komisjon, et uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel teisigi võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(35)

7. mail 2021 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. Komisjon loetles selles teates kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida kaltsiumsilitsiidi tootmisel kasutatakse. Lisaks nimetas komisjon võimalike võrdlusriikidena Brasiiliat ja Argentinat. Komisjon sai märkusi kaebuse esitajalt ning eksportivatelt tootjatelt Ketongilt ja Shenghualt. Neid märkusi analüüsitakse üksikasjalikult põhjendustes 93–119.

(36)

14. juunil 2021 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, käsitades võrdlusriigina Brasiiliat. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootja Rima Industrial S.A. (edaspidi „Rima Industrial“) kohta kättesaadava teabe põhjal. Teises teates käsitleti ka esimese teate kohta saadud märkusi. Teise teate kohta saadi märkusi kaebuse esitajalt ning eksportivatelt tootjatelt Ketongilt ja Shenghualt. Neid märkusi analüüsitakse üksikasjalikult põhjendustes 122–136.

(37)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(38)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(39)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist (nagu on märgitud põhjenduses 33) arvesse võttes on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(40)

Hiljutises uurimises, mis oli seotud HRVst pärit ferrosiliitsiumiga, mille tootjad kuuluvad rauasulamite sektorisse sarnaselt kaltsiumsilitsiidi tootjatega, (5) leidis komisjon, et nimetatud sektoris esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon järeldas selles uurimises, et kättesaadavate tõendite põhjal on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(41)

Selle uurimise käigus leidis komisjon, et HRVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (6). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et oluline osa ferrosiliitsiumi sektorist on jätkuvalt Hiina valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (7) ning lisaks sellele on Hiina valitsusel võimalik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (8). Lisaks leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldab täiendavat turgu moonutavat mõju. Üldiselt suunatakse HRV plaanimissüsteemi tulemusena ressursid sektoritesse, mille Hiina valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (9). Lisaks jõudis komisjon järeldusele, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande mõistes nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu eelkõige HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi (10). Samuti leidis komisjon ferrosiliitsiumisektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (11) ning finantsturgude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses HRV ettevõtjate juurdepääsuga kapitalile (12). Kuna kasutatavad sisendid ja tootmisprotsess on väga sarnased, kehtivad need järeldused suures osas ka kaltsiumsilitsiidisektori kohta, mis moodustab rauasulamite sektori osa.

(42)

Nagu ka HRV ferrosiliitsiumisektorit käsitlevas uurimises, vaatles komisjon käesolevas uurimises, kas HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine on asjakohane, arvestades oluliste moonutuste olemasolu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus sisalduvate tõendite alusel, sealhulgas tõendite alusel, mis on esitatud kaebuses ja aruandes ning mis põhinevad avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uuringutes.

(43)

Käesoleval juhul on kaebuses viidatud aruandele, eelkõige moonutustele energiasektoris ja teatavate mineraalsete sisendite tarnimisel. Lisaks esitas kaebuse esitaja ka uuringu riigi põhjustatud turumoonutuste kohta Hiina rauasulamite ja silitsiidi tootmisharudes. Kõnealuses uuringus on dokumenteeritud, et Hiina rauasulamite tootmisharu tegutseb riikliku range suunamise ja meelevaldse sekkumise tingimustes, ning järeldatud, et Hiina selle valdkonna äriühingud „tegutsevad moonutatud turukeskkonnas, kus konkurentsijõududel ei võimaldata siseturgu kujundada ega seda ülemaailmsete turgudega kooskõlla viia“. Nimetatud uuring lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikusse. Ükski huvitatud isik, sealhulgas Hiina valitsus ja eksportivad tootjad, ei esitanud selle uuringu kohta märkusi. Kaebus sisaldas ka viiteid OECD andmestikule tööstustoorme ekspordipiirangute kohta.

(44)

Teatav osa kaltsiumsilitsiidisektorist on jätkuvalt Hiina valitsuse omandis ja kontrolli all alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Uurimise käigus tehti kindlaks, et üks koostööd tegev eksportiv tootja – Shenghua – kuulub 65 % ulatuses Shaanxi Metallurgical & Mining Group Co.-le, mis omakorda on riigi omanduses oleva Shaanxi Non-ferrous Metals Holding Group Co. tütarettevõtja (13). Äriühing tunnistab, et on riigile kuuluva ettevõtte mõju all ja saab kasu riigi tugevast toetusest (14). Kuigi ülejäänud kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat paistavad olevat eraomandis, näib, et ühel neist, nimelt äriühingul Ningxia Shun Tai Smelting, on tihedad sidemed kohalike ametiasutustega: see asub Zhongwei tööstuspargis, mis võimaldab sealsetele äriühingutele mitmeid soodustusi, nagu maksuvähendused või madalamad elektrihinnad (15). Tööstuspargi veebisaidil on ka märgitud, et „Ningxia Shuntai Smelting Company projekt, mis hõlmab kaltsiumsilitsiidisulami sukelkaarahju ja heitsoojusenergia tootmist, on Zhongwei kohaliku omavalitsuse üks peamisi investeeringute edendamise projekte“.

(45)

Kuna ükski teine vaatlusalust toodet valmistav Hiina eksportija koostööd ei teinud, ei olnud võimalik era- ja riigiomandis olevate kaltsiumsilitsiiditootjate suhtarvu täpsemalt kindlaks määrata.

(46)

Lisaks leidis uurimisel kinnitust, et suur osa elektrienergia (mis on kaltsiumsilitsiidi tootmisel peamine tootmistegur) sektorist on jätkuvalt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Nagu komisjon oma aruandes märkis, iseloomustab Hiina elektriturgu riigile kuuluvate ettevõtete aktiivne osalemine tarneahela eri etappides ning 2017. aastal kuulus ligikaudu 50 % tootmisvõimsusest riigile ja kogu ülekandevõrk on riigile kuuluvate ettevõtete omandis (16).

(47)

Mis puudutab Hiina valitsuse võimalust mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu äriühingutes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis tegi komisjon uurimise käigus kindlaks isiklikud sidemed Hiina Kommunistliku Partei (HKP) ja vähemalt ühe vaatlusalust toodet tootva äriühingu vahel. Shenghua tegevjuht ja 35 % suuruse osaluse omanik on ühtlasi parteisekretär (17).

(48)

Kaltsiumsilitsiidisektoris on nii riigile kuuluvad kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Sarnaselt teistele HRV majandussektoritele on selle sektori tootjad sunnitud korraldama parteitööd ning tagama tiheda seotuse Hiina Kommunistliku Partei ja selle ideoloogiaga. Järgmine näide illustreerib Hiina valitsuse üha suuremat sekkumist kaltsiumsilitsiidisektorisse, nagu eespool kirjeldatud. Uurimise käigus ilmnes, et äriühingus Shenghua toimub ulatuslik parteitöö. Tootja veebisaidil kirjeldatakse parteitööd ja selle rolli äriühingus väga selgelt: „Shaanxi Shenghua Metallurgical Chemical Co., Ltd. parteikomitee korraldas 17. juulil juhtrühma neljanda koolituse. Koosolekut juhatas parteisekretär ja tegevdirektor Wei Xinhua. Koosolekul osalesid parteikomitee liikmed, muude komiteede liikmed ja parteiharude sekretärid. Koosolekul tutvustas parteikomitee asesekretär Yang Hui koolitusmaterjali Hiina Kommunistliku Partei põhikirja kohta, mis võeti vastu Hiina Kommunistliku Partei 19. rahvakongressil, ning juhtis 1. juulil toimunud tunnustamiskonverentsil metallurgiakontserni esimehe poolt peetud kõne „Joondugem parimate järgi ja arendagem sulatustööstust koos edasi“ ühist käsitlemist. Osalised vahetasid mõtteid ja arutlesid selle üle, kuidas täita parteiliikme kohustusi ja oma ülesandeid. […] [Wei Xinhua] esitas juhtrühmale ja parteiseltsimeestele mitu nõudmist: 1. arendada end pidevalt edasi, lugedes hoolega partei põhikirja; […] 2. tugevdada ideoloogiat ja usku, järgida vankumatult äriühingu parteikomitee juhtnööre, kanda edasi Yan’ani vaimsust ja järjekindluse ideed ning suunata oma energia tööülesannetele, et täita oma kohustusi ja teha ettevõttes head tööd; […] 4. uurida oma tööstiiliga seotud probleeme ja kõrvaldada need kooskõlas partei põhikirja ja distsipliiniga. Kõik harud peavad tegema head tööd parteiliikmete ja töötajate ideoloogilisel harimisel ning tugevdama nende ustavust parteile. […] Äriühingu distsipliinikontrolli komitee ning distsipliinikontrolli- ja järelevalveteenistus peavad rangelt täitma oma järelevalveülesandeid“ (18).

(49)

Samuti tehti kindlaks, et kaltsiumsilitsiidisektoris rakendatakse poliitikat, mis soodustab omamaiseid tootjaid või mõjutab muul viisil turgu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses.

(50)

See tootmisharu koos muude rauasulamite allsektoritega, millel on oluline roll terasetootmises, on Hiina valitsuse jaoks tähtis sektor. Täpsemalt leidis komisjon, et kõnealust sektorit käsitatakse Ningxia provintsis soodustatud tootmisharuna, mis nähtub riikliku arengu- ja reformikomisjoni 2020. aasta lääneprovintside soodustatud tootmisharude kataloogist (19).

(51)

Ka kaltsiumsilitsiidi tootmiseks vajalike sisendite kohta on eri tasanditel välja antud mitmeid kavasid, korraldusi ja muid dokumente. Need osutavad riigi sekkumise tasemele kõnealuste sisendite turgudel.

(52)

Mis puudutab elektrienergiat, mis moodustab suurima osa sisendkuludest, nagu komisjon oma aruandes sedastas, siis elektrihinnad ei ole HRVs turupõhised ja neid mõjutavad samuti olulised moonutused (tsentraliseeritud hinnakujunduse, hindade diferentseerimise ja elektrienergia otseostude tõttu) (20). Kuigi Hiina energiaturul on toimunud mitmeid muutusi ja reforme, (21) ei ole mõned energiasüsteemi puhul olulised hinnad ikka veel turupõhised. Valitsus tunnistab, et hinnad on jätkuvalt suures osas riigi kontrolli all: „Praegune elektrihindade korraldus põhineb endiselt valitsuse määratud hindadel. Hindade korrigeerimine jääb sageli kulude muutustest maha ning elektritarbimise kulusid on raske õigeaegselt ja asjakohaselt kajastada […] Tõhusat konkurentsimehhanismi elektrienergia müügiks ei ole veel kehtestatud, elektritootmisettevõtete ja kasutajate vahelisi turutehinguid on vähe ning turule on keeruline anda otsustavat rolli ressursside jaotamisel“ (22). Turu nõrkuse tõttu, mille põhjused on seotud riigiga, on tehtud uusi katseid turgu korraldada, mis kajastuvad mitmetes haldusdokumentides. Näiteks avaldas riiklik arengu- ja reformikomisjon 2020. aasta novembris teatise 2021. aastal keskmise tähtajaga ja pikaajaliste elektrilepingute sõlmimise edendamise kohta (23). Selle dokumendi kohaselt tuleks „seada eesmärgiks tagada, et lepingujärgne elektrikogus moodustab vähemalt 80 % viimase kolme aasta keskmisest kogusest“, ning seoses hinnakujundusega tuleks „kohaliku turu eeskirjades kehtestada hälvete arveldamise mehhanism […], et käsitleda mittevastavusi lepingujärgse elektrikoguse ja tegeliku rakendamise vahel“ ning „parandada keskmise ja pika tähtajaga tehinguhindade mehhanismi. Kõikides kohtades tuleb rangelt rakendada valitsuse heakskiidetud elektrienergia ülekande- ja jaotushindu.“ Teatis sisaldab ka konkreetseid eeskirju rakendamise kohta, nähes ette lepingute sõlmimise jälgimise mehhanismi ning lepingute järelevalve, avalikustamise ja täitmise tagamise (24). Lisaks avaldas riiginõukogu 2021. aasta jaanuaris riikliku arengu- ja reformikomisjoni arvamuse linnades vee-, elektri- ja küttevarustuse tasude standardimise kohta eesmärgiga edendada sektoris kvaliteedi arengut. Teatis sisaldab konkreetseid eeskirju riikliku hinnakujunduse kohta: „[…] Projektide puhul, mille suhtes kohaldatakse valitsuse kehtestatud hinnakujundust või valitsuse kehtestatud tariife, tuleb mõistlikult määrata kindlaks kulude koosseis, tugevdada kulude järelevalvet ja kontrolli, parandada hinnakujundusmehhanismi ja määrata teaduslikult kindlaks hinnatase. […]“ Teatise peamiste eesmärkide hulgas viidatakse konkreetselt valitsuse sisendimehhanismile seoses hinnakujundusega ning hinnakujundusmeetodite valdkondlikule diferentseerimisele: „2025. aastaks tuleb saavutada selged tulemused veevarustus-, elektri-, gaasi- ja küttesektori tasude korrastamisel ja standardimisel. Tuleb luua teadusliku, standarditud ja läbipaistva hinnakujundusmehhanismi alus ning parandada veelgi valitsuse sisendimehhanismi. Märkimisväärselt tuleb parandada seotud sektorite suhtes kohaldatavaid hinnakujundusmeetodeid, kulude järelevalve ja kontrollimise meetodeid, hinnakäitumist ja teenuste üldist hõlmavust, samuti vee-, elektri-, kütte- ning muude toodete ja teenuste pakkumise kvaliteeti ja tõhusust“ (25).

(53)

Kaltsiumsilitsiidi tootmisel kasutatakse ühe toorainena ka kivisütt. Nagu komisjon oma aruandes märkis, esineb HRV kivisöeturul moonutusi, mis tulenevad eelkõige subsideerimisest (26) ning kivisöevarude kasutamise majandamisest ja kontrollimisest (27). Lisaks järeldas komisjon HRVst ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaati käsitlevas uurimises, et tarne-, asukoha- ja tööstusmudeleid reguleerivate planeerimisdokumentide kaudu sekkub riik Hiina kivisöesektori turujõudude toimimisse provintsi tasandil, eelkõige Shandongi provintsis (28). Käesolevas uurimises tegi komisjon kindlaks riigi sekkumise täiendavad elemendid. 2021. aasta mais avaldasid riiklik energiaamet ja riiklik arengu- ja reformikomisjon ühise teatise kivisöekaevanduste tootmisvõimsuse juhtimismeetmete ja heakskiitmise kriteeriumide kohta, et reguleerida kivisöekaevanduste tootmisvõimsust ja rakendada asjakohaseid piirmäärasid, mis arvutatakse teatise alusel (29). Veel üks näide riigi ulatuslikust reguleerimistegevusest kivisöeturul on riikliku arengu- ja reformikomisjoni poolt 2020. aasta detsembris avaldatud teatis keskmise tähtajaga ja pikaajaliste kivisöelepingute sõlmimise ja täitmise tagamise kohta 2021. aastal (30). Teatises rõhutatakse sõnaselgelt eesmärki suurendada riigi mõju ja järelevalvet lepinguprotsessis: „suurendada valitsuse rolli, keskenduda süsteemi ülesehituse tugevdamisele, parandada tehingueeskirju, tugevdada krediidijärelevalvet ning suunata asjaomaseid osapooli suurendama teadlikkust üldisest olukorrast, võtma sotsiaalset vastutust, standardima lepingute täitmist ja tagama kivisöeturu tõrgeteta toimimine“. Teatises antakse ka korraldus „[t]ugevdada tootmisharu enesedistsipliini. Kõik asjaomased tootmisharu ettevõtete ühendused peavad suunama ettevõtteid tugevdama enesedistsipliini, täitma nõuetekohaselt keskmise tähtajaga ja pikaajaliste lepingute nõudeid ning mitte kasutama turu pakkumise ja nõudluse olukorda ega tootmisharu soodsat seisundit tasakaalustamata lepingute sõlmimiseks. Suurettevõtted peavad näitama eeskuju, reguleerima lepingute sõlmimist, suurendama oma teadlikkust kohustuste täitmisest, ilmutama initsiatiivi sotsiaalse vastutuse võtmisel ja stabiilsete hindade tagamisel ning edendama kivisöeturu tõrgeteta toimimist riigi tasandil.“ Eriti tähelepanuväärne on selge korraldus mitte juhinduda lepingute sõlmimisel turul valitsevast nõudluse ja pakkumise olukorrast. 2021. aasta aprillis avaldas riiklik arengu- ja reformikomisjon täiendava teatise 2021. aastal sõlmitavate keskmise tähtajaga ja pikaajaliste kivisöelepingute järelevalve ja haldamise tagamise kohta, mille eesmärk on paremini kontrollida müügilepingute täitmist ja tagada kivisöega varustamine (eelnevalt osutatud teatise nr 902 sätete alusel). Selle teatise järgi peaksid asjaomased isikud eelkõige tagama, et igakuine täitmise määr ei oleks väiksem kui 80 % ning kvartaalne ja aastane täitmise määr ei oleks väiksem kui 90 % (31).

(54)

Riigi sekkumine kivisöeturul nähtub ka hiljutisest otsusest pikendada peatatud tegevusega kivisöekaevanduste katselist käitamisaega veel ühe aasta võrra, et suurendada tootmist ja pakkumist eesmärgiga võidelda kivisöe hinnatõusuga (mis järgnes kaevanduste tootmistegevuse varasemale peatamisele) (32).

(55)

Peale selle on kaks muud kaltsiumsilitsiidi tootmiseks kasutatavat olulist toorainet – kvartsiit ja lubjakivi – hõlmatud maavarade 13. viisaastakuplaaniga, mis võimaldab riigil hallata peamiste maavarade turge HRVs peaaegu kõigis valdkondades (33). Lisaks kinnitas uurimine, et vastavalt tööstustoorme ekspordipiirangute OECD andmestiku 2020. aasta väljaandele kohaldati kvartsiidi (HS-kood 250590) suhtes 2019. aastal HRVs mitteautomaatse ekspordiloa nõuet, (34) mis võib piirata eksportimist ja seega turgu moonutada.

(56)

Eespool esitatud näidetest ilmneb, et Hiina valitsus juhib kaltsiumsilitsiidisektori arengut paljude poliitiliste vahendite ja korralduste kaudu ning kontrollib praktiliselt kõiki sektori toimimise aspekte. Valitsuse suunamine ja sekkumine puudutavad ka vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatavaid peamisi sisendeid. Näiteks tunnistab Shenghua, et ta korraldab oma äritegevust vastavalt kesksetele planeerimisdokumentidele ja riigi peamistele poliitikameetmetele, nagu nähtub äriühingu eesmärkidest: „arendada selliseid projekte nagu kõrge puhtusastmega metallilise kaltsiumi, keemilise puhtusastmega tööstusliku räni ja mikrolaine-metallurgia tootmisliinid ja muid projekte ning juurutada need 13. viisaastakuplaani lõpuks“. Samuti kinnitab äriühing, et ta „kohandub aktiivselt majanduse riikliku arendamise uue tavaga, mõistab täpselt pakkumise poole reformimise poliitika uut suunda, täidab oma kohust tagada ohutu ja keskkonnasõbralik tootmine ning tugineb kaltsiumsilitsiidi tootmisharus alaliselt juhtiva rolli etendamisel Shaanxi mitteraudmetallide kontserni juhtimisele, andekatele inimestele ja teadusuuringutele“ (35).

(57)

Lisaks eespool nimetatule saavad kaltsiumsilitsiiditootjad ka mitmesugust riigiabi, mis osutab selgelt valitsuse huvile kõnealuse sektori vastu. Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et Ningxia Shun Tai Smelting sai toetust tänu asjaolule, et see äriühing tegutseb Zhongwei tööstuspargis (vt põhjendus 44), ja äriühingut Ketong tunnustati 2020. aastal autonoomse piirkonna tehnoloogiakeskusena. Sellega seoses kirjutati kohalikus meedias, et „asjakohaste eeskirjade kohaselt saab esmakordselt autonoomse piirkonna tasandi tehnoloogiakeskusena tunnustatud ettevõte rahalist toetust 1 miljoni jüaani ulatuses“ (36). Ka muudes kohalikes meediaväljaannetes on kinnitatud provintsi toetust äriühingule: „Autonoomse piirkonna tööstus- ja infotehnoloogiaameti vastutav isik märkis, et piirkond edendab jõuliselt tootmisharu ettevõtete struktuurilist, keskkonnasäästlikku, arukat ja tehnoloogilist ümberkujundamist, laiendades prioriteetseks peetavas tootmisharus tarneahelat. Keskkonnasäästliku, aruka ja tehnoloogilise ümberkujundamise kui peamiste vahendite abil edendatakse ka toorainetööstuse struktuurilist kohandamist ja tootearendust. […] Sulamite erimaterjalide osas toetab meie piirkond kõrgtemperatuuriliste sulamite, korrosioonikindlate sulamite, ülitugevate sulamite ning muude eriomaduste ja -funktsioonidega materjalide arendamist. Tuginedes sellistele ettevõtetele nagu Shengyan Industrial, Ketong New Materials ja Jun Magnetic New Materials, töötatakse välja murrangulisi tehnoloogilisi lahendusi, et arendada sulamimaterjale, mis peavad vastama konkreetsetele nõuetele, nagu kõrge temperatuuri taluvus, ülim tugevus ja suur korrosioonikindlus, ning mida kasutatakse laialdaselt roostevaba terase ja eriterase valdkonnas (37).“

(58)

Kokkuvõttes ilmneb, et Hiina valitsus on kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid järgima riikliku poliitika eesmärki toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas kaltsiumsilitsiidi tootmist ja selleks vajalike peamiste toorainete tootmist. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(59)

Käesoleva uurimise käigus ei leitud tõendeid selle kohta, et kaltsiumsilitsiidisektoris pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses, nagu on osutatud eespool põhjenduses 41, ei mõjuta vaatlusaluse toote tootjaid.

(60)

Kaltsiumsilitsiidisektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on samuti osutatud põhjenduses 41. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle tootmiseks kasutatavate peamiste toorainete valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisendile ettevõtetelt, mille suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(61)

Lisaks ei esitatud käesolevas uurimises tõendeid selle kohta, et kaltsiumsilitsiidisektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on samuti osutatud eespool põhjenduses 41. Seega mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(62)

Lõpuks tuletab komisjon meelde, et vaatlusaluse toote tootmiseks on vaja mitmeid sisendeid. Kui kaltsiumsilitsiidi tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanimajandust, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(63)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada kaltsiumsilitsiidi omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning lisaks sellele on mõjutatud ka kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab oluline riigi sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(64)

Hiina valitsus ei esitanud vastupidiseid tõendeid ega argumente, küll aga esitasid eksportivad tootjad Ketong ja Shenghua mitu märkust.

(65)

Ketong väitis, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ette nähtud metoodika on vastuolus Hiina WTOga ühinemise protokolliga, WTO dumpinguvastase lepinguga ja WTO vaidluste lahendamise organi otsusega ning seega ei tuleks seda kohaldada.

(66)

Esiteks tuletas Ketong meelde, et Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 kohaselt oli lubatud teha GATT 1994 VI artikli ja WTO dumpinguvastase lepingu alusel normaalväärtuse ja hindade võrreldavuse kindlaksmääramisel erandeid standardmetoodikast, kuid need erandid olid ajaliselt piiratud ja kaotasid kehtivuse 11. detsembril 2016. Ketongi sõnul ei tohiks liit alates 2016. aasta 12. detsembrist kalduda kõrvale ekspordiriigi tootjate normaalväärtuse väljaselgitamise standardmetoodikast, mille kohaselt tuleb kasutada ainult ekspordiriigi omamaiseid hindu ja kulusid (v.a juhul, kui WTO lepingute, sealhulgas dumpinguvastase lepingu muude sätetega on lubatud teisiti). Ketong väitis, et niivõrd, kui alusmääruse artikli 2 lõige 6a võimaldab liidul kasutada sobiva võrdlusriigi andmeid, on see vastuolus WTO lepingutest tulenevate liidu kohustustega, eelkõige Hiina WTOga ühinemise protokolli punktist 15 tuleneva kohustusega.

(67)

Samuti väitis Ketong, et WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 kohaselt ei ole lubatud normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutada muud kui ekspordiriigi teavet. Ka erandjuhtudel, kui normaalväärtus tuleb välja arvutada, peavad tootmiskulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmed olema saadud ekspordiriigi allikatest. Ketongi sõnul ei kasutatagi WTO dumpinguvastases lepingus oluliste moonutuste mõistet.

(68)

Teiseks tuletas Ketong meelde, et vaidluses, mis oli seotud Euroopa Liidu dumpinguvastaste meetmetega Argentinast pärit biodiislikütuse suhtes, (38) leidis WTO apellatsioonikogu, et liit ei toiminud kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1, kuna ei kasutanud vaatlusaluse toote tootmiskulude arvutamiseks uuritud tootjate raamatupidamisandmeid. Ketong märkis, et selle otsuse kohaselt ei piisanud tolles vaidluses järeldamiseks, et tootja andmed ei kajasta piisavalt õigesti vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud toorainekulusid, ega nende kulude eiramiseks vaatlusaluse toote normaalväärtuse arvutamisel punkti 2.2.1.1 kohaselt ainuüksi sellest, et Argentinas eksisteerisid moonutused, mille tõttu vaatlusaluse toote põhitooraine siseturu- ja rahvusvahelised hinnad olid erinevad.

(69)

Ka Shenghua väitel on alusmääruse artikli 2 lõige 6a vastuolus WTO õigusega.

(70)

Esiteks väitis Shenghua, et WTO dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 ei kasutata oluliste moonutuste mõistet ning et selle kohaselt on arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramine lubatud üksnes juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimu. Shenghua märkis, et WTO dumpinguvastases lepingus ei ole artiklit, mis võimaldaks normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada kolmanda riigi andmeid, mis ei saa kajastada ekspordiriigi hindu ega kulutaset. Seetõttu nõutakse WTO dumpinguvastases lepingus, et normaalväärtus tuleb kindlaks määrata müügihindade või kulude põhjal, mis kajastavad päritoluriigi hinna- või kulutaset. Seega ei saa võrdlusriigi hindadel põhinev arvestuslik hind kajastada ekspordiriigi hinna- ja kulutaset.

(71)

Teiseks väitis Shenghua, et isegi kui oluliste moonutuste mõiste oleks WTO õigusega kooskõlas, tuleks arvestuslik väärtus arvutada kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1 ja WTO apellatsioonikogu tõlgendusega sellest sättest, mis anti vaidluses „EL – biodiisel“ (DS473). Ekspordiriigis esinevad olulised moonutused peaksid vastama kas väljaspool tavapärast kaubandustegevust toimuva müügi või erilise turuolukorra määratlusele. Shenghua väitis, et kuigi mõiste „tavapärane kaubandustegevus“ ei ole WTO dumpinguvastases lepingus sõnaselgelt määratletud, on punktis 2.2.1 sätestatud, et toote müüki ei saa käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimununa ja seda võib eirata „ainult juhul, kui […] asjaomane müük toimub pikema perioodi jooksul olulistes kogustes ja hindadega, mis ei kata kõiki kulusid […]“. Seetõttu väitis Shenghua, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et väidetavad olulised moonutused kuuluvad väljaspool tavapärast kaubandustegevust toimuva müügi või erilise turuolukorra kategooriasse.

(72)

Komisjon leidis, et artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas liidu WTO kohustustega ja vaidluste lahendamise praktikaga, millele viitasid nii Ketong kui Shenghua. Seoses Hiina WTOga ühinemise protokolli punktist 15 tulenevate kohustustega tuletab komisjon meelde, et Hiinast pärinevate toodetega seotud dumpinguvastastes menetlustes kohaldatakse normaalväärtuse kindlakstegemisel endiselt nimetatud protokolli punkti 15 veel kehtivaid osasid nii turumajandusliku standardi puhul kui ka sellise metoodika kasutamisel, mis ei põhine rangel võrdlusel Hiina hindade või kuludega.

(73)

Mis puudutab vaidlust „EL – biodiisel“, siis asjaomane otsus ei käsitlenud mitte alusmääruse artikli 2 lõiget 6a, vaid nimetatud artikli lõike 5 konkreetset sätet. Komisjon on seisukohal, et WTO õigus, nagu WTO vaekogu ja apellatsioonikogu seda vaidluses „EL – biodiisel“ tõlgendasid, lubab kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole ekspordiriigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Sellistel asjaoludel nähakse alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, mille arengutase on ekspordiriigi omaga sarnane).

(74)

Mis puudutab väidet, et kaebuse esitaja esitatud tõendid on ebapiisavad, siis kaebuses mainitud õiguslik alus ja aluseks olev tõendusmaterjal on seotud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise tingimustega. Nagu märgiti algatamisteate punktis 3, leidis komisjon, et kaebuses on oluliste moonutuste esinemise kohta esitatud piisavad tõendid (nagu nõutakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis e), mille alusel uurimist alustada. Alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei sisalda mingeid seda liiki täiendavaid tõendamisnõudeid, millele kõnealune osaline osutas.

(75)

Seetõttu lükkas komisjon Ketongi ja Shenghua väited tagasi.

(76)

Ketong märkis, et tema kulusid ja hindu, mille moonutatust komisjon ei ole tõendanud, ei tuleks kohandada ega teistsugusel alusel kindlaks määrata.

(77)

Shenghua märkis, et kui komisjon otsustab kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a, on põhjendamatu asendada kõik kulutegurid muudest allikatest pärit andmetega, sest selle sätte sõnastuse kohaselt asendatakse moonutamata hindadega või võrdlusalustega ainult need tootmis- ja müügikulud, mis on tõendatult moonutatud. Täpsemalt ei olevat kaebuse esitaja Shenghua väitel tõendanud, et tööjõukulud Hiina kaltsiumsilitsiidi tootmisharus on moonutatud, mistõttu oleks komisjon pidanud kasutama eksportivate tootjate teatatud tegelikke tööjõukulusid. Shenghua märkis, et tööjõukulude asendamine kolmanda riigi tööjõukuludega on põhjendamatu, sest neid mõjutavad mitu tegurit, näiteks pakkumise ja nõudluse suhe asjaomasel turul, tootmise automatiseerituse tase ja toorme hinnatase piirkonnas, kus tootjad asuvad. Shenghua lisas, et tööjõukulud ei erine mitte ainult riigiti, vaid ka Hiina eri tootjate vahel. Shenghua väitel kehtib sama ka energia, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

(78)

Vastuseks väitele, et menetluse algatamise etapis puudusid tõendid tööjõukulude moonutuste kohta, viitab komisjon põhjendustes 41 ja 63 esitatud põhjendustele. Oluliste moonutuste tegeliku olemasolu kindlakstegemine ja sellest tulenevalt artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud metoodika kasutamine toimub üksnes esialgsete ja/või lõplike järelduste avalikustamise ajal. Käesoleval juhul pidas komisjon kaebuse esitaja esitatud tõendeid oluliste moonutuste kohta piisavaks, et algatada nende alusel uurimine. Kuigi komisjon tunnistab, et palgakulud võivad riigiti või isegi sektorite kaupa erineda, leidis ta uurimise tulemusena, et HRV tööturg on kogu riigis moonutatud. Hiina tööturule omased probleemid (sh valitsusest sõltumatute ametiühingute puudumine ja tööjõu liikuvuse piirangud, mis tulenevad leibkondade registreerimise süsteemist) avaldavad HRVs kõigi majandustegevuses osalejate palgakujundusele moonutavat mõju. Asjaolu, et palgakulud võivad teistes riikides olla erinevad või varieeruda ka HRVs, ei muuda seda järeldust.

(79)

Uurimise käigus tegi komisjon lisaks kindlaks, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 51–55, et HRV kaltsiumsilitsiiditootjate poolt kasutatavate sisendite turgudel esineb arvukalt olulisi moonutusi ning mitte ainult sellele sektorile omaseid, vaid ka üldisi. Samasugune olukord kehtib ka kaltsiumsilitsiidi ja selle toorainete tootmiseks kasutatavate põhilisemate sisendite tootjate puhul. Seetõttu leidis komisjon, et kõik vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatavate sisendite kulud, sealhulgas energiakulud, on HRVs moonutatud. Shenghua väide, et energiakulud on riigiti erinevad, ei muuda komisjoni hinnangut, et HRVs on energiahinnad moonutatud.

(80)

Kuigi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võib kasutada omamaiseid kulusid (sh tööjõu- või energiakulud), kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud, puuduvad toimikus tõendid selle kohta, et üleriigilised moonutused ei puuduta kaltsiumsilitsiiditootjaid. Seega ei saanud selliseid omamaiseid kulusid normaalväärtuse arvutamisel kasutada.

(81)

Seoses müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga märkis komisjon, et kui on kindlaks tehtud, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b osutatud oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada ekspordiriigi omamaiseid hindu ja kulusid, võib komisjon arvutada normaalväärtuse iga eksportiva tootja puhul moonutamata hindade või sobiva võrdlusriigi võrdlusaluste põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Komisjon rõhutab, et selles sättes nõutakse lisaks sõnaselgelt, et arvutatud normaalväärtus peab hõlmama moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusid ning kasumit. Kui komisjon tõendab uurimise käigus kõigi toimikus sisalduvate tõendite põhjal, et ekspordiriigis mõjutavad vaatlusalust toodet olulised moonutused, siis järeldub sellest, et need moonutused mõjutavad ka eksportivate tootjate müügi-, üld- ja halduskulusid.

(82)

Seetõttu lükati Ketongi ja Shenghua väited tagasi.

(83)

Shenghua väitis ka, et isegi kui kasutada muudest allikatest pärinevaid andmeid, on põhjendamatu kasutada moonutamata hinnana kolmanda riigi andmeid. Shenghua viitas komisjoni kavatsusele kasutada võrdlusriigi impordihindade puhul andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) ja osutas, et uurimisperioodil ostis ta kogu vaatlusaluse toote tootmiseks vajaliku tooraine siseturult. Seetõttu peaks komisjon kasutama usaldusväärsemat ja mõistlikumat andmeallikat ning olenemata andmeallikast tuleks teha vajalikud kohandused (näiteks tarnekulude osas), et väidetav moonutamata hind oleks kooskõlas Shenghua ostetud tooraine ostutingimustega.

(84)

Selle väite kohta märkis komisjon, et põhjendustes 41–63 esitatud põhjustel kohaldab ta käesolevas uurimises alusmääruse artikli 2 lõiget 6a. Seetõttu peab komisjon kasutama sobiva võrdlusriigi moonutamata kulusid tagamaks, et kohaldatavaid kulusid ei mõjuta moonutused ning et need põhinevad kergesti kättesaadavatel andmetel, näiteks GTA andmebaasis sisalduvatel impordiandmetel. Kuna Shenghua ei ole esitanud andmeid, mis toetaksid tema väidet vajalike kohanduste kohta (näiteks seoses suuremate tarnekuludega), loetakse, et võrdlusriigi impordiväärtused vastavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a kriteeriumidele ja võimaldavad anda võrdlusriigi hinna, sealhulgas tarnekulude kohta põhjendatud hinnangu. Kuna imporditud sisendid konkureerivad võrdlusriigi siseturul hindade osas, pidas komisjon neid usaldusväärseks näitajaks. Kui impordi puhul ei võetaks arvesse kõiki tarnekulusid, ei kajastaks saadav hind moonutamata hinda võrdlusriigi turul. See oleks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a vastuolus, mistõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(85)

Eeltoodut arvestades nähtub kättesaadavatest tõenditest, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, mida näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(86)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(87)

Nagu on selgitatud põhjendustes 35 ja 36, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille pooled said nende asjaolude ja allikate kohta. Teises tootmistegureid käsitlevas teates teatas komisjon huvitatud isikutele oma kavatsusest kasutada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(88)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates märkis komisjon, et Maailmapanga andmetel on Hiinaga sarnase majanduse arengutasemega riigid Argentina, Brasiilia, Kasahstan, Malaisia ja Mehhiko, st kõik need riigid on Maailmapanga liigituse kohaselt rahvamajanduse kogutulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigid.

(89)

Huvitatud isikutelt ei saadud märkusi komisjoni poolt kindlaks tehtud riikide majandusarengu taseme sarnasuse kohta HRVga.

(90)

Ketong märgib, et sarnaselt HRV-le on Maailmapank ka Venemaa liigitanud suurema keskmise sissetulekuga riigiks, ja palus komisjonil kaaluda seda riiki võimaliku võrdlusriigina. Komisjon ei leidnud aga ühtegi Venemaa kaltsiumsilitsiiditootjat, kelle avalikult kättesaadav finantsteave oleks vaatlusaluse toote normaalväärtuse arvutamise seisukohast representatiivne, ega hinnanud seetõttu seda riiki täiendavalt.

(91)

Esimeses teates määratles komisjon Brasiilia ja Argentina riikidena, kus teadaolevalt toodetakse kaltsiumsilitsiidi. Lisaks määratles komisjon selles teates Kasahstani, Malaisia ja Mehhiko riikidena, kus toodetakse rauasulameid, mis on tootmisprotsessi ja tootmistegurite poolest kaltsiumsilitsiidi tootmisharule kõige sarnasem tootmisharu, ning osutas, et ta võib kasutada neid riike juhul, kui kaltsiumsilitsiidi tootvate riikide kohta ei saada asjakohaseid andmeid. Märkused saadi Ketongilt, Shenghualt ja kaebuse esitajalt.

(92)

Komisjon tegi Brasiilias kindlaks kaks kaltsiumsilitsiiditootjat ja Argentinas ühe kaltsiumsilitsiiditootja, kelle finantsteave on avalikult kättesaadav. Värsked finantsandmed (st 2019. aasta kohta) olid siiski kättesaadavad ainult Argentina tootja ja ühe Brasiilia tootja (Rima Industrial S.A.) puhul.

(93)

Kaebuse esitaja võttis teadmiseks, et üks võimalikest võrdlusriikidest on jätkuvalt Brasiilia, ja toetas selle riigi võimalikku valimist võrdlusriigiks, nagu ta oli ka algselt kaebuses välja pakkunud.

(94)

Nii Shenghua kui ka Ketong väitsid esimese teate kohta esitatud märkustes, et Brasiilia ei saa olla sobiv võrdlusriik, kuna mitme tooraine (nt elektroodipasta ja ränikivi/kvartsiidi) impordimahud on seal väikesed ega ole seega representatiivsed.

(95)

Mis puudutab elektroodipastat, siis selle import Brasiilias moodustas vähemalt 10 % Hiinas teatatud tarbimisest ja seega võib seda pidada representatiivseks. Kvartsiidi puhul leidis komisjon, et Brasiilias imporditud väike kogus ei ole representatiivne, ja kasutas selle asemel asjakohase võrdlusalusena liidu tootjate makstud keskmist ostuhinda.

(96)

Shenghua väitis, et elektri hind Brasiilias on liiga kõrge, ja palus komisjonil Brasiiliat võrdlusriigina mitte kasutada.

(97)

Komisjon märgib, et alusmääruse kohastes võrdlusriigi valikukriteeriumides ei ole mainitud, et kommunaalteenuste hinnad peavad jääma teatavasse vahemikku. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(98)

Ketong väitis oma märkustes esimese teate kohta, et Brasiilia elektriturg on moonutatud, kuna 1) Brasiilia valitsus on elektritootja Eletrobrási enamusaktsionär ja 2) Brasiilia valitsus reguleerib elektrihinda reguleeriva ameti Agência Nacional de Energia Elétrica (edaspidi „ANEEL“) kaudu. Seetõttu ei oleks Brasiilia sobiv võrdlusriik.

(99)

Komisjon märkis, et Ketong ei esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaksid, et riigi omanduses olev Eletrobrás moonutab Brasiilia elektriturgu ning eelkõige, et see asjaolu mõjutas kaltsiumsilitsiiditootjaid seoses elektrienergia eest makstud hinnaga uurimisperioodil. Näiteks kuigi 52 % Eletrobrási aktsiatest kuulub riigile, kaubeldakse ülejäänud aktsiatega avalikult. Seda küsimust käsitletakse täiendavalt põhjenduses 133 seoses huvitatud isikute täiendavate tõenditega ja põhjenduses 152.

(100)

Shenghua väitis, et Brasiilia turg on väga kaitstud ja et selles riigis rakendatakse suurt hulka potentsiaalselt kaubandust piiravaid meetmeid, mida komisjon kinnitas Brasiilia impordipiiranguid käsitlevas hinnangus (40).

(101)

Esimeses teates märkis komisjon, et ta ei ole tuvastanud Brasiilias kaubandusmoonutusi, mis mõjutaksid kaltsiumsilitsiidi tootmise peamisi sisendeid. Shenghua ei esitanud tõendeid selle kohta, et sellised moonutused esinevad kaltsiumsilitsiidi ja/või peamiste tootmistegurite osas. Väidet ei peetud põhjendatuks ja seetõttu lükati see tagasi.

(102)

Ketong väitis veel, et komisjoni poolt kindlaks tehtud Brasiilia tootjad tegutsevad mitmes eri valdkonnas ning seetõttu ei kajasta nende kulud, tulud ja kasum kaltsiumsilitsiiditootja kulusid, tulusid ja kasumit.

(103)

Komisjon tõdes esimeses teates, et Brasiilia tootjad tegutsevad peale kaltsiumsilitsiidi tootmise ja müügi ka muudes valdkondades ning et nende finantsaruandlus ei võimalda finantstulemusi toodete kaupa eristada. Komisjon selgitas, et see asjaolu iseenesest ei vähenda nende tootjate representatiivsust ja et tal on võimalik kasutada tootja tasandi finantstulemusi selleks, et määrata kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrdlusalused. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(104)

Shenghua väitis, et üheainsa äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ei ole normaalväärtuse arvutamiseks usaldusväärsed ega representatiivsed.

(105)

Komisjon märkis, et Shenghua ei põhjendanud, miks üheainsa tootja müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ei ole normaalväärtuse arvutamisel usaldusväärsed ega representatiivsed. Lisaks ei toonud Shenghua välja teisi Brasiilia tootjaid, kelle finantsteave oleks avalikult kergesti kättesaadav, mida saaks andmestikku lisada. Seepärast lükati väide tagasi.

(106)

Lisaks väitis Ketong, et Dun & Bradstreeti finantsandmed ei ole kasutamiseks sobivad, kuna need ei ole piisavalt üksikasjalikud, et anda dumpingumarginaali täpseks arvutamiseks vajalikku teavet.

(107)

Komisjon märkis, et Dun & Bradstreeti andmebaas Global Financials on vahend, mida ta kasutab võimalikes võrdlusriikides asuvate konkreetsete äriühingute finantsaruannete ja suhtarvude hankimiseks. Sellega seoses selgitas komisjon, et Dun & Bradstreeti andmebaasis kasutatavad mõisted „otsesed kulud“ ja „kaudsed kulud“ tähendavad vastavalt müüdud kaupade kulusid ja tegevuskulusid. Vastupidiselt Ketongi väidetule on komisjoni käsutuses seega piisavalt üksikasjalikud andmed, et leida asjakohast teavet normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a. Seepärast lükati väide tagasi.

(108)

Nii Shenghua kui ka Ketong väitsid, et Argentina ei ole sobiv võrdlusriik, kuna seal esinevad kaubandusmoonutused seoses poolkoksiga, mis on üks olulisemaid tootmistegureid, mida komisjon mainis juba esimeses teates.

(109)

Komisjon nõustus, et kaubandusmoonutused (käesoleval juhul ekspordiload ja -maks) võivad selgitada poolkoksi väikest impordimahtu Argentinas ja seega muuta impordihinna kasutamise võrdlushinnana sobimatuks.

(110)

Lisaks väitis Ketong, et kui komisjon peaks järeldama, et paljude sisendite turg on Hiinas moonutatud, peab ta käsitama ka Argentina turgu moonutatuna, kuna paljud Argentina peamised sisendid pärinevad Hiinast.

(111)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest vastupidiselt Ketongi väidetule imporditi suurem osa sisenditest, välja arvatud poolkoks, Argentinasse muudest riikidest kui Hiina. Esimeses teates märkis komisjon, et Argentinas imporditi väga vähe poolkoksi, mis ei olnud pärit Hiinast. Seetõttu leidis komisjon selles etapis, et poolkoksi impordi maht ei olnud Argentinas representatiivne. Poolkoksi arvele langeb umbes 10 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest.

(112)

Lisaks väitis kaebuse esitaja, et selles etapis ei saa Argentina vastata võrdlusriigiks valimise kriteeriumidele, võttes arvesse, et avalikult kättesaadava teabe kohaselt on selles riigis vaatlusaluse toote ainus tootja kahjumis.

(113)

Komisjon nõustus, et ainsat Argentina kaltsiumsilitsiiditootjat, kelle finantsandmed on avalikult kättesaadavad, ei saa kasutada kasumimarginaali võrdlusalusena, sest äriühing lõpetas 2019. aasta kahjumiga. Kui hilisemas etapis muutuvad kättesaadavaks 2020. aasta finantsandmed, võib komisjon uuesti kaaluda Argentina kasutamist võrdlusriigina.

(114)

Ketong palus komisjonil kasutada võrdlusriigina Venemaad, kuna Maailmapank on sarnaselt HRVle ka Venemaa liigitanud suurema keskmise sissetulekuga riigiks, seal toodetakse kaltsiumsilitsiidi ja seal on vähemalt üks tootja – Kljutševski rauasulamite tehas.

(115)

Komisjon analüüsis Ketongi taotlust kasutada sobiva võrdlusriigina Venemaad. Ta uuris kõige värskemaid finantsandmeid, mille Ketong esitas Venemaa Kljutševski rauasulamite tehase kohta, mis oma veebisaidi kohaselt väidetavalt toodab ka kaltsiumsilitsiidi. Need andmed käsitlesid uurimisperioodile eelnenud aastat. Kuna nende andmete kohaselt oli tootja kasum peaaegu null ning müügi-, üld- ja halduskulud väga väikesed, otsustas komisjon, et need andmed ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt vaatlusaluse toote normaalväärtuse arvutamise seisukohast representatiivsed.

(116)

Kuna komisjonil ei õnnestunud leida representatiivseid finantsandmeid teiste võimalike Venemaa kaltsiumsilitsiiditootjate kohta ja ka Ketong ei esitanud selliseid andmeid, järeldas komisjon selles etapis, et Venemaa ei ole sobiv võrdlusriik.

(117)

Shenghua ja Ketong väitsid, et põhjendustes 94, 96, 98, 100, 102, 104, 106, 108, 110 ja 112 nimetatud põhjustel ei ole Brasiilia ega Argentina asjakohased võrdlusriigid, ning soovitasid, et kuna kaltsiumsilitsiidi toodetakse maailmas vähe, peaks komisjon selle asemel kasutama rauasulamite tootjate ja/või ränimetalli tootjate andmeid, sest nende toodete puhul sarnaneb tootmise kulustruktuur kaltsiumsilitsiidi omale. Nad tegid ettepaneku kasutada Kasahstani, kuna see riik on üks suurimaid rauasulamite tootjaid ja seal tegutseb mitu tootjat, kelle müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid saab kasutada.

(118)

Komisjon märkis, et kaltsiumsilitsiidi tootvate riikide olemasolu tõttu ei saa alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud kriteeriumide kohaselt Kasahstani selles etapis pidada sobivaks võrdlusriigiks, kuna seal ei toodeta kaltsiumsilitsiidi ja asjakohased avalikud andmed ei ole kättesaadavad.

(119)

Lisaks väitis Ketong, et andmed Kasahstani ja Venemaa kohta GTA andmebaasis ei ole nii kvaliteetsed ja täielikud kui Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse (ITC) andmed, ning soovitas kasutada GTA asemel neid andmeid. Kuna komisjon ei kavatse kumbagi neist riikidest võrdlusriigina kasutada, ei uurinud ta seda väidet selles etapis põhjalikumalt.

(120)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Brasiiliat ja Rima Industrial S.A. finantsandmeid.

(121)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Brasiilia sobivust võrdlusriigina ja Rima Industrial S.A. sobivust võrdlusriigi tootjana. Märkused saadi Ketongilt, Shenghualt ja kaebuse esitajalt.

(122)

Kaebuse esitaja toetas Brasiilia valimist võrdlusriigiks, pidades Kasahstani, Argentinat ja Venemaad võrdlusriikidena sobimatuteks. Kaebuse esitaja esitas oma märkustes Brasiilia kahe teadaoleva kaltsiumsilitsiiditootja kõige uuemad kättesaadavad finantsandmed, mis on avaldatud Minas Geraisi ametlikus väljaandes (41) (42). Lisaks väitis kaebuse esitaja, et kuigi Kljutševski rauasulamite tehase veebisaidi kohaselt toodab see Venemaa tootja kaltsiumsilitsiidi, ei ole tehases kaltsiumsilitsiidi toodetud viimase kuue aasta, sh uurimisperioodi jooksul, ning seal ei ole kavas lähitulevikus kaltsiumsilitsiidi toota.

(123)

Shenghua kordas oma väidet, et Brasiilia elektrihinnad on liiga kõrged ja seetõttu ei tuleks Brasiiliat pidada sobivaks võrdlusriigiks. Komisjoni väide, et alusmääruse kohastes võrdlusriigi valikukriteeriumides ei ole mainitud, et võrdlusriigiks valimiseks peavad riigi kommunaalteenuste hinnad jääma teatavasse vahemikku, nagu on märgitud põhjenduses 97, ei ole Shenghua sõnul kooskõlas alusmäärusega ega WTO dumpinguvastase lepinguga, mille kohaselt isegi juhul, kui komisjon otsustab mitte kasutada päritoluriigi äriühingute müügihindu või kulusid, peaks ta normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutama mõistlikke asendusandmeid.

(124)

Nagu on märgitud põhjenduses 86, kasutab komisjon võrdlusriigi valimisel asjakohaseid kriteeriume vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a. Brasiilia vastab kõigile neile kriteeriumidele. Asjaolu, et elektrihinnad on Brasiilias kõrgemad kui teistes riikides, ei muuda Brasiiliat võrdlusriigina sobimatuks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(125)

Ketongi väitel keeldus komisjon Venemaad võrdlusriigina kasutamast ainuüksi põhjusel, et Kljutševski rauasulamite tehase 2019. aasta kasumimarginaal ning müügi-, üld- ja halduskulud ei olnud representatiivsed (st need olid liiga madalad). Lisaks väitis Ketong, et kasumimarginaal ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a kohaselt võrdlusriigi valiku kriteerium ning et andmed peavad olema üksnes hõlpsasti kättesaadavad. Ketong leiab, et sellest õigusnormist ei tulene ühtegi täiendavat „representatiivsuse kriteeriumi“ ja seega ei kujuta kasum endast ühte kriteeriumi võrdlusriigi sobivuse hindamiseks. Peale selle väitis Ketong, et isegi kui kasumimarginaal oleks kriteerium, on ebaselge, miks Rima Industrial S.A. kasumimarginaal, mis on ainult 3 %, on parem kui Kljutševski rauasulamite tehase madal, kuid siiski positiivne kasumimarginaal.

(126)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt peab arvutatud normaalväärtus hõlmama moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Komisjon leiab, et kasumimarginaal, mis on peaaegu null, ei ole „põhjendatud“ alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimase lõigu tähenduses.

(127)

Lisaks väitis Ketong, et Venemaa andmed on mitmel põhjusel kvaliteetsemad kui Brasiilia andmed. Esiteks on Rima Industriali tegevus mitmekesisem kui Kljutševski rauasulamite tehasel, mis keskendub rauasulamitele. Teiseks väitis Ketong, et komisjon ei põhjendanud oma väidet, et Dun & Bradstreeti andmebaasis esitatud Rima Industriali otsesed kulud vastavad müüdud kaupade kuludele ja et kaudsed kulud tähendavad tegevuskulusid. Seevastu Kljutševski rauasulamite tehase andmed võimaldavad hinnata, milliseid kulukategooriaid need hõlmavad. Kolmandaks on Kljutševski rauasulamite tehase müügi-, üld- ja halduskulud üksikasjalikumad.

(128)

Nagu on selgitatud põhjenduses 122, muutusid kättesaadavaks komisjoni poolt kindlaks tehtud kahe Brasiilia tootja uuemad finantsandmed. Nende andmete kohaselt lõpetas Rima Industrial S.A. 2020. aasta kahjumiga. Seevastu Bozel Brasil S.A. teenis 2020. aastal kasumit. Nagu esimeses teates eeldati, kasutas komisjon 2020. aasta andmeid, kuna need muutusid kättesaadavaks. Võttes esiteks arvesse, et kahjumiga tegutsev äriühing ei ole omamaisel turul valitseva olukorra mõttes representatiivne, ja teiseks, et Bozel Brasil S.A. toodab peaaegu eranditult kaltsiumsilitsiidi, kasutas komisjon Bozel Brasili andmeid. Seepärast lükati need väited tagasi.

(129)

Lisaks kordas Ketong oma väidet, et kvartsiidi import Brasiilias ei pruugi olla representatiivne, samas kui ITC statistika Venemaa kvartsiidiimpordi kohta on usaldusväärne võrdlusalus tööstuslikult kasutatava kvartsiidi hinna kindlaksmääramiseks.

(130)

Nagu on selgitatud põhjendustes 90 ja 115, ei pidanud komisjon Venemaad sobivaks võrdlusriigiks. Mis puudutab kvartsiidi hinna võrdlusalust, siis Brasiilia representatiivsete impordimahtude puudumise tõttu otsustas komisjon kasutada kvartsiidi hinda liidu turul, nagu on selgitatud põhjenduses 95. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(131)

Lisaks väitis Ketong, et kui komisjon valib võrdlusriigiks Brasiilia, peab ta valima Brasiilia puhul kõige täpsemad ja moonutamata elektrikulud. Täpsemalt märkis Ketong, et Brasiilias müüakse elektrienergiat kahes erinevas lepingukeskkonnas: reguleeritud turul ja vabaturul. Ketong väitis, et kuna tööstustarbijatest ostjad ostavad elektrienergiat peamiselt vabaturult, oleks tööstustarbijate makstava tüüpilise hinna õige allikas vabaturg, mitte reguleeritud turg. Eelkõige kehtib see suurte tööstuslike elektritarbijate, sealhulgas kaltsiumsilitsiiditootjate kohta. Ketongi arvates on mõistlik eeldada, et kaltsiumsilitsiiditootja, kelle elektritarbimine on märksa suurem kui 3 MW (ühe ahju elektrivõimsus on üle 20 MW), ostab elektrienergiat vabaturul otse elektritootjalt soodushinnaga. Peale selle väitis Ketong, et äriühingu EDP Brasil elektrihinnad, millele komisjon osutas teises teates, kajastavad elektritariifi reguleeritud turul ega kujuta endast tüüpilisi hindu, millega suured tööstustarbijad nagu kaltsiumsilitsiiditootjad elektrienergiat ostavad. Ketong väitis ka, et EDP Brasili elektritariif on reguleeriva ameti (ANEEL) reguleeritud piirhind, mitte tegelik hind, millega elektrienergiat müüakse. Ketong esitas selle väite toetuseks pressiteate, milles teatati, et ANEEL on kinnitanud 2020. aasta detsembriks kavandatud enampakkumise hinnalae. Lisaks väitis Ketong, et EDP Brasili tegevusandmete kohaselt on EDP Brasili klientide poolt nii reguleeritud turul kui ka vabaturul makstav tegelik hind sellest tariifist madalam, ning seetõttu peaks komisjon kasutama neid andmeid.

(132)

Komisjon märkis, et vabaturul lepitakse elektrihindades kokku kahepoolselt ja neid ei avalikustata (43). Kui tarbijad ostavad elektrienergiat vabaturul, peavad nad sõlmima kaks lepingut: ühe lepingu elektritootjaga, kes vastutab elektrienergia tootmise eest, ja teise lepingu turustajaga taristu (ülekandeliinide) kasutamiseks (44). Üldjuhul sisaldab elektritariif tootmis-, ülekande- ja jaotuskulusid, sektoripõhiseid tasusid ja makse. Ketongi osutatud elektrihinnad, mis on esitatud EDP Brasili aastaaruandes, sisaldavad ainult energia (hüdroelektrienergia ja soojus) tootmise hinda, mis ei ole tarbija makstav lõplik hind ja mida ei saa seega võrdlusalusena kasutada.

(133)

Lisaks märkis komisjon, et Ketong ei esitanud muid tõendeid peale enda oletuse, et kaltsiumsilitsiiditootjad ostavad elektrienergiat vabaturult, mitte reguleeritud turult. Pealegi puuduvad tõendid selle kohta, et hinnad, mida komisjon kasutas eraettevõtte EDP Brasili veebisaidi alusel, on tegelikult maksimumhinnad, nagu Ketong osutas, mitte tarbijate makstavad tariifid. Ketongi poolt selle kohta esitatud tõendid seda väidet ei toeta. Kõnealuses pressiteates teatati üksnes, et ANEEL on hinnalage tõstnud. Komisjon märkis, et tegelikult oli keskmine tariif, mida kasutati tööstustarbijate ostetava elektri puhul uurimisperioodil, 391 R$/MWh, samas kui Ketongi esitatud EDP aastaaruande kohaselt oli elektritariif tööstustarbijatele 2020. aasta viimases kvartalis 508 R$/MWh ehk märksa kõrgem kui tariif, mida komisjon kasutas võrdlusaluse arvutamiseks. Kuna toimikus puuduvad asjakohased alternatiivsed andmed, otsustas komisjon esialgu kasutada EDP Brasili avaldatud tariife. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(134)

Ketong väitis, et kui komisjon otsustab kasutada Dun & Bradstreeti andmebaasist pärinevaid Rima Industriali finantsandmeid ning arvestades, et need andmed on esitatud ebatäpsel ja üldisel kujul, mis ei võimalda kindlaks teha „kaudsetes kuludes“ sisalduvaid kulusid, siis ei ole ekspordihinna kohandamine müügikuludega põhjendatud, sest arvutatud normaalväärtus sisaldab samu kulusid.

(135)

Nagu on märgitud põhjenduses 128, kasutab komisjon Bozel Brasil S.A. finantsaruandeid, mistõttu see väide ei ole enam asjakohane.

(136)

Shenghua kordas oma väidet, et sobiva võrdlusriigina tuleks kasutada Kasahstani. Komisjon peaks kaaluma riike, kus toodetakse rauasulameid, sest kaltsiumsilitsiidi toodetakse ainult Argentinas ja Brasiilias ning komisjon jättis Argentina kõrvale, ent Brasiiliat ei pea Shenghua sealsete kõrgete elektrihindade tõttu sobivaks, nagu on mainitud põhjenduses 123.

(137)

Kuna Brasiilias on tootjaid, kelle finantsteave on avalikult kättesaadav, ei ole tarvidust kaaluda riike, kus toodetakse rauasulameid, nagu Kasahstan. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(138)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on uurimise esialgses etapis sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(139)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastab Brasiilia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu seda saab pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(140)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad vaatlusaluse toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja osutama hõlpsasti kättesaadavale teabele kõigi kõnealuses teates nimetatud tootmistegurite moonutamata väärtuste kohta.

(141)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasis sisalduvaid andmeid. Lisaks teatas komisjon, et ta kasutab moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) statistikat ja hõlpsasti kättesaadavaid allikaid tööjõukulude kohta Brasiilias ning moonutamata elektrikulude kindlakstegemiseks hõlpsasti kättesaadavaid allikaid tööstuslike jaotustasude kohta, mille on avaldanud elektritarnija, nagu on täpsemalt selgitatud allpool põhjendustes 151 ja 152.

(142)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kaugristkontrollide käigus kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Kaltsiumsilitsiidi tootmistegurid

(143)

Komisjon lisas tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Selle summa kindlaksmääramise metoodikat selgitatakse nõuetekohaselt põhjenduses 154.

(144)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda, mis on esitatud GTAs ning millele lisati imporditollimaksud ja transpordikulud. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (48) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 85, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Pärast Hiinast ja mitteturumajanduslikest riikidest Brasiiliasse suunatud impordi väljajätmist leidis komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit peamiste toorainete import oli endiselt representatiivne (moodustas enam kui 98 % Brasiiliasse suunatud impordi kogumahust). GTAs on esitatud Brasiilia impordiväärtused FOB-tasandil. Brasiilia CIF-impordihinna saamiseks lisati FOB-väärtustele 3,1 %, mis on koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate teatatud kaltsiumsilitsiidi keskmiste CIF- ja FOB-ekspordihindade vahe uurimisperioodil.

(145)

Brasiilia impordiandmete ja kivisöe asjakohase moonutamata rahvusvahelise hinna puudumisel leidis komisjon, et sobiv võrdlusalus on bituminoosse kivisöe kaalutud keskmine impordihind.

(146)

Kuna Brasiilias imporditud kvartsiidi kogus oli väike, mistõttu seda ei peetud representatiivseks, ning kuna puudus ka kvartsiidi rahvusvaheline moonutamata hind, leidis komisjon, et sobiv võrdlusalus on liidu tootjate makstud keskmine ostuhind.

(147)

Üks eksportiv tootja teatas tootmistegurina ka kvartsliivast. Selle tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud tühise osa tootmise kogukuludest uurimisperioodil. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla. Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukuludes ja kohaldas kindlakstehtud moonutamata hindade kasutamisel seda protsendimäära ümberarvutatud toorainekulude suhtes.

(148)

Kõrvalsaadused – räbu ja sadestunud ränidioksiidi-kaltsiumipulber (jääde, mis on liigitatud kaltsiumsilitsiidiga sama HS-koodi alla) – moodustasid kumbki alla 1 % tootmise kogukuludest. Kuna uurimisperioodil räbu Brasiilias ei imporditud, määras komisjon selle kõrvalsaaduse võrdlushinna kindlaks HRV omamaise müügiväärtuse ja materjali kogumaksumuse suhte alusel ning kohaldas seda suhet materjali arvutatud moonutamata kogumaksumuse suhtes. Seejärel jagati saadud tulemus tegeliku müüdud kogusega, et saada moonutamata ühikuhind, mis on esitatud põhjenduse 142 tabelis 1. Teise kõrvalsaaduse (kaltsiumsilitsiidi jäätmed) puhul kohandas komisjon võrdlushinda, kohaldades võrdlusriigist pärit kaltsiumsilitsiidi võrdlushinna suhtes kõrvalsaaduse müügihinna ja HRVs kaltsiumsilitsiidi omamaise müügihinna suhet. Saadud kohandatud võrdlusalus on esitatud tabelis 1.

(149)

Et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks toorainete moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi asjakohast imporditollimaksu.

(150)

Komisjon arvutas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainetarnetega seoses kantud transpordikulud protsendina nende toorainete tegelikust maksumusest ja kohaldas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata maksumuse suhtes, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulud. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võib eksportiva tootja toorainekulude ja esitatud transpordikulude suhet põhjendatult kasutada näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse toorainete tarnimise moonutamata transpordikulusid.

(151)

Tööjõud on oluline tootmistegur, mis moodustab 5–10 % tootmise kogukuludest. Komisjon kasutas Brasiilia palkade kindlaksmääramiseks ILO statistikat. ILO statistika (49) annab teavet töötleva tööstuse töötajate igakuise töötasu kohta ja keskmiste iganädalaste töötundide kohta Brasiilias 2020. aastal. Komisjon arvutas Brasiilias asuva tööandja tööjõukulud, kasutades Brasiilia tööjõukulude kohta avalikult kättesaadavaid allikaid (50).

(152)

Komisjon kasutas kõige uuemat hõlpsasti leitavat elektrihinda (2021. aasta augusti seisuga), mida kohaldas EDP Brasil (51). Seda hinda kohandati inflatsiooniga, et saada 2020. aastal kohaldatud hind. Kättesaadav teave võimaldab kindlaks teha elektrihinna ja jaotusvõrgu kasutamise hinna (modalidade tarifaria azul), mida maksavad tööstustarbijad. See teave sisaldab isegi üksikasju hindade kohta, mida maksavad tööstustarbijad, kes valisid diferentseeritud määrad, mille aluseks on elektrienergia tarbimise kellaaeg (modalidade tarifaria verde). Tuleb märkida, et Brasiilias kohustab reguleeriv amet (ANEEL) (52) elektritarnijaid aeg-ajalt tõstma oma tariife teatava protsendi võrra, et reguleerida elektrienergia tarbimist riigis. ANEEL kasutab märgistussüsteemi (53) (roheline, kollane, punane 1, punane 2), mis näitab, kas elektrihind peaks jääma tarnija kavandatud tasemele (roheline) või tuleks seda tõsta 0,01343 BRL/kWh (kollane), 0,04169 BRL/kWh (punane 1) või 0,06243 BRL/kWh (punane 2) võrra (2020. aasta andmed). ANEEL avaldab märgistused igakuiselt ja uurimisperioodi kohta olid need äriühingu EDP Brasil veebisaidil hõlpsasti leitavad (54). Uurimisperioodil oli märgistussüsteem enamasti roheline. Ainult 2020. aasta jaanuaris esines üks kollane märge ja 2020. aasta detsembris üks 2. astme punase märge, mis tähendas, et elektritariife tuli tõsta. Üldiselt oli tõstmisel tariifile marginaalne mõju.

(153)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(154)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkulusid ja kulumit väljendati protsendina eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(155)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa, tugines komisjon Bozel Brasil S.A. finantsandmetele 2020. aasta kohta, mis saadi Minas Geraisi ametlikust väljaandest (55).

(156)

Eespool esitatud moonutamata hindade ja võrdlusaluste põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(157)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud, tuginedes iga äriühingu ostetud tootmisteguritele. Seejärel kohaldas ta moonutamata ühikukulusid iga koostööd tegeva eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Taotluse esitaja esitatud kasutusmäärasid kontrolliti. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mis on esitatud tabelis 1. Komisjon vähendas tootmiskulusid kõrvalsaaduste moonutamata kulude võrra.

(158)

Seejärel lisas komisjon tootmiskuludele tootmise üldkulud ja kulumi, mis määrati kindlaks põhjenduses 154 kirjeldatud viisil, et selgitada välja tootmise moonutamata kogukulud.

(159)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlaks tehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon Bozel Brasil S.A. müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Moonutamata tootmiskulude suhtes kohaldatud müügi-, üld- ja halduskulud väljendati protsendina müüdud kaupade kuludest ja moodustasid 11,98 %. Tootmise moonutamata kogukulude suhtes kohaldatud kasum väljendatuna protsendina müüdud kaupade kuludest moodustas 18,96 %.

(160)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(161)

Eksportivate tootjate eksport liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või väljaspool liitu asuva sidusettevõtja kaudu.

(162)

Alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt oli ekspordihind liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(163)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(164)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimiskulude, krediidikulude, kauplejate hinnalisandite ja pangatasude suhtes.

(165)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(166)

Selle põhjal on ajutised kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised:

(167)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist uurimisperioodil, mis määrati kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(168)

Käesoleval juhul moodustas koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport ligikaudu 57,5 % koguimpordist uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon kehtestada dumpingu jääkmarginaali tasemel, mis vastab tüüpilise tooteliigi puhul koostööd tegevate eksportiva tootjate puhul kindlaks määratud kõrgeimale individuaalsele dumpingumarginaalile.

(169)

Ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(170)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kaks tootjat. Need tootjad moodustavad seega „liidu tootmisharu“ alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(171)

Kuna kahju hindamiseks vajalikud andmed saadi peamiselt ainult kahelt liidu tootjalt, on kahju analüüsiga seotud andmed konfidentsiaalsusnõuete tõttu esitatud vahemikena. Indeksid põhinevad siiski tegelikel andmetel, mitte vahemikel.

(172)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang moodustas uurimisperioodil ligikaudu 1 313–1 590 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu kättesaadava teabe põhjal liidu tootmisharu kohta ja eelkõige koostööd tegevate liidu tootjate vastuste põhjal dumpinguvastases menetluses neile saadetud küsimustikele. Nagu on märgitud põhjenduses 15, moodustas kahe koostööd tegeva liidu tootja toodang 100 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(173)

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu kandis kahju, ning selgitada välja tarbimine ja mitmesugused liidu tootmisharu olukorda kajastavad majandusnäitajad, uuris komisjon liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote kasutamist tarneahela järgmistes etappides integreeritud liidu tootjate kontekstis.

(174)

Liidu tootmisharust võimalikult täieliku ülevaate saamiseks kogus komisjon andmeid kogu kaltsiumsilitsiidiga seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks tarbimiseks või vabaturu jaoks. Kahju analüüsimisel on oluline tootmisharusisest turgu ja vabaturgu eristada, sest tootmisharusiseseks tarbimiseks ette nähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga. Vabale turule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt vaatlusaluse toote impordiga.

(175)

Komisjon tegi kindlaks, et 7,6 % liidu kogutarbimisest oli uurimisperioodil seotud tootmisharusisese tarbimisega, nagu on näidatud allpool tabelis 2. Tootmisharusisese tarbimise osa kogutarbimisest oli vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne, suurenedes vaid 3 %. Asjaomane tootja kasutas kaltsiumsilitsiidi tootmisahela järgmises etapis rauasulamite tootmiseks ja seetõttu ei toimunud tegelikku müüki, mille kohta oleks esitatud arveid.

(176)

Komisjon uuris vabaturu andmete alusel teatavaid liidu tootmisharuga seotud majandusnäitajaid. Need näitajad on müügimaht ja müügihinnad liidu turul, turuosa, kasv, ekspordimaht ja -hinnad, kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavoog.

(177)

Teiste majandusnäitajate uurimisel oli aga mõttekas tugineda üksnes kogu tegevusele, sealhulgas liidu tootmisharusisesele tarbimisele. Need näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, laovarud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime. Need näitajad sõltuvad kogu tegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud sisekasutuseks või seda müüakse vabaturul.

(178)

Liidu tarbimise kindlakstegemiseks liitis komisjon liidu tootjate müügile liidu turul kaltsiumsilitsiidi impordi. Liidu müügi andmed saadi liidu tootjate vastustest dumpinguvastases menetluses neile saadetud küsimustikule. Impordiandmed saadi liikmesriikide tolliasutustelt, nagu on kirjeldatud punktis 4.4.1.

(179)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(180)

Liidu kogutarbimine ja vabaturu tarbimine vähenesid vaatlusalusel perioodil stabiilselt, jõudes uurimisperioodil umbes pooleni algsest tasemest. Tarbimise vähenemine oli tingitud impordi vähenemisest umbes 25 % võrra ja liidu omamaise müügi vähenemisest ligikaudu 75 % võrra vaatlusalusel perioodil, nagu on osutatud vastavalt tabelites 6 ja 12. Üks tarbimise olulise vähenemise peamisi põhjuseid oli toorterase tootmise vähenemine, sest kaltsiumsilitsiid on terasetootmise protsessi üks sisendeid ja terasetootmine on kaltsiumsilitsiidi jaoks ülekaalukalt suurim turg. Nimelt ostis terasetööstus kaltsiumsilitsiidi varasemast mõnevõrra vähem, sest otsustas kasutada ära oma kaltsiumsilitsiidivarud.

(181)

Kaebuse esitaja kasutas Eurostati impordistatistikat CN-koodide 7202 99 80 ja 2850 00 60 kohta ning kohandas seda impordihinna alusel, et jätta välja tooted, mis ei ole vaatlusalune toode. Eurofer kritiseeris uurimise algatamisel esitatud märkustes selles etapis kasutatud impordiandmete kvaliteeti (nii mahu kui ka hindade osas). See oli aga kõige usaldusväärsem selles etapis kättesaadav tõendusmaterjal. Käesoleva uurimise käigus oli siiski võimalik saada täpsemaid imporditud toodet kirjeldavaid impordiandmeid liikmesriikide tolliasutustele esitatud impordideklaratsioonide alusel. Komisjon küsis üksikasjalikku teavet CN-koodide 7202 99 80 ja 2850 00 60 alla kuuluva impordi kohta Prantsusmaalt, Itaalialt, Sloveenialt ja Hispaanialt, mis on kaebuses mainitud neli suurima impordimahuga liikmesriiki. Seejärel tegi komisjon nendest liikmesriikidest kolme (Prantsusmaa, Sloveenia ja Hispaania) puhul kindlaks kaltsiumsilitsiidi impordimahud ja -hinnad, tuginedes kõnealustelt liikmesriikidelt saadud teabes sisalduva tootekirjelduse analüüsile. Itaalia puhul, mis on impordimahu poolest neljas liikmesriik, ei olnud esitatud andmed nõutavas vormingus ja seepärast pidi komisjon tuginema esialgses etapis kaebuses esitatud andmetele. Kaebuses toodi välja nende nelja liikmesriigi osakaal vaatlusaluse perioodi igal aastal. Komisjon kasutas neid protsendimäärasid impordimahu arvutamiseks.

(182)

Impordi turuosa määrati kindlaks HRVst pärit impordi põhjal, võrrelduna vabaturu tarbimise mahuga, nagu on osutatud tabelis 2.

(183)

HRVst pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(184)

Kui 2018. aastal kasvas Hiinast pärit import 2017. aastaga võrreldes 6 %, siis 2018. aastast kuni uurimisperioodini vähenes see import stabiilselt 27 % võrra. Samal ajal suurenes aga selle impordi turuosa aastatel 2017–2020 57 % võrra. Seega, kuigi Hiinast pärit import kahanes, oli see kahanemine märksa väiksem kui ELi tarbimise vähenemine.

(185)

Komisjon tegi HRVst pärit impordi kaalutud keskmised hinnad kindlaks liikmesriikide tolliandmete põhjal, mis käsitlevad HRVst pärit kaltsiumsilitsiidi importi, nagu kirjeldati põhjenduses 181. Tegemist oli CIF-hindadega.

(186)

HRVst pärit impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(187)

HRVst pärit impordi hinnad tõusid 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 6 % ja kasvasid 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes veelgi, kuid langesid seejärel 2019. aastast kuni uurimisperioodini lausa 15,5 %, jõudes 2017. aasta hinnatasemest 5 % võrra madalamale tasemele. HRVst pärit impordi hinnad olid liidu müügihindadest madalamad, nagu on osutatud tabelis 8, kusjuures uurimisperioodil moodustas vahe 15–30 %.

(188)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(189)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil tehtud tehingute puhul, mida vajaduse korral nõuetekohaselt kohandati allahindluste ja komisjonitasude arvessevõtmiseks. Selles tooteliigipõhises analüüsis võeti arvesse, kas toodet müüdi lahtiselt või täidisega traadi kujul, millele oli tähelepanu juhtinud Eurofer oma märkustes uurimise algatamise kohta (vt põhjendus 9). Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Tuvastatud kaalutud keskmine hindade allalöömine oli 10,6 %. Arvestades, et vaatlusalune toode on kaup, peeti seda kõrgeks hinna allalöömise marginaaliks. Leiti, et kõik koostööd tegevate eksportivate tootjate tooteliigid lõid hindu alla. Kõnealune import moodustas ligikaudu 57 % koguimpordist.

(190)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda mõjutanud majandusnäitajaid.

(191)

Kahju kindlaksmääramisel põhinesid kõik näitajad kahel koostööd tegeval liidu tootjal, kes esindasid kogu liidu tootmisharu, nagu on märgitud põhjenduses 15.

(192)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(193)

Liidu tootmisharu toodang vähenes aastatel 2017–2020 järsult – 91 % võrra, samal ajal kui tootmisvõimsus kasvas 3 %, mille tulemusena vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 91 % võrra.

(194)

Liidu tootmisharu toodab kaltsiumsilitsiidi ahjudes, mida saab kasutada ka muude rauasulamite tootmiseks. Nende asjaolude tõttu ei olnud kaltsiumsilitsiidi tootmine liidus vaatlusalusel perioodil pidev, sest liidu tootjad saavad kasumi optimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks toota samades ahjudes kõige kasulikumat toodet.

(195)

Tootmise katkestuste põhjustena nimetati ka tootmisseadmetega seotud tehnilisi probleeme ja hädavajalikke hooldustöid. Selleks et varustada oma põhikliente perioodidel, mil tootmist ei toimunud, tarnis liidu tootmisharu kaupa oma laovarudest ja tegi aeg-ajalt ka oste.

(196)

Toodang oli 2019. aastal väike. Eriti väike oli toodang uurimisperioodil, mil tootjad pidi toime tulema hinnalangusega, mis tulenes peamiselt HRVst pärit madala hinnaga kaltsiumsilitsiidist, mida imporditi märkimisväärses mahus, ehkki terasetootmise vähenemise ja COVID-19 pandeemia tõttu oli nõudlus liidus kahanenud.

(197)

Lisaks olid energiahinnad, mis moodustavad olulise osa tootmiskuludest, kõrged. Kuna Ferropemil olid 2018. ja 2019. aastal kogunenud kaltsiumsilitsiidi varud, otsustas ta 2020. aastal tootmist märkimisväärselt vähendada.

(198)

Ferropem viib praegu ellu oma tegevuse põhjaliku ümberkorraldamise kava. Mis puudutab kaltsiumsilitsiidi, siis FerroGlobe (Ferropemi emaettevõtja) on märkinud, et vaatlusaluse toote tootmist liidus on kavas jätkata ning sellega seoses on käimas kaks projekti.

(199)

Teine liidu tootja (OFZ) märkis, et tal on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida saab kasutada liidu toodangu suurendamiseks, tingimusel et turul valitsevad ausad konkurentsitingimused.

(200)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus põhineb vaatlusalusel perioodil kaltsiumsilitsiidi tootmiseks kasutatud ahjude tootmisvõimsusel. Nagu osutasid ka Eurofer ja Saksamaa terasetootjate liit oma märkustes uurimise algatamise kohta, tuleks siiski selgitada, et neid ahjusid kasutati ka muude toodete tootmiseks ning seetõttu olid tabelis 5 esitatud tootmisvõimsuse rakendusastmed (mille puhul on võetud arvesse ainult kaltsiumsilitsiidi) kogu vaatlusaluse perioodi jooksul madalad. Sellest hoolimata oli võimalik liidu tootmisvõimsust lühikese ajaga oluliselt suurendada, tootes kaltsiumsilitsiidi muudes ahjudes, mida kasutati vaatlusalusel perioodil muude rauasulamite tootmiseks. Tootmisvõimsuse väike kasv vaatlusalusel perioodil tulenes tõhususe paranemisest.

(201)

Seetõttu jõuti uurimise käigus järeldusele, et tabelis 5 esitatud liidu tootmisharu tootmisvõimsus kajastab vaatlusalusel perioodil valitsenud tingimusi, kuid seda on võimalik lühikese ajaga oluliselt suurendada.

(202)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(203)

Ülal olevas tabelis on esitatud liidu tootjate omatoodangu müügimaht. Liidu vabaturul toimunud müügi maht vähenes 2017. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahelisel ajal 75 %. Müügimahu vähenemine tulenes toodangu olulisest kahanemisest, millele on osutatud tabelis 5.

(204)

Liidu tootmisharu kaotas 2017. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu poole oma turuosast. Turuosa ei vähenenud sama palju kui müügimaht, ent selle vähenemise põhjuseks oli jätkuv märkimisväärses mahus import, eriti HRVst.

(205)

Kahaneva tarbimise tingimustes kaotas liidu tootmisharu lisaks märkimisväärsele müügimahule liidu turul ka turuosa. Seega on liidu tootmisharu positsioon liidu turul selgelt kahanenud nii absoluut- kui ka suhtarvudes.

(206)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(207)

Töötajate arv varieerus vaatlusalusel perioodil, kuna osa töötajaid paigutati tootmise kõikumise perioodidel ümber muude toodete tootmisse. Kaltsiumsilitsiidi tootmises osalevate täistööajale taandatud töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil 73 %.

(208)

Tootlikkus kasvas 2017. ja 2018. aasta võrdluses 11 %, vähenes seejärel 2018. ja 2019. aasta võrdluses 21 % ning kahanes 2019. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt – 63 %. Tabelis 7 esitatud tööhõivekõikumised olid suuresti kooskõlas muutustega toodangus, mis vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt.

(209)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid oluliselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(210)

Käesolev uurimine on esimene vaatlusaluse tootega seotud dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(211)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus (eurodes tonni kohta)

(212)

Keskmised ühiku müügihinnad liidu vabaturul sõltumatutele klientidele müümisel tõusid 2017. ja 2018. aasta võrdluses 14 %, jäid 2019. aastal samale tasemele ning langesid uurimisperioodil 8 %. Uurimisperioodil olid hinnad 5 % kõrgemad kui 2017. aastal. 2018. ja 2019. aastal kasvasid müügihinnad kooskõlas kulude suurenemisega. Müügimahud vähenesid oluliselt, kuid müügihinnad jäid liidu turul 2019. aastal samaks ja langesid seejärel 2020. aastal märkimisväärselt. Liidu tootjate hindu mõjutas negatiivselt jätkuv Hiinast pärit madala hinnaga import, mille maht oli märkimisväärne ja mis surus hinnad liidu turul alla.

(213)

Aastatel 2017–2020 kasvasid ühiku tootmiskulud üle 50 %. See kulude kasv oli suures osas tingitud toodangu olulisest vähenemisest kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, mis toimus põhjendustes 193–197 esitatud põhjustel. 2019. ja 2020. aasta madala toodangutaseme tõttu tuli püsikulud (nt kulum) katta väiksemate tootmismahtude arvelt, mistõttu ühiku tootmiskulud kasvasid. Lisaks suurenesid teatavad tootmiskulud, näiteks energiakulud.

(214)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes täistööaja ekvivalendi kohta)

(215)

Tööjõukulud töötaja kohta suurenesid 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 22 % ning vähenesid seejärel 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 27 %. See kõikumine tuleneb kahe liidu tootja tootmismahtude ja tööjõumäärade märkimisväärsetest erinevustest.

(216)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(217)

Lõppvarud kasvasid aastatel 2017–2019 stabiilselt, ent seejärel vähenesid alates 2019. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni oluliselt. Liidu tootjad ei tootnud vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt, vaid tegid tootmisotsuseid sõltuvalt kaltsiumsilitsiidi ja muude rauasulamite turuolukorrast ning kaltsiumsilitsiidi laovarudest. Laovarud on tootmisperioodide järel üldiselt suuremad ja seejärel vähenevad perioodidel, mil tootjad otsustavad varudest müüa.

(218)

Lõppvarud protsendina toodangust suurenesid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul eelkõige tulenevalt tootmise olulisest vähenemisest, nagu on osutatud tabelis 4.

(219)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(220)

Komisjon tegi kindlaks liidu tootjate omatoodangu müügi kasumlikkuse, arvutades sõltumatutele klientidele liidus samasuguse toote müügist saadud maksueelse puhaskasumi protsendina kõnealuse müügi käibest. 2018. aastal säilitati kasumlikkus 2017. aasta tasemega sarnasel tasemel, sest kulude suurenedes tõsteti müügihindu, mistõttu liidu tootmisharu saavutas kasumi vahemikus 9,7 %–12,5 % käibest. Väiksemate müügimahtude, samale tasemele jäänud turuhindade ja kulude edasise suurenemise tõttu langes aga kasum 2019. aastal 0,9–2,7 % tasemele. Kuna 2020. aastal vähenesid tootmis- ja müügimahud veelgi, siis turuhinnad langesid ja kulud suurenesid taas, mis tõi kaasa väga suured kahjumid. Eurofer kasutas kaebuses esitatud kasumimarginaalide vaidlustamiseks FerroGlobe’i aastaaruandeid. Eespool esitatud kasumimarginaalid on aga seotud tootvate üksuste (Ferropem ja OFZ) müügiga ja üksnes kaltsiumsilitsiidiga, samas kui osutatud aruanded kajastavad FerroGlobe’i kõigi toodete kasumlikkust.

(221)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog oli 2017. aastal ja uurimisperioodil olulises osas positiivne ning 2018. ja 2019. aastal olulises osas negatiivne. See suundumus oli üldiselt kooskõlas lõppvarude taseme muutustega. Kui lõppvarud uurimisperioodil vähenesid, oli rahavoog positiivne, sest müük toimus laovarudest, samas kui 2018. ja 2019. aastal, mil lõppvarud suurenesid, vähenes müügist tulenev rahavoog.

(222)

Keskmised investeeringud olid vaatlusalusel perioodil väikesed, alla 600 000 euro aastas. 2019. aastal tehtud suuremad investeeringud on kooskõlas tootmisvõimsuse väikese kasvuga 2020. aastal.

(223)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute raamatupidamislikust väärtusest. Kui investeeringute raamatupidamislik väärtus suurenes veidi vaatlusalusel perioodil, siis investeeringutasuvuse järsu languse peamine põhjus 2019. ja 2020. aastal oli kasumlikkuse oluline langus neil aastatel.

(224)

Kuigi vaatlusalusel perioodil suuri investeeringuid ei kavandatud, oleks liidu tootjate kapitali kaasamise võime sel perioodil vähenenud, kuna nende kasumlikkus kahanes.

(225)

Vaatlusalusel perioodil vähenes import asjaomasest riigist 22 %, kuid selle turuosa suurenes märkimisväärselt, kuna tarbimine vähenes 50 %. HRVst pärit impordi turuosa kasvas oluliselt (38,7 %-lt 60,8 %-le). Lisaks olid Hiinast pärit impordi hinnad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul püsivalt madalad ja liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad. Uurimisperioodil lõid koostööd tegevate eksportivate tootjate impordihinnad liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 10,6 % võrra. Hiinast pärit impordi põhjustatud hinnalangussurve tõttu ei saanud liidu tootmisharu seega kulude suurenemisega samas ulatuses hindu tõsta.

(226)

Liidu tootmisharu kantud kahju kajastab mahu- ja hinnamõju kombinatsiooni. Paljude mahunäitajate puhul ilmnes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt negatiivne suundumus: toodang vähenes 91 %, tootmisvõimsuse rakendusaste 91 %, müügimaht liidu turul 75 % ja turuosa 25 protsendipunkti võrra. Lisaks vähenesid tööhõive 73 %, keskmised tööjõukulud 11 % ja tootlikkus 67 % võrra.

(227)

Liidu tootmisharu keskmised hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil vaid 5 %, samas kui kulud kasvasid 51 %. Sellel oli dramaatiline mõju kasumlikkusele ja investeeringutasuvusele, mis langesid 2017. ja 2018. aasta mõistlikelt tasemetelt uurimisperioodil olulise kahjumlikkuseni. Investeeringud olid kogu perioodi jooksul väikesed.

(228)

Väga vähesed näitajad osutasid positiivsele arengule. Tootmisvõimsuse arengusuundumus oli tänu tootmise tõhususe paranemisele mõningal määral positiivne. Kaltsiumsilitsiidi müüakse tavaliselt laovarudest ning on ilmne, et rahavoogude ja varude arengusuundumused olid omavahel tihedalt seotud. Laovarude kogumise ajal 2018. ja 2019. aastal oli rahavoog negatiivne, kuid 2020. aastal, mil toodeti vähem ja suuremaid koguseid müüdi laovarude arvelt, rahavoog paranes ja muutus positiivseks. Suhteliselt väike tootmisharusisene tarbimine kasvas perioodi jooksul 3 % võrra, kuid sellel arengul oli tootmisharu üldisele olukorrale vaid marginaalne mõju.

(229)

Kokkuvõttes vähenes tarbimine liidu turul kiiresti, kuid liidu tootmisharu ei suutnud oma turuosa säilitada. HRVst pärit impordi maht oli vaatlusalusel perioodil märkimisväärne ja selle hinnad olid liidu tootmisharu hindadest madalamad. 2019. aasta lõpus ja 2020. aastal müüs liidu tootmisharu oma toodangut hinnaga, mis ei katnud enam kulusid, ning sellest tulenevalt vähendas tootmisharu oluliselt oma tootmis- ja müügimahte. Suurim liidu tootja vähendas 2020. aastal tootmist märkimisväärselt ning uurimisperioodil müüdi kaupa peamiselt laovarudest. Selline olukord ei olnud jätkusuutlik, mistõttu töötati välja restruktureerimiskava, mis hõlmas kaltsiumsilitsiidi tootmiseks kasutatava rajatise võimalikku sulgemist.

(230)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(231)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Nendeks teguriteks on tarbimise vähenemine tulenevalt terasetööstuse nõudluse vähenemisest, import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksport, tootmiskulude suurenemine liidus, impordi mõju nõudluse rahuldamisele ja tootmisharusisene tarbimine.

(232)

Ajavahemikul 2017. aastast kuni uurimisperioodini vähenes HRVst pärit impordi maht 22 % (vt tabel 3). HRV turuosa kasvas aga liidu tootmisharu turuosa arvelt 57 % võrra, st 38,7 %-lt 60,8 %-le. Liidu tootmisharu müük vabaturul vähenes samal perioodil 75 % (vt tabel 6) ja tootmisharu turuosa vabaturul vähenes 50,5 %-lt 25,1 %-le ehk 50 % võrra.

(233)

Dumpinguhinnaga impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 5 % (vt tabel 4). Seevastu liidu tootmisharu hinnad vabaturul tõusid samal perioodil 6 %. Hiinast pärit importi, mille turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil, müüdi hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad järjepidevalt alla.

(234)

Dumpinguhinnaga import põhjustas hindadele märkimisväärset langussurvet, mida kinnitab asjaolu, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik hindu kuludega samas ulatuses tõsta. Nagu on näidatud tabelis 8, olid tootmiskulud uurimisperioodil tõepoolest üle 20 % kõrgemad kui liidu tootmisharu müügihinnad. 2019. aastaks põhjustas see hinnatõusu võimatus liidu tootmisharu kasumlikkuse langemise alla 3 %, mis on selgelt jätkusuutmatu tase. Ajavahemikul 2017–2019 vähenes HRVst pärit impordi maht ainult 6 %, kuid selle turuosa suurenes 38,7 %-lt 55,3 %-le, samal ajal kui liidu tootmisharu turuosa vähenes 50,5 %-lt 29,5 %-le. Vaatamata tarbimise 34 %-lisele vähenemisele aastatel 2017–2019 kasvas Hiinast pärit impordi turuosa liidu tootmisharu turuosa arvelt edasi. Samal ajavahemikul tõusid Hiinast pärit impordi hinnad 12 % (tabel 4); liidu tootmisharu hinnad tõusid enam (14 %), ent märksa vähem kui tootmiskulud, mis kasvasid 27 %. Seega kandis liidu tootmisharu juba 2019. aastal dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju.

(235)

2020. aastal langesid Hiinast pärit impordi hinnad 2019. aastaga võrreldes veel 16 % ning Hiinast pärit impordi turuosa suurenes 55 %-lt 61 %-le ehk kokku 10 % võrra. Samal ajavahemikul langesid liidu tootmisharu hinnad 8,2 %, tootmiskulud kasvasid 19 % ja turuosa kahanes 15 % ehk 29,5 % asemel oli see nüüd 25,1 %. Sellel oli liidu tootmisharule oluline mõju, mistõttu kasumlikkus muutus uurimisperioodil väga negatiivseks.

(236)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiinast pärit import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Sellisel kahjul oli mõju nii mahule kui ka hindadele.

(237)

Oma märkustes menetluse algatamise kohta pidasid Eurofer ja Saksamaa terasetootjate liit peamiseks kahju põhjustanud teguriks tarbimise muutumist, mida on kirjeldatud tabelis 2. Vaatlusalusel perioodil kahanes see 50 %. See areng kajastas peamise kasutajasektori (terasetööstus) vähenenud nõudlust. Terasetööstus vähendas kaltsiumsilitsiidi oste, kasutades oma kaltsiumsilitsiidivarusid, ning vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes toorterase tootmine 18 %.

(238)

2018. aastal vähenes kaltsiumsilitsiidi tarbimine 2017. aastaga võrreldes 14 %, kuid liidu tootmisharu suutis oma tegevust selle langusega kohandada, nii et kaltsiumsilitsiidi müügi kasumlikkus püsis üle 10 %. Kuid 2019. aastal ei olnud olukord liidu tootmisharu jaoks enam jätkusuutlik, sest Hiinast pärit impordi turuosa kasvu tõttu langesid liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahud tasemele, mis ei võimaldanud kasvavaid ühikukulusid katta. 2020. aastal, mil puhkes COVID-19 pandeemia, vähenes tarbimine veel 25 %.

(239)

Nii Eurofer kui ka Saksamaa terasetootjate liit väitsid, et kaltsiumsilitsiidi tootmisharu kantud kahju peamine põhjus oli toorterase tootmise vähenemine, mitte Hiinast pärit import.

(240)

Ent kahaneva tarbimise tingimustes suurenes HRV turuosa 57 % võrra, st 38,7 %-lt 60,8 %le, samal ajal kui liidu tootmisharu toodangu, müügimahu, turuosa, kasumlikkuse, tööhõive ja investeeringutasuvuse langus oli tarbimise langusest suurem. Põhjuseks oli asjaolu, et turu hõlvamine Hiinast pärit madalate hindadega impordi poolt põhjustas nendele kahjunäitajatele olulist kahju.

(241)

Seetõttu ei kõrvaldanud tarbimise vähenemine põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Lisaks, nagu märkis Eurofer, hakkas COVID-19 pandeemia mõju avalduma 2020. aastal, ent kahjustav olukord oli tekkinud juba 2019. aastaks. Seepärast tuleks COVID-19 pandeemiat käsitada 2020. aastal kahju süvendava tegurina.

(242)

Liidu tootmisharu tootmiskulud suurenesid kahel peamisel põhjusel. Esiteks kasvasid elektrikulud, mis moodustavad kaltsiumsilitsiidi tootmisel märkimisväärse osa tootmiskuludest (vaatlusalusel perioodil kuni 40 %), liidu suurima tootja puhul vaatlusalusel perioodil enam kui 30 %.

(243)

Teiseks suurenesid ühiku tootmiskulud vaatlusalusel perioodil oluliselt, kuna liidu tootmisharu tootmis- ja müügimaht vähenesid. See tähendas, et püsikulud kaeti väiksema tootmis- ja müügimahu arvelt, mis suurendas püsikulude komponenti ühiku tootmiskuludes.

(244)

Eurofer väitis, et FerroGlobe’i 2020. aasta teise kvartali ülevaate kohaselt kulud vähenesid, kuna energiahinnad langesid. See ülevaade käsitleb aga kogu FerroGlobe’i, mis tegutseb mitmes riigis, ning see ei ole seotud üksnes Ferropemiga tema tegevuskohas, kus toodetakse kaltsiumsilitsiidi. Seetõttu ei olnud võimalik selle väitega nõustuda.

(245)

2018. aastal suutis liidu tootmisharu hoolimata elektrikulude suurenemisest säilitada oma kasumi enam kui 10 % tasemel, sest tal õnnestus kulude suurenemine oma klientidele üle kanda. 2019. aastal ei olnud liidu tootmisharul Hiinast pärit impordi hinnasurve tõttu aga enam võimalik hindu tõsta; nimelt oli import 2019. aastaks oma 55 % turuosaga domineerivas ja hindu määravas seisundis. Liidu tootmisharu ei suutnud 2019. aastal nii madalatele impordihindadele vastata. See asjaolu aitas kaasa Ferropemi otsusele vähendada 2020. aastal märkimisväärselt tootmist.

(246)

Seetõttu tuleks järeldada, et tootmiskulude suurenemine ei olnud kahju tekkimise põhjus. Hiinast pärit madala hinnaga impordi turuosa liidu turul kasvas isegi tarbimise vähenemise tingimustes, kahjustades liidu tootmisharu ja takistades liidu tootmisharul tõstmast oma hindu kasumlikule tasemele.

(247)

Vaatlusalusel perioodil ostis liidu tootmisharu kaltsiumsilitsiidi väljastpoolt liitu (peamiselt Argentinast). Seepärast uuris komisjon, kas otsus importida kaltsiumsilitsiidi põhjustas liidu tootmisharule kahju selle mõju tõttu tootmis- ja müügimahtudele ning seega kasumlikkusele. Kõnealune import, mis kõikus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ja moodustas 15 % kogumüügist kõnealusel perioodil, toimus tavaliselt ajal, mil liidu tootmisrajatistega esines tehnilisi probleeme, ja selle eesmärk oli täita klientide tellimusi. Seega võimaldas see import liidu tootmisharul rahuldada nõudlust, mistõttu seda ei saa pidada teguriks, mis aitas liidu tootmisharu kantud kahjule kaasa. Pealegi ei tehtud neid oste uurimisperioodil, mil liidu tootmisharu kandis kõige enam kahju.

(248)

Eurofer märkis, et kuna liidu tootmisharu toodab kaltsiumsilitsiidi samade seadmetega, mida kasutatakse muude toodete tootmiseks, välistab üleminek muude toodete tootmisele kaltsiumsilitsiidi tootmise.

(249)

Uurimine näitas siiski, et isegi muude rauasulamite tootmist arvesse võttes oli liidu tootjatel kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vaba tootmisvõimsust. Seetõttu on selge, et muude toodete tootmine ei takistanud kaltsiumsilitsiidi tootmist ega olnud vaatlusalusel perioodil kantud kahju kaudseks põhjuseks.

(250)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import muudest kolmandatest riikidest

(251)

Brasiiliast pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil 30 %. Selle impordi turuosa kasvas sama aja jooksul 4,4 %-lt 11,5 %-le. Aastatel 2017–2019 olid kõnealuse impordi hinnad sarnased Hiinast pärit impordi hindadega, kuid 2020. aastal lõi see import Hiina hinnad 10 % võrra alla. Seepärast tuleks Brasiiliast pärit importi pidada liidu tootmisharu kantud kahjule kaasaaitavaks teguriks, eriti 2020. aastal. Selle küsimuse tõstatasid kaebuse kohta esitatud märkustes ka Eurofer ja Saksamaa terasetootjate liit.

(252)

Kuna aga kõnealuse impordi maht oli alati vähemalt 5 korda väiksem kui Hiinast pärit impordi maht, on selge, et Hiinast pärit import oli põhjusliku tegurina olulisem.

(253)

Muudest kolmandatest riikidest pärit import pärines peamiselt Argentinast, sealhulgas ühe liidu tootja poolt sidusettevõtja kaudu tehtud ostud, kuid vastavaid koguseid ei imporditud kogustes ja hindadega, mis põhjustanuks kahju kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, ja nagu on selgitatud põhjenduses 247, võimaldas see import liidu tootmisharul rahuldada nõudlust tehniliste probleemide lahendamise aegadel.

(254)

Seega, kuigi Brasiiliast imporditi märkimisväärsetes kogustes ja madalate hindadega, ei olnud see import piisavalt oluline, et nõrgendada põhjuslikku seost Hiinast pärit madala hinnaga kaltsiumsilitsiidi impordi märkimisväärsete koguste ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(255)

Liidu tootjate ekspordimahud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Liidu tootmisharu eksport

(256)

Liidu tootmisharu eksport vähenes vaatlusalusel perioodil 46 %, mis on oluliselt väiksem langus kui liidu tootjate müügimahu 75 %-line vähenemine liidu turul samal perioodil.

(257)

Eksporditud toodangu keskmine hind tõusis 2018. aastal 25 %. See hinnatase säilis ka 2019. aastal, kuid uurimisperioodil keskmine hind langes, jäädes siiski tasemele, mis ületas märkimisväärselt 2017. aasta hinda (+ 14 %). Kõnealuse ekspordi keskmine hind oli veidi madalam sellest, mille liidu tootmisharu oleks võinud saavutada liidu turul 2017. aastal, kuid edaspidi püsisid ekspordihinnad ja liidusisesed müügihinnad vaatlusalusel perioodil sarnasel tasemel.

(258)

Pidades silmas liidu tootmisharu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi mahtu ja hinnataset ning võttes arvesse, et eksportmüük ei kahanenud sama palju kui müük liidu turul (vt tabel 6), järeldas komisjon esialgu, et eksport aitas liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule kaasa, kuid üksnes vähesel määral.

(259)

Liidu tootmisharu kasutas vaatlusalust toodet oma tarbeks, et toota muid rauasulameid. Nagu on osutatud tabelis 2, suurenes tootmisharusisene tarbimine 2018. ja 2019. aastal, kuid vaatlusalusel perioodil kasvas see vaid 3 %. Lisaks moodustas tootmisharusisene turg kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vähem kui 10 % koguturust.

(260)

Seetõttu tehti esialgu järeldus, et tootmisharusisesel turul toimunul ei olnud liidu tootmisharule olulist mõju.

(261)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tekitas 2019. ja 2020. aastal liidu tootmisharule olulist kahju liidu tootmisharu arvelt turu massilise hõlvamise tõttu. Kasvav impordi turuosa lõi liidu tootmisharu hindu järjepidevalt alla, tekitas märkimisväärset hinnasurvet ja takistas turuhindade tõusu, mis oleks liidu tootmisharu jaoks olnud vajalik mõistliku kasumitaseme saavutamiseks.

(262)

Liidu tootmisharu mõjutasid ka muud tegurid. Kõige olulisem neist teguritest oli tarbimise vähenemine terasetööstuse väiksema nõudluse tõttu. Pidades aga silmas, et liidu tootmisharu toodangu, müügimahu, turuosa ja kasumlikkuse vähenemine oli palju suurem kui tarbimise vähenemine (50 %) ning et kahaneva tarbimise tingimustes suurenes HRV turuosa 57 % võrra, st 38,7 %-lt 60,8 %-le, tehakse järeldus, et tarbimise vähenemine oli vaid üks kaasaaitav tegur. Kahju peamine põhjus oli Hiinast pärit madalate hindadega import, mille turuosa liidu turul kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(263)

Lisaks mõjutasid liidu tootmisharu olukorda ka Brasiiliast pärit import ja liidu tootmisharu eksport. Nende tegurite mõju liidu tootmisharule oli siiski väga väike, sest Brasiiliast pärit impordi hinnad olid Hiinast pärit impordi hindadega sarnased, kuid imporditud kogused olid märksa väiksemad. Hiina massiline import liidu tootmisharu hindadest palju madalamate hindadega on peamine põhjus, miks liidu tootmisharu müük vähenes ja miks liidu tootmisharul ei olnud võimalik tõsta oma hindu tootmiskulude kasvuga samal määral, mis tõi kaasa suured kahjumid.

(264)

Seega selgitas komisjon välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust.

(265)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Kahju ilmneb selgelt selles, kuidas arenesid toodang, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht liidu turul, turuosa, tööhõive, tootlikkus, tootmiskulud, kasumlikkus ja investeeringutasuvus.

(266)

Kaebuste esitajad on käesoleval juhul väitnud, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines tooraineturu moonutusi. Seega selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Seejärel uuris komisjon, kas koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal oleks kõrgem kui nende turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal (vt põhjendused 275–281 allpool).

(267)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(268)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c, milles käsitletakse taotletavat kasumit, võttis komisjon arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(269)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. 2017. ja 2018. aastal, enne kui liidu tootmisharu kandis olulist kahju, oli liidu tootmisharu kaalutud keskmine kasumlikkus 9,7–12,5 % käibest, nagu on osutatud tabelis 11. Sellist kasumimarginaali peeti käesolevas uurimises baaskasumiks, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud.

(270)

Kuna üks liidu tootjatest ei tootnud uurimisperioodil märkimisväärses koguses kaltsiumsilitsiidi, ei peetud tema kulusid sihthinna kindlaksmääramiseks usaldusväärseteks ja asjakohasteks. Kuna selle tootja müük toimus peamiselt 2019. aastal toodetud varudest, peeti selle aasta tootmiskulusid käesoleva uurimise jaoks sobivaks.

(271)

Eeltoodu põhjal on mittekahjustav hind 1 650–1 750 eurot tonni kohta, mis tuleneb eespool nimetatud 9,7–12,5 % kasumimarginaali kohaldamisest liidu tootjate kaalutud keskmiste tootmiskulude suhtes.

(272)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Esialgses etapis kättesaadavate tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks, et liidu tootmisharule ei tulene selliseid lisakulusid.

(273)

Seejärel määras komisjon kindlaks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali taseme, võrreldes asjaomase riigi koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, sellise samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, mida liidu tootjad liidu turul uurimisperioodil müüsid. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(274)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „muude koostööd tegevate äriühingute“ ja „kõigi teiste äriühingute“ puhul on määratletud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendus 168).

(275)

Kuna sel viisil arvutatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal on dumpingumarginaalist madalam, viis komisjon läbi alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohase uurimise.

(276)

Kaebuse esitaja esitas kaebuses piisavalt tõendeid selle kohta, et HRVs esineb seoses vaatlusaluse tootega tooraineturu moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Kaebuses esitatud tõendite kohaselt kohaldatakse elektri suhtes, mille arvele langeb 20 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest, HRVs kahesugust hinnakujundussüsteemi. Nagu algatamisteates märgitud, hõlmas komisjoni uurimine seega vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a HRVs esinevate väidetud moonutuste ja võimalike muude alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste uurimist.

(277)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks peamised toorained, sealhulgas energia, mida iga koostööd tegev eksportiv tootja vaatlusaluse toote tootmisel kasutas. Peamiste toorainetena võeti arvesse ainult neid tooraineid, millega seotud kulud moodustavad tõenäoliselt vähemalt 17 % asjaomase toote tootmiskuludest. Komisjon tegi kindlaks, et elekter on ainus tooraine, millega seotud kulud moodustavad üle 17 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest.

(278)

Seejärel uuris komisjon, kas kahesugune hinnakujundussüsteem või mõni muu alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud meede põhjustab elektriga seotud moonutusi. Selleks tugines komisjon kaebuses esitatud teabele ja koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud teabele. Nagu on selgitatud põhjenduses 21, saatis komisjon sellega seoses Hiina valitsusele küsimustiku. Hiina valitsus sellele küsimustikule ei vastanud. Seejärel teatas komisjon 31. märtsi 2021. aasta kirjas Hiina valitsusele, et tal võib sellega seoses olla vaja kasutada kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Hiina valitsus ei vastanud ka sellele kirjale.

(279)

Kaebuse esitaja väitis kaebuses, et kahesugune hinnakujundussüsteem moonutab elektrihinda HRV põhjaprovintsides. Oma väite toetuseks võrdles ta kaebuses elektri hinda HRV põhjaprovintsides, kus asuvad peamised kaltsiumsilitsiidi eksportijad, ja samadest provintsidest eksporditud elektri ekspordihinda. Selgub, et viimane on alati märkimisväärselt kõrgem.

(280)

Uurimise käigus ei leitud tõendeid kahesuguse hinnakujundussüsteemi ega muude alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud meetmete kohta HRVs. Pealegi ei asu ükski koostööd tegev eksportiv tootja kaebuses nimetatud põhjapoolsetes piirkondades. Kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat väitsid, et nad ostsid elektrit oma provintsis turuhinnaga; üks neist esitas tõendid selle kohta, et elektrihinnad on tema piirkonnas kaebuses nimetatutest märksa kõrgemad.

(281)

Seetõttu tegi komisjon esialgse järelduse, et uurimise praeguses etapis esitatud tõendite ja käesoleva juhtumi konkreetsete asjaolude põhjal ei esine elektrienergia puhul moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(282)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud:

(283)

Olles võtnud vastu otsuse kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate, näiteks täidisega traadi tootjate ja terasetööstuse huve.

(284)

Liidu tootmisharu toodang moodustab käesolevas uurimises 100 % liidu toodangust. 2019. aastal tekkisid mitme teguri, sealhulgas Hiinast pärit madalate hindadega impordi suurenemise tõttu keerulised turutingimused ning 2020. aastal halvenes olukord veelgi, kuna impordi turuosa kasvas ja tarbimine vähenes, osaliselt tingituna COVID-19 pandeemiast. Liidu tootmisharu toodang, müügimaht, tööhõive ja kasumlikkus kahanesid märkimisväärselt.

(285)

Liidu suurim tootja Ferropem oli sunnitud hakkama ellu viima restruktureerimiskava, mis hõlmas Chateau Feuillet’s asuva peamise kaltsiumsilitsiiditehase võimalikku sulgemist. Meetmete kehtestamine Hiinast pärit impordi suhtes võimaldaks Ferropemil taasalustada kaltsiumsilitsiidi tootmist mujal liidus. Chateau Feuillet’ tehases töötas ligikaudu 250 täistööajale taandatud töötajat, kellest märkimisväärne osa oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul seotud kaltsiumsilitsiidi tootmisega.

(286)

Meetmed parandaksid turutingimusi mõlema liidu tootja jaoks, aidates neil taastada kaotatud turuosa ja kaotades hinnasurve, kuna Hiinast pärit impordi hinnad oleksid dumpinguvastaste tollimaksude tõttu kõrgemad. Meetmed hõlbustaksid Ferropemil ka restruktureerimiskava rakendamist.

(287)

Meetmete kehtestamata jätmine seaks liidu tootmisharu ohtu, sest 2019. ja 2020. aastal turul tekkinud jätkusuutmatu olukorra jätkumine ohustaks edaspidist kaltsiumsilitsiidi tootmist liidus.

(288)

Lisaks satuks ohtu muude rauasulamite tootmise kasumlikkus ja tootmine ise, kui nende toodete tootmisel kasutatakse samu rajatisi, kus toodetakse kaltsiumsilitsiidi. Selle põhjuseks on asjaolu, et rauasulamite tootmisrajatiste kasumlikkus sõltub püsikulude jagamisest, mis võimaldab vähendada ühiku tootmiskulusid.

(289)

On selge, et meetmete kehtestamine oleks nii kaltsiumsilitsiidi tootmisharu kui ka laiema rauasulamite sektori huvides.

(290)

Uurimine näitas, et valdav osa kõikidest riikidest imporditud kaubast imporditi pulbri või tükkidena, mis üldjuhul muundati liidus täidisega traaditoodeteks ning müüdi siis suurimale lõpptarbijast tootmisharule, terasetööstusele. Seepärast käsitletakse importijate kõrval ka täidisega traadi tootjate huve.

(291)

Nagu eespool mainitud, vastasid küsimustikule kaks importijat, kui oli tehtud otsus valimit mitte moodustada. Need olid Affival SAS Prantsusmaalt ja Coftech G.m.b.H. Saksamaalt. Veel üks täidisega traadi tootja, Sloveenias asuv Filo D.o.o., tegi koostööd, esitades vastused kasutajatele suunatud küsimustikule, sest äriühing ise importimisega ei tegele.

(292)

Uurimine näitas, et kaltsiumsilitsiiditäidisega traadi tootjad toodavad ka muid täidisega traaditooteid. Eespool nimetatud koostööd tegevate äriühingute puhul oli kaltsiumsilitsiidi sisaldavate toodete käibe osakaal kogukäibes vahemikus alla 10 % kuni ligi 50 %.

(293)

Täidisega traadi tootjad hangivad kaltsiumsilitsiidi asjaomasest riigist, muudest kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharult. Nende peamine kartus seisnes selles, et Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatavad meetmed häirivad kaltsiumsilitsiidi turgu liidus ja võivad piirata importi nende ühest peamisest tarneallikast.

(294)

Komisjon tuletab siiski meelde, et maailmas on ka muid tarneallikaid, sh vaatlusalusel perioodil peaasjalikult Brasiilia ja Argentina, ning et meetmete eesmärk on taastada aus konkurents liidu turul kõigi turuosaliste hüvanguks. Kui meetmeid ei kehtestata, võib see ohustada kahe liidu tootja kaltsiumsilitsiiditarneid, mis kahjustaks kaltsiumsilitsiidi tarneahela kõiki osalisi.

(295)

Kaebuses esitatud teabe kohaselt on peamiseks kasutajaks terasesektor. Kaltsiumsilitsiidi kasutatakse siiski ka rauatehastes ja keemiatööstuses.

(296)

Küsimustiku täitis ainult üks terasetootja, AFV Acciaierie Beltrame S.p.A. Lisaks esitasid Eurofer ja Saksamaa terasetootjate liit (Wirtschaftsvereinigung Stahl) uurimise seisukohast olulisi märkusi.

(297)

Eurofer ja Saksamaa terasetootjate liit väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei ole liidu huvides ega majanduslikult põhjendatud. Nende kartused olid peamiselt seotud terasesektorile vajalike tarnete kättesaadavusega. Väideti, et liidu tootmisharu ei ole kunagi tarninud rohkem kui 42 % liidu näilisest tarbimisest.

(298)

Lisaks väideti, et ühe liidu tootja avaldatud tootmisvõimsuse näitajad osutasid vaid piiratud hulgale vabale tootmisvõimsusele. Seetõttu oleks väga küsitav, kas liidu tootmisharu suudaks kasutajaid varustada, kui Hiinast pärit impordi suhtes kohaldataks dumpinguvastaseid tollimakse.

(299)

Peale selle väitsid nad, et puuduvad alternatiivsed allikad, mis suudaksid asendada Hiinast imporditavaid koguseid, ning et liidus on juba kehtestatud maksud Hiinast pärit impordi suhtes kohaldatavate tollimaksudena.

(300)

Sellega seoses märkis liidu tootmisharu, et ta ei vaidlusta võimalust kasutada erinevaid tarneallikaid, ent import peaks toimuma õiglaste hindadega. Praegu aga toimub import HRVst kahjustaval tasemel, mis seab liidu tootmise ohtu.

(301)

Tarneallikate osas järeldas komisjon, et praegu on olemas mitu tarneallikat, sealhulgas liidu tootjad, kellel on küllaldaselt vaba tootmisvõimsust, ning import Hiinast, Brasiiliast ja Argentinast. Liidu huvides ei ole aga lubada Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordil jätkuvalt ohustada liidu kaltsiumsilitsiidi tootmisharu, mis on traditsiooniliselt varustanud suurt osa liidu turust. Meetmete puudumisel tekiksid terasetööstusel ilmselgelt varustusprobleemid, sest tootmine liidus ei pruugi enam võimalik olla.

(302)

Komisjon uuris ka meetmete kehtestamise tõenäolist rahalist mõju terasetööstusele. Kaebuse esitaja sõnul ei tooks õiglaste turutingimuste taastamine tarneahela järgmiste etappide tootmisharudele kaasa ebaproportsionaalseid kulusid. AFV Acciaierie Beltrame S.p.A. vastusest ilmnes, et kaltsiumsilitsiidiostud moodustavad väga väikese osa tema kuludest (alla 0,5 %). Seega on meetmete kehtestamisel terasetööstusele marginaalne rahaline mõju.

(303)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis puuduvad kaalukad põhjused arvata, et meetmete kehtestamine asjaomasest riigist pärit kaltsiumsilitsiidi impordi suhtes ei ole liidu huvides.

(304)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni esialgsete järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(305)

Asjaomasest riigist pärit kaltsiumsilitsiidi impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale ja dumpingumarginaale, nagu on märgitud eespool põhjenduses 275. Tollimaksumäärad määrati kindlaks dumpingu- või turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(306)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(307)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kõnealuste äriühingute puhul kindlaks. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi teiste äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(308)

Selleks et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi teiste äriühingute dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldada mitte ainult käesolevas uurimises koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(309)

Selleks et vähendada tollimaksust kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb maksumäärade erinevustest, on dumpinguvastase tollimaksu individuaalsete määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, mille suhtes kehtestatakse dumpinguvastase tollimaksu individuaalne määr, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigi teiste äriühingute“ suhtes kohaldatavat dumpinguvastase tollimaksu määra.

(310)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(311)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamat individuaalset tollimaksumäära, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitada meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Selle uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(312)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(313)

Arvutuste õigsuse kohta märkusi ei esitatud.

(314)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid üles esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(315)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,