Lihtotsing

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 14. augustil 2020 alusmääruse (2) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise (edaspidi „uurimine“) seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete (edaspidi „alumiiniumist lehtvaltstooted“ või „uurimisalune toode“) impordiga.

(2)

12. aprillil 2021 kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/582 (3) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(3)

Komisjon teatas 13. juulil 2021 kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Peale selle avaldati huvitatud isikutele lisateavet 13. augustil 2021 (edaspidi „esimene täiendav avalikustamine“) ja 3. septembril 2021 (edaspidi „teine täiendav avalikustamine“). Kõikidele isikutele anti aega esitada märkusi kõnealuse lõplike järelduste avalikustamise ja täiendavate avalikustamiste kohta.

(4)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid Airoldi Metalli S.p.a. (edaspidi „Airoldi“), Valeo Systèmes Thermiques SAS (edaspidi „Valeo“) ja temaga seotud äriühingud ja TitanX Engine Cooling AB (edaspidi „TitanX“) teavet turutingimuste muutumise kohta, mis toimus pärast uurimisperioodi (edaspidi „uurimisperiood“) (1. juuli 2019–30. juuni 2020) ning avaldasid arvamust, et sellised muutused õigustaksid meetmete peatamist kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 4.

(5)

28. juulil 2021 otsustas komisjon omal algatusel paluda liidu huvitatud isikutel esitada 12. augustiks 2021 märkused lõplike meetmete õigeaegse peatamise võimalikkuse kohta. Valimisse kaasatud liidu tootjatel ja nende ühendustel paluti esitada ka uurimisperioodi järgne teave teatavate kahjunäitajate kohta. Märkused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, EA-lt, 12 kasutajalt ja nende ühenduselt ning viielt importijalt ja nende ühenduselt. Valimisse kaasatud liidu tootjad ja European Aluminium (edaspidi „EA“) esitasid samuti nõutud teabe teatavate näitajate kohta. Pärast märkuste esitamise tähtaega saatis EA 20. augustil 2021 komisjonile ka kirja, milles väljendas oma vastuseisu meetmete võimalikule peatamisele. Euranimi ja Airoldi kommenteerisid EA kirja.

(6)

1. septembril 2021 teatas komisjon oma kavatsusest peatada meetmed üheksaks kuuks alates nende kehtestamise kuupäevast ja palus isikutel esitada oma märkused 6. septembriks 2021.

(7)

Pärast avalikustamist väitis EA, et põhjenduses 5 nimetatud märkuste esitamise taotlusele vastamise aeg on vastuolus alusmääruse artikli 6 lõikega 2, kuna valimisse kaasatud liidu tootjatele ja EA-le anti selles sättes nimetatud 30 päeva asemel vastamiseks ainult 15 päeva.

(8)

Komisjon leidis, et vastupidiselt sellele, mida kohaldatakse uurimiste puhul, nagu need, mis algatatakse alusmääruse artikli 5, artikli 11 lõike 2 või artikli 11 lõike 3 alusel, ei kohaldata artikli 6 lõiget 2 artikli 14 lõike 4 kontekstis, kui komisjon hindab, kas tollimaksud tuleks peatada. Artikli 14 lõikes 4 ei viidata sellega seoses konkreetsetele tähtaegadele ega muudele alusmääruse sätetele. Igal juhul leidis komisjon, et nõutud teabe esitamise tähtaeg oli mõistlik, arvestades selle piiratud ulatust (6 avatud küsimust ja ainult piiratud arv näitajaid võrreldes standardküsimustikuga) ja sellega hõlmatud ajavahemikku (12 kuud). Lisaks püüdis komisjon võtta arvesse liidu tootmisharu taotlust tähtaja pikendamiseks, andes valimisse kaasatud liidu tootjatele täieliku vastuse esitamiseks 2–4 täiendavat tööpäeva (sõltuvalt teabe laadist). Selle põhjal leidis komisjon, et liidu tootmisharul oli piisavalt aega nõutud teabe esitamiseks, ja see väide lükati tagasi.

(9)

Pärast avalikustamist väitsid EA ja Elval Halcor S.A. (edaspidi „Elval“), et taotluse esitajad ei olnud tüüpilised liidu kasutajad ja importijad. Nad väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude peatamise menetlus on erinev erimenetlus, mille puhul tuleks kasutada samu menetlusõigusi ja tagatisi nagu esialgsete uurimiste ja läbivaatamiste puhul. Täpsemalt väitsid nad, et meetmete peatamist taotleva kahe kasutaja aastane alumiiniumist lehtvaltstoodete tarbimine moodustas alla 5 % liidu turust ning et peatamise otsus oleks ebaproportsionaalne võrreldes nende representatiivsusega kogu liidu turul.

(10)

Lisaks väitis EA, et komisjon ei taganud, et EAd teavitatakse nende taotluste sisust, ning rikkus seega oma kohustust tagada, et kõigil isikutel oleks samale teabele õigeaegne juurdepääs. Täpsemalt väitis ta, et taotlused esitati hilises etapis või olid ebamäärased, ilma viiteta artikli 14 lõikele 4 ja tõendamata. Selle põhjal väitis EA, et komisjoni poolse hea juhtimistava puudumine välistas isikute võimaluse lükata teatavate taotlejate väited ümber ja andis seega viimastele eelise. Lisaks väitis EA, et peatamistaotlused oleks tulnud esitada kaebuste büroole, et teha kindlaks, kas need vastavad läbivaatamise kriteeriumidele. Selle põhjal väitis EA, et teda koheldi diskrimineerivalt, rikkudes artikli 19 lõiget 2, sest ta ei olnud taotlustest teadlik.

(11)

Komisjon lükkas need väited kindlalt tagasi. Vastupidiselt alusmääruse artikli 4 lõikele 1 ei nähta artikli 14 lõikega 4 ette ühtegi õiguslikku nõuet representatiivsuse protsendimäärana ega huvitatud isiku õigust taotleda lõplike meetmete peatamist. Vastupidi, selle artikliga antakse komisjonile võimalus käsitleda sellist küsimust omal algatusel. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 5, alustas komisjon teabe kogumist omal algatusel, et teha otsus artikli 14 lõikes 4 sätestatud peatamise asjakohasuse kohta. Igal juhul moodustavad asjaomased kasutajad ja importijad EA poolt üldiselt kujutatust ja asjaomasest riigist pärit impordi mahu mõttes palju suurema osa. Lisaks ei osutata artikli 14 lõikes 4 huvitatud isikute vajadusele esitada peatamistaotlus kaebuste büroole; samuti ei kohusta selline säte komisjoni talitusi algatama konkreetset sisemenetlust, et otsustada, kas artikli 14 lõike 4 elemendid on täidetud. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(12)

Seoses juurdepääsuga peatamistaotlustele ei nähta alusmääruse artikli 14 lõikega 4 isikutele ette võimalust esitada peatamistaotluste kohta märkusi. Igal juhul leidis komisjon, et EA-l oli piisavalt võimalusi esitada märkusi meetmete võimaliku peatamise kohta pärast komisjoni lõplike järelduste avalikustamist, kus viidati sellisele võimalusele (vt lõplike järelduste põhjendus 367), ning pärast seda, kui komisjon oli esitanud taotluse esitada märkusi lõplike meetmete peatamise võimaluse kohta, nagu on osutatud põhjenduses 5.

(13)

Peale selle oli EA-l võimalus kommenteerida peatamistaotlusi pärast Airoldi 30. juulil 2021 esitatud märkusi ja Valeo 27. augustil 2021 esitatud muudetud märkusi, milles taotleti meetmete peatamist, nagu on märgitud põhjenduses 4. Lisaks leidis komisjon, et sisuliselt põhinesid need peatamistaotlused muudel väidetel, mille taotluse esitajad olid uurimise käigus juba esitanud. Seega oli EA-l nende väidete kohta märkuste esitamiseks piisavalt võimalusi. Samuti märkis komisjon, et need asjaolud osutavad ajutiselt muutunud turutingimustele, mida liidu tootmisharu oli ise uurimise käigus arvesse võtnud, nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 528.

(14)

EA lisas, et nõuetekohase menetluse puudumisele lisandus kolme tööpäeva pikkune märkuste esitamise tähtaeg, ning väitis, et peatamise teabedokumendi kohta märkuste esitamise tähtaeg on vastuolus alusmääruse artikli 20 lõikega 5. Lisaks lükati tähtaja pikendamise taotlus nõuetekohase põhjenduseta tagasi. EA väitis, et märkuste esitamise tähtaeg oleks pidanud olema vähemalt 10 päeva.

(15)

Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 20 lõiget 5 ei kohaldata artikli 14 lõike 4 kontekstis. Artikli 14 lõikes 4 ei viidata märkustega seoses tõepoolest artikli 20 lõikele 5 ning vastupidiselt alusmääruse teistele artiklitele ei täpsustata selles liidu tootmisharuga konsulteerimiseks antavate päevade arvu. Lisaks nõutakse artikli 14 lõikes 4 üksnes seda, et komisjon annaks liidu tootmisharule võimaluse esitada oma arvamus, täpsustamata seejuures kohustuslikke tähtaegu. Kolme tööpäeva jooksul oli liidu tootmisharul võimalik teha sisulisi märkusi.

(16)

Komisjon küsis juba oma 28. juuli küsimustikus liidu tootmisharu arvamust peatamise võimalikkuse kohta ja lisas 1. septembri teabedokumenti osa „Liidu tootmisharu seisukoht“. Seda arvestades oli mõistlik saada varasemalt esitatud teavet ja seisukohti käsitleva komisjoni hinnangu kohta märkuste esitamiseks kolm tööpäeva. Sellepärast ei olnud tähtaja pikendamine samuti õigustatud. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(17)

8. septembril 2021 kordas EA oma muret ärakuulamise eest vastutava ametniku juures toimunud ärakuulamisel ja palus tal teha operatiivjäreldus selle kohta, et õigus takistab komisjonil märkimisväärsete menetlusvigade ja otsuse eelnõus sisalduvate sisuliste vigade tõttu tegemast selles etapis sellist peatamisotsust. Pärast vastupidiste seisukohtade ärakuulamist jõudis ärakuulamise eest vastutav ametnik järeldusele, et alusmääruse artikli 14 lõige 4 ei sisalda konkreetseid tähtaegu ega menetluseeskirju, mida väidetavalt rikuti. Ta märkis, et EA oli alates 28. juulil saadetud küsimustiku kättesaamisest selgelt teadlik võimalikust peatamisest. Samuti soovitas ta komisjonil luua tulemuslik otsustusjärgne järelevalvesüsteem, et olukorra muutumise korral saaks komisjon kiiresti reageerida.

(18)

11. oktoobril 2021 kehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) nr 2021/1784 (4) (edaspidi lõplik määrus“) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete (edaspidi „vaatlusalune toode“) impordi suhtes. Dumpinguvastase tollimaksu määrad on vahemikus 14,3 % kuni 24,6 %.

(19)

Olles olemasoleva teabe põhjal kindlaks teinud, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine on õigustatud, uuris komisjon täiendavalt, kas vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete peatamine oleks alusmääruse artikli 14 lõike 4 tingimusi silmas pidades asjakohane.

(20)

Alusmääruse artikli 14 lõikes 4 sätestatakse, et liidu huvides võib dumpinguvastased meetmed peatada siis, turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et oleks ebatõenäoline, et kahju sellise peatamise tulemusena jätkuks.

(21)

Lõplikule määrusele eelnenud uurimisest nähtus, et vaatlusalusel perioodil (2017–juuni 2020) suurenes Hiinast pärit import 70 % ning kahjustas märkimisväärselt liidu tootmisharu tootmist (–11 %), müüki (–14 %), turuosa (–3 %) ja kasumlikkust (vähenemine 2017. aasta 3,1 %-lt –1,8 %-le uurimisperioodil). Selle põhjal tegi komisjon järelduse, et liidu tootmisharu kandis dumpinguhindadega impordi tagajärjel olulist kahju.

(22)

Uurimisperioodi teine pool langes kokku ka COVIDi pandeemiaga, mis aeglustas majanduskasvu, tuues kaasa nõudluse vähenemise ning sellest tuleneva liidu tootmisharu tootmisvõimsuse, tootmise ja müügi vähenemise. Komisjon leidis siiski, et see asjaolu ei nõrgendanud põhjuslikku seost olulise kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel, sest Hiinast pärit dumpinguhinnaga import oli 2017.–2019. aastal enne COVIDi pandeemiat juba märkimisväärselt suurenenud ja põhjustas enamiku kahjunäitajate halvenemise. Selle uurimise käigus jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad kaalukad argumendid selle kohta, et Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplike tollimaksude kehtestamine ei ole liidu huvides. Eelkõige märkis komisjon, et tol ajal kättesaadavad asjaolud viitasid ajutisele COVIDi-järgsele olukorrale, mis mõjutab hindu, ja kus sellist taastumist ei olnud võimalik ette näha, ning millest tulenevalt oli turul vaja aega kohanemiseks, kuni majanduse elavnemine ja kasv normaliseerub ning nõudlus ja pakkumine on taas tasakaalus.

(23)

Selle lisateabe analüüs, mida komisjon oli nõudnud, et õigeaegselt uurida tollimaksude peatamise võimalust, näitas, et pärast uurimisperioodi on liidu tootmisharu olukord märkimisväärselt paranenud. 2021. aasta esimesel poolel suurenes liidu tootjate müük sõltumatutele isikutele liidus üle 55 % võrreldes uurimisperioodiga ja 34 % võrreldes 2017. aastaga, mis oli vaatlusaluse perioodi parim aasta. Lisaks arenesid samal perioodil positiivses suunas tootmismaht ja tootmisvõimsus, mis kasvasid 2017. aastaga võrreldes vastavalt 11 % ja 25 %. Keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus tõusid 2021. aasta esimesel poolel 2017. aastaga võrreldes 2,4 % ja uurimisperioodiga võrreldes 6,5 %. Kasumlikkus küündis 2021. aasta esimesel poolel 1,9 %ni, samal ajal kui liidu tootmisharu oli uurimisperioodil kahjumis (–1,8 %). Samuti esitas mitu huvitatud isikut tõendeid selle kohta, et liidu tootjad ei suutnud tarnida nõutud tooteid, sest 2021. aastal ja vähemalt 2022. aasta esimesel poolel on tellimuste täitmiseks saadaolev tootmisvõimsus täielikult rakendatud. Selle põhjal täheldas komisjon, et pärast uurimisperioodi hakkas liidu tootmisharu olukord üldiselt paranema.

(24)

Pärast avalikustamist väitis EA, et 2021. aastal saavutatud kasumitaseme põhjal kannatas liidu tootmisharu endiselt olulist kahju. Lisaks viitasid EA ja Elval Valeo kontserni tulemustele (5) 2021. aasta esimesel poolaastal (EBITDA, müük, rahavoog, vastuvõetud tellimused) ja selle väljavaatele 2021. aastaks. Selle põhjal väitsid nad, et toodet kasutav tööstusharu on heas seisundis, erinevalt liidu tootmisharust ja selle palju ebakindlamast olukorrast.

(25)

Sellega seoses leidis komisjon, et liidu tootmisharu kahjuolukorra hindamine pärast uurimisperioodi põhines põhjenduses 23 osutatud erinevate kahjunäitajate hindamisel, mitte üksnes kasumitasemel. Praegusel juhul osutasid kõik näitajad, mille kohta komisjon uurimisperioodi järgset teavet küsis, 2021. aasta esimese poolaasta ja uurimisperioodi võrdlemisel märkimisväärsele paranemisele. Sama kehtib, kui võrrelda 2021. aasta esimese poole andmeid 2017. aasta andmetega, v.a andmed tootmisvõimsuse rakendamise ja kasumlikkuse kohta. Komisjon märkis, et liidu sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus oli alates uurimisperioodi lõpust olnud tõusuteel ning ületas 2018. aasta taset ja lähenes järk-järgult 2017. aasta kasumitasemele, mis oli vaatlusalusel perioodil kõrgeim. Seda arvesse võttes on vähetõenäoline, et meetmete peatamine pärsiks positiivset kasumisuundumust.

(26)

Komisjon leidis, et viide Valeo kontserni tulemuslikkusele ja väljavaatele ei olnud asjakohane, sest vastavad andmed ei ole seotud üksnes uurimisalust toodet kasutava sektori ega ELi tegevusega. Lisaks ei leidnud komisjon, et Valeo kontserni tegevus oleks tüüpiline toodet kasutava tööstusharu suhtes, kuhu kuuluvad paljude muude sektorite (ehitus, pakendamine ja muud tööstuslikud rakendused) ettevõtjad. Peale selle märkis komisjon, et Valeo kontserni käsitamine toodet kasutava tööstusharu tüüpilise esindajana on vastuolus EA põhjenduses 9 esitatud väitega. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(27)

Pärast komisjoni taotlust erinevatele isikutele esitatud märkuste analüüsist nähtus, et neid uurimisperioodi järgseid arenguid selgitati mitme teguriga.

(28)

Nõudlus liidus ja väljaspool liitu suurenes COVIDi-järgse majanduse elavnemise tõttu. Peale selle pöördusid kasutajad, kes varem ostsid HRVst, pärast uurimise algatamist liidu tootmisharu poole, mis suurendas nõudlust veelgi.

(29)

Kuigi liidu tootmisharu suurendas pärast uurimisperioodi lõppu oma tootmisvõimsust, ei ole ta suutnud rahuldada viimastel kuudel suurenenud nõudlust, osaliselt tootmisvõimsuse varasema vähendamise tõttu. Peale selle iseloomustas uurimisperioodi järgset perioodi ajutine pooltoodete ja primaaralumiiniumi nappus (streik, tootmise katkemine liidus või väljaspool liitu, suur nõudlus Venemaa alumiiniumislääbide järele).

(30)

Kokkuvõttes põhjustasid 2021. aasta esimesel poolaastal ajutiselt muutunud turutingimused pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalustamatuse. Tegelikkuses tõi see kaasa märkimisväärselt pikemad tarneajad (4–12 nädalast normaalsetel aegadel 6–10 kuuni) ja alumiiniumist lehtvaltstoodete hindade märkimisväärse tõusu, mis tulenes Londoni metallibörsi alumiiniumi hinna (üle 10 % uurimisperioodi ja järgnenud 12 kuu vahel), alumiiniumi hinnalisa (üle 13 % uurimisperioodi ja järgnenud 12 kuu vahel) ja konverteerimistasude tõusust. Alumiiniumi hinnalisandi tõusu mõjutas ka teadaanne 15 % ekspordimaksu kehtestamise kohta Venemaa primaaralumiiniumi suhtes.

(31)

Komisjon võttis siiski arvesse järgmisi asjaolusid:

(32)

Pärast avalikustamist väitis EA, et andmeid, mille põhjal peatamisotsus tehti, ei kontrollitud ning need ei sisaldunud huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikus.

(33)

Komisjon leidis, et toimikus sisalduv teave, sealhulgas põhjenduses 5 nimetatud komisjoni teabenõude järel lõplike meetmete peatamise võimalikkuse kohta esitatud märkused ei jätnud mingit kahtlust seoses uurimisperioodi järgse olukorraga liidu turul ja ajutiselt muutunud turutingimustega. Need märkused ja neile lisatud tõendid, näiteks olulise liidu tootja avaldus müügimahu kohta, et ta ei suuda ajutiselt täita oma lepingulisi kohustusi, toetasid koostööd tegevate isikute väiteid. Need kinnitasid üksnes uurimise järeldusi, mis viitasid ajutisele tasakaalustamatusele nõudluse ja pakkumise vahel pärast uurimisperioodi, nagu leidis liidu tootmisharu (vt lõpliku määruse põhjendus 528). Selle põhjal leidis komisjon, et tema otsus põhines usaldusväärsetel faktidel, ja lükkas selle väite tagasi. Igal juhul puudub absoluutne kohustus teha esitatud andmete vastuvõtmiseks kohapealseid kontrolle, kui komisjon on võimeline veenduma nende usaldusväärsuses.

(34)

Pärast avalikustamist väitsid EA ja Elval, et pakkumise ja nõudluse vahel ei ole tasakaalustamatust. EA ja Elval väitsid sellega seoses, et tootmise, tootmisvõimsuse ja müügi suurenemine liidus uurimisperioodi järgsel perioodil näitas, et liidu tootmisharu oli suuteline turgu varustama. Lisaks väitis EA, et need arvud väljendavad pakkumise suurenemist ja veelgi suurema pakkumise jaoks kättesaadavat tootmisvõimsust. Selle põhjal väitis EA, et peatamisotsuse aluseks olevad toimikus sisalduvad faktid ei toeta põhjenduses 29 mainitud komisjoni järeldust, mille kohaselt liidu tootmisharu ei ole „suutnud rahuldada viimastel kuudel suurenenud nõudlust“.

(35)

Täpsemalt väitis EA, et põhjenduses 29 nimetatud komisjoni hinnang, mille kohaselt liidu tootmisharu oli oma tootmisvõimsust eelnevalt vähendanud, oli vastuolus lõpliku määruse tabelis 6 esitatud järeldustega, mis osutasid tootmisvõimsuse mõningasele vähenemisele 2018. aasta ja uurimisperioodi vahel. Selle põhjal väitis ta, et komisjoni järeldus põhines ilmsel veal liidu tootmisvõimsuse arengu hindamisel ning et tootmisvõimsus oli pärast uurimisperioodi suurenenud veel 15 %, millest tulenevalt küündis kasutamata tootmisvõimsus igal aastal 490 000 tonnini. Lisaks väitis EA, et on palju muid tarneallikaid peale Hiina.

(36)

Komisjon ei nõustunud EA väidetega mitmel põhjusel. Esiteks puudutas vaatlusaluse perioodi ja eelkõige uurimisperioodi kohta esitatud tootmisvõimsus teoreetilist tootmisvõimsust. Teoreetiline tootmisvõimsus oli aktiivsest/mehitatud võimsusest suurem, sest selles ei võetud arvesse tegeliku tootmisvõimsuse vähenemist, mis tulenes näiteks COVID-19 pandeemia aegsetest liikumispiirangutest tingitud tööhõive vähenemisest, millest teatasid teatavad liidu suuremad tootjad. Täpsemalt teatas liidu tootmisharu, et vähendas COVID-19 pandeemia ajal vahetuste arvu, samas kui nõudluse taastumisel kulus äriühingutel olemasoleva võimsuse kasutamiseks vajalike töötajate taasvärbamiseks ja koolitamiseks rohkem aega. Teiseks, nagu on märgitud põhjenduses 31, põhjustab pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatus ka alumiiniumist pooltoodete ja primaaralumiiniumi nappuse, mis vähendab tegelikku vaba tootmisvõimsust. Kolmandaks tunnistas liidu tootmisharu ise, et pakkumine ja nõudlus olid ajutiselt tasakaalust väljas, nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 528. Seda ajutist tasakaalustamatust kinnitasid ka mitu huvitatud isikut oma vastustes peatamist käsitlevatele teabenõuetele ja märkustes avalikustamise kohta, kes teatasid, et pärast uurimisperioodi olid tarneajad märkimisväärselt pikenenud ning et 2021. aastal ja vähemalt 2022. aasta esimesel poolel on liidu tootjate tellimuste täitmiseks saadaolev tootmisvõimsus täielikult rakendatud (vt eespool põhjendused 23 ja 30). Mõnda eespool nimetatud asjaolu, näiteks pikemat tarneaega, kinnitavad ka sõltumatud turuallikad (6). Neljandaks ei viita toimikus sisalduv teave vaba tootmisvõimsuse olemasolule teistes riikides ja EA ei esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Selle põhjal leidis komisjon, et tema järeldus pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatuse kohta on õige, ning lükkas EA väite tagasi.

(37)

EA vaidlustas ka komisjoni järelduse, et liidu tootmisharu ei olnud viimastel kuudel suutnud suurenenud nõudlust rahuldada. EA viitas eelkõige kõigi alumiiniumist lehtvaltstoodete (sealhulgas uurimise ulatusest välja jäävad tooted) vastuvõetud tellimuste arvu suurenemisele 2020. aasta lõpus/2021. aasta alguses ning uurimisaluse toote tootmismahu ja tarnete suurenemisele 2021. aasta esimeses ja teises kvartalis. Samuti väitis ta, et alates 2021. aasta teisest kvartalist on tellimuste vastuvõtmise tase vähenenud 2020. aasta esimese kvartali lähedale ja see osutab nõudluse stabiliseerumisele ning et see näitaja on parim hinnang uurimisperioodi järgse nõudluse kiire muutumise kohta. Selle põhjal väitis ta, et liidu tootmisharu oli suutnud kiiresti reageerida COVIDi-järgsele majanduse elavnemisele ja rahuldada suurenenud nõudlust.

(38)

Sellega seoses tuleks kõigepealt meenutada, et EA osutatud vastuvõetud tellimused hõlmavad palju laiemat toote määratlust ja geograafilist ulatust kui siinne uurimine. Sellest tulenevalt ei saa seda otseselt võrrelda uurimisaluse toote tootmise ja müügi arenguga. Täpsemalt vastab vastav vastuvõetud tellimuste maht ligikaudu kahekordsele liidu tootmisharu uurimisaluse toote müügi kogumahule liidus. Selle põhjal leidis komisjon, et selliste näitajate võrdlemine, mis erinevad märkimisväärselt toote määratluse ning geograafilise ulatuse ja müügimahu poolest, on mõttetu. Samadel toote määratluse ning geograafilise ulatuse ja mahuga seotud erinevuste põhjustel ei peetud asjakohaseks viidet tellimuste vastuvõtmise arengule 2021. aasta teises kvartalis, st edaspidist tootmist ja tarneid käsitlevat tulevikku vaatavat näitajat, millega põhjendati liidu tootmisharu võimet tarnida uurimisalust toodet uurimisperioodile järgneval perioodil.

(39)

Peale selle leidis komisjon EA väite, et liidu tootmisharu oleks suutnud viimastel kuudel rahuldada praegust nõudlust, olevat vastuolus lõpliku määruse põhjenduses 528 nimetatud EA avaldusega, et nõudluse ja pakkumise vahel valitses ajutine tasakaalustamatus, ning toimikus olevate arvukate tõenditega, mis osutasid pikematele tarneaegadele, võimatusele minna kaugemale lepingulistest kokkulepetest ning asjaolule, et teatavate liidu tootjate tellimuste täitmiseks saadaolev tootmisvõimsus on 2021. aastal ja 2022. aasta esimesel poolel täielikult rakendatud. Seepärast lükkas komisjon EA väite tagasi.

(40)

Pärast avalikustamist väljendas EA kahtlust seoses komisjoni järeldusega, et tarneajad on pikenenud, nagu on märgitud põhjenduses 30, ning palus selle järelduse tegemiseks kasutatud allikat. Peale selle väitis EA, et liidu tootmisharult ei nõutud sellise teabe esitamist ning talle ei antud võimalust nende väidete kohta märkusi esitada.

(41)

Sellega seoses osutasid huvitatud isikutele tutvumiseks avatud märkused, mille teatavad kasutajad ja importijad esitasid pärast komisjoni taotlust, nagu on märgitud põhjenduses 5, pikematele tarneaegadele. Mõnda neist toetati ka tundlike tõenditega e-kirjavahetuse vormis ja kinnitati CRU 5. augusti 2021. aasta alumiiniumitooteid käsitlevas väljaandes. Selle põhjal leidis komisjon, et liidu tootmisharul oli olnud võimalus esitada märkusi teiste isikute märkuste kohta. Liidu tootmisharu ei esitanud siiski nende pikenenud tarneaegade vaidlustamiseks tõendeid. Vastupidi, nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 528, oli liidu tootmisharu nende olemasolu juba tunnistanud. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(42)

Pärast avalikustamist väitsid EA ja Elval, et alumiiniumi hinna ja alumiiniumi hinnalisa areng kajastus keskmises müügihinnas liidu sõltumatutele klientidele ainult osaliselt, liidu tootmisharu oli osa hinnatõusust enda kanda võtnud ning et 2017. aasta ja 2021. aasta esimese poole võrdluses oli 2,4 % kasv mõistlik ega saanud õigustada järeldust muutunud turutingimuste kohta.

(43)

Komisjon nõustus asjaoluga, et liidu tootmisharu ei olnud alumiiniumi hinna ja alumiiniumi hinnalisandi tõusu oma klientidele täielikult üle kandnud. Selleks et aga sisuliselt võrrelda uurimisperioodi järgseid hindu uurimisperioodil kehtinud hindadega, leidis komisjon, et võrdlus tuleks teha eelkõige uurimise lõpu ja kõige hilisema perioodi vahel. Selle põhjal arvutas komisjon, nagu on märgitud põhjenduses 23, uurimisperioodi ja 2021. aasta esimese poolaasta vahel välja 6,5 % hinnatõusu. Arvestades, et uurimisperioodi keskmine oli Londoni metallibörsi arengut silmas pidades uurimisperioodi lõpu hinnast kõrgem, peeti konservatiivset 6,5 % hinnatõusu märkimisväärseks. Kuna enamik müügist toimub pikaajaliste lepingute alusel, leiti, et selline hinnatõus ei kajasta täielikult hinnatõusu ulatust, mida erinevate huvitatud isikute esitatud tõendeid hinnatõusmise kohta arvesse võttes oodata võib. Selle põhjal leidis komisjon, et arvutatud hinnatõus õigustas järeldust turutingimuste ajutise muutumise kohta, ja lükkas EA väite tagasi.

(44)

Pärast avalikustamist väitis EA, et komisjon oli hinnanud mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudlust ja pakkumist ajavahemikul 2021–2026 ning et selline hindamine hõlmas a fortiori uurimisperioodi järgse olukorra uurimist, mille puhul saaks prognoositud nõudluse katta prognoositud liidu tootmisharu tootmisvõimsuse ja prognoositud impordiga kolmandatest riikidest.

(45)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 56, tunnistas liidu tootmisharu tegelikult ise COVID-19 puhangule järgnenud äkilisest ja tugevast taastumisest tingitud ajutiste tootmisvõimsuse probleemide olemasolu. Lisaks esitasid mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete sektori kasutajad tõendeid nii põhiuurimise kui ka peatamisuurimise raames, osutades pakkumise ja nõudluse ajutisele tasakaalustamatusele pärast uurimisperioodi. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(46)

Selle põhjal järeldas komisjon, et pärast lõplikus määruses käsitletud perioodi olid turutingimused tõepoolest muutunud. Muutunud turutingimused olid siiski ajutised (vastupidiselt struktuursetele muutustele) ning on tõenäoline, et pakkumine ja nõudlus ühtlustuvad taas pärast meetmete ajutist peatamist.

(47)

Liidu tootmisharu müügi märkimisväärne kasv on toonud kaasa turuosa olulise suurenemise, kuna Hiinast pärit import on märkimisväärselt vähenenud. Võttes arvesse nõudluse taset, asjaolu, et paljud kasutajad on läinud üle liidu tootmisharule, ja lepingute laadi (väga vähe hetketellimusi), on ebatõenäoline, et liidu tootmisharu kaotaks Hiina eksportijate tõttu märkimisväärse osa oma ärist, kui meetmed peatataks 9 kuuks.

(48)

Lisaks leidis komisjon, et 9-kuuline peatamine annaks kasutajatele, kes taotlesid teatavate toodete väljajätmist, lisaaja liidu tootjate (uuesti) valideerimiseks ning tagaks vajaduse korral sujuva ülemineku Hiina tarneallikalt liidu tarneallikale.

(49)

Kuigi tootmisharu ei jõudnud veel 2017. aastal saavutatud kasumi tasemele, jätkub 2021. aastal alanud positiivne suundumus tõenäoliselt veel mõnda aega, kuni turutingimused kohanevad COVID-19 järgse olukorraga. Tegelikult oli liidu tootmisharu aastapõhine vastuvõetud tellimuste maht (7) 2021. aasta esimeses kvartalis suurim alates 2015. aastast. Aastapõhine vastuvõetud tellimuste maht 2021. aasta teises kvartalis oli väiksem kui esimeses kvartalis, kuid siiski samaväärne 2017./2018. aasta tasemega. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 23, teatas mitu liidu tootjat mitme kasutaja esitatud teabe kohaselt, et nende tootmisvõimsus on juba vähemalt kuni 2022. aasta esimese pooleni täielikult rakendatud. See annab kindlustunnet seoses liidu tootmisharu aktiivsuse tasemega järgmistel kuudel. Kuna enamik müügist toimub lepingute alusel, mis sisaldavad hinnamehhanisme, ei mõjuta HRVst pärit impordi suurenemine meetmete peatamise ajal liidu tootmisharu tulude taset, sest need mahud katavad nõudluse, mida liidu tootmisharu ei suuda praegu suures osas täita. Seoses esmase materjali ja valmistoodete hindade muutumisega leidis komisjon, et enamiku lepingute suhtes kohaldatavad hinnakujundusmehhanismid võimaldaksid liidu tootmisharul vajaduse korral hinnatõusu ostjatele üle kanda. Riskimaandusmehhanismide laialdane kasutamine esmase materjali hinnamuutustega arvestamiseks on veel üks tagatis, et liidu tootmisharu ei kannata oluliselt esmase materjali hinna muutumise tõttu. Seepärast järeldas komisjon, et meetmete peatamine ei mõjutaks lähikuudel liidu tootmisharu üldist tulemuslikkust.

(50)

Pärast avalikustamist väitis EA, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, peatades meetmed rutaka uurimismenetluse kaudu, eirates nõuetekohase menetluse, hea juhtimistava ja asjaolude kontrollimise eeskirju. Lisaks leidis EA, et otsene kahju liidu tootmisharule oli selgelt prognoositav, sest liidu tootjad peaksid Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga konkureerimiseks langetama oma hindu kahjumit tekitaval tasemel, kaotades turuosa Hiina tootjatele. Lisaks väitis EA, et peatamine takistaks liidu tootmisharu kasutamata tootmisvõimsuse rakendamist, tekitaks ebakindlust ja puudulikku nähtavust, mis põhjustaks investeerimisotsuste läbivaatamise ning tooks kaasa töökohtade vähenemise ning väiksema käibe ja kasumi. Selle väite toetuseks esitas EA ühe liidu tootja avalduse, milles viidati väidetavale hinnapakkumisele 2022. aasta jaanuaris toimuva tarne kohta.

(51)

Komisjon ei nõustunud EA väitega, et ta tegi ilmse hindamisvea ning eiras nõuetekohase menetluse, hea juhtimistava ja asjaolude kontrollimise eeskirju. Sellega seoses viidatakse põhjendustele 9–14, kus komisjon lükkas ümber väited huvitatud isikute õiguste kohta, ning põhjendusele 33, kuivõrd see puudutab kontrollimise aspekte.

(52)

Seoses asjaolude hindamisega märkis komisjon, et EA ei vaidlustanud ega esitanud tõendavaid tõendeid, mis kahandaksid põhjendustes 47–49 nimetatud peatamisperioodil kahju kordumise tõenäosusega seotud komisjoni põhjenduste usaldusväärsust. Seoses väidetava prognoositava otsese kahjuga, nagu on mainitud põhjenduses 49, leidis komisjon, et HRVst pärit impordi suurenemine meetmete peatamise ajal ei mõjuta liidu tootmisharu, sest need mahud katavad nõudluse, mida liidu tootmisharu ei suuda praegu suures osas täita. Lisaks leidis komisjon, et ühe liidu tootja avaldus ei anna aimu mõjust, mis avaldub peatamisperioodil liidu tootmisharule tervikuna.

(53)

Oluline on see, et meetmete peatamine on ajaliselt piiratud üheksa kuuga ja meetmed saab kiiresti ennistada, kui Hiinast pärit import liitu suureneb, põhjustades liidu tootmisharule kahju. Tuginedes ülaltoodule, lükati see väide tagasi.

(54)

Pärast avalikustamist väitis Elval, et peatamisotsus oli vastuolus lõpliku avalikustamise järeldustega. Lõplike järelduste avalikustamisel leiti, et liidu tootjad on juba kandnud kahju märkimisväärse ajavahemiku jooksul. Elvali arvates võimaldaks peatamisotsus Hiina impordi sissevoolu ja tekitaks tarneahelale tulevikus märkimisväärset kahju.

(55)

Komisjon leidis, et see väide ei ole põhjendatud, kuna peamise uurimise analüüsiperiood (2017–juuni 2020) ja peatamisotsuse periood (juuli 2020–juuni 2021) olid erinevad ning sellepärast võib komisjon jõuda iga perioodi puhul uuritud andmete põhjal erinevatele järeldustele. Lisaks, nagu on mainitud põhjendustes 47–49, järeldas komisjon vahemikus juuli 2020–juuni 2021 täheldatud positiivsete suundumuste põhjal, et meetmete peatamine ei mõjutaks lähikuudel liidu tootmisharu üldist tulemuslikkust. Täpsemate üksikasjade puudumise tõttu lükati see väide tagasi.

(56)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et meetmete peatamise korral ei ole kahju kordumine 9 kuu jooksul tõenäoline.

(57)

Vastuseks komisjoni üleskutsele esitada märkusi meetmete võimaliku peatamise kohta väitis liidu tootmisharu, et nõudluse kasv oli ajutine ja esines märke majanduskasvu aeglustumisest, eriti autotööstuses. Samuti väitis liidu tootmisharu, et meetmete peatamine tooks kaasa massilise varude kogumise ja kahjustaks meetmete parandavat mõju. Sellest tulenevalt väitis ta, et meetmete peatamine seaks ohtu alustatud taastamispüüdlused.

(58)

Võttes arvesse liidu tootmisharu peamiste kahjunäitajate arengut pärast uurimisperioodi, eeldatavat tootmisvõimsuse rakendamist ja tellimusi, leidis komisjon, et peatamine ei ole liidu tootmisharule tõenäoliselt kahjulik ega ohusta alustatud taastamispüüdlusi.

(59)

Lisaks, võttes arvesse praegust kõrget hinnataset ja suurt nõudlust liidus ja väljaspool liitu, leidis komisjon, et Hiinast pärit imporditud toodete varumise risk on väike. COVIDi järgsele taastumisele järgnenud mereveokulude märkimisväärne suurenemine muudab ka varude kogumise vähem atraktiivseks.

(60)

Kõige olulisem on see, et kui Hiinast pärit import peaks liitu sisenema suuremas koguses, tekitades kahju liidu tootmisharule, saaks meetmed alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaselt kiiresti ennistada. Komisjon jälgib vaatlusaluse toote impordi arengut ja reageerib viivitamata siinses otsuses kirjeldatud olukorra muutustele.

(61)

Sellega seoses jääb juurdepääs avatud toimikule TRONi kaudu kättesaadavaks ka pärast rakendusaktide eelnõude vastuvõtmist, et võimaldada uue teabe õigeaegset esitamist.

(62)

Pärast avalikustamist väitis EA, et komisjon ei suutnud liidu tootmisharu enda ja allkasutajate huvides meetmete kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi hinnates kindlaks teha, et lõplike dumpinguvastaste meetmete peatamine on liidu huvides. Lisaks väitis EA, et mis tahes katse käsitleda seda ilmset õigusnormi rikkumist alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaldamisel oleks meelevaldne ja vastuolus nõuetekohase menetlusega.

(63)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Artikli 14 lõike 4 kohane hindamine on olemuslikult seotud liidu huvide hindamisega. Sellega seoses hindas komisjon liidu huve, tasakaalustades allkasutajate huve, tuginedes põhjendustes 30 ja 48 nimetatud elementidele, ja liidu tootmisharu huve, nagu on mainitud põhjendustes 49 ja 54, mis on seotud tõenäosusanalüüsiga. Selle põhjal järeldas komisjon, et meetmete peatamine oleks liidu huvides. Sellest tulenevalt viis komisjon läbi liidu huvide analüüsi, nagu on nõutud artikli 14 lõikes 4. Viidatakse ka varasematele peatamisotsustele, (8) mille puhul komisjon järgis sama lähenemisviisi. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(64)

Pärast avalikustamist väitis EA, et puudus õiguslik nõue peatada tollimaksude sissenõudmine samal kuupäeval, kui kehtestati tollimaksud, mis tulenesid alusmääruse artikli 5 alusel algatatud uurimise järeldustest. Samuti väitis ta, et selline praktika kahandab tema õigusi huvitatud isikuna.

(65)

Komisjon nõustus EA väite lähtepunktiga. Artikli 14 lõike 4 kohaselt on komisjonil kaalutlusõigus, millal ta otsustab meetmed peatada. Seega ei ole kohustust peatada meetmed samal päeval, kui lõpetatakse tollimaksude kehtestamiseni viinud uurimine. See kaalutlusõigus ei takista siiski komisjoni peatamast meetmeid samal päeval, kui need kehtestati. Teisisõnu leidis komisjon, et kui artikli 14 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, on tal täielik kaalutlusõigus seoses selles küsimuses tegutsemiseks sobiva ajaga. Samamoodi ja nagu on märgitud põhjenduses 8, leidis komisjon, et märkuste esitamise tähtajad olid mõistlikud ja EA õigused huvitatud isikuna ei vähenenud.

(66)

Pärast avalikustamist kordas EA, et peatamisotsus ei olnud ajendatud liidu huvidest, ja väitis, et peatamisotsuse peamine põhjus näis olevat soov leida alternatiivne lahendus mitme kasutaja ebaõnnestunud taotlustele jätta teatavad alumiiniumist lehtvaltstoodete alamkategooriad toote määratlusest välja. EA viitas sellega seoses Valeo esitatud peatamistaotlusele. Lisaks väitis EA, et peatamine avab turu dumpinguhinnaga kaupade tarnimisele mitte ainult nende toodete puhul, mille suhtes taotleti väljajätmist, vaid ka muude toote määratlusse kuuluvate toodete puhul.

(67)

Komisjon ei olnud EA väitega nõus. Nagu on märgitud põhjenduses 63, on komisjoni otsus meetmed peatada tõepoolest ajendatud liidu huvidest, mis tuginevad ajutiselt muutunud turutingimustele ja kahju kordumise tõenäosuse puudumisele meetmete peatamise korral. Lisaks märkis komisjon, et turutingimuste ajutine muutus ei kehtinud üksnes teatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete alamkategooriate suhtes, vaid kogu alumiiniumist lehtvaltstoodete turu suhtes tervikuna. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(68)

Pärast avalikustamist väitsid EA ja Elval, et peatamine saadab signaali, et komisjon ei pärsi kivisöepõhise suure CO2 jalajäljega alumiiniumi importi keskkonnahoidlikumate liidu tootjate kasuks ning et see otsus ohustab investeeringute kaotuse tõttu ELi tööstuse jõupingutusi Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel.

(69)

Komisjon ei nõustunud EA väitega ja leidis, et meetmete peatamise otsus tehti liidu huvides, et võtta arvesse ajutiselt muutunud turutingimusi ning tagada, et nõudlus ja pakkumine oleksid lühikese aja jooksul taas tasakaalus. Selle põhjal ei leidnud komisjon, et peatamine ohustaks ELi tootmisharude ja liidu alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmisharu jõupingutusi, eelkõige kuna, nagu on märgitud põhjenduses 54, komisjon järeldas, et kahju kordumine meetmete ajutise peatamise tagajärjel ei ole tõenäoline. Lisaks jälgitakse hoolega peatamisotsust, et see viivitamata tühistada, kui sellist peatamist kasutatakse impordimahtude suurendamiseks viisil, mis võib põhjustada peatamisperioodil liidu tootmisharule täiendavat kahju. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(70)

Pärast avalikustamist väljendasid kasutajad Valeo, TitanX, Airoldi ja TDK Hungary Components Kft (edaspidi „TDK HU“), valimisse kaasatud eksportiv tootja Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd. (edaspidi „Xiamen Xiashun“), European Association of Non-Integrated Metal Importers (EURANIMI) ja importija O. Wilms GmbH (edaspidi „Nilo“) toetust meetmete peatamisele.

(71)

Mitu neist isikutest vaidlustas peatamise üheksakuulise kestuse, väites, et eespool põhjendustes 30–31 määratletud ajutiste turutingimustega tegelemiseks on vaja rohkem aega, kuna neid ei ole tõenäoliselt võimalik üheksa kuu jooksul lahendada. Eelkõige väitsid nad, et kõnealused asjaolud ei pruugi olla ajutised, vaid võivad pärast üheksakuulise perioodi lõppu veel kaua kesta. Komisjon täheldas, et üheksakuuline kestus on alusmääruse artikli 14 lõikes 4 sätestatud maksimumperiood. Kestust võib pikendada ainult juhul, kui kõik samas artiklis sätestatud tingimused on pärast nimetatud perioodi endiselt täidetud.

(72)

Pärast avalikustamist väitis Xiamen Xiashun, et peatamisettepanek ja eelkõige põhjenduses 30 esitatud komisjoni järeldused nõudluse ja pakkumise praeguse tasakaalustamatuse kohta liidu turul kinnitavad, et oleks tulnud läbi viia fooliumi segmendipõhine analüüs ning seetõttu tuleks foolium lõplike meetmete toote määratlusest välja jätta. Komisjon viitas kõigepealt oma järeldustele lõpliku määruse punktis 2.2.8, kus ta leidis, et segmendipõhine analüüs ei ole põhjendatud, ja lükkas selle toote väljajätmise taotluse tagasi. Praegune pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatus, mille komisjon on kindlaks teinud, puudutab uurimisalust toodet tervikuna, mitte konkreetset tooteliiki, nagu foolium, ning lõplikus määruses ei analüüsitud uurimisperioodi järgset perioodi. Samuti tegi komisjon kindlaks, et kõnealune tasakaalustamatus oli üksnes ajutine ja seda saab seega kõige paremini kõrvaldada meetmete peatamisega. Sellest tulenevalt lükati kõnealune väide tagasi.

(73)

Pärast avalikustamist nõustusid mitu kasutajat ja importijat komisjoni järeldustega põhjendustes 23–28 nimetatud turutingimuste ajutise muutumise kohta; tema hinnanguga varude kogumise piiratud riski kohta (eespool põhjendus 59); ning tema järeldusega kahju kordumise tõenäosuse kohta peatamisperioodil (eespool põhjendus 54). Täpsemalt viitas mitu kasutajat asjaolule, et pärast uurimisperioodi on liidu tootjatega sõlmitud uued pikaajalised lepingud, mis koos muude positiivsete turusuundumustega (nõudluse ja tootmisvõimsuse rakendamise suurenemine ning suurem kasumlikkus) hoiaksid ära kahju kordumise. Lisaks kahtlesid mitu kasutajat, kas liidu tootmisharu täiendav tootmisvõimsus saab peatamisperioodil kättesaadavaks, ning väitsid ka, et kõnealune ajavahemik ei pruugi olla valideerimisprotsessi lõpuleviimiseks piisav.

(74)

Seoses täiendava tootmisvõimsuse kohta tehtud järeldustega leidis komisjon, et autotööstuse kasvu märgatav aeglustumine lähikuudel võimaldaks liidu tootmisharul eraldada uurimisaluse toote tootmiseks rohkem tootmisvõimsust ning sellest tulenevalt tasakaalustada pakkumist ja nõudlust.

(75)

Seoses väitega, et valideerimisprotsessi lõpuleviimiseks ei ole piisavalt aega, märkis komisjon, et nagu on täpsustatud lõpliku määruse põhjenduses 133, ei oodanud teatavad suured kasutajad meetmete peatamist, et alustada üleminekut Hiina tarnijatelt liidu tootjatele, ning on seetõttu algatanud liidu tootjate (uuesti) valideerimise. Lisaks viitas komisjon lõpliku määruse põhjendustes 136 ja 137 esitatud järeldustele, mis käsitlevad vastavalt samaväärsete sulamite olemasolu ja kahe tarnija kasutamist. Lisaks ostab enamik kasutajaid suurema osa oma alumiiniumist lehtvaltstoodetest ELis ja neil on seega juba ärisuhted ühe või mitme liidu tootjaga. Need asjaolud toetavad järeldust, et peatamisperiood võimaldaks sujuvat üleminekut HRV tarnijatelt liidu tootjatele seoses liidu tootjate valideerimise või uuesti valideerimisega. Seetõttu võtab (uuesti)valideerimine tõenäoliselt vähem aega kui täiemahuline uus valideerimisprotsess. Sellest tulenevalt lükati kõnealune väide tagasi.

(76)

Pärast avalikustamist väitis TDK HU, et alumiinium-elektrolüütkondensaatorite tootmiseks kasutatava uurimisaluse toote tootmisvõimsuse puudumise probleem jääb püsima pärast üheksakuulist perioodi, kuna praegu seda konkreetset tooteliiki liidus ei toodeta. Lisaks on ebatõenäoline, et liidu tootmisharu suudaks seda tootma hakata ja valideerimisprotsess võib võtta kaua aega. Komisjon märkis, et lõpliku määruse põhjendustes 217–240 esitatud järeldused kehtivad ka käesoleva otsuse järelduste suhtes. Eelkõige ei ole esitatud uusi tõendeid, mis muudaksid neis tehtud järeldusi, et komisjon ei saanud küsimustiku vastuste ja vajalike tõendite puudumise tõttu TDK HU ja teiste asjaomaste huvitatud isikute väiteid hinnata nende kriteeriumide põhjal, mis puudutavad piisavalt aegsasti esitatud teavet. Seega lükkas komisjon väite tagasi.

(77)

Võttes arvesse nõudluse ja pakkumisega seotud turutingimuste muutumise ajutist iseloomu ning eelkõige praegust tasakaalustamatust nõudluse ja pakkumise vahel liidu turul ning liidu tootmisharu väljavaateid lähikuudeks, leitakse, et Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordiga seotud kahju taastekkimine peatamise tagajärjel on ebatõenäoline. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et lõpliku määrusega kehtestatud dumpinguvastaste meetmete peatamine üheksaks kuuks on liidu huvides.

(78)

Kui peatamise tinginud olukord peaks hiljem muutuma, võib komisjon dumpinguvastaste meetmete peatamise viivitamata tühistada. Järgides ärakuulamise eest vastutava ametniku 8. septembri 2021. aasta ärakuulamisel antud soovitust, otsustas komisjon samuti luua toimiva järelevalvesüsteemi, milles huvitatud isikud võivad korrapäraselt juhtida tema tähelepanu turu asjakohastele arengutele,