ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1784, 8. oktoober 2021, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes
Euroopa Komisjon 08.10.2021 määrus number 1784; jõustumiskuupäev 12.10.2021

redaktsioon

11.10.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 359/6


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1784,

8. oktoober 2021,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), ja eelkõige selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 14. augustil 2020. aastal alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete (edaspidi „uurimisalune toode“) importimisega (2).

1.2.   Ajutised meetmed

(2)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 15. märtsil 2021 huvitatud isikutele kavandatud ajutiste tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikuid kutsuti esitama kolme tööpäeva jooksul märkusi arvutuste täpsuse kohta. Oma märkused esitas kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat (3). Komisjon võttis märkusi arvesse ja parandas arvutusvead, kui see oli asjakohane.

(3)

Komisjon kehtestas 12. aprillil 2021. aastal komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/582 (4) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

1.3.   Järgnenud menetlus

(4)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid kaebuse esitajad, valimisse kaasatud eksportivad tootjad, valimisse mittekuuluv eksportiv tootja, mitu mootorsõidukite soojusvahetite sektori kasutajat ja üks allkasutaja, üks fooliumisektori kasutaja, kaks alumiinium-elektrolüütkondensaatorite sektori kasutajat, üks alumiiniumist komposiitpaneelide sektori kasutaja, üks ribakardinate sektori kasutaja ja tema tarnija, üks sõltumatu kaupleja, üks importija, Euroopa autoosade tarnijate assotsiatsioon (European Association for Automotive Suppliers), Euroopa Autotootjate Ühendus ja Hiina Rahvavabariigi valitsus (edaspidi „Hiina valitsus“) kirjalikud avaldused, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Kaks eksportivat tootjat küsisid lisateavet oma kahjumarginaalide arvutuste kohta ning neile esitati see teave.

(5)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Komisjon korraldas ärakuulamise valimisse kaasatud kolme eksportiva tootjaga, kaebuse esitajatega, äriühinguga B, kahe mootorsõidukite soojusvahetite sektori kasutajaga, ühe fooliumisektori kasutajaga, ühe alumiinium-elektrolüütkondensaatorite sektori kasutajaga, sõltumatu kauplejaga, sõltumatu importijaga ning sõltumatute edasimüüjate assotsiatsiooniga (EURANIMI). Nanshan Groupi (edaspidi „Nanshan“) taotlusel korraldati Nanshani ja kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku vahel ärakuulamine.

(6)

Komisjon tegi ettepaneku korraldada ärakuulamine osalistega, kellel on vastuolulised huvid ning kes tegutsevad mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete sektoris; st Valeo Systèmes Thermiques SAS ja seotud äriühingud (edaspidi „Valeo“) ning üks liidu tootja. See viimati mainitud osaline ei olnud siiski nõus osalema. Valeo pidas liidu tootja käitumist kahetsusväärseks ja väitis, et Valeo väiteid mahu (puudumise) kohta liidu turul tuleks tõenditena kõrgemalt hinnata, arvestades et Valeo ise ei keeldunud selles küsimuses liidu tootjaga silmitsi seismast.

(7)

Nagu Valeo möönis, saab vastuoluliste huvidega osaliste ärakuulamise korraldada ainult siis, kui sellise ärakuulamisega nõustuvad mõlemad osalised. Nagu artikli 6 lõikes 6 osutatud, ei mõju asjaolu, et osaline keeldub sellises ärakuulamises osalemast, teda kahjustavalt. Seepärast lükati Valeo väide tagasi.

(8)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist anti ärakuulamise võimalus isikutele, kes seda taotlesid. Komisjon kuulas ära kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat, kaks kasutajat mootorsõidukite soojusvahetite sektoris ning ühe sõltumatu importija. Samuti korraldas ärakuulamise eest vastutav ametnik Jiangsu Alcha Aluminum Group Co., Ltd. (edaspidi „Jiangsu Alcha“) palvel selle eksportijaga ärakuulamise.

(9)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Sellega seoses arvas ta, et äriühing Nilo Asia PTE Ltd / Lodec Metall-Handel Niederlassung Bremen der O. Wilms GMBH (edaspidi „Nilo“), kes oli end esitlenud sõltumatu importijana, on tegelikult kaupleja. Sellega seoses ei võetud selle äriühingu vastuseid küsimustikule lõplike järelduste puhul arvesse. Seda äriühingut käsitati siiski huvitatud isikuna ning ta jätkas uurimises koostöö tegemist.

(10)

Arvestades, et huvitatud isikutel oli olnud piisavalt aega esitada märkusi teiste osaliste märkuste kohta, erandiks vastused komisjoni teabenõuetele, ei võtnud komisjon pärast 17. juunit 2021 esitatud avaldusi oma lõplikes järeldustes arvesse.

(11)

13. juulil 2021. aastal teatas komisjon kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Peale selle avaldati huvitatud isikutele lisateavet 13. augustil 2021 (edaspidi „esimene täiendav avalikustamine“) ja 3. septembril 2021 (edaspidi „teine täiendav avalikustamine“). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega lõplike järelduste ja täiendavate järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamiseks.

(12)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Airoldi Metalli S.p.a. (edaspidi „Airoldi“), et tema kaitseõigust oli rikutud, kuna talle ei antud võimalust esitada märkusi dokumentide kohta, mis lisati mittekonfidentsiaalsele toimikule päev enne lõplike järelduste avalikustamist ning mida oli väidetavalt üldises avalikustamise dokumendis arvesse võetud. Nimetatud alustel taotles ta üldise avalikustamise dokumendi tagasivõtmist.

(13)

Siinjuures tuleks panna tähele esiteks seda, et nagu öeldud põhjenduses 10, ei võetud ühtki Airoldi viidatud avaldust (v.a dokumenti t21.004671) üldises avalikustamise dokumendis arvesse, kuna need olid liiga hilja esitatud. Mis puutub dokumendis t21.004671 esitatud väidetesse, siis olid need sama laadi kui muude huvitatud isikute, sh Airoldi esitatud väited, nagu on kirjeldatud põhjenduses 527. Seetõttu leiti, et Airoldi kaitseõigust ei rikutud. Lisaks oli Airoldil pärast lõplike järelduste esitamist võimalus esitada märkusi liiga hilja esitatud dokumentide kohta, millele ta oma avalduses viitas.

(14)

28. juulil 2021. aastal palus komisjon liidu tootjatel, importijatel, kasutajatel ja nende ühendustel esitada teavet uurimisperioodi järel toimunud arengu kohta, et oleks võimalik ettenähtud ajal artikli 14 lõike 4 kohane hindamine teha.

(15)

Huvitatud isikute esitatud märkusi arutati ja võeti käesolevas määruses vajaduse korral arvesse.

1.4.   Väljavõtteline uuring

(16)

Ajutise määruse põhjenduses 35 osutas komisjon kolmest liidu tootjast koosnevale valimile, kelle toodang moodustas 35 % liidu toodangust. Selle protsendi aluseks olid EL 28 andmed.

(17)

Nagu punktis 1.9 öeldud, on käesoleva uurimise lõplike järelduste aluseks EL 27 andmed. Pealegi, nagu on mainitud põhjenduses 191, jäeti teatud tooted tootemääratlusest välja. Sellel alusel moodustasid kolm liidu tootjat üle 38 % liidu toodangust. Seega jäi valim esindavaks.

1.5.   Anonüümsuse taotlemine

(18)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist taotles üks valimisse mittekuuluv liidu tootja anonüümsust. Taotlust põhjendati nii, et sellele huvitatud isikule teeb muret otsene avalik paljastamine, mis kahjustab tema huve muudes riikides. Tema tundlikus taotluses esitatud elementide põhjal nõustuti anonüümsuse taotlusega. Ühtegi märkust ei esitatud.

1.6.   Individuaalne kontrollimine

(19)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendus 43.

1.7.   Kontrollkäik

(20)

Lisaks ajutises põhjenduses 48 mainitud kaugmeetodil ristkontrollidele tegi komisjon täiendava kaugmeetodil ristkontrolli kasutaja Amcor Flexibles Singen GmbH („Amcor“) puhul, kes asub Saksamaal Singenis.

1.8.   Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(21)

Üks eksportija, nimelt Southwest Aluminium (Group) Co., Ltd (edaspidi „SWA“), väitis, et uurimisperioodi mõjutas COVID-19 pandeemia, nii et seda ei saanud muude vaatlusaluse perioodi hulka kuuluvate aastatega võrrelda.

(22)

Komisjon uuris oma analüüsis COVID-19 pandeemia mõju ning vastas selle kohta saadud märkustele ajutise määruse punktis 5.1.2.2 ja käesoleva määruse punktis 5.2.2. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(23)

Kuna uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendus 49.

1.9.   Geograafilise ulatuse muudatus

(24)

Alates 1. jaanuarist 2021 ei ole Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) enam Euroopa Liidu osa. Seetõttu põhineb käesolev määrus Euroopa Liidu andmetel ilma Ühendkuningriigita („EL 27“). Seepärast palus komisjon kaebuse esitajal ja valimisse kaasatud liidu tootjatel esitada nende algsete küsimustike vastuste teatavad osad üksnes EL 27 hõlmavate andmetega. Kaebuse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsitud teabe. Kuna ajutises määruses avaldatud makromajanduslike näitajate ja EL 27 makromajanduslike andmete erinevused on tingitud ainsa Ühendkuningriigi tootjaga seotud andmete väljajätmisest, on käesoleva määruse teatavate tabelite arvandmed esitatud vahemikena, et mitte avaldada selle tootjaga seotud konfidentsiaalset teavet.

(25)

Dumpingu puhul võeti lõplike dumpingumarginaalide arvutamisel arvesse üksnes sellist valimisse kaasatud eksportivate tootjate eksportmüüki, mis oli suunatud EL 27sse.

(26)

Viimaks uuris komisjon liidu huvide hindamiseks Ühendkuningriigi väljajätmise mõju küsitluste vastustele, mille esitasid sõltumatud importijad ja kasutajad, nimelt Nova Trading S.A., Airoldi, TitanX Engine Cooling AB (edaspidi „TitanX“), Multilaque SAS, Valeo, äriühing A ja Amcor Flexibles Singen GmbH ning sai vajadusel ajakohastatud andmeid.

(27)

12. jaanuaril 2021 teavitas komisjon toimikule lisatud märkusega (5), Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi sellest, et neid ei käsitata enam huvitatud pooltena kaubanduse kaitsemenetlustes. Sellele märkusele ei reageerinud ükski huvitatud isik.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Tootemääratluse muutmine, et vältida kahe erineva dumpinguvastase tollimaksu kohaldamist ühele ja samale tootele

(28)

Uurimisest nähtus, et rakendusmäärusega (EL) 2017/2213 (6) alumiiniumist lehtvaltstoodetele kehtestatud dumpinguvastased meetmed ja teatavale alumiiniumfooliumile kehtestatud kõrvalehoidmise vastased meetmed on kahe TARIC-koodi tootemääratluse puhul ehk koodide 7607119044 ja 7607119071 puhul veidi kattuvad. Kuigi kattuvus on äärmiselt väike ja see hõlmab üksnes 0,03 kuni 0,045 mm poole, kui neid pakutakse vähemalt kahekihilisena, oleks ebaseaduslik kohaldada ühele ja samale tootele korraga ja kumulatiivselt kahte erinevat dumpinguvastast tollimaksu. Seetõttu otsustas komisjon parandada kõnealuste meetmete puhul tootemääratlust, et lahendada see probleem ja eemaldada 0,03 kuni 0,045 mm poolid, kui neid pakutakse vähemalt kahekihilisena. Sellel parandusel ei ole olulist mõju uurimise järelduste analüüsile.

(29)

Selle tulemusena jäeti tootemääratlusest välja TARIC-koodide 7607119044 ja 7607119071 alla kuuluvad alumiiniumtooted.

2.2.   Toote määratlusega seotud väited

(30)

Nagu on osutatud ajutise määruse põhjendustes 61–105, esitas mitu isikut toote väljajätmise taotlused seoses järgmiste toodetega: plakeeritud torud, plakeeritud tahvlid, plakeeritud ribad ja plakeerimata ribad, mida kasutatakse autotööstuses joodetud alumiiniumist soojusvahetite ja elektrisõidukite akujahutite (mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted) valmistamiseks; alumiiniumpoolid kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks; litograafialehed; akulehed; 30–60 mikroni paksune töödeldav alumiiniumfoolium ja alumiiniumist lehtvaltstooted, mida kasutatakse ribakardinate ribade valmistamiseks.

(31)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas mitu isikut komisjoni esialgsete järelduste kohta märkusi, mida käsitletakse selles punktis edaspidi. Lisaks esitas neli muud kasutajat, st Amcor Flexibles Singen GmbH („Amcor“), Hitachi ABB Power grids („Hitachi“), TDK Foil Italy S.p.A. („TDK IT“) ja TDK Hungary Components Kft („TDK HU“) toote väljajätmise taotlusi järgmiste toodete kohta: foolium, alumiiniumist lehtvaltstooted energiamuundurite tootmises kasutamiseks ning alumiiniumist lehtvaltstooted alumiinium-elektrolüütkondensaatorite tootmises kasutamiseks.

2.2.1.   Mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted

2.2.1.1.   Menetluslikud aspektid

(32)

Valeo väitis, et ühenduse European Aluminium („EA“) ja äriühingu B avaldused esialgsete järelduste avalikustamise kohta, välja arvatud dokument t21.003825, esitati liiga hilja. Algatamisteate punktide 7.ii ja 8.ii alusel teatas Valeo, et teiste isikute avalduste kohta ning uute faktiliste elementide kohta märkuste esitamise tähtaeg kattus ning tema esitatud teabe puhul pidanuks see olema 10. mai 2021. Sellele tuginedes väitis ta, et teavet, mille EA ja äriühing B esitasid pärast seda kuupäeva, ei tohiks lõplikes järeldustes arvesse võtta.

(33)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kooskõlas algatamisteate punkti 8 viimase lõiguga ja sama teate punkti 5.7 viimase lõiguga oli komisjon taotlenud, et EA ja äriühing B esitaksid lisateavet (7) juba esitatud teabe ajakohastuste vormis või teatavaid väiteid ja teabeelemente toetavate tõenditena. Lisateave oli vajalik teiste isikute väidete nõuetekohaseks hindamiseks. Mis puudutab EA märkuste ajastust, siis pärast nõuetekohaselt põhjendatud taotluse saamist pikendas komisjon tähtaega 28. maini 2021 (8). Seega esitati need märkused taotletud tähtaja jooksul.

(34)

11. juunil 2021 esitas Valeo märkused teiste isikute dokumentide t21.003825, t21.004224, t21.004298 ja t21.004304 kohta. Kuna need dokumendid olid olnud TRONis saadaval enam kui 7 päeva enne Valeo avaldust, leidis komisjon, et neid ei esitatud õigel ajal.

(35)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Valeo, et komisjoni põhjendused selle kohta, miks tema 11. juuni märkusi liiga hilja esitatuteks loeti, olid põhjendamatud ja rikkusid Valeo kaitseõigust. Eelkõige väitis ta, et komisjon luges tema avalduse liiga hiliseks, kuid vastas siiski sellele, nii et Valeo ei saanud järeldada, kas komisjon oli tema märkused täies ulatuses vastuvõetavateks tunnistanud ja neid arvesse võtnud. Lisaks viitas Valeo EA ja äriühingu B esitatud dokumentide liigile, s.o „märkused“, „ärakuulamise aruanne / avaldus“, „avaldus“ ja „vastuväited“. Ta väitis, et algatamisteate punkti 8 alapunktis ii viidatud 7-päevane tähtaeg, mis on ette nähtud selliste märkuste esitamiseks, mis käsitlevad teavet, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses esialgsete järelduste avalikustamisega, ei olnud tema avalduse suhtes kohaldatav, kuna see sisaldas vastuväiteid vastuväidetele ja märkusi uue esitatud teabe kohta.

(36)

Komisjon oli seisukohal, et algatamisteate punkti 8 alapunktis ii viidatud 7-päevane tähtaeg kehtis võrdselt nii märkustele teiste poolte avalduste kohta kui ka teiste poolte esitatud märkusi käsitlevatele vastuväidetele. Selles osas kinnitas komisjon, et Valeo avaldus ei olnud õigel ajal esitatud. Igal juhul võttis komisjon arvesse kõiki kuni 17. juunini 2021 laekunud avaldusi, nagu öeldud põhjenduses 10. Arvestades, et järelikult võttis komisjon arvesse ka Valeo 11. juunil esitatud märkusi ja andis Valeole võimaluse esitada selles kontekstis märkusi komisjoni järelduste kohta, ei leidnud komisjon, et Valeo kaitseõigust oleks rikutud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(37)

Lisaks väitis Valeo, et väidetavalt anti äriühingule B 7-päevase tähtaja jaoks väga helde ja põhjendamatult pikk ajapikendus. Siinjuures tuleks tähele panna, et äriühingu B vastuväited esitati teiste poolte märkuste kohta märkuste esitamiseks määratud 7-päevase tähtaja jooksul, mis algas siis, kui teiste poolte märkused avatud toimikus kättesaadavaks muutusid, ning talle ei antud tähtaja pikendusi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(38)

Samuti väitis Valeo, et komisjon viitas teatavatele toimikus avaldamata dokumentidele, ja väitis, et sellega rikuti tema menetlusõigusi, kuna tema arvates oli EA avaldus (t21.004221) liiga hilja esitatud, vastuvõetamatu ja ei olnud seetõttu vaidlustamist väärt. Lisaks viitas Valeo algatamisteate punktile 9 ning leidis, et EA-le oli antud meelevaldne ja diskrimineeriv eelis, kui tema teiste poolte märkuste kohta märkuste esitamise tähtaega pikendati 18 päeva võrra, samas kui teiste poolte tähtaega pikendati üldiselt 7 päeva võrra.

(39)

Valeo väide teatavate dokumentide kättesaadavuse kohta tunnistati põhjendatuks, kuna kõnealuseid dokumente ei tehtud lõplike järelduste avalikustamisel kogemata avatud toimiku osana pooltele kättesaadavaks. Vahepeal lisati need dokumendid avatud toimikule. Seoses Valeo väitega, mis käsitleb märkuste vastuvõetamatust, ning tema hinnangut sellistele märkustele, märkis komisjon, et Valeol oli teiste poolte märkuste (sh EA avalduse) kohta enda märkuste esitamiseks piisavalt aega ning õigupoolest oli ta esitanud märkusi mitme sellise märkuse kohta, mis olid esitatud mitu päeva pärast EA omi. Peale selle hindab komisjon iga tähtaja pikendamise taotlust eraldi, kuna selliste pikenduste taotlemise põhjused on äriühinguspetsiifilised ning komisjoni arvates oli EA kirjeldatud olukord selline, et see võimaldas anda talle palutud tähtajapikenduse. Õigupoolest ei lükanud komisjon pärast lõplike järelduste avalikustamist tagasi ühtki märkuste esitamise tähtaja pikendamise taotlust. Seoses sellega ei leidnud komisjon, et ta oli EA-le meelevaldse ja diskrimineeriva eelise andnud. Seepärast lükati need väited tagasi.

(40)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus Valeo komisjonil võtta arvesse oma avaldusi, (9) mis esitati 11. juuni ja 11. juuli 2021 vahel. Komisjon oli sellega nõus ja neid märkusi võeti arvesse.

(41)

Samal teemal väitis TitanX pärast seda, kui oli läbi saanud tähtaeg selleks, et esitada märkusi teabe kohta, mille esitasid vastusena esialgsete järelduste avalikustamisele teised huvitatud isikud, et äriühingu B (10) märkused olid esitatud liiga hilja ja neid ei saanud kinnitada. Ta palus komisjonil tugineda oma järeldustes teabele, mille huvitatud isikud esitasid kuni 10. maini 2021. Kui komisjon tugineks oma järeldustes äriühingu B hilisele avaldusele, peaks ta TitanXi väitel võtma arvesse ka teavet, mille TitanX esitas äriühingu B väidete vaidlustamiseks. Lisaks väitis TitanX, et äriühingu B avaldus rikkus teiste huvitatud isikute kaitseõigust, kuna selles ei nimetatud dokumente, mille kohta vastuväiteid esitati, ega äriühinguid, keda need märkused käsitlesid.

(42)

Selles kontekstis ja nagu öeldud põhjenduses 10, ei võtnud komisjon oma lõplikes järeldustes arvesse avaldusi, mis olid esitatud pärast 17. juunit. Siiski võeti kõigi huvitatud isikute kaitseõiguse tagamiseks arvesse TitanXi 21. juunil 2021 esitatud märkusi, kui see oli asjakohane, käsitledes neid pärast lõplikke järeldusi esitatud märkustena. Niisiis kinnitas komisjon, et ta võttis selles määruses arvesse kõiki huvitatud isikute esitatud avaldusi.

(43)

Mis puutub kaitseõigusesse, siis ei leidnud komisjon, et äriühingu B avaldus oleks teiste poolte kaitseõigust rikkunud. Vastupidi – kuna äriühingu B avalduses jäeti huvitatud isikud otseselt nimetamata, tagati sellega, et ärisaladused, mille avalikustamine võiks ühelegi või mõlemale poolele kahjulik olla, jäid avalikustamata. Arvestades, et uurimises osalevate ja mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete sektoris tegutsevate poolte arv on piiratud ning et äriühingu B esitatud märkused olid piisavalt spetsiifilised, et teised pooled nende sisust piisaval määral aru saaksid, ei leidnud komisjon, et need märkused oleksid rikkunud teiste huvitatud isikute kaitseõigust. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

2.2.1.2.   Väidete analüüs

(44)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist laekusid märkused kolmelt kasutajalt, autoosade tarnijate assotsiatsioonilt, Euroopa Autotootjate Ühenduselt, BMW-lt, ühelt valimisse mittekuuluvalt eksportijalt, Shanghai Huafon Aluminium Corporationilt (edaspidi „Huafon“) ja EA-lt.

(45)

Erinevad isikud väitsid, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted ning muud tootemääratlusse kuuluvad alumiiniumist lehtvaltstooted kuuluvad erinevatesse tooteklassidesse, sest neid iseloomustavad erinevate omadustega sulamid, erinev teadus- ja arendustegevus ning erinevad valideerimisprotsessid. Eksportiv tootja Huafon väitis, et 95 % kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks ette nähtud toodete (11) ning muude rakenduste puhul ei kasutata mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete ühendamiseks tehnoloogiana jootmist, mis muudab tootmisprotsessi teistsuguseks. Samuti väitis ta, et kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks ette nähtud toodete soojusvahetirakendustes ja muudes segmentides ei kasutata plakeeritud torusid ega plakeeritud ribasid. Sama eksportiv tootja väitis, et väga suure osa Euroopa alumiiniumist lehtvaltstoodete müügist moodustavad standardtooted, nagu kaebuses määratletud, mis läheb vastuollu komisjoni ajutise määruse põhjenduses 69 öelduga, mille kohaselt enamikul alumiiniumist lehtvaltstoodetel on oma spetsifikatsioonid, olenevalt kasutusalast või asjaomase lõppkasutaja nõuetest. Huafon lisas, et liidu tootjad ei olnud valmis tarnima tema eksporditavaid ainulaadseid tooteid.

(46)

Samuti väitsid need isikud, et nende erinevuste tõttu ei saa tooteid omavahel asendada.

(47)

Komisjon viitas oma esialgsele hinnangule, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetel on samad põhilised keemilised, tehnilised ja füüsikalised omadused kui muudel uurimise kohaldamisalasse kuuluvatel alumiiniumist lehtvaltstoodetel (vt ajutise määruse põhjendused 67–68). Lisaks on need tooted sarnased mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetega, mis kuuluvad samuti uurimise kohaldamisalasse. Neid kasutatakse muudes rakendustes nagu kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks ette nähtud tooted, mis on valmistatud sarnastest sulamitest (kas kaetud või mitte) ning mida toodetakse samade tootmisseadmetega. Samuti, nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 73 ning nagu on kinnitanud EA, ei ole mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted ainsad tooted, mida müüakse esimese tasandi (mis on turul suurim) autoosade tarnijatele ning mis paljude muude toodete seas peavad läbima teadus- ja arendustegevuse ning valideerimisprotsessi.

(48)

Huafoni väited kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks ette nähtud toodete kohta ei olnud põhjendatud. Igal juhul nähtub toimikus sisalduvatest tõenditest, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetel ning kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks ette nähtud toodetes kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetel on ühed ja samad põhilised keemilised, tehnilised ja füüsikalised omadused ning neid toodetakse samade tootmisseadmetega. Lisaks räägivad väitele, et kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks ette nähtud toodetes kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul ei kasutata ühendamistehnoloogiana jootmist, vastu avalikult saadaolevad allikad (12). Samuti ei esitanud Huafon ühtegi toetavat tõendit väitele, et väga suure osa Euroopa alumiiniumist lehtvaltstoodete müügist moodustavad standardtooted, ega väitele, et liidu tootmisharu ei suudaks nende tooteid toota või et neid ei saa muude toodetega omavahel asendada.

(49)

Mis puudutab omavahelist asendatavust, siis viitas komisjon ajutise määruse põhjendusele 70. Sarnaselt muude uurimise kohaldamisalasse kuuluvate toodetega ei pruugi mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted olla omavahel asendatavad, sest neil võivad olla oma spetsifikatsioonid, olenevalt asjaomase lõppkasutaja kasutusalast või nõuetest. Aga nagu EA osutas, ei muuda see neid ainulaadseks ning see ei tähenda, et neil ei ole samad põhilised keemilised, tehnilised ja füüsikalised omadused kui muudel uurimise kohaldamisalasse kuuluvatel toodetel. Sellega seoses väitis EA samuti, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid saab muude soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetega omavahel asendada, sest need on konkreetse kasutusala puhul keemilise koostise ja/või oma spetsifikatsioonide poolest tehniliste hälvete piires sarnased. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(50)

TitanX ja Valeo väitsid, et vastavalt olemasolevale kohtupraktikale (13) ei peaks komisjon kahe tooteklassi väidetavalt identsete füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste olemasolu otsustavalt tähtsaks pidama. Samuti väitsid samad isikud, et komisjon ei selgitanud, millised muud elemendid on otsustavad, järeldamaks, et kahel tooteklassil on samad põhiomadused.

(51)

Alustuseks tuleb meenutada, et alusmääruses ei määratleta otseselt „vaatlusaluse toote“ mõistet ning et komisjonil on selles valdkonnas laialdane otsustusõigus, ainsaks tingimuseks on, et „nõuet, et käsitletav toode oleks homogeenne, ei tohiks alusmääruse tõlgendamisel täiesti kõrvale jätta“ (14). Lisaks osutatakse kohtupraktikas, millele huvitatud isikud tuginevad, et füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused on „loomulikult olulised“, aga mitte tingimata prioriteetsed. Tõepoolest on terve rida tegureid, millele komisjon võib tugineda, aga need on näitlikud ning komisjonil on kohustus määratleda vaatlusalune toode kõigi nende kriteeriumide abil. Olulisena järeldub siit, et tooted, mis ei ole identsed, võib rühmitada vaatlusaluse toote sama määratluse alusel ning selle uurimisel, kas konkreetne toode on nõuetekohaselt kaasatud, peavad aluseks olema vaatlusaluse toote omadused, nagu komisjon on need määratlenud (15). Käesoleva juhtumi analüüsis ei tuginenud komisjon üksnes asjaolule, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused kui soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetel. Tõepoolest, komisjon määras kindlaks, et:

1)

mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted kuuluvad soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tooterühma, mis ei hõlma mitte ainult mootorsõidukite soojusvahetites, vaid ka kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks ette nähtud toodetes ja muudes rakendustes kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid ning need tooted võivad olla kaetud või katmata;

2)

mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul kasutatud sulamid on samad või väga sarnased kui muud sulamid, mida kasutatakse muude määratluse alla kuuluvate lehtvaltstoodete puhul;

3)

mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted toodetakse samas tootmisprotsessis, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 56, ning kasutatakse suures ulatuses samu seadmeid kui muude alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul;

4)

see ei ole nišitoode;

5)

sarnaselt muude määratluse alla kuuluvate alumiiniumist lehtvaltstoodetega müüakse seda esimese tasandi autoosade tarnijatele ja/või see läbib valideerimisprotsessi ning

6)

nende hind ei olnud märkimisväärselt kõrgem kui muudel alumiiniumist lehtvaltstoodete määratluse alla kuuluvatel toodetel.

(52)

Sellel alusel lükati TitanXi ja Valeo väide tagasi.

(53)

Erinevad isikud väitsid, et komisjoni hinnang liidu tootmisvõimsuse kohta põhines valedel faktidel ja oli põhjendamatu. Nad märkisid, et järeldusi ei toetanud dokumentaalsed tõendid või need ei olnud piisavalt põhjendatud ning et teised huvitatud isikud ei saanud selliste andmete kohta märkusi esitada.

(54)

TitanX ja Valeo väitsid, et komisjon ei oleks tohtinud tugineda konkurentsi peadirektoraadi otsusele juhtumi kohta, kui Gränges omandas Impexmetali, sest selline otsus eeldas muude tarnivate isikute, sealhulgas Hiina tootjate olemasolu ning olukord mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete turul on märkimisväärselt muutunud, sest ELi tootjatel napib saadaolevat tootmisvõimsust ning Hiina tarnijad ei kujuta pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist enam majanduslikult tasuvat tarnevalikut.

(55)

Komisjoni järeldus, et liidu tootmisharul on piisavalt tootmisvõimsust praegusele nõudlusele vastamiseks, nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 75, ei põhine üksnes komisjoni otsusel Grängese ja Impexmetali ühinemise kohta (16). Tõepoolest, ta tugines ka muule teabele, (17) mis oli toimikus saadaval juba siis, kui komisjon jõudis oma esialgsetele järeldustele (ja mis kinnitati eespool mainitud komisjoni otsusega). Veelgi enam, ta tugines pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud lisateabele, millega kinnitati ja toetati komisjoni esialgset hinnangut. Tuleks märkida, et huvitatud isikutel oli võimalus selle uue teabe kohta märkusi esitada (18).

(56)

Samuti väitis Valeo, et komisjon eiras ajutises määruses laialdast teavet, millega osutati saadaoleva tootmisvõimsuse puudumisele. Valeo ja TitanX esitasid ka lisadokumente, milles e-kirjade väljavõtetena osutati pikenenud ooteaegadele ja tootmisvõimsuse probleemidele. Sellega seoses väitis liidu tootmisharu, et veidi pikenenud ooteajad ja ajutised tootmisvõimsuse probleemid olid seotud äkilise ja tugeva COVIDi-järgse taastumisega. See tõi kaasa nõudluse üldise suurenemise. ELis aitasid nõudluse suurenemisele lisaks kaasa ka muud tegurid, näiteks konteinerite nappus HRVs. Samuti selgitas liidu tootmisharu, et taotletud mahud ületasid kokkulepitud mahte ning et COVIDi-järgset olukorda arvestades ei saanud sellisele nõudluse suurenemisele tööjõudu suurendamata kohe vastata. Selle tegemiseks oli liidu tootmisharu väitel vaja keskmise tähtajaga nähtavust allkirjastatud lepingutena ja mitte ühekordsete tellimustena, et määrata kindlaks eeldatavad mahud ja nõutav tööjõud. Samuti esitas liidu tootmisharu rahuldavaid selgitusi, millest nähtuvalt võis kasutajate esitatud e-kirjade väljavõtteid valesti tõlgendada, nagu need osutaksid struktuursele tootmisvõimsuse puudusele, aga olid tegelikult seotud ajutise nappuse olukorraga.

(57)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Valeo, et teda ei saa enam kui lepingutes ette nähtud koguste tellimise eest süüdistada ning et elektripõhise liikuvuse sektori nõudluse järsu kasvu tõttu on tekkinud üha suurenev vajadus mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete järele. Valeo lisas, et liidu tootmisharu suutmatus kohaneda suureneva nõudlusega oli kõige selgem märk tootmisvõimsuse olulisest ja struktuursest nappusest, millega liidu tootmisharu silmitsi seisab.

(58)

Selles osas oli komisjon arvamusel, et isegi kui võtta arvesse väiteid uurimisperioodile järgnenud suundumustest, oli liidu tootmisharu siiski nõudluse suurenemisega kohanemas ning tootmisvõimsuse nappus oli ajutine. Tegelikult näitasid need väited, et kasutajad pidasid liidu tootmisharuga uute lepingute üle läbirääkimisi. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(59)

Lisaks väitis liidu tootmisharu, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete peamised kasutajad, kes väitsid, et tootmisvõimsust napib, ei esitanud noteeringupäringuid täiendavate mahtude kohta, mida tulnuks tarnida lisaks lepingulistele mahtudele, enamikule mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tarnijatele. See väide ei toeta saadaoleva tootmisvõimsuse puudumist. Igal juhul täheldas komisjon, et toimikus olevast teabest nähtuvalt võisid või plaanivad teatavad kasutajad hankida liidu tootmisharult täiendavaid koguseid. Selle tulemusena lükkas komisjon tagasi väite, et liidu tootmisharul ei ole piisavalt tootmisvõimsust.

(60)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist selgitas Valeo, et asjaolu, et ta ei olnud esitanud ametlikke noteeringupäringuid, oli seotud tema kogetud paljude keeldumistega, mistõttu eeldas ta päringu tagasilükkamist. Lisaks väitis Valeo, et ta oli pidanud liidu tootjaga läbirääkimisi mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tarne teemal.

(61)

Komisjon leidis, et Valeo märkus põhines oletustel ning seda ei saanud lugeda noteeringupäringutega seotud toetavaks tõendiks. Samuti märkis komisjon, et läbirääkimised, millele Valeo viitas, ei käsitlenud mitte lisamahtu, vaid pärast uurimisperioodi lepingu uuendamist, mistõttu lükati need väited tagasi.

(62)

Pärast seda, kui oli läbi saanud tähtaeg selleks, et esitada märkusi teabe kohta, mille esitasid vastusena esialgsete järelduste avalikustamisele teised huvitatud isikud, väitis TitanX, et tema uue lepingu tingimused olid vähem soodsad kui eelmiste lepingute omad ning et uue lepinguga ei lahendatud probleeme, mida tekitas ajutise dumpinguvastase tollimaksu jõustumine. Peale selle väitis ta, et uus leping ei lahendanud täielikult tarneprobleeme, kuna TitanX oleks teatava aja vältel pidanud jätkuvalt hankima HRVst kunstlikult tõstetud hindadega tooteid.

(63)

Pärast seda, kui oli läbi saanud tähtaeg selleks, et esitada märkusi teabe kohta, mille esitasid vastusena esialgsete järelduste avalikustamisele teised huvitatud isikud, kordas Valeo, et liidu tootjatel ei olnud piisavalt tootmismahtu, et katta terve ELi nõudlus mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete järele, ning esitas tundliku laadiga dokumendid, milles kirjeldati teatavaid tootmismahuga seotud küsimusi ja ärikäitumist.

(64)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis TitanX, et liidu tootmisharu kogetud tootmisvõimsuse probleeme ei tohiks nende kestuse pärast ajutisteks pidada. Ta teatas muudest hiljutistest probleemidest, mis tema tarneahelat mõjutasid, ning kaebas teatavate suurte liidu tootjate oportunistliku käitumise ja kuritarvitamise üle.

(65)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Valeo, et komisjoni põhjendused selleks, et lükata tagasi Valeo väide tootmismahu nappuse kohta (COVIDi-järgne taastumine, veokulud ja tooraine puudumine), ei käsitlenud mitmeid dokumenteeritud juhtumeid, mis näitasid väidetavalt liidu tootjate kogetud kroonilisi ja süstemaatilisi tootmisvõimsuse probleeme.

(66)

Isegi kui arvestada väiteid uurimisperioodi järgsete sündmuste kohta, leidis komisjon, et selle kestust arvestades ei olnud TitanXi ja Valeo kirjeldatud olukord süstemaatiline, krooniline ega struktuuriline, vaid pigem ajutine olukord, mis võimaldas liidu tootmisharul kohaneda hoogsa COVIDi-järgse majandusliku taastumise kontekstis uue turuolukorraga. Seda tõendab ka põhjenduses 61 kirjeldatud olukord, mis osutab ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega seotud ajutisele probleemile. Seetõttu kinnitas komisjon oma järeldusi uurimisperioodil saadud tõendite põhjal ning lükkas selle väite tagasi.

(67)

Mis puutub muudesse viidatud küsimustesse, siis ei leidnud komisjon isegi uurimisperioodi järgseid sündmusi käsitlevat teavet arvestades, et need näitaksid ebanormaalsete ärisuhete väljakujunemist üldiselt – pigem kujutavad need endast läbirääkimistavasid, mida kasutatakse turul pingelisel perioodil. Seega jääksid uurimisperioodil saadud tõendite põhjal tehtud järeldused samaks. Igal juhul tuleks meenutada, nagu öeldud põhjenduses 552, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on taastada õiglased ja võrdsed tingimused ning nende tulemusena peaksid tavaliselt hinnad liidu turul tõusma.

(68)

Lisaks, nagu öeldud põhjenduses 56, ei kasutanud komisjon Valeo tootmismahu nappust käsitlevate väidete ümberlükkamiseks selliseid põhjuseid nagu veokulud ja tooraine puudumine. Nagu öeldud põhjenduses 152, kasutati selliseid elemente hiljutise hinnatõusu, mitte tootmismahu nappuse selgitamiseks. Vastupidi, komisjon tugines praeguse turuolukorra selgitamisel COVIDi-järgsele majanduslikule taastumisele. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(69)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Valeo ka seda, et komisjon ei võtnud kõiki dokumenteeritud tõendeid arvesse ning ei esitanud oma mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmismahtu käsitlevate järelduste toetamiseks piisavaid ja järjepidevaid põhjendusi. Ta lisas, et komisjonil on kohustus võtta arvesse kõiki vastuväidetega seotud andmeid ning otsustada, millistel neist on tõendusmaterjalina suurim väärtus. Eelkõige kaebas Valeo esiteks selle üle, et nende teatavate dokumentide (19) avalikud kokkuvõtted, mida komisjon oma järelduste tegemisel kasutas, olid väidetavalt „äärmiselt“ puudulikud. Sellega seoses leidis Valeo, et sellise kärbitud teabe kasutamine rikkus tema kaitseõigust. Lisaks väitis Valeo, et 54 % suurune tootmisvõimsuse rakendamine, millest liidu tootmisharu 2020. aastal mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul teatas, oli vastuolus väidetavate „ajutiste“ tootmisvõimsuse probleemidega, mis 2021. aasta alguses esinesid, ning seda ei saanud selgitada järsu ja tugeva COVIDi-järgse taastumisega. Siinjuures märkis Valeo, et kui liidu tootmisharu kannatas 2021. aastal sellise nappuse käes ja oli samas 2020. aastal tootmisvõimsust nii vähesel määral rakendanud, siis oli tegemist iseendale tekitatud kahjuga.

(70)

Komisjon ei olnud sellega nõus ning leidis, et ta oli sisukate ja erapooletute ning piisavalt ja järjepidevalt põhjendatud järelduste tegemiseks võtnud arvesse kõiki asjakohaseid dokumenteeritud tõendeid. Esiteks arvas komisjon, et tema kasutatud dokumentide avalik versioon sisaldas tundliku teabe kokkuvõtet, mis võimaldas kõigil huvitatud isikutel sellest piisaval määral aru saada. Samuti märkis komisjon, et Valeo ei taotlenud nende dokumentide ülevaadatud avalikku versiooni. Selles osas ei leidnud komisjon, et Valeo kaitseõigust oleks rikutud. Mis puutub tootmisvõimsuse rakendamisse ja iseendale tekitatud kahjusse, tuleks esiteks võtta arvesse, et nagu öeldud põhjenduses 117, ei kasutanud komisjon tootmismahu hindamiseks EA teavet, mis näitas 2020. aastal tootmisvõimsuse 54 % ulatuses kasutamist, vaid tugines konservatiivselt liidu tootmisharu saadetiste mahule. Peale selle tuleks tähele panna, et Valeo kirjeldatud vastuolu vastab kahele erinevale aastale (2020 vs. 2021), mil majanduslik olukord märkimisväärselt erines, mistõttu olid ka majanduskasvu ning alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudluse tasemed väga erinevad.

(71)

Lisaks esitas TitanX vastuväiteid äriühingu B teatavate avalduste kohta, mis käsitlesid väidetavaid raskusi HRVst hankimisel, näiteks konteinerite nappus või Hiina tarnijatega seotud tarneraskused. Samuti esitas ta vastuväited avalduste kohta, et äriühingu B tarneolukord oli paranenud ning et mootorsõidukite soojusvahetite tootjad ei olnud kasutanud kõiki võimalusi teistelt liidu tootjatelt hankimiseks või et 2022. aastal oleksid tellitud mahud väiksemad kui 2021. aastal.

(72)

Komisjon leidis, et äriühingu B põhjendamata ja vastuolulised väited, millele TitanX hiljem vastu vaidles, käsitlesid äriühinguspetsiifilisi elemente ja ärisuhteid, mida komisjon ei saanud kontrollida.

(73)

Valeo väitis ka seda, et EA oli komisjoni oma saadaoleva tootmismahu osas eksitanud, esitades selle kohta valeandmeid. EA väitis, et Valeo väited tema andmete kohta olid ebatõesed ja vastuvõetamatud. Lisaks väitis ta, et neid väiteid ei põhjendatud avalikus toimikus esitatud tõenditega. Komisjon kinnitas EA märkust ning lükkas Valeo väited selles vallas tagasi.

(74)

Mitme huvitatud isiku väitel ei piisa liidu tootmisharu investeeringutest, et vastata prognoositavale nõudluse suurenemisele, mis tuleneb üleminekust sisepõlemismootoritega autodelt elektri-/hübriidsõidukitele aastaks 2026. Samas kontekstis arvas Euroopa Autotootjate Ühendus, et nõudluse suurenemine süvendaks tootmisvõimsuse probleeme.

(75)

TitanX väitis, et puudub saadaolev tootmisvõimsus mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tarnimiseks tarbesõidukite jõuseadme jahutuse lahenduste tootmise jaoks. Eeldatavalt kasvab 2021. aastal nõudlus sellise toote järele ja eeldatavalt jätkub see suundumus 2022. aastal.

(76)

Sellega seoses esitasid Valeo ja liidu tootmisharu oma tarbimisprognoosi mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kohta 2026. aastani. Nende prognooside aluseks oli kergsõidukite arv toodetava mootoritüübi kohta ning kaal, mille mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted iga mootoritüübi puhul (sisepõlemis-, elektri-, täishübriid-, pistikhübriid-, kerghübriidmootor jne) moodustavad.

(77)

Liidu tootmisharu prognoosi põhjal suureneb mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tarbimine/nõudlus eeldatavalt [195–215] 000 tonnilt (20) 2019. aastal [220–270] 000 tonnini 2026. aastal, mis vastab üldisele 28 % suurenemisele. Oma üksikasjalikes arvutustes esitas liidu tootmisharu läbipaistval viisil mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kaalu auto kohta (tuginedes European Aluminiumi liikmete antud turuteabele) ning eeldatava sõidukitootmismahu mootoritüübi kaupa (aluseks Ducker Frontier / LMC Automotive, (21) august 2020). Valeo omakorda osutas vaid sellele, et liidu kogu saadaolev tootmisvõimsus oleks keskmiselt 17 % väiksem kui perioodi 2021–2027 nõudlus, esitamata muud teavet, mille kohta teised isikud oleksid saanud märkusi esitada.

(78)

Nagu mainitud põhjenduses 34, ei esitanud Valeo oma 11. juuni 2021 avaldust õigel ajal ning osa märkustest puudutas tootmisvõimsuse ja pakkumise prognoose käsitlevat dokumenti, (22) mille EA oli toimikusse lisanud enne esialgsete järelduste avalikustamist ja millele Valeol oli juba juurdepääs.

(79)

Oma muudes märkustes nõustus Valeo 2019. aasta tarbimismahuga ning arvas, et see kehtib ka 2021. aasta kohta. Aga Valeo arvamusel oli EA-poolne sisepõlemismootoriga ja muude hübriidsõidukite vaheline tootmismahtude jaotus (ligikaudu 50 % ja 50 %) vale, sest hübriidsõidukite osatähtsus oleks 2026. aastal palju suurem (ligikaudu 73 % ja 27 %). Siinjuures viitas ta IHS Markitile, turuteabe-ettevõttele, kellega väidetavalt konsulteerib kogu mootorsõidukitööstus ja kelle andmeid ta oma prognoosides kasutas (23). Ei saanud aga kinnitada, et selle teabe esitas IHS. Igal juhul on Valeo arvutused sisepõlemismootoriga sõidukite osatähtsuse kohta 2026. aastal EA prognoosi alusel ebatäpsed. Tõepoolest, EA prognoosi kohaselt moodustavad sisepõlemismootoriga sõidukid tootmisest 40 % (ja mitte 50 %). Veelgi enam, Valeo väide, et EA prognoos, et 2026. aastal oleks kogutootmine ligikaudu 16 miljonit sõidukit, on samuti vale, sest EA teatas selle perioodi kogutootmiseks ligikaudu 20 miljonit sõidukit.

(80)

Muu teabeallika otsingul tutvus komisjon Boston Consulting Groupi (edaspidi „BCG“) (24) avaldatud artikliga, mille esitas Euroopa autoosade tarnijate assotsiatsioon (CLEPA) ning milles kinnitati, et tulevastel aastatel suureneb muude kui sisepõlemismootoriga sõidukite osatähtsus. Selle allika kohaselt väheneb sisepõlemismootoriga sõidukite prognoositav osatähtsus 2025. aastaks 36 %ni; st palju lähemal EA arvule kui Valeo. Selle tulemusel leidis komisjon, et EA prognoosid sisepõlemismootoriga sõidukite tulevaste turuarengute kohta peegeldasid täpsemalt seda, mida praegu peetakse eeldatavateks tulevasteks suundumusteks viiel järgmisel aastal.

(81)

Samuti väitis Valeo, et EA arvates nõuavad sisepõlemismootoriga sõidukid ja hübriidsõidukid võrdses mahus mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid, mis on väidetavalt vastuolus äriühingu B ja Valeo vahel jagatud teabega; selles osutatakse hübriidsõidukite puhul suuremale mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kaalule ja vajadusele kui sisepõlemismootoriga sõidukite puhul.

(82)

Sellega seoses tuleks esiteks märkida, et EA ei eristanud sisepõlemismootoriga sõidukite ja hübriidsõidukite mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tarbimist ning arvas, et hübriidsõidukid vajavad keskmiselt rohkem mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid kui sisepõlemismootoriga sõidukid. Teiseks ei saa liidu tootja äriühingu B ja Valeo vahel jagatud teavet pidada standardse sisepõlemismootoriga sõidukite ja hübriidsõidukite erinevuse puhul esindavaks. Tõepoolest, see teave viitab üksnes konkreetsele tootele, mille puhul kasutatakse mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid (jahuti) ning mainitud mahud kujutavad endast vaid tähtsusetut osa Valeo 2019. aasta ostumahtudest uurimisaluse toote puhul. Samuti ei saanud kindlaks määrata projekti suuruse ja tootmisahela järgmise algseadmete valmistaja tellitud detailide arvu võimaliku suurenemise mõju. Kolmandaks nähtus uurimisest, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kaal varieerub erinevate mudelite puhul, olenevalt hübriidsõiduki tüübist (kerg-/pistik-/täishübriid). Tegelikult on kerghübriidsõidukite puhul vaja üksnes veidi rohkem mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid kui sisepõlemismootoriga sõidukitel ning need kujutavad kuni 2026. aastani suuremat osa muudest kui sisepõlemismootoriga sõidukitest. Sellel alusel ning kuna puudusid märkused sõidukitüübi kohta vajalike, mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete koguse kohta, arvas komisjon, et EA hinnang eri sõidukitüüpide tarbimismäära kohta on põhjendatud.

(83)

Mis puudutab olemasolevat tootmisvõimsust ja täiendavaid investeeringuid tootmisvõimsusesse, siis väitsid mõned isikud, et komisjon ei tohiks valimisse kaasatud liidu tootja Elvali andmeid ekstrapoleerida kogu liidu tootmisharule. Samuti väitis Valeo, et „äärmiselt täpsete ja konservatiivsete andmete“ alusel ei olnud äriühingu B esitatud investeerimiskava vastavalt tema tarbimisprognoosile piisav mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudluse ennustatava suurenemise katmiseks aastatel 2022–2025. CLEPA väitis omakorda, et liidu tootmisharu ei põhjendanud oma tootmisvõimsuse laiendamise investeeringuid ei veenvate tõendite ega piisavate selgitustega. Samuti väitis Valeo, et äriühingu B mõtteavaldus, et ta läheneb praegu oma masinapargi maksimumvõimsusele, läks vastuollu teatatud tootmisvõimsuse rakendamise kohta esitatud andmetega dokumendis t21.004224, kus äriühing B teatab prognoosi kohaselt 2021. aastal tootmisvõimsuse [80–88 %] ulatuses rakendamisest.

(84)

Esiteks tuleb märkida, et komisjon ei ekstrapoleerinud Elvali andmeid liidu tootmisharule ning arvestas seda teavet üksnes Elvali puhul. Lisaks, mis puudutab äriühingu B andmeid, siis tugines Valeo ebatäpsele eeldusele mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetele eraldatud tootmisvõimsuse kohta. Tõepoolest, ta arvestas soojusvahetite kohta üksnes 2021. aastal kehtivat [60–70 %] eraldamist kogu ajavahemikul 2022–2026, samas kui äriühing B osutas, et täiendav paigaldatud tootmisvõimsus eraldataks soojusvahetitele, olenevalt äritingimustest, aga vähemalt kasvab see koos nõudlusega. Nii tehes alahindas Valeo soojusvahetitoodete jaoks täiendava tootmisvõimsuse paigaldamist [30–40 %] võrra.

(85)

Lisaks CLEPA märkustele taotles komisjon liidu tootmisharult toimikus küsimustiku vastustena, lähetuste tõenditena ja muude tundlike dokumentidena juba saadaoleva tundliku teabe täiendamist teistele isikutele saadaolevate muude lisatõenditega ning ka teatavate arvude selgitamist ja teatavate paranduste tegemist. EA (25) ja äriühingu B (26) esitatud lisateave kinnitas esialgseid järeldusi.

(86)

Pealegi ei näinud komisjon vastuolu tootmisvõimsuse rakendamise prognoosi ja äriühingu B avalduse vahel. Tõepoolest, vastupidiselt Valeo väitele ei ütle äriühing B, et ta töötab täisvõimsusega, vaid et ta praegu läheneb sellele võimsusele, kusjuures see [80–88] % tootmisvõimsuse rakendamise prognoos käib 2021. aasta kohta tervikuna; st praegust hetkeolukorda (kui äriühing on lähenemas oma täisvõimsusele) ei tohiks ekstrapoleerida ega võrrelda kogu aastat hõlmava prognoosiga.

(87)

Kokkuvõtteks koondas komisjon järgmised nõudluse ja pakkumise prognoosid (edaspidi „prognoos“) 2021. ja 2026. aasta kohta.

Tabel 1

Mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete pakkumine ja nõudlus ELis (tuhandetes tonnides)

 

2021 prognoos

2026 prognoos ilma impordita HRVst

2026 prognoos impordiga HRVst

2026 Valeo prognoos ilma impordita HRVst

2026 Valeo prognoos impordiga HRVst

Nõudlus

[200–220]

[265–275]

[265–275]

[295–315]

[295–315]

Hiinast pärit import

[20–30]

 

[20–30]

 

[20–30]

Türgist pärit import

[15–25]

[15–25]

[15–25]

[15–25]

[15–25]

Liidu tootmisvõimsus

[180–200]

[180–200]

[180–200]

[195–215]

[180–200]

Lisavõimsus

 

[50–70]

[50–70]

[50–70]

[50–70]

Ülejääk (puudujääk)

[15–25]

[5–10]

[25–35]

–[10–20]

[5–15]

% nõudlusest

9,5

2,3

11,7

-5,5

2,7

(88)

Eespool esitatud väärtuste allikad on järgmised. Eespool olevas tabelis on nõudluse aluseks EA tarbimisprognoos, (27) kohandatuna BCG jaotusega sisepõlemismootoriga ja muude kui sisepõlemismootoriga sõidukite vahel. Valeo tarbimisprognoos (28) anti edasi nii, nagu see esitati.

(89)

Pärast seda, kui oli läbi saanud tähtaeg selleks, et esitada märkusi teabe kohta, mille esitasid vastusena esialgsete järelduste avalikustamisele teised huvitatud isikud, esitas Valeo läbivaadatud prognoosi, mis põhines turu-uuringute firma IHS Markit koostatud 2021. aasta mai turuaruandel. Valeo väitis, võttes aluseks selle aruande ning Valeo prognoositud mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kaalu automootorite liikide lõikes, et 2026. aastaks jõuab nõudlus eeldatava autotootmise kasvu ning elektrifitseerimise kiirenemise tõttu [320–350] 000 tonnini. Selle põhjal väitis ta, et EA nõudlusega seotud prognoosis alahinnati veelgi tuleviku nõudlust, ning kordas, et liidu tootmisharu ei suuda praegust nõudlust täita, ja esitas asjakohase e-kirjavahetuse. Samuti kordas Valeo, et liidu tootmisharu kavandatud investeeringud olid tuleviku nõudluse täitmiseks ebapiisavad.

(90)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Valeo ka komisjoni valiku tugineda Valeo mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tuleviku nõudluse hinnangute erinevatel põhjustel tagasilükkamiseks BCG artiklile ning leidis, et komisjoni nõudluse hinnang oli aegunud ja see tulnuks uue esitatud prognoosi alusel läbi vaadata. Peale selle tõi Valeo esile Euroopa rohelise kokkuleppe alla kuuluva õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ kui olulise sündmuse, mida muudes prognoosides arvesse ei võetud ning mis sisaldas konkreetselt ettepanekuid, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet ning vähendada võrreldes 2021. aastaga uute autode keskmisi heitkoguseid 2030. aastaks 55 % võrra ning 2035. aastaks 100 % võrra. Selles kontekstis väitis ta, et tabelis 1 ja põhjenduses 87 esitatud nõudluse prognoos on vananenud ning et tuleviku prognoosid oleksid rohelise kokkuleppe tõttu oluliselt suuremad. Sellega seoses palus ta komisjonil kasutada Valeo nõudluse prognoosi, mis põhines IHS Markiti 2021. aasta mai aruandel, mis näitas mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul tulevikus nõudluse kiiremat kasvu, kui varem Valeo või EA esitatud aruannetes näidatud oli. Lisaks väitis Valeo, et IHS Markit oli parem allikas kui Ducker and LMC Automotive („LMC“), see oli (avalduse esitamise ajal) paremini ajakohastatud ja see oli teistele pooltele kättesaadav (sisukate mittekonfidentsiaalsete versioonide vormis või ostmise teel).

(91)

Valio korratud väidet (vt põhjendus 89), et liidu tootmisharu ei suuda praeguse nõudlusega toime tulla, käsitleti juba põhjendustes 64–66.

(92)

Pärast Valeo märkusi rohkem ajakohastatud teabe olemasolu kohta paluti EA-l esitada ajakohastatud nõudluse prognoos. EA esitatud nõudluse prognoos tugines kahele allikale: IHS Markiti 5. juuli 2021. aasta kergsõidukite tootmise prognoos ning DuckeFrontieri 2021. aasta mai prognoos, mis põhines LMC Automotive’i 2021. aasta esimesel kvartalil. IHS Markiti andmed olid väga üksikasjalikud ning hõlmasid tootmismahu prognoosi tootmisriikide lõikes, misläbi oli võimalik määrata kindlaks liidu toodangu maht. LMC Automotive’i 2021. aasta esimese kvartali andmekogu ei käsitlenud ainult liidu turgu ning seda korrigeeriti IHS Markiti 5. juuli 2021. aasta tootmisprognoosi põhjal allapoole, et see vastaks EL 27-le. Lisaks kasutati LMC Automotive’i andmeid erinevate mootoritüüpide eristuse loomiseks. Võttes aluseks ajakohastatud statistika ning EA mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kaalu automootorite liikide lõikes, prognoosis EA, et nõudlus suureneks 2019. aasta [188–195] 000 tonnilt 2026. aastaks [222–263] 000 tonnini.

(93)

Pärast seda, kui EA oli esitanud oma avalduse, juhtis Valeo tähelepanu sellele, et 2026. aasta alammäär oli väiksem kui komisjoni tabelis 1 esitatud hinnanguline nõudlus ning et see väärtus oli autotööstuse elektrifitseerimisest tuleneva eeldatava nõudluse kasvu tõttu ebaloogiline.

(94)

Selles osas tõdes komisjon, et erinevalt varasematest nõudluse prognoosidest käsitles EA kõige hiljutisem prognoos ainuüksi EL 27-t, mis seletab seda, miks võeti prognoosis aluseks madalam tase, kuigi see näitas nõudluse olulist suurenemist. Seetõttu järeldas komisjon, et EA hinnang oli loogiline, kuna see näitas nõudluse suurenemist aastatel 2019–2026 kooskõlas suundumusega elektrifitseerimise poole.

(95)

Samuti väitis Valeo, et EA kasutatud allikad olid koostatud enne komisjoni 14. juuli 2021. aasta rohelise kokkuleppega seotud paketi „Eesmärk 55“ väljakuulutamist ning et EA oli sellest teadlik, kuid ei olnud seda oma nõudluse hinnangus arvesse võtnud. Selle põhjal leidis ta, et EA ei olnud oma parimate võimaluste kohaselt koostööd teinud. Lisaks palus Valeo komisjonil hinnata tuleviku nõudlust kas põhjenduses 90 viidatud IHS Markiti aruande põhjal, olles seda eelnevalt rohelise kokkuleppe mõju arvesse võtmiseks ajakohastanud, või hiljuti esitatud (29) ajakohastatud LMC Automotive’i 29. juuli 2021. aasta statistika põhjal, milles on väidetavalt rohelise kokkuleppe mõju juba arvesse võetud. Nende andmete põhjal hindas Valeo 2026. aasta nõudluseks [340–380] 000 tonni.

(96)

Komisjon leidis, et EA oli oma parimate võimaluste kohaselt koostööd teinud, sest ta oli võtnud aluseks kõige hiljutisema IHS Markiti statistika, mis tema kasutuses oli. Igal juhul oli Valeo ja „juhtiva tööstusliidu“ sõnul IHS Markit parem allikas kui Ducker ja LMC. Peale selle järeldas komisjon, et EA antud teave oli piisavalt värske, et selle põhjal tuleviku nõudlust võimalikult täpselt hinnata saaks. Lisaks ei esitanud Valeo tõendeid, mis näidanuks, et turu-uuringute firmad, näiteks IHS Markit või LMC, ei olnud rohelise kokkuleppe väljakuulutamist ette näinud, eriti arvestades seda, et nad esitavad selliseid aruandeid korrapäraselt ning rohelise kokkuleppe väljakuulutamine muutis lihtsalt ametlikuks asjad, mida turueksperdid juba enne oodanud olid (30). Peale selle sõltuksid täpsed tuleviku prognoosid igal juhul algseadmeid ostvate klientidega nõu pidamisest, et nende vajadused kindlaks määrata, nagu viitas ka Valeo.

(97)

Komisjon võttis arvesse ka kõige värskemaid prognoose, mille Valeo esitas, kuid lükkas need tagasi, kuna põhjendustes 89 ja 95 viidatud Valeo esitatud teabe analüüs, mida toetasid Valeo lõplike järelduste avalikustamist käsitlevates märkustes esitatud andmed, näitas, et (nii IHS Markiti kui ka LMC andmete põhjal koostatud) nõudluse prognoos oli ülehinnatud, kuna see nõudlus ei olnud seotud mootorite paigaldamise või autode tootmisega Euroopa Liidus, vaid hõlmas ka mootorite paigaldamist või autode tootmist muudes riikides, näiteks Ühendkuningriigis, Venemaal ja Türgis. Näiteks IHS Markiti aruanded, mida Valeo kasutab, hindasid aastast mootorite paigaldamist liidus perioodil 2021–2026 enam kui 18 % võrra üle. Kuigi esitatud LMC aruanded ei võimaldatud autotööstust riigiti eristada, viidati neis selgelt suuremale geograafilisele ulatusele kui ainult EL, kuna need hõlmasid ka SRÜ riike ja eeldatavasti ka muid riike, näiteks Ühendkuningriiki ja Türgit, kus autosid märkimisväärsetes kogustes toodetakse. Selle põhjal leiti, et sellise statistika geograafiline ulatus oli liiga lai ning seda ei tohiks liidus mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudluse hindamiseks kasutada. Selles osas leidis komisjon, et EA esitatud nõudluse prognoos, millele viidatakse põhjenduses 103, oli asjakohasem, kuna see käsitles ainuüksi ELi ning põhines piisavalt hiljutisel IHS Markiti aruandel, mida – nagu öeldud põhjenduses 90 – Valeo pidas paremaks allikaks kui Duckerit ja LMC-d.

(98)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis TitanX, et komisjoni nõudluse prognoos oli aegunud ja selles ei võetud arvesse tarbesõidukeid. Ta viitas Euroopa rohelisele kokkuleppele ja väljakuulutatud seadusandlikele ettepanekutele, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid nii üldiselt kui ka konkreetselt autotööstuses. Selles kontekstis esitas ta väite, et uued heitkoguste eesmärgid kiirendaksid elektrifitseerimist mootorsõidukitööstuses ning tooksid kaasa suurenenud nõudluse mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete järele. Ta palus komisjonil võtta arvesse Valeo nõudluse prognoosi, millele on viidatud põhjendustes 89 ja 104.

(99)

Mis puutub TitanXi väitesse tarbesõidukite kohta, siis võttis komisjon arvesse ainult 85 % keskmisest liitu suunatud ja transpordi jaoks mõeldud saadetiste mahust, nagu öeldud põhjenduses 115, et hinnata konservatiivselt ainult kergsõidukite nõudlust. Niisiis jäid ülejäänud 15 % sisse tarbesõidukite jaoks mõeldud saadetised. Kuna puudub teave, mis võimaldaks siinkohal teha muid järeldusi, või tõendid tarbesõidukite tuleviku nõudluse kohta, leiti, et liidu tootmisharul oli piisavalt tootmisvõimsust, et selle konkreetse sektori nõudlust täita. See väide lükati seega tagasi.

(100)

Pärast täiendavat avalikustamist seadsid Valeo ja CLEPA küsimärgi alla komisjoni käsitluse, millega jäeti tema arvutustest välja autotootmine sellistes riikides nagu Türgi, Venemaa ja Ühendkuningriik. Valeo väitis, et Eurostati statistika ja tema enda andmete järgi eksporditakse mootorsõidukite soojusvahetite komponente märkimisväärsetes kogustes Venemaale, Türgisse ja Ühendkuningriiki. Lisaks väitis ta, et nendes riikides toodetakse mootorsõidukite soojusvahetite komponente väga piiratud kogustes ning et need riigid sõltuvad suurel määral liidust pärit impordist. CLEPA väitis omakorda, et sõidukite tootmine väljaspool liitu moodustab märkimisväärse osa ELi autoosade tarnijate toodangust ning et väljaspool ELi toodetakse mootorsõidukite soojusvaheteid ainult piiratud kogustes. Lisaks väitis CLEPA, et ELi autoosade osakaal või ELi lisaväärtus Ühendkuningriigis, Venemaal või Türgis toodetud sõidukites oli märkimisväärne. Seega väitis CLEPA, et eksport toob ELi autoosade tootjatele olulist tulu ning et nende toodangut ei tohiks määrata kindlaks mitte ainult ELi piires toimuva autotootmise alusel, vaid tuleks arvestada ka laiemat piirkonda. Selle põhjal väitsid Valeo ja CLEPA, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudlus peaks põhinema mootorsõidukite soojusvahetite tootjate tegelikel vajadustel olenemata sellest, mis on nende toodete sihtkoht. Peale selle väitis Valeo, et kui eksportimiseks mõeldud mootorsõidukite soojusvahetid jäetakse arvesse võtmata, ei oleks liidu huvide analüüs täielik.

(101)

Nagu öeldud põhjenduses 145, tunnistas komisjon teatavate mootorsõidukite soojusvahetite tootjate soojusvahetite ekspordi olemasolu. Siiski ei olnud komisjon nõus väitega, et ELi nõudluse hindamiseks tuleks võtta tervikuna arvesse nendes riikides toimuvat autotootmist. Väidet, et need riigid sõltuvad suurel määral liidust pärit impordist, ei põhjendatud toetavate tõenditega. Nagu Valeo tunnistas, ei käsitlenud Eurostati statistika ainuüksi mootorsõidukite soojusvaheteid, vaid sisaldas ka muid tooteid. Kuigi Valeo tõdes, et nendes riikides on olemas mootorsõidukite soojusvahetite tootmisvõimsus, ei kvantifitseerinud ta enda mainitud omamaiste mootorsõidukite soojusvahetite tootjate tootmisvõimsust. Lisaks ei saanud kõrvale jätta võimalust, et neid turgusid ei varustaks muud omamaised mootorsõidukite soojusvahetite tootjad (31) peale nende, keda Valeo nimetas, või kolmandatest riikidest pärit mootorsõidukite soojusvahetite tootjad. Selle põhjal leidis komisjon, et Valeo ei tõestanud, et liidus asuvad mootorsõidukite soojusvahetite tootjad tarnisid nendesse riikidesse sellisel määral, et need turud sõltuksid olulisel määral liidu mootorsõidukite soojusvahetite tootjatest. Lisaks leidis komisjon, et CLEPA väited ei olnud piisavalt konkreetsed, kuna need mitte ei käsitlenud konkreetselt mootorsõidukite soojusvaheteid, vaid autoosade tootjate eksporti üldiselt.

(102)

Arvestades toimikus esitatud elemente, tunnistas komisjon, et liidus asuvate mootorsõidukite soojusvahetite tootjate ning näiteks sellistes riikides nagu Venemaal, Türgis ja Ühendkuningriigis asuvate autotootjate vahel on olemas teatavad ärilised seosed. Kuna puudub konkreetne teave, mis võimaldaks määrata kindlaks mootorsõidukite soojusvahetite eksporti nendesse riikidesse, ei saanud komisjon siiski tugineda oma järeldustes geograafilisele ulatusele, millele viitas Valeo oma mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudluse prognoosis. Igal juhul leidis komisjon, et liidu turu nõudlus peaks enamjaolt põhinema liidu autotootmisel, eriti võttes arvesse rohelist kokkulepet, mis puudutab ainuüksi Euroopa Liitu. Peale selle võimaldaks põhjenduses 127 esitatud nõudluse ja tabelis 1 esitatud pakkumise analüüs siiski tarnida lisakoguseid, mida on vaja ekspordiks mõeldud mootorsõidukite soojusvahetite tootmiseks. Lisaks saavad liidus asuvad mootorsõidukite soojusvahetite tootjad taotleda seestöötlemise protseduuri alusel alumiiniumist lehtvaltstoodete importimise luba, mis – juhul, kui tolliasutused selle tollieeskirjade kohaselt heaks kiidavad – võimaldaks neil eksportida selle tulemusena toodetud mootorsõidukite soojusvaheteid, ilma et neile kohaldataks dumpinguvastast tollimaksu. Seega oleks mootorsõidukite soojusvahetite tootjate eksporditegevusele avalduv koormus ja finantsmõju väga piiratud. Nimetatud põhjustel lükati Valeo ja CLEPA väited tagasi ning komisjon järeldas, et liidu huve oli korrakohaselt hinnatud.

(103)

12. augustil 2021. aastal esitas EA ajakohastatud mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudluse prognoosi, mis põhines IHS Markiti kergsõidukite tootmisaruandel, milles olid määratud kindlaks mootoritüübid. See aruanne avaldati samal ajal kui põhjenduses 91 viidatud 5. juuli 2021. aasta aruanne ning need aruanded olid üksteisega kooskõlas. Selle põhjal suurendas EA oma prognoosi alammäära 222 000 tonnilt 232 000 tonnini. EA prognoos, mis põhines DuckerFrontieri / LMC Automotive’i 2021. aasta esimese kvartali andmetel, jäi samaks ehk 263 000 tonni juurde.

(104)

Kui komisjon võrdles IHS Markiti 5. juuli 2021. aasta andmeid LMC 29. juuli 2021. aasta andmetega, mis olid mootoriliikide lõikes eraldi esitatud, märkas komisjon, et LMC andmete järgi, milles oli väidetavalt võetud arvesse paketti „Eesmärk 55“, prognoositi sisepõlemismootorite jaoks 2026. aastaks ikkagi olulisemalt suuremat osakaalu (40 %) kui IHS Markiti 5. juuli andmetes (22 %), mis avaldati enne seadusandliku paketi „Eesmärk 55“ väljakuulutamist ja mida EA oma prognoosides kasutas.

(105)

Eespool öeldu põhjal leidis komisjon, et 2026. aasta mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudlust oli raske väga täpselt prognoosida, kuna seadusandliku paketi „Eesmärk 55“ rakendamise puhul on endiselt palju ebakindlust, eriti liikuvuse elektrifitseerimise ja kergsõidukite tootmise vallas. Igal juhul leidis komisjon, et EA nõudluse prognoosid, olgu need siis koostatud kõige hiljutisemate kättesaadavate IHS Markiti andmete põhjal, nagu soovitas Valeo, või LMC suuremate väärtuste põhjal, olid mõistlikud.

(106)

Pärast täiendavat avalikustamist märkis Valeo, et komisjoni tähelepanekud seoses 29. juuli 2021. aasta LMC andmetega ei olnud tõesed. Valeo juhtis tähelepanu sellele, et LMC andmed ei käsitlenud ainult EL 27-t, vaid selles võeti arvesse ka Türgi ja Venemaa rohelise kokkuleppega võrdväärsete õigusaktide puudumise tõttu aeglasemalt edenevaid autode elektrifitseerimisega seotud jõupingutusi. Selle põhjal leidis Valeo, et LMC andmed olid täielikud ja usaldusväärsed ning et järelikult oleks komisjon pidanud neid arvesse võtma. Lisaks väitis ta, et komisjon ei esitanud sisepõlemismootorite, elektrisõidukite ja hübriidsõidukite osakaalu kohta asjakohaseid andmeid ning et komisjon peaks mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete prognoositud nõudluse hindamisel võtma arvesse LMC andmeid – kuigi IHS Markit on kõige autoriteetsem allikas, on LMC andmed ainsad esitatud andmed, milles on kvantifitseeritud rohelise kokkuleppe väljakuulutamise mõju.

(107)

Kuna puuduvad kättesaadavad LMC andmed tootmisriikide lõikes, ei olnud komisjonil võimalik kinnitada Valeo märkusi selle kohta, et elektrifitseerimine Venemaal ja Türgis aeglasemas tempos toimub, mida LMC väidetavalt arvesse oli võtnud. Igal juhul leidis komisjon, nagu öeldud põhjendustes 97 ja 101, et LMC andmete geograafiline ulatus ei olnud omamaise nõudluse hindamiseks sobiv; et EA antud teave oli piisavalt värske, et selle põhjal saaks hinnata tuleviku nõudlust, ning et oli märke sellest, et turueksperdid olid rohelise kokkuleppe väljakuulutamist ette näinud. Pealegi ei esitanud Valeo tõendeid, mis näidanuks, et turu-uuringute firmad, näiteks IHS Markit, ei olnud rohelise kokkuleppe väljakuulutamist ette näinud. Kuna puuduvad sobilikud LMC andmed, s.o andmed, mis piirduksid EL 27-ga, leidis komisjon, et IHS Markiti 5. juuli andmed olid mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete 2026. aasta nõudluse hindamiseks kõige sobivam alus. Lisaks märkis komisjon, et loogiliselt võttes ei saa Valeo lugeda IHSi autoriteetsemaks allikaks kui LMC-d ning nõuda samas, et komisjon kasutaks LMC andmeid, eriti kuna nende geograafiline ulatus ei ole sobiv. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(108)

Pärast täiendavat avalikustamist esitas Valeo uued simulatsioonid, mis käsitlesid liidu tootmisharu võimsuse ja investeeringute prognoose, tuginedes LMC 29. juuli 2021. aasta andmetele. Valeo väitis, et liidu tootmisharu ei suuda perioodil 2021–2027 nõudlust täita, isegi kui autotootmise maht väheneks 18 % võrra.

(109)

Siinjuures tuleks tähele panna, et selline avaldus uute simulatsioonidega esitati pärast seda, kui oli saanud läbi tähtaeg lõplike järelduste kohta märkuste esitamiseks, ning et täiendav avalikustamine ei käsitlenud liidu tootmisvõimsust ega investeeringuid. Selle põhjal ei olnud võimalik neid elemente arvesse võtta. Igal juhul ei saanud LMC andmeid põhjenduses 107 kirjeldatud põhjustel heaks kiita. Lisaks leidis komisjon, et LMC andmetes hinnati prognoositud EL 27 nõudlust märkimisväärselt üle, isegi kui seda nõudlust 18 % võrra vähendada. Kõige värskemate IHS Markiti andmete kohaselt (5. juuli 2021) moodustas kolmandate riikide tootmine aastatel 2021–2027 ELi autotootmisest tegelikult 26,8–30,5 %, mitte 18 %. Tuginedes eespool öeldule, lükati väide tagasi.

(110)

Pärast täiendavate järelduste avalikustamist väitsid Valeo ja CLEPA, et komisjoni järeldus, et liidu tootmisharu prognoositud tootmisvõimsus ja prognoositud import kolmandatest riikidest suudaksid tulla toime liidu nõudluse suurenemisega, on vigane, sest seda ei ole põhjendatud ja kvantitatiivsete analüüsidega toetatud. Täpsemalt väitis Valeo, et vastupidiselt üldisele avalikustamise dokumendile ei sisaldanud täiendavate järelduste avalikustamine tabeliga 1 samaväärset kokkuvõtet, mistõttu ei olnud Valeol võimalik kasutada korrakohaselt oma kaitseõigust ja esitada märkusi mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudluse täitmiseks piisava ELi tootmisvõimsuse kohta. Lisaks väitis Valeo, et täiendavate järelduste avalikustamisel ei käsitletud „Valeo saadetud kümneid e-kirju ja muid tõendeid“ selle kohta, et liidu tootjad keeldusid korduvalt tarnimast piisavates kogustes mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid. Kuna sellised tõendid jäeti korrakohaselt hindamata, väitis Valeo, et täiendavate järelduste avalikustamisel esines puuduliku põhjendamise ja asjaolude selgelt vigase hindamise tõttu suuri puudusi.

(111)

Seoses sellega leidis komisjon, et täiendavate järelduste dokument sisaldas pärast üldise avalikustamise dokumenti esitatud avalduste kohta piisavalt üksikasjalikku teavet ning et pooled said hõlpsasti viidata teiste poolte algsetele avaldustele. Pealegi sisaldas täiendavate järelduste dokument, nagu mainitud põhjendustes 92 ja 98, kõige hiljutisemat mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudluse prognoosi, mille EA esitanud oli. Komisjon kasutas teavet, mis oli pooltele kättesaadav, ning Valeo oleks võinud 2026. aasta prognoositud nõudluse, mis oli esitatud tabelis 1, asendada lihtsalt täiendava avalikustamise dokumendis esitatud teabega, milles viidati ka EA avaldustele. Seega leidis komisjon, et täiendav avalikustamine hõlmas kõiki vajalikke põhjendusi ja kogu vajalikku kvantitatiivset analüüsi. Mis puutub Valeo kaitseõigusesse, siis leidis komisjon, et täiendav avalikustamine oli piisavalt üksikasjalik, et Valeo oma kaitseõigust kasutada saaks. Lisaks ei sisaldanud liidu tootmisharu käsitlev täiendav avalikustamine mingeid uusi elemente, mis juba avalikus toimikus kättesaadavad ei olnud.

(112)

Peale selle leidis komisjon, et Valeo esitatud tõendid tarneraskuste kohta ei põhjendanud täiendavat avalikustamist, kuna need väited ei olnud uued. Neid väiteid on juba käsitletud põhjenduses 91.

(113)

Lisaks väitis Valeo, et täiendava avalikustamise järeldused olid ebaloogilised ning need ei olnud piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud. Põhimõtteliselt väitis ta, et kuna komisjon oli järeldanud, et liidu tootmisharul ei oleks piisavalt tootmisvõimsust, et täita [295–315] 000 tonni (32) suurust nõudlust, ei suudaks see toime tulla ka Valeo prognooside kohase suurema nõudlusega, mis moodustab kuni [340–380] 000 tonni (33). Selle põhjal väitis ta, et komisjon ei võtnud arvesse rohelise kokkuleppe mõju.

(114)

Nagu öeldud põhjenduses 97, leidis komisjon, et Valeo eelmised ja kõige hiljutisemad nõudluse prognoosid ei põhinenud asjakohasel geograafilisel ulatusel ning nendes ülehinnati märkimisväärselt liidu autotootmist ja seetõttu ka liidu mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudlust. Põhjenduses 98 viidatud asjakohase geograafilise ulatuse ning värskeimate prognoositud autotootmise näitajate põhjal leidis komisjon, et EA hinnangud, mis olid vahemikus 232 000–263 000 tonni, olid mõistlikud. Selle ning hinnangulise liidu tootmisharu võimsuse ja kolmandatest riikidest pärit impordi põhjal järeldas komisjon, et on olemas piisav tootmisvõimsus, et tulla toime nõudluse suurenemisega olenemata sellest, kas HRVst pärit tooted jäävad turule või mitte. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(115)

Mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete Hiinast pärit impordi aluseks on Valeo avaldus. Türgist pärit importi hinnati EA kontrollkäigu tõendi nr 11 alusel, mille puhul lähetati samas vormingus saadetisi kui dokumendi t21.004336 puhul. Konservatiivsuse huvides arvestati, et aastatel 2017–2019 ei olnud vaid 85 % keskmisest ELi suunduvast ja transpordile ettenähtud, mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete saadetiste mahust mõeldud kergsõidukitele.

(116)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist avaldas Valeo kahtlust Türgist pärit impordi mahu kohta, kuid ei täpsustanud selle põhjuseid ega esitanud tõendeid oma väidete toetamiseks. Nagu öeldud põhjenduses 89, hinnati sellise impordi mahtu konservatiivselt Türgist liitu suunatud saadetiste põhjal, mille kohta esitas andmed EA. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(117)

Liidu tootmisvõimsus tugines EA avaldusele, mis käsitles transpordisektori soojusvahetite tootmisega seotud alumiiniumist lehtvaltstoodete saadetisi. See on pigem konservatiivne lähenemisviis, sest tegelik tootmine ja tootmisvõimsus võivad olla palju suuremad kui saadetised. Samas vaimus arvestati, et aastatel 2017–2019 ei olnud vaid 85 % keskmisest transpordile ettenähtud, mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete saadetiste mahust ELis mõeldud kergsõidukitele. Valeo tootmisvõimsuse arv võeti samast avaldusest.

(118)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis EA, et komisjon ei oleks pidanud tuginema mitte andmetele tema müügile vastavate saadetiste kohta, vaid komisjonile esitatud tootmisvõimsust käsitlevatele andmetele, mille järgi oli tootmisvõimsus uurimisperioodil [400–450] 000 tonni (34).

(119)

Oma vastustes nendele märkustele väitsid Valeo ja TitanX, et teatatud tootmisvõimsus ei olnud esitatud mittekonfidentsiaalses toimikus, sellise teabe hiline esitamine ei võimaldanud neil selle sisu kohta märkusi esitada ning see ei sisaldanud sisukat selgitust kasutatud metoodika kohta, välja arvatud seda, et teave koguti EA liikmetelt. Peale selle seadsid nad kahtluse alla EA viidatud avalduse ja teatavate varasemate avalduste (35) vahelise suhte. Lisaks väitsid nad, et teatatud tootmisvõimsuse puhul oleks tulnud võtta arvesse oluliste soojusvahetite programmidega tootjate valideerimist. Selle põhjal väitsid nad, et see, et avalikus toimikus puudusid üksikasjalikud selgitused, rikkus nende kaitseõigust. Peale selle väitsid Valeo ja TitanX, et teatatud tootmisvõimsus ei olnud realistlik, arvestades uurimisperioodil teatatud väikest tootmisvõimsuse rakendamist ja seejärel 2021. aasta esimeses pooles tekkinud ajutisi tootmisvõimsuse probleeme, mis tõi väidetavalt kaasa liidu tootmisharu oportunistliku ja kuritarvitava hinnakäitumise. Selle põhjal toetasid Valeo ja TitanX vähemalt tootmisvõimsuse mõistes komisjoni käsitlust.

(120)

Komisjon leidis, et EA teatatud tootmisvõimsuses ei võetud arvesse võimsust, mis on harilikult nähtud ette muude liidu tootmisharu toodetud soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete või muude samade seadmetega toodetud toodete jaoks. Kuna komisjon ei tuginenud oma järelduste tegemisel dokumendile t21.004414, ei leidnud ta, et Valeo või TitanXi kaitseõigust oleks rikutud, kuigi ta tunnistas, et dokumendi mittekonfidentsiaalne versioon ei sisaldanud oma tundliku sisu kohta sisukat kokkuvõtet. Nimetatud alustel ja tootmisvõimsust konservatiivsetel alustel kirjeldamiseks kinnitas komisjon oma lähenemisviisi ning tugines tootmisvõimsuse hindamisel liidu saadetistele. Seetõttu lükati EA väide tagasi.

(121)

Pärast täiendavate järelduste avalikustamist väitis Valeo, et komisjoni turunõudluse hindamiseks kasutatava metoodika kohaselt tuleks liidu tootmisharu toomisvõimsuse hindamisel jätta välja mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted, mida kasutatakse lõpuks kolmandates riikides autode tootmiseks.

(122)

Nagu selgitatud põhjenduses 117, hinnati liidu tootmisvõimsust konservatiivselt, võttes aluseks liidu turule suunatud saadetised. Arvestades, et see näitaja kajastab konservatiivselt koguseid, mida liidu tootmisharu suutis liidu turule tarnida, ei leidnud komisjon, et sellist kogust tuleks allapoole korrigeerida, et võtta arvesse mootorsõidukite soojusvaheteid, mis eksporditi kolmandatesse riikidesse ja valmistatid liidu tootmisharu toodetud alumiiniumist lehtvaltstoodetest. Igal juhul ei esitanud Valeo selliste liidus toodetud soojusvahetite kogust, mis eksporditi kolmandatesse riikidesse. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(123)

Täiendav tootmisvõimsus määrati kindlaks nii põhjenduses 88 viidatud Valeo avalduse alusel, äriühingu B poolt sellel konkreetsel teemal esitatud avalduse alusel, mida toetasid konkreetsed tõendid investeerimisprojektide (36) kohta, kui ka kontrollitud teabe alusel asjaomase valimisse kaasatud liidu tootja kohta.

(124)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis Valeo kahtluse alla investeeringud liidu tootmisharu lisatootmisvõimsusesse aastateks 2022 ja 2023 ning väitis, et see ei hakkaks katsetamise, seadmete optimeerimise ja sujuva töö alustamise tõttu täies mahus töötama enne 2024. aastat. Samuti tõstatas ta küsimusi mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetele jaotatud investeeringute kohta.

(125)

Selliste väidete kohta ei olnud siiski esitatud põhjendusi. Igal juhul teatas liidu tootmisharu, et tema tootmisvõimsus järgiks turunõudluse suundumusi ning et lisatootmisvõimsus suunataks mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmisse, kui jäävad kehtima õiglased turutingimused.

(126)

Eespool esitatud konservatiivse prognoosi põhjal arvas komisjon, et liidu tootmisharul on piisavalt tootmisvõimsust praegusele nõudlusele vastamiseks ja et tal on piisavalt vaba tootmisvõimsust. Mis puudutab tulevast nõudlust, siis järeldas komisjon, et täiendavat tootmisvõimsust arvestades peaks olema piisavalt pakkumist, et tulla toime nõudluse suurenemisega, olenemata sellest, kas HRVst pärit import jääb turule või mitte. Igal juhul tasuks eeldada, et mõningane HRVst pärit import jätkub mittekahjustavate hindadega.

(127)

Lisaks märkas komisjon, et IHS Markiti 5. juuli 2021. aasta EL 27-t käsitlevate andmete ja Valeo ettevõttesiseste hinnangute kohaselt, mis käsitlevad mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kaalu mootoriliikide lõikes, oleks 2026. aasta nõudlus ikkagi väiksem kui liidu turul kättesaadavate materjalide kogus hoolimata sellest, kas need materjalid on tootnud liidu tootmisharu või hangitud kolmandatest riikidest.

(128)

Kaaludes Valeo tarbimisprognoosi ja samas parandades täiendava tootmisvõimsuse prognoose, nagu selgitatud eespool põhjenduses 118, järeldas komisjon, et kui HRVst pärit import peaks täielikult lõppema, tekiks oluline puudujääk. See puudujääk oleks aga palju väiksem (5,5 %) kui puudujääk, mida Valeo prognoosis aastateks 2022–2027 (17 %) või 2026. aastaks (21,7 %). Igal juhul see puudujääk kaoks, kui HRVst pärit import jätkub samades kogustes. Eespool esitatud alusel lükati tootmisvõimsusega, investeeringutega ja suurenenud nõudlusest tuleneva olulise nappusega seotud väited tagasi.

(129)

Kasutajad ja nende liidud, keda toetas Euroopa Autotootjate Ühendus, väitsid, et komisjon ei hinnanud meetmete mõju saadaoleva tootmisvõimsuse nappuse suhtes õigesti. Nad väitsid, et isegi kui tootmisvõimsus oleks saadaval, oleks lühiajaliseks takistuseks valideerimine ning et nad ei saaks HRVst pärit importi kiiresti Euroopa tarnetega asendada. Sellel alusel väitsid nad veel, et nad seisid silmitsi äririskidega ning oma ärivõimaluste kaotusega. Sellega seoses lisas CLEPA veel, et teatavad üleilmsed kliendiprojektid, kus toodetakse samu osi, nõuavad samu materjalisisendeid, et tagada programmi toimivuse järjepidevus. Siiski ei põhjendatud seda väidet mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetega seotud toetavate tõenditega. Samal teemal väitis Euroopa Autotootjate Ühendus, et ajutiste meetmete tase tõstaks tootmiskulusid märkimisväärselt.

(130)

Valeo märkis, et kiire asendamine ei ole võimalik, sest nende 2021. aasta mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete pakkumise prognoosi kohaselt ei ole valideeritud Hiina sulameid ELi turul saadaval ja alternatiivseid allikaid ei ole. Samuti väitsid Valeo ja mõned muud isikud, et sageli ei aktsepteeri kliendid kahe tarnija kasutamist (mis tähendab, et ühte ja sama toodet hangitakse kindluse huvides enam kui ühelt tarnijalt).

(131)

Komisjon täheldas, et mitme konkreetse sulami puhul, mis moodustavad olulise osa Valeo ostudest, oli too neid viimastel aastatel ostnud liidu tootjalt ning oli need seejärel vahetanud HRVst pärit samade tehniliste kirjeldustega toodete vastu. Lisaks olid komisjonil toimikus tõendid, et kõnealusel liidu tootjal on vajalik tootmisvõimsus, et seda konkreetset toodet tarnida, ning see ei vajaks täiesti uut kasutajapoolset valideerimist. Pealegi põhines Valeo väide 2021. aasta pakkumise prognoosil, samas kui uurimisperioodi (2019 ja 2020) kohta esitatud teave ei toetanud tema väidet. Tagajärjena lükkas komisjon tagasi väite, et kõnealuseid sulameid ei saa enam liidu turult hankida.

(132)

Toimikus olevatest tõenditest nähtuvalt on teatavate klientide puhul vajalik kahe tarnija kasutamine ning et teatavad kasutajad leiavad tarneprobleemidega silmitsi seistes mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete ostmiseks alternatiivseid lahendusi. Seda toetas ka Valeo pakkumise prognooside andmebaas aastate 2019 ja 2020 kohta, milles osutatakse asjaolule, et märkimisväärsel osal Hiinast hangitud materjalist oli neil aastatel olemas teine valideeritud allikas ELis. Kahe tarnija kasutamine on järjekordne tõend, et samad sulamid ja materjalid on korraga valideeritud nii Hiina kui ka liidu tarnijate puhul.

(133)

Samuti kinnitas EA, et üleminek Hiinast hankimiselt liidust hankimisele toimus juba 2021. aastal, seda ka mõnede suurklientide poolt. Lisaks osutas ta, et enamikku hiljuti Hiinast imporditud materjali tarniti esialgu liidu tootmisharult, enne kui need vahetati väiksemate kuludega tarnijate vastu. See on veel üks tõend, et HRVst pärit impordi asendamine liidu tarnetega võib toimuda kiiresti. Veelgi enam, EA osutas, et tarnijate vahetamine ei ole ei pikaajaline ega kulukas, vaid on dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele järgnenud hindade normaliseerumise protsessi tulemus.

(134)

Peale selle väitis Valeo võrdväärsete sulamite kohta, et 2019.–2020. aasta ja 2021. aasta vaheline erinevus oli seotud akude jahutusplaatide hankimise ja arendamisega, ning väitis, et selline teave on valideerimise mõju hindamisel otsustava tähtsusega. Mis puutub kahe tarnija kasutamisse, siis väitis Valeo, et hoolimata komisjoni korrigeerimisest oli HRVst hangitud mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetest ainult [KONFIDENTSIAALNE] % puhul olemas teine, ELis valideeritud tarnija.

(135)

Asendamise ja valideerimise puhul tuleks esiteks meenutada, et komisjonile kättesaadavate uurimisperioodi järgsete andmete kohaselt ostsid mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kasutajad vaatlusalusel perioodil ja pärast seda perioodi enamiku oma alumiiniumist lehtvaltstoodetest EList.

(136)

Võrdväärsete sulamite puhul tuleks tähele panna, et kuigi ei saa eirata uurimisperioodi järgseid andmeid, peaksid selle uurimise tulemused põhinema peamiselt uurimisperioodiga seotud andmetel. Ühe kasutajaga seotud kättesaadav teave näitas, et enamiku ostetud sulamite puhul oli ELis 2019. ja 2020. aastal olemas võrdväärne sulam. 2021. aastal vähenes HRVst hangitud alumiiniumist lehtvaltstoodetest akude jahutusplaatide arendamise tõttu selliste HRVst ostetud sulamite protsent, millel oli ELis olemas võrdväärne sulam, kuid need moodustasid siiski enam kui poole HRVst ostetud mahust. Arvestades uurimisperioodiga seotud varasemaid andmeid ja kõige värskemaid andmeid, lükkas komisjon tagasi Valeo väite, et valideeritud Hiina sulameid ei ole liidu turul saadaval.

(137)

Kahe tarnija kasutamise puhul leidis komisjon, et toimikus esitatud tõendid, millele põhjenduses 132 viidatakse, ja märkimisväärne osa mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetest, mille jaoks kahte tarnijat kasutati, olid piisavaks tõendusmaterjaliks, et lükata tagasi väide, et kliendid keeldusid sageli kahe tarnija kasutamisest.

(138)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas TitanX, et tema võimet hankida mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid teistelt tootjatelt nõrgendasid oluliselt valideerimisega seotud tõkked, mida ei ole lühikeses perspektiivis võimalik ületada. Kuna selle kohta ei esitatud uusi tõendavaid elemente ega märkusi komisjoni järelduste kohta, lükati see väide tagasi.

(139)

Lisaks väitsid kasutajad ja nende ühendused, keda toetas Euroopa Autotootjate Ühendus, et USA turu olukord erineb ELi olukorrast, sest ELis ega muudes riikides ei ole saadaolevat tootmisvõimsust, ning et USA läbivaatamisprotsess pakub rohkem paindlikkust, mida alusmäärus ei paku.

(140)

Esiteks, nagu mainitud põhjendustes 126 ja 127, järeldas komisjon, et liidu tootmisharul on piisavalt tootmisvõimsust praeguse ja tulevase nõudlusega toimetulemiseks, juhul kui valitsevad samad turutingimused.

(141)

Teiseks, isegi kui USA ja ELi kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevad seadused on erinevad, nähakse alusmääruse artikli 11 lõikes 3 ette vahepealsed läbivaatamised, mis teatud asjaoludel võimaldavad kehtivate meetmete läbivaatamist. Alusmääruse artikli 11 lõikes 8 nähakse teatavate tingimuste täitmisel ette ka dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmine.

(142)

Eespool toodu alusel lükati tagasi väited valideerimise, asendamise, kahe tarnija kasutamise ning USA turuga erinevuse kohta.

(143)

Kasutajad ja nende ühendus väitsid veel, et tollimaksudel oleks oluline mõju nende rahalisele olukorrale ja et oma rahalist olukorda arvestades ei suudaks nad kanda märkimisväärsete dumpinguvastaste tollimaksudega seotud suuremaid kulusid ega valideerimiskulusid. Kasutaja MAHLE GmbH (edaspidi „Mahle“) lisas, et komisjon oli valesti eeldanud, nagu ta olnuks enne COVIDi-olukorda kasumlik.

(144)

EA osutas, et dumpinguvastaste meetmete tase oli põhjendatud ning et see võib tagada võrdsed võimalused, et taastada normaalsed konkurentsitingimused.

(145)

Komisjon täheldas, et lõplike meetmete tase on madalam kui ajutistel meetmetel. Lisaks nähtus uurimisest, et kasutajad hankisid oma mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid peamiselt EList. Sellel alusel arvas ta, et meetmetel oleks kasutajate rahalisele olukorrale üksnes piiratud mõju. Mahle puhul ei saanud komisjon küsimustiku vastuste puudumise tõttu hinnata meetmete mõju tema rahalisele olukorrale. Valeo jagatud teabes meetmete mõju kohta esines samuti teatavaid puudujääke ning nende mõju oli üle hinnatud. Veel nähtus uurimisest, et märkimisväärne osa HRVst hangitud, kasutajate müüdavate mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete müügimahtudest eksporditi kolmandatesse riikidesse. Järelikult on põhjendatud eeldada, et sellise impordi võib liigitada seestöötlemise korra alla ning seega saaks vältida dumpinguvastaste tollimaksude maksmist ja vähendada seonduvaid lisakulusid. Samuti, nagu leidis tõendamist põhjendustes 130–133, saaksid kasutajad vältida valideerimiskulusid, hankides praegu HRVst ostetavaid materjale valideeritud ELi tarnijatelt või hankida mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid, millel on kaks tarnijat, rohkem Euroopa allikatelt kui Hiina allikatelt. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(146)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis TitanX, et meetmete mõju hinnang oli puudulik, kuna isegi väiksemate tollimaksudega oleks dumpinguvastastel meetmetel tema tegevuse jaoks olulised finantstagajärjed. Sellega seoses esitas ta arvutused, mis näitasid meetmete mõju tema kasumlikkusele.

(147)

Pärast nende arvutuste analüüsi paistis, et TitanXi mõjuhinnangus ei oldud piirdutud ainult meetmete jõustamisega. Oma arvutustes uurimisperioodi ja uurimisperioodile järgnenud perioodi kohta oli ta tegelikult võtnud arvesse ka hinnatõusu liidu turul. Selliseid hinnatõuse siiski kas uurimisperioodil ei toimunud või neid ei oleks kogu uurimisperioodile järgnenud perioodi puhul tulnud arvesse võtta. Selle põhjal leidis komisjon, et TitanX oli meetmete mõju üle hinnanud. Igal juhul ei peetud meetmete ja hinnatõusu mõju oluliseks.

(148)

Meetmete mõju puhul tuleks arvestada, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk on taastada võrdsed tingimused, mis võimaldaksid õiglast kaubandust. Lisaks järeldas komisjon, nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 447, et meetmete kehtestamine ei ole vastuolus mootorsõidukite soojusvahetite sektoris tegutsevate kasutajate huvidega. Lisaks tuleks märkida, et dumpinguvastaste meetmete määra korrigeeriti lõplike järelduste avalikustamisel allapoole.

(149)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Valeo, et komisjon ei avaldanud asjaolusid, millega ta põhjendas oma väidet, et Valeo arvutustes oli teatavaid puudusi ja et neis hinnati meetmete mõju üle. Sellega seoses esitas ta läbivaadatud kasumlikkuse analüüsi ja väitis, et mõju kasumlikkusele tuli hinnata iga Valeo tegevuskoha puhul, mis toodab mootorsõidukite soojusvaheteid, ning et Valeo kontserni kasumlikkuse uurimine ei olnud asjakohane.

(150)

Komisjon kinnitas, et Valeo arvutustes hinnati meetmete mõju üle. Näiteks ei võetud neis arvesse põhjenduses 145 selgitatud asjaolu, et Valeo võiks dumpinguvastaste meetmete mõju vähendamiseks importida alumiiniumist lehtvaltstooteid seestöötlemise protseduuri alusel. Sellel alusel kinnitas komisjon oma põhjenduses 145 esitatud järeldust, et meetmetel oleks kasutajate rahalisele olukorrale üksnes piiratud mõju.

(151)

CLEPA ja Mahle väitsid vastupidiselt ajutises määruses olevale komisjoni analüüsile saadaoleva tootmisvõimsuse kohta, et hinnatase on väidetavalt tõusnud 30 %. Samuti väitis Mahle, et fooliumi järele on suur nõudlus, aga napib tootmisvõimsust. Arvestades saadaoleva tootmisvõimsuse väidetavat nappust ja dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, väljendas Mahle muret struktuurse hinnatõusu üle. Samuti väitsid mitmed isikud, et tollimaksudel oleks tarneahelale kahjustav mõju. CLEPA väitis, et elektrisõidukite kasutuselevõtt ja majanduslik taastumine rõhutab tootmisvõimsuse puudujääke ning ohustab ELi tugeva autotööstuse taastumist ja arengut, pärast seda kui tulud ja marginaalid on viimastel aastatel vähenenud. Samuti väitis ta, et mootorsõidukite soojusvahetite tootjatel tekiks oht, et nad ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi oma klientide ees või et nad näevad, kuidas nende marginaalid nullistuvad suuremate kulude tõttu. Valeo lisas, et ELi mootorsõidukitööstuse elektrifitseerimispingutused ei saa toimuda, ilma et nad täiendaksid liidu tootmisharult tehtavaid oste HRVst pärit impordiga. Mahle puhul põhjustaks dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ELi mootorsõidukitootjatele ebasoodsa konkurentsiolukorra. Äriühing kordas, et ta ei saa eeldatavat hinnatõusu klientidele üle kanda. BMW osutas, et meetmete kehtestamine tooks kaasa nende tarneahela katkemise, arvestades, kui pikad ja kulukad on materjali valideerimise menetlused, mis tuleks alternatiivsetele tarnijatele üleminemisel läbida. Viimaks väitis Euroopa Autotootjate Ühendus, et autotööstusele oli juba kehtestatud mitmeid muid meetmeid, mis kujutasid endast algseadmete tootjatele täiendavat rahalist koormust, nagu näiteks terase puhul kehtivad kaubanduse kaitsemeetmed, mis kahjustavad nende konkurentsivõimet nii omamaistel kui ka eksporditurgudel.

(152)

EA märkis, et äsjane hinnatõus oli põhjustatud mitmest tegurist, nagu näiteks sulamite ja slääbide toorainete hinnatõus, konteinerite nappus rahvusvahelises laevanduses, veokulude suurenemine ning äkiline ja tugev COVIDi-järgne nõudluse suurenemine kõigis tööstussektorites. Lisaks arvas EA, et kuigi ajutiste meetmete kehtestamine on hindu tõenäoliselt mõjutanud, ei saa hinnatõusu tingimata seostada tootmisvõimsuse nappusega ning seda ei peaks pidama struktuurseks probleemiks, vaid pigem tuleks seda käsitleda ajutise olukorrana, mis eeldatavalt möödub, kui nõudluse ja pakkumise olukord muutub pärast esialgset pingelist perioodi turul tavapäraseks. Sellega seoses osutas EA samuti, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk oli tagada võrdsed võimalused ja taastada normaalsed konkurentsitingimused. Lisaks väitis EA, et tootmisvõimsus ei oleks probleemiks, kui juttu on autode elektrifitseerimise arengu toetamisest ja sellega seoses mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetest, sest juba oli paigaldatud või oli järk-järgult paigaldamisel teatav täiendav tootmisvõimsus, nii et liidu tootmisharu oleks saanud suurenevat nõudlust täita.

(153)

Komisjon jõudis järeldusele, et lõplikel meetmetel oleks kasutajate rahalisele olukorrale üksnes piiratud mõju. Samuti, nagu mainitud põhjendustes 131–133, saab Hiinast pärit impordi asendada liidu tootmisharult hankimisega suhteliselt kiiresti, sest teatavad valideeritud liidu tootjad olid mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid varem tarninud ja ELis esineb kahe tarnija kasutamist. Lisaks, nagu analüüsitud põhjendustes 87–127, on tõenäoline, et liidu tootmisharu praegune ja tulevane tootmisvõimsus on suurema nõudlusega toimetulemiseks piisav. Sellel alusel arvas komisjon, et puudub tungiv põhjus jätta mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted liidu huvide põhjustel välja.

(154)

EA väitis, et teatavad kasutajad kasutasid Hiinast pärit odava hinnaga alumiiniumist lehtvaltstooteid, et konkureerida Euroopa materjale kasutavate muude tootjatega, mis põhjustab ELi turul hinnalangust. Selles kontekstis ei suutnud EA mõista, kuidas saab kasutaja väita, et tootmisvõimsust napib, kui EA äsjase uuringu kohaselt said 2021. aastal vaid väga vähesed liidu tootjad hinnapäringuid täiendavate mahtude kohta lisaks olemasolevate lepingutega kindlustatud mahtudele. Samuti lisas ta, et nõudluse suurenemisest tuleneva väidetava tulevase tootmisvõimsuse nappuse puhul ei arvestata liidu kahe muu tootja poolseid täiendavaid teostatud või teatatud tootmisvõimsuse laiendamisi.

(155)

Sellega seoses väitis Valeo, et EA väide, nagu aitaksid mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kasutajad, sealhulgas Valeo kaasa Hiina tarnijate poolsele hinnalangetamisele, on vale. Oma väite toetuseks esitas Valeo väljavõtte mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete hindade varasemast muutumisest ja liidu tootjate poolt Valeole tarnitud mahtudest perioodil 2017–2022. Veel kordas Valeo, et vajas autode algseadmete tootjatega pikaajalisi lepinguid sujuvate tarnete tagamiseks ning et liidu tootjad ei olnud kas meelega valmis tarnima või ei olnud neil nõutavat tootmisvõimsust. Samuti osutas Valeo ühe liidu tootja äsjastele tarneviivitustele.

(156)

Ka EA väitis, et mis tahes tootmisvõimsuse nappus on seotud dumpingutavadega, mis takistavad liidu tootjatel eraldada mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmiseks tootmisvõimsust. Kui rääkida äsjastest tarneviivitustest, siis viidatakse põhjendusele 56, kus EA esitas nende viivituste kohta selgitusi.

(157)

Mis puudutab hinnalangust, siis leiti, et Valeo esitatud tõendid tema ümberlükkamise toetuseks on killustatud ega võimalda seega järeldusi teha. Tõepoolest, Valeo analüüsi aluseks on piiratud arv liidu tootjaid, järeldused põhinevad perioodil, mis ületab 2020. aasta juunis lõppevat vaatlusalust perioodi ja on seega tõenäoliselt mõjutatud käesolevast uurimisest (algatamine, ajutiste meetmete kehtestamine). Veelgi enam, selles ei võeta arvesse nõudluse muutumist. Vastupidi, Valeo vastusest küsimustikule nähtub, et HRVst pärit ostude suhteline osatähtsus on 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenenud. Veelgi enam, nagu mainitud punktis 7.1, selgitati välja märkimisväärsed turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid, millega kinnitati hinnalanguse olemasolu. Sellest tulenevalt lükati Valeo väide tagasi.

(158)

CLEPA väitis kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärkide kohta, et meetmetega piirataks investeerimist innovatsiooni, millega püütakse saavutada Euroopa Liidu seatud digitaalseid ja rohe-eesmärke, ning eelkõige Euroopa autoakude tarneahela arengut.

(159)

Nagu põhjenduses 145 mainitud, on meetmetel kasutajatele oodatavalt üksnes piiratud mõju, arvestades HRVst hangitud mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete osatähtsust ja meetmete taset. Sellest tulenevalt peaks nende mõju kirjeldatud investeeringutele olema piiratud.

(160)

Samas kontekstis osutas EA sellele, et ELi alumiiniumist lehtvaltstoodete ostmine aitaks auto- ja mootorsõidukitööstusel vähendada nende süsinikujälge, ja viitas ajutise määruse põhjendustele 78, 451 ja 452, kus esialgu järeldati, et liidu tootmisharu aitas kaasa ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisele tänu aina suurenevale ringlussevõetud materjalide kasutusele ning tänu sellele, et alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmisel tekitatakse keskmiselt peaaegu kolm korda vähem CO2 kui HRVs.

(161)

Samuti seadis EA kahtluse alla teatavate HRVst hankivate mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kasutajate põhjendused, sest need on vastuolus ELi püüdlusega saavutada Euroopa roheline kokkulepe ELi esmase alumiiniumi tootmise süsinikujälje vähendamiseks. Samuti viitas ta varasematele kogemustele päikesepaneelide sektoris, mis pärast seda, kui oli ELi mõistliku väärtusahela säilitamisele eelistanud lühiajalist „Hiina tarnestrateegiat“, kannatas dumpinguhinnaga impordi all.

(162)

Sellega seoses väitis Valeo, et ta ostis HRVst vaid piiratud koguses materjali ning et ta ei ostnud HRVst odavaid ja saastavaid mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid. Veel väitis Valeo, et toetab oma strateegiaga revolutsioonilist liikuvuse elektrifitseerimist ning aitab ka kaasa ELi keskkonnaeesmärkidele.

(163)

Aga Valeo ei esitanud oma tarnijate süsinikujälje kohta ühtegi tõendit ega mingeid muid tõendeid, mis oleksid komisjoni sellekohasele hinnangule vastu rääkinud. Veelgi enam, kuigi Valeo võib asjaomasest riigist osta piiratud koguses mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid, on tema poolt HRVst tehtavate ostude osatähtsus viimastel aastatel suurenenud.

(164)

Pärast lõplike järelduste esitamist väitis TitanX, et komisjoni uued heitkoguste eesmärgid ja osa, mida ELi mootorsõidukitööstus täidab, põhjendasid mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete liidu huvide põhjustel väljajätmist.

(165)

Seoses sellega viitas ta põhjendustele 160 ja 161, mis kinnitavad, et liidus alumiiniumist lehtvaltstoodete ostmine toetaks auto- ja mootorsõidukitööstust, vähendades nende CO2 jalajälge.

(166)

Seda üksikasjalikku analüüsi silmas pidades kinnitas komisjon oma esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse punktis 2.3.1, ega jätnud mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid käesoleva uurimise kohaldamisalast välja.

2.2.2.   Alumiiniumpoolid kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks

(167)

Nagu ajutise määruse punktis 2.3.2 sätestatud, jättis komisjon tootemääratlusest välja alumiiniumpoolid kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks. EA väitis, et ajutiselt vabastatud toote määratlus ei olnud piisavalt konkreetne. Äriühing A ei olnud oma arvamuses esitanud üksikasjalikku tehnilist teavet, mille kohta teised isikud oleksid saanud teha sisukaid märkusi, seega piirates nende kaitseõigusi.

(168)

Äriühing A vastas, et esitatud määratlus oli piisavalt konkreetne, ja esitas tõendid, et teatavad liidu tootjad ei suutnud nende kirjeldustega tooteid valmistada. Selle põhjal ta järeldas, et tehnilised omadused annavad tulemuseks väga spetsiifilise toote. Komisjon arvas, et nii EA kui ka äriühingu A avaldused olid sisukad, võimaldasid tundlikust teabest piisaval määral aru saada ning et mõlema poole kaitseõigusi oli järgitud.

(169)

EA väitis veel, et äriühing A ei olnud oma taotlust õigel ajal esitanud. Komisjon täheldas, et äriühing A oli oma taotluse esitanud väga varases menetlusetapis. See oli ka nõuetekohaselt põhjendatud ja esitatud piisavalt aegsasti, et komisjon saaks koguda sisukate järelduste tegemiseks kogu asjakohast teavet.

(170)

Samuti vaidlustas EA esialgse järelduse, et liidu tootmisharul ei oleks olnud tootmisvõimsust toota vabastatud toodet vajalikes mahtudes ning nõutava kvaliteedi ja tehniliste standarditega. Ta esitas liidu viie tootja avaldused, milles väideti, et neil on asjakohased seadmed ajutiselt vabastatud toote valmistamiseks enamjaolt ühe laiusepiiranguga, ning lisas, et teised tootjad saavad ajutiselt vabastatud toodet ELis toota. Lisaks esitas EA nelja alumiiniumist komposiitpaneelide tootja avaldused, et nad saavad hankida vabastatud materjali piisavates kogustes ega seisa seega silmitsi samade probleemidega kui äriühing A.

(171)

Äriühing A nõustus, et teatavad ELi tootjad suudavad väljajäetud toodet toota. Aga ta rõhutas, et ei saa seda ELis piisavates kogustes hankida. Pakkumise puudumise ja sellest tulenevate pikemate ooteaegade tõttu ELis ja muudes riikides oli vabastatud toodet vaja teatavas mahus hankida HRVst. Ta põhjendas oma väiteid täiendavate toetavate tõenditega ning viitas juba esitatud tõenditele, milles osutatakse teatavate tootjate suutmatusele tehniliste piirangute tõttu valmistada väljajäetud toodet või suutmatusele hankida vabastatud toodet piisavates kogustes.

(172)

Veelgi enam, samuti väitis äriühing A, et mõned liidu tootjate tehtud avaldused olid ebatäpsed, sest nad ei suuda pakkuda ajutiselt vabastatud toodet või on spetsialiseerunud muudele toodetele. Tema arvates kinnitavad need avaldused, et Euroopa tootjatel ei ole kavas lisavõimsusesse investeerida.

(173)

EA väitis äriühingule A vastu, öeldes, et ELi turul on piisavalt tootmisvõimsust. Samuti väitis ta, et tarnete hilinemine on seotud lepingulisi mahte ületavate tellimustega. Tarnete hilinemisega seoses märkis komisjon, et toimikus olevate tõenditega leidis kinnitust, et teatav(ad) liidu tootja(d), kes ei suutnud vastata äriühingu A tehnilistele nõuetele, pidi(d) talle nõuetele mittevastavate saadetiste eest hüvitist maksma ning seetõttu ei saanud äriühingut A varustada. Seetõttu ei olnud äriühingul A muud valikut kui küsida teistelt tarnijatelt lisakoguseid.

(174)

Äriühing A vastas, et neljal viiest alumiiniumist komposiitpaneelide tootjast on ajaloolistel, geograafilistel, lepingulistel või aktsiatega/omandiga seotud põhjustel olemas garanteeritud tarneallikas ning et neil on varjatud huvi piirata ELi muu alumiiniumist komposiitpaneelide tootja poolset konkurentsi. Äriühing A väitis veel, et üheksa äriühingut, kes esitasid avaldusi, on EA liikmed, kellest mõned on esindatud EA juhtkomitees, mis ei jäta eriti kahtlusi nende seisukohas vabastamistaotluse asjus.

(175)

Samuti tulnuks alumiiniumist komposiitpaneelide tootjate esitatud avaldused äriühingu A väitel tagasi lükata, põhjusel et nad ei ole registreeritud huvitatud isikud, et nad ei teinud uurimises koostööd ja et nad ei põhjendanud oma avaldusi toetavate tõenditega.

(176)

Komisjon kinnitas, et teatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjate esitatud avaldusi ei toetatud piisavate tõenditega. Samuti leidis ta, et nad ei peegeldanud piisavalt oma tehnilist võimsust. Kuigi mõned alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjad olid tõepoolest võimelised vabastatud toodet valmistama, ei suutnud teised oma avaldusi täiendavate toimiku elementidega põhjendada. Vastupidi, need tootjad ei suuda täita äriühingu A spetsifikatsiooni nõudeid ja tarnisid vabastatud tootest erinevate omadustega alumiiniumist lehtvaltstooteid.

(177)

EA väitis, et vabastatud toode hõlmab peaaegu kogu värvivaruvalikut ja et ajutise määruse artikli 2 lõikega 2 väljajäetud tootega hõlmatud maht kujutab endast palju rohkem kui ajutises määruses osutatud 2 % ning pigem [300 000–600 000] tonni (37). Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas EA hinnangu kaetud poolide ning seejärel alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks kasutatavate alumiiniumpoolide tarbimise kohta. See hinnang on [52 000–68 000] (38) tonni; st lähedal ajutise määruse põhjenduses 87 esitatud komisjoni hinnangule. Äriühing A märkis, et komisjoni tarbimishinnang ei vasta alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks kasutatavale vabastatud tootele, sest selle toote spetsiifilised tehnilised omadused on väga ranged ning mõned alumiiniumist komposiitpaneelide tootjad kasutavad kaetud alumiiniumist lehtvaltstooteid. Samal ajal ütles äriühing A, et tema tarbimine alumiiniumist komposiitpaneelide puhul oli väiksem kui EA esitatud uusim hinnang. Kuna liidu tarbimine ei piirdu üksnes äriühingu A tehtavate ostudega, arvas komisjon, et üldiselt peegeldab ajutise määruse põhjenduses 87 esitatud hinnang põhjendatult alumiiniumist lehtvaltstoodete tarbimist alumiiniumist komposiitpaneelide tootmises.

(178)

Peale äriühingu A väite tootmisvõimsuse üldise nappuse kohta väitis EA, et ELis ei ole struktuurset tootmisvõimsuse nappust, mida tõendab ajutises määruses teatatud tootmisvõimsuse rakendamise määr, ning et praegused tarneraskused on seotud COVID-19 pandeemiaga.

(179)

Samuti märkis äriühing A, et arvestades pakkumise nappust ELi turul, oleksid dumpinguvastased tollimaksud tema tegevusele kahjulikud ja seaksid ohtu tema jätkusuutlikkuse.

(180)

Komisjon selgitas välja, et äriühing A seisis silmitsi märkimisväärsete ajutiselt vabastatud toote tarneraskustega. Nagu äriühing A põhjendas, suudab liidu tootmisharu toota teatavates kvaliteedi- ja tehnilistes piirides. Veelgi enam, liidu teatavad integreeritud tootjad (kes toodavad nii alumiiniumist lehtvaltstooteid, kaetud poole kui ka alumiiniumist komposiitpaneele) soovivad konkurentsi- ja/või vertikaalse integreerimise põhjustel piirata oma tarneid äriühingule A. Need kaks peamist tegurit piiravad vabastatud toodete saadavust ELi turul. Samuti osutatakse toimikus olevas teabes asjaolule, et kolmandate riikide allikad ei paku mahu või kvaliteedi poolest piisavat alternatiivi. Seega järeldas komisjon, et äriühing A ei saa ajutiselt vabastatud toodet ELi turult ega muudest allikatest piisavates kogustes hankida.

(181)

Ajutise määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatakse, et artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toode tuleks ajutisest dumpinguvastasest tollimaksust vabastada, kui seda imporditakse kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks. Sellega seoses ei esitanud ei äriühing A ega ükski muu turul olev kasutaja piisavaid tõendeid, et ta oli uurimisperioodil kaetud poolide tootmisega seotud alumiiniumist lehtvaltstoodete importimisest otseselt mõjutatud. Lisaks näitas uurimine, et alumiiniumist lehtvaltstoodete tarbimine oli kaetud poolide sektoris palju suurem kui alumiiniumist komposiitpaneelide sektoris. Seetõttu esineb risk, et ajutiselt vabastatud toote tehnilised omadused muutuvad selles sektoris tavaliseks ning et seda imporditakse suuremates kogustes, põhjustades seega liidu tootmisharule võimalikku kahju. Lisaks, kuigi äriühingul A on raskusi alumiiniumist lehtvaltstoodete piisavas koguses hankimisel kaetud poolide tootmiseks, saab ta märkimisväärse osa oma vajadustest hankida siiski EList.

(182)

Samuti nähtus uurimisest, et ajutiselt vabastatud toote tehnilised omadused varieeruvad kasutusest olenevalt ehk siis sellest, kas toodetakse kaetud poole või alumiiniumist komposiitpaneele.

(183)

Pärast seda, kui oli läbi saanud tähtaeg selleks, et esitada märkusi teabe kohta, mille esitasid vastusena esialgsete järelduste avalikustamisele teised huvitatud isikud, kordas EA oma väidet kõnealuse toote kättesaadavuse kohta liidus ning viitas pärast komisjoni taotlust esitatud makromajanduslikele andmetele, mis näitasid väidetavalt, et liidu turul on olemas piisavalt tootmisvõimsust. Lisaks väitis ta, et alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks kasutatavatel alumiiniumist lehtvaltstoodetel ja kaetud poolide tootmiseks kasutatavatel alumiiniumist lehtvaltstoodetel on sama tootekirjeldus ning et ajutine tootekirjeldus tekitas nende kahe toote puhul kattuvust ja segadust. Samuti kordas ta oma väidet seoses kaetud poolide turu suurusega, millele viidatakse põhjenduses 177, ning teatas, et äriühing A oli kõnealust toodet liidus juba aastaid ostnud ja viitas teiste alumiiniumist komposiitpaneelide tootjate avaldustele, millele on viidatud põhjenduses 170 ja mida käsitleti põhjendustes 175 ja 176. Peale selle viitas EA muudele tarneallikatele, ilma et ta oleks täpsustanud, milliseid ta silmas pidas.

(184)

Siinjuures tuleks panna tähele esiteks seda, et EA esitatud makromajanduslikud andmed osutusid ebatäpseteks ning komisjon korrigeeris neid, kui ta määras kindlaks lõplikud kahjunäitajad, võttes aluseks toimikus esitatud teabe tehnilise võimsuse kohta.

(185)

EA väites alumiiniumist komposiitpaneelides kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete ja kaetud poolides kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete vahelise erinevuse kohta ei võetud arvesse kõige hiljutisemaid tootekirjeldusi, mis on esitatud artikli 2 lõikes 2. Peale selle leiti, et asjaolu, et neil toodetel oleks olnud sama tootekirjeldus, ei olnud asjakohane, kuna äriühingu A väljajätmistaotlus põhines Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (39) (edaspidi „liidu tolliseadustik“) artikli 254 kohasel lõppkasutusprotseduuril. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(186)

Asjaolu, et äriühing A on kõnealust toodet liidus juba aastaid ostnud, ei olnud vastuolus komisjoni hinnanguga, et asjaomast toodet ei olnud liidu turul piisavates kogustes saada. Kuna puudus täpsem teave teiste tarneallikate kohta, lükati ka see väide tagasi.

(187)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis äriühing A, et kättesaadavuse probleem kehtis ka kaetud poolide tootmiseks ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul, ning kordas oma nõuet, et kaetud poolide tootmiseks kasutatavad alumiiniumist lehtvaltstooted tuleks dumpinguvastase tollimaksu kogumisest vabastada. Lisaks kordas ta, et teatavad liidu tarnijad ei suutnud tarnida kokkulepitud koguseid või neil oli probleeme vabastatud alumiiniumist lehtvaltstoodete kvaliteediga.

(188)

Kuigi komisjon tunnistas, et kättesaadavuse probleem kehtis mõlema kasutusala puhul, selgitas ta juba põhjenduses 181, miks ei peaks maksust vabastama kaetud poolide tootmiseks kasutatavaid alumiiniumist lehtvaltstooteid. Kuna selle kohta rohkem märkusi ei esitatud, lükati see väide tagasi.

(189)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis EA kahtluse alla komisjoni otsuse vähendada vabastatud toote puhul teatavate liidu tootjate teatatud tootmisvõimsust ning väitis, et teatavad välisserva laiusega seotud piirangud ei toeta sellist tootmisvõimsuse vähendamist. Peale selle väitis EA, et isegi komisjoni korrigeeritud väiksemast tootmisvõimsusest peaks piisama, et liidu turgu vajalike kogustega varustada. Samuti väitis EA, et teistele pooltele kättesaadavad toimikus esitatud tõendid ei näidanud kolmandates riikides asuvate alternatiivsete allikate puudumist ning see oleks tulnud jätta alusmääruse artikli 19 lõike 3 kohaselt arvesse võtmata. Lõpetuseks kordas EA oma väidet, et kõik teised liidus asuvad alumiiniumist komposiitpaneelide tootjad on samuti teatanud, et nad on suutnud vajalikud kogused liidu piires hankida.

(190)

Pärast EA märkusi kinnitas äriühing A, et komisjoni hinnang liidu tootmisharu tootmisvõimsusest seoses alumiiniumist lehtvaltstoodetega, mida kasutatakse alumiiniumist komposiitpaneelide tootmises, olenemata välisserva laiusega seotud piirangutest, olid korrektsed, ning viitas uuesti kvaliteediprobleemidele. Nagu selgitati EA-le saadetud konkreetses avalduses, korrigeeriti EA esitatud teavet vabastatud toote kohta teistelt pooltelt saadud avalduste põhjal, mis tõendasid, et need tootjad ei suutnud nõutud spetsifikatsioone täita või ei tootnud kõnealust toodet. Lisaks, nagu öeldud põhjendustes 174–180, kuigi ei saa eitada, et teatavad alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjad suudavad tõepoolest vabastatud toodet toota, soovivad teatavad integreeritud liidu tootjad (kes toodavad nii alumiiniumist lehtvaltstooteid, kaetud poole kui ka alumiiniumist komposiitpaneele) piirata oma äriühingule A tarnitud koguseid konkurentsi ja/või vertikaalse integreerimisega seotud põhjustel, mis on seeläbi toonud kaasa ebapiisava kättesaadavuse liidu turul. Mis puutub kolmandate riikide allikatesse, siis tuleks märkida, et toimikus esitatud teavet ei olnud võimalik võtta mittekonfidentsiaalses versioonis kokku, ilma et oleks avaldatud ärisaladusi, millel oleks olnud seotud pooltele kahjulik mõju. Igal juhul ei esitanud EA tõendeid, mis oleksid näidanud vaba tootmisvõimsuse olemasolu kolmandates riikides. Lõpuks ei leitud, et asjaolu, et teised alumiiniumist komposiitpaneelide tootjad said väidetavalt hankida oma alumiiniumist lehtvaltstooted liidust, oleks vastuolus komisjoni järeldustega, milles toodi esile kõnealuse toote ebapiisav kättesaadavus ja kvaliteedinõuded. Sellest tulenevalt lükati EA väited tagasi.

(191)

Sellele tuginedes kinnitas komisjon oma esialgsed järeldused, et oli liidu huvides vabastada kõnealune toode dumpinguvastaste tollimaksude kogumisest, aga piirata see vabastamine üksnes alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodetega.

2.2.3.   Litograafialehed ja akufoolium

(192)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd. (edaspidi „Xiamen Xiashun“) oma ajutise määruse põhjenduses 89–92 käsitletud taotluse – et litograafialehed ja akufoolium tuleks uurimise kohaldamisalast välja jätta – tagasilükkamise. Ta väitis, et need tooted ei erine ajutise määruse põhjenduses 57 loetletud toodetest ja nendest, mis jäeti uurimise kohaldamisalast juba algatamisteates välja. Juba väljajäetud tooted on samuti samade keemiliste omadustega, sest sarnaselt muude alumiiniumist lehtvaltstoodetega koosnevad need enam kui 95 % ulatuses puhtast alumiiniumist.

(193)

Samuti kordas Xiamen Xiashun ajutise määruse põhjenduses 89 esitatud väiteid füüsikaliste ja keemiliste omaduste, mõõtmete, tootmisprotsessi ja kasutusala kohta.

(194)

EA kinnitas, et litograafialehed ja akufoolium kuuluvad tootemääratluse alla ning et neil on samad keemilise omadused kui muudel alumiiniumist lehtvaltstoodetel, sest sarnaselt muude lehtvaltstoodetega koosnevad need enam kui 95 % ulatuses puhtast alumiiniumist. Need saadakse sama tootmisprotsessi tulemusel kui muud alumiiniumist lehtvaltstooted. Samuti väitis EA, et need kaasati kaebusesse, sest neid toodavad paljud ELi tootjad, kes seisid silmitsi Hiina väga madalate dumpingu- ja kahjustavate hindadega.

(195)

Sellega seoses täheldas komisjon, et kaebuse esitajad olid käesoleva uurimise tootemääratluse õigesti määratlenud, sest see hõlmas tooteid, mille puhul oli piisavalt tõendeid liidu tootmisharule kahju põhjustava, dumpinguhinnaga impordi kohta. Sellele tuginedes ja uute elementide puudumisel lükati see väide tagasi.

(196)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Xiamen Xiashun oma algatamisetapis esitatud väiteid. Kuna puudusid uued elemendid ning neid väiteid käsitleti juba ajutise määruse põhjendustes 89–92 ja Xiamen Xiashuni järgmisi märkusi käsitletakse põhjenduses 195, siis lükati need väited tagasi.

(197)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati kõik muud ajutise määruse punktis 2.3.3 esitatud järeldused.

2.2.4.   ACF-30-60

(198)

Nanshani esialgset taotlust jätta välja 30–60 mikroni paksune töötlemisfoolium käsitleti ajutise määruse põhjendustes 93–102. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas Nanshan oma väidet, et uurimisalune toode ja 30–60 mikroni paksune töötlemisfoolium on erinevad mitme teguri, näiteks oluliste tehniliste ja füüsikaliste omaduste, lõppkasutuse ja kasutusala, tootmisprotsessi ja turustusahelate poolest. Samuti kordas ta, et neid tooteid ei saa omavahel asendada ning et need ei konkureeri teineteisega. Ta väitis, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (40) ei ole selle hindamisel, kas toode erineb muudest uurimise kohaldamisalaga hõlmatud toodetest, üks tegur otsustavam kui teine. Samuti osutas ta, et liidu töötlemisfooliumiturg on väga tihe ning et liidu tootjate saadavus on eesolevatel kuudel piiratud.

(199)

Vastuses Nanshani märkusele väitis EA, et kõnealuseid alumiiniumist lehtvaltstooteid toodetakse või saab toota ELis ning et need kuuluvad tootekirjelduse alla.

(200)

Mis puudutab 30–60 mikroni paksuse töötlemisfooliumi ja muude uurimise kohaldamisalaga hõlmatud toodete vahelist konkurentsi, siis tuleks kõigepealt tuletada meelde, et 30–60 mikroni paksune töötlemisfoolium kuulub tootemääratluse alla, nagu määratletud ajutise määruse põhjendustes 55–58. Esiteks on 30–60 mikroni paksusel töötlemisfooliumil ja muudel uurimise kohaldamisalaga hõlmatud toodetel ühed ja samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused; see toode kuulub uurimise kohaldamisalasse. Lisaks ei piiranud komisjon oma esialgses hinnangus seda hinnangut üksnes kõnealuse teguriga, vaid võttis selle hindamisel, kas 30–60 mikroni paksune töötlemisfoolium kuulub uurimise kohaldamisalasse, aluseks mitu tegurit nagu põhiomadused, funktsioon, tootmisprotsess ja lõppkasutus. Väidet, et 30–60 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi saadavus ELi turul on piiratud, ei põhjendatud piisavate toetavate tõenditega.

(201)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Nanshan oma esialgses etapis esitatud väidet. Samuti lisas ta, et kõnealuse toote kahel poolel on erinevad omadused, mis nõuavad moodsatel seadmetel erinevaid tootmisprotsesse ja toovad kaasa erinevat liiki lõppkasutuse. Peale selle väitis Nanshan, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel oleks kasutajatele kahjulik mõju, kuna liidus esineb oluline tarnenappus. Nanshan lisas selle väite toetamiseks kasutajate avaldused, milles teatati hankeprobleemidest viimaste kuude (pärast uurimisperioodi) ja järgnevate kuude jooksul. Samuti juhtis ta tähelepanu asjaolule, et üks liidu tootja oli kõnealuse toote tootmise lõpetanud, et keskenduda muudele toodetele. Kuna puudusid alternatiivsed tarneallikad, väitis Nanshan, et Hiina import oli integreerimata kasutajatele äärmiselt oluline.

(202)

Sellega seoses viidatakse ajutise määruse põhjendustele 93–102 ning põhjendusele 200 eespool, kus käsitletakse Nanshani algseid väiteid. Peale selle märkis komisjon, et 30–60 mikroni paksune töötlemisfoolium ei ole ainuke toode, millel on erinevate omadustega pooled ja mida selle menetluse kohaldamisala hõlmab, kuna selline omadus on ka soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetel.

(203)

Isegi kui arvestada uurimisperioodi järgseid elemente, leidis komisjon, et Nanshani ja kahe kasutaja kirjeldatud olukord ei näidanud mitte tootmisvõimsuse struktuurset nappust, vaid pigem ajutist olukorda, mille tekitas üldine COVIDi-järgne majanduslik taastumine, mida iseloomustas nõudluse oluline kasv lühikese aja jooksul, nii et liidu tootmisharu peab nüüd uue turuolukorraga kohanema. Selles kontekstis ei leitud, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel oleks lõppkasutajatele kahjulik mõju. Igal juhul ei esitanud märkusi esitanud kasutajad küsimustikule vastuseid. Seega ei olnud võimalik hinnata, millisel määral meetmed neid mõjutaksid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(204)

Seega kinnitas komisjon oma järeldused, milleni ta jõudis ajutise määruse punktis 2.3.4.

2.2.5.   Alumiiniumist lehtvaltstooted, mida kasutatakse ribakardinate ribade valmistamiseks

(205)

OPL System AB (edaspidi „OPL“) esialgset taotlust jätta välja ribakardinate ribad käsitleti ajutise määruse põhjendustes 103 ja 104.

(206)

OPL kordas, et liidu tootmisharu ei tooda ega suuda toota OPLi spetsifikatsioonidele vastavaid alumiiniumist lehtvaltstooteid. Ta rõhutas, et halvema kvaliteediga toote kasutamine kahjustaks tema seadmeid ning et valmis tooted ei vastaks tema klientide nõudmistele.

(207)

OPL viitas oma 2016. aasta vastuväidetele tariifikvootide kohta neljalt erinevalt liidu tootjalt, kes väidetavalt ei tooda ega suuda toota OPLi spetsifikatsioonidele vastavaid alumiiniumist lehtvaltstooteid. Sellega seoses väitis ta, et vaatamata ärisuhtlusele mõnega neist neljast äriühingust ei saatnud ükski neist OPLile näidiseid. Neid väiteid aga ei kinnitanud toetavate tõenditega neist ükski äriühing peale ühe. Samal ajal väitis OPL, et ükski liidu tootja ei suutnud kõnealust toodet valmistada. Aga välja arvatud selle ühe tootjaga seoses, ei põhjendanud OPL esialgsete järelduste kohta märkuste esitamise tähtaja jooksul või esialgsete järelduste avalikustamisele järgnenud, muude isikute märkuste esitamise tähtaja jooksul väidet, et ta oli küsinud pakkumist või et liidu tootjad olid keeldunud tarnimast ja/või osutanud, et nad ei suuda kõnealust toodet valmistada.

(208)

EA kordas, et liidu tootmisharu suudab toota OPLi spetsifikatsioonidele vastavaid alumiiniumist lehtvaltstooteid, ning esitas avaldused, et teatavad liidu tootjad suudavad kõnealust toodet valmistada. Samuti seadis ta kahtluse alla väite, et OPL on võtnud ühendust liidu mitme tootjaga, osutades, et liidu tootmisharust ei olnud hiljuti kelleltki pakkumist küsitud, või et arutelud olid pooleli.

(209)

Samal ajal kui liidu ühe tootja tehtud avaldustes võib kahelda, selgitas komisjon välja, et vähemalt üks liidu tootja suudab toota OPLi spetsifikatsioonidele vastavaid alumiiniumist lehtvaltstooteid.

(210)

Tõendid, mille OPL ettenähtud tähtaegade jooksul esitas liidu tootmisharu tootmissuutlikkuse kohta, ja asjaolu, et ta oli võtnud liidu tootjatega ühendust, on piiratud üksnes ühe liidu tootjaga ning OPL ei kinnita enamikku oma väiteid toetavate tõenditega. Veelgi enam, asjaomase tootja kohta esitatud tõendid hõlmavad ajutiste meetmete kehtestamisele järgnenud perioodi. Arvestades nende ajutiste meetmete võimalikku mõju turuosaliste käitumisele, ei pidanud komisjon seda tõendielementi piisavalt usaldusväärseks tõendiks sellest, et kui kehtestatakse lõplikud meetmed ja tavapärased turutingimused on täielikult taastatud, keeldub kõnealune tootja tootmast või tarnimast. Tõepoolest, hetkel, kui komisjon kehtestab ajutised meetmed, on mõistlik eeldada, et liidu tootjad võivad otsustada, et lükkavad pikaajaliste lepinguliste suhete sõlmimise edasi, kuni on selge, kas kehtestatakse lõplikud tollimaksud ja millisel tasemel. Lisaks, isegi kui avaldused sisaldasid väiteid, et teised liidu tootjad ei soovinud või ei suutnud OPLile tarnida, ei toetatud neid väiteid ühegi tõendiga. Igal juhul saab põhjendatult eeldada, et lõplike meetmete taset arvestades jätkub import HRVst.

(211)

Pärast seda, kui oli läbi saanud tähtaeg selleks, et esitada märkusi teabe kohta, mille esitasid vastusena esialgsete järelduste avalikustamisele teised huvitatud isikud, esitas OPL mitu e-kirjavahetust liidu tootjatega, kellel paluti kinnitada, kas nad suudaksid toota alumiiniumist lehtvaltstooteid OPLi spetsifikatsioonide järgi. Selle põhjal väitis OPL, et kui välja arvata üks liidu tootja, kes oli valmis tarnima katseks alumiiniumist lehtvaltstooteid, ei olnud ühelgi liidu tootjal võimalik OPLi spetsifikatsioonide järgi alumiiniumist lehtvaltstooteid toota.

(212)

Uurimine näitas, et tõendid ei toetanud OPLi järeldust, et liidu tootjad ei suutnud tema spetsifikatsioonide järgi alumiiniumist lehtvaltstooteid toota, kuna e-kirjavahetused näitasid, et mõned tootjad olid valmis astuma ärisuhtesse OPLiga. Lisaks selgus, et OPLi nõutud spetsifikatsioonid olid keemilise koostise mõistes rangemad kui spetsifikatsioonid, mille ta esitas oma väljajätmistaotluses. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(213)

Selle põhjal lükati OPLi väljajätmistaotlus tagasi ning komisjon kinnitas oma järeldusi, mille ta oli teinud ajutise määruse punktis 2.3.5.

2.2.6.   Trafodes kasutatavad alumiiniumist lehtvaltstooted

(214)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Hitachi, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel on ELi laiemale elektrisektorile kahjustav mõju. Ta väitis, et mitu tema alumiiniumist lehtvaltstoodete tarnijat kannatab tootmismahu nappuse all, mis omakorda põhjustab liidu turul materjalinappust. Samuti osutas Hitachi, et see areng sattus kokku ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega HRVst pärit alumiiniumist lehtvaltstoodetele. Järeldusena väitis ta, et ta puutus kokku tootmise hilinemistega, mis peagi hakkab mõjutama nende tarneid. Veelgi enam, ta väitis, et jõutrafode sektori reguleeriva raamistiku muutumise tõttu suureneb selles sektoris nõudlus alumiiniumist lehtvaltstoodete järele (41). Sellel alusel taotles ta trafotööstuse vabastamist dumpinguvastastest meetmetest. Samuti väitis ta, et joogipurkide, auto- ja õhusõidukitootjatele olid sellised vabastused juba võimaldatud. Veel väitis ta, et mittediskrimineerimise põhimõtte kohaselt ning arvestades, millise osa moodustavad alumiiniumist lehtvaltstooted nende lõpptootest, tuleks selline vabastus võimaldada ka trafotööstusele.

(215)

EA väitis, et praegused tootmisvõimsuse- ja tarneprobleemid ei olnud seotud dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega, vaid need on otseselt seotud majanduse massiivse COVIDi-järgse taastumisega. Veel väitis ta, et see on üleilmne nähtus, mis mõjutab paljusid tootmisharusid, isegi neid, mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse. Samuti lisas ta, et ELi alumiiniumist lehtvaltstoodete kasutajatel, kes on pikaajaliste lepingutega taganud endale mahud Euroopa tootjatelt, ei ole tarneprobleeme.

(216)

Komisjon täheldas, et ühtki Hitachi esitatud väidet ei põhjendatud toetavate tõenditega, välja arvatud reguleeriva raamistiku muutumist. Pealegi, arvestades vabastamistaotlust ja väidet mittediskrimineerimise kohta, märkis komisjon, et joogipurkide, auto- ja õhusõidukitootjaid ei ole kunagi uurimise kohaldamisalasse arvatud. Järelikult ei ole nendele toodetele vabastust võimaldatud. Seega ei näe komisjon, kuidas saaks Hitachi olla diskrimineeritud. Igal juhul võib põhjendatult eeldada, et lõplike meetmete taset arvestades jätkub import HRVst. Seetõttu lükkas komisjon taotluse tagasi.

2.2.7.   Alumiiniumist lehtvaltstooted kasutamiseks alumiinium-elektrolüütkondensaatorites

(217)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid kasutajad TDK IT ja TDK HU märkused, milles taotlesid alumiinium-elektrolüütkondensaatorite tootmiseks kasutatava madalpinge- ja kõrgepingeanoodi alumiiniumi, kontaktifooliumi ja katoodialumiiniumi väljajätmist uurimise kohaldamisalast. Nad väitsid, et nendel alumiiniumist lehtvaltstoodetel olid erilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused (puhtus, sulamid, kristallstruktuur ja oksüdeerivad omadused), et need vajavad spetsiifilist tootmistehnoloogiat (sulatuseta) ning et liidu tootmisharul ei ole selle toote jaoks tootmisvõimsust saadaval. Veelgi enam, nad väitsid ka, et neid tooteid kasutatakse üksnes alumiinium-elektrolüütkondensaatorite tootmiseks, et need on kõrgemate hindadega ja et imporditud mahud moodustavad liidu alumiiniumist lehtvaltstoodete tarbimisest väikese osa. Nende arvates ei põhjustaks selliste toodete väljajätmine liidu tootmisharule kahju, samas kui dumpinguvastased meetmed mõjuksid halvasti selle finantstulemustele.

(218)

EA väitis, et kõnealuseid alumiiniumist lehtvaltstooteid saab ELis või Euroopa Majanduspiirkonnas (edaspidi „EMP“) toota küll ning et need kuuluvad tootekirjelduse alla. Samuti väitis ta, et ELis toodetakse selliseid tooteid ja et mõned tootjad kavatsevad neid uuesti tootma hakata.

(219)

Vastuses EA avaldusele kahtles TDK IT, et kõnealused alumiiniumist lehtvaltstooted on ELis saadaval. Veel väitis ta, et neid konkreetseid tooteid ei ole 2018. aasta teisest poolest enam saadaval, ning viitas ühe liidu tootja avaldusele. Samuti väitis ta, et liidu tootmisharu pakutavad alumiiniumist lehtvaltstooted on vastuvõetava kvaliteedi alumises otsas ja et kliendid nõuavad nüüd kõrgema taseme tooteid, mida see tootja oma tootmise lõpetamise ajal ei suutnud valmistada. Ta lisas, et kui tootmist peaks uuesti alustatama, peaks materjal läbima pika topeltvalideerimise protsessi (TDK ja tema klientide poolt), enne kui seda saaks hakata jälle kasutama.

(220)

Pärast seda, kui oli läbi saanud tähtaeg selleks, et esitada märkusi teabe kohta, mille esitasid vastusena esialgsete järelduste avalikustamisele teised huvitatud isikud, kordas EA oma väidet kõnealuse toote kättesaadavuse kohta liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas. Samuti lisas ta, et liidu tootmisharu pidi kõnealuste toodete tootmise liidus Hiina eksportivate tootjate ebaausa konkurentsi tõttu lõpetama. Kui aus konkurents võidule pääseb, oleks tema väitel mitmel liidus asuval tootjal võimalik neid tooteid liidu turule tarnida. Sellest tulenevalt järeldas ta, et selliste Hiinast pärit toodete vabastamine oleks vastuolus liidu huvidega, kuna selline vabastus süvendaks ebaausat olukorda ja kahjustaks rängalt liidu tootjate viimase aja jõupingutusi nende toodete liidus tootmiseks.

(221)

Seoses EA märkustega, mis esitati pärast seda, kui oli läbi saanud tähtaeg selleks, et esitada märkusi teabe kohta, mille esitasid vastusena esialgsete järelduste avalikustamisele teised huvitatud isikud, märkis TDK HU, et tema imporditavad tooted erinesid TDK IT imporditavatest toodetest töötlusastme, kvaliteedi, väärtuse, tollikoodi ja lõppkasutuse poolest. Samuti väitis ta, et need kaks toodet ei ole samasugused tooted, kuna TDK IT imporditav toode on töötlemisele saadetav tooralumiiniumfoolium ning TDK HU imporditav toode on juba töödeldud ja sellest toodetakse ilma edasise töötluseta alumiinium-elektrolüütkondensaatoreid.

(222)

Peale selle lisas ta, et EA märkused käsitlesid ainult väga kõrge puhtuseastmega alumiiniumfooliumi, mida kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatorite jaoks mõeldud kõrgepingeanoodi ja kontaktifooliumi tootmiseks, mitte madalpinge- ja kõrgepingeanoodi alumiiniumfooliumi, mida TDK HU impordib, ning et EA ei olnud esitanud TDK HU imporditava toote praeguse või tulevase kättesaadavuse kohta mingeid sisukaid ega põhjendatud tõendeid.

(223)

Samuti väitis TDK HU, et toode, mida suudab toota liidu tootmisharu või mida suudetakse toota Euroopa Majanduspiirkonnas, ei vasta omaduste poolest tema kasutatavale tootele.

(224)

Vastusena põhjenduses 220 viidatud EA märkustele teatas TDK IT, et tootjad, kes suudavad väidetavalt kõnealust toodet toota, kas ei vastanud vajalikele kvaliteedistandarditele või ei tootnud mitte uurimisalust toodet, vaid slääbe, s.o pooltoodet, mida kasutatakse uurimisaluse toote valmistamiseks.

(225)

Samuti väitis TDK IT, et EA märkused ebaausa konkurentsi kohta olid ebamäärased ja tõenditega põhjendamata ning et asjakohast turgu mõjutab mitte hind, vaid kvaliteet. Peale selle vaidles ta vastu EA märkustele liidu huvide kohta, võttes aluseks tõhusa ja stabiilse tarneallika puudumise liidu turul. See tooks kaasa suuremad kulud ja kahjustaks allkasutajate tõhusust.

(226)

Pärast seda, kui oli läbi saanud tähtaeg selleks, et esitada märkusi teabe kohta, mille esitasid vastusena esialgsete järelduste avalikustamisele teised huvitatud isikud, toetas TDK HU ja TDK IT väiteid toote ebapiisava kättesaadavuse kohta liidus Saksa elektriseadmete ja elektroonikatootjate ühendus (edaspidi „ZVEI“), kes rõhutas vajadust tagada stabiilne tarne oma auto- ja tööstuselektroonika tööstuses tegutsevatele klientidele ning seda, et meetmetel oleks kolmandate riikide tarnijatega võrreldes tema konkurentsivõimele negatiivne mõju. Peale Hiina nimetas ZVEI kõnealuse toote tarneallikana ka Jaapanit.

(227)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis TDK HU, et komisjon ei olnud uurinud tema väiteid talle esialgses etapis vajalike toodete kättesaadavuse kohta. Ta kordas, et tooteid, mida tema kasutab, ei ole ELis ligikaudu viis aastat enam toodetud. Täpsemalt väitis ta, et katoodialumiiniumfooliumi ja madalpingeanoodi alumiiniumfooliumi ELis ei toodeta ning et kuigi ELis toodetakse teataval määral kõrgepingeanoodi alumiiniumi, ei vasta need tooted tema füüsikalistele, keemilistele ega tehnilistele spetsifikatsioonidele. Lisaks väitis ta, et ELis tootmise jätkamiseks oleks vaja märkimisväärseid investeeringuid (nii aja kui ka raha mõistes).

(228)

TDK HU väitis ka seda, et liidu tootjad ei esitanud nende väljajätmistaotluse kohta sisukaid ja põhjendatud vastuväiteid. Tema väitel oli EA ajanud segi TDK IT ja TDK HU imporditud ja väidetavalt erinevad tooted ning EA ei olnud esitanud tõendeid selle kohta, et TDK HU nõutavaid tooteid juba toodetakse või hakatakse peatselt tootma. Selle põhjal väitis ta, et komisjon ei hinnanud TDK HU ja EA avaldusi piisavalt üksikasjalikult ning ei käsitlenud sellest tulenevalt tema taotlust esialgses etapis erapooletult ega õiglaselt.

(229)

Peale selle väitis TDK HU, et komisjon ei hinnanud liidu tolliseadustiku artikli 254 kohase lõppkasutusprotseduuri rakendamise võimalust. TDK HU arvates ei kahjustaks sellise tolliprotseduuri kasutamine liidu tootmisharu ning õigupoolest see toetaks ELis tegutsevaid kondensaatoritootjaid.

(230)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas TDK IT, et tema kasutatav toode vajab kõrget puhtuseastet, mis teeb selle toote tehniliste omaduste mõttes ainulaadseks ja muude alumiiniumist lehtvaltstoodetega võrreldamatuks. Sellega seoses viitas ta kolmanda poole allikale (42). Samuti väitis TDK IT, et liidus toodetud kõrge puhtuseastmega alumiiniumfoolium oli kas ebasobiv või puudus üldse, nii et dumpinguvastase tollimaksu rakendamine sekkuks suure puhtuseastmega alumiiniumfooliumi tarnesse ja tekitaks liidu turul tõrkeid, kuna ainus liidu tootja lõpetas 2018. aastal oma toodete kehva kvaliteedi pärast turul tegutsemise ning tootmise taastamiseks kuluks kaks kuni kolm aastat. Lõpetuseks väitis TDK IT, et ainuke kõrge puhtuseastmega alumiiniumfooliumi tootja liidus tegutseks töötlemislepingu alusel, nii et TDK IT kasutatavad tooted ei oleks tema omandis.

(231)

Olemasoleva teabe põhjal tegi komisjon kindlaks, et kõnealused alumiiniumist lehtvaltstooted kuuluvad algatamisteates ja ajutise määruse põhjendustes 55–58 kirjeldatud toote määratlusse. Neil on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused kui muudel alumiiniumist lehtvaltstoodetel, sest need koosnevad enam kui 95 % ulatuses puhtast alumiiniumist, sarnaselt muude alumiiniumist lehtvaltstoodetega. Samuti on enamikul alumiiniumist lehtvaltstoodetel oma spetsifikatsioonid, olenevalt kasutusalast või asjaomase lõppkasutaja nõuetest. Asjaolu, et kõnealused alumiiniumist lehtvaltstooted on teatava puhtuseastmega, on tehtud teatavatest sulamitest ning on spetsiifilise kristallstruktuuriga või teatavate oksüdeerivate omadustega, ei tähenda, et neil ei oleks samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused kui muudel alumiiniumist lehtvaltstoodetel.

(232)

Mis puutub tootmisprotsessi, siis selgitas komisjon välja, et kõnealused alumiiniumist lehtvaltstooted läbivad suures ulatuses sama tootmisprotsessi, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 56 ning nende puhul kasutatakse suures ulatuses samu tootmisseadmeid kui muude alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul. Asjaolu, et kõnealuste alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul kasutatakse eriseadmeid, ei ole ainulaadne, sest ka tootemääratlusse kuuluvate muude alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul võidakse kasutada spetsiaalseid tootmisseadmeid (nagu plakeerimisseadmed või lõikeseadmed).

(233)

Samuti märkis komisjon, et arvamused selle toote saadavuse kohta liidu turul olid vastukäivad ja et teda ei veennud toimikus olevad elemendid, nagu esineks pikaajaline struktuurne tarnenappuse risk. Igal juhul on põhjust eeldada, et lõplike meetmete taset arvestades jätkub import HRVst.

(234)

Komisjon peab kahetsusväärseks, et TDK IT ja TDK HU ei esitanud küsimustikule kasutajatena vastuseid ning registreerusid huvitatud isikutena alles pärast esialgsete järelduste avalikustamist. Seetõttu sai komisjon hinnata väidet ja nende äriühingute olukorda üksnes selle mittetäieliku teabe alusel, mille nad esitasid osana oma märkustest esialgsete järelduste avalikustamise kohta. Nii ei laekunud komisjonile ühtki vastust küsimustikule ega piisavalt ajakohast teavet, mida ta saanuks kinnitada, ning ta ei saanud hinnata alumiiniumist lehtvaltstoodete osa nende kahe äriühingu tootmise kogukuludes ega võimalikku mõju, mis võib dumpinguvastastel meetmetel olla nende ärile ja kasumlikkusele.

(235)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas TDK HU väite, et komisjonile ei olnud laekunud õigeks ajaks piisavalt teavet ning et komisjon ei saanud hinnata tema väidet ja olukorda, põhjendades seda sellega, et ta oli esitanud komisjonile vajalikuks tähtajaks kirjalikud märkused esialgsete järelduste avalikustamise kohta ning esitas seejärel veel kolm korda avaldusi, mis kõik sisaldasid sisukat teavet tema tegevuse kohta. Samuti pidas TDK HU kahetsusväärseks seda, et kuigi ta palus komisjonil temaga ühendust võtta, juhul kui oli vaja lisateavet/põhjendusi tema taotluse hindamiseks ja vastuolude lahendamiseks, ei olnud komisjon seda teinud.

(236)

Algatamisteate punktis 5.5 paluti kõigil huvitatud isikutel esitada teavet liidu huvide hindamise kohta 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist, kusjuures sellise teabe võis esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule, mis oli alates menetluse algatamise kuupäevast kõigile huvitatud isikutele kättesaadav. Samuti täpsustati algatamisteate punktis 5.5, et esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

(237)

Seoses sellega tuleks panna tähele, et kumbki kahest äriühingust ei esitanud teavet liidu huvide hindamise kohta 37-päevase tähtaja jooksul. Teiseks ei vastanud ei TDK HU ega TDK IT kasutajate küsimustikule, mis oleks võimaldanud komisjonil koguda õigeks ajaks tema hinnangul vajalikku teavet, paluda vajaduse korral lisateavet, kontrollida saadud teavet ja hinnata väiteid kontrollitud teabe alusel. Kõnealusel juhul oli komisjoni kasutada ainult kontrollimata teabekillud, mida ei esitatud õigeks ajaks ning mis erinesid oluliselt küsimustiku vastustes nõutud standardsest andmekogumist. Selline teave ei võimaldanud hinnata korrakohaselt võimalikku mõju, mida dumpinguvastased meetmed TDK HU või TDK IT tegevusele avaldada võiksid. Õigeks ajaks esitatud küsimustiku vastuste puudumise tõttu leidis komisjon, et tõendamiskoormus jäi pärast esialgsete järelduste avalikustamist taotlusi esitanud äriühingute, mitte komisjoni kanda, kuna viimane oli palunud pooltel algusest peale algatamisteate punktis 5.5 ette nähtud viisil uurimises osaleda.

(238)

Seetõttu puudus komisjonil oluline teave kõnealuste toodete kättesaadavuse kohta liidus ja väljaspool liitu ning ta ei saanud hinnata, kas kõnealuseid tooteid juba hangiti või saaks hankida teistest riikidest. Seetõttu ei saanud komisjon hinnata ka liidu tolliseadustiku artikli 254 kohase lõppkasutusprotseduuri rakendamise võimalust.

(239)

Kokkuvõttes leidis komisjon põhjendustes 227–228 kirjeldatud TDK HU ja TDK IT väidete kohta, et kuna puudusid vastused küsimustikule, mis sisaldaksid tavaliselt teavet selliste elementide kohta nagu tarneallikad, ostud, müük liidus ja väljaspool liitu ning uurimisaluse toote osakaal kogukuludest ja kasumlikkusest, ei saanud komisjon hinnata usaldusväärselt TDK HU ja TDK IT väiteid, kuna puudus standardne õigeks ajaks esitatud teabe kogum. Selles kontekstis leidis komisjon, et ta oli tegutsenud korrakohaselt ja erapooletult, kui ta käsitles kõiki väiteid ja märkusi, mille kohta tal oli olemas piisavalt teavet. Sama loogika rakendub põhjenduses 229 viidatud TDK HU väitele.

(240)

Eespool nimetatud asjaolude põhjal lükati TDK HU ja TDK IT väited tagasi.

2.2.8.   Foolium

(241)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas kasutaja Amcor märkusi ning liidu huvide põhjendusel taotles fooliumi lõppkasutuse vabastamist. Ta väitis, et tooraine väidetava piiratud saadavuse tõttu ELi turul ja mujal maailmas seisab ta fooliumi hankimisel silmitsi raskustega. Amcori taotlust toetas Xiamen Xiashun. Lisaks väitis ta veel, et foolium ja muud alumiiniumist lehtvaltstooted on erinevad tooted, sest neil on erinevad füüsikalised ja tehnilised omadused, tootmisprotsessid, lõppkasutus ja rakendused.

(242)

EA vastas, et Amcor ei taganud Euroopas mahte piisavalt aegsasti ja et olukord, millesse ta on sattunud, on lühiajaline probleem, sest turg ei prognoosinud praegust suurt majanduse COVIDi-järgse taastumisega seotud nõudlust. Samuti väitis ta, et Amcori olukorda ei tuleks muude fooliumitootjatega võrrelda, sest Amcori põhiline äritegevus on pakenditootmine, mitte fooliumi valtsimine.

(243)

Komisjonile neid erinevate füüsikaliste ja tehniliste omaduste, tootmisprotsesside, lõppkasutuse ja rakendusega seotud väiteid toetavate tõenditega ei põhjendatud. Veelgi enam, meetmete väljakuulutamisele vaatamata ei olnud Amcor taotlenud oma liidu tarnijatelt lepinguliste mahtude suurendamist ega olnud püüdnud sõlmida keskmise pikkusega tähtajaga lepingut muude võimalike ELi tarnijatega. Veelgi enam, lõplikud tollimaksud on väiksemad kui ajutised ning juriidiline isik „Amcor Singen Rolling GmbH“ oleks mõistlikult kasumlik ka pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist. Tõepoolest, ta saavutas enne uurimisperioodi ja selle ajal piisava kasumlikkusetaseme; on tugevaid viiteid sellele, et ta saaks tollimaksukulud osaliselt või täielikult kanda üle oma klientidele; ja tal on märkimisväärsed järgmise etapi eksporditegevused, mis võimaldavad vaatlusalust toodet importida seestöötlemise korra alusel. Lisaks kehtestati äsja ajutised dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldava alumiiniumfooliumi suhtes, (43) mis on osa tema järgmise etapi toodete portfellist. Viimaks, kuigi fooliumisektoris tegutseb palju teisi äriühinguid, oli Amcor ainus, kes registreeris end huvitatud isikuna, esitas märkusi ja taotles lõppkasutuse vabastamist. Seega näis, et sektori teised kasutajad ei jaganud Amcori muresid. Sellest tulenevalt lükati see taotlus tagasi.

(244)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kaebas Amcor, et komisjon ei olnud vastanud tema taotlusele jätta nendes järeldustes tootemääratlusest välja foolium. Samas märkuste kogumis võttis Amcor tagasi oma taotluse jätta foolium tootemääratlusest välja ja anda sellele lõppkasutuse erand. Lisaks väitis Amcor, et vastupidiselt komisjoni tuvastatud asjaoludele oli ta võtnud ühendust liidu tootjatega, et tagada endale nende toodetav foolium.

(245)

Amcori märkuste ning eelkõige tema taotluse tagasivõtmise valguses ei pidanud komisjon Amcori toote väljajätmise taotluse hindamist vajalikuks. Mis puutub Amcori kontaktidesse liidu tootjatega, siis tuleks tähele panna, et kuigi Amcor võttis tõepoolest liidu tootjatega ühendust, tegi ta seda ainult vähestega neist. Seega ei võetud ühendust enamikuga liidu tootjatest, kes võinuks olla sobivad alternatiivsed allikad. Sellest tulenevalt lükati Amcori väited tagasi.

(246)

Pärast lõplike järelduste tegemist väitis Xiamen Xiashun, et tema esitatud teavet fooliumi omaduste erinevuste kohta ei käsitletud komisjoni viidatud alusmääruse põhjendustes 303 ja 306 piisavalt põhjalikult. Täpsemalt viitas Xiamen Xiashun erinevustele sulami, keemilise koostise ja tehnilise kirjelduse, näiteks mõõtmete, karastatuse ja tootmisprotsesside puhul. Lisaks väitis sama eksportija, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetega seotud väljajätmistaotluse hindamisel võeti arvesse muid tegureid, näiteks tooterühma, sulamite liiki ja tootmisprotsesse, ning et fooliumi tuleks hinnata samade tegurite alusel.

(247)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Alusmääruse põhjendustes 303–306 kirjeldatud elementides võeti arvesse Xiamen Xiashuni väiteid ja viidati just nimelt asjaolule, et „see on valmistatud samadest või sarnastest sulamitest ning on samasuguse või sarnase viimistluse, karastatuse astme ja paksusega nagu muud alumiiniumist lehtvaltstooted“. Lisaks on foolium samade alusmääruse põhjenduses 56 nimetatud tootmisprotsesside tulemus kui muud alumiiniumist lehtvaltstooted.

(248)

Kuna tõendamiskoormus jääb väljajätmist taotleva poole kanda, tuleks märkida, et erinevalt mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete juhtumist ei esitanud Xiamen Xiashun siin konkreetseid väiteid selliste elementide nagu tooterühma kohta. Sellest tulenevalt komisjon Xiamen Xiashuni fooliumiga seotud taotluse puhul neid elemente ei hinnanud. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

2.3.   Toote kontrollnumbrit puudutavad väited

(249)

Xiamen Xiashun väitis, et selles uurimises kasutatav toote kontrollnumbri struktuur ei võimalda eristada fooliumit muudest toodetest, millel on teistsugused omadused ja konkreetselt väga teistsugused kasutused kui fooliumil. Tema arvates annab toote kontrollnumbri struktuur, mida kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, ELi tootjate hindade kindlaksmääramiseks hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi hinna puhul, ning seejärel eksporditavate mudelitega võrdlemine ebatäpse, justkui õuna ja apelsini võrdluse. Eeskätt väitis ta, et esitas prima facie tõendid fooliumi ja turvakorkide jaoks kasutatava fooliumi väidetava hinnaerinevuse kohta, ning innustas komisjoni selliste väidetavate hinnaerinevuste olemasolu uurima. Lisaks küsis ta veel, kas ühte tema eksporditavat mudelit võrreldakse mootorsõidukite kuumakaitsekilpidega.

(250)

Komisjon tuletas meelde, et tal oli suur otsustusõigus, kuidas koostada toote kontrollnumbrid, et luua õiglane võrdlus eksporditavate toodete ja liidu tootmisharu tehtavate toodete vahel. Praegusel juhul toote kontrollnumbrit koostades oli selline õiglane võrdlus täiesti tagatud.

(251)

Esiteks järeldati ajutises määruses, (44) et fooliumil olid samad põhilised keemilised, tehnilised ja füüsikalised omadused kui muudel alumiiniumist lehtvaltstoodetel ja et see kuulub tootemääratluse alla. Teiseks müüsid valimisse kaasatud liidu tootjad fooliumit uurimisperioodi ajal märkimisväärsetes kogustes sarnasel hinnatasemel kui turvakorkide jaoks kasutatavat fooliumit, kinnitades seega märkimisväärsete hinnaerinevuste puudumist nende kahe toote vahel. Uurimisega kinnitati veel, et mootorsõidukite kuumakaitsekilpe ei võrreldud mudeliga, mida Xiamen Xiashun eksportis.

(252)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kaebas sama eksportija, et komisjon ei olnud liidu tootjatelt kogunud andmeid fooliumi müügihindade kohta, et neid saaks võrrelda ekspordihindadega. Seoses sellega väitis ta, et komisjon ei kogunud sellist teavet selle tõttu, et Xiamen Xiashun ei olnud esitanud tõendeid väidetava hinnavahe kohta. Lisaks väitis ta, et komisjon oleks objektiivse ja õiglase võrdluse tagamiseks seda küsimust uurima pidanud, ning palus komisjonil avaldada oma avalduse toetamiseks liidu tootmisharu müüdava turvakorkide jaoks kasutatava fooliumi hinnavahemiku. Peale selle palus ta komisjonil kinnitada, et Xiamen Xiashuni fooliumi ei võrreldud hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügiga seotud arvutuste eesmärgil muud liiki alumiiniumist lehtvaltstoodetega.

(253)

Esiteks tuleks täpsustada, et komisjon kogus tema arvates vajalikku teavet oma standardse tava järgi, nimelt paludes kõnealusel juhul valimisse kaasatud liidu tootjatel täita liitu tootjate küsimustik, milles palutakse valimisse kaasatud liidu tootjatel esitada müügi loend tehingute kaupa, nimetades tooteliigid konkreetse toote kontrollnumbri struktuuri järgi, mille alusel saab klassifitseerida ka fooliumi. Liidu tootmisharult kogutud teave sisaldas fooliumi müüki. Seetõttu ei olnud komisjon nõus väitega, et ta ei kogunud liidu tootjatelt andmeid fooliumi müügihinna kohta.

(254)

Teiseks, nagu öeldud alusmääruse põhjenduses 333, ei esitanud Xiamen Xiashun ei oma märkusi esitades ega menetluse hilisemas etapis tõendeid väidetava hinnaerinevuse kohta erinevate kasutusalade (ribad, turvakorgid ja litograafialehed) vahel. Igal juhul uuris komisjon seda küsimust põhjenduses 251 kirjeldatud viisil ning kinnitas, et nende kahe toote vahel ei olnud märkimisväärseid hinnaerinevusi.

(255)

Xiamen Xiashuni lisateabe taotluse puhul tuleks tähele panna, et turvakorkide ja fooliumi vaheline liidu tootmisharu küsitud hinna erinevus oli 0–10 % olenevalt fooliumiga seotud kliendist ning keskmiselt oli see väiksem kui [2–6] (45) %. Mis puutub Xiamen Xiashuni taotlusse lõppkasutuse kohta, ei esitanud ta ühtki prima facie tõendit, et konkreetsete toote kontrollnumbrite puhul tõi erinev lõppkasutus kaasa märkimisväärselt erineva hinna. Seega leidis komisjon, et toote kontrollnumber näitas õiglase võrdluse tagamise jaoks sobivalt alumiiniumist lehtvaltstoodete asjakohaseid omadusi, ning lükkas Xiamen Xiashuni väited tagasi.

(256)

Seega järeldas komisjon, et toote kontrollnumbri struktuur peegeldas fooliumi omadusi õigesti ning võimaldas seda toodet õiglaselt võrrelda muude toodetega, millel on sama toote kontrollnumbri struktuur. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

2.4.   Järeldus

(257)

Komisjon kinnitas ajutise määruse põhjendustes 60–105 esitatud järeldused eespool põhjenduses 191 läbivaadatud kujul.

3.   DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

(258)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid kaebuse esitaja, Hiina valitsus, kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat ja Airoldi märkusi dumpingu tuvastamist puudutavate ajutiste järelduste kohta.

3.1.   Normaalväärtus

3.1.1.   Olulised moonutused

(259)

Hiina valitsus ja Xiamen Xiashun esitasid märkusi oluliste moonutuste probleemi kohta Hiinas.

(260)

Esiteks on Hiina valitsus teatanud, et Hiina aruande sisus ja selle kasutamise viisis on tõsiseid fakti- ja õiguslikke vigu. Hiina valitsuse sõnul oli sisu eksitav ja ühepoolne ning sel puudus kokkupuude tegelikkusega. Töödokumendis käsitleti olulise turumoonutuse väljaselgitamise alusena Hiina äriühingute õiguspäraseid konkurentsieeliseid ning Euroopa ja Hiina tavalisi institutsioonilisi erinevusi. Lisaks väitis Hiina valitsus, et kui komisjon aktsepteeris uurimise alustamise taotlust, mille omamaine tootmisharu esitas riigiaruandele tuginedes, andis ta oma tootmisharule ebaõiglase eelise, mis on sama kui otsuse tegemine enne kohtuprotsessi. Lisaks väitis Hiina valitsus, et uurimiste asendamine aruannetega ei vastanud õigluse ja õiguse põhilisele õiguslikule vaimule.

(261)

Vastuses väitele faktivigade kohta riigiaruandes märkis komisjon, et riigiaruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. See oli avalikkusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel oli piisavalt võimalust seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, neid täiendada või kommenteerida. Hiina valitsus ei ole alates aruande avaldamisest 2017. aasta detsembris selle sisu või selles sisalduvaid tõendeid kuidagi ümber lükanud või selle kohta märkusi esitanud.

(262)

Mis puudutab Hiina valitsuse väidet, et riigiaruande väljaandmine asendas tegelikku uurimist, tuletas komisjon meelde, et kui komisjon peab kaebuse esitaja esitatud tõendeid oluliste moonutuste kohta vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e piisavaks, saab ta nende alusel algatada uurimise. Oluliste moonutuste tegeliku olemasolu ja mõju väljaselgitamine ning artikli 2 lõike 6a punktis a ettenähtud metoodika edasine kasutamine toimub aga uurimisest tulenevate ajutiste ja/või lõplike järelduste avalikustamise ajal. Oluliste moonutuste olemasolu ja mõju ei kinnitatud mitte algatamisetapis, nagu väitis Hiina valitsus, vaid alles pärast põhjalikku uurimist, seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(263)

Teiseks märkis Hiina valitsus, et komisjon andis talituste töödokumendid välja üksnes mõne valitud riigi kohta, mis oli piisav, et tekitada muret enamsoodustusrežiimi ja võrdse kohtlemise põhimõtte üle. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei ole avaldanud selget ja ettearvatavat nende riikide või sektorite valimise standardit, kelle kohta aruandeid avaldada.

(264)

Komisjon tuletab meelde, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile c koostatakse riigiaruanne mis tahes riigi kohta ainult siis, kui komisjonil on hästi põhjendatud andmed oluliste moonutuste võimaliku olemasolu kohta teatavas riigis või teatavas sektoris selles riigis. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a uute sätete heakskiitmise ajal 2017. aasta detsembris oli komisjonil selliseid andmeid oluliste moonutuste kohta Hiinas. Samuti avaldas komisjon aruande moonutuste kohta Venemaal ega välista, et tuleb veel aruandeid. Kuna enamik kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimise juhtumeid puudutas Hiinat ja kuna oli tõsiseid viiteid selles riigis esinevate moonutuste kohta, siis oli see esimene riik, mille kohta komisjon aruande koostas. Suuruselt järgmise kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste arvuga riik on Venemaa ning seetõttu oli komisjonil objektiivseid põhjuseid koostada aruanded nende kahe riigi kohta sellises järjekorras.

(265)

Veelgi enam, nagu eespool öeldud, ei ole need aruanded artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks kohustuslikud. Artikli 2 lõike 6a punktis c kirjeldatakse tingimusi, mille puhul komisjon annab välja riigiaruandeid, aga vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile d ei ole kaebuse esitajad kohustatud aruannet kasutama ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e ei ole riigiaruande olemasolu tingimus artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamiseks. Tegelikult on nii, et kui artikli 2 lõike 6a punkti e kohaselt on kaebuse esitajad esitanud piisavaid tõendeid oluliste moonutuste kohta mis tahes riigis ja need vastavad artikli 2 lõike 6a punkti b kriteeriumidele, annab see piisavalt alust uurimise algatamiseks. Seetõttu kehtivad riigis esinevaid olulisi moonutusi käsitlevad eeskirjad vahet tegemata kõigi riikide kohta, olenemata riigiaruande olemasolust. Seega määratluse poolest ei riku riigis esinevaid moonutusi käsitlevad eeskirjad enamsoodustusrežiimi. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(266)

Kolmandaks lisas Hiina valitsus, et võrdse kohtlemisega seoses ei esinenud turumoonutuste kontseptsiooni ega vastavaid standardeid peale alusmääruse üheski muus siseturgu või konkurentsi käsitlevas ELi õigusaktis. Seetõttu väitis Hiina valitsus, et komisjonil ei olnud ei rahvusvahelise õiguse ega õigusaktide ja tavade kohaselt, mis kuuluvad tema ainupädevusse reguleerida siseturgu või konkurentsi, mingeid volitusi uurida moonutusi Hiinas.

(267)

Komisjon võttis käesolevas uurimises oma metoodika aluseks alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätte. See, et muudes Euroopa õigusaktides ei kasutata oluliste moonutuste mõistet, ei ole õiguslikult oluline, sest see on spetsiifiline dumpinguvastasele valdkonnale, mida reguleeritakse WTO dumpinguvastase lepinguga. Dumpinguvastase lepingu kohaselt ei ole impordi vastu meetmete võtmisel nõuet hinnata lisaks ettenähtud kahjuanalüüsile omamaise turu tingimusi. Igal juhul iseloomustab liidu turgu tugeva konkurentsiga turukeskkond, eriti tänu liidu rangetele riigiabi- ja konkurentsiseadustele. See väide lükati seega tagasi.

(268)

Veelgi enam, Hiina valitsus tegi märkuse, et kui Hiina äriühingud olid ELi äriühingutega sarnases olukorras, kohaldas komisjon nende äriühingute suhtes diskrimineerivaid eeskirju ja standardeid, sealhulgas, kuid mitte ainult ebaõiglasi tõendite ja tõendamiskoormise standardeid. Samal ajal ei hinnanud komisjon, kas ELis või liikmesriikides esines turumoonutusi. Koos võetuna mõjutasid sellised toimimisviisid komisjoni dumpinguvastaste uurimiste põhiküsimuste kohta tehtud analüüside ja järelduste usaldusväärsust ja õiguspärasust dumpingu ja kahju arvutamisel. See on piisav, et tekiks muresid WTO eeskirjade kohaste võrdse kohtlemise kohustuste võimaliku rikkumise üle.

(269)

Hiina valitsus ei esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et ELi äriühingute puhul oleks esinenud Hiina konkurentidega võrreldavaid moonutusi ja et nad oleksid seega olnud sarnases olukorras. Igal juhul on oluliste moonutuste kontseptsioon dumpingu väljaselgitamisel normaalväärtuse kindlakstegemiseks asjakohane, samas kui liidu tootmisharu puhul ei ole see kontseptsioon teatavates dumpinguvastastes uurimistes üldse asjakohane. Seetõttu peeti väidet põhjendamatuks ja õiguslikult asjakohatuks.

(270)

Neljandaks väitis Hiina valitsus, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2, milles esitatakse ammendav loetelu olukordadest, kus saab arvutada normaalväärtuse, ja olulised moonutused nende sekka ei kuulu. Veel väitis Hiina valitsus, et asjakohase võrdlusriigi andmete või rahvusvaheliste hindade kasutamine normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt artikli 2 lõikele 6a ei olnud samuti kooskõlas GATTi artikli 6.1 punktiga b ja dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2, eeskätt artikliga 2.2.1.1. Lisaks väitis Hiina valitsus, et WTO eeskirjade nõuete kohaselt tuleb normaalväärtuse arvutamisel kasutada tootmiskulusid päritoluriigis, millele lisandub haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi mõistlik summa. Alusmääruse artikli 2 lõikega 6a laiendati aga andmeallikate ulatust, hõlmates tootmis- ja müügikulud asjakohases võrdlusriigis või rahvusvahelised hinnad, kulud või võrdlusalused. Hiina valitsuse sõnul oli see väljaspool WTO eeskirjade kohaldamisala. Seetõttu ei peaks komisjon, olenemata sellest, kas ELi alusmääruse artikli 2 lõige 5 on kooskõlas WTO eeskirjadega või mitte, arvutama alusmääruse artikli 2 lõike 6a volituse alusel niinimetatud „turumoonutuste“ puhul normaalväärtust.

(271)

Komisjon arvab, et artikli 2 lõike 6a sätted on kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustustega. Komisjoni seisukoht on, et kooskõlas apellatsioonikogu selgitustega juhtumi DS473 „EL – biodiisel (Argentina)“ puhul, et alusmääruse sätted, mida üldiselt kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes, eriti artikli 2 lõike 5 teine lõik, võimaldavad kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(272)

Hiina valitsus ütles, et selle juhtumi korral jättis komisjon otseselt tähelepanuta Hiina eksportijate dokumendid, mis on vastuolus dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.1.1. Hiina valitsuse väitel kinnitas juhtumi „EL – biodiisel (Argentina)“ (DS473) apellatsioonikogu ja juhtumi „EL – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (DS494) vaekogu, et vastavalt dumpinguvastase lepingu artiklile 2.2.1.1 peaks uuriv asutus senikaua, kuni uuritava eksportija või tootja peetavad dokumendid – vastuvõetavas ulatuses – vastavad täpsel ja usaldusväärsel viisil tegelikele kuludele, mida konkreetne tootja või eksportija on uurimisaluse toote puhul kandnud, kasutama uuritavate tootjate tootmiskulude kindlakstegemisel neid dokumente.

(273)

Komisjon tuletas meelde, et vaidlused DS473 ja DS494 ei olnud seotud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega ja et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on käesolevas uurimises asjakohane õiguslik alus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Samuti käsitleti nendes vaidlustes muid faktilisi olukordi kui oluliste moonutustega seostuv faktiline olukord. See väide lükati seega tagasi.

(274)

Viimaks ütles Hiina valitsus, et komisjoni tehtavas alusmääruse artikli 2 lõikel 6a põhinevas uurimises olid käesoleva juhtumi puhul topeltstandardid. Hiina valitsuse sõnul keeldus komisjon aktsepteerimast Hiina eksportijate kuluandmeid põhjusel, et Hiina turul esinevad olulised turumoonutused, aga aktsepteeris võrdlusriigi andmeid ja kasutas neid Hiina tootjate andmete asendamiseks, hindamata ühelgi viisil, kas võib esineda neid asendavaid andmeid mõjutavaid turumoonutusi. See on Hiina valitsuse sõnul tõend topeltstandarditest. Hiina valitsus ütles, et selle lähenemisviisiga ei suudetud tagada valitud võrdlusriigi asjaomaste kulude usaldusväärsust. Pealegi oli päritoluriigi tootjate kulusid võimatu tõepäraselt peegeldada.

(275)

Veelgi enam, Hiina valitsus lisas, et Hiina valitsuse sõnul olid ka ELis ja liikmesriikides arengualgatused, mis sarnanevad Hiina viisaastakukavadega, näiteks uus tööstusstrateegia ja Saksamaa tööstus 4.0 jne. Ametlike allikate kohaselt on ELi alumiiniumitööstus saanud 2017.–2020. aastal siseturul kasu enam kui 200 erinevast riigiabimeetmest, mida on ELi liikmesriikidele antud ja mille komisjon on heaks kiitnud.

(276)

Komisjon tuletas meelde, et uurimise ajal kaalus komisjon, kas toimikus leidub võrdlusriikides esinevatele mis tahes moonutustele osutavaid elemente, seda nimelt ka seoses vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatavate peamiste toorainetega, näiteks kas nende suhtes kohaldatakse ekspordipiiranguid. Veelgi enam, kõigil osalistel on uurimise ajal küllaldaselt võimalusi esitada märkusi komisjoni kaalutavate võimalike võrdlusriikide asjakohasuse kohta. Täpsemalt avaldab komisjon kaks toimikusse lisatud teadet võimalike võrdlusriikide asjakohasuse kohta ning esialgu uurimisse valitud asjakohase riigi kohta. Need teated tehti kõigile osalistele kättesaadavaks, et nad saaksid esitada märkusi. Samamoodi oli Hiina valitsusel ja kõigil teistel osalistel võimalus ka selles juhtumis tõendada, et võimalikes kaalutavates võrdlusriikides esines olulisi moonutusi ja et seega ei sobi need uurimiseks.

(277)

Komisjon märgib, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b analüüsitakse ühe või mitme selles sättes loetletud moonutava elemendi võimalikku mõju hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Selle menetluse kontekstis ei ole teiste turgude kulustruktuuril ja hinnakujundusmehhanismidel, sealhulgas üldise ja põhjendamatu rahalise toetusega seotud küsimustel, näiteks ELis väidetavalt antavatel üldistel ja põhjendamatutel toetustel mitte mingisugust tähtsust (isegi kui need oleksid olemas, quod non (46)). Seepärast oli ka see väide alusetu ja lükati tagasi.

(278)

Xiamen Xiashun esitas mitmeid märkusi oluliste moonutuste olemasolu kohta.

(279)

Esiteks märkis Xiamen Xiashun ajutise määruse põhjenduses 142, et viidatakse internetiartiklile, milles öeldakse, et Xiamen Xiashun propageerib aktiivselt partei tugevdamist ning ametiühingute tööd. Xiamen Xiashun märkis, et seda artiklit tuleks tõlgendada üksnes sellises tähenduses, et Xiamen Xiashun võimaldab oma ametiühingutesse kuuluvatel töötajatel, olenemata sellest, kas nad on parteis või mitte, tegeleda selle teemaga ka ettevõttes. Aga Xiamen Xiashun rõhutas, et sõnastus „otsuste tegemine“ ei tähenda, et partei liikmetel või ametiühingul oleks sõnaõigust äriühingu juhtimisel ja valitsemisel või tooraine ostu- või toodete müügihindade kehtestamisel. Seega ei tohiks selle sõnastuse põhjal teha mingeid järeldusi riigi kontrolli või turumoonutuste kohta.

(280)

Lisaks avaldas Xiamen Xiashun vastuväiteid järeldustele, mida komisjoni tegi ajutise määruse põhjenduses 142, ning selgitas, et isegi kui äriühingus on partei liikmeid, ei tähenda see asjaolu, et nad juhiksid äriühingut. Xiamen Xiashun täheldas, et on õiguslikult kohustatud lubama partei liikmetel korraldada partei tugevdamise tegevusi, aga see ei tähenda, et partei liikmetel oleks äriühingu üle mõju. Ta lisas, et igal inimesel on lubatud kuuluda enda valitud religiooni või poliitilisse parteisse ning sellel ei ole äriühingu otsusetegemisele mingeid tagajärgi. Veelgi enam, ta rõhutas, et kuigi äriühingus on korraldatud partei tugevdamise tegevusi, ei tähenda see asjaolu, et äriühingu juhtkonnas oleks HKP liikmeid. Viimaks selgitas Xiamen Xiashun, et komisjoni tõlge „partei tugevdamine“ on vale ja et HKP liikmete tegevused äriühingus seisnevad peamiselt valitsuse poliitika uurimises, oma arvamuse avaldamises ning oma parteiorganisatsioonile nõu andmises, aga teinekord koguni mõnes meelelahutustegevuses. Ta lisas, et dokumentides ei ole midagi, millest nähtuks, et vastanud äriühinguid kontrolliks HKP. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Xiamen Xiashun neid märkusi.

(281)

Komisjon täheldas, et esiteks kirjeldatakse ajutise määruse põhjenduses 142 tsiteeritud artiklis Xiamen Xiashunis tegutseva parteikomitee tegevusi selgelt kui „otsuste tegemist“. Selles artiklis ei analüüsita ega tõlgendata üksikasjalikult, mida see „otsuste tegemine“ endast kujutab. Komisjon aga tuletab meelde, et vastavalt artikli 2 lõike 6a esimesele ja teisele taandele on kaks elementi, mis osutavad moonutuste olemasolule riigis, järgmised: „asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtted, mis on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all“ ja „riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid“. Parteikomitee osalemine Xiamen Xiashuni „otsuste tegemises“ vastab mõlemale kriteeriumile. Nõue, et riigi esindatuse tõttu äriühingus mõjutab ta hindu või kulusid, ei tähenda, et riik otseselt kehtestab müüdava kauba hinnad, vaid pigem seda, et partei liikmete esindatuse ja osaluse tõttu äriühingus võib äriühing ametivõimudelt eeldada soodsamat kohtlemist ja toetust, mis otseselt mõjutab hindu ja kulusid. Veelgi enam, Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) esindatus äriühingus ja asjaolu, et äriühing võimaldab partei tugevdamise tegevusi ning selle osalemist „otsuste tegemises“, on selge näitaja – ja mitte ainult oletus, nagu väitis Xiamen Xiashun pärast lõplike järelduste avalikustamist –, et äriühing ei ole riigist sõltumatu ning on kohustatud tegutsema vastavalt HKP poliitikale, mitte turujõududele. Seega lükatakse see väide tagasi.

(282)

Kuigi igal töötajal on tõepoolest õigus kuuluda enda valitud religiooni või poliitilisse parteisse, on Hiinas teistsugune olukord, sest Hiina on ühe partei riik ning HKP võrdub riigiga ja selle valitsusega (47). Seega on HKP liikmete esindatus äriühingus, kes korraldavad regulaarselt „partei tugevdamise“ tegevusi ja kellel on „otsuste tegemise“ õigus, nagu arutatud eespool põhjendustes 279 ja 281, võrdne riigi esindatusega äriühingus. Mis puudutab parteikomitee tegevusi, siis sooviks komisjon esiteks selgitada, et komisjon kasutab väljendit „partei tugevdamise tegevused“ sellises tähenduses, et need on „tegevused parteimeelsuse tugevdamiseks äriühingus“ või „parteiga seotud tegevuste arendamine, et tagada partei üldjuhtimine“ vastavalt ametlikele suunistele (48). Komisjon tuletab meelde, et nagu eespool põhjenduses 281 selgitatud, on äriühingus esindatud parteikomiteedel vähemalt kaudne, kuigi vähemalt võimalikult moonutav mõju, riigi ja HKP tihedate omavaheliste sidemete tõttu Hiinas.

(283)

Teiseks vaidlustas Xiamen Xiashun komisjoni järelduse ajutise määruse põhjenduses 209, et Xiamen Xiashunis esinevad kogu riiki hõlmavad tööjõumoonutused. Xiamen Xiashun väitis, et tema palgad on märkimisväärselt suuremad kui tema konkurentidel. Veelgi enam, Xiamen Xiashun täheldas, et eksportivatele tootjatele pandud tõendamiskoormus lükata tagasi väidetav de facto eeldus, et esinevad „olulised moonutused“, muutunud sedavõrd raskeks, et ühelgi üksikul äriühingul ei ole võimalik seda täita. Xiamen Xiashun täheldas, et praktikas tähendab see, et i) on täiesti ebaselge, kuidas ja milliste tõenditega saaks üksik äriühing lükata tagasi eelduse, et tema kuluüksused, näiteks tööjõukulud, on moonutatud, ja ii) isegi kui esitatakse konkreetsed faktilised tõendid, millest võrdlevalt nähtuvad eksportivate tootjate vahelised märkimisväärsed kuluerinevused, ei pane see komisjoni kahtlema oma prima facie järelduses „oluliste moonutuste“ olemasolu kohta.

(284)

Komisjon tuletas meelde, et nagu leitud ajutise määruse punktis 3.3.1.7, on Hiina palgad muu hulgas moonutatud leibkonna registreerimise süsteemist (hukou) tulenevate liikuvusepiirangute tõttu ning ka sõltumatute ametiühingute ja kollektiivläbirääkimiste puudumise tõttu. Kuna komisjoni järeldused punktis 3.3.1.7 osutavad horisontaalsetele kogu riiki hõlmavatele moonutustele Hiina tööturul, viis nende moonutuste tõsisus järeldusele, et Hiina palgad ei ole usaldusväärsed. Toimikus ei ole elemente, mille põhjal saaks kindlalt tõendada, et selle eksportiva tootja omamaised palgad ei ole mõjutatud tööturu moonutustest. Esiteks ei ole see eksportiv tootja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas need horisontaalsed moonutused tema tööjõukulusid ei mõjuta, näiteks tõendades, et tema töötajaid ei mõjutanud hukou-süsteem, et olemas on sõltumatud ametiühingud ja et peetakse kollektiivläbirääkimisi. Veelgi enam, puudusid tõendid, et tema palgad olid suuremad kui tema konkurentidel, sest ta ei esitanud selle kohta mingeid andmeid.

(285)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist teatas Xiamen Xiashun, et tema palgad olid oluliselt suuremad kui tema konkurentide omad. Äriühing viitas avaldusele, milles üks komisjoni kontrollija väljendas ristkontrollimisel imestust Xiamen Xiashuni kõrgete palkade üle. Selle tõttu paluti rohkem teavet palgatasemete kohta, misjärel esitas Xiamen Xiashun kontrollijate rõõmuks veel teavet. Seetõttu väitis äriühing, et komisjonil olid olemas kõik vajalikud andmed, et Xiamen Xiashuni palgatasemed kindlaks määrata ja neid võrrelda. Komisjon kordab, et iga koostööd tegeva eksportiva tootja tegelikud palgatasemed on konfidentsiaalne teave. Igal juhul ei muuda see väide juba lõplikes järeldustes avalikustamisel tehtud järeldust, et teatav palgatase sama ärivaldkonna konkurentide palkadega võrreldes ei näita iseenesest seda, et HRV tööturul esinevad kogu riiki hõlmavad horisontaalsed moonutused ei mõjuta selle eksportiva tootja palgataset. Teisisõnu, isegi kui selle eksportiva tootja palgad olid kõrgemad kui tema konkurentide omad, ei näita see, et selliseid palgatasemeid ei mõjuta HRV tööturul esinevad moonutused.

(286)

Mis puutub väitesse, et eksportivatel tootjatel ei ole võimalik lükata tagasi väidetavat de facto eeldust oluliste moonutuste olemasolu kohta, mida pärast lõplike järelduste avalikustamist veelgi korrati, siis lükkab komisjon selle põhjendamatu mõtteavalduse kindlalt tagasi. Esiteks ei esine väidetavat de facto eeldust, sest igas uurimises hindab komisjon väga üksikasjalikult oluliste moonutuste olemasolu, mis mõjutavad uurimisalust toodet ja asjaomaseid eksportivaid tootjaid, võttes erapooletul viisil arvesse kõiki toimikus saadaolevaid tõendeid. Veelgi enam, kui esitatakse väiteid, et artikli 2 lõike 6a punkti a kolmandas taandes kirjeldatud omamaiseid kulusid ei mõjuta horisontaalsed moonutused, analüüsib komisjon neid üksikasjalikult, nagu selle uurimise ja kõigi muude HRVd hõlmavate uurimiste analüüside pikkusest selgelt nähtub. Kui toimikus olnuks tõendeid, et Xiamen Xiashun ei olnud mõjutatud Hiina tööturul esinevatest kogu riiki hõlmavatest moonutustest, oleks komisjon kindlasti kasutanud äriühingu enda tööjõukulusid kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmanda taandega.

(287)

Kolmandaks märkis Xiamen Xiashun ja kordas pärast lõplike järelduste avalikustamist, et asjaolu, et komisjon eirab süstemaatiliselt Hiina eksportivate tootjate tööjõukulusid, tõendab, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artiklitega 2.2, 2.2.1.1 ja 2.2.2. See on nii põhjusel, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a nähakse ette, et süstemaatiliselt eiratakse kulusid ja hindu, kontrollimata, kas dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2 sätestatud tingimused on täidetud.

(288)

Komisjon tuletab meelde, et kõigil osalistel on igas uurimises võimalik vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a esitada tõendeid kõigi asjaomaste elementide kohta, sealhulgas väiteid, et teatavad tootmistegurid ei ole moonutatud. Nagu eespool põhjendustes 284 ja 286 selgitatud, ei eira komisjon süstemaatiliselt Hiina eksportivate tootjate tööjõukulusid, vaid analüüsib andmeid üksikasjalikult iga kord, kui isik esitab väite moonutuste puudumise kohta, et kontrollida, kas eksportiv tootja on olulistest moonutustest mõjutatud. Sama lähenemisviisi kasutati haldus-, müügi- ja üldkulude ja kasumi puhul. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(289)

Neljandaks täheldas Xiamen Xiashun, et ajutise määruse põhjenduses 198 osutas komisjon, et Xiamen Xiashun sai teatavaid aunimetusi või ametlikke tunnustusi, mis tähendab, et nende saamiseks pidi ta vastama sobivuskriteeriumidele, sealhulgas järgima Hiina valitsuse ametlikku joont ning valitsuse ametlikke strateegiaid ja poliitikaid. Xiamen Xiashun rõhutas, et need tunnustused on üksnes äriühingule antud aunimetused ja kuigi äriühing pidi teatavatele nõuetele vastama, ei kontrollinud valitsus seda. Xiamen Xiashun lisas, et dokumentides puudusid tõendid, mis osutaksid sellele, et valitsus suunab teda määrama tooraine ostuhinda või toote müügihinda vastupidiselt turutingimustele. Pärast lõplike järelduste avalikustamist teatas Xiamen Xiashun, et komisjon ei täpsustanud, kuidas Xiamen Xiashun järgis rangelt partei joont, või isegi seda, kas ta sai valitsuselt selliste tunnustustega seoses otsest või kaudset tuge. Xiamen Xiashuni vaatenurgast ei võimaldanud esitatud andmed ega komisjoni ametnike tehtud kontrollid komisjonil järeldada, et äriühing järgis rangelt partei joont või sai sellega seotud kasu.

(290)

Nagu komisjon ajutise määruse põhjenduses 198 juba selgitas, ei tunnustata Xiamen Xiashunile antud tunnustuste ja tiitlitega mitte üksnes selle äriühingu saavutusi, vaid nõutakse selgelt ka valitsuse ametliku poliitika järgimist. Nagu ajutise määruse põhjenduses 198 tõendatud, sobivad Xiamen Xiashuni saadud tunnustusi, näiteks tiitlit Fujian Backbone Enterprise saama üksnes äriühingud, kes järgivad rangelt partei joont. Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei esitanud Xiamen Xiashun mingeid tõendeid, mis nendele järeldustele vastu oleksid rääkinud.

(291)

Viiendaks, nagu Xiamen Xiashun märkis, osutas komisjon ajutise määruse põhjenduses 205, et Xiamen Xiashun on asutanud ühisettevõtte riigi omanduses oleva ettevõttega, ning järeldas, et see teeb tihedat koostööd Hiina riigiga ja et kogu riiki hõlmavad moonutused puudutavad ka tema tarnijaid. Xiamen Xiashuni sõnul on maailmas väga tavaline, et eraettevõtted teevad äri riigi omanduses olevate ettevõtetega või valitsusasutustega, ning see ei tähenda, et teine isik on sunnitud kontrolli äritegevuse üle loovutama valitsusele. Xiamen Xiashuni puhul toimis ühisettevõte riigi omanduses oleva ettevõttega üksnes vastavalt põhikirjale ja Hiina äriühinguõigusele. Xiamen Xiashun rõhutas, et dokumentides puuduvad tõendid, millest nähtuvalt kontrolliks ja suunaks valitsus toodete hinna määramist, toorainete pakkumist ja nõudlust ning ka ühisettevõtte igapäevast tööd.

(292)

Komisjon küll nõustub, et eraettevõtete ja riigi omanduses olevate ettevõtete ühisettevõtted on maailmas väga tavalised, aga riigi omanduses olevate ettevõtete roll Hiinas on väga spetsiifiline, nagu kirjeldatud ajutise määruse punktis 3.3.1.3. Veel üks asjassepuutuv illustratsioon sellest, millist moonutavat mõju avaldavad riigi omanduses olevad ettevõtted Hiinas hindadele ja kuludele, on tsitaat Hiina riigi ametlikul kodulehel olevale artiklile, milles öeldakse: „Riigi omanduses olevate ettevõtete ulatuslik arendamine põhilistes tehnoloogia- ja strateegilistes sektorites on eraettevõtetele toonud kasu ja toetust paljudes aspektides, näiteks hindade hõlmavus, annete siire, tehnoloogia mõju levimine ja kapitali päästmine.“ (49). Artiklis mainitud „kasu“, „toetus“, „hindade kaasatus“ ja „kapitali päästmine“ osutavad selgelt riigi omanduses olevate ettevõtete ja eraettevõtete koostöö moonutavale mõjule Hiina turul. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Xiamen Xiashun oma märkusi, kuid ei esitanud tõendeid, mis oleksid komisjoni järeldused ümber lükanud.

(293)

Airoldi esitas aruande kohta märkuse. Airoldi väitis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga c kehtestatud nõude kohaselt peab kõnealune dokument olema aruanne ning et Euroopa Komisjon peab olema selle ametlikult vastu võtnud. Veel väitis Airoldi, et aruanne tuli teha avalikuks ning seda ajakohastada. Seega ei olnud dokumenti, millele käesolev uurimine tugines ja mis oli avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil, Airoldi sõnul ajakohastatud ning see oli pelgalt komisjoni talituste töödokument, millel ei olnud Euroopa Komisjoni ametliku aruandena käsitamiseks ei vormilisi ega sisulisi omadusi. Pealegi tulnuks see aruanne ELi institutsioonilise õiguse kohaselt avaldada Euroopa Liidu Teatajas kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Lisaks taotles Airoldi, et kaubanduse peadirektoraat esitaks talle selle dokumendi itaaliakeelse versiooni ning Euroopa Liidu Teataja väljaande, kus see avaldati. Samal ajal märkis Airoldi, et Hiina aruanne avaldati kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil üksnes inglise keeles. Seega oli Hiina aruanne ebaseaduslik ja see tuli kõrvale jätta.

(294)

Airoldi tsiteeris arvukalt põhjuseid, miks talle tuleks võimaldada juurdepääs aruandele itaalia keeles. Esiteks väitis Airoldi, et EMÜ nõukogu 1958. aasta määrusega nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, antakse Euroopa äriühingutele ja kodanikele õigus saada sellistest dokumentidest koopia või pääseda sellele juurde oma riigikeeles, mis on ühtlasi Euroopa Liidu ametlikud keeled. Teiseks väitis Airoldi, et aruanne on seotud alusmääruse artikliga 2 ning seal spetsiaalselt mainitud. Seega on tegemist dokumendiga, millega rakendatakse alusmääruse kõnealuse artikli sisulisi sätteid, mistõttu tuleb see avaldada Euroopa Liidu kõigis ametlikes keeltes. Kolmandaks väitis Airoldi, et aruande – käesoleva juhtumi peamise tõendi – itaaliakeelse versiooni puudumine kujutab endast 1958. aasta määruse nr 1 rikkumist, loetuna koos põhiõiguste harta artiklitega 21, 22 ja 41. Veelgi enam, Airoldi sõnul on tal õigus pääseda aruandele itaalia keeles juurde järgmiste õigussätete alusel: Euroopa Liidu lepingu artikkel 2, kus on suurt tähtsust omistatud inimõiguste ja mittediskrimineerimise järgimisele; Euroopa Liidu lepingu artikkel 3, milles öeldakse, et EL „austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust“; ELi toimimise lepingu artikli 165 lõige 2, kus rõhutatakse, et „liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa-mõõdet hariduses, iseäranis liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu“, samal ajal täiel määral respekteerides kultuurilist ja keelelist mitmekesisust (ELi toimimise lepingu artikli 165 lõige 1). Viimaks väitis Airoldi, et ELi põhiõiguste hartas keelatakse diskrimineerimine keele tõttu (artikkel 21) ning pannakse liidule kohustus austada keelelist mitmekesisust (artikkel 22). Esimest määrust, mis pärineb aastast 1958 ja milles määratakse kindlaks endises Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, on muudetud pärast ühinemist ELiga, ning selles määratletakse liidu ametlikud keeled koos Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikega 1.

(295)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c ei ole olulisi moonutusi käsitlevate aruannete spetsiifilist vormingut ette kirjutatud, samuti ei määrata selles sättes avaldamiskanalit. Komisjon tuletas meelde, et aruanne on faktidel põhinev tehniline dokument, mida kasutatakse ainult kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste kontekstis. Seepärast on asjakohane avaldada aruanne komisjoni talituste töödokumendina, kuna see on üksnes kirjeldav ega väljenda poliitilisi seisukohti, eelistusi ega otsuseid. See ei mõjuta aruande sisu, nimelt erapooletuid teabeallikaid Hiina majanduse oluliste moonutuste olemasolu kohta, mis on oluline alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaldamisel.

(296)

Kuna artikli 2 lõike 6a punktiga c ei nähta ette spetsiaalset vormingut, milles riigi aruanne tuleb avaldada, ega selle avaldamiskanalit, vastab Hiina aruande avaldamine talituste töödokumendina ehk dokumendiliigina, mida ei tule kõigisse Euroopa keeltesse tõlkida ega ametlikult Euroopa Liidu Teatajas avaldada, asjaomastele eeskirjadele. Igal juhul vaidles komisjon vastu väitele, et praegusel juhul oli Airoldi kaitseõigusi rikutud, kuna ta ei saanud aruande itaaliakeelset tõlget. Tõepoolest, Airoldi tõstatas selle teema alles uurimise väga hilises etapis ja et selle etapini olid nii Airoldi kui ka tema juristid kasutanud edukalt inglise keelt ning seda nii kirjalikus kui suulises pikas suhtluses. Komisjon tuletas meelde, mis on selle dokumendi olemus, et see ei ole rakendusmäärus, ja jäi oma seisukohale kindlaks.

(297)

Mis puudutab väidet, et aruanne oli aegunud, siis tuletab komisjon meelde, et siiani ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et aruanne on aegunud. Vastupidi, komisjon märkis eelkõige, et aruandes sisalduvad peamised poliitikadokumendid ja tõendid, sh asjakohased uurimisaluse toote puhul kehtivad viisaastakukavad ja õigusaktid olid uurimisperioodil ikkagi asjakohased ning et ei Airoldi ega teised isikud ei ole tõendanud, et see enam nii ei olnud.

3.1.2.   Võrdlusriik

(298)

Ajutises määruses valis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a võrdlusriigiks Türgi. Valimisel kasutatud metoodika üksikasjad esitati osalistele 5. oktoobril 2020 ja 25. novembril 2020 avatud toimikus kättesaadavaks tehtud esimeses ja teises teates (edaspidi „esimene teade“ ja „teine teade“) ning ajutise määruse põhjendustes 225–267.

(299)

Airoldi arvas, et tema kaitseõigusi on rikutud. Tema arvates ei võimaldanud teave, mida komisjon esialgses etapis andis, osalistel mõista, millised andmed, järeldus ja metoodika ekstrapoleeriti pressitud alumiiniumi uurimisest ning millises menetluse etapis seda tehti.

(300)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Nagu ajutise määruse põhjenduses 226 kirjeldatud, selgitati võrdlusriigi valimise metoodikat üksikasjalikult esimeses ja teises teates, mis tehti kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele. Veelgi enam, komisjon selgitas põhjuseid, miks valiti võrdlusriigiks Türgi ja milliseid võrdlusaluseid normaalväärtuse arvutamisel kasutati, ajutise määruse põhjendustes 225–267. Seega arvas komisjon, et osalistele antud teave võimaldas neil mõista kõiki üksikasju selle kohta, millised andmed, järeldus ja metoodika ekstrapoleeriti pressitud alumiiniumi uurimisest. Niisiis lükkas ta selle väite tagasi.

(301)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist lisas Airoldi, et ärakuulamise eest vastutava ametniku konkreetsed järeldused käsitlesid kahe uurimise (käimasolev ja pressitud alumiiniumi käsitlev uurimine) vahelist suhet ja neis täpsustati kirjalikult, et ühe uurimise andmeid ei saa kasutada teises uurimises ega sellega võrrelda. Järelikult läks pressitud alumiiniumi käsitlevate andmete kasutamine vastuollu Airoldi põhjendatud ootustega ja rikkus tema kaitseõigust. Selle põhjal taotles Airoldi, et käimasolevas alumiiniumist lehtvaltstooteid käsitlevas uurimises ei tohiks tugineda pressitud alumiiniumi käsitlevast uurimisest saadud andmetele. Lisaks palus Airoldi täiendavate järelduste avalikustamist selle kohta, mis meetodiga pressitud alumiiniumi käsitlevast uurimisest andmed üle võeti.

(302)

Komisjon märkis, et ärakuulamise eest vastutava ametniku aruandes oli öeldud, et kaks uurimist ei toimu paralleelselt ja kahe juhtumi vahel ei saa paralleele tõmmata. See viitas asjaolule, et pressitud alumiiniumi käsitlev uurimine oli alanud mitu kuud varem. See tähendas, et 22. detsembri 2020. aasta lõplike järelduste avalikustamine toimus enne ELi ja Ühendkuningriigi vahelist lepingut. Seega tugines pressitud alumiiniumi käsitleva uurimise esialgne kahjuanalüüs EL 28 andmetele, kuid alumiiniumist lehtvaltstooteid käsitlev uurimine kasutas algusest peale ainult EL 27 andmeid. Järelikult ei tähendanud ärakuulamise eest vastutava ametniku seisukoht seda, et ühe juhtumi andmeid ei tohi mingil juhul teises juhtumis kasutada.

(303)

Lisaks märkis komisjon, et pressitud alumiiniumi käsitleva menetluse andmed, mida kasutati ka selles menetluses, olid seotud ainuüksi selliste pressitud alumiiniumi tootjate kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude määraga, kes tegutsesid mõlema menetluse jaoks valitud võrdlusriigis, nimelt Türgis. Need andmed on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses „hõlpsasti kättesaadavad“ ehk need on üldkasutuseks saadaval, mitte konkreetsed andmed, mis on saadud alusmääruse artikli 19 lõike 6 alusel. Lisaks kontrollis komisjon lõplike järelduste avalikustamiseks võrdlusriigi pressitud alumiiniumi tootjate kohta kättesaadavaid andmeid uuesti ja ajakohastas neid, et tagada, et need kattusid võimalikult suurel määral selle menetluse uurimisperioodiga.

(304)

Komisjon selgitas üksikasjalikult ajutises määruses, et kui puudusid hõlpsasti kättesaadavad andmed vaatlusaluse toote võrdlusriigi (Türgi) tootjatelt, oli komisjonil õigus tugineda andmetele, mis pärinesid väga sarnaselt sektorilt, mille puhul oli olemas teave müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta. Peale selle esitas komisjon vastupidiselt Airoldi väitele toimiku esimeses ja teises teates ning ajutises määruses üksikasjaliku selgituse selle kohta, mis meetodil ta esitatud asjakohased andmed n-ö üle võttis ja neid töötles, nagu selgitatud põhjenduses 300. Selline teave ja üksikasjalikkus võimaldas kõigil isikutel mõista põhjendusi, mis viisid järelduseni, et pressitud alumiiniumi sektoris tegutsevate äriühingute müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit käsitlevad andmed olid kõnealuses olukorras kõige sobivamad võrdlusandmed. Komisjon leidis, et täiendav avalikustamine ei olnud vajalik, ja lükkas selle väite seega tagasi.

(305)

Veel väitis Airoldi, et komisjon eksis, kui valis sobivaks võrdlusriigiks Türgi. Tema arvates mõjutas alusmääruse kohaselt tehtavat hinnangut dumpingu kohta asjaolu, et Türgi kuulub koos Euroopa Liiduga tolliliitu. Samuti arvas Airoldi, et Türgi ei järginud sotsiaal- ja keskkonnakaitse standardeid.

(306)

Türgi leiti olevat sobivaim võrdlusriik andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi alusel. Asjaolu, et Türgiga ollakse tolliliidus, ei vähendanud Türgi sobivust võrdlusriigiks, moonutamata hindade ja kulude väljaselgitamise eesmärgil. Arvestades komisjoni järeldusi ajutise määruse põhjendustes 229–243 ning kuna puudusid mis tahes väited, mis muutnuks selle järelduse tühiseks, ei ole sotsiaal- ja keskkonnakaitse standardite analüüs nõutav.

(307)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustasid Xiamen Xiashun, Nanshan Group ja Airoldi komisjoni valiku kasutada müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrdlusalusena pressitud alumiiniumi tootvate äriühingute andmeid. Nende arvates ei sarnane pressitud alumiinium alumiiniumist lehtvaltstoodetega ning et nende kahe toote kasutuses, tootmiskulus ja tootmistegurites on olulisi erinevusi. Veel väitis Xiamen Xiashun, et need erinevused mõjutavad pressitud alumiiniumi tootvate äriühingute kasumit ning müügi-, üld- ja halduskulusid ning et seega ei tohiks normaalväärtuse kindlakstegemisel kasutada pressitud alumiiniumi tootvate äriühingute kasumit ning müügi-, üld- ja halduskulusid. Nanshan Group ja Xiamen Xiashun kordasid pärast lõplike järelduste avalikustamist sama väidet. Eelkõige tsiteeris Xiamen Xiashun komisjoni määrust, milles komisjon tugines sarnase sektori hindamisel tootmisprotsessi, tootmistegurite ja tootmiskulude vahelistele sarnasustele (50). Samuti väitis ta, et asjaolu, et mõlemat toodet tootsid samad äriühingud, ei mänginud siin mingit rolli.

(308)

Kuna puudusid andmed, mis oleksid näidanud vaatlusaluse toote võimalikus võrdlusriigis (võimalikes võrdlusriikides) asuvate tootjate mõistlikku müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi taset kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimase lõiguga, võib komisjon võtta vajaduse korral arvesse sama üldkategooria ja/või uurimisaluse toote sektori toodet. Kuigi nendes olukordades ei pruugi teatavad omadused, lõppkasutused, tootmisprotsessid ja tootmiskulud olla identsed, tuleb neid tervikuna arvesse võtta, et määrata, kas toode või sektor kuulub samasse üldkategooriasse ja/või uurimisaluse toote sektorisse. Polüvinüülalkoholide juhtum, millele need isikud viitasid, kinnitab, et ka sel juhul võttis komisjon arvesse kõiki vaatlusaluse toote ning lähimate eelnevate ja järgnevate etappide toodete asjakohaseid elemente ning valis selle järgi kõige sarnasema toote. Igal juhul meenutas komisjon, et artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt peab komisjon lihtsalt määrama kindlaks vastavad tootmis- ja müügikulud ning müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mõistliku taseme sobivas võrdlusriigis, ilma et selles seataks kohustus kasutada ainult selliseid äriühinguid, mis toodavad täpselt sama toodet kui vaatlusalune toode.

(309)

Komisjon arvas, et küll erinevates vormides esitletuna ja vaatamata muudele Xiamen Xiashuni osutatud erinevustele, toodetakse alumiiniumist lehtvaltstooteid ja pressitud alumiiniumi ühest ja samast põhilisest toorainest, alumiiniumist. Veelgi enam, pressitud alumiiniumi käsitatakse koos alumiiniumist lehtvaltstoodetega alumiiniumist pooltoodetena, mis seega kuuluvad ühte ja samasse toodete üldkategooriasse. Veelgi enam, nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 239, toodavad nii pressitud alumiiniumi kui ka alumiiniumist lehtvaltstooteid mõnel juhul ühed ja samad äriühingud või selliste äriühingutega samasse kontserni kuuluvad äriühingud. Näiteks on see nii ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja, Nanshan Groupi puhul.

(310)

Veelgi enam, nii pressitud alumiinium kui ka alumiiniumist lehtvaltstooted kuuluvad ühte ja samasse üldkategooriasse „põhimetallide tootmine“ ning need on liigitatud ühe ja sama NACE-koodi alla (NACE-kood 24), tootekategooria, mis hõlmab koodide 24.42 ja 24.53 all nii lehtvaltsitud kui ka pressitud tooteid (51). Seda kategooriat kasutati ka tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks (vt ajutise määruse põhjendus 260).

(311)

Kõige olulisem on see, et pressitud alumiiniumiga seotud valikut kritiseerides ei teinud eksportivad tootjad ettepanekuid ühegi alternatiivse alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjate jaoks kõige sarnasema toote ja/või sektori kohta, mille puhul oleks piisavalt finantsandmeid ja mõistlik kasum sobivas võrdlusriigis (sobivates võrdlusriikides). Komisjoni arvates olid selles uurimises kasutatud äriühingud laiema alumiiniumist toodete rühma jaoks esinduslikud ning neil olid selged seosed vaatlusaluse toote, sealhulgas valtsitud toodetega. Nagu selgitatud põhjenduses 310, tootsid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a mõistes sobivad äriühingud sageli enam kui ühte toodet. Sellisel juhul olid pressitud alumiiniumi tootjaid käsitlevad finantsandmed saadaval ainult koondtasemel. Seetõttu on pressitud alumiiniumi tootvate äriühingute kohta kättesaadavad finantsandmed representatiivsed mitte ainuüksi pressitud alumiiniumi turu olukorra jaoks, vaid ka laiema tooterühma, sealhulgas valtsitud toodete turu puhul. Seega lükkas komisjon need väited tagasi ja jäi seisukohale, et pressitud alumiiniumi sektoris tegutsevate äriühingute müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmed moodustasid sobiva võrdlusaluse.

3.1.3.   Tootmistegurite moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(312)

Komisjon esitas normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud allikate üksikasjad ajutise määruse põhjendustes 244–267. Pärast ajutise määruse avaldamist esitasid mitmed isikud märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud erinevate allikate kohta.

3.1.3.1.   Tooraine

(313)

Jiangsu Alcha väitis, et komisjon kasutas ühe tema tootmisteguri normaalväärtuse kindlaksmääramiseks titaansüsiniktraadi normaalväärtust, mis on palju kallim.

(314)

Komisjon tuletas meelde, et selle tootmisteguri HS-koodi (HS 7605) esitas äriühing ise. Veel märkis ta, et osalistele koos 5. oktoobri 2020. aasta teatega avalikustatud GTA andmebaasi väljavõttes esitatud vastava HS-koodi kirjeldus osutas titaansüsiniktraadile. Aga kombineeritud nomenklatuuri (52) kohaselt vastas see HS-kood alumiiniumtraadile või traadile, milles alumiinium on määrav komponent. Seetõttu järeldas komisjon, et vaatamata koodi ebatäpsele kirjeldusele GTA andmebaasis, oli HS-kood ja vastav asendusväärtus, mida kasutati Jiangsu Alcha puhul normaalväärtuse arvutamiseks, seotud alumiiniumtraadiga ning seega õige.

(315)

Nanshan Group pidas komisjoni meetodit kasutada GTA andmebaasi sobimatuks, sest avalikult olid saadaval täpsemad asendusväärtused. Ta arvas, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a peaks komisjon asendusväärtusena kasutama „moonutamata rahvusvahelisi hindu, kulusid või võrdlusaluseid“. Eriti vaidlustas Nanshan Group bituminoosse kivisöe, alumiiniumoksiidi pulbri, kuum- ja külmvaltsitud poolide ja kuumvaltsitud tahvlite GTA väärtused. Ta soovitas kasutada IHS-i bituminoosse kivisöe aruandel (53) (bituminoosse kivisöe kohta), LME alumiiniumoksiidi arveldushindadel (54) (alumiiniumoksiidi pulbri kohta) ning CRU aruandel (külm-/kuumvaltsitud poolide ja tahvlite kohta) põhinevaid alternatiivseid võrdlushindu.

(316)

Vastusena Nanshan Groupi esitatud märkustele vaidles kaebuse esitaja Nanshan Groupi soovitatud alternatiivsete võrdlushindade kasutamisele vastu. Ta leidis, et vastupidiselt GTA hindadele ei peegeldanud Nanshan Groupi soovitatud allikad seda, mida Türgi tootja tegelikult tootmisteguri eest maksis. Tema arvates olid kolme allika andmed markerid (HISi bituminoosse kivisöe aruande puhul), indeksid (LME hindade puhul) või võrdlushinnad (CRU aruande puhul), mis peegeldavad turudünaamikat. Veelgi enam, need markerid, indeksid või hinnad ei sisaldanud erinevaid preemiaid, mida osalised võivad nendele hindadele lisada.

(317)

Bituminoosse kivisöega seoses kordas Nanshan, et GTA kohased imporditavad kogused tulid ainult kahest riigist. Andmematerjal oli seega tühine ega võimaldanud söe energiasisaldust kindlaks määrata. Tema arvates oleks komisjon pidanud kasutama IHSi bituminoosse kivisöe aruande andmeid. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Nanshan Group sama väite.

(318)

Komisjoni väitel puudusid kaalukad tõendid selle kohta, et hind GTA andmebaasis ei olnud turuhinna või teatava söeliigi suhtes esindav või et andmebaasi hind oleks olnud oluliselt erinev, kui impordimaht oleks olnud suurem. Seega kinnitas komisjon oma ajutise määruse põhjendustes 258 ja 259 tehtud järeldused, et GTA andmebaasil põhinev Türki imporditud söe impordihind oli bituminoosse kivisöe puhul asjakohane võrdlushind.

(319)

Mis puudutab alumiiniumoksiidi pulbrit, siis arvas Nanshan Group, et GTA andmebaas sisaldas peamiselt mittemetallurgilise alumiiniumoksiidi importi, sest seda imporditi Türki riikidest, mis ei ole metallurgilise alumiiniumoksiidi tootjad (55). Tema arvates varieerusid erinevate alumiiniumoksiidi liikide hinnad märkimisväärselt ning GTAs esitatud alumiiniumoksiidi liik andis tulemuseks ebanormaalselt suure asendusväärtuse. Selle asemel soovitas Nanshan Group kasutada LME alumiiniumoksiidi arveldushinda.

(320)

Komisjon analüüsis väidet ja leidis, et see on põhjendatud. Pidades silmas Nanshan Groupi esitatud põhjendusi, arvas komisjon, et Türki imporditud alumiiniumoksiidi pulbri hind ei olnud Nanshan Groupi kasutatava tootmisteguri suhtes esindav.

(321)

Aga komisjon ei saanud toimikus olevate tõendite ja osaliste esitatud teabe põhjal järeldada, et LME hinnad on moonutamata turuhinna suhtes tegelikult esindavad. Nanshan Groupi sõnul peegeldas LME hind alumiiniumoksiidi pulbri turuhinda, samas kui kaebuse esitaja pidas neid hindu üksnes indeksiteks, millele osalised lisasid erinevaid preemiaid. Seetõttu, isegi kui LMEd ei jäeta asjakohase võrdlusaluse kindlaksmääramisel üldiselt kõrvale, otsustas komisjon, pidades silmas põhjenduses 317 kirjeldatud konkreetseid kahtlusi, määrata alumiiniumoksiidi pulbri võrdlushinna kindlaks vedela alumiiniumi võrdlusväärtuse alusel, lahutades Nanshanil tegelikult tekkinud töötlemiskulud. Igal juhul ei olnud kasutatud väärtuse ja LME hinna vahel märkimisväärset väärtusevahet.

(322)

Samuti kordas Nanshan Group oma märkust külmvaltsitud poolide, kuumvaltsitud poolide ja kuumvaltsitud tahvlite võrdlusaluste kasutamise kohta. Tema arvates hõlmasid Türki imporditavad tooted õhusõiduki osade ja mootorsõidukite tööstuses kasutatavaid tooteid, mis olid tootemääratlusest välja jäetud. Tema arvates on tulemuseks saadud võrdlusväärtused seega põhjendamatult suured. Alternatiivina soovitas Nanshan Group kasutada CRU aruandes mõnede liidu riikide kohta osutatud liidu turu hindu. Türgi importis liidust märkimisväärsetes kogustes valtsitud tooteid ning seega on Türgi hinnad tema arvates tugevasti mõjutatud liidus kehtivatest hindadest. Tulemusena on Türgi omamaised hinnad kooskõlas liidu hindadega ning CRU aruandes olevad hinnad oleks tema arvates esindav võrdlusalus, mida kasutada normaalväärtuse arvutamisel.

(323)

Komisjon nõustus väitega, et liidu hinnad oleksid praegusel juhul nende konkreetsete tootmistegurite puhul asjakohane võrdlusalus. Ta arvas aga, et ei saaks kasutada CRU aruandes osutatud väärtusi. Aruandes kasutatud tootekategooriad ei olnud selgelt määratletud ning näis, et aruanne ei sisaldanud kuumvaltsitud poolidega seotud hindu. Samuti puudus komisjonil teave, kas ja milliseid preemiaid osalised nendele hindadele lisasid. Sel põhjusel otsustas komisjon selle asemel tugineda kuumvaltsitud poolide, külmvaltsitud poolide ja kuumvaltsitud tahvlite tegelikele ja kontrollitud müügihindade andmetele, mille ta sai käesolevas uurimises valimisse kaasatud liidu tootjatelt. Need andmed koosnesid esindavatest ja väga täpsetest andmetest nende toodete müügi kohta liidus uurimisperioodi ajal. Seega määras komisjon asjaomase võrdlusaluse iga kõnealuse tootmisteguri kohta kindlaks nende, liidu tootmisharu kontrollitud hindade põhjal tehasest hankimise tasandil.

(324)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Nanshan Group, et komisjon oleks võinud kasutada vahetult CRU aruandes esitatud hindu, kuna need esindasid tegelikes tehingutes kasutatud hindu koos preemiatega. Ta väitis, et aruandes mainiti külmvaltsitud poolide tootmiseks kasutatava tooraine hinda. Kuna külmvaltsitud poolide tootmiseks kasutatav tooraine on kuumvaltsitud poolid, oleks komisjon pidanud kasutama tooraine hinda kuumvaltsitud poolide võrdlushinnana. Lisaks kujutab aruanne tema arvates endast usaldusväärset teabeallikat, kuna sellele viidati ka muudes jurisdiktsioonides, sealhulgas Ameerika Ühendriikides.

(325)

Komisjon meenutas, et ta ei keeldunud CRU aruande kasutamisest ning et ta oli nõustunud väitega, et liidu hinnad moodustasid esindava võrdlusaluse. Samas olid komisjoni kasutuses kolme tootmistegurite kategooria (külmvaltsitud poolid, kuumvaltsitud poolid ja kuumvaltsitud tahvlid) tegelikud ja kontrollid müügihindade andmed, mis kujutasid endast esindavaid ja täpseid andmeid nende toodete uurimisperioodil liidus müümise kohta. Seetõttu oli nende andmete kasutamine tema arvates sobivamaks võrdlusaluseks kui CRU aruandes kasutatud hindade kasutamine.

(326)

Samuti ei olnud komisjon nõus väitega, et kuumvaltsitud poolide hinna saab otse aruandest võtta. Aruandes viidati ainult külmvaltsitud poolide toorainele, ilma et selles oleks täpsustatud, millisele tootmisprotsessi etapile ja toorainele viidatakse (56). Seetõttu leidis komisjon, et oli täpsem kasutada iga tootmisteguri puhul liidu tootmisharu kontrollitud võrdlushindu tehasest hankimise tasandil, kuna võrdlushinnana kasutatav hind on selgelt seotud õige tootmisteguriga. Niisiis lükkas ta selle väite tagasi.

(327)

Nanshan Group võttis üles ka tootmismurru võrdlusaluse teema. Tema arvates tuleks tootmismurru võrdlusalus määrata kindlaks alumiiniumikangide võrdlusaluse põhjal. Nanshan Group kordas pärast lõplike järelduste avalikustamist sama väidet.

(328)

Komisjon selgitas ajutises määruses oma metoodikat ning seda, miks ta otsustas alumiiniumikangide võrdlusaluse väärtuse asemel kasutada GTA andmebaasi võrdlusaluse väärtust. Kuna Nanshan Group ei esitanud ühtegi uut tõendit, miks komisjon ei tohiks kasutada GTA andmebaasi väärtust, lükkas komisjon selle väite tagasi ning jäi oma ajutise määruse põhjendustes 254–255 mainitud järelduste juurde.

(329)

Nanshan Group ja Xiamen Xiashun väitsid veel, et ajutises määruses kaalus komisjon sõnaselgelt, et ühe peamise tooraine, alumiiniumikangide hind leiti alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses olevat moonutamata ning et nagu ta mainis, siis hind, mida valimisse kaasatud eksportivate tootjate alumiiniumikangide eest maksid, „ei olnud oluliselt madalam representatiivsest rahvusvahelisest võrdlushinnast“ (57). Seega pidanuks komisjon tema arvates kasutama tegelikku hinda, mida eksportiv tootja alumiiniumikangide eest maksis, selle asemel et kasutada asendusväärtust (võrdlusalust).

(330)

Komisjon tuletas meelde, et normaalväärtuse arvutamine ja väiksema tollimaksu kohaldamise reegliga seotud hinnang olid erinevad analüüsid, mis tuginesid alusmääruse erinevatele artiklitele. Normaalväärtus määrati kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a. Kooskõlas käesoleva artikliga leidis komisjon, et HRV alumiiniumisektor on mõjutatud märkimisväärsetest moonutustest (ajutise määruse põhjendused 223–224) ning seega tuli normaalväärtus arvutada moonutamata hindu või võrdlusaluseid peegeldava tootmiskulu ja müügi alusel.

(331)

Teisest küljest uuris komisjon alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt, „kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks“. Selle artikli kohaselt uuris komisjon muude punktide hulgas, kas tooraine (praegusel juhul alumiiniumikangide) hind oli „oluliselt madalam kui hind representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel.“ Kuigi artikli 2 lõike 6 punktis a tehtud järeldused põhinesid vastava riigi olukorral ning paljudel arvesse võetud teguritel, on artikli 7 lõike 2a kohane uurimine piiratum ja seda tehakse väiksema tollimaksu kohaldatavuse väljaselgitamise kontekstis. Seega ei mõjutanud artikli 7 lõike 2a kohane uurimine järeldusi, milleni komisjon ajutise määruse põhjendustes 223–224 jõudis. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(332)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Nanshan Group oma väidet. Ta väitis, et artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt tuleks moonutused selgelt kindlaks teha ja hindamine peaks toimuma iga eksportiva tootja puhul eraldi. Selleks oli vaja tõendeid, et alumiiniumikange ostetakse hindadega, mis ei kajasta võrdlushinda. Nanshan Group juhtis tähelepanu sellele, et tema ostuhind on kõrgem kui Londoni metallibörsi hind, ning seetõttu võib tema arvates kindlalt öelda, et hind ei olnud moonutatud.

(333)

Xiamen Xiashun kordas, et kui oluliste moonutuste tõttu ei saa kasutada omamaiseid hindu ja kulusid, viidatakse selles artiklis vastavatele tootmis- ja müügikuludele sobivas võrdlusriigis või moonutamata rahvusvahelistele hindadele, kuludele või võrdlusalustele. Peale selle väitis ta, et komisjon oli tunnistanud, et alumiiniumikangide Hiina omamaised hinnad olid representatiivsete rahvusvaheliste turgude omadega väga sarnased ning et järelikult tähendab see, et kangide hinnataset ei mõjutanud mingid olulised moonutused. Seega ei olnud põhjust asendada Xiamen Xiashuni määratud tegelikke hindasid Türki suunatud impordi hindadega.

(334)

Komisjon tuletas meelde, et artikli 2 lõike 6 punkti a alusel tehtud järeldustes tugineti mitmele tegurile. Nende hulka kuulub ühe või mitme alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b loetletud elemendi, näiteks avaliku poliitika, riigiasutuste turgu sekkumise, riigi ettevõtetes esindatuse jms hindamine. Moonutuste esinemise üldhinnangus võidakse võtta arvesse ka riigi üldist konteksti ja olukorda. Seevastu alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel hindab komisjon vaid konkreetse tooraine hinnataset omamaisel turul ning seda, kas selle tooraine omamaisel turul määratud hind on rahvusvahelise võrdlusalusega võrreldes „oluliselt väiksem“, et õigustada väiksema tollimaksu reegli kohaldamata jätmist. Artikli 7 lõike 2a kohasel omamaiste ja rahvusvaheliste hindade võrdlusel on teistsugune eesmärk ja kontekst kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohasel normaalväärtuse arvutamisel. Toimikus ei olnud tõendeid, mis oleks toetanud artikli 2 lõike 6a punkti a kolmanda taande kohast kindlat järeldust, et ühe või mitme eksportiva tootja ostetud alumiiniumikangide hind ei olnud oluliselt moonutatud, ning järelikult õigustas see kõnealuses kontekstis omamaiste kangihindade kasutamist. Tootmistegurite moonutamata hinna allika osas on alusmääruses öeldud, et selle võib saada kas artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt sobivast võrdlusriigist või määrata artikli 2 lõike 6a punkti a teise taande kohaselt moonutamata rahvusvaheliste hindade, kulude või võrdlusaluste järgi. Toimikus ei olnud tõendeid või muid veenvaid põhjuseid, mis õigustanuks normaalväärtuse arvutamise kontekstis esimese võimaluse asemel teise võimaluse kasutamist. Seega jäi komisjon seisukohale, et artikli 7 lõike 2a kohase hindamise tulemus ei mõjutanud komisjoni artikli 2 lõike 6 punkti a alusel tehtud järeldusi ning et komisjon kasutas korrakohaselt sobiva võrdlusriigi hindu. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(335)

Samuti väitsid Nanshan Group ja Xiamen Xiashun, et komisjon ei peaks kohaldama imporditollimakse materjalidele, mida eksportivad tootjad ise toodavad või HRVs ostavad. Nende arvates läks imporditollimaksu kohaldamine vastuollu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a sisuga taastada tegelikud kulud, mis moonutamata majandusega riigi teoreetilisel äriühingul oleksid tekkinud. Selle sätte kolmanda lausega nõutava kohaselt „tuleb hindamine teha iga eksportija ja tootja kohta eraldi“. Nanshan Groupi sõnul tähendas see, et normaalväärtust ei saa arvutada abstraktselt, vaid selle aluseks peab olema uuritavate äriühingute konkreetne olukord. Nanshan Group viitas komisjoni 4. juuni määrusele (EL) 2019/915, kus komisjon mainis, et selle artikli eesmärk on „leida võimalikus võrdlusriigis kõik sellised moonutamata tootmistegurid või võimalikult paljud tegurid, mida kasutavad koostööd tegevad Hiina tootjad, ning, kui võimalik, moonutamata tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum“ (58). Sellest tulenevalt järeldas Nanshan Group, et imporditollimaksude lisamist toorainetele, mida Hiina äriühingud ostavad oma kodumaalt, ei saa selle sätte tähenduse (ja sisu) poolest pidada põhjendatuks. Xiamen Xiashun väitis veel, et imporditollimaksuga tasakaalustati käibemaksu, nii et ekspordihind on võrreldav omamaise hinnaga, mille suhtes kohaldatakse käibemaksu. Seega ei tuleks normaalväärtuse arvutamisel lisada impordi tollimaksu.

(336)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Xiamen Xiashun, et komisjon ei peaks võrdlusväärtuse arvutamisel imporditollimaksu arvesse võtma. Lisaks väitis ta, et imporditollimaksu ei liitnud sellele Ameerika Ühendriikide uurimisasutus. Ta märkis, et võrdlusriigi kulud peavad vastama Hiinas tekkinud kuluelementidele, kus kohalikult toodetud kaupadele imporditollimakse ei kohaldata. Seega ei tuleks imporditollimaksu arvesse võtta.

(337)

Komisjon tuletas meelde, et artikli 2 lõikega 6a lubatakse komisjonil määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi, praegusel juhul Türgi moonutamata kulude ja hindade abil. Kuna võimalike võrdlusriikide omamaiste hindade kohta andmeid ei ole (mis on nii ka Türgi puhul), kohaldatakse impordihindade andmeid, mis on komisjonile hõlpsasti kättesaadavad. Selleks et jõuda põhjendatud lähisväärtuseni, mis esindab moonutamata omamaist hinda valitud võrdlusriigi siseturul, tuleb kindlakstehtud impordihindu kohandada, lisades asjakohased imporditollimaksud, sest need mõjutavad tegelikku hinda siseturul. Ameerika Ühendriikide uurimisasutuse tavad ei ole alusmääruse kohaste järelduste jaoks asjakohased, sest vastavad õigusraamistikud ja tavad on erinevad. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.1.3.2.   Tööjõud

(338)

Jiangsu Alcha väitis, et esialgses etapis normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud tööjõukulude võrdlusalus (60,08 RMB/tund) oli vastuolus väärtusega 42,21 RMB/tund, mida on mainitud ajutise määruse põhjenduses 248.

(339)

Komisjon selgitas, et ajutise määruse põhjenduses 248 mainitud väärtus 42,21 RMB/tund oli tehniline viga. Esialgsete arvutuste etapis normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud õige tööjõukulude võrdlusalus oli 60,08 RMB/tund. Seega oli esialgse dumpingumarginaali arvutus õige.

(340)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Nanshan Group komisjoni valiku määrata tööjõukulud kindlaks majandustegevuse C.24 (põhimetallide tootmine) NACE-koodi alusel. Tema arvates pidanuks komisjon kasutama vaatlusaluse toote tootmisahelas eespool tegutsevasse ühendusse kuuluva kolme äriühingu jaoks koodi C25.50 (metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia), (59) sest tema arvates oli valtsimine vaatlusaluse toote tootmisprotsessi kõige olulisem etapp.

(341)

Esiteks täheldas komisjon, et eksportivate tootjate (nagu ka liidu tootjate) tegevused olid nende integreerituse tasemest olenevalt erinevad – mõned äriühingud, näiteks Nanshan Group alustas tootmisprotsessi alumiiniumoksiidi pulbrist, samas kui mõned teised, näiteks Jiangsu Alcha, ostsid mõnel juhul külmvaltsitud poole, mida edasi töödelda. Seega oli tegevuste ulatus äriühingute vahel erinev.

(342)

Teiseks hõlmab NACE-kood C.24, mida komisjon kasutas tööjõukulude kindlaksmääramiseks, metalli kangideks töötlemise tegevusi (60). Veelgi enam, NACE-kood C24.42 hõlmab konkreetselt alumiiniumi tootmist, sealhulgas alumiiniumfooliumi tootmist (61) (sealhulgas valtsimisetappi). Seega arvas komisjon, et tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks oli täpsem kasutada NACE-koodi C.24. Niisiis lükkas ta selle väite tagasi.

(343)

Samuti väitis Nanshan Group, et komisjoni kasutatud vahetuskurss erines kurssidest, mille komisjon oli eksportivatele tootjatele küsimustiku lisana ise esitanud ja mida pidi uurimise eesmärgil kasutatama, ning võrdlusaluse väärtused olid seega ülepaisutatud. Komisjon analüüsis seda väidet ja leidis, et see on põhjendatud. Seetõttu arvutas ta väärtused küsimustikus esitatud kursiga uuesti. Uus võrdlusaluse väärtus on 59,97 RMB/tund.

3.1.3.3.   Elektrienergia

(344)

Nanshan Group väitis, et elektrienergia võrdlusaluse kindlaksmääramiseks oleks komisjon pidanud kasutama Eurostati andmeid, mis olid tema arvates täpsemad kui Türgi riiklikud andmed, mida komisjon kasutas, sest need ei sisaldanud käibemaksu ega muid tagastatavaid makse.

(345)

Komisjon uuris väidet ja leidis, et Türgiga seotud Eurostati andmed põhinesid Türgi riiklikust statistikast saadud andmetel, kuigi need olid esitatud teisiti. Aga vastupidiselt Türgi riiklikus statistikas saadaolevatele andmetele hõlmasid Eurostatis avalikult saadaolevad andmed kogu uurimisperioodi. Seega nõustus komisjon väitega ning määras elektrienergia võrdlusaluse kindlaks Eurostatis avalikult saadaolevate andmete põhjal.

(346)

Veel väitis Nanshan Group, et komisjon vaatles Nanshan Groupi kõigi äriühingute tarbimist ühe vahemikuna, samas kui kontserni iga äriühingu elektrienergia tarbimise maht oli erinev. Komisjon nõustus väitega ning arvutas normaalväärtuse uuesti, kasutades vastavat võrdlusalust, mis vastas kontserni iga äriühingu tarbimisele.

3.1.3.4.   Gaas

(347)

Nanshan Group väitis, et gaasi võrdlusaluse kindlaksmääramiseks oleks komisjon pidanud kasutama Eurostati andmeid, mis olid tema arvates täpsemad kui Türgi riiklikud andmed, mida komisjon kasutas, sest need ei sisaldanud käibemaksu ega muid tagastatavaid makse.

(348)

Komisjoni arvates puudus alus arvata, et Türgi riiklikud andmed ei peaks olema täpsed. Need andmed, mis hõlmasid kogu uurimisperioodi, esitasid otse Türgi ametiasutused ning vastupidiselt Eurostati andmetele esitasid nad ka teabe ja hinnad nõutava ühiku (m3) kohta. Samuti ei sisaldanud need andmed makse, näiteks käibemaksu. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(349)

Veel väitis Nanshan Group, et komisjon vaatles Nanshan Groupi kõigi äriühingute tarbimist ühe vahemikuna. Samas oli kontserni iga äriühingu gaasitarbimise maht erinev. Komisjon nõustus väitega ning arvutas normaalväärtuse uuesti, kasutades vastavat võrdlusalust, mis vastas kontserni iga äriühingu tarbimisele.

3.1.3.5.   Vesi

(350)

Nanshan Group väitis, et vee võrdlusaluse kindlaksmääramiseks pidanuks komisjon välja jätma Istanbuli piirkonna veekulud. Ta juhtis tähelepanu, et selles piirkonnas ei asunud ükski äriühing, kelle andmeid kasutati moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks.

(351)

Komisjon hindas uuesti avalikult saadaolevaid andmeid, mida ta selle võrdlusaluse kindlaksmääramiseks esialgu kasutas (62). Ta leidis, et vastupidiselt Nanshan Groupi väitele ei seostunud ükski tariif, mida ta kasutas keskmise veekulu kindlaksmääramiseks, konkreetselt Istanbuli piirkonnaga. Täpsemalt oli üks avalikult saadaolev tariif tootmisharu poolt kogu riigis makstav tariif ja kaks teist olid Türgi (paljudest) kahe tööstuspiirkonna konkreetsed tariifid. Seega arvas komisjon, et tootmisharu veekulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks on asjakohane kasutada tariifina Türgi tööstuspiirkondade tariifide keskmisega seotud tariife ning jätta välja kahes tööstuspiirkonnas kohaldatavad tariifid.

3.1.3.6.   Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum

(352)

Nanshan Group väitis oma esialgsete järelduste kohta tehtud märkustes, et komisjon oleks moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrdlusaluse kindlaksmääramiseks pidanud valima ühe mitmest Nanshan Groupi osutatud äriühingust, kes väidetavalt tootsid uurimisalust toodet, mitte pressitud alumiiniumi sektori äriühingute seast. Samuti arvas ta, et komisjon kasutas 2018. aastast pärit vananenud andmeid.

(353)

Komisjon ei leidnud Nanshan Groupi osutatud ühegi kuue äriühingu kohta hiljutisi avalikult saadaolevaid finantsandmeid. Veelgi enam, põhjendustes 307–311 selgitatud põhjustel ja alternatiivsete finantsandmete puudumisel jäi komisjon endale kindlaks, et pressitud alumiiniumi sektoris tegutsevate äriühingute andmed kujutasid endast asjakohast võrdlusalust.

(354)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist esitas Xiamen Xiashun vastuväite ka seoses komisjoni otsusega eirata ühe alumiiniumist lehtvaltstooteid tootva Türgi tootja andmeid, (63) sest tema kasum oli nullkasumi lähedal. Tema arvates läks see vastuollu meetodiga, mida komisjon kasutas pressitud alumiiniumi uurimises, kus komisjon võttis mõistlike müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi väärtuste kindlaksmääramisel arvesse kõiki kasumlikke äriühinguid, olenemata nende kasumi suurusest ja kuni nad ei teeninud kahjumit (64). Xiamen Xiashun kordas pärast lõplike järelduste avalikustamist sama väidet. Xiamen Xiashuni arvates ei olnud asjaolu, et äriühingu kasum oli väga väike, tema väljajätmiseks piisav põhjus. Lisaks väitis ta, et ei olnud põhjust arvata, et mitme äriühingu kasumite keskmine oli esindavam kui üksiku äriühingu andmed. Peale selle väitis ta, et komisjon kasutas 2018. aasta andmeid, kuid keeldus samal ajal kasutamast PMS Metali andmeid, mille puhul olid olemas uurimisperioodiga kattuvad andmed.

(355)

Komisjon tuletas meelde, et toimikusse lisatud esimeses teates osutatud Türgi tootja oli ainus avalikult saadaolevate andmetega äriühing. Lisaks ei sisaldanud kättesaadavad andmed täielikud finantsaruandeid ja kattusid uurimisperioodiga ainult osaliselt. Tuginedes kõigile nendele elementidele koos ja asjaolule, et selle äriühingu kasum oli väga lähedal nullkasumile, järeldas komisjon, et neid andmeid ei saanud pidada sektori suhtes esindavaks.

(356)

Komisjon lisas ka, et nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a, „[hõlmab] arvutatud normaalväärtus [---] moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Tasuvuse piirile jäävat kasumit ei saa lugeda mõistlikuks. Äriühingute kogumi liidetud ja kaalutud finantsandmed on põhimõtteliselt sobivamad kui üksiku tootja tulemuste uurimine, kui on vaja määrata üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks mõistlik summa. Seega ei olnud üksikute äriühingute kõrvalejätmine komisjoni arvates vastuolus tema meetodiga, mida ta kasutas mitme pressitud alumiiniumi tootva ja kasumist teatanud äriühingu kaalutud keskmise arvutamisel. Vastupidi, kuna andmetest nähtus mitme äriühingu rahaline olukord, peeti nende kaalutud keskmist sektoris tegutsevate äriühingute suhtes esindavaks. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(357)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist leidis Nanshan Group lisaks, et komisjon saaks kasutada Asaş Aluminyumi andmeid, mis on esitatud teise, töödeldavat alumiiniumfooliumi käsitleva käimasoleva uurimise raames. Samuti kordas Nanshan Group, et komisjon peaks oma järeldustes tuginema kõige värskematele andmetele.

(358)

Komisjon tuletas meelde, et viidatud uurimises ei võtnud komisjon Asaş Aluminyumi andmeid arvesse, kuna äriühingu kasumlikkus oli 2019. aastal tasuvuse piiril (65). Põhjenduses 357 selgitatud põhjustel jäi komisjon seisukohale, et tasuvuse piirile jääva kasumlikkusega äriühingute andmeid ei saanud lugeda sobivaks võrdlusaluseks.

(359)

Ajutises määruses kasutatud kombineeritud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum põhinesid 2018. aasta andmetel. Komisjon kontrollis, kas võrdlusriigi kohta on uuemaid, 2019. aasta müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid. Need andmed olid saadaval üksnes kolme esialgu valitud äriühingu kohta viiest ning nendest nähtuvalt suurenes müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tase 2019. aastal vaid tühisel määral. Sellel ei oleks arvutatud normaalväärtusele olnud märgatavat mõju. Seda arvesse võttes ning kuna huvitatud isikutelt ei laekunud tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta mingeid muid märkusi, jäi komisjon ajutises määruses loetletud tasemete juurde.

3.1.4.   Tootmistegurid ja teabeallikad

(360)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud teavet, tehti Türgi puhul kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et teha kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 2

Tootmistegurid ja teabeallikad

Toorained

Kaubakoodid Türgis

Väärtus

Ühikud

Teabeallikas

Alumiiniumisulamid

760120800000

14,01

CNY/kg

GTA

Alumiiniumoksiidi pulber

ei kohaldata

2,38

CNY/kg

GTA/äriühingu andmed

Alumiiniumikangid

760110

12,73

CNY/kg

GTA

Vedel alumiinium

760110000000 – töötlemiskulud

12,20

CNY/kg

GTA/äriühingu andmed

Alumiiniumfluoriid

282612

10,37

CNY/kg

GTA

Alumiiniumimurd

760200190000

11,01

CNY/kg

GTA

Alumiiniumislääbid

760120200000

13,91

CNY/kg

GTA

Katoodvask

740329

39,47

CNY/kg

GTA

Külmvaltsitud poolid

ei kohaldata

18,40

CNY/kg

Liidu tootmisharu

Kuumvaltsitud poolid

ei kohaldata

18,15

CNY/kg

Liidu tootmisharu

Kuumvaltsitud tahvlid

ei kohaldata

20,31

CNY/kg

Liidu tootmisharu

Magneesiumikangid

810411

19,50

CNY/kg

GTA

Sulatusvask

740329

39,47

CNY/kg

GTA

Sulatusraud

720299300000

720299800000

10,88

CNY/kg

GTA

Sulatusmangaan

811100

15,59

CNY/kg

GTA

Naftakoks

271311

0,42

CNY/kg

GTA

Pigi

270810

3,82

CNY/kg

GTA

Valtsimisõli

271012110000

3,17

CNY/kg

GTA

Bituminoosne kivisüsi

270119000000

0,59

CNY/kg

GTA

Titaansüsiniktraat

760521

21,77

CNY/kg

GTA

Tsingikangid

790111

15,93

CNY/kg

GTA

Kiirelt sulav räni

280469

18,38

CNY/kg

GTA

Raud

732690

37,13

CNY/kg

GTA

Kroom

811221

54,20

CNY/kg

GTA

Alumiiniumiräbu

262040

7,59

CNY/kg

GTA

Vanaõli

340399

33,3

CNY/kg

GTA

Tööjõud

 

Tööjõud

ei kohaldata

59,97

CNY/tund

Türgi riiklikud andmed

Energia

 

Elektrienergia

ei kohaldata

0,48–0,59 (66)

CNY/KWh

Eurostat

Gaas

ei kohaldata

1,93–2,00 (67)

CNY/m3

Türgi riiklikud andmed

Vesi

ei kohaldata

13,89

CNY/m3

Türgi riiklikud andmed

Kõrvalsaadus/jäätmed

 

Alumiiniumimurd

760200190000

11,01

CNY/kg

GTA

3.1.5.   Normaalväärtuse arvutamine

(361)

Normaalväärtuse arvutamise üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 268–276.

(362)

Nanshan Group kordas oma väidet, et kontserni normaalväärtus tuleks arvutada konsolideeritult, st komisjon peaks kaaluma üksnes nende tootmistegurite hindade asendamist võrdlushindadega, mida kontsern ostis tootmisprotsessi alguses sõltumatult isikult. Äriühing arvas, et kuigi kontserni äriühingud on eraldi juriidilised isikud, moodustavad need majanduslikust vaatenurgast ühe üksuse, sest i) neid kontrollib üks ja sama üksus ja kontsernis esineb märkimisväärset kattuvust nii nõukogudes kui ka juhtimistasandil, ii) nad kõik asuvad ühes ja samas tööstuspargis ning iii) tootmisprotsess on äärmiselt integreeritud, kus ühe äriühingu väljund kujutab endast teise äriühingu sisendit. Veelgi enam, üksikud äriühingud näivad ka sõltumatutele klientidele ühe üksusena, millel on üks veebisait, üks kaubamärk ja üks kontaktikeskus. Nanshan väitis, et see kontseptsioon ei piirdutud kaubanduse kaitsemeetmete seadusega, ning viitas erinevatele Euroopa Kohtu asjadele, kus ühtse majandusüksuse mõistet täpsemalt määratleti. Tema arvates viivad komisjoni järeldused diskrimineerimiseni, sest nendes jäetakse tähelepanuta valimisse kaasatud eksportijate erinevused. Ta tõi näiteks äriühingu Xiamen Xiashun, millele kohaldatakse kõige väiksemat dumpingumarginaali. Nanshan Groupi väitel on see nii ainult selle pärast, et Xiamen Xiashun toodab uurimisalust toodet sama juriidilise isiku alumiiniumikangidest.

(363)

Nanshani arvates rikuti selle metoodikaga ka alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätteid, kus osutatakse asjakohase võrdlusriigi vastavatele tootmis- ja müügikuludele. Nanshani arvates ei ole vastavad tootmiskulud mitte vahetooraine kulud, vaid alumiiniumi tootmise ahela esmase tooraine, nimelt boksiidi ja söe kulud. Nanshani arvates anti selle sättega lihtsalt komisjonile õigus eirata sõltumatutelt tarnijatelt saadud materjali kulusid.

(364)

Komisjon hindas uuesti väidet ja toimikus olevaid tõendeid. Aga nagu ajutise määruse põhjenduses 272 selgitatud, on komisjoni hästi väljakujunenud meetod määrata normaalväärtus (ja dumpingumarginaal) kindlaks iga eksportivat tootjat esindava uuritava üksuse kohta. See, kas kontserni erinevad äriühingud moodustavad ühe majandusüksuse või mitte, ei ole komisjoni arvates oluline, kui normaalväärtus määratakse kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a teistsugusel meetodil. Kui Hiina hinnad ja kulud leitakse vaatlusaluse toote ja selle sisendite puhul olevat moonutatud, oleksid ka kontserni kuuluva seotud äriühingu valmistatud sisendid nendest järeldustest mõjutatud. Seega tuleks neid sisendeid selles kontekstis kohandada, olenemata sellest, kas need hangiti seotud tarnijalt. Veelgi enam, komisjon ei pidanud seda meetodit diskrimineerivaks – tema arvates peegeldas see kontserni tegelikku ülesehitust ning asjaolu, et kontserni äriühingud olid eraldi juriidilised isikud. Seega olid alusmääruse artikli 2 lõikes 6a „vastavad“ tootmiskulud iga üksiku juriidilise isiku kantud kulud, mis olid mõjutatud olulistest moonutustest. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(365)

Selle alusel kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 268–276 kirjeldatud normaalväärtuse arvutamise meetodit ja oma esialgseid järeldusi.

(366)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Nanshan Group oma väidet, et komisjon oleks tema kontserni äriühingute normaalväärtuse arvutamisel pidanud kasutama ühe majandusüksuse mõistet. Ta väitis, et komisjon oli seda mõistet kasutanud eelmiste juhtumite puhul normaalväärtuse määramisel. Eelkõige viitas ta komisjoni rakendusotsusele (EL) 2017/957 (68). Lisaks leidis Nanshan Group, et ta vastas kõigile asjakohastele kriteeriumidele. Kui komisjon võtab arvesse ainult sõltumatutelt isikutelt ostetud tootmistegureid, mitte seotud ettevõtete vahelist müüki tootmisharusisesel turul, käsitleks ta Nanshan Groupi arvates kõiki Nanshan Groupi ostetud moonutatud tootmistegureid. Lõpetuseks kordas Nanshan Group, et tema arvates oli komisjoni meetod diskrimineeriv, kuna sellega rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ei võetud arvesse asjaolu, et Nanshan Group on vertikaalselt integreeritud.

(367)

Komisjon leidis, et viidatud komisjoni otsus ei kujuta endast asjakohast pretsedenti. Esiteks märkis ta, et selles komisjoni otsuses lükati selle sisu alusel tagasi nõue kasutada ühe majandusüksuse mõistet. Lisaks olid faktilised asjaolud ja õigusraamistik erinevad. Tereftaalhappe otsuses käsitles selline nõue tooraine tarnijat ning eksportiv tootja palus normaalväärtuse arvutamisel jätta välja tema tarnija kasumi. See-eest kõnealusel juhul on end Nanshan Groupi ühe majandusüksusena käsitleda palunud äriühingud selle vaatlusaluse toote tootjad, mille puhul peab komisjon määrama individuaalsed dumpingumarginaalid. Nagu ajutise määruse põhjenduses 272 selgitatud, määrab komisjon normaalväärtuse (ja dumpingumarginaali) kindlaks iga eksportivat tootjat esindava uuritava üksuse kohta eraldi. Komisjoni arvates oli asjakohane võtta arvutatud normaalväärtuses arvesse Nanshan Groupi erinevate juriidiliste isikute tootmistegureid eraldi.

3.2.   Ekspordihind

(368)

Ekspordihinna arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 277 ja 279. Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon esialgsed järeldused.

3.3.   Võrdlus

(369)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 280–283.

(370)

Xiamen Xiashun teatas, et ühe tema kliendi ekspordihinna määramiseks oleks komisjon pidanud võtma arvesse tegelikke kantud laenukulusid, selle asemel et kasutada nende arvutamiseks kokkulepitud maksetingimusi. Ta väitis, et erinevalt teistest klientidest kehtis tema ja selle kliendi vahelises suhtes pangaleping, mille raames võttis pank äriühingult tasu ainult tegelike kantud laenukulude ees.

(371)

Komisjon hindas seda väidet. Laenukulud olid üks elementidest, mida hinnaläbirääkimistes käsitleti, ning (ekspordi) hind määrati kindlaks siis, kui toimusid läbirääkimised tingimuste üle. Seega mõjutasid hinnataseme ja järelikult ka ekspordihinna määramist kokkulepitud tingimused, sealhulgas maksetingimused. Peale selle ei muudeta hinda tagantjärele, kui konkreetse tehingu puhul tekkis erinevus läbiräägitud ja tegelike maksetingimuste vahel. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(372)

Jiangsu Alcha väitis, et tema dumpingumarginaali arvutused põhinesid valel toote kontrollnumbri struktuuril ning sisaldasid märkimisväärseid vigu. Eelkõige ütles Jiangsu Alcha eelavalikustamise ajal, et dumpingu ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks kasutas komisjon Jiangsu Alcha esitatud teavet, mis põhines aegunud toote kontrollnumbri struktuuril ja mitte (parandatud) toote kontrollnumbri struktuuril, millest osalisi teavitati toimikusse lisatud 9. septembri 2020. aasta teatega. Jiangsu Alcha väitis, et komisjon pidanuks veaga tegelema eelavalikustamise järel ning parandama arvutused enne ajutiste meetmete avaldamist. Tema arvates rikub asjaolu, et komisjon ei esitanud parandatud arvutusi, alusmääruse artikli 19a lõiget 1.

(373)

Komisjon jäi pärast eelavalikustamist äriühingule teatavaks tehtud arvamusele, et võimalus parandada arvutusi eelavalikustamise ajal vastavalt artiklile 19a oli piiratud arvutuste täpsusega ning tehniliste vigadega, mis olid tehtud liitmisel, lahutamisel või muudes aritmeetilistes tehetes, ebatäpsest kopeerimisest või dubleerimisest või mõõtühikute või ümberarvestuskursside ebajärjekindlast kasutamisest tuleneva veaga ning mis tahes muude sarnast liiki tehniliste vigadega. Äriühingu õige toote kontrollnumbri struktuuri kontrollimine nõudis äriühingu ekspordiandmete täiendavat kontrollimist ning seega ei olnud see seotud arvutuste täpsusega ja seda liiki vigadega, mida oleks saanud pärast eelavalikustamist parandada.

(374)

Seetõttu uuris komisjon väidet koos muude ajutise määruse avaldamise järel esitatud väidetega. Ta kinnitas, et Jiangsu Alcha esialgne tooteliikide klassifikatsioon ei olnud õige. Niisiis asendas komisjon valed toote kontrollnumbri koodid õigete koodidega. Muudatus ei mõjutanud dumpingumarginaali arvutust. Komisjon aga parandas turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali vastavalt (vt põhjendused 564–566).

(375)

Samuti arvas Nanshan Group, et Türgi äriühingute müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum hõlmasid hüvitisi nagu transport ja kindlustus. Seetõttu peaks komisjon tegema kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 ja õiglase konkurentsi tagamiseks kohandusi.

(376)

Komisjon arvas, et esiteks ei võimalda toimikus olevad elemendid tal järeldada, et Türgi äriühingute müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum hõlmavad transporti ja kindlustust ning et väärtused sisaldasid seega erinevaid kulusid kui Hiina eksportivate tootjate puhul arvesse võetud samad kulud. Seega ei olnud komisjonil alust sellist kohandust teha. Kuna erinevuste kohta puudusid tõendid, arvas komisjon, et nii Türgi äriühingute kui ka Hiina eksportivate tootjate müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum olid ühel ja samal tasemel ning võimaldasid õiglast võrdlust.

3.4.   Dumpingumarginaalid

(377)

Arvestades, et komisjon nõustus huvitatud isikute mõningate märkustega, mis esitati pärast esialgsete järelduste avalikustamist, arvutas ta dumpingumarginaalid vastavalt ümber.

(378)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 289 selgitatud, tehakse praeguses juhtumis vähe koostööd. Pärast seda kui muudatustega toodi sisse asjaomasest riigist pärit impordimahud, nagu selgitatud edaspidi punktis 4.5, leidis see järeldus kinnitust, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil vaid ligikaudu 65 % liitu suunduvast koguekspordist. Seepärast pidas komisjon asjakohaseks kehtestada kõigi teiste koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes kohaldatav üleriigiline dumpingumarginaal suurima dumpingumarginaali tasemel, mis tehti esindavates kogustes müüdud tooteliigi kohta kindlaks suurima leitud dumpingumarginaaliga eksportiva tootja põhjal. Sel viisil kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli 88 %.

(379)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal

Jiangsu Alcha Aluminum Group Co., Ltd.

72,1 %

Nanshan Group

55,5 %

Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd.

23,7 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

44,5 %

Kõik muud äriühingud

88,0 %

(380)

Individuaalsete dumpingumarginaalide arvutused, milles arvestati huvitatud isikutelt pärast esialgsete järelduste avalikustamist saadud märkuste põhjal tehtud parandusi ja korrektsioone, edastati valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele.

4.   KAHJU

4.1.   Sissejuhatav märkus

(381)

Nagu on osutatud ajutise määruse põhjendustes 291–293, määrati esialgsed järeldused kindlaks EL 28 alusel, välja arvatud hinna allalöömise marginaalide arvutus. Käesoleva uurimise lõplikud järeldused põhinesid siiski EL 27 andmetel (vt punkt 1.9 eespool). Nagu ajutise määruse põhjenduses 292 mainitud, tegutses üks valimisse kaasatud uurimisaluse toote liidu tootja vaatlusalusel perioodil Ühendkuningriigis ja tema andmeid kasutati EL 28 esialgsete makronäitajate kindlaksmääramiseks. Seetõttu ja et tagada selle tootja andmete konfidentsiaalsus, esitati teatavad makronäitajad lõplikes järeldustes vahemikena.

(382)

Veelgi enam, pärast järelduste tegemist tootemääratluse kohta jäeti kahjuanalüüsist välja andmed alumiiniumist komposiitpaneelide tootmises kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete kohta, nagu kirjeldatud edaspidi artikli 2 lõikes 2.

4.2.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(383)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli ligikaudu 1 792 606 tonni. Komisjon tegi selle arvu kindlaks EA-lt saadud liidu tootmisandmete alusel, mida ristkontrolliti usaldusväärsuse ja täielikkuse suhtes, tuginedes liidu tootjate esitatud teabele, sealhulgas valimisse kaasatud liidu tootjate andmetele. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 35 ja põhjenduses 17, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab pärast muudatuste tegemist 38 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(384)

Kuna liidu tootmisharu määratluse kohta märkusi ei esitatud ja liidu tootmisharu toodangu asjus muid muudatusi ei tehtud, kinnitati ajutise määruse põhjenduste 294 ja 295 järeldused.

4.3.   Asjaomase liidu turu kindlaksmääramine

(385)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid TitanX ja Valeo oma väiteid, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted väärivad eraldi kahjuanalüüsi, sest neil toodetel ei ole samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused. Samuti väitsid nad, et EA peaks selle sektori kohta esitama eraldi mikro- ja makronäitajad. Sarnaselt väitis Huafong, et soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete ja muude toodete väidetavate hinnaerinevuste tõttu pidanuks komisjon mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kohta tegema segmendispetsiifilise analüüsi.

(386)

Kuna puudusid uued elemendid ja kuna neid väiteid käsitleti ajutises määruses, viidatakse põhjendustele 300–302. Seepärast lükati see väide tagasi.

(387)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas Xiamen Xiashun, et fooliumi ja turvakorkide jaoks kasutatava fooliumi väidetav hinnaerinevus vajavad segmendispetsiifilist analüüsi, ja viitas taas kord apellatsioonikogu HP-SSST aruandele (69).

(388)

Nagu eespool põhjenduses 251 osutatud, selgitas komisjon välja, et vastupidiselt Xiamen Xiashuni väitele ei ole fooliumi ja turvakorkide valmistamisel kasutatava fooliumi hindadel erilist hinnavahet. Sellele tuginedes kinnitati ajutise määruse põhjenduses 306 esitatud järeldused ja segmendispetsiifilist analüüsi ei peetud vajalikuks.

(389)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Xiamen Xiashun, et foolium on spetsiifiline toode, mida ei tohiks panna kokku teiste alumiiniumist lehtvaltstoodetega. Samuti esitas ta lisamärkusi ajutise määruse kohta ning väitis, et kuna Xiamen Xiashuni nimi puudus teadaolevate eksportivate tootjate nimekirjast, oleks selle tõttu tulnud põhjalikumalt uurida, kas kaebuse esitaja kavatses tõesti fooliumi käsitleda, ning et kaebuse esitaja oli oma kaebuses määratlenud selle toote erilisse tootekategooriasse kuuluvana.

(390)

Sama eksportija lisas, et kui tema tooteid võrrelda muude alumiiniumist lehtvaltstoodetega ning kui ei ole võimalik tõendada põhjenduses 390 viidatud märkimisväärse hinnavahe puudumist, lükkaks see ümber komisjoni ajutise määruse põhjenduses 306 esitatud väite, et „erinevalt apellatsioonikogu HP-SSST aruandes kirjeldatud olukorrast ei ole käesoleval juhul fooliumi ja muude alumiiniumist lehtvaltstoodete vahel märkimisväärset hinnaerinevust, mis võimaldaks selgelt eristada seda toodet teistest alumiiniumist lehtvaltstoodetest“. Samuti väitis Xiamen Xiashun, et vastupidiselt komisjoni esialgsetele järeldustele soovitati samas apellatsioonikogu aruandes, et juhul, kui kahe segmendi vahel esineb märkimisväärseid hinnaerinevusi, tuleks teha segmendipõhine analüüs.

(391)

Peale selle lisas Xiamen Xiashun, et erinevalt teistest alumiiniumist lehtvaltstoodetest, mille puhul tekivad erinevused nõudlusest tingitud põhjustel, on fooliumi hind võrdlemisi stabiilne, kui jätta kõrvale Londoni metallibörsi mõju. Samuti kordas see eksportija oma väidet, et fooliumi kasutatakse toorainena fooliumi valtsimiseks, st see ei ole lõppkasutustoode, ning et foolium erineb teistest selles uurimises käsitletavatest tavalistest tahvlitest ja lehtedest.

(392)

Väidet Xiamen Xiashuni nime kaebuselt puudumise kohta käsitleti juba ajutise määruse põhjenduses 304 ning komisjon ei olnud nõus avaldusega, et ta ei olnud Xiamen Xiashuni väidet põhjalikult uurinud. Tema väite erinevad osad võeti käsitlemisele ning komisjon tegi täiendavat uurimistööd seoses liidu tootmisharu selliste klientide tegevusega, kes ostsid samade toote kontrollnumbritega tooteid kui põhjendustes 251 ja 390 kirjeldatud Xiamen Xiashuni eksporditavad tooted. Peale selle ei käsitletud fooliumi kaebuses erilise tootekategooriana. Vastupidi, see loetleti ühe peamise tooteliigina, mida käsitleti kaebuses samal tasemel kui lehti ja fooliumi, tahvleid või ribasid.

(393)

Seoses viitega apellatsioonikogu HP-SSST aruandele tuleks esiteks panna tähele, et see, kas Xiamen Xiashuni tooteid võrreldi muude toodetega, ei ole asjakohane, kuna Xiamen Xiashun ei tõendanud, et need tooted kuuluvad vaieldamatult erinevasse tootesegmenti (vt ajutise määruse põhjendused 303–306) või et fooliumi ja muude sama tootekoodiga klassifitseeritud alumiiniumist lehtvaltstoodete vahel oli märkimisväärne hinnaerinevus. Tegelikult ei esitanud Xiamen Xiashun oma väite põhjendamiseks toetavaid tõendeid ning uurimine näitas, et fooliumi ja muude sama tootekoodi alla klassifitseeritud alumiiniumist lehtvaltstoodete vahel ei olnud märkimisväärseid hinnaerinevusi. Teiseks ei olnud põhjenduses 255 viidatud erinevus võrreldav HP-SSST juhtumis leituga, kus hinnaerinevus oli kuni 100 või isegi 200 %, nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 302. Seega, arvestades erinevaid asjaolusid, st seda, et foolium ei kuulu erineva tootesegmendi alla ja puudub märkimisväärne hinnaerinevus, ei olnud komisjoni käitumine vastuolus apellatsioonikogu HP-SSST aruandes kasutatud käsitlusega.

(394)

Mis puutub hinna kõikumisse, tuleks esimesena tuua välja see, et Xiamen Xiashuni väidet ei põhjendatud toetavate tõenditega. Igal juhul näitas uurimine, et fooliumi müüakse sarnaselt muudele alumiiniumist lehtvaltstoodetele, näiteks mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetele või alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks kasutatavatele alumiiniumist lehtvaltstoodetele, tavaliselt keskmise või pika kestusega lepingute alusel, kus töötlemishind kõigub kas vähe või ei kõigu üldse. Siiski näitavad toimikus esitatud tõendid, et turutingimuste muutumine mõjutab lepingute uuendamise korral võrdselt nii fooliumi kui ka teisi selle uurimisega hõlmatud alumiiniumist lehtvaltstooteid. Seoses väitega, et foolium on tooraine, viidatakse ajutise määruse põhjendusele 306, kus seda väidet juba käsitletud on. Võrdluses tavaliste tahvlite ja lehtedega leiti, et toote kontrollnumber võimaldas neid tooteid fooliumist eristada, kuna toote kontrollnumbri alusel saab määrata kindlaks sellised elemendid nagu alumiiniumist lehtvaltstoote paksus ja kuju.

(395)

Tuginedes eespool öeldule, lükati need väited tagasi.

(396)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Xiamen Xiashun märkuse liidu tootmisharu esitatud teatavate fooliumi ja alumiiniumist lehtvaltstoodete makronäitajate suundumuste kohta. Kuna komisjon sellist teavet oma lõplike järelduste tegemiseks ei kasutanud, jäeti sellised märkused käsitlemata.

(397)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas Airoldi oma taotlust segmendispetsiifilise analüüsi kohta, mis võimaldaks eristada kuumtöödeldud tooteid (kõvasulamid) ja kuumtöötlemata tooteid (pehmesulamid), ning lisas ka, et turuolukorra kindlaksmääramiseks oli otsustav tahvlite ja lehtede laius. Selles kontekstis väitis ta, et mis puudutab tahvlite/lehtede laiust, siis on liidu tootjatel sellega seoses omad piirangud, ning lisas, et ELis nappis tootmisvõimsust ja tooraineid kuumtöödeldud alumiiniumtahvlite tootmiseks, nii et neid tooteid imporditi 2019. aastal märkimisväärsetes kogustes HRVst, Egiptusest ja Norrast.

(398)

Mis tahes uute elementide puudumisel segmendispetsiifilise, kõva- ja pehmesulamite analüüsi taotluse kohta kinnitati ajutise määruse põhjenduses 308 tehtud esialgsed järeldused. Mis puudutab tahvlite/lehtede laiust, siis ei esitanud Airoldi mingeid tõendeid selle kohta, et esineks üle 1 500 mm tahvlite/lehtede tarnenappus. Toimikust järeldub, et suuremate kui 1 500 mm või isegi 2 000 mm tahvlite/lehtede tootmiseks sobivad seadmed on olemas vähemalt kahel liidu tootjal. Isegi kui liidu tootmisharul ei ole võimalik toota kõnealust toodet piisavates kogustes, on olemas muude kolmandate riikide, näiteks Türgi tootjad, kes suudavad seda toodet valmistada ja ELi tarnida. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(399)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 296–308 esitatud järeldused.

4.4.   Liidu tarbimine

4.4.1.   Tarbimine liidu vabaturul

(400)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja liidu turgu käsitlevate European Aluminiumi müügiandmete ja Eurostati impordiandmete alusel, nagu osutatud allpool punktis 4.5.1.

(401)

EL 27-s muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 3

Liidu tarbimine (tonnides)

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Liidu kogutarbimine

2,35–2,5 miljonit

2,4–2,5 miljonit

2,3–2,35 miljonit

2,1–2,2 miljonit

Indeks

100

102

97

90

Tootmisharusisene turg

19 347

29 987

34 953

33 204

Indeks

100

155

181

172

Vabaturg

2,35–2,45 miljonit

2,35–2,45 miljonit

2,25–2,35 miljonit

2,05–2,2 miljonit

Indeks

100

101

97

89

Allikas: Eurofer, valimisse kaasatud liidu tootjad ja Eurostat.

(402)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tarbimine liidu vabaturul 11 %. Aastatel 2017–2018 suurenes tarbimine liidu turul 1 % (ligikaudu 2,35 miljonilt tonnilt 2,45 miljoni tonnini), seejärel vähenes see 2019. aastal 4 % ja uurimisperioodil veelgi: 2,1–2,2 miljoni tonnini. Liidu kogutarbimine järgis sarnast suundumust, kasvades veidi 2018. aastal ja vähenedes 2019. aastal ning vähenedes endiselt uurimisperioodil COVID-19 pandeemia tagajärjel, vähenedes vaatlusalusel perioodil kokku 10 %. Sellest tulenevalt kinnitati pärast impordistatistikas tehtud muudatusi ajutise määruse punkti 4.4 järeldused tarbimissuundumuste kohta, samas kui langus on veidi veel rohkem süvenenud.

(403)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks importija, Airoldi, et tarbimist alahinnati ja et ELi tootmine ulatus 5,6–5,8 miljoni tonnini ning et HRVst pärit import ei saanud ulatuda 10 %ni.

(404)

Aga Airoldi ei põhjendanud oma väiteid toetavate tõenditega. Igal juhul näib, et Airoldi tugines oma tootmisega seotud väite puhul laiemale tootemääratlusele, st hõlmas sellega tooteid, mida kõnealune uurimine ei käsitle. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(405)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas SWA tabelis 3 esitatud liidu tarbimise näitajad ning väitis, et „võrdlusturg“ hõlmas enam kui 3,6 miljonit tonni. Airoldi toetas seda märkust.

(406)

Kuna selle kohta toetavaid tõendeid või arvutusi ei esitatud, lükati see väide tagasi.

(407)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus Xiamen Xiashun, et komisjon selgitaks, kas ja kuidas võeti liidu uurimisaluse toote tarbimise arvutamisel arvesse läbivaadatud impordistatistikat. Ta palus selgitusi selle kohta, kuidas liidu tarbimist käsitlevad näited esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamise vahelisel ajal muutunud olid. Xiamen Xiashun seadis kahtluse alla ka selle, kuidas tootmisharusisese turu andmed samaks olid jäänud.

(408)

Siinjuures viidatakse põhjendustele 383–384, kus on öeldud, et komisjon tugines oma lõplike järelduste tegemisel EL 27 andmetele ja jättis määratlusest välja teatavad alumiiniumist lehtvaltstooted, mida kasutatakse alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks. Lisaks võttis komisjon arvesse Xiamen Xiashuni märkusi, nagu kirjeldatud põhjenduses 390. Lisaks viidatakse põhjendusele 413, mis käsitleb seestöötlemist. Peale selle tuleks tähele panna, et lõplikes järeldustes viidati sellega seoses punkti 4.5.1 asemel ekslikult punktile 4.2.

(409)

Teavet tootmisharusisese turu kohta ei mõjutanud põhjendustes 383–384 kirjeldatud muudatused.

4.5.   Asjaomasest riigist pärit import

4.5.1.   Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(410)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Xiamen Xiashun, et komisjon ei hinnanud impordimahte ja hindu täpselt, sest kasutatava metoodikaga ei jäetud välja ex-koodide alla kuuluvaid tooteid, mis ei ole käesoleva uurimisega hõlmatud.

(411)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 320 osutatud, jätkas komisjon oma seestöötlemise protseduuriga seotud importi käsitlevat ja eelkõige CN-koodi 7606 11 99 uurimist. Uurimisest selgus, et suur osa sellest impordist ei olnud seotud uurimisaluse tootega. Nii jäeti see import impordistatistika arvutusest välja.

(412)

Veelgi enam, pidades silmas laekunud märkusi, hindas komisjon impordistatistikat uuesti ning määras impordimahu kindlaks Eurostati andmete alusel, kasutades huvitatud isikutele selgitatud metoodikat, mis on saadaval ka toimikus (70). Selles kontekstis jättis ta välja ka artikli 2 lõikes 2 määratletud, lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud tooted. Komisjon kontrollis kaebuse esitaja hinnanguid selle kohta, milline on vaatlusaluse toote nende mahtude ja väärtuste osatähtsus, mida imporditakse algatamisteates märgitud ja seejärel algatamisteate muutmise teatega muudetud CN-koodide all, ning kinnitas need (71).

(413)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus Xiamen Xiashun selgitusi selle kohta, kuidas komisjon kontrollis asjaomasest riigist pärit impordi hindamiseks kasutatud statistiliste andmete ja eelkõige EA kasutatud turuteabe täpsust. Lisaks küsis ta, kuidas sai EA-l olla juurdepääs TARICi koodide tasandi importi käsitlevale teabele, ning kaebas mitmes mõttes väidetava konfidentsiaalsuse üle. Kokkuvõttes osutas Xiamen Xiashun, et tal ei olnud võimalik toimikus esitatud teabe põhjal märkusi esitada ja oma kaitseõigust kasutada. Lisaks viitas Xiamen Xiashun teabe hilisele esitamisele.

(414)

Sellega seoses tuleks tähele panna, et komisjonil on laekunud teabe täpsuse hindamisel kaalutlusõigus. Igal juhul esitas EA esimese avalduse (72) impordistatistika kohta vastusena komisjoni nõuetele, (73) nagu avatud toimikust näha võib. Pärast seda avaldust analüüsis komisjon saadud teavet, hinnates iga CN-koodi puhul EA tehtud kohanduste ja eelduste ratsionaalsust, ning tagas, et esitatud teave oli seotud ainult uurimise ulatusega, mida piiritlesid algatamise ajal ja menetluse käigus loodud erinevad TARICi koodid. Vastusena komisjoni märkustele (74) esitas EA oma impordistatistika esimese läbivaadatud tundliku versiooni (75). Pärast komisjoni esitatud tundliku laadiga märkusi (76) esitas EA läbivaadatud impordistatistika, milles oli komisjoni märkusi arvesse võetud. See statistika lisati juhtumi toimikule koos selgitavate märkustega kasutatud metoodika kohta. Neid põhjenduses 414 viidatud andmeid kasutati seejärel uurimisaluse toote impordi kindlaksmääramiseks. Eespool kirjeldatu alusel leidis komisjon, et ta hindas EA esitatud impordistatistikat korrakohaselt. Pärast alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohast põhjendatud taotlust hankis EA TARICi koodide tasandit käsitleva teabe (77).

(415)

Seoses kaitseõiguse kasutamisega leidis komisjon, et EA esitatud teave oli piisavalt üksikasjalik, et tundlikust teabest ja kasutatud metoodikast oleks võimalik piisaval määral aru saada (78). Selles kontekstis märkis komisjon, et ükski huvitatud isik ei esitanud märkusi esitatud teabe mittekonfidentsiaalse versiooni kvaliteedi kohta, enne kui seda kasutati impordimahu ja impordihinna määramise alusena. Mis puutub teabe väidetavasse hilisesse esitamisse, siis viidatakse põhjendusele 416, milles kirjeldatakse üksikasjalikult teabe taotlemise ja avalduste esitamise ajalist järjestust ning mis näitab, et EA esitas teabe pärast komisjonilt taotluse saamist. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(416)

Lisaks koguimpordile analüüsis komisjon eraldi ka seestöötlemise protseduuri alusel toimuvat importi, võttes arvesse selle märkimisväärset osakaalu käesolevas juhtumis.

(417)

Asjaomasest riigist pärit EL 27sse suunduv import muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordimaht ja turuosa

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Asjaomasest riigist pärit impordi maht (tonnides)

100 888

172 249

201 928

171 240

Indeks

100

171

200

170

Asjaomasest riigist seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi maht (tonnides)

14 855

29 254

26 099

22 162

Indeks

100

197

176

149

Asjaomasest riigist pärit impordi maht, arvestamata seestöötlemise protseduuri (tonnides)

86 033

142 995

175 829

149 078

Indeks

100

166

204

173

Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa vabaturul (%)

4,1–4,5

7–7,4

8,7–8,9

8,0–8,4

Indeks

100

168

207

190

Asjaomasest riigist seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi turuosa vabaturul (%)

0,4–0,8

1–1,4

0,9–1,3

0,9–1,3

Indeks

100

194

182

167

Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa, arvestamata seestöötlemise protseduuri (%)

3,5–3,9

5,8–6,2

7,5–7,9

6,9–7,3

Indeks

100

164

212

194

Allikas: EA, valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule ja Eurostat.

(418)

Import asjaomasest riigist suurenes 2017.–2019. aastal kaks korda, jõudes 201 928 tonnini, enne kui see vähenes 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel 15,2 %. HRVst pärinev üldine alumiiniumist lehtvaltstoodete import kasvas vaatlusalusel perioodil 70 % võrra.

(419)

Asjaomasest riigist seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import suurenes 2018. aastal märkimisväärselt, jõudes 29 254 tonnini, enne kui see vähenes 2019. aastal veidi ja uurimisperioodil veel rohkem. Kokkuvõttes suurenes seestöötlemise protseduuri alusel toimunud alumiiniumist lehtvaltstoodete import Hiinast vaatlusalusel perioodil 49 %.

(420)

Muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import asjaomasest riigist suurenes 2017.–2019. aastal märkimisväärselt, 86 033 tonnilt 175 829 tonnini. Uurimisperioodil vähenes see 26 751 tonni võrra. Kokkuvõttes suurenes see import vaatlusalusel perioodil 73 %.

(421)

Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa suurenes kõigepealt 4,1–4,5 %-lt 2017. aastal 8,7–9,1 %ni 2019. aastal ja järgis samal perioodil seega vastupidist tarbimise arengu suunda. Uurimisperioodil vähenes turuosa veidi, 8–8,4 %ni. Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil üldiselt 3,9 protsendipunkti, mis vastab 90 % suurusele kasvule.

(422)

Seestöötlemise protseduuri alusel asjaomasest riigist toimunud impordi turuosa suurenes 0,4–0,8 %-lt 2017. aastal 0,9–1,3 %ni uurimisperioodil.

(423)

Muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import suurenes 3,5–3,9 %-lt 2017. aastal 7,5–7,9 %ni 2019. aastal. Pärast selle impordi ja suuremas ulatuses ka tarbimise vähenemist vähenes muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi turuosa uurimisperioodil 6,9–7,3 %ni. Kokkuvõttes suurenes see turuosa vaatlusalusel perioodil 94 %.

(424)

Pärast lõplike järelduste esitamist väitis Airoldi, et komisjon ei eristanud seestöötlemise alla kuuluva impordi raames erinevaid seestöötlemise võimalusi, ning väitis, et impordi statistikas ja kahju arvutamises oleks tulnud võtta arvesse ainult importi, mis hiljem eksporditi.

(425)

Sellega seoses leiti, et arvestada tuleks kogu seestöötlemisega seotud importi, olenemata „seestöötlemise võimalustest“. Nagu öeldud põhjenduses 491, mõjutas selline import liidu tootmisharu olukorda selles mõttes, et see kujutab endast nii müügi kui ka tootmise poolest kaotatud mahtu. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

4.5.2.   Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(426)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel, kasutades põhjenduses 414 viidatud metoodikat.

(427)

Asjaomasest riigist pärit, EL 27sse suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad (eurot tonni kohta)

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Koguimport

2 426

2 370

2 266

2 235

Indeks

100

98

93

92

Seestöötlemine

2 313

2 303

2 275

2 182

Indeks

100

100

98

94

Muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import

2 445

2 384

2 265

2 243

Indeks

100

98

93

92

LME kolme kuu alumiiniumihind (eurodes tonni kohta) (79)

1 752

1 791

1 617

1 535

Indeks

100

102

92

88

Impordihind (kõik) ilma LME kolme kuu alumiiniumihinnata (eurodes tonni kohta)

673

579

649

700

Indeks

100

86

96

104

Allikas: Eurostat, LME.

(428)

Hiinast pärit impordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil 8 %, st 2 426 eurolt 2 235 eurole tonni kohta. Need hinnad jäid vaatlusalusel perioodil oluliselt madalamaks liidu müügihindadest, nagu on näidatud tabelis 9.

(429)

Seestöötlemisega hõlmatud impordihinnad järgisid langussuundumust ja vähenesid vaatlusalusel perioodil 6 % võrra.

(430)

Muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi hind järgis sarnast suundumust ja langes järjepidevalt, 2 445 eurolt tonni kohta 2017. aastal 2 243 eurole uurimisperioodil (–8 %).

(431)

Vastupidiselt LME alumiiniumi hinna muutumisele (+2 %) langes asjaomasest riigist pärit impordi hind 2018. aastal 2 %. See periood kattub ka perioodiga, kui asjaomasest riigist pärit import suurenes oluliselt. Asjaomasest riigist pärit impordi hind ilma LME alumiiniumi hinnata langes 2018. aastal kõigepealt 14 %, tõusis seejärel 2019. aastal ja uurimisperioodil ning suurenes kokkuvõttes 4 %.

(432)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas Jiangsu Alcha märkusi tema põhjenduses 374 viidatud, turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamise kohta. Lisaks nendele märkustele ja väikestele muudatustele sõltumatute importijate poolt ELis teenitud kasumi suuruses, mida kasutati ekspordihinna kindlaksmääramiseks alusmääruse artikli 2 lõike 9 tähenduses, vaadati läbi koostööd tegevate valimisse kaasatud eksportivate tootjate keskmine hinna allalöömise marginaal ning nüüd on see asjaomasest riigist liidu turule suunduva impordi puhul vahemikus 4,4 % kuni 9,3%. Tuvastatud kaalutud keskmine hinna allalöömine oli 7 %.

4.6.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.6.1.   Üldised märkused

(433)

Nagu punktis 1.9 osutatud, vajas selle uurimise geograafiline kohaldamisala muutmist. Seepärast esitasid kaebuse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjad teatavad algsed küsimustiku vastused üksnes EL 27 hõlmavate andmetega. Veelgi enam, pidades silmas teatavate alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete esialgset vabastamist, paluti kaebuse esitajal ja valimisse kaasatud liidu tootjatel esitada andmed, kus artikli 2 lõikes 2 määratletud alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks kasutatavad alumiiniumist lehtvaltstooted esitatakse eraldi.

(434)

Seega võttis komisjon pärast artikli 2 lõikes 2 määratletud alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete andmete väljajätmist lõpliku kahju kindlaksmääramisel aluseks EL 27.

(435)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Airoldi, et EA esitatud kaebuses sisalduv teave ei olnud põhjalikult kontrollitud ning see ei olnud korrektne.

(436)

Sellega seoses tuleks märkida, et nagu öeldud algatamisteate punktis 5.2, lõppes kaebuste kohta märkuste esitamise tähtaeg 37 päeva pärast selle teate avaldamist. Seega lükati see väide selle liiga hilise laekumise pärast tagasi. Igal juhul ei ole alusmääruse artikli 5 lõike 3 kohane õiguslik kriteerium iseenesest mitte tõendite täpsus ja adekvaatsus, vaid tõendite piisavus uurimise algatamiseks (80). Kokkuvõttes ei suutnud Airoldi esitada tõendeid, mis oleksid olnud vastuolus komisjoni järeldusega, et kaebus sisaldas uurimise algatamiseks piisavalt teavet.

4.6.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.6.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(437)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

2–2,1 miljonit

2–2,1 miljonit

1,9–2 miljonit

1,7–1,8 miljonit

Indeks

100

100

98

89

Tootmisvõimsus (tonnides)

2,2–2,25 miljonit

2,25–2,3 miljonit

2,23–2,28 miljonit

2,23–2,28 miljonit

Indeks

100

103

102

102

Tootmisvõimsuse rakendamine

91,3 %

88,7 %

87,4 %

79,8 %

Indeks

100

97

96

87

Allikas: EA ja valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(438)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 11 %, samal ajal kui tootmisvõimsus suurenes 2 %. Sellest tulenevalt vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 13 %, 91,3 %-lt 2017. aastal 79,8 %-le uurimisperioodil.

(439)

Xiamen Xiashun ütles, et tootmisvõimsuse rakendamise vähenemine oli kõige märgatavam uurimisperioodil ning oli seotud liidu tootmisharu ekspordimahu vähenemisega samal perioodil. Ta väitis, et kui eksport ei oleks vähenenud, oleks tootmisvõimsuse rakendamine ulatunud 78 %ni. Xiamen Xiashun väitis, et tootmisvõimsuse vähenemine oli seotud ekspordimahu vähenemisega.

(440)

Nagu tabelis 6 osutatud, langes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 91,3 %-lt 79,8 %ni. Isegi kui ekspordimahu vähenemise mõju tasaarvestada, st kui eksport oleks jäänud uurimisperioodil samale tasemele, oleks tootmisvõimsuse rakendamine siiski langenud 82,7 %ni ehk olnuks 9 % väiksem kui 2017. aastal. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(441)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus Xiamen Xiashun selgitada ajutises määruses ja lõplikes järeldustes esitatud andmete vahelist erinevust seoses tabeliga 6 („Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine“) ning seadis kahtluse alla asjaolu, et erinevused olid seotud ainult põhjendustes 435 ja 436 viidatud kohandustega.

(442)

Komisjon kinnitas, et erinevused on seotud nimetatud kohanduste ning põhjenduses 190 viidatud EA makronäitajate parandamisega. Igal juhul kulgevad kahes dokumendis esitatud suundumused samal joonel.

4.6.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(443)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Müügi kogumahud liidu turul – nii vaba- kui ka tootmisharusisese turu kasutus (tonnides)

1,55–1,6 miljonit

1,52–1,56 miljonit

1,48–1,52 miljonit

1,38–1,42 miljonit

Indeks

100

98

95

88

Müügimahud liidu vabaturul (tonnides)

1,55–1,6 miljonit

1,52–1,56 miljonit

1,47–1,51 miljonit

1,35–1,39 miljonit

Indeks

100

98

95

88

Müük ja kasutamine tootmisharusisesel turul (tonnides)

18 000 – 20 000

28 000 – 30 000

34 000 – 36 000

32 000 – 34 000

Indeks

100

155

181

172

Müük ja kasutamine tootmisharusisesel turul kui % kogu turu müügist

0,6–1

1–1,4

1,3–1,7

1,4–1,8

Indeks

100

152

186

191

Vabaturu müük

1,56–1,58 miljonit

1,52–1,54 miljonit

1,46–1,48 miljonit

1,34–1,36 miljonit

Indeks

100

97

94

86

Vabaturu müügi turuosa vabaturul (%)

66,6–67

63,8–64,2

64,4–64,8

64,6–65

Indeks

100

96

97

97

Allikas: EA, valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule ja Eurostat.

(444)

Kogumüük ELis vähenes vaatlusalusel perioodil (–12 %) ja oli 2019. aastal juba vähenenud 5 % võrra.

(445)

Nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 298, oli väga väike osa liidu tootjate kogutoodangust ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks. See osa moodustas kuni 1,6 % liidu tarbimisest.

(446)

Liidu tootmisharu kogumüük vabaturul vähenes vaatlusalusel perioodil enam kui 200 000 tonni võrra. Kuigi tarbimine oli 2018. aastal kasvanud kõrgeimale tasemele (+2 %), näitas nimetatud müük juba langustendentsi (–2 %), mis jätkus 2019. aastal ja uurimisperioodil. Kogumüük ELi vabaturul vähenes 14 %.

(447)

Liidu tootmisharu vabaturu müügi turuosa vähenes 66,6–67 %-lt 2017. aastal 64,6–65 %-le uurimisperioodil. Pärast 4 % suurust langust 2018. aastal taastus see hiljem veidi, mille tulemusel vähenes üldine turuosa 3 % võrra.

4.6.2.3.   Kasv

(448)

Väheneva tarbimise tingimustes ei kaotanud liidu tootmisharu mitte ainult müügimahtu, vaid ka turuosa vabaturul.

4.6.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(449)

EL 27 tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Töötajate arv (täistööajale taandatud töötajaid)

8 800 – 9 000

8 300 – 8 500

8 400 – 8 600

8 000 – 8 200

Indeks

100

97

98

93

Tootlikkus (tonni täistööajale taandatud töötaja kohta)

233

238

232

222

Indeks

100

102

100

95

Allikas: Eurofer ja valimisse kaasatud liidu tootjad.

(450)

Tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %, sest liidu tootmisharu püüdis tagada oma jätkusuutlikkuse ja viia selle vastavusse siseturu tingimustega.

(451)

Sellest tulenevalt liidu tootmisharu tootlikkus 2018. aastal veidi suurenes, kõigepealt 222 tonnilt 238 tonnini täistööajale taandatud töötaja kohta, enne kui see pärast tootmismahu vähenemist vähenes. Kokkuvõttes langes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 5 % võrra.

4.6.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(452)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse vaatlusalusest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(453)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

4.6.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.6.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(454)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidu sõltumatutele klientidele ja nende tootmiskulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

LME kolme kuu alumiiniumihind

1 752

1 791

1 617

1 535

Indeks

100

102

92

88

Keskmine ühiku müügihind vabaturul (eurot/tonn)

2 812

2 912

2 776

2 703

Indeks

100

104

99

96

Töötlemishind (keskmine müügihind miinus LME kolme kuu alumiiniumihind (eurot/tonn)

1 060

1 121

1 159

1 168

Indeks

100

106

109

110

Ühiku tootmiskulu (eurot tonni kohta)

2 726

2 872

2 782

2 750

Indeks

100

105

102

101

Töötlemiskulu (eurot/tonn)

974

1 081

1 165

1 216

Indeks

100

111

120

125

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad ja LME.

(455)

Müügihinnad liidu turul sõltumatutele isikutele (vabaturg) tõusid esmalt 2018. aastal 2 812 eurolt 2 912 euroni tonni kohta. Seejärel vähenesid need 2019. aastal 5 protsendipunkti ning langesid uurimisperioodil 2 703 eurole tonni kohta.

(456)

Vastav tootmise ühikukulu järgis sarnast suundumust, kus see kõigepealt suurenes 5 % võrra, 2 872 euroni tonni kohta, enne kui kukkus järk-järgult 2 750 euroni tonni kohta uurimisperioodil, nii et vaatlusalusel perioodil oli üldine suurenemine 1 %.

(457)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Xiamen Xiashun, et HRVst pärit impordi hinnad ilma LME alumiiniumi kolme kuu võrdlushinnata (edaspidi „Hiina töötlemishind“) suurenes vaatlusalusel perioodil, samas kui liidu tootmisharu müügihind ilma LME alumiiniumi kolme kuu võrdlushinnata (edaspidi „liidu tootmisharu töötlemishind“) suurenes järjepidevalt, lükates seega ümber komisjoni järelduse, et liidu tootmisharu hinnad järgisid langussuundumust koos LME alumiiniumi hinna muutumisega.

(458)

Tabelist 9 nähtuvalt tõusis liidu tootmisharu töötlemishind vaatlusalusel perioodil 10 %. See järeldus on kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 355 tehtud järeldusega, mille kohaselt liidu tootmisharu kohandas oma tootevalikut, et suurendada suure lisandväärtusega toodete müüki. Võttes arvesse seda arengut ja nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 356, suurenes ka liidu tootmisharu tootmiskulu, nagu näha ajutise määruse tabelis 9 ja eespool olevas tabelis 9. Selles tabelis on näha, et liidu tootmisharu töötlemishind (ehk kulu ilma LME alumiiniumi hinnata) suurenes vaatlusalusel perioodil järk-järgult ja kokkuvõttes 25 %. Nagu ajutise määruse põhjenduses 371 juba mainitud, tõendab töötlemiskulude suurenemine 25 % võrra ja töötlemishindade suurenemine vaid 10 % võrra, et liidu tootmisharu ei saanud Hiinast pärit impordi põhjustatud hindade allasurumise tõttu (nii mahtude kui ka madala hinna mõttes) tõsta hindu kulude suurenemisega samas ulatuses, mis põhjustas liidu tootmisharule hindade langetamise surve.

(459)

Asjaolu, et Hiina töötlemishind suurenes, tõendab, et Hiina tootjad on ELi eksportinud järjest rohkem suure lisandväärtusega tooteid, mis konkureerivad tugevalt liidu tootmisharuga. Nagu öeldud põhjenduses 434, leiti, et uurimisperioodil lõi see import liidu tootmisharu hinnad keskmiselt 7 % alla. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(460)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Xiamen Xiashun, et ajutises määruses esitatud väide hinna allasurumise kohta oli põhjendamatu, arvestades tootmiskulude suurenemist (vaatlusalusel perioodil +1 %) ning liidu tootmisharu töötlemishinna samaaegset tõusu (+10 %).

(461)

Mis puudutab seda väidet, siis tuleks liidu tootmisharu töötlemishinda võrrelda vastava kuluga; st liidu tootmisharu töötlemiskulu, ka ilma LME alumiiniumi hinnata. Nagu põhjenduses 460 mainitud, tõendab see võrdlus, et liidu tootmisharu ei saanud saavutada Hiinast pärit impordi põhjustatud hindade allasurumise tõttu (nii mahtude kui ka madala hinna mõttes) suurema lisandväärtusega toodetest, mille tootmisele ta oli üle minemas, tulenevat eeldatavat hinnatõusu. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

4.6.3.2.   Tööjõukulud

(462)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

(eurot)

70 384

72 541

72 670

73 567

Indeks

100

103

103

105

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(463)

Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta 5 %.

4.6.3.3.   Varud

(464)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

63 184

66 711

65 132

65 386

Indeks

100

106

103

103

Lõppvarud protsendina toodangust

8,1

8,5

8,3

8,5

Indeks

100

105

108

113

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(465)

Lõppvarud püsisid vaatlusalusel perioodil mõistlikul tasemel. Kuna alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmisharu tegutseb tavaliselt tellimuspõhise tootmise põhimõttel, on see näitaja üldises kahjuanalüüsis vähem oluline.

(466)

Lõppvarude osakaal toodangus näitab üldist kasvu, mis tuleneb peamiselt tootmismahu vähenemisest.

4.6.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(467)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

3,1 %

1,4 %

-0,2 %

-1,8 %

Indeks

100

45

-7

-58

Rahavoog (eurot)

98 921 097

84 961 572

92 987 311

45 112 501

Indeks

100

86

94

46

Investeeringud (eurodes)

63 432 410

73 035 666

155 492 227

137 829 861

Indeks

100

115

245

217

Investeeringutasuvus

12,4 %

7,6 %

4,1 %

-2,5 %

Indeks

100

61

33

-20

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(468)

Tekkinud kasumlikkus järgis vaatlusalusel perioodil stabiilset langustrendi ning langes 3,1 %-lt 2017. aastal –1,8 %-le uurimisperioodil.

(469)

Nagu on selgitatud põhjendustes 457, 458 ja 460, suurenesid liidu tootjate kulud rohkem kui nende hinnad, mistõttu liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes. Liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta kulude suurenemisega samas ulatuses Hiina impordist põhjustatud hindade allasurumise tõttu (nii mahu kui ka madala hinna mõttes). Hiina hinnad olid tõepoolest kogu vaatlusaluse perioodi jooksul püsivalt madalad ja märkimisväärselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad ja kulud (vt tabelid 5 ja 9), piirates hinnatõusu, mida oleks tootevaliku muutumisega (rohkem kvaliteetsemaid tooteid) seoses võinud eeldada. Selle tulemuseks oli hindade allasurumine ja kasumlikkuse vähenemine. Uurimisperioodil jätkus hindade allasurumine. Kuigi Hiina hinnad veidi tõusid, jäid need tunduvalt madalamaks liidu tootmisharu saavutatud hinnatasemest. Seda tõendavad ka põhjenduses 434 märgitud olulised hinna allalöömise marginaalid.

(470)

Vaatlusalusel perioodil netorahavoog vähenes kooskõlas kasumlikkuse muutumisega. Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil 54 %.

(471)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 117 %. Nende ajendiks oli kahe valimisse kaasatud liidu tootja investeerimiskavade avaldamine. Investeeringuid tehti selleks, et suurendada tõhusust ning et ettevõtted liiguksid suure lisandväärtusega toodete ja kliendikesksuse poole. Seda peeti oluliseks, et valimisse kaasatud tootjad saaksid säilitada turul konkurentsivõime ning oleksid võimelised järgima uusimaid suundumusi tootearenduses ja pakkuma kvaliteetseid tooteid.

(472)

Nilo viitas ajutise määruse põhjendusele 415 ning väitis, et selles puudusid tõendid, mis osutaksid asjaolule, et liidu tootmisharu on dünaamiline ja on oma investeeringuid märkimisväärselt suurendanud. Samuti osutas ta, et ELi tehaste näidatud investeeringud on seotud pigem hoolduse kui uute tootmisrajatistega, samas kui Hiina alumiiniumitootjad on investeerinud lisavõimsusesse, kasutades Euroopa seadmeid.

(473)

Sellega seoses viidatakse ajutise määruse tabelile 12 ja eespool olevale tabelile 12, millest nähtuvalt investeeris liidu tootmisharu uurimisalusesse tootesse märkimisväärseid summasid. Nagu põhjenduses 473 osutatud, ei investeerinud liidu tootmisharu mitte üksnes hooldusesse, vaid ka ja peamiselt tõhususe suurendamisse, suure lisandväärtusega toodetesse ja kliendikesksusse. Seda tõendavad ka valimisse kaasatud liidu tootjate teated taoliste investeeringute kohta (81).

(474)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis SWA, et liidu tootjatel oli süstemaatiliselt olnud juba aastaid positiivne intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) ning et Hiinast pärit import ei olnud neid kahjustanud. Airoldi toetas seda märkust.

(475)

Kuna puudusid toetavad tõendid selliste EBITDA tasemete ja selle kohta, milline on nende seos uurimisaluse toote müügiga liidu sõltumatutele klientidele, tuli see väide tagasi lükata.

(476)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil vähenes see 12,4 %-lt 2017. aastal –2,5 %-le uurimisperioodil. Selline muutus oli tingitud liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemisest.

4.7.   Järeldus kahju kohta

(477)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete import märkimisväärselt nii absoluutarvudes (+70 %) kui ka suhtelises arvestuses (turuosa +3,9 protsendipunkti), samal ajal kui tarbimine ELis vähenes 10 %. Impordi kasv puudutas nii seestöötlemise protseduuri alusel toimuvat importi kui ka muud kui seestöötlemise protseduuri alusel toimuvat importi. Hiina impordihinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul püsivalt madalad ja liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad. Uurimisperioodil lõid valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordihinnad liidu hindu alla keskmiselt 7 %. Olenemata valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul tuvastatud konkreetsest hinna allalöömisest täheldas komisjon ka seda, et Hiina hinnad olid kogu vaatlusalusel perioodil pidevalt madalad ja liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad (vt tabelid 4 ja 8). Liidu tootmisharu ei saanud töötlemishindu tõsta töötlemiskulude suurenemisega samas ulatuses Hiina impordist põhjustatud hindade alandamise surve tõttu (nii mahu kui ka madala hinna mõttes).

(478)

Enamik makromajanduslikke näitajaid, nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht liidu turul, turuosa, tööhõive ja tootlikkus, näitas vaatlusalusel perioodil negatiivset suundumust. Positiivset suundumust ilmutasid üksnes tootmisvõimsus ja tootmisharusisene müük/kasutus. Samamoodi muutus vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas enamik mikromajanduslikke näitajaid, nagu müügihinnad ELi vabaturul, tootmiskulud, tööjõukulud, kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus. Ainult investeeringud näitasid positiivset suundumust pärast seda, kui valimisse kaasatud tootjad tegid investeeringuid, et säilitada konkurentsivõime ja järgida uusimaid suundumusi tootearenduses. Veelgi enam, välja arvatud tootlikkus, muutusid samad kahjunäitajad negatiivses suunas ka ajavahemikul 2017–2019, st enne COVID-19 pandeemia algust.

(479)

Liidu tootmisharu kohandas oma tootevalikut, et tagada vaatlusalusel perioodil suurema lisandväärtusega toodete paremad marginaalid, säilitades samas piisava mahu oma püsikulude vähendamiseks. Sellega seoses liidu tootmisharu kulud loomulikult suurenesid. Lisaks ei saanud liidu tootmisharu 2018. aastal kasu tarbimise kasvust ja pidi vähendama oma püsikulusid väiksema tootmismahu abil (–11 %), mis aitas kaasa tootmiskulude üldisele suurenemisele (+1 %), samal ajal kui Londoni metallibörsi kolme kuu alumiiniumihind oli langenud (–12 %). Müügihindade poolest seisis liidu tootmisharu silmitsi ka tugeva konkurentsiga suurema lisandväärtusega toodete turgudel ega saanud oma hindu oodatud tasemele (–4 %) tõsta. Võttes arvesse kulude ja hindade muutumist, vähenes kasumlikkus järk-järgult ja muutus kahjumiks juba 2019. aastal, enne kui olukord uurimisperioodil veelgi halvenes.

(480)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist õhutas Euroopa Autotootjate Ühendus komisjoni võtma liidu tootmisharule tehtud kahju hindamisel arvesse alumiiniumi hinna muutumist pärast uurimisperioodi.

(481)

Kuna kahjuolukorra analüüs on piiratud vaatlusaluse perioodiga, nagu ajutise määruse põhjenduses 49 mainitud, ei peetud seda väidet asjakohaseks ning lükati seega tagasi.

(482)

Nagu punktis 1.9 selgitatud, tõi Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust kaasa makro- ja mikromajanduslike näitajate ning teatavate muude andmete läbivaatamise. Samuti jäeti analüüsist välja artikli 2 lõikes 2 määratletud teatavad lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud tooted. Ajutise määruse tabelite 3–12 ja käesoleva määruse tabelite 2–11 erinevused on aga väheolulised nii ühikuid kui ka suundumusi silmas pidades. Hindade allalöömine oli jätkuvalt olulisel tasemel. Tulemusena järeldas komisjon, et Ühendkuningriigi lahkumine ja teatavate toodete väljajätmine ei muuda ajutises määruses tehtud järeldust kahju kohta.

(483)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Airoldi, et kahjunäitajad, näiteks tootmine ja kasumlikkus, ei olnud kooskõlas teatavate liidu tootjatega seotud avalikult kättesaadava teabega.

(484)

Siinjuures tuleks tähele panna, et Airoldi viidatud avalikult kättesaadav teave ei käsitlenud mitte seda, millised olid liidu tootmisharu tulemused liidu turul selles uurimises käsitletud toodete mõistes, vaid märksa laiemat tootemääratlust, ning lisaks käsitles see teisi turgusid peale Euroopa Liidu. Mõnel juhul käsitles teave ka liidu tootjat hõlmava kontserni tulemusi ülemaailmsel tasandil. Arvestades tootemääratluse ja geograafilise ulatuse erinevusi, lükati väide tagasi.

(485)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5.   PÕHJUSLIK SEOS

5.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(486)

Hiina valitsus väitis, et liidu tootmisharu kehvi tulemusi mõnede näitajate osas ei tohiks panna Hiinast pärit impordi arvele, sest selle turuosa, nagu ajutises määruses kindlaks määratud, suurenes 5,5 %-lt üksnes 8,5 %ni, püsides seega allpool 10 %, kui jätta välja seestöötlemise protseduuri alusel toimuv import, vaid pigem suurte tootmiskulude ja vähese nõudluse arvele ELis ja väljaspool seda.

(487)

Komisjon tuletas meelde, et kahjuanalüüs põhineb kõigi näitajate terviklikul hindamisel. Nagu selgitatud põhjenduses 423, suurenes perioodil, mil tarbimine ELi turul vähenes, asjaomasest riigist pärit import nii absoluut- kui ka suhtarvudes. Sel viisil ei järginud asjaomasest riigist pärit import tarbimissuundumust perioodil, mil tarbimine vähenes, ning seega suurendas survet liidu tootmisharule. Veelgi enam, see import toimus kahjustavate hindadega, nagu tõendab kindlakstehtud hinna allalöömise marginaalide tase, ja põhjustas hindade allasurumist. Mis puudutab tootmiskulusid, siis nagu põhjendustes 458–460 selgitatud, suurenesid need seetõttu, et liidu tootmisharu läks üle suurema lisandväärtusega toodete valmistamisele ning et asjaomasest riigist pärit impordiga seoses vähenes müük, mistõttu suurenesid liidu tootmisharu püsikulud ühiku kohta. Neid elemente arvesse võttes lükati see väide tagasi.

(488)

Xiamen Xiashun väitis, et komisjoni arvates põhjustas seestöötlemise protseduuri alusel toimuv import kahju, aga ei esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Samuti väitis ta, et liidu tootmisharu eksporditulemuste areng vastas seestöötlemise protseduuri alusel toimuva impordi arengule.

(489)

Esiteks tuleks märkida, et nagu osutatud tabelis 4, vähendati läbivaatamise tulemusel seestöötlemise protseduuri alusel toimuva impordi mahtu ning nüüd moodustab see väikese osa asjaomasest riigist pärit impordist. Teiseks suurenes seestöötlemise protseduuri alusel toimuva impordi maht vaatlusalusel perioodil ning see toimus hindadega, mis olid madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad sõltumatutele klientidele. Igal juhul mõjutas see import liidu tootmisharu olukorda selles mõttes, et see kujutab endast nii müügi kui ka tootmise poolest kaotatud mahtu. Nii oleksid need lisamahud võimaldanud liidu tootmisharul oma püsikulusid suurema mahu peale hajutada ning seega parandada oma kulude ja kasumi seisu. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(490)

Kuigi tabelis 14 kujutatud liidu tootmisharu eksporditulemused järgisid sarnast suundumust kui asjaomasest riigist seestöötlemise protseduuri alusel toimuv import, ei saa absoluutset suurenemist aastatel 2017–2019 ja vähenemist uurimisperioodil võrrelda samal perioodil seestöötlemise protseduuri alusel toimuva impordi arenguga. Tõepoolest, eksporditud koguste muutumine on palju märkimisväärsem. Veelgi enam, asjaolu, et teatavad alumiiniumist lehtvaltstooted imporditakse seestöötlemise protseduuri alusel, ei tähenda, et ka eksporditav toode kuulub käesoleva uurimise kohaldamisalasse. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(491)

Xiamen Xiashun ütles, et HRVst pärit import jätkas pärast uurimisperioodi vähenemist ning et impordihinnad järgisid samal perioodil tõususuundumust.

(492)

Kuna kahjuolukorra analüüs on piiratud vaatlusaluse perioodiga, nagu ajutise määruse põhjenduses 49 mainitud, siis lükati see väide tagasi.

(493)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis SWA, et komisjon oleks pidanud analüüsima Harbouri või CRU esitatud turu-uuringute teavet, mille alusel oleks ta järeldanud, et turud on üle 10 aasta toiminud vaba konkurentsi tingimustes ja eeskirjadega vastavuses olnud. Airoldi toetas seda märkust.

(494)

Kuna see väide oli ebamäärane ja ei sisaldanud viidatud turu-uuringute teavet, lükati see tagasi.

5.2.   Muude tegurite mõju

5.2.1.   Nõudluse vähenemine

(495)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas Xiamen Xiashun oma väidet, et liidu tootjate tootmise ja müügi vähenemine oli seotud tarbimise vähenemisega, eeskätt uurimisperioodil. Samuti väitis Xiamen Xiashun, et hinnates liidu tootmisharu turuosa muutumist vabaturu müügi puhul, keskendus komisjon 2019. aasta arengutele ja jättis tähelepanuta uurimisperioodi arengud, nimelt seoses muudest riikidest pärit impordiga.

(496)

Nagu juba mainitud ajutise määruse põhjendustes 390 ja 391 ning kinnitatud ajakohastatud impordistatistikaga, tuletatakse meelde, et 2017.–2019. aastal HRVst pärit import enam kui kahekordistus. Veelgi enam, kui tarbimine 2019. aastal vähenes, siis HRVst pärit import jätkas suurenemist, avaldades liidu tootmisharule seega halba mõju, nagu tõendavad arvukad arvulised näitajad. Kuigi HRVst pärit impordi turuosa veidi vähenes, 2019. aasta 8,7–9,1 %-lt uurimisperioodi 8–8,4 %ni, suurenes HRVst pärit import vaatlusalusel perioodil kokku 70 % ja jäi uurimisperioodil märkimisväärsele tasemele. Samuti, isegi kui HRVst pärit import toimus uurimisperioodil kõrgemate hindadega, leiti, et need hinnad lõid liidu tootmisharu hinnad keskmiselt 7 % alla. Kuigi ei saa eitada, et tarbimine uurimisperioodil vähenes ning mõjutas liidu tootmisharu olukorda, ei saa see element katkestada põhjuslikku seost, kui arvestada asjaomasest riigist lähtuvat üha suuremat importi, mis sisenes liidu turule liidu tootmisharu hindu märkimisväärselt alla löövate hindadega, ning mõju, mida selline import aastatel 2017–2019 ja uurimisperioodil liidu tootmisharule avaldas.

(497)

Mis puudutab kolmandatest riikidest pärit importi, siis kuigi nad võitsid uurimisperioodil turuosa, on vaatlusalusel perioodil nende puhul märgata langussuundumust (–1,9 %). Veelgi enam, nagu osutatud põhjenduses 505, oli selle impordi keskmine hind pidevalt tublisti suurem kui asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind. Selle põhjal leiti, et kolmandatest riikidest pärit import ei katkesta põhjuslikku seost.

(498)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Xiamen Xiashun, et tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine ja müük vähenesid oluliselt ainult siis, kui tarbimine märkimisväärselt vähenes, näiteks uurimisperioodi jooksul. Selle põhjal leidis ta, et tarbimise vähenemine nõrgendas põhjuslikku seost Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu majandusnäitajate vahel.

(499)

Nagu öeldud põhjenduses 498, suurenes HRVst pärit import 2017.–2019. aastal enam kui kaks korda, millel oli negatiivne mõju enamikule kahjunäitajatest, sealhulgas tootmisele, tootmisvõimsuse rakendamisele ja müügile, aga ka muudele näitajatele, näiteks kasumlikkusele, rahavoogudele ja tööjõukuludele. See mõju avaldus enne seda, kui tarbimine uurimisperioodil vähenes. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(500)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 386–391 esitatud järeldused.

5.2.2.   COVID-19 pandeemia

(501)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 392–395 esitatud järeldused.

5.2.3.   Import kolmandatest riikidest

(502)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Import kolmandatest riikidest

Riik

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Kõik kolmandad riigid kokku, v.a asjaomane riik

Maht (tonnides)

681 508

686 669

602 672

567 027

Indeks

100

101

88

83

Turuosa

28,7–29,1 %

28,5–28,9 %

26,3–26,7 %

26,8–27,2 %

Indeks

100

99

92

93

Keskmine hind (eurot/tonn)

3 002

3 028

2 894

2 846

Indeks

100

101

96

95

Millest Šveits

Maht (tonnides)

123 024

115 185

109 955

95 944

Indeks

100

94

89

78

Turuosa

5–5,4 %

4,6–5 %

4,6–5 %

4,4–4,8 %

Indeks

100

92

92

88

Keskmine hind (eurot/tonn)

3 016

3 130

2 873

2 891

Indeks

100

104

95

96

Millest Türgi

Maht (tonnides)

116 677

117 864

130 681

128 634

Indeks

100

101

112

110

Turuosa

4,8–5,2 %

4,7–5,1 %

5,5–5,9 %

5,9–6,3 %

Indeks

100

100

116

124

Keskmine hind (eurot/tonn)

2 552

2 642

2 432

2 361

Indeks

100

104

95

93

Allikas: Eurostat.

(503)

Vaatlusalusel perioodil vähenes asjaomasest riigist erinevatest riikidest pärit import 17 %; nende turuosa vähenes 28,7–29,1 %-lt 26,8–27,2 %ni. Selle impordi keskmine hind oli pidevalt tublisti suurem kui asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind.

(504)

Šveitsist pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil 22 %. Selle turuosa järgis samuti langussuundumust (–0,6 %). Šveitsist pärit impordi keskmine hind langes, aga jäi kaugelt kõrgemaks kui asjaomasest riigist pärit impordi hind.

(505)

Türgist pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil 10 %. Selle turuosa järgis samuti kasvusuundumust (+1,2 %). Ka Türgist pärit impordi keskmine hind langes, aga jäi kaugelt kõrgemaks kui asjaomasest riigist pärit impordi hind.

(506)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 396–402 esitatud järeldused.

5.2.4.   Liidu tootmisharu kaubandusstrateegia

(507)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 403–407 esitatud järeldused.

5.2.5.   Liidu tootmisharu eksporditegevus

(508)

Liidu tootmisharu ekspordimahud ja -hinnad sõltumatutele isikutele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Eksporditulemused

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Ekspordimaht (1 000 tonni)

350–360

380–390

400–410

340–350

Indeks

100

109

114

96

Keskmine hind (eurot/tonn)

2 819

2 956

2 860

2 758

Indeks

100

105

101

98

Allikas: Eurofer (mahud) ja valimisse kaasatud liidu tootjad (keskmised hinnad).

(509)

Aastatel 2017–2019 suurendasid liidu tootjad ekspordimahte, enne kui need uurimisperioodil märkimisväärselt vähenesid. Üldiselt vähenes ekspordimaht vaatlusalusel perioodil 4 % ning jäi 2019. aastal alla 2 miljoni tonni. Üldiselt moodustas liidu tootmisharu ekspordimaht vähem kui 6 % selle müügimahust liidu vabaturul.

(510)

Nagu osutatud ajutise määruse põhjenduses 413, siis pidades silmas kolmandatesse riikidesse suunatud liidu tootmisharu ekspordi panust liidu tootmisharu kogutootmisse ja -müüki ning selle kõrget hinda ja stabiilset mahtu, jõuti järeldusele, et eksporditegevus ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud olulist kahju.

(511)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 408–413 esitatud järeldused.

5.2.6.   Liidu tootmisharu tõhusus

(512)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Xiamen Xiashun, et komisjon ei olnud võtnud arvesse, et valimisse kaasatud liidu tootjate töötlemishinna kasvu allajäämine töötlemiskulu kasvule võis olla tingitud muudest teguritest kui Hiinast pärit import, näiteks vananenud tootmisseadmed ja ebatõhusad tootmisliinid. Ta lisas, et hilised investeeringud tõhususe suurendamisse ei võimaldanud tootmisharul tulla toime tarbimise märkimisväärse vähenemisega.

(513)

Komisjon võttis selliseid elemente arvesse ja vastas nendega seotud märkustele ajutise määruse põhjendustes 414–421. Investeeringutega seotud väite puhul leidis komisjon, et tabelis 12 ja põhjenduses 473 kirjeldatud investeeringud tõhususe suurendamisse ja suurema lisandväärtusega toodetesse andsid tootmisharule võimaluse piirata dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju, kuid nendega ei suudetud võidelda uurimisperioodil impordi ja Hiinast pärit impordi turuosa üldise suurenemise vastu.

(514)

Kuna selle punkti kohta lisamärkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 414–421 esitatud järeldused.

5.2.7.   Liidu tootmisharu import

(515)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 422–423 esitatud järeldused.

5.2.8.   LME alumiiniumi hind

(516)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 424–426 esitatud järeldused.

5.3.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(517)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ja muude märkuste puudumisel järeldas komisjon, et ükski teguritest ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel määral, mil see seos ei oleks enam tõeline ega oluline, ning kinnitas ajutise määruse põhjendustes 427–428 esitatud järeldused.

6.   LIIDU HUVID

6.1.   Liidu tootmisharu huvid

(518)

Ükski pool ei vaidlustanud, et meetmed oleksid liidu tootmisharu huvides. Seega kinnitati ajutise määruse põhjendustes 429–433 esitatud järeldused.

6.2.   Sõltumatute importijate huvid

(519)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis importija Airoldi, et vaatamata liidu tootjate 80–85 % turuosale ning arvestades, et asjaomasest riigist pärit impordi turuosa on enam-vähem 4–5 %, tugines liidu tootmisharu oma turupositsiooni kindlustamiseks kaubanduse kaitsemeetmetele. Samuti taotles Airoldi ELi turu konkurentsiolukorra analüüsi, pidades silmas liidu turul tegutsevate äriühingute väidetavat väikest arvu ning asjaolu, et HRVst pärit import on turult väidetavalt välja jäetud. Samuti osutas Airoldi mitmetele pressitud toodetega seotud väidetele.

(520)

Sellega seoses ilmnes uurimisest, et vastupidiselt selle sõltumatu importija väidetele, nagu mainitud tabelis 7, oli liidu tootmisharu turuosa tublisti väiksem kui väidetav 80–85 % ning moodustas uurimisperioodil tegelikult 64,6–65 %. Samamoodi oli asjaomasest riigist pärit impordi turuosa palju suurem kui osutatud 4–5 % ning suurenes 2017. aasta 4,1–4,5 %-lt uurimisperioodi 8,0–8,4 %ni. Veelgi enam, nagu osutatud ajutise määruse põhjenduses 458, ei viita toimikus miski liidu tootmisharu praegusele või tulevasele konkurentsivastasele käitumisele ega kuritarvitava oligopoli olemasolule. Selle tulemusena ei tuvastanud komisjon ülekaalukat huvi sellist analüüsi teha.

(521)

Veelgi enam, kuigi dumpinguvastastel meetmetel võib olla turul oluline mõju, ei tähenda need seda, et teatav toode ei saa enam liidu turule siseneda. Dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamise eesmärk ei ole välistada asjaomasest riigist pärit importi, vaid õiglase konkurentsi taastamise abil tagada võrdsed võimalused. Kuna kõnealune uurimine ei puuduta pressitud alumiiniumist tooteid, siis selles määruses neid tooteid ei käsitleta.

(522)

Kaupleja Nilo ja kasutaja Airoldi väitsid ka, et uurimisperioodi järgne olukord, mida iseloomustas hinnatõus ja ajutine materjalinappus, soosis väheseid tootjaid ning jättis liidu teised äriühingud nagu importijad ja turustajad turult kõrvale. Aga need isikud ei esitanud tõendeid asjaolu kohta, et importijad ja turustajad jäeti turult kõrvale. Tuginedes eespool öeldule, lükati need väited tagasi.

(523)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Airoldi, et vastupidiselt komisjoni järeldustele oli ta esitanud komisjonile üksikasjaliku hindade loendi ja ülevaate alumiiniumituru dünaamika kohta.

(524)

Kuigi sellele, et Airoldi hinnateabe esitas, ei saa vastu vaielda, olid toimikus esitatud tõendid turult kõrvale jäetud importijate ja turustajate kohta ebamäärased ning nende puhul puudusid toetavad tõendid, mis näitaksid, et alumiiniumituru dünaamika oli muutunud ning et näiteks importijate/teeninduskeskuste turuosa või aktiivsuse tase oli märkimisväärselt muutunud. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(525)

Kaupleja Nilo, importija Airoldi ja kasutaja Overland srl (edaspidi „Overland“) viitasid turutõrgetele, mis põhjustasid tarnenappust, suuri tarneviivitusi ja ebanormaalset hinnatõusu (LME ja töötlemishinnad), mis kanti üle kasutajatele. Ka eksportija Henan Xindatong Aluminum Industry Co., Ltd. (edaspidi „Xindatong“) viitas märkimisväärsetele uurimisperioodi järgsetele hinnatõusudele. Airoldi osutas, et see olukord oli seotud erinevate elementidega (alumiiniumi tarbimise suurenemine viimasel 20 aastal, Euroopa esmase alumiiniumi tootjate avaldatav hinnatõususurve, kolme eraldi dumpinguvastase menetluse algatamine alumiiniumtoodete suhtes aastatel 2019–2020, mis hõlmasid HRVst pärit ligikaudu 1 000 000 tonni), sealhulgas ajutiste meetmete kehtestamine ning tootmisvõimsuse nappus ELis. Samuti osutasid Airoldi ja Nilo, et ELi turg sõltus HRVst pärit impordist ning et ELis ja teistes riikides (Türgi, Lõuna-Aafrika, Šveits) nappis tootmisvõimsust, mis aeglustas ELis taastumist ja kasvu. Eksportija Xindatong viitas ka saadaoleva tootmisvõimsuse nappusele kolmandates riikides. Veel lisas Airoldi, et ülim nappus turul põhjustas tootmisseisakuid ning et turu seiskumise risk oli märkimisväärne ja et seda ei saanud alahinnata. Ta väitis, et Euroopa äriühinguid tuleks COVID-19 kriisist taastumisel võrdselt aidata. Nendel alustel väitis Airoldi, et uurimine tuleks peatada või lihtsalt lõpetada.

(526)

Selles suhtes möönis EA hinnatõusu, veidi pikenenud ooteaegu ja ajutisi tootmisvõimsuse probleeme. Ta selgitas, et selle olukorra põhjuseks oli üldine COVIDi-järgne majanduslik taust; st kasutajad olid nüüd valmis ostma alumiiniumist lehtvaltstooteid mitte ainult praeguse suurema nõudluse täitmiseks, vaid pärast oma laovarude vähenemist taastama need normaalsele tasemele. EA viitas mitmele muule tegurile nagu sulamite ja slääbide toorainete hindade tõus, konteinerite puudus, veokulude suurenemine, LME pluss preemiatega võrreldes suuremate SHFE-hindade (82) viivitusi põhjustav mõju, Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi vastaste kaubandustõkete suurendamine ning äkiline ja tugev COVIDi-järgne nõudluse suurenemine kõigis tööstussektorites. Lisaks arvas EA, et kuigi ajutiste meetmete kehtestamine on hindu tõenäoliselt mõjutanud, ei tulenenud hinnatõus tootmisvõimsuse struktuursest nappusest, vaid nõudluse ja pakkumise ajutisest tasakaalutusest, mis eeldatavalt möödub, kui olukord muutub pärast esialgset pingelist perioodi turul tavapäraseks, millele aitab kaasa käesolev uurimine. Samuti osutas EA, et see olukord ei olnud omane üksnes alumiiniumisektorile või liidu turule ning et ajutiste tarneraskustega ja hinnatõusuga seisid silmitsi ka muud sektorid nagu pooljuhid, kiibid, teras, värv ja puit. Sellega seoses viitas EA võimalusele peatada dumpinguvastased meetmed vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 4.

(527)

Eespool öeldu põhjal leidis komisjon isegi uurimisperioodile järgnenud suundumusi käsitlevaid väiteid arvestades, et Nilo, Airoldi ja Overlandi kirjeldatud olukord ei osutanud mitte tootmisvõimsuse struktuursele nappusele, vaid pigem ajutisele COVIDi-järgsele olukorrale, mida iseloomustas tugev majanduslik taastumine ja nõudlus koos kaasnevate kõrvalmõjudega (tooraine ja transpordi hinnatõus), mis mõjutasid hindu. Seda taastumist ei saanud ette näha ning turu kohanemisega läks aega, enne kui majanduse taastumine ja kasv normaliseerusid ning nõudlus ja pakkumine olid jälle tasakaalus. Veelgi enam, mis puudutab sõltuvust HRVst pärit impordist, siis tuletatakse meelde, et nagu põhjenduses 523 osutatud, ei ole dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamise eesmärk välistada asjaomasest riigist pärit importi, vaid õiglase konkurentsi taastamise abil tagada võrdsed võimalused. Eespool toodu põhjal lükati tagasi väide, et praegune olukord oli seotud tootmisvõimsuse struktuurse nappusega.

(528)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Nilo, et liidu turg vaevleb olulise nappuse, hilinenud saadetiste ja hinnatõusude käes, mis mõjutab ka järgtööstust.

(529)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Airoldi, et liidu tootmisharu väidetav ebapiisav tootmisvõimsus ja jõuline COVIDi-järgne taastumine olid pärast uurimisperioodi lõppu toonud kaasa olulise nappuse, saadetiste hilinemise ja hinnatõusud. Selle põhjal väitis Airoldi, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei oleks järgtööstuse huvides, kuna see muudaks kasutajate tarneolukorda veelgi halvemaks ning liidu tootmisharu saaks tollimaksudest, puudusest, viivitustest ning hinnatõusust ja kasumi suurenemisest kasu kogu ülejäänud ELi tööstussüsteemi arvelt.

(530)

Kuna nende kahe väite kohta puuduvad uued elemendid, viidatakse põhjendusele 529, kus komisjon võttis olulise nappuse ja hinnatõusud teadmiseks, kuid ei järeldanud, et esineb tootmisvõimsuse struktuurne nappus. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(531)

Kuna liidu sõltumatute importijate huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 434–437 esitatud järeldused.

6.3.   Kasutajate huvid

(532)

Nilolt ja Airoldilt pärast esialgsete järelduste avalikustamist laekunud märkused kasutajate kohta olid sisult sarnased sõltumatuid importijaid käsitlevate märkustega, mida punktis 6.2 juba käsitleti.

(533)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis SWA, et uurimine oli andnud kogu kontrolli toorainetarnijate üle ainult mõnele üksikule ettevõtjale ning et see kahjustas järgtööstust ja miljoneid töötajaid. Samuti väitis ta, et esines oluline nappus ja et töötlemiskulud olid suurenenud 75–140 % võrra. Lisaks palus ta komisjonil uurida uurimisperioodi järgset perioodi, et teha järeldus kõnealuste dumpinguvastaste tollimaksude peatamise kohta. Airoldi toetas seda märkust.

(534)

Kuna see eksportija toetavaid tõendeid ei esitanud, lükati tema väide tagasi. Nagu öeldud põhjenduses 14, palus komisjon uurimisperioodi järgset teavet, et uurida meetmete sobival ajal peatamiste võimalust.

6.3.1.   Ehitamine

(535)

Äriühing A esitas märkusi tema toote vabastamise taotluse kohta. Seda käsitletakse punktis 2.2.2.

(536)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis äriühing A, et kui ta püüdis hankida varusid aastaks 2022, tekkisid tal vabastatud alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul endiselt tarneraskused nii ELis kui ka väljaspool ELi, ning et ELi varude nappusest tingitud järsul hinnatõusul oli tema alumiiniumist komposiitpaneelide ja kaetud poolidega seotud tegevusele väga negatiivne mõju. Samuti viitas äriühing A Venemaa hiljutisele teatele, et ta kehtestab oma alumiiniumiekspordi suhtes uue tollimaksu (83). Arvestades seda, et suur osa liitu imporditud tooralumiiniumist pärineb Venemaalt, väitis äriühing A, et liidu tootjatel tekivad tarneraskused ja suuremad kulud, mis toovad kaasa lisahinnatõusu.

(537)

Mis puutub tarneraskustesse, siis viidatakse punktile 2.2.2, kus käsitleti äriühingu A vabastamise taotlust. Venemaa uue eksporditollimaksu kehtestamise osas arvas komisjon, et selline element võib tuua kaasa lisahinnatõusu. Siiski leidis komisjon ka seda, et selline element oli oma laadilt üldine ja mõjutaks ettevõtjaid kogu maailmas, arvestades Venemaa tooraine ELi ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi suurt osakaalu. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(538)

Korduvatele küsimistele vaatamata ei vastanud Multilaque SAS komisjoni puudusi käsitlevale kirjale. Seetõttu ei saanud küsimustiku vastust kasutada.

6.3.2.   Foolium

(539)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Xiamen Xiashun, et komisjon jättis tähelepanuta tema fooliumi kasutajad. Aga ta ei toonud esile selle sektori kasutajate esitatud konkreetseid väiteid. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(540)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas Amcor taotluse vabastada toode, mida analüüsiti punktis 2.2.8.

6.3.3.   Alumiiniumist soojusvahetid (mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted)

(541)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid TitanX, Valeo ja CLEPA, et komisjon ei hinnanud asjakohaselt mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kasutajate väljendatud huvi, sest Euroopa autoosade tarnijate assotsiatsioon ja mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kasutajad moodustavad üle 50 % selle toote tarbimisest, mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kasutajad annavad tööd enamatele töötajatele kui liidu tootmisharu ning kui mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid välja ei jäeta, takistab see mootorsõidukitööstuse ärisõidukite segmendi üleminekut elektrifitseerimisele. Sellega seoses lisas Valeo veel, et Euroopa Autotootjate Ühendus ja BMW on väljendanud toetust mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete väljajätmisele meetmete kohaldamisalast.

(542)

Kuigi CLEPA osales uurimises, esitades märkusi, ning toetas TitanXi ja Valeo väiteid tootemääratluse kohta, olid TitanX ja Valeo selles sektoris ainsad kaks kasutajat, kes tegid uurimises täielikult koostööd, andes küsimustikule vastuseid ja esitades märkusi. Igal juhul käsitletakse põhjenduses 543 mainitud osaliste esitatud märkusi eespool punktis 2.2.1.

(543)

TitanX esitas pärast komisjonilt puudusi käsitleva kirja saamist läbivaadatud küsimustiku vastuse. Selles küsimustiku vastuses ei väljendanud ta seisukohta meetmete kehtestamise kohta ning kordas oma taotlust jätta mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted meetmete kohaldamisalast välja. Seda taotlust analüüsitakse ajutise määruse punktis 2.3.1. Selle tootega seotud märkusi käsitletakse eespool punktis 2.2.1.

(544)

Mahle väitis, et komisjoni järeldust väljaspool ELi asuvate soojusvahetitootjate kohta ei hinnatud põhjalikult, ja väitis, et ELi mootorsõidukitootjatele tarnis soojusvaheteid üks Hiina tarnija. Sellega seoses väitis CLEPA, et soojusvahetitootjad konkureerivad otseselt muude selle piirkonna, st Maroko ja Ukraina tootjatega. Neid väiteid aga ei põhjendatud toetavate tõenditega ning need lükati seetõttu tagasi.

(545)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Valeo, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kasutajad aitavad tööhõivele rohkem kaasa kui ELi alumiiniumitööstus ning et neil on liidu autotööstuse elektrifitseerimises oluline osa täita. Selle põhjal väitis ta, et see, kui mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetele ei anta vabastust, ei oleks liidu huvides.

(546)

Komisjon leidis, nagu öeldud põhjenduses 145, et meetmetel oleks kasutajate rahalisele olukorrale üksnes piiratud mõju. Seepärast – ja ELi tootmisharu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades – ei leidnud komisjon, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete sellest uurimisest kõrvale jätmine oleks olnud vastuolus liidu huvidega, isegi kui nende toodete kasutajad pakuvad rohkem tööd kui liidu tootmisharu. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

6.3.4.   Muud tootmisharud

(547)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei laekunud muudes tootmisharudes tegutsevatelt kasutajatelt märkusi.

6.3.5.   Kasutajate huve käsitlevad järeldused

(548)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 449 esitatud järeldused.

6.4.   Muud huvid

(549)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et Hiinast pärit alumiiniumtoodete impordi kohta hiljuti algatatud dumpingu- ja subsiidiumivastased juhtumid läksid vastuollu uue tööstusstrateegiaga ning rohe- ja digipöörde uute kavandatavate eesmärkidega. Samuti osutas Hiina valitsus, et üksnes õiglase ja vaba kaubandusega saaks tagada ELi tööstuste kestliku arengu ja süvendada ELi ning tema majandus- ja kaubanduspartnerite koostööd. Viimaks väitis Hiina valitsus, et HRVst pärit import aitab edendada asjaomaste ELi tootmisharude energiasäästu ja innovatsiooni, mis toob ELi rohepöörde eesmärgile kasu.

(550)

Komisjon tuletas meelde, et dumpingu- ja subsiidiumivastaste uurimiste eesmärk ei olnud välistada kõnealusest riigist pärit importi liidu turule, vaid taastada majanduspartnerite vahelist õiglast kaubandust võimaldavad võrdsed tingimused, eeldusel et asjaomased õigusnõuded on täidetud. Samuti kahandati meetmete taset ning neid ei peeta tõkestavateks. Seega ei arvatud, et meetmete kehtestamine läheks vastuollu uue tööstusstrateegiaga ning rohe- ja digipöörde uute kavandatavate eesmärkidega, sest HRVst pärit import saab siiski siseneda liidu turule ja aidata kaasa rohe- ja digipöörde uute eesmärkide saavutamisele.

(551)

Muid väiteid rohe- ja digipöörde uute eesmärkide kohta käsitletakse eespool alapunktis 2.2.1.

6.5.   Järeldus liidu huvide kohta

(552)

Eespool kirjeldatu alusel kinnitas komisjon läbivaadatud tasemega meetmete kontekstis ajutise määruse põhjenduses 459 esitatud järeldused.

7.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

7.1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(553)

Komisjon hindas alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt impordimahtude arengut põhjenduses 2 kirjeldatud eelavalikustamise perioodil, et võtta arvesse täiendavat kahju juhul, kui kõnealusel perioodil peaks uurimisega hõlmatud import veelgi märkimisväärselt suurenema. Eurostati ja Surveillance 2 andmebaaside kohaselt ei näidanud vaatlusaluse toote impordimahu võrdlus uurimisperioodi ja eelavalikustamise perioodi andmetega impordi edasist olulist suurenemist. Seega ei olnud täidetud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kohased kahjumarginaali kindlaksmääramise suurendamise nõuded ja kahjumarginaali ei kohandatud.

(554)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Xiamen Xiashun selle, et komisjon oli liidu tootmisharu sihthinnale lisanud tulevased keskkonnakulud kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d. Äriühing väitis, et Xiamen Xiashuni suhtes hakkab alates 2022. aastast kehtima Hiina heitkogustega kauplemise süsteem, nagu liiduski. Samuti väitis ta, et ta oli saanud Aluminium Stewardship Initiative’i tõhususe standardi sertifikaadi. Seetõttu kandis ta väidetavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Pariisi kliimakokkuleppega seotud kohustustest tulenevaid nõuete täitmise kulusid. Niisiis väitis Xiamen Xiashun, et ta kandis keskkonnanõuete täitmise kulusid, mis olid võrdväärsed liidu tootjate omadega ning mida kajastatakse ka liitu suunatud ekspordi hindades, mistõttu ei tuleks tulevasi keskkonnakulusid mittekahjustavale hinnale lisada.

(555)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Asjaolu, et Hiina kohaldab enda heitkogustega kauplemise süsteemi või et Xiamen Xiashun kandis keskkonnanõuete täitmise kulusid, ei ole alusmääruse artikli 7 lõike 2d – milles on sätestatud, et liidu tootmisharu sihthinna määramisel tuleb võtta muu hulgas arvesse tulevasi keskkonnakulusid – kohaldamise mõistes asjakohane.

(556)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Nanshan, et komisjoni kasutatud 6 %-line taotletava kasumi määr ei ole kooskõlas kasumiga, mida see tootmisharu suudaks põhjendatult saavutada, ning viitas 5,2 %-lisele kasumimarginaalile, mille liidu tootmisharu saavutas 2016. aastal (84). Lisaks väitis Nanshan, et taotletavat kasumit ei tuleks kohaldada mitte sisendi kulude, vaid ainult töötlemiskulude alusel, kuna kui müüja kannab kulud edasi ostjale, ei lepi nad omavahel kokku Londoni metallibörsi hindu. Seoses sellega väitis ta, et kokkulepped piirduvad ainult töötlemiskuludega.

(557)

Komisjon märkis, et turuhinnast madalama hinnaga müügiga seotud arvutuste jaoks kasutatud taotletav kasum määrati artikli 7 lõike 2c kohaselt. Seoses elementidega, mille suhtes taotletavat kasumit kohaldada tuleb, viidatakse artikli 7 lõikes 2c selgelt kasumi tasemele, mida on vaja kõigi kulude ja investeeringute katmiseks. Seetõttu tuleks taotletavat kasumit kohaldada kõigi kuluelementide, mitte ainult töötlemiskulude suhtes. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(558)

Seda arvestades ja kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 462–475 esitatud järeldused.

7.2.   Toorainemoonutused

(559)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 476–480.

7.3.   Lõplikud meetmed

(560)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju. Selles punktis esitatud põhjustel tuleks dumpinguvastased tollimaksud kehtestada väiksema tollimaksu reegli kohaselt.

(561)

Komisjon määras kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul (EL 27). Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(562)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Jiangsu Alcha, et esialgne järeldus hinna allalöömise ja alla turuhinna müümise marginaali kohta olid puudulikud, sest liidu tootmisharu sihthinnad ja müüdavad kogused olid kõigi toote kontrollnumbrite puhul peale ühe märgitud konfidentsiaalsena, mistõttu ei saanud ta kasutada oma kaitseõigusi. Samuti taotles ta lisateavet võrreldavuse tagamiseks tehtud kohanduste kohta. Jiangsu Alcha väitis, et esialgsete meetmete taseme arvutamisel kasutatud toote kontrollnumbri struktuuriga ei tagatud piisavat toote kontrollnumbrite võrreldavust, ja seadis küsimuse alla ELis kehtivad konkurentsitingimused. Nagu mainitud põhjenduses 374, ütles Jiangsu Alcha, et komisjon oli turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamisel kasutanud Jiangsu Alcha esitatud teavet aegunud toote kontrollnumbri struktuuri alusel.

(563)

Pärast Jiangsu Alcha taotluse saamist esitas komisjon turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali ja liidu tootmisharu sihthindade vahemikud, mida kasutati turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamisel, lisaselgitusi tehtud kohanduste kohta ning ka liidu toote kontrollnumbrite täieliku loendi. Aga Jiangsu Alcha osutas, et lisateave oli aegunud, sest väidetavalt põhines see valefaktidel ja selles ei võetud arvesse tema märkusi toote kontrollnumbri struktuuri kohta.

(564)

Pärast Jiangsu Alcha märkuste saamist toote kontrollnumbri kohta uuris komisjon väidet koos muude pärast esialgsete järelduste avalikustamist saadud väidetega. Ta kinnitas, et Jiangsu Alcha esialgne tooteliikide klassifikatsioon ei olnud õige. Niisiis asendas komisjon valed toote kontrollnumbri koodid õigete koodidega ja arvutas selle eksportija turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali uuesti.

(565)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Jiangsu Alcha, et komisjon ei olnud avaldanud liidu tootmisharu näitajate kohta piisavalt andmeid, kuna ta avaldas hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste täielikud andmed ainult ühe toote kontrollnumbri puhul. Teiste toote kontrollnumbrite puhul kaebas ta, et komisjon oli kasutanud sihthinna ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali puhul suuri vahemikke, mida ei saa lugeda sisukaks avalikustamiseks. Peale selle märkis Jiangsu Alcha, et kuna tal puudus ligipääs valimisse kaasatud liidu tootjate müügi kogustele toote kontrollnumbri tasandil, ei saanud ta kommenteerida seda, kui õiglased arvutused olid olnud. Seoses sellega palus ta komisjonil avaldada iga toote kontrollnumbri puhul tootjate arvu. Lisaks viitas Jiangsu Alcha võimalikule erinevusele kaubandustasandi, vahendustasude ja muude müügikulude mõistes. Selle põhjal väitis ta, et tema kaitseõigusi oli rikutud, ja palus sisukamat täiendavate järelduste avalikustamist, mis tagaks õiglasema võrdluse.

(566)

Lõplike järelduste avalikustamine toimus kooskõlas komisjoni tavapraktikaga, et tagada liidu tootmisharu esitatud andmete konfidentsiaalsus. Arvestades valimi suurust ei saanud ainult ühe või kahe liidu tootja toodetud ja müüdud toote kontrollnumbritega seotud andmeid avaldada, ilma et see oleks toonud kaasa kaudse tundlike andmete avalikustamise. Samal põhjusel ei saa komisjon avaldada Jiangsu Alchale konkreetset toote kontrollnumbrit müüvate tootjate arvu. Seetõttu sai komisjon sihthinna ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali avaldada ainult vahemike vormis. Tuleks meenutada, et komisjon oli seda metoodikat kasutanud juba esialgsete järelduste avalikustamisel, kui Jiangsu Alcha oli esitanud põhjenduses 565 viidatud taotluse täiendava avalikustamise kohta. Jiangsu Alcha ei olnud tema kahjuarvutusi käsitlevate täiendavate esialgsete järelduste üksikasjalikkuse kohta märkusi esitanud.

(567)

Arvutuste muude aspektide (kaubandustasand, vahendustasud, müügikulud) puhul tuleks tähele panna, et hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes on vahendustasusid ja müügikulusid juba arvesse võetud. Arvestades Jiangsu Alcha liitu eksporditavate toodete liiki (st mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted autoosade tootjate jaoks) ei olnud kaubandustaset käsitlev märkus õigustatud. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(568)

Peale selle palus Jiangsu Alcha lisateavet vahemike moodustamise ja eelkõige vahemike autori kohta.

(569)

Lõplikes järeldustes esitatud vahemikud moodustas komisjon, tuginedes turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes kasutatud tundlikule teabele, st nende moodustamisel võeti aluseks ajutise määruse põhjendustes 462–473 kirjeldatud metoodika kohaselt arvutatud sihthind ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal.

(570)

Jiangsu Alcha väitis, et tema eksporditud toote kontrollnumbreid tootis piiratud hulk liidu tootjaid ning et andmed ühe väidetavalt ebatõhusa liidu tootja kohta võivad moonutada liidu tootmisharu sihthinda ja paisutada ebaõiglaselt turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali. Seoses sellega esitas ta alternatiivsed hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide arvutused, mis põhinevad lihtsal (kaalumata) hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi keskmisel väärtusel ühiku kohta, ning palus komisjonil turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused uuesti teha, et kõrvaldada väidetav ebaõiglus, mis tulenes Jiangsu Alcha ja valimisse kaasatud liidu tootjate müüdud väga erinevatest kogustest. Samuti esitas ta turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused, mis põhinesid vahemiku kõrgematel väärtustel, ja palus selgitusi kasutatud vahemiku kohta.

(571)

Siinkohal tuleks meenutada, et turuhinnast madalama hinnaga müügi ja hinna allalöömise marginaalid põhinesid liidu tootjate väljavõttelisel uuringul. Seoses sellega ei esitanud Jiangsu Alcha ühtki märkust valimi või valimisse kaasatud liidu tootjate väidetava ebatõhususe kohta. Samuti tuleks panna tähele, et kõik peale kahe Jiangsu Alcha eksporditud toote kontrollnumbri sai ühendada vastava toote kontrollnumbriga, mida müüs märkimisväärsetes kogustes vähemalt üks valimisse kaasatud liidu tootja. Jiangsu Alcha kasutatud ja soovitatud lihtsat keskmise arvutamise metoodikat loeti vigaseks, kuna selles ei võetud arvesse ekspordi mahtu ja ei kajastatud järelikult tema ekspordikäitumist täpsel viisil. Ka teist Jiangsu Alcha kirjeldatud meetodit (vahemiku kõrgemad väärtused) ei loetud asjakohaseks, kuna selles jäeti kõrvale madalamad väärtused ja ei kajastatud järelikult tema ekspordikäitumist täpsel viisil. Vahemikes esitatud näitajate tundliku laadi tõttu ei saanud komisjon esitada palutud selgitusi. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(572)

Samal teemal väitis CLEPA, et ELis toodetud ja imporditud mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete hinnaerinevustega ei saanud ajutiste meetmete taset põhjendada. Valeo väitis, et komisjoni tehtud kohandused poolide liigi asjus olid ebarealistlikud ja viisid ekslike tulemusteni.

(573)

Komisjon võttis mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete ekspordiga seotud märkusi arvesse, kui see oli asjakohane, ja kohandas vastavalt turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali.

(574)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus EA selgitada Jiangsu Alcha turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali vähenemist. Samuti seadis ta kahtluse alla asjaolu, et erinevalt dumpingumarginaalis, mis oli jäänud samale tasemele, oli turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal märkimisväärselt langenud. Lisaks viitas ta CLEPA ja Valeo märkustele turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali taseme kohta ning küsis, kuidas seda turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali määramisel arvesse võeti.

(575)

Tuleks panna tähele, et valede toote kontrollnumbrite asendamine mõjutas ühtviisi nii ekspordihinna kui ka normaalväärtuse määramist, nii et vastavale dumpingumarginaalile see mõju ei avaldanud. Kahjumarginaali puhul oli toote kontrollnumbrite probleem seotud ainult Jiangsu Alcha, mitte liidu tootmisharuga, nii et toote kontrollnumbri korrigeerimine tõi selle eksportiva tootja jaoks kaasa turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali taseme olulise muutumise. CLEPA ja Valeo märkustel turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali taseme kohta ei olnud sellele tasemele mõju.

(576)

Pärast EA märkusi lõplike järelduste avalikustamise kohta kinnitas Jiangsu Alcha komisjoni selgitust.

(577)

Pärast Xiamen Xiashuni taotluse saamist esitas komisjon turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali ja liidu tootmisharu sihthindade vahemikud, mida kasutati turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamisel, lisaselgitusi tehtud kohanduste kohta ning ka liidu toote kontrollnumbrite täieliku loendi.

(578)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist taotles Nanshan lisateabe avalikustamist liidu tootmisharu sihthindade vahemikena, mida kasutati turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamisel, lisaselgitusi tehtud kohanduste kohta ning ka liidu toote kontrollnumbrite täieliku loendit. Veelgi enam, ta taotles enda turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutuse avalikustamist, kohaldamata alusmääruse artikli 2 lõiget 9, ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali vahemikku toote kontrollnumbri kaupa.

(579)

Vastusena sellele taotlusele esitas komisjon turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali ja liidu tootmisharu sihthindade vahemikud, mida kasutati turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamisel, lisaselgitusi tehtud kohanduste kohta ning ka liidu toote kontrollnumbrite täieliku loendi. Alternatiivset turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutust, kohaldamata artikli 2 lõiget 9, ei esitatud põhjusel, et see teave ei moodustanud osa teabest, millele komisjon oma järelduste tegemisel tugines. Siiski märkis komisjon, et seotud isikute kaudu toimuv osa müügist on väga väike, nii et alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohase kohanduse mõju oleks väga vähene, kui seda üldse on.

(580)

Jagatud lisateabele vaatamata ja arvestades põhjendustes 592–597 viidatud kohandust, väitis Nanshan, et tehtud kohanduse kohta sisukate märkuste esitamiseks peaks ka tema saama sihthinda muude toote kontrollnumbrite puhul, mis erinevad üksnes sulami poolest.

(581)

Kooskõlas alusmääruse artikli 19 lõikega 4, mille kohaselt avalikustab komisjon üksnes tõendid, mille alusel ta oma järelduse tegi, ei leidnud komisjon, et see teave tuleks avalikustada. Igal juhul arvati, et Nanshan sai selle teabe, millele komisjon oma lõplike järelduste tegemisel tugines.

(582)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Nanshan, et komisjon arvutas kahju kõrvaldamist võimaldava taseme valesti, sest selle tegemiseks tugines ta Nanshani impordihindade kindlaksmääramisel alusmääruse artikli 2 lõikele 9. Eelkõige viitas ta Üldkohtu kohtuotsuste T-383/17 (85) ja T-301/16 (86) konkreetsetele punktidele. Ta väitis, et Üldkohus leidis, et komisjon tegi vea, kui otsustas vaatlusaluse toote edasimüügist [taotleja seotud isiku poolt ELis] sõltumatutele klientidele lahutada müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, et teha seoses kahju kindlaksmääramisega kindlaks selle toote ekspordihind.

(583)

Komisjon märkis, et järeldused, millele Nanshan kohtuasjas T-383/17 viitas, ei ole kõnealuse juhtumi puhul asjakohased, sest need puudutasid üksnes selle kohtuotsusega seotud uurimises tehtud turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutusi (87). Ehkki Nanshan osutas kohtuasjas T-301/16 tehtud Üldkohtu järeldusele turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta (otsuse punktis 188), leidis kohus samuti, et (punktis 194) turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused võivad mõjutada ka kahjumarginaali. Aga vastupidiselt selles kohtuotsuses käsitletud uurimisele võttis komisjon praeguse juhtumi puhul mittekahjustava liidu hinna kindlaksmääramise aluseks teistsuguse turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste metoodika. Kuigi kohtuasjas T-301/16 hõlmas mittekahjustav hind ka seotud valimisse kaasatud liidu tootjate müügiüksuste kantud kulusid, siis praeguse juhtumi puhul põhines mittekahjustav hind liidu tootjate tootmiskuludel, millele lisati taotletav kasum, jättes seega välja nende seotud müügiüksustel tekkinud mis tahes kulud. Sellest tulenevalt ei esine käesoleva juhtumi puhul – vastupidiselt kohtu järeldustele kohtuasjas T-301/16 – asümmeetriat Nanshani puhul kindlaksmääratud impordihindade, millest on vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 lahutatud liidus tegutseva seotud importija müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, ning valimisse kaasatud liidu tootjate puhul kindlaksmääratud sihthinna vahel, mis ei sisalda nende seotud müügiüksuste müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Lisaks puudutas alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohane kohandus käesoleva juhtumi puhul ainult [25–35] % Nanshani ekspordimahtudest, (88) ning liidu tootjate kogu müügist toimus seotud üksuste kaudu alla 20 %, vastupidiselt kohtuasja T-301/16 faktilisele olukorrale, kus kõnealuse eksportija peaaegu kogu müük toimus seotud importijate kaudu. Seetõttu lükati väide tagasi.

(584)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Nanshan oma väidet ja osutas, et tema seotud importijate kaudu toimuv müük ei olnud väga väike ning et komisjon ei saanud eirata Üldkohtu kohtuasjade T-107/08, (89) T-383/17 ja T-301/16 kohast kohtupraktikat selle pärast, et tema rikkumise mõju oleks väidetavalt väike. Tema põhjendus tugines Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47 ning liidu õiguskorras kehtivale Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud õigusriigi põhimõttele.

(585)

Sellega seoses tuleks märkida, et komisjon ei eiranud Üldkohtu kohtupraktikat selle tõttu, et kohanduse mõju oleks väga väike. Selle asemel keeldus komisjon esitamast põhjenduses 580 palutud teavet, sest selline teave ei moodustanud osa teabest, millele ta oma järeldustes tugines, ning sellise kohanduse mõju oleks väga väike, kui sellel üldse mõju oleks.

(586)

Samuti viitas Nanshan kohtuasja T-383/17 punktile 199 ning väitis, et selles juhtumis ei eristatud hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali, mis on täiesti loogiline, sest turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali eesmärk on teiste kohtuotsuste (90) kohaselt hinnata hinnaolukorda „tavapärastes konkurentsitingimustes dumpinguhinnaga impordi puudumisel“. Ta lisas, et turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal on komisjoni valitud aritmeetiline vahend, millega hinnata hinnalangust ja hindade allasurumist ning järelikult eksportiva tootja dumpinguhinnaga müüdud impordist liidu tootmisharule tekkinud kahju hüvitamiseks sobivat taset (91).

(587)

Esiteks on see kohtuotsus hetkel Euroopa Kohtus edasikaebamisel (92). Seetõttu ei ole kohtuotsuse järeldused küsimuses, milles Hansol vastuväite esitas, lõplikud. Lisaks tuleks tähele panna, et viidatud punktis käsitletakse ettevõtja ja klientide vahel kokkulepitud hindu, mitte vaheetapi hindu. Arvestades, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel kasutatud sihthindu ei saa kokku leppida, vaid need vastavad fiktiivsetele hindadele, mille juures liidu tootmisharu saaks oma tooteid dumpinguhinnaga müüdud impordi puudumise korral müüa, ei saa sihthinda lugeda kokkulepitud hinnaks. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(588)

Samuti väitis Nanshan, et asjaolu, et seotud müügiga tegelevate üksuste tekkinud kulusid ei võetud sihthinna arvutamise juures arvesse, ei ole asjakohane, kui hinnatakse, kas komisjon eiras oma turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes Üldkohtu kohtupraktikat, kuna selliseid hindu ei tohiks sihthinna arvutamisel arvesse võtta. Täpsemalt osutas ta, et komisjon oli sihthinna arvutanud 2016. aastal liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi alusel ning et selline sihthind kajastas hinda, mille juures toimuks ideaaltingimustes liidu tootmisharu müük oma esimestele sõltumatutele klientidele ning mis hõlmas kõiki hinnakomponente kuni neile esimestele sõltumatutele ostjatele müümiseni. Seetõttu lisas Nanshan, et valimisse kaasatud liidu tootjate seotud müügiga tegelevate üksuste tekkinud kulusid ei oleks seega arvesse tohtinud võtta.

(589)

Sellega seoses tuleks märkida esiteks seda, et vastupidiselt Nanshani väitele ja nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 467, määras komisjon taotletava kasumi artikli 7 lõike 2c sätete kohaselt, mitte liidu tootmisharu 2016. aasta kasumi põhjal. Lisaks kohaldati sihthinna arvutamiseks taotletavat kasumit valimisse kaasatud ELi tootjate tootmiskuludele, mis ei hõlmanud seotud müügiga tegelevate üksuste kantud kulusid. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(590)

Veelgi enam, Nanshan väitis, et komisjonil ei ole kohustust teha oma turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutustes võrdlust, mis hõlmab suuremat osa eksportiva tootja müüki. Veel ütles ta, et Nanshani eksporditavate toodete ja liidu tootmisharu poolt ELi turul müüdavate toodete kattuvus ulatuks siiski 65 %ni Nanshani müügist, võrdlemata toote kontrollnumbrit, mis vajas kohandamist. Nanshan viitas ka apellatsioonikogu aruandele „China – GOES“ (93) ja vaekogu aruandele „China – Autos (US)“, (94) väites, et komisjon peaks oma võrdlustes piirduma võrreldavate toodetega. Samuti lisas ta, et selle toote kontrollnumbri eksportmüük, mida liidu tootmisharu ei müü, ei saa lüüa alla liidu tootmisharu hindu ega tekitada talle kahju. Veel lisas ta, et komisjon ei uurinud hoolikalt ja erapooletult kõiki käesoleva juhtumi asjaomaseid aspekte vastavalt ELi õiguse põhimõtetele, (95) ning osutas alusmääruse artikli 3 lõikele 2, mille kohaselt „kahju tuvastamine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt“.

(591)

Tsiteeritud WTO kohtupraktikast nähtub, et uurival asutusel on kohustus tagada vaatlusaluse impordi ja omamaise samasuguse toote hindade võrreldavus. Aga selles kohtupraktikas ei nõuta, et võrrelda tuleks üksnes „identseid“ või „omavahel asendatavaid“ tooteid. Veelgi enam, selles WTO kohtupraktikas ei välistata võimalust teha täpse ja kehtiva võrdluse tagamiseks kohandusi.

(592)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist viitas Nanshan teistele WTO vaekogudele (96) ja väitis, et kohtupraktika ei lubanud ametiasutusel võrrelda kahju kindlaksmääramisel omavahel võrreldamatuid hindu pärast seda, kui ta on neid võrdluse võimaldamiseks kohandanud. Ta lisas, et selliste toodete võrdlemine, mis ei ole omavahel konkurentsis, ei täida nõuet, et uuriv ametiasutus peab hindama objektiivselt selgeid tõendeid, ning väitis, et liidu tootmisharu tootel, mida hinna allalöömisel kasutati, olid sellega võrreldud Nanshani eksporditud tootest erinevad lõppkasutused.

(593)

Komisjon leidis, et Nanshani arusaam viidatud WTO vaekogudest ei olnud korrektne ning et ta oli aruannetest olulised osad välja jätnud. Tegelikult oli vaekogu aruande „China – X-ray Equipment“ punktis 7.51 öeldud, et „kui osana hinna allalöömise analüüsist tehakse hinnavõrdlus, [---] tuleb uurival ametiasutusel kaaluda seda, kas hinnad on tegelikult võrreldavad. Veel üks näide viisist, millega võetaks arvesse võrreldavate toodete erinevusi, oleks asjakohaste kohanduste tegemine. [---] Paljudel juhtudel tagavad asjakohased kohandused tõhusalt artikli 3 lõike 2 kohase hindade võrreldavuse.“ See kinnitas komisjoni metoodikat, mille järgi ta hindade võrreldavuse tagamiseks kohandusi tegi. Sama kinnitas ka vaekogu aruande „China – Broiler Products“ punkt 7.479, milles on öeldud, et „iga kord, kui hinna allalöömise analüüsi kontekstis tehakse hinnavõrdlus, tuleb uurida hindade võrreldavust ning võtta arvesse, et kohanduste tegemise vajadus sõltub juhtumi faktilistest asjaoludest ja ametiasutuse käsutuses olevatest tõenditest.“ Lisaks on punktis 7.483 nähtud ette, et „ametiasutus peab toote füüsikaliste või muude asjakohaste erinevuste kohandamiseks ja kontrollimiseks kohandusi tegema.“. Selle põhjal leiti, et komisjoni käitumine, kui ta tegi vastavaid kohandusi, et võtta arvesse füüsikalisi erinevusi ja tagada hindade võrreldavus, oli kooskõlas WTO kohtupraktikaga. Kui komisjon kohandas kõnealusel juhul hinda 2,7 % võrra, tagas ta sellega kehtiva ja täpse võrdluse liidu tootmisharu toodete ja Nanshani eksporditava toote vahel. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(594)

Kattuvate protsentidega seoses arvestas komisjon suurima ekspordimahuga toote kontrollnumbreid, et tagada Nanshani eksporditegevuse täpne kajastamine tema turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalis. Seejuures arvutas ta turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali selle toote kontrollnumbri kohta, mis vajas kohandamist. Kooskõlas vaekogu aruandega „China – GOES“ (97) tagas komisjon, et hinnad, mida ta võrdluses kasutas, olid nõuetekohaselt võrreldavad ning ta jätkas tagapool kirjeldatud asjakohase kohanduse tegemisega. Sellega seoses arvatakse, et komisjon hindas käesolevat juhtumit otsese tõendusmaterjali alusel hoolikalt ja objektiivselt.

(595)

Lisaks väitis Nanshan veel, et 2,7 % hinnakohandus, mis tehti Nanshani poolt ELi eksporditud toote kontrollnumbri (külmvaltsitud poolid) võrdlemiseks liidu tootmisharu müüdava toote kontrollnumbriga (kuumvaltsitud poolid), ei olnud piisav. Siinjuures viitas ta väidetavale CRU aruandele, milles osutatakse külm- ja kuumvaltsitud poolide 25 % hinnaerinevusele. Samuti lisas ta, et selle toote kontrollnumbri kohta arvutatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal ei olnud kooskõlas kattuva toote kontrollnumbri keskmise turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaaliga. Sellele tuginedes palus ta komisjonil vaadata läbi kohanduse tase ning vastav hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutus. Samas kontekstis osutas Nanshan, et komisjon peaks paksuse poolest erinevate toote kontrollnumbrite alusel kohandamise asemel kohandama selliste toote kontrollnumbrite alusel, mis erinevad üksnes kasutatud sulami poolest, sest paksus on üks peamisi tegureid, millest oleneb uurimisaluse toote hind.

(596)

Esiteks märkis komisjon, et kasutatav metoodika on kooskõlas tema tavapraktikaga. Teiseks ei saanud ta kinnitust külm- ja kuumvaltsitud toodete 25 % hinnaerinevusele, mida Nanshan CRU aruandele viidates osundas. Tõepoolest, kuigi külmvaltsitud poolide hinnavõrdlus viitas tõesti CRU hinnanoteeringule, mis oli uurimisperioodi keskmine, ei suudetud kindlaks teha CRU väidetavat allikat kuumvaltsitud poolide puhul. Erinevalt Nanshani väitest ei olnud seda väidetavat hinnavõrdlust sellisena olemas ning see oli saadud mitme kohanduse ja eelduse tulemusena, mida ei olnud võimalik kontrollida ja mis seostus kuumvaltsitud poolide võrdlushinna ühtlustamisega üksnes ebamääraselt. Samuti ei olnud selge, et kuumvaltsitud toote arvutatud hind viitas samale sulamiliigile. Kolmandaks ei kinnitanud Nanshani äriühingusisesed dokumendid külm- ja kuumvaltsitud poolide väidetavat hinnaerinevust. Veelgi enam, isegi kui kohandamisel tuginetuks Nanshani soovitatud metoodikale (sulamite erinevus), leiti siiski, et turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal jääb samasse vahemikku; st 3 protsendipunkti väiksem või suurem kui arvutatud protsent, mis seega kinnitas, et selle toote kontrollnumbri turuhinnast madalama hinnaga müügi tase, mis leiti komisjoni metoodikat kasutades, oli hinnaerinevuse suhtes esindav. Lisaks tuleks ka märkida, et selle toote kontrollnumbri puhul kindlaksmääratud ekspordihind oli Nanshani poolt ELi eksporditavatest kõigist toote kontrollnumbritest kõige madalam ning keskmiselt [10–20] % madalam kui Nanshani keskmine ekspordihind. See selgitab, miks selle toote kontrollnumbri puhul leitud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal oli suurem kui teistel kattuvatel toote kontrollnumbritel. Tuginedes eespool öeldule, lükati see väide tagasi.

(597)

Tuleks tähele panna, et pärast seda, kui oli läbi saanud tähtaeg selleks, et esitada märkusi teabe kohta, mille esitasid vastusena esialgsete järelduste avalikustamisele teised huvitatud isikud, toetas Xindatong Nanshani märkusi esialgsete järelduste avalikustamise kohta.

(598)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Nanshan, et sihthinna 2,7 % võrra kohandamine ei olnud piisav. Nanshan viitas komisjoni arvutatud normaalväärtuste võrdlusele kuum- ja külmvaltsitud toodete puhul, Nanshani ekspordihinna võrdlusele samalaadsete kuum- ja külmvaltsitud toodete puhul, väidetavale CRU aruandele ning Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Kaubanduskomisjoni (USITC) aruandele. Nanshani soovitatud meetodil põhinevate kohanduste osas väitis ta, et komisjon ei olnud selgitanud, kuidas ta nende toote kontrollnumbrite hinda kohandas, ning osutas, et seetõttu ei olnud neil arvutustel tema jaoks mingit väärtust. Lõpetuseks väitis Nanshan, et selle toote kontrollnumbri ekspordihind oli kõige madalam seetõttu, et seda toote kontrollnumbrit müüs ainus Nanshan Europe ning seetõttu mõjutas seda väidetavalt ebaseaduslik artikli 2 lõike 9 kohaldamine.

(599)

Seoses sellega leidis komisjon, et liidu tootmisharu sihthinna kohandamine peaks põhinema liidu turul nähtud hinnaerinevustel, kuna sihthind peaks põhimõtteliselt näitama hinda, mille liidu tootmisharu saavutaks, kui siseturul ei oleks dumpinguhinnaga müüdavat importi. Seega ei loetud viiteid asjaomase riigiga seotud normaalväärtuse erinevustele usaldusväärseks. Peale selle leiti, nagu öeldud punktis 3.4, et Nanshani ekspordihinnad olid dumpinguhinnaga. Seetõttu ei loetud usaldusväärseks ka viidet dumpinguhinnaga ekspordile.

(600)

Kuna puudusid uued elemendid või vastuväited seoses CRU väidetava aruandega, kinnitas komisjon oma järeldusi. Mis puutub USITC aruandesse, siis kuigi jääb selgusetuks, kuidas Nanshan hinnaerinevuse välja arvutas, kuna arvutustele ei olnud lisatud valemeid, mis oleksid võimaldanud komisjonil mõista võrdluse koostamise viisi, märkas komisjon, et viidatud andmed käsitlesid aastaid 2011–2015, mis erinevad märkimisväärselt uurimisperioodist või vaatlusalusest perioodist. Nanshani soovitatud meetodi puhul tuleks tähele panna, et tegelikult jõudis komisjon ise sama metoodikani, kui ta esialgsete järelduste kohta esitatud Nanshani märkustes sisalduva soovituse alusel kohandusi välja arvutas. Komisjon ei arvanud, et sellistel arvutustel ei olnud mingit väärtust. Vastupidi, need kinnitasid komisjoni järeldusi selle konkreetse toote kontrollnumbri puhul toimuva turuhinnast madalama hinnaga müügi taseme kohta. Kõnealuse toote kontrollnumbri ekspordihinna puhul tuleks tähele panna, et isegi kui ei oleks kohaldatud artikli 2 lõike 9 kohast kohandust, jääks selle toote kontrollnumbri ekspordihind tunduvalt alla teiste Nanshani eksporditud toote kontrollnumbrite keskmise ekspordihinna, olenemata kasutatud müügikanalist, ning samuti jääks see alla selliste toote kontrollnumbrite keskmise ekspordihinna, mida eksporditakse ainuüksi Nanshan Europe’i kaudu. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(601)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Nanshan, et komisjon oleks pidanud kaubandustaset korrigeerima, kuna [95–100] % tema ELi suunatud eksportmüügist oli mõeldud turustajatele, kellelt ta küsib madalamat hinda kui lõppkasutajatelt. Selle väite tõendamiseks võrdles Nanshan turustajatele ja lõppkasutajatele müüdava sama toote kontrollnumbri CIF-ühikuhinda. Nanshan väitis, et liidu tootmisharu müüs uurimisalust toodet peamiselt lõppkasutajatele.

(602)

Seoses sellega märkis komisjon, et Nanshani turustajatele ja lõppkasutajatele müüdavad kogused ei olnud selle konkreetse toote kontrollnumbri puhul võrreldavad, kuna müük lõppkasutajatele oli väga väike ning seetõttu ei saanud seda sisuka võrdluse jaoks arvesse võtta. Peale selle ei esitanud Nanshan artikli 2 lõike 10 punktis d nõutud tõendeid, mis näitaksid müüja puhul erinevatel kaubandustasanditel esinevaid funktsioonide ja hindade järjekindlaid ja selgeid erinevusi. Näiteks ei esitanud Nanshan tõendeid selle kohta, et tal tekkisid lõppkasutajatele suunatud müügi puhul lisakulud, näiteks turunduse või klienditeenindusega seotud kulud, mis õigustaksid lõppkasutajate puhul kõrgemat müügihinda. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(603)

Airoldi väitis, et kui arvestada LME ja transpordihindade tõusu, siis kergitaks tollimaksude kehtestamine väärtuselisel alusel Hiina alumiiniumist lehtvaltstoodete hinnad praegustest Euroopa hindadest kõrgemaks ning põhjustaks väidetava tootmisvõimsuse nappuse olukorras tasakaalutust.

(604)

Komisjon arvas, et väärtuseline tollimaks oli kõige asjakohasem tollimaksuvorm, et kõrvaldada kahju, mida liidu tootmisharu uurimisperioodil kannatas, ja viitas tagasi põhjenduses 554 tehtud järeldustele huvide tasakaalu kohta.

(605)

Mis puudutab jääkmarginaali, siis nagu selgitatud eespool põhjenduses 380, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 289 ja 473 tehtud järeldused, et koostöö oli vähene. Seetõttu kehtestas komisjon jääkmarginaali suurima turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali tasemel, määratuna kindlaks sellise eksportiva tootja poolt EL 27 turul esindavates kogustes müüdava tooteliigi kohta, kelle turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal leiti olevat suurim. Võttes arvesse eespool öeldut ja põhjendatud juhul ka märkusi turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste kohta, kehtestati turuhinnast madalama hinnaga müügi jääkmarginaal 24,6 % tasemel.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal

Lõplik turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal

Jiangsu Alcha Aluminum Group Co., Ltd.

72,1 %

14,3 %

Nanshan Group

Shandong Nanshan Aluminium Co., Ltd.,

Yantai Nanshan Aluminum New Material Co., Ltd.,

Longkou Nanshan Aluminum Rolling New Material Co., Ltd.,

Yantai Donghai Aluminum Foil Co., Ltd.

55,5 %

19,1 %

Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd.

23,7 %

21,4 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

44,5 %

19,0 %

Kõik muud äriühingud

88,0 %

24,6 %

(606)

Eespool kirjeldatu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpinguvastane tollimaks

Jiangsu Alcha Aluminum Group Co., Ltd.

14,3 %

Nanshan Group

Shandong Nanshan Aluminium Co., Ltd.,

Yantai Nanshan Aluminum New Material Co., Ltd.,

Longkou Nanshan Aluminum Rolling New Material Co., Ltd., Yantai Donghai Aluminum Foil Co., Ltd.

19,1 %

Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd.

21,4 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

19,0 %

Kõik muud äriühingud

24,6 %

(607)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kõnealuste äriühingute puhul kindlaks. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(608)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (98). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(609)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(610)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(611)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(612)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

7.4.   Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine

(613)

Kuna alusmääruse artikli 10 lõike 3 kohaselt on lõplikud tollimaksumäärad ajutistest tollimaksumääradest madalamad, tuleks üldiselt vabastada summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra.

(614)

Siiski võib komisjon artikli 10 lõike 2 alusel otsustada konkreetsetel asjaoludel ajutist tollimaksu üldse mitte sisse nõuda. Kõnealusel juhul tekitaks ajutise tollimaksu sissenõudmine selle ajutise peatamiseni viinud põhjustega samadel põhjustel (vt komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1788) (99) põhjendamatu lisakoormuse eelkõige ELi importijatele ja kasutajatele, ilma et see tooks liidu tootmisharu olukorrale lisaleevendust. Seetõttu otsustas komisjon, et ajutise määrusega kehtestatud dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summasid ei tuleks lõplikult sisse nõuda.

(615)

Pärast teist täiendavate järelduste avalikustamist avaldasid üks kaupleja ja neli kasutajat toetust komisjoni kavatsusele ajutine tollimaks sisse nõudmata jätta, kuid EA ja Elval olid sellele vastu.

(616)

Esiteks väitis EA, et selle küsimuse kohta märkuste esitamisele kehtinud ühe tööpäeva pikkune tähtaeg rikkus tema kaitseõigust. Teiseks ei saanud ta aru, kuidas võis komisjon järeldada, et ta hüvitab ajutise dumpinguvastase tollimaksu, kui ta ei olnud selleks ajaks veel isegi saanud ELi tootmisharu märkusi oma kavatsuse kohta meetmed peatada. Kolmandaks, kuna peatamist käsitleva otsuse enda muudavad kehtetuks ilmselged hindamisel tehtud vead ja menetlusõiguste rikkumine, oli ebaseaduslik ka kavatsus jätta ajutine tollimaks sisse nõudmata. Kolmandat märkust toetas ka Elval.

(617)

Esimese väite puhul leidis komisjon, et ei alusmääruses ega algatamisteate punktis 6 ei ole määratud täiendavate lõplike järelduste avalikustamise jaoks konkreetset tähtaega – selle asemel on tähtaja määramisel jäetud kaalutlusõigus komisjonile. Arvestades uurimisega seotud ajalisi piiranguid ja vähest sisu, mille kohta märkusi esitada (kaks põhjendust vähem kui ühel leheküljel), leidis komisjon, et ühepäevane tähtaeg oli siiski mõistlik. Tegelikult suutsid kõik huvitatud isikud selle lihtsasti mõistetava argumendi kohta määratud tähtaja jooksul oma arvamuse esitada. Järelikult kaitseõigust ei rikutud.

(618)

Teise väite puhul leidis komisjon, et ei ole olemas õiguslikku kohustust oodata huvitatud isikute märkusi peatamist käsitleva otsuse kohta, enne kui ta avaldab kavatsuse jätta ajutine tollimaks sisse nõudmata. Tema ajutise tollimaksu sisse nõudmata jätmise kavatsuse avalikustamine ei mõjuta komisjoni lõplikku seisukohta, mille ta võtab selles küsimuses või meetmete peatamise kohta. Mõlemad õigusaktide eelnõud olid korrakohaselt avaldatud ja neid oleks saanud pärast märkuste esitamist muuta, kui selleks oleks põhjust olnud.

(619)

Kolmanda väite puhul leidis komisjon, et EA ei esitanud vastuväidet mitte ajutise tollimaksu sisse nõudmata jätmise, vaid ainult peatamist käsitleva otsuse eelnõuga loodud seose kohta. Nagu ta järeldas eraldiseisvas otsuses peatamise kohta, võttes arvesse kõiki laekunud märkusi, soosivad kõik talle kättesaadavad elemendid sellist meetmete peatamist, nii et kolmas väide ei ole põhjendatud.

(620)

Lisaks märkis komisjon, et ajutiste meetmete rakendamisel oli olnud Hiina Rahvavabariigist pärit impordi tasemele piirav mõju. Langenud taset arvestades leidis komisjon, et ajutise tollimaksu sisse nõudmata jätmine ei kahjustaks liidu tootmisharu ega õõnestaks lõplike meetmete parandavat mõju.

8.   LÕPPSÄTTED

(621)

Võttes arvesse Eruoopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 109, (100) on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(622)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste Hiina Rahvavabariigist pärit toodete impordi suhtes: alumiiniumist lehtvaltstooted, sulamist või mitte, edasitöödeldud ja edasitöötlemata, aluskihita, muust materjalist sisekihtideta;

rullidena, rullribadena, mõõtu lõigatud ribadena ja ringikujulised; paksusega vähemalt 0,2 mm ja kuni 6 mm;

tahvlitena, paksusega üle 6 mm;

rullidena ja rullribadena, paksusega vähemalt 0,03 mm ja alla 0,2 mm;

mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7606 11 10 (TARIC-koodid 7606111025, 7606111086), ex 7606 11 91 (TARIC-koodid 7606119125, 7606119186), ex 7606 11 93 (TARIC-koodid 7606119325, 7606119386), ex 7606 11 99 (TARIC-koodid 7606119925, 7606119986), ex 7606 12 20 (TARIC-koodid 7606122025, 7606122088), ex 7606 12 92 (TARIC-koodid 7606129225, 7606129293), ex 7606 12 93 (TARIC-kood 7606129386), ex 7606 12 99 (TARIC-koodid 7606129925 ja 7606129986), ex 7606 91 00 (TARIC-koodid 7606910025, 7606910086), ex 7606 92 00 (TARIC-koodid 7606920025, 7606920092), ex 7607 11 90 (TARIC-koodid 7607119048, 7607119051, 7607119053, 7607119065, 7607119073, 7607119075, 7607119077, 7607119091, 7607119093) ja ex 7607 19 90 (TARIC-koodid 7607199075, 7607199094).

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised:

Äriühing

Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr (%)

TARICi lisakood

Jiangsu Alcha Aluminum Group Co., Ltd.

14,3 %

C610

Nanshan Group

Shandong Nanshan Aluminium Co., Ltd.,

Yantai Nanshan Aluminum New Material Co., Ltd.,

Longkou Nanshan Aluminum Rolling New Material Co., Ltd.,

Yantai Donghai Aluminum Foil Co., Ltd.

19,1 %

C611

Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd.

21,4 %

C612

Teised koostööd teinud äriühingud (lisa)

19,0 %

 

Kõik muud äriühingud

24,6 %

C999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute kohta kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, otseekspordiks Euroopa Liitu müüdav (vaatlusalune toode) (koguses) on toodetud (äriühingu nimi ja aadress) poolt (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige“. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1.   Artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toode ei hõlma järgmisi tooteid:

alumiiniumist joogipurkide, joogipurgi põhjade ja kaante ning avamisrõngaste materjal;

tooted, mis praegu kuuluvad TARIC-koodide 7607119044 ja 7607119071 alla;

autokerede tootmiseks kasutatavad sulamist alumiiniumtooted paksusega vähemalt 0,2 mm ja kuni 6 mm;

lennukiosade tootmiseks kasutatavad sulamist alumiiniumtooted paksusega vähemalt 0,8 mm.

2.   Artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toode vabastatakse lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust, kui seda imporditakse alumiiniumist komposiitpaneelide valmistamiseks ning kui sellel on järgmised tehnilised omadused:

pingutatud alumiiniumpoolid

kuumvaltsitud poolid

valtsviimistlus

laius: 800–2 050 mm

paksus: 0,20–0,5 mm

paksuse lubatud kõrvalekalle: +/– 0,01 mm

laiuse lubatud kõrvalekalle: +1,50/–0,00 mm

sulamid: 5005, 3105

karastatus: h14, h16, h24, h26

maksimaalne lainekõrgus: kuni 3 mm 1 000 mm kohta

3.   Lõike 1 kolmanda ja neljanda taande kohaste erandite ning lõike 2 kohase erandi suhtes kohaldatakse lõppkasutusprotseduuri käsitlevates liidu tollisätetes, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (101) (liidu tolliseadustik) artiklis 254 sätestatud tingimusi.

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) 2021/582 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summasid ei nõuta sisse.

Artikkel 4

Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi Hiina Rahvavabariigi eksportivaid tootjaid ja kehtestada nende suhtes valimisse mittekaasatud, koostööd tegevate äriühingute asjakohast kaalutud keskmise dumpinguvastase tollimaksu määra. Uus eksportiv tootja esitab tõendeid selle kohta, et:

a)

ta ei eksportinud uurimisperioodi ajal (1. juuli 2019 – 30. juuni 2020) Hiina Rahvavabariigist pärit tooteid, mida on kirjeldatud artikli 1 lõikes 1;

b)

ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ning

c)

ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida liitu vaatlusalust toodet märkimisväärses koguses pärast uurimisperioodi lõppu.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. oktoober 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  ELT C 268, 14.8.2020, lk 5.

(3)  Vt ajutise määruse põhjendused 488–489.

(4)  Komisjoni 12. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/582, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes (ELT L 124, 12.4.2021, lk 40).

(5)  t21.000389.

(6)  Komisjoni 30. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2213, millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/271, millega laiendatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordile kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatava väheste muudatustega alumiiniumfooliumi impordile (ELT L 316, 1.12.2017, lk 17).

(7)  Vt dokumendid t21.004505 ja t21.004607.

(8)  Vt dokument t21.004606.

(9)  Dokumendid t21.004496, t21.004676, t21.005226, t21.005296.

(10)  Dokument t21.004304, 2. juuni 2021.

(11)  Heating Ventilation Air Conditioning Refrigeration.

(12)  http://www.eurofoil.com/our_products/automotive_industrial.html

(13)  Photo USA Electronic Graphic vs. nõukogu, juhtum T-394/13, EU:T:2014:964, punkt 41.

(14)  Portmeirion Group UK, juhtum C-232/14, EU:C2016:180, punktid 40–47.

(15)  Yingli Energy (Hiina) vs. nõukogu, juhtum T-160/14, EU:T:2017:125, punktid 111-114.

(16)  Juhtum M.9560 – Gränges/Impexmetal, komisjoni otsus vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) artikli 6 lõike 1 punktile b (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1) ja vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 57 (23.9.2020, C(2020) 6652 final), saadaval aadressil https://ec.europa.eu/ competition/mergers/cases1/202050/m9560_488_3.pdf

(17)  Vt dokument t21.000866.

(18)  Vt dokument t21.004336.

(19)  Dokumendid t21.000866 ja t21.004336.

(20)  Arvestades mõningate arvude tundlikkust, esitati need vahemikena.

(21)  LMC määratleb end kui juhtiv sõltumatu ja üksnes mootorsõidukitele keskendunud üleilmne prognoosimis- ja turuteabe teenuseosutaja mootorsõidukite müügi, tootmise, jõuseadmete ja elektrifitseerimise puhul.

(22)  Vt dokument t21.001354.

(23)  Allikas: IHS - 2020M06.

(24)  https://www.bcg.com/publications/2021/why-evs-need-to-accelerate-their-market-penetration

(25)  Vt dokument T21.004336.

(26)  Vt dokument t21.004298.

(27)  Vt dokument t21.001354.

(28)  Vt dokument t21.003632.

(29)  Vt dokument T21.005701.

(30)  Ducker, „The Electrification Trend’s Impact on the Aluminum Industry“ („Elektrifitseerimise suundumuse mõju alumiiniumitööstusele“), https://ducker.com/the-electrification-trends-impact-on-the-aluminum-industry/

(31)  Komisjon tuvastas Türgis, Venemaal ja Ühendkuningriigis järgmised mootorsõidukite soojusvahetite tootjad: www.yetsan.com.tr, https://www.denso.com/tr/en/about-us/company-information/dntr/, https://www.akg-turkey.com/en/akg-group/about-akg-turkey/, https://www.oris.com.tr/, https://www.hanonsystems.com/En/Company/Network#tab1-3 ja https://karyergroup.com/ (Türgi); https://www.ugmk.com/en/activities/radiators/, http://www.trm-nn.ru/ru/produktciya/ ja https://luzar.ru/en/about/ (Venemaa); ja https://www.mahle.com/en/about-mahle/locations/great-britain.jsp; https://www.denso.com/uk/en/about-us/company-information/dmuk/ ja https://www.alutec.co.uk/ (Ühendkuningriik).

(32)  Vt tabel 1, eelviimane tulp.

(33)  Vt põhjendus 99.

(34)  Vt dokument t21.004414.

(35)  T21.000610, t21.000866 ja t21.004336.

(36)  Vt dokument t21.004298.

(37)  Konfidentsiaalne teave, mille see huvitatud isik esitas vahemikena.

(38)  Konfidentsiaalne teave, mille see huvitatud isik esitas vahemikena.

(39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(40)  JingAo Solar Co. Ltd, liidetud kohtuasjad T-158/14, T-161/14 ja T-163/14, EU:T:2017:126, punkt 93.

(41)  Ökodisaini määrus 2019/1783, ELT L 272, 25.10.2019, lk 107.

(42)  Nagata, „Aluminium Electrolytic Capacitor with Liquid Electrolyte Cathode“, lk 120–137.

(43)  ELT L 216, 18.6.2021, lk 142.

(44)  Põhjendused 303–306.

(45)  Vahemikku kasutati teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks.

(46)  Vt nt 28. veebruari 2018. aasta otsust kohtuasjas C-301/16 P, Komisjon vs. Xinyi PV Products (Anhui), ECLI:EU:C:2018:132, punkt 56.

(47)  Vastavalt Distsipliini ja Inspekteerimise Keskkomisjoni veebisaidil olevale artiklile: „Hiina ajaloolises traditsioonis on „valitsus“ alati olnud lai mõiste, mis hõlmab piiramatult kohustusi. Partei juhtimise all partei ja valitsus üksnes jagavad tööd ning parteid ja valitsust omavahel ei eristata. Olenemata sellest, kas tegemist on rahvakongressi, Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi või põhimõttega „üks valitsus ja kaks hoonet“, peavad need kõik rakendama partei keskkomitee otsuseid ja korraldusi, vastutama rahva ees ja alluma nende järelevalvele. Kõik organid, mis viivad partei juhtimisel ellu riigivõimu, kuuluvad valitsemissektori kategooriasse.“, saadaval aadressil: https://www.ccdi.gov.cn/special/zmsjd/zm19da_zm19da/201802/t20180201_163113.html (viimati vaadatud 16. juunil 2021).

(48)  Vt nt Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee Üldameti suunised ühisrinde töö hoogustamise kohta uue ajastu erasektoris, 15. september 2020. Jaotis II.4: „Tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, jaotis III.6: „Tuleb veel enam tõhustada partei kujundamist eraettevõtetes ning lubada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning võimaldada partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena.“, jaotis VII.26: „Juhtinstitutsioonide ja -mehhanismide täiustamine. Kõigi tasandite parteikomiteed peavad tuginema ühisrinde tööle ning juhtima rühmi looma ja täiustama mehhanisme, et kooskõlastada ühisrinde tööd erasektoris, ning nad peavad tööd kooskõlastatud viisil korrapäraselt uurima, kavandama ja edendama. Tuleb võimaldada ühisrinde töö osakondadel täita täielikult nende juhtivaid ja kooskõlastavaid ülesandeid ning võimaldada tööstusliitudel ja ärisektoril täita nende ühendavaid ja abistavaid ülesandeid ühisrinde erasektoris tehtavas töös.“ Saadaval aadressil: http://www.gov.cn/zhengce/2020-09/15/content_5543685.htm

(49)  Vt artikkel „Riigi omanduses olevate ettevõtete roll on asendamatu“, avaldatud 29. novembril 2018, saadaval aadressil: http://www.gov.cn/xinwen/2018-11/29/content_5344296.htm

(50)  Komisjoni 25. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1336, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate polüvinüülalkoholide impordi suhtes (ELT L 315, 29.9.2020, lk 1), põhjendus 190.

(51)  https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/5902521/KS-RA-07-015-EN.PDF.pdf/dd5443f5-b886-40e4-920d-9df03590ff91?t=1414781457000

(52)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2020:361:FULL&from=ET

(53)  Esitatud toimikusse lisatud esimese teate kohta tehtud Nanshan Groupi märkuste 1. lisana (t.20.0006989).

(54)  London Metal Exchange: Historical data for cash settled futures (lme.com).

(55)  Vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatav alumiiniumoksiid on metallurgiline alumiiniumoksiid.

(56)  Kuumvaltsitud poolidele eelneva töötlemisetapi tooraineks võivad olla ka alumiiniumikangid.

(57)  Ajutise määruse põhjendus 479.

(58)  Komisjoni 4. juuni 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/915, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 146, 5.6.2019, lk 63), põhjendus 122.

(59)  Europa - RAMON - Classification Detail List.

(60)  Europa - RAMON - Nomenclature Detail View.

(61)  Europa - RAMON - Nomenclature Detail View.

(62)  Cost of Doing Business - Invest in Turkey.

(63)  P.M.S. Metal Profil Aluminyum Sanayi Ve Ticaret Anonim Sirketi (toimikule lisatud märkuse IIIa lisa, 5. oktoober 2020).

(64)  Komisjoni 12. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2020/1428, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes (ELT L 336, 13.10.2020, lk 8), põhjendus 171.

(65)  Komisjoni 17. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/983, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordi suhtes (ELT L 216, 18.6.2021, lk 142), põhjendus 182.

(66)  Olenevalt tarbimisest.

(67)  Olenevalt tarbimisest.

(68)  Komisjoni 6. juuni 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/957, millega lõpetatakse Korea Vabariigist pärit puhta tereftaalhappe ja selle soolade importi käsitlev dumpinguvastane menetlus (ELT L 144, 6.6.2017, lk 21), põhjendused 37–41.

(69)  Apellatsioonikogu aruanne „China – Measures imposing anti-dumping duties on high-performance stainless steel seamless tubes („HP-SSST“) from Japan“ ja „China – Measures imposing anti-dumping duties on high-performance stainless steel seamless tubes („HP-SSST“) from the European Union“, WT/DS454/AB/R; WT/DS460/AB/R, punkt 5.5212.

(70)  Dokument t21.004724, 22. juuni 2021.

(71)  ELT C 36, 2.2.2021, lk 18.

(72)  Dokument t21.004414, 9. juuni 2021.

(73)  Dokument t21.005709, 20. mai 2021, ja dokument t21.004937, 25. mai 2021.

(74)  Dokument t21.005708, mis sisaldab 9.–10. juuni 2021. aasta e-kirjavahetusi.

(75)  Dokument t21.005704, 12. juuni 2021.

(76)  Dokument t21.005705, 15. juuni 2021.

(77)  Dokument t21.005708, mis sisaldab 9.–10. juuni 2021. aasta e-kirjavahetusi.

(78)  Vt dokument t21.004724, 22. juuni 2021.

(79)  Nagu ajutise määruse põhjenduses 329 selgitatud, kasutatakse Londoni metallibörsil (edaspidi „LME“) noteeritud kolme kuu alumiiniumihinda (eurodes tonni kohta), mis näitab alumiiniumi kui tooraine hinda, sageli võrdlusalusena läbirääkimiste pidamisel alumiiniumist lehtvaltstoodete lõpliku hinna üle.

(80)  Vt kohtuotsus, Üldkohus, 11. juuli 2017, Viraj Profiles Ltd, T-67/14, ECLI:EU:T:2017:481, punkt 99.

(81)  https://www.elval.com/en/media-elvals-new-tandem-mill-has-successfully-initiated-operations; https://aludium.com/aludium-alicante-invests-in-the-future/; vaadatud 20. juunil 2021.

(82)  Shanghai Futures Exchanges (Shanghai futuuriturg).

(83)  P. Desai, „Russia’s aluminium export tax fuels price surge on spot market“ (Venemaa alumiiniumiekspordi maks toob hetketurul kaasa järsu hinnatõusu), Reuters, 7. juuli 2021,kättesaadav aadressil: https://www.reuters.com/article/us-metals-aluminium-russia-graphic/russiasaluminium-export-tax-fuels-price-surge-on-spot-market-idUSKCN2ED10H (vaadatud 30. juulil 2021).

(84)  Vt kaebus, lk 30.

(85)  Kohtuotsus, Üldkohus, 2. aprill 2020, Hansol Paper Co. Ltd vs. Euroopa Komisjon, T-383/17, EU: T:2020:139, punktid 196, 199, 201, 203 ja 205.

(86)  Kohtuotsus, Üldkohus, 10. aprill 2019, Jindal Saw Ltd ja Jindal Saw Italia SpA vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2019:234, T-301/16, punkt 188.

(87)  See nähtub kõnealuse otsuse punktidest 164–169, milles öeldu kohaselt puudutavad kaebuse esitaja väited kahju ja põhjusliku seose olemasolu (alusmääruse artiklid 1 ja 3) ning mitte ulatust, milles kahjumarginaal oli alla dumpingumarginaali, ega seda, kuidas turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal arvutati.

(88)  Nanshanil olid suurem seotud üksuste kaudu toimuva impordi maht (ligikaudu [30–50] %), kuid turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes kasutati ainult [25–35] % tema koguimpordist, sest ülejäänu ei kattunud liidu tootmisharu müüdavate tooteliikidega.

(89)  Kohtuotsus, Üldkohus, T-107/08, Transnational Company „Kazchrome“ AO ja ENRC Marketing AG vs. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon, EU:T:2011:704.

(90)  Kohtuotsus, Üldkohus, Gold East Paper (Jiangsu) Co. Ltd and Gold Huasheng Paper (Suzhou Industrial Park) Co. Ltd vs. Euroopa Liidu Nõukogu, T-443/11, EU:T:2014:774, punkt 245; kohtuotsus, Üldkohus, European Fertilizer Manufacturer’s Association (EFMA) vs. Euroopa Liidu Nõukogu, T-210/95, EU:T:1999:273, punkt 60.

(91)  Vaekogu aruanne, „Russia – Commercial Vehicles“, WT/DS479/R, punkt 7.61.

(92)  Kohtuotsus, Üldkohus, 2. aprill 2020, Hansol Paper Co. Ltd vs. Euroopa Komisjon, T-383/17, EU: T:2020:139.

(93)  Apellatsioonikogu aruanne „China – GOES“, WT/DS414/AB/R, 18. oktoober 2012, punkt 200.

(94)  Vaekogu aruanne „China – Autos“, WT/DS339/R, WT/DS340/R, WT/DS342/R, 18. juuli 2008, punkt 7.227.

(95)  Üldkohtu 12. märtsi 2020. aasta otsus kohtuasjas T-835/17, Eurofer, EU:T:2020:96, punkt 143.

(96)  Vaekogu aruanded „China – X-Ray Equipment“, WT/DS425/R, punkt 7.50, ja „China – Broiler Products“, WT/DS427/R, punkt 7.476.

(97)  Vaekogu aruanne „China – Goes“ (DS414), WT/DS414/R, 15. juuni 2012, punkt 7.530.

(98)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium.

(99)  Komisjoni 8. oktoobri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1788, millega peatatakse Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes määrusega (EL) 2021/1784 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 105).

(100)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(101)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).


LISA

Koostööd teinud eksportivad tootjad, keda valimisse ei kaasatud

Nimi

TARICi lisakood

Southwest Aluminium (Group) Co., Ltd.

C613

Jiangsu Dingsheng New Materials Joint-Stock Co., Ltd.

C614

Shanghai Huafon Aluminium Corporation

C615

Alnan Aluminium Inc.

C616

Yinbang Clad Material Co., Ltd.

C617

Jiangsu Metcoplus Industry Intl. Co., Ltd.

C618

Dalishen Aluminum CO., Ltd.

C619

Binzhou Hongbo Aluminium Foil Technology Co., Ltd.

C620

Yong Jie New Material Co., Ltd.

C621

Chalco Ruimin Co., Ltd.

C622

Luoyang Wanji Aluminium Processing Co., Ltd.

C623

Jiangyin Dolphin Pack Limited Company

C624

Henan Xindatong Aluminum Industry Co., Ltd.

C625

Zhejiang Yongjie Aluminum Co., Ltd.

C626

Jiangsu Zhongji Lamination Materials Co., Ltd.

C627

Zhengzhou Guandong Aluminum Industry Co., Ltd.

C628


Top