ID-kaart

Lihtotsing

Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1483, 15. september 2021, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes
Euroopa Komisjon 15.09.2021 määrus number 1483; jõustumiskuupäev 17.09.2021

redaktsioon

16.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1483,

15. september 2021,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/477 meetmete kohta, mida liit võib kohaldada seoses dumpingu- või subsiidiumivastaste meetmete ja kaitsemeetmete ühismõjuga, (2) eriti selle artiklit 1,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Eelnevad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Euroopa Komisjon kehtestas oma 26. augusti 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1429 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“).

(2)

Komisjon teatas 11. augustil 2016. aastal Taiwani suhtes dumpinguvastase uurimise taasavamisest (4) vastavalt määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artiklile 12. Kõnealune absorptsioonivastane uurimine lõpetati 11. aprillil 2017 ilma kehtivaid meetmeid muutmata (5).

(3)

HRVst pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes praegu kehtivad dumpinguvastase tollimaksu määrad on 24,4 % valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, 24,6 % valimisse kaasamata koostööd tegevate ettevõtjate puhul ja 25,3 % kõigi ülejäänud ettevõtjate puhul.

(4)

Taiwanist pärit impordi suhtes praegu kehtiv dumpinguvastase tollimaksu määr on 6,8 %. Kehtivaid meetmeid kohaldatakse Taiwanist pärit kogu roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes, välja arvatud Taiwani äriühingu Chia Far Industrial Factory Co., Ltd toodangu import. Esialgu määrati sellele äriühingule nullmääraga tollimaks, sest dumpingut ei avastatud.

1.2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

(5)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (6) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(6)

Läbivaatamistaotluse esitas 27. mail 2020 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „taotluse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kogutoodangust liidus. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

1.3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(7)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon 25. augustil 2020 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel HRVst ja Taiwanist (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (7) (edaspidi „algatamisteade“).

1.4.   Paralleelne dumpinguvastane uurimine India ja Indoneesia suhtes

(8)

Komisjon algatas 30. septembril 2020 alusmääruse artikli 5 alusel Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali importi käsitleva dumpinguvastase menetluse (8). Uurimine on pooleli.

1.5.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(9)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.6.   Huvitatud isikud

(10)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid HRV ja Taiwani tootjaid ning nende riikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja kauplejaid ning teadaolevalt seotud ühendusi läbivaatamise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(11)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.7.   Väljavõtteline uuring

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.7.1.   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(13)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon koostas valimi uurimisaluse toote toodangu ja müügimahu põhjal, tagades hea geograafilise jaotuse. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 60 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja ligikaudu 70 % uurimisaluse toote müügi hinnangulisest kogumahust liidus.

(14)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Komisjon ei saanud valimi kohta ühtegi märkust. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

1.7.2.   Importijate väljavõtteline uuring

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(16)

Kolm sõltumatut importijat andsid endast teada kui huvitatud isikutest ja esitasid nõutud teabe. Saadud vastuste väikest arvu arvestades ei olnud väljavõtteline uuring vajalik. Selle otsuse kohta märkusi ei esitatud. Importijatel paluti täita küsimustik.

1.7.3.   Asjaomaste riikide eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil HRV ja Taiwani teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures ja Taipei esindusel Euroopa Liidus teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Üks Taiwanist pärit eksportiv tootja andis endast teada ja väljendas soovi uurimises osaleda. Arvestades tootjate väikest arvu, leidis komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Kõnealusel eksportival tootjal paluti täita eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustik.

(19)

Ükski HRV eksportiv tootja ei esitanud nõutud teavet ega andnud nõusolekut enda kaasamiseks valimisse. Komisjon teavitas HRV esindust sellest, et HRV eksportiva tootja koostöö puudumise tõttu kavatseb komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja seetõttu tugineda oma järelduses sellele, kas olemasolevate faktide põhjal jätkub või kordub HRV puhul dumping ja kahju. Selle teate kohta ei saadud ühtki märkust. Seega Hiina tootjad koostööd ei teinud ja järeldused HRVst pärit impordi kohta tehakse kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

1.8.   Vastused küsimustikule

(20)

Juhtumi algatamisel tegi komisjon valimisse kaasatud liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele ja eksportivatele tootjatele suunatud küsimustikud kättesaadavaks kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Küsimustik saadeti ka taotluse esitajale.

(21)

Lisaks saatis komisjon Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(22)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja Euroferilt.

(23)

Vastust küsimustikule ei esitanud ükski sõltumatu importija.

(24)

Vastust küsimustikule ei saadud Taiwani eksportivalt tootjalt, kes oli endast teada andnud ja algselt nõustunud koostööd tegema. Komisjon teatas asjaomasele äriühingule, et on seisukohal, et äriühing ei tee enam seega koostööd ja komisjon kohaldab alusmääruse artiklit 18. Küsimusest teavitati ka Taipei esindust Euroopa Liidus. Nendele kirjadele ei vastanud ei asjaomane äriühing ega Taipei esindus Euroopa Liidus. Seega Taiwani eksportivad tootjad koostööd ei teinud ja nagu Hiina puhul (vt põhjendus 19 eespool) tehakse järeldused dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise kohta Taiwani puhul kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

1.9.   Kohapealne kontroll ja kaugmeetodil ristkontroll

(25)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud viiruse leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks otsuste tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (9).

(26)

Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

 

liidu tootjad ja nende ühendus:

Acciai Speciali Terni S.p.A., Terni, Itaalia (edaspidi „AST“);

Aperam Stainless Europe, kuhu kuuluvad Aperam France, La Plaine Saint-Denis Cedex, Prantsusmaa ning Aperam Belgium, Châtelet ja Genk, Belgia (edaspidi „Aperam“);

Outokumpu Stainless Oy, Tornio, Soome (edaspidi „OTK“);

Eurofer, Brüssel, Belgia.

1.10.   Järgnenud menetlus

(27)

Komisjon avalikustas 2. juulil 2021 olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(28)

Komisjon kaalus importijate ja turustajate konsortsiumi (edaspidi „Euranimi“ (10)) ning kahe sõltumatu importija (edaspidi „LSI“ (11) ja „MFT“ (12)) esitatud märkusi ja võttis neid asjakohasel juhul arvesse. Kõik asjaomased pooled taotlesid ärakuulamist, mis neile ka võimaldati.

2.   UURIMISALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Uurimisalune toode

(29)

Uurimisalune toode on sama kui esialgses uurimises, nimelt külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstooted, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7219 90 20, 7219 90 80, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81, 7220 20 89, 7220 90 20 ja 7220 90 80 alla (edaspidi „uurimisalune toode“ või „roostevabast terasest lehtvaltstoode“).

(30)

Liidus valmistavad roostevabast terasest lehtvaltstooteid peamiselt integreeritud tootjad, kes muundavad roostevaba terase jäägid ja legeerelemendid roostevabast terasest lehtvaltstoodeteks sulatamise ning kuum- ja külmvaltsimise kaudu. Näib, et HRV ja aina suuremal määral Taiwani roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjad kasutavad peamiselt esmast toorainet, mis muundatakse enne sulatamist ning kuum- ja külmvaltsimist niklimaagist malmiks.

(31)

Uurimisalusel tootel on palju kasutusvõimalusi järgtööstuses, näiteks ehituse, energiavarustuse, taristu, tarbekaupade ja sõidukite valdkonnas.

2.2.   Samasugune toode

(32)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

HRVst ja Taiwanist pärit uurimisalune toode;

toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomaste riikide siseturul;

toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(33)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

2.3.   Toote määratlusega seotud väited

(34)

Pärast lõplike järelduste avaldamist väitsid Euranimi ja kaks importijat, et komisjon laiendas tootemääratlust, lisades uurimisaluse toote määratlusse teatavad CN-koodid, mida esialgsed meetmed ei hõlmanud. Poolte arvamusel on tootemääratluse selline laiendamine vastuolus alusmääruse artikli 11 lõikega 2.

(35)

Esialgsetes meetmetes määratleti asjaomane toode järgmiselt:

„Asjaomane toode on roostevabast terasest külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstooted, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81 ja 7220 20 89 alla“.

(36)

Menetluse algatamise päeval toimikusse kantud teates (13) selgitas komisjon, et teatavad tooteliigid, millele on pärast külmvaltsimist tehtud spetsiifilised viimistlustoimingud, eriti pinnatöötlus, kuuluvad tootemääratluse alla, kuid ekslikult jäid vastavad CN-koodid (7219 90 20, 7219 90 80, 7220 90 20 ja 7220 90 80) tootemääratluses mainimata, kuigi nende CN-koodide alla käivad tooteliigid kuulusid esialgsesse uurimisse, mille tulemusel meetmed kehtestati.

(37)

Enamik tooteliike, millele on tehtud viimistlustoiminguid, ei kuulu tootemääratluse alla (sest neid ei saa liigitada määratluse „külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta“ alla) ega seetõttu meetmete kohaldamisalasse, kuid tootemääratluse alla kuuluvad tooteliigid, millele on tehtud viimistlustoimingud „poleeritud“, „harjatud“ ja „perforeeritud“ ning mille alakategooria „muud“ CN-koodid on 7219 90 20, 7220 90 20, 7219 90 80 ja 7220 90 80. Need tooteliigid kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri alakategooriasse „muud“ ja kuulusid esialgsesse uurimisse, mille tulemusel meetmed kehtestati. Nende tooteliikide põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused, tootmisprotsessid peale teatavate viimistlustoimingute ja lõppkasutus ei erine kombineeritud nomenklatuuri alakategooriasse „külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta“ kuuluvate tooteliikide omadest.

(38)

Kuna need täiendavad CN-koodid kuulusid esialgses uurimises ja kuuluvad praeguses läbivaatamisega seotud uurimises vaatlusaluse toote juurde, täpsustas komisjon sellele vastavalt tootemääratlust eespool põhjenduses 36 mainitud teates.

(39)

Esialgse uurimise tootemääratlust ei laiendatud ja määratlust ei muudetud, vaid ainult täpsustati. Tasub meenutada, et CN-koodid antakse vaid teavitamise eesmärgil ja need ei ole siduvad uurimisaluse toote tariifsele klassifitseerimisele. Seetõttu lükati isikute väide tagasi.

3.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(40)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst või Taiwanist pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

3.1.   Hiina Rahvavabariik

3.1.1.   Sissejuhatavad märkused

(41)

Vaatlusalusel perioodil uurimisaluse toote import HRVst jätkus, kuigi palju väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013). Eurostati statistika kohaselt moodustas roostevabast terasest lehtvaltstoodete import HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 0,4 % liidu turust. Roostevabast terasest lehtvaltstoodete import HRVst moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku 14 111 tonni võrreldes 143 420 tonniga esialgse uurimise ajal.

(42)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, ei teinud ükski HRV eksportija/tootja uurimises koostööd. Hiina tootjad ei esitanud küsimustiku vastuseid, sealhulgas andmeid ekspordihinna ja -kulude, omamaiste hindade ja kulude, tootmisprotsessis sisendite kasutamise, tootmise üldkulude, tootmisvõimsuse, toodangu, investeeringute jm kohta. Samamoodi ei esitanud Hiina valitsus ega Hiina tootjad märkusi toimikus, sh aruandes „Commission Staff Working Document on Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks) (14) sisalduvate tõendite kohta.

(43)

Seega teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(44)

Seega põhinesid järeldused HRVga seotud dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta alusmääruse artikli 18 lõike 1 järgi kättesaadavatel faktidel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses ja huvitatud isikute avaldustes sisalduval teabel koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja GTA), statistilised andmed Hiina maksu- ja tolliameti veebisaitidelt, (15) Maailmapanga ja OECD aruanded, samuti hinnakujundusteabe, uudiste, andmete ja analüüsi sõltumatud pakkujad ning raua- ja terasetööstuse konverentsid.

3.1.2.   Dumpingu jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

3.1.2.1.   Normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a

(45)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid HRV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon selle riigi suhtes uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(46)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks oma uurimise jaoks seoses väidetavate oluliste moonutustega. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(47)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes on ta esialgselt valinud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Brasiilia, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(48)

30. septembril 2020 teavitas komisjon teatega (edaspidi „esimene teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida võidakse uurimisaluse toote tootmisel kasutada. Lisaks tegi komisjon kindlaks võimalikud võrdlusriigid (nimelt Argentina, Brasiilia, Mehhiko, Venemaa, Lõuna-Aafrika ja Türgi), tuginedes moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumidele. Komisjon sai esimese teate kohta märkusi taotluse esitajalt, kellel oli kahtlusi seoses roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tootmisega Argentinas, Mehhikos, Venemaal, Lõuna-Aafrikas ja Türgis.

(49)

Komisjon teavitas 23. detsembril 2020 teise teatega (edaspidi „teine teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Brasiiliat (16). Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootjalt Aperam Inox America do Sul S.A. kättesaadava teabe põhjal. Teise teate kohta märkusi ei esitatud.

3.1.2.2.   Normaalväärtus

(50)

HRV terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (17) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused. Komisjon jõudis ka käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(51)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb olulist riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat jaotumist kooskõlas turupõhimõtetega (18). Arvestades, et teras on peamine tooraine uurimisaluse toote tootmiseks, järeldas komisjon eelkõige, et lisaks sellele, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (19) tähenduses on oluline osa terasesektori äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis, võib Hiina valitsus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes ka mõjutada terasesektori hindu ja kulusid (20). Komisjon leidis ka, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Üldiselt toobki HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside kontsentreerumise sektoritesse, mille Hiina valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (21). Komisjon tegi ka järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi (22). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses palgakulude moonutusi (23) ja alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses moonutusi finantsturgudel, eriti seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (24).

(52)

Nagu eelmistes HRV terasesektorit käsitlevates uurimistes, vaatles komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda avalikult kättesaadavatel allikatel põhinevas toimikus, sealhulgas taotluses ja aruandes leiduvate tõendite alusel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumite kohta, mille kaudu kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu ta oli leidnud ka oma varasemates selleteemalistes uuringutes.

(53)

Lisaks aruandele mainiti kaebuses, et hiljutised tähelepanekud, mis tehti määruses, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiinast ja mujalt pärit teatavate kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes, (25) kehtivad täies ulatuses roostevabast terasest lehtvaltstoodete puhul, sest nii roostevabast terasest lehtvaltstooted kui ka kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid on sisuliselt sarnased tooted, sest kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid on roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmisprotsessi varasem etapp. Kaebuses lisati, et kuna Hiina roostevabast terasest lehtvaltstoodete eksportijad on ka kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootjad (kui nad on integreeritud) või ostavad kuumvaltsitud roostevabu teraslehti ja -rulle kohalikult (ümbervaltsijad), siis kõik tegurid, mis komisjoni tähelepanekute põhjal mõjutavad kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmist ja müüki Hiinas, mõjutavad ka otseselt roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmist ja müüki selles riigis. Kõnealusel juhul sisaldas taotlus teavet terasesektorit käsitleva 13. viisaastakukava moonutava mõju kohta terasetööstusele ning maavarasid käsitleva 13. viisaastakukava ja mitteraudmetallide tööstust käsitleva 13. viisaastakukava sätete kohta. Kaebuses rõhutatakse, et terasetööstus on Hiinas eelisseisundis, mida tõestab asjaolu, et see kuulub tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogi ning rahvusvahelise tootmisvõimsuse ja seadmete tootmise valdkonna koostöö edendamise suunistesse. Pealegi mainitakse selles G20 terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi ministrite aruannet, milles nimetati Hiina valitsuse juhtimise all palju kasutatavad järgmised valdkonnapõhised subsiidiumid: turupõhiste tingimustega vastuolus olev soodustingimustel rahastamine, turupõhiste tingimustega vastuolus olevad omakapitalipaigutused ja konverteerimine, toetused ja autasud, maksuvabastused, -vähendused ja -tagastused, kaupade ja teenuste osutamine, roostevaba terase sisendite, sealhulgas rauajääkide, malmi, koksisöe, nikli ja ferrokroomi/kroomi pakkumine allpool turuhinda ning pankrotistunud ettevõtete toetamine (26).

(54)

Nagu on märgitud põhjenduses 42, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitajalt saadud lisatõendeid oluliste moonutuste olemasolu kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(55)

Nagu eelmistes HRV terasesektorit käsitlevates uurimistes, vaatles komisjon, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumite kohta, mille kaudu kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu ta oli leidnud ka oma varasemates selleteemalistes uuringutes.

(56)

Konkreetselt terasesektoris, kus toodetav teras on roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmise peamine tooraine, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Paljud suurimad tootjad kuuluvad riigile. Mõnda neist on eraldi nimetatud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020. Näiteks märgib Hiina riigile kuuluv Shanxi Taiyuan Iron & Steel Co. Ltd. (edaspidi „Tisco“) oma veebisaidil, et tegemist on „raua ja terase superhiiglasega“, millest „kujunes erakordne suuremahuline raua ja terase kompleks, mille äritegevuses on ühendatud raua kaevandamine, raua ja terase tootmine, töötlemine, tarnimine ja turustamine (27)“. Teine suur Hiina riigile kuuluv ettevõte on Baosteel, mis tegeleb terase tootmisega ja mis kuulub hiljuti konsolideeritud kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd (varem Baosteel Group ja Wuhan Iron & Steel) (28).. Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomandis olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (29). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (30). Hiina valitsus on seda kavatsust korranud 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (31). Selline koondamine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (32). Kuna Hiina roostevabast terasest lehtvaltstoodete eksportijad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik era- ja riigile kuuluvate roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjate täpset suhtarvu kindlaks määrata. Kaebuse esitajalt saadud Hiina roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjate nimekirjas on aga mitu tootjat riigile kuuluvad ettevõtted, sealhulgas Tisco Shanxi Taigang Stainless Steel Co. Ltd, Baosteel Baoshan Iron and Steel Co. Ltd, Lisco Lianzhong Stainless Steel Corporation, Beihai Chengde Stainless Steel Co. Ltd, Jisco Jiuquan Iron and Steel Group Co. Ltd, Shougang Kaixi Stainless Steel, Baosteel Desheng Stainless Steel ning Tangshan Stainless Steel Co. Ltd.

(57)

Seoses sellega, et Hiina valitsus võib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes mõjutada terasesektori hindu ja kulusid, tehti uurimise käigus kindlaks isiklikud sidemed uurimisaluse toote tootjate ja HKP vahel, näiteks HKP liikmed mitme roostevabast terasest lehtvaltstooteid tootva ettevõtte kõrgemas juhtkonnas või direktorite nõukogu liikmete hulgas. Roostevabast terasest lehtvaltstoodete sektoris on peamised riigile kuuluvad tootvad eksportijad sageli maailma juhtivad kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide ning roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjad, olenemata sellest, kas nad on integreeritud või mitte. Näiteks Hiina riigile kuuluv Shanxi Taiyuan Iron & Steel Co. Ltd. (edaspidi „Tisco“) märgib oma veebisaidil, et ta on „raua- ja terasehiiglane ning ülemaailmse roostevaba terase tööstuse juhtiv ettevõte“, „suurim roostevaba terase ettevõte, millel on maailma suurim tootmisvõimsus ning kõige nüüdisaegsem tehnoloogia ja seadmed“. Seega on „Tiscost saanud erakordne suuremahuline raua- ja terasekompleks, mis tegeleb raua kaevandamise ning raua ja terase tootmise, töötlemise, tarnimise ja -kaubandusega“ (33). Tisco on näide roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjast, mille tegevuses osaleb Hiina valitsus isikute ametisse nimetamise kaudu. Näiteks HKP komitee asesekretär nimetati Shanxi provintsi HKP komitee ja valitsuse otsusega ka TISCO presidendiks (34).

(58)

Roostevabast terasest lehtvaltstoodete sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Järgmised näited ilmestavad eespool kirjeldatud suundumust, kuidas Hiina valitsus sekkub üha rohkem roostevabast terasest lehtvaltstoodete sektorisse. Paljud roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjad rõhutavad oma veebisaitidel sõnaselgelt parteitööd, nende ettevõtte juhatuses on partei liikmeid ja nad toonitavad oma seotust HKPga. Uurimise käigus selgus, et paljudes roostevabast terasest lehtvaltstooteid tootvates ettevõtetes, sealhulgas Tisco, Baosteel ja Lisco, viiakse ellu partei tugevdamise tegevust.

(59)

Pealegi on roostevabast terasest lehtvaltstoodete sektoris kehtestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohane poliitika, mis soosib omamaiseid tootjaid või mõjutab turgu muul viisil.

(60)

Kuigi roostevabast terasest lehtvaltstoodete sektor on spetsialiseerunud tootmisharu ja uurimise käigus ei olnud võimalik leida konkreetseid poliitikadokumente, mis suunavad konkreetselt roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmisharu arengut, saab roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmisharu valitsuselt juhiseid ja valitsus sekkub roostevabast terasest lehtvaltstoodete peamise tooraine, nimelt terase valdkonnas.

(61)

Hiina valitsus peab terasetööstust võtmetähtsusega tootmisharuks (35). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud ja uurimisperioodil kehtivad terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutati, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (36). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (37). Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas (38) nähakse ette kõrgekvaliteetsete terastoodete tootjatele toetuse andmine (39). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (40). Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (41) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse terasesektorit soodustatud tootmisharuks.

(62)

Nagu selgub eespool esitatud näidetest terase kui roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmise tähtsa tooraine kohta, suunab Hiina valitsus roostevabast terasest lehtvaltstoodete sektori arengut ka kooskõlas arvukate poliitikavahendite ja suunistega ning kontrollib peaaegu kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte. Seega saab roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmisharu valitsuselt juhiseid ja valitsus sekkub roostevabast terasest lehtvaltstoodete peamiste toorainete, eelkõige terase valdkonnas.

(63)

Eelnimetatule lisaks saavad roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjad ka riigilt subsiidiume, mis viitab selgelt riigi huvile selles sektoris. Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et riik maksis otseseid subsiidiume mitmele roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjale, sealhulgas Tisco, Baosteel ja Tangsteel.

(64)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas terase, raua ja ferrosulamite kui roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmiseks kasutatavate põhitoorainete tootmist. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(65)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane ja eespool põhjenduses 51 osutatud pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine roostevabast terasest lehtvaltstoodete sektoris ei mõjuta uurimisaluse toote tootjaid.

(66)

Nagu eespool põhjenduses 51 samuti viidatud, mõjutavad roostevabast terasest lehtvaltstoodete sektorit ka alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased palgakulude moonutused. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (42).

(67)

Lisaks ei esitatud käesolevas uurimises tõendeid, mis näitaksid, et roostevabast terasest lehtvaltstoodete sektorit ei mõjuta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohane ja samuti eespool põhjenduses 51 osutatud valitsuse sekkumine finantssüsteemi. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(68)

Komisjon tuletab ühtlasi meelde, et roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Kui roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori / kapitali eraldamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(69)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte üksnes roostevabast terasest lehtvaltstoodete omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid mõjutatud on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali eraldamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jms kohta.

(70)

Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(71)

Kokkuvõttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad või kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(72)

Lõplike järelduste avalikustamise ajal sai komisjon LSI-lt ja Euranimilt kaks avaldust artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Nii LSI kui ka Euranimi väitsid, et järeldused oluliste moonutuste kohta põhinevad suurel määral Hiinat käsitleva aruande järeldustel, mis ei ole aga LSI ja Euranimi sõnul piisavalt ametlik ega sisukas, et seda saaks pidada Euroopa Komisjoni ametlikuks aruandeks ning seda ei saa kasutada tõendusmaterjalina oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks. Seda esiteks seetõttu, et aruanne on avaldatud talituste töödokumendina, mis ei anna LSI ja Euranimi sõnul sellele piisavalt ametlikku iseloomu, ning et seda ei avaldatud ega ajakohastatud vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud nõuetele.

(73)

Komisjon tuletab meelde, et artikli 2 lõike 6a punkti c sätetega ei nähta ette spetsiaalset vormingut, milles riigiaruanne tuleb avaldada, ega selle avaldamise kanaleid. Seega vastab Hiina aruande avaldamine talituste töödokumendina, sellise dokumendiliigina, mis ei vaja tõlkimist kõigisse Euroopa keeltesse ega ametlikku avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, asjaomastele eeskirjadele. Komisjon märgib ka, et aruanne on olnud avalikkusele komisjoni veebisaidil kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist ja seega on kõigil huvitatud isikutel olnud piisavalt võimalust seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, täiendada või kommenteerida. Ei LSI, Euranimi ega ükski teine huvitatud isik ei esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks see aruanne olnud aegunud. Tegelikult põhineb aruanne valdavalt aastaid 2016–2020 hõlmavatel ja uurimisperioodil kohaldatud 13. viisaastakukavadel. Seepärast lükatakse väide tagasi.

a)   Võrdlusriik

(1)   Üldised märkused

(74)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

HRVga sarnane majandusarengu tase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta sarnaneb HRV omaga, tuginedes Maailmapanga andmebaasile (43);

uurimisaluse toote tootmine selles riigis (44);

asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis;

kui võimalikke võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

(75)

Nagu on selgitatud põhjendustes 48 ja 49, väljastas komisjon 30. septembril ja 23. detsembril 2020. aastal kaks toimikule lisatud teadet normaalväärtuse ja tootmistegurite kindlaksmääramise allikate kohta („esimene teade“ ja „teine teade“). Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma järeldusest, et sobiv võrdlusriik on antud juhul Brasiilia.

(2)   HRVga sarnane majandusarengu tase

(76)

Esimeses teates leidis komisjon, et Argentina, Brasiilia, Mehhiko, Venemaa, Lõuna-Aafrika ja Türgi on Maailmapanga andmetel HRVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, st Maailmapank on kõik need kogurahvatulu alusel liigitanud suurema keskmise sissetulekuga riikideks.

(77)

Pärast seda teadet majandusarengu taseme kohta märkusi ei saadud.

(3)   Uurimisaluse toote tootmine võrdlusriigis

(78)

Komisjon märkis esimeses teates, et uurimisaluse toote tootmine tehti kindlaks Argentinas, Brasiilias, Lõuna-Aafrikas, Mehhikos, Türgis ja Venemaal. Lõuna-Aafrika jäeti võimaliku võrdlusriigina siiski kõrvale, kuna tuvastati vaid üks uurimisaluse toote tootja ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta ei olnud avalikult kättesaadavaid finantsaruandeid.

(79)

Esimese teate järel saadi taotluse esitajalt märkused uurimisaluse toote tootmise kohta võimalikes võrdlusriikides. Taotluse esitaja väitis, et kui üks äriühing Brasiilias välja arvata, ei tooda esimeses teates loetletud äriühingud uurimisalust toodet ja esitas iga äriühingu kohta üksikasjaliku selgituse. Seejärel väitis taotluse esitaja, et uurimisalust toodet ei toodeta Argentinas, Mehhikos, Türgis ega Venemaal.

(80)

Pärast taotluse esitaja antud eespool mainitud teabe analüüsimist ja võimalikult tihedat ristkontrolli leidis komisjon, et esimeses teates võimalike tootjatena nimetatud äriühingud Argentinas, Mehhikos, Türgis ja Venemaal ei tootnud uurimisperioodil uurimisalust toodet, vaid pigem muud liiki terastooteid, mida praeguses läbivaatamisega seotud uurimises ei käsitleta.

(81)

Lõuna-Aafrika puhul ei olnud võimalik tuvastada uurimisalust toodet tootvaid äriühinguid, kellel oleks avalikult kättesaadavaid finantsaruandeid. Selle kohta ei ole märkusi saadud.

(82)

Seega ei pidanud komisjon enam Argentinat, Lõuna-Aafrikat, Mehhikot, Türgit ega Venemaad võimalikeks võrdlusriikideks. Seetõttu järeldas komisjon teises teates, et Brasiilia on ainus majandusarengu tasemelt HRVga sarnane riik, kus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodeti uurimisalust toodet.

(4)   Asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis

(83)

Komisjon kontrollis ka avalike andmete ja eelkõige uurimisaluse toote tootjate avalike finantsandmete kättesaadavust Brasiilias.

(84)

Komisjon otsis roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjaid, kelle avalikult kättesaadavaid finantsandmeid saaks kasutada moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Komisjon piirdus otsimisel äriühingutega, mille puhul olid avalikult kättesaadavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kasumiaruanded ja mis olid sel perioodil kasumlikud. Lisaks eelistati neid roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjaid, kelle finantsaruanded olid avalikult kättesaadavad äriühingu tasandil, mitte kogu vastava kontserni konsolideeritud tasandil. Teises teates tuvastati üks eelnimetatule vastav Brasiilia äriühing – Aperam Inox America do Sul S.A.

(85)

Brasiilias avalikult kättesaadavate finantsandmete kvaliteedi ja üksikasjalikkuse ning tootmistegurite võrdlusaluste kättesaadavuse ja tüüpilisuse põhjal leidis komisjon, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik.

(86)

Komisjon analüüsis hoolikalt kõiki toimikus sisalduvaid asjakohaseid andmeid tootmistegurite kohta Brasiilias ja täheldas järgmist:

komisjon analüüsis kõigi esimeses teates ja seda ajakohastavas teises teates loetletud tootmistegurite impordistatistikat ja jõudis järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi kõiki uurimisaluse toote tootmiseks vajalikke tootmistegureid peale nikli (vt põhjendus 101);

energiastatistika (elektrihinnad) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hõlpsasti kättesaadav ettevõtja EDP Brasil esitatud andmete vormis (45);

tööjõukulude statistika oli kättesaadav Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni veebisaidil (46).

(87)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Nagu on märgitud põhjenduses 112, leidis komisjon, et Aperam Inox America do Sul S.A. kohta olid finantsaruanded avalikult kättesaadavad ja neid sai kasutada moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi kindlaksmääramiseks.

(5)   Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase

(88)

Kuna eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(6)   Järeldus võrdlusriigi kohta

(89)

Eespool esitatud analüüsi põhjal vastas Brasiilia kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumitele, et pidada seda sobivaks võrdlusriigiks. Eeskätt toodetakse Brasiilias uurimisalust toodet ning seal on olemas täielik andmestik kõikide tootmistegurite, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

b)   Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(90)

Teises teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta GTA andmebaasi, et teha võrdlusriigis kindlaks enamiku tootmisteguritega seotud moonutamata kulud.

(91)

Veel märkis komisjon, et moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks võrdlusriigis kasutatakse ILO statistikat; moonutamata energiakulude kindlaksmääramiseks kasutatakse aga põhjenduses 86 osutatud riiklikku statistikat.

(92)

Komisjon lisas arvutusse tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Selle summa kindlakstegemiseks kasutas komisjon taotluse esitaja antud finantsandmeid liidu tootja Aperam Stainless Europe kohta (vt põhjendus 111).

(93)

Nagu on märgitud teises teates, kasutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks ka põhjenduses 112 nimetatud valitud Brasiilia ettevõtja finantsandmeid.

c)   Moonutamata kulud ja võrdlusalused

(94)

Tootmistegureid käsitleva kahe teate abil püüdis komisjon koostada tootmistegurite ja -sisendite loetelu, mida ta kavatses kasutada kõikide tootmistegurite puhul, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida HRV tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel.

(95)

Kuna Hiina eksportivad tootjad läbivaatamismenetluses koostööd ei teinud, pidi komisjon tuginema roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel taotluse esitajale.

(96)

Taotluses ja esimese teate kohta tehtud märkustes rõhutas taotluse esitaja, et Hiinas on tootmisprotsess täiesti erinev tootmisprotsessist liidus. See on nii eriti sulatamisetapis, kus Hiina tootjad kasutavad valdavalt niklimaagist malmi, samas kui liidu tootjate peamine lähteaine on roostevaba terase jäägid. Taotluse esitaja nõudis, et komisjon võtaks seda tootmisprotsessi erinevust arvesse ja soovitas komisjonil arvutada niklimaagist malmi väärtus Londoni metallibörsi (LME) 2019. aasta keskmise nikli sularahaarvelduse väärtuse põhjal, mis on avalikult kättesaadav (47). Teised huvitatud isikud ei esitanud märkusi.

(97)

Komisjon selgitas teises teates, et normaalväärtuse arvutus ja vastav tootmistegurite loetelu põhineb ainult enamjaolt liidus müüdava ja liitu eksporditava terase klassil vastavalt taotluses esitatud teabele ja võttes ka arvesse taotluse esitajalt esimese teate kohta saadud märkusi. Selle kohta ei ole märkusi saadud.

(98)

Kuna koostööd ei tehtud, puudusid komisjonil iga tootmisteguri kohta Brasiilia tariifikoodidele täpselt vastavatest kuuekohalistest HS-koodidest täpsemad tariifikoodid.

(99)

Võttes arvesse taotluse esitajalt saadud kogu teavet ning asjaolu, et tootmistegurite normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatavaid allikaid käsitleva kahe teate kohta muid märkusi ei esitatud, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja tariifikoodid.

Tabel 1

Roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmistegurid

Tootmistegur

HS-kood

Andmete allikas

Moonutamata ühikuväärtus eurodes

Ühik

Tooraine

 

 

 

 

Süsinikujäägid

7204 49

GTA

0,38

kg

Roostevaba terase jäägid

7204 21

GTA

1,01

kg

Ferrokroom süsinikusisaldusega üle 4 % massist

7202 41

GTA

1,23

kg

Ferrokroomi sulamid

7202 41

GTA

1,23

kg

Nikkel

(vt põhjendus 100)

7502 10

Rahvusvaheline võrdlusalus Westmetall (48)

13,51

kg

Malmi ja terase jäätmed ja jäägid

7204 49

GTA

0,38

kg

Roostevaba terase jäätmed ja jäägid

7204 21

GTA

1,01

kg

Muud ferrosiliitsiumi sulamid

7202 29

GTA

1,54

kg

Tööjõud

Töötleva tööstuse töötajate palgad

(vt põhjendused 105–107)

[ei kohaldata]

ILO

3,85

eurot/tund

Energia

Elekter

(vt põhjendused 108–109)

[ei kohaldata]

EDP Brasil

81,32

eurot/MWh

1)   Tooraine

(100)

Selleks et teha vastavalt artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kindlaks tootja tehasesse tarnitud materjalide moonutamata hinnad ja arvestades, et ükski HRV tootja ei teinud koostööd, kasutas komisjon iga roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmises kasutatud materjali, välja arvatud nikli puhul GTA andmebaasis esitatud impordihindu võrdlusriigis.

(101)

Niklit kasutati selleks, et arvutada sisendväärtused ferronikli ja niklimaagist malmi jaoks, mida läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Brasiiliasse ei imporditud ja mis moodustavad ligikaudu kolmandiku normaalväärtusest tehasest hankimise tasandil. Lisaks ei peetud tüüpiliseks Brasiiliasse imporditava nikli mahtu. Seetõttu on ferronikli ja niklimaagist malmi kohta moonutamata võrdlusaluste arvutamiseks kooskõlas taotluses esitatud teabega arvesse võetud järgmisi eeldusi:

ferronikkel sisaldas hinnangute järgi 21,8 % niklit ja 78,2 % rauda;

väikese niklisisaldusega niklimaagist malm sisaldas hinnangute järgi 10 % niklit ja 85 % rauda;

raud arvati malmi ja terase jäätmete ja jääkide hulka ning

ülejäänud keemilisi elemente ei arvestatud.

(102)

Seda metoodikat selgitati teises teates (vt põhjendus 49) ja märkusi ei saadud.

(103)

Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 71, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu.

(104)

Välja jäeti ka WTOsse mittekuuluvatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (49) I lisas nimetatud riikidest võrdlusriiki suunduva impordi mahud. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest omamaistest hindadest.

(105)

Selleks et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks eksportiva tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon selle suhtes keskmist võrdlusriigi imporditollimaksu vastavatel tasemetel. Sellele lisas komisjon riigisisese transpordi kulud kilogrammi kohta, mis arvutati taotluse esitaja antud teabe alusel.

2)   Tööjõud

(106)

Tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon ILO statistikat (50) ja avalikult kättesaadavat teavet Brasiilias asuvate tööandjate täiendavate tööjõukulude kohta (51).

(107)

ILO statistikas on esitatud andmed Brasiilia töötleva tööstuse töötaja kohta nädalas keskmiselt töötatud tegeliku tundide arvu kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (52).

(108)

Nende andmete põhjal arvutas komisjon välja tootmissektori tunnipalga, millele lisati tööandja täiendavad tööjõuga seotud kulud.

3)   Elekter

(109)

Elektrihind, mille oli kehtestanud üks Brasiilia suurimaid elektritarnijaid, äriühing EDP Brasil, oli hõlpsasti kättesaadav (53). Teave oli piisavalt üksikasjalik, et määrata kindlaks elektrihind ja jaotusvõrgu kasutamise hind (modalidade tarifaria asul), mida maksavad tööstustarbijad.

(110)

Tuleb märkida, et Brasiilias kohustab reguleeriv asutus Agência Nacional de Energia Elétrica (54) (edaspidi „ANEEL“) elektritarnijaid tõstma oma tariife teatava protsendi võrra, et reguleerida elektrienergia tarbimist riigis. ANEEL kasutab märgistussüsteemi (55) (roheline, kollane, punane 1, punane 2), mis näitab, kas elektrihind peaks olema selline, nagu tarnija on esitanud (roheline), või tuleks seda suurendada 0,01343 BRL/kWh (kollane), 0,04169 BRL/kWh (punane 1) või 0,06243 BRL/kWh (punane 2) võrra. ANEEL avaldab märgistused igakuiselt ja uurimisperioodi kohta olid need äriühingu EDP Brasil veebisaidil hõlpsasti kättesaadavad (56). Elektrienergia moonutamata kulude kindlaksmääramisel võttis komisjon arvesse uurimisperioodil kasutatud märgistusi ja korrigeeris hinda vastavalt.

d)   Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum

(111)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(112)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Lisaks eespool põhjenduses 99 kokkuvõtlikult kirjeldatud tootmisteguritele arvutati tootmise üldkulud. Arvestades, et Hiina tootjad ei teinud koostööd, võeti nende tootmise üldkulude arvutamisel aluseks tootmise üldkulude suhtarv, jagatuna teatud tootmiskuludega, mis on vajalikud, et toota üks tonn enamjaolt liidus toodetud ja müüdava klassi terast. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(113)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks kasutas komisjon Brasiilia tootja Aperam Inox America do Sul S.A. finantsandmeid (57). Komisjon arvutas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendi, millest on maha arvatud müüdud kaupade kulu. Selle äriühingu avalikult kättesaadavad auditeeritud raamatupidamisaruanded tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks teise teate lisana.

e)   Normaalväärtuse arvutamine

(114)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse põhilise tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(115)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitaja esitas taotluses iga tootmisteguri (tooraine, tööjõud ja energia) kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel, nagu on kirjeldatud põhjendustes 100–109. Komisjon korrutas need tarbimismahud Brasiilia kohta kindlakstehtud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud eespool punktis d.

(116)

Arvutus tehti roostevabast terasest lehtvaltstoote ühe põhiliigi, st klassi 304 kohta, mis oli enamjaolt liidus müüdava ja liitu eksporditava terase klass, vt põhjendus 97.

(117)

Selleks et saada tootmise moonutamata kogukulud, lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele põhjenduses 111 kirjeldatud viisil kindlaks määratud tootmise üldkulude protsendimäära.

(118)

Lõpuks kohaldas komisjon lisaks tootmiskuludele, mis tehti kindlaks põhjendustes 115–116 kirjeldatud viisil, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võrdlusriigis, mis tehti kindlaks põhjenduses 112 selgitatud viisil. Tootmise moonutamata kogukuludele lisatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, mis oli väljendatud protsendina müüdud kaupade kuludest, olid vastavalt 7,5 % ja 14,5 %.

(119)

Selle alusel tuletas komisjon normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Kuna ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, määrati normaalväärtus kogu riigi kohta.

3.1.2.3.   Ekspordihind

(120)

Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele. Seega vähendati CIF-ekspordihinda meretranspordi ja kindlustuskulude (58) ning Hiina riigisisese transpordi kulude (59) võrra.

3.1.2.4.   Võrdlus ja dumpingumarginaal

(121)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud ühe tooteliigi normaalväärtust (vt põhjendus 115) eespool kindlaks määratud ekspordihinnaga.

(122)

Selle põhjal on Hiinast pärit impordi kaalutud keskmine dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist 17,9 %.

3.1.2.5.   Järeldus

(123)

Komisjon jõudis järeldusele, et uurimisaluse toote import Hiinast oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga. Kõnealuse impordi maht oli siiski piiratud, moodustades 1,8 % kogu impordist ja vastates 0,4 %-le turuosast. Seetõttu uuris komisjon ka dumpingu jätkumise tõenäosust.

3.1.3.   Dumpingu jätkumise tõenäosus juhul, kui meetmetel lastakse aeguda

(124)

Lisaks järeldusele dumpingu esinemise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus HRVs, liidu turu atraktiivsus ning kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos.

3.1.3.1.   HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(125)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina tootjad keeldusid koostööst, tehti HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse esitajalt saadud teabe alusel.

(126)

Taotluse esitaja andmetel ületab HRV tootmisvõimsus oluliselt praegusi tootmismahte ja sisenõudlust Hiina turul. Seetõttu pidas komisjon tootmisvõimsuse ning tegeliku toodangu ja nõudluse lahknevust Hiina turul, nagu on näidatud allpool, uurimisaluse toote puhul tüüpiliseks.

(127)

Taotluses esitatud andmete kohaselt toodeti roostevabast terasest lehtvaltstooteid HRVs läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 16 miljonit tonni, samas kui näiline tarbimine oli 14,8 miljonit tonni ja tootmisvõimsus 18,0 miljonit tonni. Taotluse esitaja andmetel oli seega uurimisaluse toote vaba tootmisvõimsus HRVs 2 miljonit tonni, mis moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 62,5 % roostevabast terasest lehtvaltstoodete tarbimisest liidus, ja tootmisvõimsus suurenes 64 % võrra eelmise (2013. aasta) menetluse 11,0 miljonilt tonnilt 18,0 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(128)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmiseks, et neid meetmete aegumise korral liitu eksportida.

3.1.3.2.   Liidu turu atraktiivsus

(129)

HRVst pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete ekspordi suhtes kehtivad erinevad kaubanduse kaitsemeetmed ja muud impordipiirangud. Global Trade Alerti andmetel kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid Brasiilias, Kanadas, Malaisias, Mehhikos, Tais, Taiwanis, USAs, Vietnamis ja Ühendkuningriigis ning tasakaalustavaid tollimakse kohaldatakse USAs. Need meetmed ühtaegu viitavad Hiina roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjate jätkuvale ebaõiglasele kaubandustavale ja ka piiravad Hiina tootjate pääsu eespool nimetatud turgudele.

(130)

Lisaks on liidu turg väga suur, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli selle aasta kogutarbimine üle 3,2 miljoni tonni, moodustades 62,5 % Hiina vabast tootmisvõimsusest.

(131)

Arvestades teistel turgudel kehtivaid kaubanduse kaitsemeetmeid ja liidu turu suurust, järeldas komisjon, et liidu turg on Hiina roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjatele atraktiivne ning et praeguste meetmete aegumise korral suunaksid nad tõenäoliselt oma ekspordi (uuesti) liitu.

3.1.3.3.   Kolmandatesse riikidesse ja liitu suunduva ekspordi hindade seosed

(132)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, kasutas komisjon GTA (60) asjakohast riigipõhist impordistatistikat, et analüüsida Hiinast liitu ja kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindu.

(133)

Komisjon tuvastas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kuus suurimat roostevabast terasest lehtvaltstoodete HRVst importijat: Lõuna-Korea, Venemaa, Vietnam, Türgi, India ja Indoneesia. Nendesse riikidesse saadeti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 36 % Hiina uurimisaluse toote ekspordist.

(134)

Komisjon võrdles neid vastavaid ekspordihindu Hiinast liitu suunduva ekspordi hinnaga tehasest hankimise tasandil. Komisjon leidis, et Hiinast neisse kuude riiki suunduva ekspordi hinnad olid keskmiselt [19 %–37 %] madalamad kui Hiina keskmised Euroopa Liitu müümise hinnad.

(135)

Selle põhjal järeldas komisjon, et hinnataseme erinevus ühelt poolt Hiinast liitu suunduva ekspordi hindade ja teiselt poolt Hiinast selle teistele peamistele eksporditurgudele suunduva ekspordi hindade vahel on selge stiimul Hiina eksportivatele tootjatele süvendada liidu turul toimuvat dumpingut.

3.1.3.4.   Järeldus dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

(136)

Uurimine näitas, et Hiina import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhindadega.

(137)

Lisaks leidis komisjon, et Hiina eksportivad tootjad müüvad oma kõige tähtsamatele eksporditurgudele märgatavalt madalama hinnaga kui liidule ja et suur hulk teisi riike on kehtestanud Hiina roostevabast terasest lehtvaltstoodete ekspordi vastu kaubanduse kaitsemeetmed.

(138)

Eelnimetatule lisaks leidis komisjon, et juba ainuüksi Hiina vaba tootmisvõimsus moodustab üle 60 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja et liidu turg on Hiina eksportivatele tootjatele selle suuruse ja hindade tõttu väga atraktiivne.

(139)

Seega arvestades dumpingu jätkumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, Hiina eksportijate hinnakujundust kolmandatel turgudel, HRVs olemasolevat vaba tootmisvõimsust, liidu turu suurust ja sellel turul valitsevaid hindu ning HRVst pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete ekspordile teistel tähtsatel turgudel kehtivaid kaubanduse kaitsemeetmeid ja muid impordipiiranguid, järeldas komisjon, et on väga tõenäoline, et HRV dumping jätkub ja igal juhul kordub märkimisväärselt suuremate mahtudega, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

3.2.   Taiwan

3.2.1.   Sissejuhatavad märkused

(140)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus uurimisaluse toote import Taiwanist umbes samas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013). Eurostati kohaselt moodustas roostevabast terasest lehtvaltstoodete import Taiwanist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil turuosana umbes 5,3 % liidu turust võrreldes 5,1 % turuosaga esialgse uurimise ajal. Kogu import Taiwanist langes esialgse uurimise uurimisperioodi 169 097 tonnilt 165 540 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(141)

Nagu on viidatud põhjenduses 24, ei teinud ükski Taiwani eksportija/tootja uurimise käigus koostööd. Nii ei esitanud eksportivad tootjad küsimustiku vastuseid, sealhulgas andmeid ekspordihindade ja -kulude, omamaiste hindade ja kulude, tootmisprotsessis sisendite kasutamise, tootmise üldkulude, tootmisvõimsuse, toodangu, investeeringute jm kohta.

(142)

Seega teatas komisjon Taiwani ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Taiwani kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(143)

Seega kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 põhinesid järeldused Taiwaniga seotud dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel faktidel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses sisalduval teabel koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja GTA).

3.2.2.   Dumpinguhinnaga impordi jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

3.2.2.1.   Normaalväärtus

(144)

Nagu on osutatud eespool põhjendustes 140–142, oli komisjon Taiwani eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu sunnitud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Selleks kasutati taotluse esitajalt saadud teavet.

(145)

Komisjon kasutas normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Taiwani eri klasside ja mõõtmetega roostevabast terasest lehtvaltstoodete 2019. aasta kohandatud keskmisi omamaiseid müügihindu, mis saadi taotluse esitajalt turuteabe alusel. Taotluse esitaja sõnul tuli neid hindu kohandada kasumliku tasemeni, sest arvestades Taiwani turule lastud märkimisväärse impordi põhjustatud hinnasurvet, peeti Taiwani omamaiseid müügihindu kahjumlikuks.

(146)

Komisjon pidas mõistlikuks taotluse esitaja eeldust, et Taiwani omamaised müügihinnad on kahjumlikud, mistõttu neid tuleb kohandada. Seda toetas asjaolu, et Taiwani turule lasti aina rohkem importi, kuid ka see, et Taiwani suurim uurimisaluse toote tootja oli oma 2019. aasta aruande põhjal kahjumis (61).

(147)

Alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt normaalväärtuse arvutamiseks lisati seetõttu põhjendatud kasum kahjumlikule müügihinnale, mis hõlmab koostööst keeldunud eksportivale tootjale samasuguse toote omamaise müügiga seoses tekkinud tootmiskulu ja haldus-, müügi- ja üldkulu. Kuna muud usaldusväärset ja kontrollitud kasumit ei olnud, kasutas komisjon taotluse esitaja väidete kohast kasumit, s.o 6 %. Komisjonile ei antud teada, et see kasum ületab eksportiva tootja tavapäraselt teenitavat kasumimarginaali.

3.2.2.2.   Ekspordihind

(148)

Taiwani eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu pidi komisjon ekspordihinna määramiseks kasutama kättesaadavaid fakte.

(149)

Seetõttu lähtuti ekspordihinna kindlakstegemisel Eurostatile teatatud Taiwani uurimisaluse toote ekspordi hindadest. Arvutusest jäeti välja eksport, mis on pärit äriühingult Chia Far Industrial Factory Co., Ltd kui ainsalt Taiwani tootjalt, kellele kehtis nullmääraga dumpinguvastane tollimaks ja kes jäeti seega ametlikult menetlusest kõrvale. See import moodustab vähem kui 10 % Taiwanist pärit impordi mahust. Nii saadud Eurostati andmetel põhinevaid CIF-hindu kohandati tehasehindade tasemele, lahutades Taiwani transpordi- ja kindlustuskulud ning riigisisese transpordi kulud (62).

3.2.2.3.   Võrdlus

(150)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja uurimisaluse toote ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(151)

Eespool nimetatud võrdlus näitas, et Taiwanist liitu suunduva ekspordi puhul on üleriigiline dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-väärtusest 12 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

3.2.2.4.   Järeldus

(152)

Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Taiwani dumping jätkus. Komisjon märgib ühtlasi, et dumpinguhinnaga eksport toimus märkimisväärses mahus, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5,3 % liidu turust.

3.2.3.   Dumpingu jätkumise tõenäosus juhul, kui meetmetel lastakse aeguda

(153)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Taiwanis, liidu turu atraktiivsus ning kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos.

3.2.3.1.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Taiwanis

(154)

Taotluse esitaja andmetel oli 2019. aastal Taiwani tootjate vaba tootmisvõimsus kokku 638 000 tonni, mis vastab 18,5 % turuosale liidus.

(155)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Taiwani eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada uurimisaluse toote eksportimiseks liitu juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

3.2.3.2.   Liidu turu atraktiivsus

(156)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et liit on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 3,2 miljoni tonni uurimisaluse toote kogutarbimisega (vt põhjendus 172) suuruselt teine ühtne turg Hiina järel. Selle suurus on oluline atraktiivsust mõjutav tegur.

(157)

Kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoolimata jätkasid Taiwani eksportivad tootjad märkimisväärses mahus roostevabast terasest lehtvaltstoodete müümist liidu turule, tehes sellest Taiwani ülekaalukalt tähtsaima ekspordituru (vt põhjendus 160). See asjaolu näitab ka, et liidu turg on Taiwani tööstusele tähtis ja huvitav sihtkoht.

(158)

Need tegurid osutavad, et liit on Taiwani eksportivatele tootjatele atraktiivne eksporditurg.

3.2.3.3.   Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos

(159)

Kuna Taiwani eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutati GTA andmeid, et võrrelda liitu suunduva Taiwani ekspordi hindu muudele eksporditurgudele suunduva Taiwani ekspordi hindadega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(160)

GTA andmebaasi kohaselt oli liit läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Taiwani tähtsaim eksporditurg (22 % ekspordist). Taiwani ekspordi tähtsuselt teine sihtkoht oli Türgi (7 % ekspordist), millele järgnesid 11 riiki, millest igaühte läks 3–6 % Taiwani ekspordist. Komisjon leidis, et Taiwanist Türki ja nendest 11 riigist osadesse suunduva ekspordi hinnad olid (vahel märkimisväärselt) väiksemad liitu suunduva ekspordi hinnast.

(161)

Taiwani ekspordi järjepidev ja endiselt märkimisväärne turuosa liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kinnitab, et liitu suunduva ekspordi hinnatase oli atraktiivne.

(162)

Selle põhjal järeldas komisjon, et hinnataseme erinevus ühelt poolt Taiwanist liitu suunduva ekspordi hindade ja teiselt poolt Taiwanist selle teistele peamistele eksporditurgudele suunduva ekspordi hindade vahel on selge stiimul Taiwani eksportivatele tootjatele veelgi suurendada liidu turul läbivaatamisega seotud perioodil toimunud dumpingut.

3.2.3.4.   Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(163)

Uurimine näitas, et Taiwani eksport sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga.

(164)

Komisjon leidis ka, et vaba tootmisvõimsus Taiwanis on üsna suur ja vastab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 18,5 %-le liidu kogutarbimisest.

(165)

Liidu turu atraktiivsusele viitas ka asjaolu, et tegemist on ühe suurima turuga maailmas ja et Taiwani eksportivad tootjad jätkasid märkimisväärses mahus toote müümist sellel turul hoolimata kehtestatud meetmetest.

(166)

Uurimisest nähtus veel, et Taiwanist mitmele olulisele kolmanda riigi turule suunduva ekspordi hinnad olid palju madalamad kui Taiwanist liitu suunduva ekspordi müügihinnad.

(167)

Eespool esitatut arvestades järeldas komisjon, et on väga tõenäoline, et Taiwani dumping jätkub, ja et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, suureneb tõenäoliselt märkimisväärselt dumpinguhinnaga import.

(168)

Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on dumpingu jätkumine tõenäoline.

4.   KAHJU

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(169)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 13 teadaolevat tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(170)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 3,1 miljonit tonni. Komisjon lähtus selle näitaja kindlaksmääramisel liidu tootmisharu käsitlevast kättesaadavast teabest, täpsemalt kaugmeetodil toimunud ristkontrollimise käigus Euroferilt ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud vastustest küsimustikule.

(171)

Nagu on märgitud põhjenduses 13, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 60 % samasuguse toote kogutoodangust liidus. Need kolm tootjat on vertikaalselt integreeritud tootjad.

4.2.   Liidu tarbimine

(172)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: a) võrreldud Euroferi andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta sõltumatutele klientidele (nii otsene kui ka kaudne müük) osaliselt võrrelduna valimisse kaasatud liidu tootjate andmetega ja b) uurimisaluse toote import kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele.

(173)

Liidu tarbimine muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu tarbimine

3 691 581

3 725 022

3 450 240

3 197 395

Indeks

100

101

93

87

Allikas: Eurofer, valimisse kaasatud liidu tootjad ja Eurostat

(174)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 13 %.

4.3.   Import asjaomastest riikidest

4.3.1.   Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(175)

Komisjon määras asjaomastest riikidest pärit impordi mahu kindlaks Eurostati statistika põhjal. Impordi turuosa määrati liidu tarbimise alusel, mis on esitatud põhjenduses 171.

(176)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 3

Impordimahud (tonnides) ja turuosa

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

HRV

7 543

7 493

9 816

12 546

Indeks

100

99

130

166

Turuosa

0,2 %

0,2 %

0,3 %

0,4 %

Indeks

100

98

139

192

Taiwan

194 430

213 577

178 758

159 110

Indeks

100

110

92

82

Turuosa

5,3 %

5,7 %

5,2 %

5,0 %

Indeks

100

109

98

94

Asjaomased riigid kokku

201 973

221 070

188 574

171 656

Indeks

100

109

93

85

Turuosa

5,5 %

5,9 %

5,5 %

5,4 %

Indeks

100

108

100

98

Allikas: Eurostati andmed.

(177)

HRVst pärit import oli vaatlusalusel perioodil väga väike, kuigi suurenes vaatlusalusel perioodil 66 % võrra ja selle turuosa kahekordistus.

(178)

Import Taiwanist suurenes 2017.–2018. aastal 10 % võrra, kuid vähenes 2018. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 28 % võrra, nii et vaatlusalusel perioodil oli selle turuosa umbes 5,5 %.

(179)

Kahju analüüsimisel arvati dumpinguhinnaga müüdud impordist maha ühelt Taiwani eksportivalt tootjalt pärit import, mida ei käsitletud esialgses uurimises dumpinguna, nagu selgitati põhjenduses 4. Selle impordi mahtu ja turuosa ei saa konfidentsiaalsusega seotud põhjustel avalikustada, kuid selle maht leiti olevat väga väike ja turuosa märgatavalt väiksem kui 1 % ning see ei mõjutanud vaatlusalusel perioodil asjaomastest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa arengusuundumust.

4.3.2.   Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ning hinna allalöömine

(180)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(181)

Vaatlusalusel perioodil asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind muutus alljärgnevalt.

Tabel 4

Asjaomastest riikidest pärit impordi hind (eurot tonni kohta)

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

HRV

2 376

2 352

2 293

2 228

Indeks

100

99

96

94

Taiwan

1 658

1 749

1 687

1 657

Indeks

100

106

102

100

Allikas: Eurostati andmed.

(182)

Taiwanist pärit impordi puhul täheldati 2017. ja 2018. aasta vahel keskmise ühikuhinna suurenemist, kuid Taiwanist pärit impordi hind langes 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 2017. aasta tasemele. Kogu vaatlusalusel perioodil olid Taiwanist pärit impordi keskmised hinnad madalamad kui liidu tootmisharu keskmised hinnad.

(183)

Taiwani eksportivalt tootjalt pärit import, mida ei käsitletud esialgses uurimises dumpinguna, ei mõjutanud oma väikse mahu tõttu Taiwanist pärit impordi keskmist ühikuhinda.

(184)

Vaatlusalusel perioodil langes Hiinast pärit impordi hind, nii et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hind 6 % võrra madalam kui vaatlusaluse perioodi alguses. Hiinast pärit impordi keskmine ühikuhind oli kõrgem kui liidu tootmisharul, kuid HRVst pärit impordi maht oli väga väike (s.o 0,4 % turuosast).

(185)

Kuna HRV ja Taiwani eksportivad tootjad ei teinud koostööd, siis hinna allalöömise kindlakstegemiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrdles komisjon

a)

valimisse kaasatud liidu kolme tootja tehasehindade tasemele korrigeeritud kaalutud keskmist müügihinda liidu turul sõltumatutele klientidele ning

b)

asjaomastest riikidest liidu turule suunatud impordi vastavaid kaalutud keskmisi hindu, mis tehti kindlaks Eurostatis avaldatud CIF-hinna alusel, hõlmates dumpinguvastast tollimaksu, mida on asjakohaselt korrigeeritud vastavalt impordijärgsetele kuludele.

(186)

Sellest hinna allalöömise arvutusest arvati maha ühelt Taiwani eksportivalt tootjalt pärit import, mida ei käsitletud esialgses uurimises dumpinguna.

(187)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(188)

Võrdlusest on näha, et Taiwanist pärit impordi keskmine hinna allalöömine liidu turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 16,9 % hoolimata kohaldatud dumpinguvastastest tollimaksudest.

(189)

HRVst pärit import ei löönud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla liidu turu hindu, sest dumpinguvastaste tollimaksudega hinnad olid kõrgemad kui liidu tootmisharu hinnad. Kui aga vaadata muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina impordi hindu, (63) siis need lõid liidu turgu alla 29,3 % võrra. Olgugi et praegused impordihinnad ilma dumpinguvastase tollimaksuta on veidi kõrgemad kui liidu tootmisharu hinnad, põhjustaksid need 6,7 % suuruse turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali, (64) nagu selgitatakse ka põhjenduses 249.

4.4.   Import muudest kolmandatest riikidest kui HRV ja Taiwan

(190)

Uurimisaluse toote import muudest kolmandatest riikidest kui HRV ja Taiwan oli peamiselt pärit Koreast, Indiast ja Indoneesiast.

(191)

Muudest kolmandatest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi maht, samuti turuosa ja hinnasuundumused arenesid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

Riik

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Korea Vabariik

Maht (tonnides)

147 695

165 812

160 947

164 429

 

Indeks

100

112

109

111

 

Turuosa

4,0 %

4,5 %

4,7 %

5,1 %

 

Indeks

100

111

117

129

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

1 858

1 944

1 860

1 855

 

Indeks

100

105

100

100

India

Maht (tonnides)

114 508

120 631

105 251

108 777

 

Indeks

100

105

92

95

 

Turuosa

3,1 %

3,2 %

3,1 %

3,4 %

 

Indeks

100

104

98

110

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

2 079

2 173

2 075

2 073

 

Indeks

100

104

100

100

Indoneesia

Maht (tonnides)

13 830

34 648

72 739

89 131

 

Indeks

100

251

526

644

 

Turuosa

0,4 %

0,9 %

2,1 %

2,8 %

 

Indeks

100

248

563

744

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

1 818

1 923

1 917

1 962

 

Indeks

100

106

105

108

Muud kolmandad riigid

Maht (tonnides)

478 128

471 816

392 470

332 866

 

Indeks

100

99

82

70

 

Turuosa

13 %

13 %

11 %

10 %

 

Indeks

100

98

88

80

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

2 267

2 865

2 940

2 978

 

Indeks

100

126

130

131

Kõik kolmandad riigid kokku, v.a asjaomased riigid

Maht (tonnides)

754 161

792 907

731 407

695 203

 

Indeks

100

105

97

92

 

Turuosa

20 %

21 %

21 %

22 %

 

Indeks

100

104

104

106

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

2 150

2 205

2 096

2 091

 

Indeks

100

103

97

97

Allikas: Eurostati andmed.

(192)

Vaatlusalusel perioodil suurenes import Koreast, mistõttu suurenes selle turuosa 2017. aasta 4,0 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 5,1 %ni. Kogu vaatlusalusel perioodil olid aga Koreast pärit impordi hinnad ligikaudu 9 % võrra kõrgemad kui asjaomaste riikide impordi hinnad (65).

(193)

Indiast pärit import suurenes 2017.–2018. aastal, kuid vähenes pärast seda. See tõi vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes kaasa üldise languse. Siiski oli langus India impordis vähem järsk kui üldine langus liidu tarbimises, mistõttu suurenes India turuosa siiski 2017. aasta 3,1 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 3,4 %ni.

(194)

Indoneesia suurendas vaatlusalusel perioodil oma impordimahtu peaaegu 6,5 korda ja selle turuosa suurenes 0,4 %-lt 2,8 %ni.

(195)

Nagu on selgitatud põhjenduses 8, käib Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes paralleelne dumpinguvastane uurimine (66) ning esialgselt leiti, (67) et import toimub dumpinguhinnaga ja sellega lüüakse alla liidu tootmisharu hinnad.

(196)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid nii muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kogumaht kui ka turuosa. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised müügihinnad olid vaatlusalusel perioodil järjepidevalt kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmised hinnad ja liidu tootjate müügihinnad.

4.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1.   Üldised märkused

(197)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuriti dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnates kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajaid.

(198)

Nagu on märgitud põhjenduses 13, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(199)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal, mis saadi Euroferi esitatud vastustest küsimustikule, ja võrdles neid vajaduse korral valimisse kaasatud liidu tootjate vastustega küsimustikule. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud küsimustiku vastustes sisaldunud andmete põhjal. Mõlemat andmekogumit ristkontrolliti kaugmeetodil ja need leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(200)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(201)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus.

4.5.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.5.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(202)

Liidu kogu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste arenes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu kogutoodang (tonnides)

3 708 262

3 640 429

3 379 817

3 111 804

Indeks

100

98

91

84

Tootmisvõimsus (tonnides)

4 405 623

4 517 379

4 530 146

4 572 365

Indeks

100

103

103

104

Tootmisvõimsuse rakendusaste

84 %

81 %

75 %

68 %

Indeks

100

96

89

81

Allikas: Eurofer.

(203)

Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil järsult 16 % võrra. Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta kajastavad tegelikku võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tootmisharu poolt standardiks loetavad korrigeerimised seadistamise, hoolduse ja kitsaskohtadega seotud ajakulu ning muude tavapäraste tööseisakute arvessevõtmiseks. Pärast esialgsete meetmete kehtestamist asus osa liidu tootjaid oma tootmisvõimsust ajakohastama. Selline moderniseerimine tõi vaatlusalusel perioodil kaasa tootmismahu väikese suurenemise 4 % võrra.

(204)

Toodangu vähenemise ja mõnevõrra suurenenud tootmisvõimsuse mõjul vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 19 % võrra ning langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla 70 %.

4.5.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(205)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu tootmisharu müügimaht (tonnides)

2 735 448

2 711 044

2 530 259

2 330 537

Indeks

100

99

92

85

Turuosa

74,1 %

72,8 %

73,3 %

72,9 %

Indeks

100

98

99

98

Allikas: Eurofer ja Eurostat.

(206)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 15 %. Seetõttu vähenes vaatlusalusel perioodil ka turuosa 1,2 % võrra.

4.5.2.3.   Kasv

(207)

Eespool esitatud tootmise ja müügimahuga seotud näitajad absoluutarvudes, mille puhul on vaatlusalusel perioodil selgelt näha vähenemist, näitavad seda, et liidu tootmisharu ei kasvanud absoluutarvudes. Väike suurenemine tarbimises oli võimalik ainult selle pärast, et liidu tootmisharu otsustas dumpinguhinnaga impordi hinnasurvele oma hindade alandamisega vastata.

4.5.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(208)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

13 411

13 495

13 968

13 660

Indeks

100

101

104

102

Tootlikkus (tonni töötaja kohta)

277

270

242

228

Indeks

100

98

88

82

Allikas: Eurofer.

(209)

Liidu tootmisharu tööhõive seoses roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmisega suurenes 2017.–2019. aastal 4 % võrra ning vähenes 2019. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 2 % võrra, nii et vaatlusalusel perioodil suurenes see kokku 2 % võrra. Võttes arvesse toodangu järsku vähenemist, vähenes liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse ühe töötaja kohta (täistööaja ekvivalent) aasta jooksul toodetud toodanguna (tonnides), vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ehk 18 % võrra.

4.5.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(210)

Komisjon järeldas põhjendustes 123 ja 152, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping asjaomastest riikidest jätkus. Ka järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on HRVst ja Taiwanist lähtuva dumpingu kordumine tõenäoline.

(211)

Lisaks järeldas komisjon Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete importi käsitlevas paralleelses dumpinguvastases menetluses esialgu, et liidu tootmisharu olukorda mõjutab märkimisväärselt ka nendest riikidest pärit dumpinguhinnaga import.

(212)

Eespool uuritud makromajanduslikest näitajatest tuleb ilmsiks, et vaatamata alates 2015. aastast kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele on liidu tootmisharu majandusolukord jäänud haavatavaks. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha mingit varasemast dumpingust toibumist ja leitakse, et mis tahes dumpinguga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule väga kahjustavat mõju.

4.5.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.5.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(213)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Ühiku keskmine müügihind (eurot/tonn)

2 252

2 312

2 206

2 175

Indeks

100

103

98

97

Ühiku tootmiskulu (eurot/tonn)

1 958

2 064

2 019

2 013

Indeks

100

105

103

103

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(214)

Pärast seda, kui keskmised ühiku müügihinnad 2017.–2018. aastal 3 % võrra suurenesid, vähenesid need 2018. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 6 % võrra, nii et vaatlusalusel perioodil vähenesid need kokku 3 % võrra. Samal perioodil suurenesid tootmiskulud samal ajal 5 % võrra, misjärel need stabiliseerusid tasemel, mis oli 3 % võrra kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Kulude suurenemine oli suuresti tingitud olulise tooraine, näiteks nikli ja ferrokroomi hinnatõusust. Taiwanist lähtuvast dumpinguhinnaga impordist tingitud hindade allasurumise tõttu ei suutnud liidu tootmisharu seda hinnatõusu oma müügihindadesse edasi kanda ja pidi isegi oma müügihindu alandama.

4.5.3.2.   Tööjõukulud

(215)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine tööjõukulu täistööaja ekvivalendi kohta (eurodes)

72 366

70 663

71 659

70 324

Indeks

100

98

99

97

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(216)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud ühe töötaja kohta vähenesid vaatlusalusel perioodil 3 %. See tähendab, et liidu tootjatel õnnestus tööjõukulusid turutingimuste halvenemisele reageerides vähendada, püüdes piirata nende halvenemise tõttu kantavat kahju.

4.5.3.3.   Varud

(217)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

125 626

148 777

125 480

98 835

Indeks

100

118

100

79

Lao lõppseis protsendina toodangust

5,54 %

6,53 %

6,09 %

5,13 %

Indeks

100

118

110

93

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(218)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil 21 %. See suundumus järgnes tootmismahu vähenemisele. Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu kasutajate eritellimuste alusel. Seetõttu ei loeta laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitab ka analüüs lõppvarude muutumise kohta protsendina toodangust. Nagu eespool näha võib, kõikus see näitaja vaatlusalusel perioodil valimisse kaasatud liidu tootjate tootmismahust 5–7 % vahel.

4.5.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(219)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

7,6 %

6,0 %

1,5 %

0,4 %

Indeks

100

79

19

6

Rahavoog (eurodes)

387 200 359

273 674 277

237 840 311

184 024 688

Indeks

100

71

61

48

Investeeringud (eurodes)

111 578 442

111 637 871

96 541 925

96 585 152

Indeks

100

100

87

87

Investeeringutasuvus

20 %

15 %

6 %

4 %

Indeks

100

75

31

20

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(220)

Komisjon määras valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest.

(221)

Üldine kasumlikkus langes 2017. aasta 7,6 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 0,4 %ni. Kõik muud finantsnäitajad, st rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus, järgisid selgelt samasugust langustrendi.

(222)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt, nii et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli selle tase 52 % võrra madalam kui uurimisperioodi alguses.

(223)

Investeeringud on vara bilansiline netoväärtus. 2017.–2018. aastal olid need stabiilsed, kuid 2018.–2019. aastal langesid need järsult 13 % võrra. Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest, mis väljendab varade amortisatsiooni. See langes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt ja oluliselt 80 % võrra.

(224)

Liidu tootmisharu kesised majandustulemused 2017. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal vähendasid tema kapitali kaasamise võimet. Liidu tootmisharu on kapitalimahukas ja seda iseloomustavad märkimisväärsed investeeringud. Vaatlusaluse perioodi investeeringutasuvus ei ole selliste märkimisväärsete investeeringute katmiseks piisav.

4.6.   Järeldus kahju jätkumise kohta

(225)

Mikro- ja makronäitajate areng vaatlusalusel perioodil näitas, et liidu tootmisharu finantsolukord halvenes.

(226)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu sai Taiwani dumpinguhinnaga impordi hinnasurvele reageerida ainult oma müügihindu alandades, et oma turuosa vaatlusalusel perioodil säilitada (ja isegi vähesel määral suurendada). Liidu tootmisharu hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 3 %, kuid võiks eeldada, et ausa konkurentsi tingimustes oleksid need kasvanud samavõrra kui tootmiskulud, mis suurenesid 3 %. Seetõttu kannatas liidu tootmisharu kasumlikkus, mis vähenes vaatlusalusel perioodil 94 % võrra ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga madal ja jätkusuutmatu.

(227)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ning seda tegid ka nii liidu tootmisharu tootmismahud kui ka müügimahud. Tootmisvõimsus suurenes vähesel määral, mida põhjustas liidu tootmisharu positiivne väljavaade pärast esialgsete meetmete kehtestamist.

(228)

Siiski vähenesid vaatlusalusel perioodil järsult liidu tootjate tootlikkus ja tootmisvõimsuse rakendamine. Tööhõive ja tootmisvõimsuse väike suurenemine võivad neid halvenevaid näitajaid selgitada ainult vähesel määral ning peamiselt põhjustasid sellise halvenemise vähenemine liidu tarbimises ja samal ajal suurenenud dumpinguhinnaga import.

(229)

Siiski on hoopis liidu tootjate rahalised näitajad need, mis kantud kahju täies ulatuses esile toovad. Vaatlusalusel perioodil suurenesid liidu tootmisharu tootmiskulud, mis koos müügihinna vähenemisega tõi kaasa kasumlikkuse vähenemise 2017. aasta 7,6 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 0,4 %ni. Sarnast negatiivset suundumust võib täheldada teiste finantsnäitajate puhul: investeeringud (–13 %), investeeringutasuvus (–80 %) ja rahavoog (–52 %).

(230)

Selle tõttu näitavad kahjunäitajad, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, kuna tootmisharu alandas hoolimata suurenevatest tootmiskuludest oma müügihindu, mis tõi kaasa kasumlikkuse järsu languse, mis avaldas negatiivset mõju investeeringutele, investeeringutasuvusele ja rahavoole.

(231)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5.   PÕHJUSLIK SEOS

(232)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

5.1.   HRV

(233)

HRV puhul näitas uurimine, et impordimaht jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul alla miinimumtaset. Pealegi peeti kogu vaatlusperioodil Hiinast pärit impordi hindu kõrgemaks kui liidu tootmisharu hindu ja need ei löönud alla liidu tootmisharu hindu.

(234)

Eespool mainitut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharule tekkinud oluline kahju ei saanud olla põhjustatud Hiinast pärit impordist.

5.2.   Taiwan

(235)

Taiwani kohta järeldas komisjon, et jätkuv hindade allasurumine dumpinguhinnaga impordi tõttu on väga tähtis tegur, mis kahjustab liidu tootmisharu majanduslikku olukorda.

(236)

Peale Indiast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi mõjutab Euroopa tootmisharu hinnakäitumist Taiwanist lähtuv dumpinguhinnaga import selle mahu, turuosa ja madalate hindade tõttu.

(237)

Vastuseks Taiwani eksportivate tootjate tekitatud hinnakonkurentsile pidi Euroopa tootmisharu langetama oma müügihindu, mis kahjustas selle kasumlikkust ja teisi finantsnäitajaid. Isegi sellise hinnalangusega ei suutnud liidu tootjad ikkagi võistelda Taiwani eksportijate hindadega, mis olid kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoolimata kogu vaatlusperioodil madalamad kui liidu tootmisharu hinnad.

(238)

Eespool mainitut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjustas Taiwanist pärit import.

(239)

Pärast lõplikku avaldamist väitsid LSI ja Euranimi, et Taiwanist pärit import ei saanud põhjustada liidu tootmisharule kahju, sest selle turuosa oli stabiilne ja võrreldav käesolevasse uurimisse mittekuuluva Korea turuosaga.

(240)

Hoolimata sellest, et Taiwanist pärit import oli Koreast pärit impordiga sarnase mahu ja turuosaga, oli Taiwanist pärit import siiski hinnastatud märkimisväärselt madalamalt kui Koreast pärit import. Ühtlasi jätkus Taiwanist pärit impordi dumping ja liidu tootmisharu hindade allalöömine ning Taiwani impordi hinnad viidi praeguste meetmete kehtivusest olenemata kahjustavale tasemele. Kui meetmetel lastakse aeguda, suurenevad eeldatavasti hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid veelgi.

(241)

Seetõttu lükati isikute väide tagasi.

6.   KAHJU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(242)

Komisjon järeldas põhjenduses 231, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Põhjenduses 238 märkis komisjon ühtlasi, et liidu tootmisharule tekkinud oluline kahju oli põhjustatud Taiwanist pärit impordist. Seetõttu hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas Hiinast pärit impordist tuleneva kahju kordumine ja Taiwanist pärit impordi põhjustatud kahju jätkumine on tõenäoline, kui meetmetel lastakse aeguda.

(243)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks kaalus komisjon järgmisi elemente: 1) asjaomaste riikide vaba tootmisvõimsus ja liidu turu atraktiivsus ning 2) nendest riikidest pärit võimaliku impordi ja sellise impordi hinnataseme mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

6.1.   HRV

6.1.1.   Vaba tootmisvõimsus

(244)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 126, on HRV eksportivatel tootjatel märkimisväärselt palju vaba tootmisvõimsust, mis ületab märgatavalt selle riigi praeguseid tootmismahte ja sisetarbimist. Seda vaba tootmisvõimsust, mis vastab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 62,5 %-le liidu kogutarbimisest, saaks kasutada liitu eksportimiseks, kui meetmetel lastakse aeguda.

6.1.2.   Liidu turu atraktiivsus

(245)

Hiina eksportivad tootjad eksportisid oma peamistele kolmandatele turgudele hindadega, mis on ligikaudu 30 % madalamad kui nii nende liitu eksportimise hinnad kui ka liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul.

(246)

Seetõttu on HRVst muudele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hinnataset arvesse võttes Hiina eksportijate jaoks potentsiaalselt palju atraktiivsem eksportida liitu. Kui pärast paralleelset dumpinguvastast uurimist kehtestatakse ka Indiast ja Indoneesiast pärit impordile lõplikud meetmed, siis eeldatavasti suurenevad liidu turul hinnad õiglase tasemeni, mis muudab liidu turu veelgi atraktiivsemaks. Liiati pakuksid sellises olukorras India ja Indoneesia eksportijad Euroopa turul Hiina eksportivatele tootjatele vähem hinnakonkurentsi.

(247)

Seega on põhjendatud eeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, suurendavad Hiina eksportivad tootjad märkimisväärselt uurimisaluse toote dumpinguhinnaga importi liitu. Seda oletust kinnitab ka märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu HRVs.

6.1.3.   HRVst pärit võimaliku impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmed aeguvad

(248)

Komisjon uuris tõenäolisi HRVst pärit impordi hinnatasemeid juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, lähtudes impordi hinnatasemest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja kolmandatesse riikidesse eksportimise hindadest, ning nende mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(249)

Nagu on selgitatud põhjenduses 233, olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast pärit impordi hinnad koos praeguste dumpinguvastaste tollimaksudega kõrgemad kui liidu tootmisharu hinnad ja nende tase ei olnud kahjustav (68). Praegused impordihinnad ilma dumpinguvastase tollimaksuta on küll veidi kõrgemad kui liidu tootmisharu hinnad, (69) kuid põhjustaksid siiski 7,1 % suuruse turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali võrreldes liidu tootmisharu tootmiskulu alusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtestatud sihthinnaga ja 8,7 % sihtkasumiga, mis tehti kindlaks paralleelselt India ja Indoneesia suhtes käivas dumpinguvastases uurimises (70).

(250)

Hiina eksportijate seatud praegune suhteliselt kõrge hinnatase liidu turul on tõenäoliselt seotud spetsiaalsete kvaliteettoodete väga piiratud mahtudega, kui neid saab 25 % dumpinguvastasest tollimaksust hoolimata endiselt turul müüa (71). Seetõttu näib, et HRVst pärit impordi poolt liidu tootmisharu olukorrale meetmete aegumisel avaldatava võimaliku mõju hindamisel on tüüpilisemad Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud suuremahulise ekspordi hinnad. Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi keskmised hinnad ilma liidu piiridel dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseta põhjustaksid 58,4 % suuruse turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali võrreldes ELi tootmisharu tootmiskulu alusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtestatud sihthinnaga ja 8,7 % sihtkasumiga, mis tehti kindlaks paralleelselt India ja Indoneesia suhtes käivas uurimises.

(251)

See näitab, et kui meetmetel lastaks aeguda, toimuks Hiinast pärit import tõenäoliselt kahjustava hinnatasemega, mis suurendaks hinnasurvet liidu tootmisharule, mis seejärel kas kaotaks müügimahtu või oleks sunnitud alandama oma hinnataset.

6.1.4.   Järeldus

(252)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, nimelt HRV vaba tootmisvõimsuse olemasolu, liidu turu atraktiivsust ja HRVst pärit impordi eeldatavaid hinnatasemeid dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja nende tõenäolist mõju liidu tootmisharule, järeldatakse, et meetmete puudumine tooks suure tõenäosusega kaasa HRVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja esialgselt HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud olulise kahju tõenäolise kordumise.

(253)

Pärast lõplikku avaldamist väitsid LSI ja Euranimi, et komisjon ei esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et HRVst pärit import korduks allalöödud hindadega ja muutuks tulevikus kahjulikuks.

(254)

Erinevalt isikute väidetest põhineb komisjoni analüüs kindlatel faktidel.

(255)

Esiteks, isegi praeguste suhteliselt kõrgete hindade juures jätkasid Hiina eksportijad läbivaatamisega seotud perioodil dumpingutavasid, nagu on selgitatud põhjenduses 121.

(256)

Teiseks, nagu on selgitatud põhjenduses 249, oleks Hiinast pärit ekspordi praegune hinnatase kahjulik ka dumpinguvastaste tollimaksude puudumisel, s.o 7,1 % kahjumarginaaliga võrreldes liidu tootjate sihthinnaga.

(257)

Nagu on selgitatud põhjenduses 250, tõuseks see kahjumarginaal muret tekitava 58,4 %ni, kui Hiinast pärit ja liitu suunatud ekspordi hinnatase peaks langema Hiinast pärit ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnatasemeni. Seda kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnataset võiks pidada palju tüüpilisemaks kui praegust Hiinast pärit ja liitu suunatud ekspordi hinnataset, arvestades, et vaatlusalusel perioodil oli viimati nimetatu maht väga väike.

(258)

Eespool esitatud põhjenduses 244 kirjeldati ka, et HRVs on uurimisaluse toote tootmiseks olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida võidakse meetmete aegumise korral kasutada liitu eksportimiseks.

(259)

Seetõttu lükati isikute väide tagasi.

6.2.   Taiwan

6.2.1.   Vaba tootmisvõimsus

(260)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 154, on Taiwani eksportivatel tootjatel palju vaba tootmisvõimsust, mis ületab märgatavalt Taiwani praeguseid tootmismahte ja sisetarbimist. Seda vaba tootmisvõimsust, mis vastab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 18,5 %-le liidu kogutarbimisest, saaks kasutada liitu eksportimiseks, kui meetmetel lastakse aeguda.

6.2.2.   Liidu turu atraktiivsus

(261)

Taiwanist kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid ligikaudu 17 % võrra madalamad kui liidu tootjate hinnad liidu turul, olgugi et need olid veidi kõrgemad kui Taiwanist liitu suunatud ekspordi hinnad.

(262)

Võttes arvesse hinnataset liidu turul on seetõttu liitu eksportimine Taiwani eksportijate jaoks potentsiaalselt palju atraktiivsem kui eksportimine teistesse riikidesse.

(263)

Kui Indiast ja Indoneesiast pärit impordile kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed, siis eeldatavasti suurenevad liidu turul hinnad õiglase tasemeni, mis muudab liidu turu veelgi atraktiivsemaks. Liiati pakuksid sellises olukorras India ja Indoneesia eksportijad Euroopa turul Taiwani eksportivatele tootjatele vähem konkurentsi.

(264)

Seega on põhjendatud eeldada, et kui meetmed peaksid aeguma, suurendavad Taiwani eksportivad tootjad märkimisväärselt uurimisaluse toote dumpinguhinnaga importi liitu. Seda oletust kinnitab ka märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu Taiwanis.

6.2.3.   Taiwanist pärit võimaliku impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmed aeguvad

(265)

Komisjon uuris Taiwanist pärit impordi tõenäolist hinnataset juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, lähtudes impordi hinnatasemest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja impordi mõjust liidu tootmisharu olukorrale.

(266)

Nagu on selgitatud põhjenduses 261, olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Taiwanist pärit impordi hinnad koos praeguste dumpinguvastaste tollimaksudega liidu tootmisharu hindadest 16,9 % võrra madalamad. Vastav turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal oli 36,8 % võrreldes ELi tootmisharu tootmiskulu alusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtestatud sihthinnaga ja 8,7 %e sihtkasumiga, mis tehti kindlaks paralleelselt India ja Indoneesia suhtes käivas dumpinguvastases uurimises. Dumpinguvastaste tollimaksudeta suureneks kõnealune allalöömismarginaal 22,1 %ni ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal 43,6 %ni.

(267)

See näitab, et kui meetmetel lastaks aeguda, jätkuks Taiwanist pärit import kahjustava hinnatasemega, mis suurendaks hinnasurvet liidu tootmisharule, mis kas kaotaks müügimahtu või oleks sunnitud alandama oma hinnataset.

6.2.4.   Järeldus

(268)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, nimelt Taiwani vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus ning Taiwanist pärit impordi eeldatav hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja selle mõju liidu tootmisharule, järeldatakse, et praeguste meetmete aegumine tooks suure tõenäosusega kaasa Taiwanist pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja tõenäoliselt jätkuks oluline kahju.

7.   LIIDU HUVID

(269)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, turustajate ja kasutajate huvide hindamisel.

(270)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukoht teatavaks teha.

7.1.   Liidu tootmisharu huvid

(271)

Liidu tootmisharu koosneb mitmes liikmesriigis asuvast 13 tootjast ja nendes on uurimisaluse toote tootmisega otseselt seotud 13 660 töötajat. Ükski liidu tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool punktis 4 kahjunäitajate analüüsist näha, koges kogu liidu tootmisharu olukorra halvenemist ja kahjulikku mõju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import.

(272)

Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude säilitamine võimaldab liidu tootmisharul katta oma suurenevad tootmiskulud ja parandada oma finantsolukorda, hoolimata kahaneva turu tõttu kaotatud müügist. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks. Meenutagem, et mitme peamise kahjunäitaja suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne. Eelkõige kahanesid liidu tootjate finantstulemustega seotud näitajad.

(273)

Kuigi kehtivad dumpinguvastased meetmed takistasid suuresti asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi jõudmist liidu turule, kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Taiwanist pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu suurt kahju. Liidu tootmisharu olukord halveneb tõenäoliselt veelgi, kui meetmeid ei pikendata ja kordub Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatav täiendav kahju.

(274)

Komisjon leidis, et Taiwanist pärit import põhjustab endiselt kahju jätkumist ja on suur tõenäosus, et meetmete aegumise korral korduks kahju, mida Hiinast pärit import algselt põhjustas. Asjaomastest riikidest pärit märkimisväärse hulga dumpinguhinnaga impordi sissevool põhjustaks liidu tootmisharule täiendavat kahju. See halvendaks liidu tootmisharu niigi väga haavatavat olukorda.

(275)

Seega järeldas komisjon, et asjaomaste riikide suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides.

7.2.   Sõltumatute importijate, müüjate ja kasutajate huvid

(276)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate sõltumatute importijate, müüjate ja kasutajatega. Ükski neist aga ei vastanud küsimustikule ega teinud aegumise läbivaatamisel koostööd.

(277)

Pärast avalikustamist väitsid Euranimi ja LSI, et praegu napib liidus nende toodetavat uurimisalust toodet tulenevalt tooraine tarnedefitsiidist kogu maailmas. Samuti on COVID-19 pandeemia viinud pakkumise ja nõudluse tasakaalust välja, põhjustades hinnatõusu ning tooraine ja roostevabast terasest lehtvaltstoodete nappust. Roostevabast terasest lehtvaltstoodete nappust on süvendanud terasele kehtestatud kaitsemeetmed.

(278)

COVID-19 pandeemia põhjustatud tarneahela häired on erakorralised ega ole omased ainult roostevabast terasest lehtvaltstoodete tarneahelale. Eespool esitatud tabelist 5 nähtub, et tarneallikaid on olnud palju ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa on vaatlusalusel perioodil isegi suurenenud, kuigi kaitsemeetmed olid juba kehtestatud. Korea suutis vaatlusalusel perioodil suurendada oma eksporti liitu nii absoluut- kui ka suhtelises väärtuses ja ka Lõuna-Aafrika jäi liidu turule. Hoolimata dumpinguvastastest meetmetest näib Taiwanist pärit import endiselt konkurentsivõimeline, sest vaatlusalusel perioodil kauba import liitu jätkus.

(279)

Sellest lähtudes järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamise mõju importijatele ja kasutajatele ei kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootmisharule.

7.3.   Järeldus liidu huvide kohta

(280)

Eespool esitatud põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamist.

8.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(281)

Tuginedes oma järeldustele asjaomastest riikidest pärit dumpingu jätkumise, asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud algse kahju jätkumise ja kordumise ning liidu huvide kohta, leiab komisjon, et HRVst ja Taiwanist pärit külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(282)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ning HRVst ja Taiwanist pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära.

(283)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (72). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(284)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada HRVst ja Taiwanist pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtivad meetmed jõusse jätta. Neile anti pärast otsuse avalikustamist ka aega oma vastuväidete esitamiseks. Komisjon on kõiki saadud märkusi arvesse võtnud.

(285)

Võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (73) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(286)

Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (74) kolmeks aastaks kaitsemeetme teatavate terasetoodete suhtes. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 (75) pikendati kaitsemeetme kehtivust 30. juunini 2024. Uurimisalune toode on kaitsemeetmega hõlmatud üks tootekategooriatest. Kui kaitsemeetmega kehtestatud tariifikvoodid on ületatud, tuleb samalt impordilt tasuda seega nii lisatollimaks kui ka dumpinguvastane tollimaks. Kuna selline dumpinguvastaste ja kaitsemeetmete kuhjumine võib kaubandust soovitust rohkem mõjutada, otsustas komisjon uurimisaluse meetme puhul vältida dumpinguvastase tollimaksu samaaegset kohaldamist lisatollimaksuga kaitsemaksu kehtimise ajaks.

(287)

See tähendab, et kui määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldatakse uurimisalusele tootele ja see ületab käesoleva määruse kohase dumpinguvastase maksu taset, nõutakse ainult määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 sätestatud lisatollimaksu. Kaitse- ja dumpinguvastaste tollimaksude samaaegse kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tollimaksude sissenõudmine. Kui määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldatakse uurimisalusele tootele ja see on kehtestatud madalamas määras kui käesolevas määruses kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude tase, nõutakse määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu lisaks kõnealuse tollimaksu ja käesoleva määruse kohaselt kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu vastava kõrgema taseme vahelisele erinevusele. Selle dumpinguvastaste tollimaksude osa, mida ei nõutud, sissenõudmine peatatakse.

(288)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Lõplikku dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstoodetele, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7219 90 20, 7219 90 80, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81, 7220 20 89, 7220 90 20 ja 7220 90 80 alla ning mis pärinevad Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Riik

Äriühing

Dumpinguvastane tollimaks (%)

TARICi lisakood

HRV

Shanxi Taigang Stainless Steel Co., Ltd., Taiyuan City

24,4

C024

HRV

Tianjin TISCO & TPCO Stainless Steel Co Ltd., Tianjin City

24,4

C025

HRV

Lisas loetletud muud koostööd tegevad äriühingud

24,6

 

HRV

Kõik muud äriühingud

25,3

C999

Taiwan

Chia Far Industrial Factory Co., Ltd., Taipei City

0

C030

Taiwan

Kõik muud äriühingud

6,8

C999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriigi tolliasutusele esitatakse kehtiv faktuurarve, millele peab olema lisatud kuupäeva ja faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjaga (märgitud peab olema töötaja nimi ja amet) deklaratsioon järgmise tekstiga: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, otseekspordiks Euroopa Liitu müüdav roostevabast terasest külmvaltsitud toode (koguses) on toodetud (äriühingu nimi ja aadress) poolt (TARICi lisakood) (Taiwanis/HRVs). Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1.   Kui määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldatakse külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstoodetele ja see ületab artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu vastavat väärtuselist taset, nõutakse sisse ainult määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 sätestatud lisatollimaks.

2.   Lõike 1 kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tollimaksude sissenõudmine.

3.   Kui määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldatakse külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstoodetele ja see kehtestatakse madalamal tasemel kui artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu vastav väärtuseline tase, nõutakse määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 sätestatud lisatollimaksu lisaks kõnealuse tollimaksu ja artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu vastava väärtuselise taseme vahelisele erinevusele.

4.   Selle dumpinguvastase tollimaksu summa osa, mida lõike 2 alusel ei nõutud, sissenõudmine peatatakse.

5.   Lõigetes 2 ja 4 osutatud peatamised kehtivad üksnes määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldamise ajal.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. september 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  ELT L 83, 27.3.2015, lk 11.

(3)  Komisjoni 26. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1429, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes (ELT L 224, 27.8.2015, lk 10).

(4)  ELT C 291, 11.8.2016, lk 7.

(5)  ELT L 98, 11.4.2017, lk 10.

(6)  ELT C 405, 2.12.2019, lk 11.

(7)  ELT C 280, 25.8.2020, lk 6.

(8)  ELT C 322, 30.9.2020, lk 17.

(9)  Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (ELT C 86, 16.3.2020, lk 6).

(10)  Sõltumatute metalliimportijate ja -turustajate ühendus.

(11)  LSI Lamiere Speciali Inox S.p.a.

(12)  European Mold & Form Tec S.L.

(13)  Salvestatud avalikus toimikus salvestusnumbri t20.00021 all.

(14)  Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), 20. detsember 2017 (SWD(2017) 483 final/2).

(15)  http://www.gov.cn/zhengce/content/2017-12/01/content_5243734.htm.

http://www.chinatax.gov.cn/n810341/n810755/c3377945/content.html.

http://www.gov.cn:8080/gongbao/content/2019/content_5416183.htm.

(16)  Nagu on kindlaks määratud põhjendustes 66–76.

(17)  Komisjoni 16. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/635, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (ELT L 132, 19.4.2021, lk 145) artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes, ning komisjoni 7. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/508 (ELT L 110, 8.4.2020, lk 3), millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Indoneesiast, Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes.

(18)  Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 149–150 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 158–159.

(19)  Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 115–118 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 122–127.

(20)  Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 119–122 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 128–132: kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastavat omandiõigust kajastavana, on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist. Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraõiguslikust äriühingust ning suurenes surve anda HKP organisatsioonile asjaomastes äriühingutes viimane sõna äriotsuste tegemisel. Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt kogu Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(21)  Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 123–129 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 133–138.

(22)  Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 130–133 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 139–142.

(23)  Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 134–135 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 143–144.

(24)  Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 136–145 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 145–154.

(25)  Komisjoni 7. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/508, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Indoneesiast, Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes.

(26)  Terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmne foorum, ministrite aruanne, 20. september 2018.

(27)  TISCO, äriühingu tutvustus, http://en.tisco.com.cn/CompanyProfile/20151027095855836705.html (viimati vaadatud 2. märtsil 2020).

(28)  Baowu, äriühingu tutvustus, http://www.baowugroup.com/en/contents/5273/102759.html (viimati vaadatud 6. mail 2021).

(29)  Aruande 14. peatükk, lk 358: tootmise järgi on 51 % eraettevõtted ja 49 % riigile kuuluvad ettevõtted ning tootmisvõimsuse järgi on 44 % riigile kuuluvad ettevõtted ja 56 % eraettevõtted.

(30)  Kättesaadav aadressil

www.gov.cn/zhengce/content/2016-02/04/content_5039353.htm (viimati vaadatud 6. mail 2021); https://policycn.com/policy_ticker/higher-expectations-for-large-scale-steel-enterprise/?iframe=1&secret=c8uthafuthefra4e (viimati vaadatud 6. mail 2021) ja www.xinhuanet.com/english/2019-04/23/c_138001574.htm (viimati vaadatud 6. mail 2021).

(31)  Kättesaadav aadressil http://www.xinhuanet.com/english/2019-04/23/c_138001574.htm (viimati vaadatud 6. mail 2021) ja http://www.jjckb.cn/2019-04/23/c_137999653.htm (viimati vaadatud 6. mail 2021).

(32)  Nagu juhtus eraettevõtte Rizhao ja riigile kuuluva ettevõttega Shandong Iron and Steel, mis ühinesid 2009. aastal. Vt Pekingi terasearuanne, lk 58, ja China Baowu Steel Groupi poolt Magang Steelis 2019. aasta juunis omandatud enamusosalus, vt https://www.ft.com/content/a7c93fae-85bc-11e9-a028-86cea8523dc2 (viimati vaadatud 6. mail 2021).

(33)  TISCO, äriühingu tutvustus, http://en.tisco.com.cn/CompanyProfile/20151027095855836705.html (viimati vaadatud 2. märtsil 2020).

(34)  Vt kaebuse lk 19, kus on tsiteeritud MCId: „Gao Jianbing nimetatakse TISCO presidendiks“, 12. oktoober 2018, https://metals-consulting.com/gao-jianbing-appointed-as-deputy-party-secretary-deputy-chairman-of-the-board-and-the-president-of-tisco/ (viimati vaadatud 10. märtsil 2020).

(35)  Aruande III osa, 14. peatükk, lk 346 jj.

(36)  Terasetööstuse kohandamise ja moderniseerimise kava sissejuhatus.

(37)  Aruande 14. peatükk, lk 347.

(38)  Hiina Rahvavabariigi majandus- ja sotsiaalarengu 13. viisaastakukava (2016–2020), kättesaadav aadressil

https://en.ndrc.gov.cn/newsrelease_8232/201612/P020191101481868235378.pdf (viimati vaadatud 6. mail 2021).

(39)  Aruande 14. peatükk, lk 349.

(40)  Aruande 14. peatükk, lk 352.

(41)  Riikliku arengu- ja reformikomisjoni 27. märtsi 2011. aasta korraldusega nr 9 vastu võetud tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloog (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus), mida on muudetud riikliku arengu- ja reformikomisjoni otsusega, millega muudetakse tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogi (2011. aasta versioon) asjaomaseid punkte, vastu võetud arengu- ja reformikomisjoni 16. veebruari 2013. aasta korraldusega nr 21.

(42)  Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 134–135 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 143–144.

(43)  Maailmapanga avatud andmed – suurem keskmine sissetulek, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.

(44)  Kui üheski sarnase arengutasemega riigis uurimisalust toodet ei toodeta, võib vaadelda uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva ja/või samas sektoris toodetava toote tootmist.

(45)  https://www.edp.com.br/distribuicao-es/saiba-mais/informativos/tarifas-aplicadas-a-clientes-atendidos-em-alta-e-media-tensao-(grupo-a)

(46)  https://www.ilo.org/ilostat/faces/oracle/webcenter/portalapp/pagehierarchy/Page21.jspx?_afrLoop=2007202804813928&_afrWindowMode=0&_afrWindowId=ejmgka3iz_63#!%40%40%3F_afrWindowId%3Dejmgka3iz_63%26_afrLoop%3D2007202804813928%26_afrWindowMode%3D0%26_adf.ctrl-state%3Dejmgka3iz_119

(47)  https://www.westmetall.com/en/home.html

(48)  https://www.westmetall.com/en/markdaten.php?action=show_table_average&field=LME_Ni_cash#y2019

(49)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33).

(50)  Kättesaadav aadressil https://ilostat.ilo.org/data/country-profiles/.

(51)  Kättesaadav aadressil https://establishbrazil.com/articles/whats-real-cost-employee.

https://www.jornalcontabil.com.br/quanto-custa-um-funcionario-aprenda-a-calcular/ https://thebrazilbusiness.com/article/introduction-to-fgts

(52)  Kättesaadav aadressil https://www.ilo.org/shinyapps/bulkexplorer17/?lang=en&segment=indicator&id=HOW_TEMP_SEX_ECO_NB_A.

(53)  Kättesaadav aadressil http://www.edp.com.br/distribuicao-es/saiba-mais/informativos/tarifas-aplicadas-a-clientes-atendidos-em-alta-e-media-tensao-(grupo-a).

(54)  Kättesaadav aadressil https://www.aneel.gov.br/.

(55)  Kättesaadav aadressil http://www.aneel.gov.br/bandeiras-tarifarias.

(56)  Kättesaadav aadressil http://www.edp.com.br/distribuicao-es/saiba-mais/informativos/bandeira-tarifaria.

(57)  http://www.jornalminasgerais.mg.gov.br/autenticidade järgmiste numbrite all: 320200406203909022, 320200406203909023, 320200406203909024 ja 320200406203909025.

(58)  Tuginedes OECD andmestikule: International Transport and Insurance Costs of Merchandise Trade (ITIC), China – the Netherlands (Kaubavahetuse rahvusvahelised transpordi- ja kindlustuskulud, Hiina – Madalmaad). https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=CIF_FOB_ITIC.

(59)  Tarnehinna alusel marsruudil Tianjini sadam – Peking, mille on esitanud Maailmapank https://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/c/china/CHN.pdf, lk 88.

(60)  https://connect.ihsmarkit.com/gta/data-extracts

(61)  https://www.dnb.com/business-directory/company-profiles.yieh_united_steel_corporation.19b5298d581ade1c2273b1ac84f5230c.html#financials-anchor

(62)  Taiwani 2020. aasta ettevõtlusaruandes avalikkusele kättesaadavaks tehtud andmete põhjal (taotluse teise osa lisad, lk 264) lahutati tehasehindade tasemele kohandamiseks CIF-hinnast kokku 105,70 eurot tonni kohta.

(63)  Ekspordiandmed Global Trade Atlasest.

(64)  Negatiivne 4 % allalöömismarginaal.

(65)  Võrreldes HRVst ja Taiwanist pärit impordi kaalutud keskmise hinnaga.

(66)  Teade Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 322, 30.9.2020, lk 17).

(67)  Komisjoni 27. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/854, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes (ELT L 188, 28.5.2021, lk 61).

(68)  Negatiivne 18,6 % turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal võrreldes sihthinnaga paralleelselt India ja Indoneesia suhtes käivas dumpinguvastases uurimises.

(69)  Negatiivne 4 % allalöömismarginaal.

(70)  Mõlemad uurimised puudutasid sama toodet, nendel on sama liidu tootjate valim ning sama uurimis- ja vaatlusperiood.

(71)  Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu ei ole HRVst pärit impordi täpne struktuur teada.

(72)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium.

(73)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(74)  Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27).

(75)  Komisjoni 24. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1029, millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2019/159, et pikendada teatavate terasetoodete impordi suhtes kehtestatud kaitsemeetme kehtivust (ELT L 225I , 25.6.2021, lk 1).


LISA

Koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad, kes ei kuulu valimisse:

Riik

Nimi

TARICi lisakood

HRV

Lianzhong Stainless Steel Corporation, Guangzhou

C026

HRV

Ningbo Qi Yi Precision Metals Co., Ltd, Ningbo

C027

HRV

Tianjin Lianfa Precision Steel Corporation, Tianjin

C028

HRV

Zhangjiagang Pohang Stainless Steel Co., Ltd, Zhangjiagang City

C029


Top

avalikgif