Lihtotsing

(1)

Pärast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 875/2013 (2) uuesti lõplikud dumpinguvastased meetmed teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes.

(2)

Pärast Tai eksportiva tootja River Kwai International Food Industry Co., Ltd (edaspidi „RK“) esitatud taotlust teatas komisjon 14. veebruaril 2013 alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohase osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest, mis piirdus taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

(3)

Uurimise käigus leidis komisjon, et asjaolud, mille alusel kehtivad meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad.

(4)

Eelkõige leidis komisjon, et muutunud asjaolud olid seotud muudatustega RK tootevalikus. Need muudatused mõjutavad otseselt tootmiskulusid. Uurimise tulemusi arvesse võttes pidas komisjon asjakohaseks muuta RK uurimisaluse toote (3) impordi suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(5)

Nõukogu võttis 24. märtsil 2014 vastu rakendusmääruse (EL) nr 307/2014 (4) (edaspidi „2014. aasta määrus“), millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 875/2013, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (5) artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist Taist pärinevate toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(6)

2014. aasta määrusega vähendati teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu 12,8 %-st 3,6 %-ni.

(7)

Pärast uurimise taasalustamist pikendati meetmete kehtivusaega komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1996 (6) (edaspidi „2019. aasta aegumise läbivaatamise määrus“), millega kehtestatakse pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Tai Kuningriigist pärit toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. See on RK ja teiste eksportivate tootjate suhtes praegu kohaldatav määrus.

(8)

Association européenne des transformateurs de maïs doux (edaspidi „AETMD“) esitas 18. juunil 2014 Euroopa Liidu Üldkohtule (edaspidi „Üldkohus“) hagi, taotledes 2014. aasta määruse tühistamist.

(9)

Üldkohus tühistas oma 14. detsembri 2017. aasta otsusega (edaspidi „Üldkohtu otsus“) (7) 2014. aasta määruse.

(10)

RK esitas 23. veebruaril 2018 apellatsioonkaebuse, paludes Üldkohtu otsus tühistada.

(11)

Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) jättis 28. märtsi 2019. aasta otsusega (edaspidi „Euroopa Kohtu otsus“) (8) RK apellatsioonkaebuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja Üldkohtu otsuse jõusse.

(12)

Euroopa Kohus kinnitas Üldkohtu järeldust, et AETMD menetlusõigusi on rikutud seoses tema taotlusega avalikustada teave kulude võimaliku ebaõige jaotamise kohta RK ja temaga seotud üksuse AgriFresh Co., Ltd. (edaspidi „AgriFresh“) vahel; kulude jaotamine oli üks võimalikest tootmiskulude vähendamise põhjustest, mille RK esitas oma vahepealse läbivaatamise taotluse toetuseks. Üldkohus leidis, et AETMD ei olnud haldusmenetluse käigus saanud teavet, mis oleks võimaldanud tal tõhusalt oma seisukoha teatavaks teha.

(13)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 266 on liidu institutsioonid kohustatud täitma Euroopa Kohtu otsuseid. Liidu institutsioonide vastuvõetud akti tühistamise korral haldusmenetluse käigus, nagu seda on praegusel juhul dumpinguvastane uurimine, tähendab Euroopa Kohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Euroopa Kohtu tuvastatud õigusvastasus (9).

(14)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib tühistatud akti asendamise eesmärgil toimuvat menetlust jätkata hetkest, mil õigusvastasus aset leidis (10). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks dumpinguvastase menetluse algatamist käsitlevat akti. Seega on komisjonil kohtuotsust täites võimalus parandada neid menetlusaspekte, mis viisid määruse tühistamiseni, jättes samal ajal muutmata need osad, mida kohtuotsus ei mõjuta (11).

(15)

2014. aasta määrus tühistati, kuna kõnealuse haldusmenetluse ühes etapis ei järgitud kaitseõigust, st AETMD-le ei avaldatud teatavat teavet RK restruktureerimise kohta ning selle restruktureerimise mõju kohta nii hinnangu aluseks olnud asjaolude muutumise püsivuse hindamisele kui ka dumpingumarginaali arvutamisele (12).

(16)

Seetõttu tuleks Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks taasalustada uurimist, et uurida AETMD poolt haldusmenetluse käigus tõstatatud küsimust kulude võimaliku ebaõige jaotamise kohta RK ja AgriFreshi vahel, mis võib lisaks RK tegevuse ratsionaliseerimisele olla üks tootmiskulude vähendamise võimalikke põhjuseid, järgides täielikult AETMD kaitseõigust, nagu seda on teinud liidu kohtud. Seevastu järeldused, mida hagejad ei vaidlustanud või mille Üldkohus tagasi lükkas või mida ta ei analüüsinud (edaspidi „vaidlustamata või kinnitatud järeldused“), jäävad kehtima. Neid järeldusi on kirjeldatud ja hinnatud 2014. aasta määruses. Nende vaidlustamata või kinnitatud järeldustega seoses viitab komisjon 2014. aasta määruse tekstile, (13) nagu see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (14).

(17)

Euroopa Kohtu otsuste rakendamiseks avaldas komisjon teate (15) teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade importi käsitleva ja 2014. aasta määruse vastuvõtmiseni viinud dumpinguvastase uurimise taasalustamise kohta osas, mis on seotud RK-ga.

(18)

Huvitatud isikuid teavitati dumpinguvastase uurimise taasalustamisest teate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas.

(19)

Komisjon teatas RK-le, eksportiva riigi esindajatele ja AETMD-le ametlikult uurimise osalisest taasalustamisest.

(20)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda enda ärakuulamist teates sätestatud tähtaja jooksul.

(21)

Pärast uurimise taasalustamist saatis komisjon RK-le ja temaga seotud äriühingutele küsimustiku uurimisaluse toote tootmiskulude kohta, sealhulgas selliste kulude äriühingutevaheliste aspektide kohta.

(22)

Küsimustikule vastasid äriühingud RK, Agripure Holdings Public Co. Ltd., AgriFresh ja Sweet Corn Products Co. Ltd.

(23)

Komisjon tegi alusmääruse artikli 16 kohase kontrollkäigu nelja Tai äriühingu valdustesse, et kontrollida küsimustiku vastustes esitatud teavet.

(24)

Käesolev uurimine hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(25)

Euroopa Kohtu otsustes nõuti, et komisjon vaataks uuesti läbi kulude jaotuse RK ja tema tütarettevõtja AgriFreshi vahel. Komisjon vaatas kõigepealt läbi kontserni struktuuri, et tagada kõigi asjakohaste kulude arvessevõtmine, mida võidi või oleks tulnud kontserni äriühingutelt sisse nõuda või nende vahel jaotada ning mis võisid mõjutada River Kwai International Food Industry Co., Ltd ja/või AgriFreshi tootmiskulusid.

(26)

Sellega seoses tegi komisjon kindlaks veel kaks kontserni kuuluvat äriühingut – Agripure Holdings Public Co. Ltd (RK emaettevõtja, edaspidi „Agripure“) ja Sweet Corn Products Co. Ltd. (samuti Kanchanaburis asuv RK tütarettevõtja, edaspidi „SCP“) –, kelle kulusid oli vaja üksikasjalikumalt uurida.

(27)

Lisaks põhjendustes 28–50 kirjeldatud elementidele võttis komisjon oma hinnangus arvesse ka järgmisi AETMD poolt käesoleva uurimise taasalustamise menetluse raames esitatud väiteid:

(28)

Komisjon leidis, et RK kõige tavalisem tooraine on konservipurgid, kaaned ja noored maisitõlvikud. Kuna AgriFreshi müüdavate värskete toodete jaoks konservipurke ja kaasi ei kasutata, vaatas komisjon läbi RK-le noori maisitõlvikuid tarnivate ettevõtjate raamatupidamisarvestuse. Komisjon leidis, et RK-l oli palju võrreldava keskmise hinnaga noorte maisitõlvikute tarnijaid ja et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Agrifresh RK-le noori maisitõlvikuid ei müünud.

(29)

Lisaks leidis komisjon, et kulusid, mis olid seotud minimaisiga, mida RK AgriFreshilt ostis, ei arvatud nende RK tootmiskulude hulka, mis on seotud uurimisaluse tootega, (16) kuna minimais ei ole uurimisaluse toote tooraine.

(30)

Agripure nõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil RK-lt märkimisväärset haldustasu. Seda tasu teistelt kontserni kuuluvatelt äriühingutelt ei nõutud. Tasu määra korrigeeriti regulaarselt, et tasu kataks kõik Agripure kulud ja Agripure teeniks kasumit. Agripure poolt lepingu alusel osutatud teenused olid juhtimisnõustamine, strateegia-, korraldus-, sisekontrolli- ja finantsteenused. Komisjonile teatati, et tasu hõlmas ka turustamist, mida Agripure töötajad tegid peaaegu eranditult RK kasuks.

(31)

Teatavad Agripure osakonnad osutasid aga selliseid teenuseid, millest oleks kasu saanud ka teised kontserni kuuluvad äriühingud, nimelt AgriFresh ja SCP. Seetõttu leidis komisjon, et RK ei olnud oma raamatupidamisarvestuses näidanud tegelikust väiksemana haldustasu, mida RK maksis Agripurele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(32)

Agripure andis RK-le lühiajalist laenu intressimääraga 4–6 % aastas, mille RK umbes 40 päeva jooksul tagasi maksis. Intressimäära peeti reaalturuväärtusele vastavaks, sest see oli võrreldav mitteseotud finantseerimisasutustelt saadud muude lühiajaliste laenude intressimääraga (intressimäär oli samuti 4–6 % aastas). Arvestades väga lühikest laenutähtaega, ei olnud RK tegelikud intressikulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärsed.

(33)

SCP tegevuskoht on RK-ga samas kohas, kuigi tema peakorter asub mõne kilomeetri kaugusel.

(34)

Tehti kindlaks, et SCP müüs RK-le suhkrumaisi seemneid turuhinnaga ja RK ei arvanud ostukulu uurimisaluse tootega seotud kulude hulka, kuna RK ei kasuta suhkrumaisi seemneid toorainena uurimisaluse toote tootmisel.

(35)

SCP rentis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil RK territooriumil väikest maatükki. Kuna maa väärtuselt amortisatsiooni ei arvestata, ei arvatud RK kulude hulka selle maatükiga seotud kulusid ning samal ajal ei arvatud RK renditulu uurimisaluse tootega seotud tulude hulka. Seega renditulu RK kulusid ei mõjutanud.

(36)

Komisjon vaatas läbi kulud, mille tasus kas RK või AgriFresh ja mis nõuti teiselt äriühingult uuesti sisse või jaotati ümber teisele äriühingule.

(37)

RK tasus algselt teatavad elektrikulud ja seejärel nõudis need sisse AgriFreshilt. Komisjon märkis, et sissenõutud summad olid võrreldavad, kuid veidi suuremad kui need oleksid olnud siis, kui kulud oleks jaotatud vastavalt kummagi äriühingu käibele. See oli siiski kooskõlas esitatud selgitusega, et AgriFreshi värskete toodete tootmisega kaasnevad suuremad jahutus- ja külmutuskulud. RK elektrikulud arvati uurimisaluse tootega seotud kulude hulka, samal ajal kui AgriFreshilt saadud tulu uurimisaluse tootega seotud tulude hulka ei arvatud. Seega järeldas komisjon, et uurimisaluse tootega seotud RK elektrikulusid ei olnud näidatud tegelikust väiksemana.

(38)

RK võtab AgriFreshilt tasu kvaliteedikontrolli eest, kuna AgriFreshil ei ole oma kvaliteedikontrolliosakonda, ning aeg-ajalt hoolduseks vajalike varuosade eest. RK kantud kulud arvati uurimisaluse tootega seotud kulude hulka. AgriFreshilt saadud tulu uurimisaluse tootega seotud tulude hulka ei arvatud. Seega ei olnud RK selliseid kulusid uurimisaluse toote puhul tegelikust väiksemana näidatud.

(39)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimese kuue kuu jooksul rentis AgriFresh RK-lt RK territooriumil asuvat väikest maatükki ning ka mõnda masinat ja seadmeid külgneval maatükil. Sel ajal rentis AgriFresh külgnevat maatükki mitteseotud kolmandalt isikult.

(40)

RK amortisatsioonikulud arvati uurimisaluse toote kulude hulka, samal ajal kui AgriFreshi renditulu kajastati muu tuluna ja seda ei arvatud uurimisaluse toote tulu hulka. Seega ei olnud uurimisaluse tootega seotud RK kulusid selles osas tegelikust väiksemana näidatud.

(41)

Alates 2012. aasta algusest ostis AgriFresh RK-lt värske toodangu tootmiseks vajalikud seadmed bilansilise väärtusega ning rentis maad ja väikese osa RK-ga samas kohas asuvast hoonest osapoolelt, keda võis pidada seotud osapooleks. See ei mõjutanud RK kulusid, mis olid seotud uurimisaluse tootega.

(42)

Lisaks rentis AgriFresh läbivaatamisega seotud uurimisperioodil RK-lt põllumajandusmaad. AgriFreshi makstud rendi hind ruutmeetri kohta oli väiksem kui see, mida AgriFresh maksis mitteseotud kolmandale isikule. RK kulusid see aga ei mõjutanud, sest tulu, mida RK sai, ei arvatud uurimisaluse tootega seotud tulude hulka.

(43)

AgriFresh andis RK-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga lühikeseks ajaks (kuus päeva) laenu intressimääraga 4–6 %. Laenu väga lühikese kestuse tõttu ei olnud makstud intress absoluutarvestuses märkimisväärne, samal ajal kui intressimäära peeti reaalturuväärtusele vastavaks, sest see oli kooskõlas intressimääradega, mida RK maksis mitteseotud finantsasutustele.

(44)

Halduspersonaliga seoses uuriti AgriFreshilt sissenõutud kulusid ja leiti, et need on kooskõlas kummagi äriühingu käibega. Lisaks sellele ei arvatud RK poolt AgriFreshilt saadud tulu uurimisaluse tootega seotud tulude hulka. Seega ei olnud RK kulusid selles osas tegelikust väiksemana näidatud.

(45)

Uuriti mõlema äriühingu proovibilansis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sisaldunud kulukontosid, et teha kindlaks, kas oli muid kuluartikleid, mis tundusid olevat RK puhul ebatavaliselt madalad või AgriFreshi puhul ebatavaliselt kõrged, mis võis osutada võimalusele, et kulusid on äriühingute vahel jaotades neile rohkem või vähem jaotatud. Muude kulude uurimine selliseid kahtlusi ei tekitanud.

(46)

Komisjon vaatas läbi ka kontserni äriühingute vahelise raamatupidamisarvestuse, kuid ei tuvastanud põhjendamatut kulude jaotust.

(47)

Vastavalt Euroopa Kohtu otsustele kontrollis komisjon üksikasjalikult RK ja tema tütarettevõtja AgriFreshi vahelist kulude jaotust. Samuti laiendas ta oma uurimise ulatust, et hõlmata kulude jaotus RK ja tema emaettevõtja Agripure ning tütarettevõtja SCP vahel.

(48)

Seoses haldustasuga, mida Agripure RK-lt nõudis, leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei olnud RK kulusid selles osas tegelikust väiksemana näidatud.

(49)

Elektrikulude, kvaliteedikontrolli ja varuosade puhul ei näidatud RK-lt nõutud ja uurimisaluse toote arvele kantud summasid tegelikust väiksemana ning AgriFreshilt saadud tulu ei vähendanud uurimisaluse toote kulusid.

(50)

Maa, hoonete ja masinate puhul, mida RK rentis AgriFreshile ja SCP-le, arvati RK vastavad amortisatsioonikulud uurimisaluse toote kulude hulka ning neid ei tasaarvestatud AgriFreshilt ja SCP-lt saadud tuluga. Seega ei näidatud uurimisaluse toote kulusid tegelikust väiksemana.

(51)

Laenud, mis RK sai Agripurelt ja AgriFreshilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, olid nii reaalturuväärtusele vastava intressimääraga kui ka väga lühiajalised, mis tähendab, et intressimaksed ei olnud RK kogukuludes märkimisväärsed.

(52)

Lisaks leidis komisjon, et RK poolt AgriFreshilt halduskulude sissenõudmine oli mõistlik, samal ajal kui kulukontode ja äriühingutevahelise raamatupidamisarvestuse läbivaatamine ei tekitanud muid kahtlusi seoses ebasobiva kulude jaotamisega.

(53)

Lisaks ei leidnud komisjon tõendeid RK ja AgriFreshi poolt ühistelt tarnijatelt tooraine ostu hinnaga manipuleerimise kohta ning tegi kindlaks, et RK poolt AgriFreshilt minimaisi ja SCP-lt suhkrumaisi seemnete ostmise kulu ei arvatud uurimisaluse tootega seotud kulude hulka ning see ei mõjutanud uurimisaluse toote tootmiskulusid.

(54)

Seetõttu ei tuvastanud komisjon kulude liiga suurt jaotamist RK-lt AgriFreshile või teistele kontserni äriühingutele, keda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuriti.

(55)

Selle tulemusena leidis komisjon, et järeldused tootmiskulude kohta, mida kasutati normaalväärtuse ja vahepealse läbivaatamise käigus arvutatud dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks, nagu on kirjeldatud 2014. aasta määruses, jäävad kehtima, nagu on selgitatud põhjenduses 16. Peale selle kinnitas 2014. aasta määruse vastuvõtmiseni viinud uurimine, et võrreldes esialgse uurimisperioodiga ei tootnud ega müünud RK äriühingu restruktureerimise tõttu enam teatavaid muid tooteid. Taasalustatud uurimise käigus kinnitas komisjon, et see muutus on mõjutanud RK uurimisaluse toote tootmiskulusid, mille tulemuseks on madalam dumpingumarginaal. Seega jäävad kehtima ka 2014. aasta määruses esitatud järeldused asjaolude muutuse püsivuse kohta, nagu on selgitatud põhjenduses 16.

(56)

Olgu märgitud, et alusmääruse artikli 11 lõike 9 kohaselt kohaldati 2019. aasta aegumise läbivaatamisel seoses RK-ga sama metoodikat nagu 2014. aasta määruses. Kuna uurimise taasalustamine kinnitas 2014. aasta määruse järeldusi, ei mõjuta see 2019. aasta aegumise läbivaatamise järeldusi, eelkõige 2019. aasta aegumise läbivaatamise määruse põhjenduses 63 nimetatud dumpingumarginaali.

(57)

Eespool esitatud järelduste põhjal tuleks uuesti kehtestada 2014. aasta määrusega RK suhtes kehtestatud 3,6 % suurune kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(58)

1. detsembril 2020 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid eespool esitatud järeldustest, mille põhjal ta kavatses teha ettepaneku kehtestada teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade RK-poolse impordi suhtes 3,6 % suurune dumpinguvastane tollimaks. Ta esitas huvitatud isikutele ka olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses rakendusmäärusi (EL) nr 875/2013 ja (EL) 2019/1996 muuta. Neile anti ka 10 päeva aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Ühtegi märkust ei esitatud.

(59)

Selle hinnangu põhjal pidas komisjon asjakohaseks muuta Taist pärit teatavate toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade RK-poolse impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu. Muudetud dumpinguvastane tollimaks kehtib ilma ajalise katkestuseta alates 2014. aasta määruse jõustumisest (st alates 28. märtsist 2014). Tolliasutustele antakse korraldus RK impordilt asjakohased summad sisse nõuda ja vastavalt kohaldatavatele tollialastele õigusaktidele seni kogutud üleliigsed summad tagasi maksta.

(60)

Käesolev menetlus ei mõjuta kuupäeva, mil rakendusmäärusega (EL) 2019/1996 kehtestatud meetmed kaotavad alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt kehtivuse.

(61)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,