ID-kaart

Lihtotsing

Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Riigikogu 16.12.2020 seadus; jõustumiskuupäev 01.02.2021

redaktsioon 01.02.2021 [RT I, 04.01.2021, 4]

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.12.2020 otsus nr 684

Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 16.12.2020

§ 1. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõna ˮnõudeidˮ sõnadega ˮsissenõutavaks muutunud nõuetˮ;

2) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮKohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei olemuutunud sissenõutavaks.ˮ;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Võlgnikusurma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks,kui selle arvel ei ole võimalikrahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning seesuutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel eiarvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid.ˮ;

4) paragrahvi 3 lõike 2 teine ja kolmas lausemuudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮVaidlused vara tagasivõitmise üle ningvõlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses.Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete tunnustamine jamuud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kuiseadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.ˮ;

5) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Pankrotiasja menetlev kohus peabpankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustestvabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitadavälja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamisemenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõenditekogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.ˮ;

6) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Füüsilisestisikust võlgniku pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldisekohtualluvuse järgi. Kuijuriidilisest isikust võlgniku asukoht on Harju maakonnas, esitataksepankrotiavaldus Harju Maakohtule. Muul juhul esitatakse juriidilisestisikust võlgniku pankrotiavaldus Tartu Maakohtule. Eeldatakse, et võlgnikuasukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitudasukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal.ˮ;

7) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Kui võlgnik sureb pärastpankrotiavalduse esitamist, jätkatakse tema pärandvara suhtes läbiviidavatpärandvara pankrotimenetlust kohtus, kuhu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2esitati pankrotiavaldus.

(22) Võlgniku surma korral esitataksepärandvara pankrotiavaldus tema pärandvara suhtes kohtule surnud võlgnikusurmaaegse elukoha järgi.ˮ;

8) paragrahvi 4täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Vaidlusednõuete, sealhulgas avalik-õiguslike nõuete tunnustamise üle pankrotimenetluseskuuluvad pankrotiasja menetleva maakohtu pädevusse.ˮ;

9) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 81. Pärandvara pankrotimenetlus

(1) Võlgniku surma korral viiakse pärandvarapankrotimenetlus läbi tema pärandvara suhtes.

(2) Võlgniku pärijat loetakse menetlusosaliseksnii pankrotiavalduse läbivaatamisel kui ka pärandvara pankrotimenetluses.

(3) Pärandvara pankrotimenetluses kohaldataksevõlgniku pärija suhtes käesolevas seaduses võlgniku kohta sätestatut ulatuses,milles sätestatu ei ole oma olemuselt lahutamatult seotud surnud võlgniku isikuvõi tema pärandvaraga.

(4) Võlgniku pärija suhtes ei rakendatapankrotiavalduse tagamise abinõusid, kui käesolevast seadusest ei tuleneteisiti. Võlgniku pärija suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 88, 89ja 91 sätestatut.

(5) Lisaks käesoleva seaduse § 8 lõikes 3nimetatud võlausaldajale on pärandvara pankrotimenetluses võlausaldajaks isik,kellel on pärandvara suhtes varaline nõue, mis on tekkinud enne pankrotiväljakuulutamist ja mille puhul on kohustatud isikuks võlgniku pärija.

(6) Pärandvara pankrotimenetluse algatamisel eiloeta võlgniku ja tema pärija vahelisi õigusi ja kohustusi, mis saavadpärimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt pärijale üle minna, pärandi avanemisetagajärjel lõppenuks võlasuhte kokkulangemisega.

(7) Kui võlgnik sureb pärast tema suhtes esitatudpankrotiavaldust, jätkatakse menetlust tema pärandvara suhtes läbiviidavapärandvara pankrotimenetlusena.

(8) Kui pärandit ei ole vastu võetud, pärija eiole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab, võib kohus määratapärijale ajutise esindaja. Esindajat ei määrata, kui pärandvara valitsebhooldaja või testamenditäitja.

(9) Kui võlgnik sureb pärast tema suhtes esitatudpankrotiavaldust, esitab ajutine haldur või pankrotihaldur vajaduse korralnotarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks.ˮ;

10) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 7järgmises sõnastuses:

ˮ(7) Kui võlausaldaja soovib pankrotiavalduseläbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastaseljuhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.ˮ;

11) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Juriidilisest isikust võlgnikupuhul on võlausaldajal, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatudmakse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist vastavalt käesolevaseaduse § 30 lõikes 3 sätestatule.

(12) Kui pankrotiavalduse menetluslõpetatakse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alusel, onvõlausaldajal õigus esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatudasjaoludel avaldus kohtule ja nõuda kohtule deposiidina tasutud summa hüvitamistisikutelt, kes on oma kohustusi rikkudesjätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle suhtesavaldus esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduseõigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse onesitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei oleoma kohustust õigeaegselt täitnud.

(13) Kohus lahendab käesolevaparagrahvi lõikes 12 nimetatud avalduse käesoleva seaduse § 29lõikes 1 või 2 nimetatud määrusega. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik,kes tasus deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, ning isik,kellelt deposiidina tasutud summa välja mõisteti.ˮ;

12) paragrahvi11 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

ˮKui käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel mõisteti pankrotiavaldust esitama kohustatud isikult deposiitpankrotimenetluse kulude katteks välja ja isik nõude täitis, tagastatakse talledeposiidina tasutud summa.ˮ;

13) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Kui pankrotiavaldus onesitatud pärandvara suhtes, toimetatakse see kätte võlgniku pärijale,testamenditäitjale, pärandi hooldajale või käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutisele esindajale.ˮ;

14) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Pankrotiavalduse kättetoimetamise teatestuleb märkida tähtaeg, mille jooksul saab võlgnik võlausaldaja pankrotiavaldusekohta vastuväite esitada ja kohut teavitada sellest, kas ta soovibpankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil. Kui võlgnik kohut ei teavita,loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.ˮ;

15) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Pärandvarapankrotimenetluses esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmedpärandvara kohta. Kui on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvaranimekiri, lisatakse see pankrotiavaldusele.ˮ;

16) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Kui võlgnik soovib pankrotiavalduseläbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastaseljuhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.ˮ;

17) paragrahvi 15 lõike 1 teises lausesasendatakse sõnad ˮtuleb otsustadaˮ sõnaga ˮotsustatakseˮ;

18) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Kui pankrotiavalduse onesitanud võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja, võib kohuspärandvara väärtust arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja kümne päevajooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada või lõpetadamenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui on läbi viidudpärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, eeldatakse, et ajutisthaldurit ei ole vaja määrata.ˮ;

19) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Ajutisehalduri nimetamisel määrab kohus kohtuistungi aja pankrotiavalduseläbivaatamiseks, kui kohus peab seda vajalikuks või võlgnik, võlausaldajavõi ajutine haldur seda taotleb. Kui kohus kohtuistungit ei määra, vaatab kohuspankrotiavalduse läbi kirjalikult ja määrab vajaduse korral käesoleva seaduse §22 lõikes 4 sätestatud tähtaja.ˮ;

21) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮPõhjendatud juhul võib kohus otsustadatäitemenetluse või täitetoimingu jätkamise.ˮ;

22) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 4järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Kunipankroti väljakuulutamiseni hoiustatakse sissenõutud summad või vara realiseerimisestsaadu kohtutäituri ametialasel kontol. Sissenõudjale väljamakseid ei tehta. Kuipankrot välja kuulutatakse, kantakse sissenõutud summad pankrotivara hulka.Kohtutäitur peab enne ülekande tegemist sissenõutud summadest kinnikohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikus jakohtutäituri seaduses sätestatule. Haldur võib kohtutäituri otsuse pealekohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta esitada kohtutäiturilekaebuse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.ˮ;

23) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna ˮüheˮsõnaga ˮkolmeˮ;

24) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Kohus võib keelata võlgniku pärijalajutise halduri nõusolekuta pärandvara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestadakogu või osa vara suhtes. Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata võlgnikupärija suhtes.ˮ;

25) paragrahvi 22 lõike 4 kolmandat lausettäiendatakse pärast sõnu ˮesitatakse kohtuleˮ sõnadega ˮjapankrotiavalduse kirjalikul läbivaatamisel ajutisele haldurileˮ;

26) paragrahvi 23 lõike 1 esimest lausettäiendatakse pärast sõnu ˮvajalike kulutuste hüvitamistˮsõnadega ˮ, mida tasu ei kataˮ;

27) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Tasu suuruse arvutamise aluseks onülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduritegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekuludja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuseandmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotlusenende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutustehüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse võialuse ja tekkimise aja.ˮ;

28) paragrahvi 23 lõike 3 esimeses lausesasendatakse tekstiosa ˮ96 eurotˮ tekstiosaga ˮsumma, mis vastabühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalgaühekordsest alammäärastˮ;

29) paragrahvi 23 lõike 4 teises lauses asendataksetekstiosa ˮkui 397 eurotˮ tekstiosaga ˮ, kui on tasu määramiseajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordnealammäärˮ;

30) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

ˮ(51) Käesolevaparagrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduritasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korrakehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

31) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Kuipankrotiavalduse läbivaatamiseks on määratud kohtuistung, kutsub kohuskohtuistungile menetlusosalised ja ajutise halduri.ˮ;

32) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse pärastsõna ˮKuiˮ sõnadega ˮkohus on määranud pankrotiavalduseläbivaatamise kohtuistungil jaˮ;

33) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärastsõna ˮKuiˮ sõnadega ˮkohus on määranud pankrotiavalduseläbivaatamise kohtuistungil jaˮ;

34) paragrahvi 26 lõige 3 tunnistataksekehtetuks;

35) paragrahvi 27 lõiget 5 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮKui kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata ja onvarem samas pankrotiasjas avaldanud teateid väljaandes Ametlikud Teadaanded,avaldab kohus pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta teate väljaandesAmetlikud Teadaanded.ˮ;

36) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮTeates ei tohi tugineda teabele, mille kasutaminetõendina oleks käesoleva seaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaseltvälistatud.ˮ;

37) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu ˮkohtumääratud summaˮ sõnadega ˮvõi kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikustvõlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisenaˮ;

38) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

ˮ(71) Käesoleva paragrahvi lõikes1 või 2 nimetatud määruse peale võib määruskaebuse esitada ka isik, kellesuhtes esitati avaldus käesoleva seaduse § 11 lõike 12 alusel.ˮ;

39) paragrahvi 29täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

ˮ(81) Kuipärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesolevaparagrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingivara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikudkulutused ning makstakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu. Seejärelteeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvaraarvel väljamaksed pärimisseaduse §‑s 142 nimetatud järjekorras.

(82) Kui kohus on jätnud ajutisehalduri nimetamata vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikele 21,maksab võlgniku pärija olukorras, kus pärandvara suhtes esitatudpankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu ning seejärel teeb pärandvaraga seotudnõuete rahuldamiseks pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse
§‑s 142 nimetatud järjekorras.ˮ;

40) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 10järgmises sõnastuses:

ˮ(10) Kui ajutine haldur nõuab tasu jakulutuste hüvitamist käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel, esitab taselleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse määrusega, võimaluse korralsamaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.Määruse peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik,kelle vastu ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõue esitati.ˮ;

41) paragrahvi 30 lõige 3 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Juriidilisest isikust võlgniku puhul onisikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt,kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata,esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summapankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul,kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduseõigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse onesitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei oleoma kohustust õigeaegselt täitnud.ˮ;

42) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

ˮ(31) Kohus lahendab käesolevaparagrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegseltpankroti väljakuulutamisega. Määruse peale võivad esitada määruskaebuse isik, kestasus deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste või pankrotimenetluse kuludekatteks, ning isik, kellelt deposiidina tasutud summa välja mõisteti.ˮ;

43) paragrahvi 30 lõiget 4 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮKui käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud määruses mõisteti pankrotiavaldust esitama kohustatud isikultdeposiit pankrotimenetluse kulude katteks välja ja isik nõude täitis,tagastatakse talle deposiidina tasutud summa.ˮ;

44) paragrahvi30 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitadaavaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annabavalduse esitamiseks mõistliku tähtaja.ˮ;

45) paragrahvi 31 pealkirja täiendatakse pärastsõna ˮväljakuulutamineˮ sõnadega ˮja juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse eeldamineˮ;

46) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust eeldatakse, kui:
1) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul täitemenetluse alustamisest saadud vara puudumise tõttu nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
2) võlgniku juhtorgani liige teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita.

(12) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 toodule eeldatakse osaühingust või aktsiaseltsist võlgniku maksejõuetust, kui:
1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui äriseadustiku § 171 lõike 2 punktis 1 sätestatud ulatuses;
2) aktsiaseltsil on netovara vähem kui äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 sätestatud ulatuses.

(13) Pärandvara pankrotimenetluseskuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu.ˮ;

47) paragrahvi 31 lõike 6 esimest lausettäiendatakse pärast sõnu ˮpankrotihalduri (haldur) nimetamiseˮ tekstiosaga ˮ, täitemenetluse jätkamise vastavalttäitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatuleˮ;

48) paragrahvi 32 teine lause muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮRingkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatudmäärusega.ˮ;

49) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Kui pankrotimenetlus viiakseläbi avaliku uurimisena, märgitakse see pankrotiteates. Sellisel juhulvõlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aega ja kohta ei märgita.ˮ;

50) paragrahvi 33 lõike 5 esimeses lausesasendatakse tekstiosa ˮEuroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1346/2000(EÜT L 160 30/60/2000 lk 1–13)ˮ tekstiosaga ˮEuroopa Parlamendi ja nõukogumääruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk 19–72)ˮ;

51) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 6järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Kui teate avaldamist taotletakse EuroopaParlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 artikli 28 lõike 2 alusel, avaldab Justiitsministeerium teate väljaandesAmetlikud Teadaanded.ˮ;

52) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse pärastesimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

ˮPankrotimäärusest teavitatakse ka käesolevaseaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevaid isikuid.ˮ;

53) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 3 muudetakseja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguidseoses pankrotivaraga;ˮ;

54) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 4tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendataksepunktiga 62 järgmises sõnastuses:

ˮ62) peatub võlgnikupankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustabmenetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni;ˮ;

56) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 7järgmises sõnastuses:

ˮ(7) Käesoleva paragrahvi lõikes6 sätestatut kohaldatakse ka võlgniku pärijale.ˮ;

57) paragrahvi 39 lõikes 2 asendatakse tekstiosaˮEuroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1346/2000 pankrotimenetluse kohtaˮ tekstiosaga ˮEuroopaParlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848ˮ;

58) paragrahvi 40 lõike 2 kolmandas lausesasendatakse tekstiosa ˮEuroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1346/2000ˮ tekstiosaga ˮEuroopa Parlamendi janõukogu määruse (EL) 2015/848ˮ;

59) paragrahvi 41 lõike 1 kolmandast lausest jäetaksevälja tekstiosa ˮmaksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk19–72)ˮ;

60) paragrahvi 43 lõike 1 teisest lausestjäetakse välja sõnad ˮon menetlusest teadlik, kuidˮ;

61) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Kui enne pankroti väljakuulutamistalanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgnikusuhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, millekohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse võikonfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustaminekriminaalmenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta.ˮ;

62) paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Kui kohtumenetluses on varaline nõuevõlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõudekohta käiva haldusakti peale ja selles asjas tehtud lahendi peale on võimalikedasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasikaevata haldur. Halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada. Kriminaalmenetlusesrahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise ning kuriteogatekitatud kahju hüvitamise nõude, samuti väärteomenetluses rahatrahvi määramisekorral võib võlgnik edasi kaevata sõltumata halduri nõusolekust.ˮ;

63) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 431. Pankrotimenetlusega seonduvakohtumenetluse menetluskulud

(1) Menetluskulud, mis tekivad seoses halduritegevusega menetlusse astumisel, hüvitatakse pankrotivara arvel käesolevaseaduse § 148 lõike 1 punkti 1 alusel. Menetluskulusid, mis tekkisid ennehalduri menetlusse astumist, pankrotivara arvel ei kaeta. Sellisel juhul saavadteised menetlusosalised võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitadapankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena käesoleva seaduse § 98alusel.

(2) Menetluskulusid, mida võlgnik kannab käesolevaseaduse § 43 lõikes 1 sätestatud juhul, ei kaeta pankrotivara arvel. Teisedmenetlusosalised saavad võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitadapankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena käesoleva seaduse § 98alusel.

(3) Kui kohus jätab nõude käesoleva seaduse § 43lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolteendi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.

(4) Hageja menetluskulud, mida võlgnik kannabkäesoleva seaduse § 43 lõikes 4 sätestatud juhul, hüvitatakse nõuderahuldamisel pankrotivara arvel § 148 lõike 1 punkti 1 alusel. Kui haldurtunnustab nõuet kohe, saab hageja võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastuesitada pankrotivõlausaldajana.

(5) Menetluskulud, mida võlgnik kannab käesolevaseaduse § 43 lõikes 5 sätestatud kaebuse esitamisel, hüvitatakse pankrotivaraarvel § 148 lõike 1 punktis 1 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kuivõlgnik esitas kaebuse ilma halduri nõusolekuta.ˮ;

64) paragrahvi 44täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Pärandvarapankrotimenetluses võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankrotiväljakuulutamist esitada oma nõudeid pärandvara suhtes ainult käesolevasseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seadusessätestatud korras.ˮ;

65) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 4–6järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Pankrotivõlausaldajaksei ole isik, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatudnõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel. Nimetatudisikul on pankrotimenetluses pankrotiseaduses sätestatud õigused, tal ei oleõigust esitada vastuväiteid teiste võlausaldajatenõuetele ega muid pankrotivõlausaldaja õigusi, kui seadusest ei tulene teisiti.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikesitab oma nõude kolmanda isiku vastu haldurile ning teatab asjaõiguslikustrealiseerimisõigusest pankrotivara suhtes. Nõue esitatakse ja kaitstaksepankrotiseaduses sätestatud korras nagu pankrotivõlausaldaja nõue.

(6) Nõude tunnustamisel on käesoleva paragrahvilõikes 4 nimetatud isikul õigus osaleda piiratud asjaõigusega koormatud vararealiseerimisest saadud tulemi jaotamisel vastavalt piiratud asjaõigusejärjekohale käesoleva seaduse § 153 lõike 1 punkti 1 ning lõigete 2 ja 3 kohaselt.Kui nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks ja realiseerimisõigus ei olesaabunud, on tegemist tingimusliku nõudega, millele vastav summa hoiustatakseja hoiustatu makstakse välja käesoleva seaduse § 152 sätete alusel.ˮ;

66) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastataksejärgmiselt:

ˮ§ 45. Aresti jakohtuliku hüpoteegi lõppemine

(1) Enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varalekohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega, välja arvatudtäitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatud juhul, samuti lõpebpankroti väljakuulutamisega kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamistvõlgniku varale seatud kohtulik hüpoteek. Kui võlgniku vastu esitatudnõude osas ei ole algatatud kohtumenetlust või ei ole nõude või kaebuse osaspankroti väljakuulutamise ajaks tehtud kohtulahendit, lõpeb kohtulik hüpoteeksõltumata selle seadmise ajast.

(2) Pankroti väljakuulutamisega ei lõpe võlgnikuvarale kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimiseasendamise tagamiseks kohaldatud arest või kohtulik hüpoteek.ˮ;

67) paragrahvi 55 lõiget 3 täiendataksepunktiga 52 järgmises sõnastuses:

ˮ52) koostabseaduses ettenähtud tähtaja jooksul halduri tasu ja menetluskuludekalkulatsiooni;ˮ;

68) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Kuihaldur asub ametisse maksejõuetuse teenistuse juhatajana, peatatakse halduriavalduse alusel tema haldurina tegutsemise õigus viieks aastaks. Kui haldurasub ametisse maksejõuetuse teenistuse ametniku või töötajana,peatatakse halduri avalduse alusel tema haldurina tegutsemise õigus ametisoleku või töölepingu kehtivuse ajaks.ˮ;

69) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Kui pankrotimäärusega nimetatud halduritei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri. Kohus kinnitab haldurimäärusega viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest arvates, kui halduripoolt hääletas vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõudedmoodustavad vähemalt kahe kolmandiku kohalviibivate võlausaldajate nõuetesummast. Võlausaldaja nõude suurust arvestatakse vastavalt käesoleva seaduse §82 lõike 3 või 4 alusel nõude suhtes määratud häälte arvule.ˮ;

70) paragrahvi 61 lõige 3 tunnistataksekehtetuks;

71) paragrahvi61 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Kohus jätab võlausaldajate valitudhalduri kinnitamata, kui haldur ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõikes 1, 11,3 või 4 sätestatud nõudele, halduri valimisel on rikutud käesoleva paragrahvilõikes 2 sätestatud korda või halduril ei ole kehtivat kutsekindlustust.Sellisel juhul kinnitab kohus pankrotimäärusega nimetatud halduri. Kohus peab kohtumäärusesnimetama halduri kinnitamata jätmise põhjused.

(5) Määruse peale, millega kohus käesolevaparagrahvi lõikes 4 märgitud juhul ei kinnita võlausaldajate valitud halduritja kinnitab pankrotimäärusega nimetatud halduri, võivad võlausaldaja ja võlgnikesitada määruskaebuse. Määruskaebuse alusel tühistab kohus halduri nimetamisemääruse, kui halduri nimetamisel on rikutud käesoleva seaduse § 56 lõikes 1, 11, 3või 4 sätestatut.ˮ;

72) paragrahvi 62 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõnu ˮvõlgniku lähikondneˮ sõnadega ˮ, samuti mitte maksejõuetuse teenistuse juhataja, ametnik või töötaja,ˮ;

73) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Halduril on õigus saada tasu omaülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotudüldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesedreisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotluselpankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatudalustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduritaotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.ˮ;

74) paragrahvi 65 lõiked 2 ja 3 muudetakse ningsõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Halduri tasu arvestatakse pankrotivaramüügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusenapankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasusuuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduritasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankrotiväljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

(3) Halduri taotlusel määrab kohus pärastpankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mistasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga.Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses, mis kestab üle kuue kuu, peabkohus määrama haldurile esialgse tasu selleks vahendite olemasolu korral.Esialgse tasu suurus kokku ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatudsuurusest. Halduri taotluse lahendab kohus määrusega 30 päeva jooksultaotluse saamisest arvates.ˮ;

75) paragrahvi 65 lõiget 4 täiendatakse teiseja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

ˮTasu määratakse tunnitasuna vastavalt käesolevaseaduse § 23 lõikes 3 sätestatule. Tasu määramisel tuleb arvestada käesolevaseaduse §-s 651 sätestatud tasu piirmäärasid.ˮ;

76) paragrahvi 65 lõige 6 tunnistataksekehtetuks;

77) paragrahvi 65 lõike 8 esimeses lausesasendatakse sõnad ˮlõpparuande kinnitamiselˮ sõnadega ˮmenetluselõpetamisel haldurile tasu määratesˮ;

78) paragrahvi 65 lõiget 10 täiendataksepärast sõnu ˮtäpse korraˮ sõnadega ˮ, nõuded kalkulatsioonilening halduri tasu ja kulude hüvitamise avalduseleˮ;

79) paragrahvi 65 lõige 11 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(11) Kui kohus on kuulutanud pankroti väljakäesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei olepankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasukäesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavadkulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamiseriigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusisuuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatudkäibemaks.ˮ;

80) paragrahvi 65 lõikes 111 asendataksetekstiosa ˮlõikes 2ˮ tekstiosaga ˮlõigetes 2 ja 21ˮ;

81) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 112 ja 113 järgmises sõnastuses:

ˮ(112) Käesolevaparagrahvi lõikes 11 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korrakehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(113) Füüsilise isikupankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suuremkui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalgamäär. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovibtaotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajateleteatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööajaarvestust.ˮ;

82) paragrahvi 65 lõiget 12 täiendataksepärast tekstiosa ˮlõigete 1–3ˮ tekstiosaga ˮja käesoleva seaduse§ 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooniˮ;

83) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 13 ja14 järgmises sõnastuses:

ˮ(13) Halduri ametist vabastamisel käesolevaseaduse § 68 lõike 2 alusel määrab kohus pankrotimenetluse lõppemisel halduritaotlusel haldurile mõistliku tasu, arvestades rikkumise asjaolusid jakäesolevas paragrahvis sätestatut. Kui rikkumise asjaolud seda tingivad, onkohtul õigus jätta haldurile tasu määramata. Taotlus tuleb kohtule esitada 30päeva jooksul halduri vabastamise määruse jõustumisest.

(14) Kui haldur vastab tsiviilkohtumenetluseseadustiku § 218 lõike 1 punktides 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatudnõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavatõigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikuludeväljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kandajäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud.ˮ;

84) paragrahvi 651 lõige 1muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Halduri tasu alammäär pankrotivaraltsuurusega kuni 6400 eurot on 24% pankrotivarast. Üle 6400 euro suuruseltpankrotivaralt makstava tasu alammäärad on järgmised:

Pankrotivara suurus eurodes

Halduri tasu alammäär eurodes

Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt

6401–12 800

1 932

18,2%

12 801–32 000

3 093

13,3%

32 001–64 000

5 665

12,1%

64 001–128 000

9 512

8,5%

128 001–320 000

14 924

4,2%

320 001–640 000

23 044

2,7%

ˮ;

85) paragrahvi651 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Halduritasu alammäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, on 31 684eurot, millele lisandub 1% pankrotivarast 640 000 eurot ületavalt osalt.ˮ;

86) paragrahvi 651 lõiked 2 ja 3muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Haldurile kuni 6400 euro suuruseltpankrotivaralt makstava tasu ülemmäär on 42,4% pankrotivarast. Üle 6400 euro suuruselt pankrotivaralt makstava tasuülemmäärad on järgmised:

Pankrotivara suurus eurodes

Halduri tasu ülemmäär eurodes

Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt

6401–12 800

3 093

21,8%

12 801–32 000

4 484

15,1%

32 001–64 000

7 385

13,3%

64 001–128 000

11 638

9,1%

128 001–320 000

17 439

4,8%

320 001–640 000

26 718

3,1%

(3) Halduri tasuülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, on kuni 6%pankrotivarast.ˮ;

87) paragrahvi 651 lõige 4tunnistatakse kehtetuks;

88) paragrahvi 66 lõige 1 muudetakse ja sõnastataksejärgmiselt:

ˮ(1) Lisaks tasule on halduril õigus nõudaoma kohustuste täitmiseks tehtud nende vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasuei kata. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankrotiväljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodiltehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda halduriltkuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus kontrollib haldurikohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, põhjendatust ja kooskõlakalkulatsiooniga ning kinnitab halduri taotlusel vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse üks kord aastaspankroti väljakuulutamisest arvates määrusega. Kohus võib jättakinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtuleei ole õigel ajal teatatud.ˮ;

89) paragrahvi 66 lõige 3 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Menetluse jooksultekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvaltpankrotivara arvel. Pankrotimenetluselõpparuande või muu menetlustlõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustustetäitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei olekäesoleva paragrahvi lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalikeja põhjendatud kulutuste suuruse.ˮ;

90) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 661. Halduri tasu jakulutuste kalkuleerimine

(1) Haldur esitab enne võlausaldajate esimestüldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskuludekalkulatsiooni. Haldur peab menetluse planeerimisel ja läbiviimisel püüdlemaselle poole, et menetluskulud ei oleks suuremad kui vajalik. Kalkulatsioonispeab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks,selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tulebkajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutaminening sellega seotud kulud. Kalkulatsiooni koostamisel lähtub haldur sellekoostamise ajaks teadaolevatest asjaoludest ja omakogemuslikust hinnangust. Kohtul ja võlausaldajal on õigus esitadahaldurile kalkulatsiooni kohta arvamusi ja ettepanekuid.

(2) Haldur on kohustatud viivitamata teavitamakohut ja võlausaldajate üldkoosolekut kalkulatsiooni ületamise vajadusest.Halduri vabastamisel ja uue halduri nimetamisel esitab uus haldur kohtumääratud tähtaja jooksul kohtule ja võlausaldajatele seisukoha tasu ja menetluskuludekalkulatsiooni kohta. Vajaduse korral koostab haldur uue kalkulatsiooni.

(3) Haldurile tasu määramisel lähtub kohus halduriesitatud kalkulatsioonist ja tööaja arvestusest ning kontrollib tasupõhjendatust. Kohtul on õigus haldurile tasu määramisel ja kulude kinnitamiselkalduda halduri esitatud kalkulatsioonist kõrvale, kui see on menetluseasjaolusid arvestades põhjendatud.

(4) Halduri tasu ja vajalikud kulutused, mida tasuei kata, määratakse kindlaks eraldi. Haldur esitab kohtule koos lõpparuande võimuu menetlust lõpetava aruandega taotluse tasu ja nende kuludekindlaksmääramiseks, mille kinnitamist ei ole kohus käesoleva seaduse § 66lõike 1 alusel veel otsustanud. Avalduses peab haldur märkima tasu arvestamise alused.ˮ;

91) paragrahvi 68 lõike 2 esimeses lausesasendatakse sõna ˮJustiitsministeeriumiˮ sõnadega ˮmaksejõuetuseteenistuseˮ;

92) paragrahvi 68 lõiget 6 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮRingkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatudmäärusega.ˮ;

93) paragrahvi 70 lõigetes 1 ja 4 asendataksesõna ˮkodaˮ sõnadega ˮkoja kutsekogu juhatusˮ;

94) paragrahvi 70 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna ˮJustiitsministeeriumˮsõnadega ˮmaksejõuetuse teenistusˮ vastavas käändes;

95) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse sõna ˮkodaˮsõnadega ˮkoja kutsekogu juhatusˮ vastavas käändes;

96) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse sõna ˮJustiitsministeeriumˮsõnadega ˮmaksejõuetuse teenistusˮ vastavas käändes;

97) paragrahvi 70 lõige 3 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Justiitsministeeriumil ja koja kutsekogujuhatusel on halduri tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õiguskontrollida halduri kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Haldusjärelevalveteostamisse võib kaasata audiitori või muu eksperdi. Koja kutsekogu juhatusvõib järelevalve teostamisse kaasata teisi koja töötajaid.ˮ;

98) paragrahvi 70 lõikes 3 asendatakse sõna ˮJustiitsministeeriumilˮsõnadega ˮMaksejõuetuse teenistuselˮ;

99) paragrahvi 70 lõiget 3 täiendatakse pärastesimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

ˮMaksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet kapankrotimenetluse kulude otstarbekuse üle.ˮ;

100) paragrahvi 70 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas asendataksesõna ˮJustiitsministeeriumilˮ sõnadega ˮMaksejõuetuseteenistuselˮ;

101) paragrahvi 70 lõiget 5 täiendataksepunktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

ˮ8) esitada haldurile arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi;
9) pöörduda kohtusse haldurile trahvi määramiseks, halduri vabastamiseks, haldurile tegutsemiskeelu määramiseks või halduri tasu vähendamiseks.ˮ;

102) paragrahvi70 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Koja kutsekogu juhatusel onhaldusjärelevalve teostamiseks käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–7nimetatud õigused.ˮ;

103) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 7järgmises sõnastuses:

ˮ(7) Ettekirjutuse täitmata jätmise korralvõib maksejõuetuse teenistus määrata adressaadile asendustäitmise ja sunnirahaseaduses sätestatud korras sunniraha, mille ülemmäär on 9600 eurot.Sunniraha nõutakse riigieelarvesse.ˮ;

104) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Halduri kutsetegevust sätestavatestõigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib koja aukohus määrata halduriledistsiplinaarkaristuse.ˮ;

105) paragrahvi 71 lõike 3 kolmandat lausettäiendatakse pärast tekstiosa ˮadvokatuuriseaduse § 16 lõikele 4ˮtekstiosaga ˮvõi koja aukohtumenetluse algatamist vastavalt kohtutäituriseaduse § 101 lõikele 2ˮ;

106) paragrahvi 71 lõikes 4 asendatakse sõnad ˮJustiitsministeeriumijaˮ sõnaga ˮKojaˮ;

107) paragrahvi 71 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;

108) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Distsiplinaarkaristusena määratudrahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul sellemääramisest arvates. Trahvisumma kantakse koja tuludesse. Rahatrahvi määramiseotsuses võib ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadelosade kaupa ühe aasta jooksul.ˮ;

109) paragrahvi 71 lõige 6 tunnistataksekehtetuks;

110) paragrahvi 71 lõikest 7 jäetakse väljateine lause;

111) paragrahvi 71 lõikest 8 jäetakse väljasõnad ˮJustiitsministeeriumil jaˮ;

112) paragrahvi 71 lõikest 9 jäetakse väljasõnad ˮJustiitsministeerium võiˮ;

113) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastataksejärgmiselt:

ˮ§ 72. Saladuse hoidmise kohustus

Halduri tegevuse üle haldusjärelevalvet või võlgniku võivõlgniku lähikondse üle järelevalvetteostanud isik on kohustatud töö- või teenistussuhte ajal ja pärast sellelõppemist hoidma talle tema ülesannetetõttu teatavaks saanud äri-, panga- ja maksusaladust, samuti hoidma saladusesteiste inimeste perekonna- ja eraellupuutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud teavet.ˮ;

114) paragrahvi 74 lõike 1 teist lausettäiendatakse pärast tekstiosa ˮseaduse § 57 lõikes 6 nimetatud isikˮsõnadega ˮega maksejõuetuse teenistuse juhataja, ametnik ja töötajaˮ;

115) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 8järgmises sõnastuses:

ˮ(8) Pankrotitoimkonna moodustamise, liikmetearvu, liikmete valimise ja vabastamise otsustamiseks peab poolt hääletamavähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavadvähemalt kaks kolmandikku kohalviibivate võlausaldajate nõuete summast. Kuivõlausaldaja nõuet ei ole pankrotitoimkonna liikme valimise ajaks veeltunnustatud, arvestatakse võlausaldaja nõude suurust vastavalt käesolevaseaduse § 82 lõike 3 või 4 alusel nõude suhtes määratud häälte arvule.ˮ;

116) paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮRiiki võlausaldajana esindavale pankrotitoimkonnaliikmele tasu ei maksta.ˮ;

117) paragrahvi 76 lõike 2 kolmandas lauses asendataksesõna ˮjaotusettepanekuˮ sõnadega ˮvõlausaldajate nimekirjaˮ;

118) paragrahvi 77 punkt 6 tunnistataksekehtetuks;

119) paragrahvi 81 lõiget 1 täiendataksepärast sõna ˮlihthäälteenamusegaˮ sõnadega ˮ, kui seaduses eiole sätestatud teisitiˮ;

120) paragrahvi 82 lõige 4 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Kui üldkoosolekul osalenud võlausaldajaei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratudhäälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekulosalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Üldkoosolekul osalev kohtunik teeb vastava määruse samal koosolekul või kui seepole võimalik, hiljemalt järgmisel tööpäeval. Määruse peale võib esitadamääruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse 15 tööpäeva jooksulselle saamisest arvates.ˮ;

121) paragrahvi 82 lõiget 6 täiendataksepärast sõnu ˮvõrdeline kaitstudˮ sõnadega ˮja rahuldamataˮ;

122) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 8järgmises sõnastuses:

ˮ(8) Kui võlausaldaja on juriidilisestisikust võlgniku osanik või aktsionär, osaniku võiaktsionäri tütarettevõtja või on võlausaldaja saanud nõude loovutamise teelvõlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjaltkolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, ei ole tal hääleõigust.ˮ;

123) paragrahvi 841 pealkirjas ninglõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna ˮkohtunikuabiˮ sõnaga ˮkohtujuristˮvastavas käändes;

124) paragrahvi 841 lõike 2 esimenelause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮKohtujurist on pädev võlgniku pankrotimenetlusestegema kohtumäärusi ja teostama kohtupoolset järelevalvet.ˮ;

125) paragrahvi 841 lõiked 3 ja 4muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Kohtuniku ainupädevuses on:
1) ajutise halduri nimetamine ja pankrotiavalduse lahendamine;
2) pankrotimenetlusega seotud hagimenetlused;
3) halduri poolt määratud häälte arvuga seotud vaidluste lahendamine võlausaldajate üldkoosolekul;
4) võlausaldajate nimekirja kinnitamine hagita menetluses;
5) pankrotimenetluse lõpetamine;
6) pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme tasu ja kulutuste kinnitamine;
7) ajutise halduri tasu ja kulutuste või pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi hüvitamise nõude lahendamine;
8) füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine;
9) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja kohustustest vabastamine;
10) trahvimine, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine.

(4) Kohtujuristi pädevusele ja tema taandamiselekohaldatakse vastavalt kohtute seaduse § 1251 lõigetes 1–3 jatsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lõikes 21 sätestatut.ˮ;

126) paragrahvi85 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮVõlgnik peab kohtule, haldurile,pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara,sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.ˮ;

127) paragrahvi85 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Võlgnik peab käesolevaparagrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõudesaamist.ˮ;

128) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 4järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Võlgniku või võlgniku lähikondse pooltpankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseksantud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavassüüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikusvormis antud nõusolekul.ˮ;

129) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Kohus võib füüsilisest isikust võlgnikulkeelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isikujuhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.ˮ;

130) paragrahvi 91 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Kohus võib juriidilisest isikustvõlgniku pankroti korral määrata, kes käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla juriidilise isikujuhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohus peabärikeelu kohaldamist põhjendama ning määrama ärikeelu kohaldumise ulatuse.Kohus kohaldab ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on teinud käesoleva seaduse §28 lõikes 2 nimetatud raske juhtimisvea, sealhulgas võib raskeks juhtimisveaksolla pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. Kohus,kuulanud ära halduri arvamuse, võib isiku taotluse alusel lõpetada ärikeelu kaenne pankrotimenetluse lõppu.ˮ;

131) paragrahvi 93 lõiget 1 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮKäesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustuson ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse.ˮ;

132) paragrahvi 94 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Nõudest teatamiseks tuleb esitadahaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samutisee, kas nõue on tagatud pandiga.ˮ;

133) paragrahvi 94 lõike 3 kolmas lausemuudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮKui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, etnõudeavaldust ei ole esitatud.ˮ;

134) paragrahvi 94 lõige 4 tunnistataksekehtetuks;

135) paragrahvi 99 lõike 1 teises lausesasendatakse sõnad ˮkohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseniˮsõnadega ˮvõlausaldajate nimekirja kinnitamiseniˮ;

136) paragrahvi 99 lõiget 3 täiendataksekolmanda lausega järgmises sõnastuses:

ˮKäesolevas lõikes sätestatut ei kohaldatakäesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud juhul.ˮ;

137) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

ˮ(31) Pandiga tagatud tunnustatudnõude, sealhulgas kui see on saadud loovutamisega, võib tasaarvestada samapandieseme müümisel pandieseme ostuhinnaga ulatuses, mis võlausaldajal oleksõigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud rahasumma jaotamisel jamillest on maha arvatud käesoleva seaduse § 153 lõikes 2 sätestatud väljamaksedja kulud. Ostuhinna osa, mida ei saa võlausaldaja nõudega tasaarvestada, tasubvõlausaldaja pankrotivarasse.ˮ;

138) paragrahv 100 tunnistatakse kehtetuks;

139) seadusttäiendatakse §-dega 1001–1003 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 1001.Nõuete kaitsmise kord ja tähtajad

(1) Nõudeid kaitstakse kirjalikus menetluses. Koosnõudega kaitstakse ka nõuet tagavaid pandiõigusi.

(2) Haldur koostab ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist esitatud nõudeavalduste alusel esialgse võlausaldajate nimekirja, mille esitab võlausaldajatele tutvumiseks. Esialgsesse võlausaldajate nimekirja kantakse nõuded esitamise järjekorras koos järgmiste andmetega:
1) nõudeavalduse esitamise järjekorra number;
2) võlausaldaja nimi;
3) võlausaldaja registri- või isikukood;
4) nõudeavalduse esitamise kuupäev;
5) nõude suurus;
6) kas nõue on tagatud pandiõigusega;
7) nõude rahuldamisjärk;
8) kas nõue loetakse kaitsmiseta tunnustatuks;
9) kas tegemist on solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega;
10) võlausaldaja häälte arv.

(3) Haldur teatab võlausaldajate nimekirjagatutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandesAmetlikud Teadaanded. Haldur määrab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise javastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikemkui 30 päeva. Võlausaldaja võib esitada nõuetele kirjalikke põhistatudvastuväiteid. Vastuväitele lisatakse tõendid vastuväites nimetatud asjaoludekohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Menetlusosalised võivad esitadahagimenetluses lubatud tõendeid. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud või põhistamata vastuväite võlausaldajate nimekirjakinnitamisel tähelepanuta.

(4) Haldur on kohustatud kontrollima esitatudnõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Kui selleks onalust, on haldur kohustatud esitama nõudele või pandiõigusele kirjalikupõhistatud vastuväite.

(5) Pärast vastuväidete esitamise tähtajamöödumist edastab haldur nõudele või pandiõigusele esitatud vastuväited,sealhulgas halduri enda vastuväited, vastuväite saanud võlausaldajale ja määrabtähtaja, mille jooksul võlausaldaja võib vastuväite kohta esitada haldurilekirjalikke seisukohti ja taotlusi. Seisukohale lisatakse tõendid seisukohasnimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Menetlusosalisedvõivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Tähtaeg seisukohtade jataotluste esitamiseks ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva.Kohus jätab pärast tähtaega esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajatenimekirja kinnitamisel tähelepanuta.

§ 1002. Võlausaldajate nimekirjavormistamine ja kohtule esitamine

(1) Haldur vormistab lõpliku võlausaldajatenimekirja ja esitab kohtule kinnitamiseks 30 päeva jooksul pärastkäesoleva seaduse § 1001 lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumist.Kaalukatel põhjustel võib kohus halduri taotlusel tähtaega pikendada kuni 30päeva.

(2) Kui haldur või võlausaldaja ei esita ühtegivastuväidet, esitab haldur lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule ilmakäesoleva seaduse § 1001 lõikes 5 sätestatud tähtaega andmata.

(3) Lisaks käesoleva seaduse § 1001 lõikes 2 sätestatule märgitakse lõplikus võlausaldajate nimekirjas:
1) kas nõuet ja nõuet tagavat pandiõigust tunnustati või mitte;
2) kes ja millises ulatuses vaidles vastu nõudele, selle rahuldamisjärgule või nõuet tagavale pandiõigusele;
3) kas võlausaldaja esitas taotluse käesoleva seaduse § 102 lõike 1 alusel.

(4) Võlausaldajate nimekirjale lisatakse kõikesitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused.

§ 1003. Võlausaldajate nimekirja kinnitamine

(1) Kohus lahendab võlausaldajate nimekirjakinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused jaavaldused sisuliselt, määrab nõuete rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitabvõlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvateskohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja kinnitamisetähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Kohus hindab koos võlausaldajatenimekirjaga esitamata jäänud tõendeid üksnes juhul, kui menetlusosaline, kestõendi esitab, põhjendab, miks asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada, muuhulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks võikättesaadavaks pärast käesoleva seaduse § 1001 lõikes 3 või 5sätestatud tähtaja möödumist. Kohus omal algatusel tõendeid ei kogu.

(2) Kohus jätab võlausaldajate nimekirjakinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirjavormistamisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud korda ja nõudeidvõi on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtadeesitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada.

(3) Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagavpandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükskivõlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldurvastuväitest loobub. Vastuväitest loobumiseks tuleb esitada kohtule avalduskäesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

(4) Kaitsmiseta loetakse tunnustatuks:
1) nõue, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga;
2) pandiõigus, mida on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või väärtpaberite registrisse;
3) nõue, mis on rahuldatud ühtset patendikohut käsitleva lepingu (ELT C 175, 20.06.2013, lk 1–40) artiklis 82 nimetatud ühtse patendikohtu jõustunud otsuse või korraldusega;
4) nõue, mis on rahuldatud välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluva lahendiga;
5) avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmise nõue, mis tuleneb täitemenetluse seadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud haldusaktist, mille vaidlustamise tähtaeg on enne pankroti väljakuulutamist möödunud, samuti kui selline nõue tuleneb Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluvast välisriigi ametlikust dokumendist.

(5) Kohtumäärusega kinnitatavas võlausaldajate nimekirjas märgitakse:
1) võlausaldaja nimi;
2) võlausaldaja registri- või isikukood;
3) võlausaldaja tunnustatud nõude suurus;
4) tunnustatud nõude rahuldamisjärk ja jaotis;
5) kas nõue on tagatud pandiõigusega;
6) kas tegemist on solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega;
7) kas nõude suhtes kehtib võlgniku vastuväide.

(6) Kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamataja ta ei esitanud määruskaebust nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis temamääruskaebuse rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teisevõlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkemvastuväiteid esitatud, loetakse see nõue tunnustatuks.

(7) Määruse peale, millega kohus on võlausaldajatenimekirja kinnitanud, võivad esitada määruskaebuse haldur, vastuväite esitanudvõlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja javõlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud. Ringkonnakohtumääruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

(8) Kohus avaldab teate võlausaldajate nimekirjakinnitamise või kinnitamata jätmise määruse kohta väljaandes AmetlikudTeadaanded ning saadab määruse haldurile, vastuväite esitanud võlgnikule,vastuväite esitanud või saanud võlausaldajale ja võlausaldajale, kelle nõudeennistamise taotlust ei rahuldatud.ˮ;

140) paragrahv 101 tunnistatakse kehtetuks;

141) paragrahvi 102 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatudpärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamisetähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile,kes edastab selle koos käesoleva seaduse § 1002 lõikes 1sätestatud dokumentidega kohtule. Haldur esitab kohtule võlausaldaja esitatudtaotluse kohta kirjaliku seisukoha. Taotluse nõude esitamise tähtajaennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtulekinnitamiseks esitamiseni.ˮ;

142) paragrahvi 102 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Kohuslahendab võlausaldaja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamisekskohtumäärusega. Kui nõude esitamisetähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamisekorral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.ˮ;

143) paragrahvi 102 lõige 3 ja § 103 tunnistataksekehtetuks;

144) paragrahvi 104 lõiked 1 ja 2 muudetakse ningsõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Kirjalikuvastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib käesoleva seaduse § 1001 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksulesitada ka võlgnik ise. Vastuväide peab olema põhistatud. Haldur edastabvastuväite võlausaldajale, kelle nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele vastuväide esitati. Võlgniku vastuväide ei takistanõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus,millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument käesoleva seaduse §168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.

(2) Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millestnähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldajaesitada taotluse selle nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnikesitas vastuväite. Taotlus tuleb esitada käesoleva seaduse § 1001 lõikes 5 sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Haldur esitab võlausaldajataotluse kohtule koos sama seaduse § 1002 lõikes 4 märgituddokumentidega. Kohus vaatab võlausaldaja taotluse läbi sama seaduse §-s 1003 sätestatud korras.ˮ;

145) paragrahvi 104 lõiked 3 ja 4tunnistatakse kehtetuks;

146) paragrahvi 105 tekst muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮKohtumäärusega kinnitatud võlausaldajate nimekirjakantud ja tunnustatud nõuet ning selle rahuldamisjärku ei saa hiljemvaidlustada, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatudjuhul.ˮ;

147) paragrahvi 106 pealkiri muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 106. Tunnustatud nõude ja pandiõiguse uuestiläbivaatamineˮ;

148) paragrahvi 106 lõige 1 tunnistataksekehtetuks;

149) paragrahvi 106 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Kui ilmneb, et nõude või pandiõigusetunnustamine põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui kohtule esitatudvõlausaldajate nimekirja koostamisel on oluliselt rikutud seadust,vaatab kohus nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku võihalduri avalduse alusel uuesti läbi.ˮ;

150) paragrahvi 106 lõige 3 tunnistataksekehtetuks;

151) paragrahvi 106 lõige 4 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Kohus lahendab käesolevaparagrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse kohtumäärusega 30 päevajooksul avalduse saamisest arvates. Kohus võib vajaduse korral käesoleva lõikeesimeses lauses sätestatud tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra.Menetlusosalised võivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Kohus omalalgatusel tõendeid ei kogu. Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanudvõlgnik, vastuväite esitanud ja vastuväite saanud võlausaldaja esitadamääruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitadamääruskaebuse.ˮ;

152) paragrahvi 107 tekst muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮNõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotledaüksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oliesitanud kaitsmiseks nõudeavalduses.ˮ;

153) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Võlgniku surma korral muutubisiku pärandvara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks japärandvara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivara on isikupärandvara pankroti väljakuulutamise seisuga, samuti vara, mis nõutakse võivõidetakse tagasi, või vara, mille pärija on omandanud pärandvara hulka kuuluvaõiguse alusel või pärandvara arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluvaeseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest.ˮ;

154) seadust täiendatakse §-ga 1161 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 1161. Pärija, testamenditäitja ja pärandi hooldaja tehtud tehingu tagasivõitmine pärandvara pankrotimenetluses

(1) Võlgniku surma korral tunnistab kohus kehtetuks tehingu, millega pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja on pärandvara arvel täitnud pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõude või sundosa nõude:
1) ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2) alates pärandi avanemisest, kui nõude rahuldamine toimus muus kui pärimisseaduse §-s 142 sätestatud järjekorras või üht võlausaldajat teisele eelistades, kui pärandvara oli kohustuse täitmise ajal maksejõuetu ja pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja teadis või pidi sellest teadma;
3) alates pärandi avanemisest võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja lähikondsele, kui lähikondne ega võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja ei tõenda, et pärandvara oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.

(2) Võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandihooldaja lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis pankrotivaramaksejõuetusest. Võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldajalähikondseks loetakse käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 nimetatud võlgnikupärijaga, testamenditäitjaga või pärandi hooldajaga seotud isikut.

(3) Tagasi ei saa võita pärimisseaduse § 142 lõike1 punktis 1 nimetatud kulusid.

(4) Tagasivõitmine ei välista võlgniku pärijavastu pärimisseaduse § 142 lõikes 4 ning § 143 lõigetes 2 ja 5 ningtestamenditäitja vastu pärimisseaduse § 83 lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamisenõude esitamist.ˮ;

155) paragrahvi 118 lõikes 2 asendatakse sõna ˮaegumistähtaegˮsõnadega ˮesitamise tähtaegˮ;

156) paragrahvi 122 lõiked 2 ja 3 tunnistataksekehtetuks;

157) paragrahvi 122 lõige 5 ja § 123 lõige 6tunnistatakse kehtetuks;

158) paragrahvi 127 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Haldur teeb võlausaldajate esimeselüldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetusepõhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kuludekalkulatsiooni. Ettekanne ja kalkulatsioon lisatakse koosoleku protokollile.ˮ;

159) paragrahvi135 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Käesoleva paragrahvi lõikes2 võlgniku kohta sätestatut kohaldatakse ka võlgniku pärija suhtes.ˮ;

160) paragrahvid 143–145 tunnistataksekehtetuks;

161) paragrahvi 146 lõiget 1 täiendataksepunktiga 21 järgmises sõnastuses:

ˮ21) pärandvarapankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud;ˮ;

162) paragrahvi 148 lõiget 1 täiendataksepunktiga 11 järgmises sõnastuses:

ˮ11) pärandvara pankrotimenetluseajal halduri poolt pankrotivara valitsemise kulud;ˮ;

163) paragrahvi 150 lõiget 1 täiendataksepunktiga 7 järgmises sõnastuses:

ˮ7) käesoleva seaduse § 1927 lõikes 2 nimetatud kulutused.ˮ;

164) paragrahvi 151 lõikest 1 jäetakse väljasõnad ˮvastavalt esialgsele jaotusettepanekuleˮ;

165) paragrahvi 152 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Jaotise alusel väljamaksete tegemiselarvestatakse edasilükkava tingimusega nõuet täies ulatuses ja nõudele vastavsumma hoiustatakse. Kui edasilükkav tingimus ei ole saabunud kolme aastajooksul pankrotimenetluse lõppemisest arvates, siis loetakse, et tingimus eiole saabunud. Pärast nimetatud tähtaja möödumist võib kohus õigustatud isikutaotlusel tingimuse saabumise tähtaega vajaduse korral pikendada, määrateskindlaks tähtaja lõppemise. Kui tingimuslik nõue ajas väheneb, ilma et tingimusise oleks saabunud, määrab kohus hoiustatud rahast võlausaldajateleväljamaksete tegemise.ˮ;

166) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Kui jaotise alusel väljamaksete tegemiseajal on tingimuse saabumine nii ebatõenäoline, et nõudel ei ole varalistväärtust, ei võeta edasilükkava tingimusega nõuet väljamaksete tegemiselarvesse.ˮ;

167) paragrahvi 153 lõiget 1 täiendataksepunktiga 4 järgmises sõnastuses:

ˮ4) pärandvara pankrotimenetlusespärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuded ja sundosa nõuded.ˮ;

168) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Käesoleva seaduse § 1927 lõikes 1 nimetatud kulud makstakse välja võrdeliselt koos käesoleva paragrahvilõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud nõudega.ˮ;

169) paragrahvi 153 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Pandiga tagatud nõue rahuldatakseesimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on mahaarvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliseltpandieseme müügist saadud rahasumma suhtega pankrotivara müügist laekunud rahakogusummasse, ent mitte enam kui ühe kümnendiku ulatuses pandieseme müügistsaadud rahasummast. Lisaks võib haldur pandieseme müügist saadud raha arvelhüvitada kõik selle pandieseme haldamise ja müügiga seotud otsesed kulud.ˮ;

170) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Pandieseme müügist saadudrahaks loetakse ka raha, mille kohtutäitur kannab pankrotivara hulka käesolevaseaduse § 17 lõike 4 või täitemenetluse seadustiku § 511 lõike 2alusel. Pandieseme müügist saadud rahasummast mitte enama kui ühe kümnendikumahaarvamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt arvestatakse kakäesoleva seaduse § 17 lõikes 4 või täitemenetluse seadustiku § 511 lõikes 2 nimetatud kulutusi, välja arvatud selle pandieseme haldamise jamüügiga seotud otsesed kulud.ˮ;

171) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

ˮ(41) Kuilepingus on ette nähtud, et võlausaldaja nõue rahuldatakse käesoleva paragrahvilõikes 1 sätestatud järgusttagapool asuvas järgus, rahuldatakse nõue lepingus ettenähtud järgus.ˮ;

172) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 7 järgmisessõnastuses:

ˮ(7) Kui enne pärandvara pankrotimenetlusealgatamist on pärimismenetluses läbi viidud üleskutsemenetlus pärandajakohustuste kindlakstegemiseks ja võlausaldaja pidi oma nõudest teatama,rahuldatakse tema nõue pärast teiste samasse järku kuuluvate nõuete täielikkurahuldamist.ˮ;

173) paragrahvi 154 lõike 1 teine lausemuudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮVaidlustatudnõude kohta näitab märgitud jaotis võimalikku osa pankrotivara müügist laekunudrahast, millele võlausaldajal on õigus juhul, kui kohus tunnustab temanõuet täies ulatuses.ˮ;

174) paragrahvi 154 lõike 2 esimeses lausesasendatakse sõna ˮjaotusettepanekuˮ sõnadega ˮvõlausaldajatenimekirjaˮ;

175) paragrahvi 154 lõiget 2 täiendataksekolmanda lausega järgmises sõnastuses:

ˮKuipankrotitoimkonda ei ole moodustatud või pankrotitoimkond ei anna rahaväljamaksmiseks nõusolekut, võib haldur taotleda nõusolekut kohtult.ˮ;

176) paragrahvi 154 täiendatakse lõikega 3järgmises sõnastuses:

ˮ(3) Haldur edastab võlausaldajatele rahaväljamaksmise kohta andmed käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatudväljamaksete ja krediidiasutuses raha hoiustamise, iga pandieseme müügistsaadu, pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara ningmüümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta.ˮ;

177) paragrahvi 158 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

ˮ(51) Ennekäesoleva paragrahvi lõike 4 alusel pankrotimenetluse lõpetamist teeb kohusjuriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistuseleettepaneku esitada taotlus pankrotimenetluse läbiviimiseks avalikuuurimisena ja annab taotluse esitamiseks mõistliku tähtaja.ˮ;

178) paragrahvi 158 lõiget 6 täiendatakse pärastsõnu ˮmääratud summaˮ sõnadega ˮvõi kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avaldusepankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisenaˮ;

179) seadust täiendatakse §-ga 1621 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 1621. Pankrotimenetluse kulude katteksettenähtud summa hoiustamine

Kohus võib halduri taotlusel määrata lõpparuandesesitatud andmete alusel halduri tasu ja vajalike kulutuste katmiseks vajalikusumma hoiustamise kohtu määratud kontol. Haldurile ei tehta väljamakseid enne, kui on jõustunud määrus, millega kohuspankrotimenetluse lõpetab.ˮ;

180) paragrahvi 163 lõige 4 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Pankrotimenetluse lõpetamise määrusesmärgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osaeest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgnikuvastuväide.ˮ;

181) paragrahvi 163 lõiget 5 täiendatakse pärastteist lauset lausega järgmises sõnastuses:

ˮTeates ei tohitugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks käesoleva seaduse § 85 lõikes 4sätestatu kohaselt välistatud.ˮ;

182) paragrahvi 166 lõikes 1 asendatakse sõnadˮmida ei ole jaotusettepaneku koostamiselˮ sõnadega ˮmida ei olepankrotimenetluse läbiviimiselˮ;

183) paragrahvi166 lõikes 3 asendatakse sõna ˮjaotusettepanekusˮ sõnadega ˮvõlausaldajatenimekirjasˮ;

184) paragrahvi 166 lõikes 4 asendatakse sõnadˮmida ei arvestatud jaotusettepaneku koostamiselˮ sõnadega ˮmidapankrotimenetluse läbiviimisel ei arvestatudˮ;

185) paragrahvi 172 lõikes 2 asendatakse sõna ˮjaotusettepanekusˮsõnadega ˮvõlausaldajate nimekirjasˮ;

186) paragrahvi 172 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

ˮ(51) Usaldusisiku taotluselmäärab kohus usaldusisikule tema kohustuste täitmise eest tasu arvestusega10–50 eurot tund. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.Usaldusisiku tasu makstakse võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud varaarvel. Kohus võib usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule kamenetlusabi. Sel juhul makstakse tasu, lähtudes käesoleva seaduse § 65 lõikes11 sätestatust. Kohus ei määra usaldusisiku kohustuste täitmise eest tasu, kuita on võlgnikku ennast kohustanud täitma usaldusisiku kohustusi.ˮ;

187) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

ˮ(12) Kuivõlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisemenetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänudkohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku temasurma korral vabastada pankrotimenetluses täitmatajäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaksaastat.ˮ;

188) paragrahvi 179 lõikes 2 asendatakse sõna ˮjaotusettepanekuˮsõnadega ˮvõlausaldajate nimekirjaˮ;

189) seadust täiendatakse 121. peatükiga järgmises sõnastuses:

ˮ121. peatükk
MAKSEJÕUETUSE TEENISTUS

1. jagu
Maksejõuetuse teenistuse pädevus, moodustamine, koosseis ja eelarve

§ 1921. Maksejõuetuse teenistuse pädevus

(1) Maksejõuetuse teenistus (edaspidi käesolevas peatükis ka teenistus) teostabjärelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgnikupankrotimenetlusega ning uurib võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikkuseadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskustesuurendamisel, viies läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisining tehes haldurile ettepanekuid pankrotimenetluse läbiviimisel. Teenistus eiteosta järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikuteüle.

(2) Teenistus teostab haldusjärelevalvet pankrotihalduriüle pankrotimenetluses menetluse seaduspärase läbiviimise ningpankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses.

(3) Teenistusaitab kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti-, saneerimis-,võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamisemenetluses.

(4) Teenistus on oma tegevuses sõltumatu.

§ 1922. Teenistuse moodustamine jakoosseis

(1) Maksejõuetuseteenistus moodustatakse Konkurentsiameti juurde sõltumatu struktuuriüksusena.

(2) Maksejõuetuseteenistuse põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Teenistusel on juhataja ja vähemalt kaksametnikku. Ametnikul peab olema akadeemiline kõrgharidus õigus- võimajandusteaduses.

(4) Valdkonna eest vastutav minister nimetabteenistuse juhataja ametisse viieks aastaks, kuulates enne ära Riigikogumajanduskomisjoni arvamuse. Kedagi ei tohi valida teenistuse juhatajaks rohkemkui kaheks ametiajaks järjestikku.

§ 1923. Teenistuse juhatajale esitatavad nõuded ja sõltumatus

(1) Teenistuse juhataja peab olema kõrgetekõlbeliste omadustega ning omama maksejõuetuse teenistuse juhtimiseks vajalikkevõimeid ja isiksuseomadusi.

(2) Teenistusejuhatajal peab olema vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadõigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist maksejõuetusevõi ühinguõiguse valdkonnas.

(3) Teenistuse juhataja on oma ülesannete täitmiselsõltumatu ja erapooletu. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole õigustsekkuda teenistuse juhataja otsuste tegemisse viisil, mis ohustaks teenistusejuhatajale käesolevas seaduses sätestatud sõltumatuse nõudeid.

(4) Teenistuse juhatajaks ei või nimetada isikut:
1) kes on süüdi mõistetud majandusalase, õigusemõistmise või riigivastase süüteo toimepanemise eest;
2) kes on pankrotivõlgnik;
3) kes on esitanud kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks;
4) kes on viimase viie aasta jooksul kuulunud sellise äriühingu juhatusse, mille pankrotiavalduse menetlus või pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega;
5) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud või kelle suhtes kehtib pankrotihaldurina tegutsemise keeld;
6) kes on advokatuurist välja heidetud;
7) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
8) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
9) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel;
10) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.

(5) Teenistuse juhataja ei tohi ametisoleku ajal:
1) olla muul palgalisel töö- või ametikohal, välja arvatud pedagoogiline ja teadustöö, kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist;
2) osaleda erakonna tegevuses;
3) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse;
4) osaleda ettevõtluses, välja arvatud isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu.

§ 1924. Teenistuse juhataja ametistvabastamise ja tagasiastumise erisused

(1) Teenistuse juhataja võib ametist vabastadavaldkonna eest vastutav minister, kuulates enne ära Riigikogu majanduskomisjoniarvamuse.

(2) Teenistuse juhataja võib ametist vabastadateenistuse juhataja soovil. Teenistuse juhataja teatab sellest valdkonna eestvastutavale ministrile vähemalt kaks kuud või katseajal vähemalt 20 päevaette, välja arvatud erakorralistel põhjustel.

§ 1925. Teenistuse töötingimused jaeelarve

(1) Teenistuse tegevusega seotud kulud kaetakseriigieelarvest Konkurentsiametile selleks eraldatud vahenditest.Justiitsministeerium tagab teenistuse tegevuseks piisavad vahendid.

(2) Teenistuse töötingimused, sealhulgas tööruumidja tehnilise teenindamise tagab Konkurentsiamet.

(3) Konkurentsiameti eelarves näidataksemaksejõuetuse teenistuse ülesannete täitmiseks vajalikud kulutusedhalduskulutustest eraldi. Teenistuse juhataja on sõltumatu teenistuse ülesannetetäideviimiseks ettenähtud eelarve osa käsutamises.

§ 1926. Menetlusele juurdepääsu tagamine

Kohus tagab maksejõuetuse teenistusele juurdepääsupankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise või füüsilise isikukohustustest vabastamise menetlusele või sellega seotud menetlusele, kui kohussaab menetluse algatamise avalduse või hagi.

§ 1927. Kulude kandmine ja hüvitaminemaksejõuetuse teenistusele

(1) Eriauditi ja pankrotimenetluse läbiviimiselavaliku uurimisena tekkinud kulud kantakse Konkurentsiameti eelarvesmaksejõuetuse teenistusele ettenähtud vahenditest ning hüvitatakse riigieelarvessevastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 7sätestatule.

(2) Eriaudititele tehtud kulutused hüvitataksepankrotivara arvelt ühe pankrotimenetluse kohta kuni kümne protsendi ulatusespandiga tagamata võlausaldajatele jaotise alusel tehtavate väljamaksetesummast.

2. jagu
Järelevalve võlgniku ja võlgniku lähikondse tegevuse üle

§ 1928. Järelevalve võlgniku ja võlgnikulähikondse tegevuse üle

(1) Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet võlgnikuja võlgniku lähikondsete tegevuse üle käesolevas seaduses sätestatud nõuetetäitmisel eesmärgiga uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikkuseadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskustesuurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida raugemist,või selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud.

(2) Kui ilmneb, et võlgnik või võlgniku lähikondneon seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatabmaksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetlusealustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutaminetõendina oleks käesoleva seaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud.

(3) Maksejõuetuse teenistus võib võlgniku võivõlgniku lähikondse tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi võipankrotimenetluse avaliku uurimise.

(4) Maksejõuetuse teenistus võib taotleda kohtultärikeelu kohaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 91 sätestatule.

§ 1929. Maksejõuetuse teenistuse õigusedjärelevalve teostamisel

(1) Teenistus võib käesoleva seaduse §-s 1928 sätestatud järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud üldmeetmeid ning sama seaduse§-s 30, § 31 lõigetes 1–3, § 32 lõigetes 1–4 ja §-des 49–52 sätestatudriikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel jakorras, eelkõige siis, kui on alust arvata, et võlgnik või võlgniku lähikondnevõib varjata või hävitada maksejõuetusmenetluse olulisi dokumente või keeldudamuul viisil teabe andmisest.

(2) Teenistusel on järelevalve teostamisel õigus saada viivitamata kohtult, haldurilt, võlgnikult, võlgniku lähikondselt, võlausaldajalt, võlausaldajate üldkoosolekult, pankrotitoimkonnalt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult tasuta teavet ja dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks, sealhulgas:
1) tutvuda pankrotiasja kohtutoimikuga, halduri toimikuga, võlausaldajate üldkoosoleku dokumentidega ja pankrotitoimkonna dokumentidega;
2) tutvuda pankrotiasjaga seotud menetluste kohtutoimikutega, sealhulgas pankrotihalduri vastu esitatud kahju hüvitamise või juhatuse liikme vastu tagasivõitmise nõude menetluse kohtutoimikuga;
3) tutvuda halduri poolt pankrotimenetluse kohta peetava arvepidamisega ja pankrotivõlgniku raamatupidamisega ning pankrotivõlgniku varalise seisukorraga;
4) saada võlgniku pangakontode väljavõtteid perioodi kohta, mille suhtes teenistus järelevalvet teostab;
5) teha dokumentidest paber- või elektroonilisi koopiaid;
6) tutvuda likvideerimismenetluse dokumentidega ja likvideeritava äriühingu pangakontode väljavõtetega likvideerimismenetluse perioodi kohta;
7) viibida pankrotitoimkonna koosolekul ja võlausaldajate üldkoosolekul ning avaldada arvamust;
8) nõuda haldurilt võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist või eriliste tingimuste korral see ise kokku kutsuda ja seda juhatada.

(3) Ajutine haldur ja haldur peavad maksejõuetuseteenistusele ka pärast ülesannetest vabastamist andma teavet ja dokumente ningtegema teenistusega koostööd.

(4) Teenistusel on vajaduse korral õigus kasutadaoma ülesannete täitmiseks menetlusväliste riigi- ja kohaliku omavalitsuseasutuste, sealhulgas politsei abi.

§ 19210. Eriaudit

(1) Teenistus võib enda äranägemisel võipankrotihalduri põhjendatud taotlusel võlgniku või pankrotihalduri suhtes viialäbi eriauditi. Teenistus võib eriauditi läbiviimisse kaasata sõltumatueksperdi või tellida sõltumatu ekspertiisi.

(2) Pankrotihaldur võib eriauditi läbiviimisttaotleda, kui pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid, et pankrotihaldur võikseriauditi ise läbi viia, kuid on põhjendatud alus arvata, et eriaudititulemusel on võimalik pandiga tagamata nõudeid suuremas ulatuses täita, võiesineb oluline avalik huvi võlgniku tegevuse uurimiseks.

(3) Maksejõuetuse teenistus viib eriauditi läbi:
1) et tuvastada, milline on võlgniku majanduslik seisund;
2) et tuvastada, kas pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt;
3) et tuvastada, kas esineb tagasivõitmise võimalusi;
4) et taastada võlgniku raamatupidamine;
5) kui esineb asjaolu, mis õigustab eriauditi läbiviimist.

(4) Eriauditi võib võlgniku suhtes läbi viia niivõlgniku maksejõuetusele eelnenud kui ka järgnenud tegevuse kontrollimiseks.Eriauditi võib pankrotihalduri suhtes läbi viia üksnes pankrotimenetlusegaseonduvas osas.

(5) Maksejõuetuseteenistus esitab eriauditi raporti kohtule ja pankrotihaldurile. Maksejõuetuseteenistus võimaldab raportiga tutvuda võlgnikul, võlausaldajatel japankrotihalduril, kelle suhtes eriaudit läbi viidi.

§ 19211. Pankrotimenetluse algatamineavaliku uurimisena

(1) Kohus teeb maksejõuetuse teenistuselevastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 või § 158 lõikes 51 sätestatule ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuijuriidilisest isikust võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks rahaja keegi ei ole tasunud § 30 või § 158 lõike 6 kohaselt menetluskulude katteksdeposiiti.

(2) Maksejõuetuse teenistus võib kohtult käesolevaparagrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamiselteha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avalikuuurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus käesoleva seaduse §29 või pankrotimenetlus § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemaltpõhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näitekson võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustegateo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetusepõhjuseks raske juhtimisviga.

(3) Kohus rahuldab maksejõuetuse teenistusepõhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisenapankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisenamäärusega, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud,ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel väljakuulutatud. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata.Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasikaevata.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatudtingimused ei ole täidetud, jätab kohus avalduse pankrotimenetluseläbiviimiseks avaliku uurimisena rahuldamata käesoleva seaduse § 29lõikes 1 või 2 või § 158 lõikes 4 nimetatud määrusega. Sellisel juhul võibnimetatud määruste peale määruskaebuse esitada ka maksejõuetuse teenistus.

(5) Maksejõuetuse teenistus võib teha kohtulepankrotimenetluse läbiviimise määramisel avaliku uurimisena ettepaneku kuulataära haldur, võlgnik või peamised võlausaldajad.

§ 19212. Pankrotimenetluse läbiviimineavaliku uurimisena

(1) Pankrotimenetluse läbiviimisele avalikuuurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut,arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi.

(2) Võlausaldajate üldkoosolekut kokku ei kutsutaja pankrotitoimkonda ei moodustata. Võlausaldajate üldkoosoleku japankrotitoimkonna pädevus läheb üle maksejõuetuse teenistusele. Haldur täidabkohustused võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna ees maksejõuetuse teenistusele.Võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevusse kuuluvad küsimused tuleb otsustada käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 nimetatudtähtaja jooksul. Teenistus teostab võlausaldajate üldkoosoleku võipankrotitoimkonna pädevust kirjalikus vormis.

(3) Võlausaldajal ei ole õigust esitadamääruskaebust käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud uue halduri nimetamisemääruse ega § 68 lõikes 4 nimetatud halduri vabastamata jätmise määruse peale,samuti mitte esitada § 661 lõike 1 alusel arvamusi ja ettepanekuidhalduri koostatava kalkulatsiooni kohta. Käesolevas lõikes nimetatud õigusiteostab maksejõuetuse teenistus.

(4) Võlausaldaja ei saa käesoleva seaduse § 67 kohaseltkaevata halduri tegevuse peale.

(5) Võlausaldaja ei saa vaidlustada teenistuseotsuseid seoses pankrotivara müügiga, mille teenistus on teinud võlausaldajateüldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevuses.

(6) Käesolevas seaduses nimetatud võlausaldajaõigus esitada vastuväiteid teise võlausaldaja nõude, selle rahuldamisjärgu võinõuet tagava pandiõiguse kohta läheb üle maksejõuetuse teenistusele. Haldurteatab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamisevõimalusest maksejõuetuse teenistusele.

(7) Võlausaldaja võib esitada vastuväiteidvastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikes 2 ja § 163 lõikes 2 sätestatulening määruskaebusi vastavalt § 164 lõigetes 2 ja 3 sätestatule üksnesselle kohta, mis on seotud konkreetse võlausaldaja nõudega. Võlgnik ei saaesitada eelnimetatud vastuväiteid ja kaebusi selle kohta, mis puudutabmaksejõuetuse teenistuse poolt kantud pankrotimenetluse kulusid.

(8) Maksejõuetuse teenistus kooskõlastab ennekohtule esitamist halduri poolt ette valmistatud võlausaldajate nimekirja jalõpparuande.

(9) Kui see on asjakohane, võib teenistus tehakohtule käesoleva seaduse § 166 lõikes 1 nimetatud avalduse.

§ 19213. Pankrotimenetluses avalikuuurimise lõpetamine

(1) Pankrotimenetluses lõpeb avalik uurimine käesolevaseaduse § 157 punktis 3 või 5 sätestatud alusel.

(2) Teenistus võib kohtult taotledapankrotimenetluses avaliku uurimise lõpetamist käesoleva seaduse § 19211 lõikes 2 nimetatud eelduste äralangemisel.ˮ;

190) paragrahvi 193 täiendatakse lõigetega 5–7järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetudenne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasuarvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsioonining tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuetekaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluseseadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.

(6) Käesoleva seaduse § 44 lõikeid 4–6kohaldatakse alates 2021. aasta 1. veebruarist välja kuulutatudpankrotimenetlustes ja § 172 lõiget 51 alates 2021. aasta 1.veebruarist algatatud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamisemenetlustes.

(7) Enne 2021. aasta 1. veebruari seatud kohtuliku hüpoteegi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 45 sätestatut.ˮ.

§ 2. Advokatuuriseaduse muutmine

Advokatuuriseaduse § 45 lõikes 41 ja § 46 lõikes 3 asendatakse sõna ˮJustiitsministeeriumˮ sõnadega ˮmaksejõuetuse teenistusˮ vastavas käändes.

§ 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 23 lõiget 2täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

ˮ8) Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja – viieks aastaks.ˮ.

§ 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduse § 192 lõike 2 teine lausemuudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮFinantsinspektsioonile edastatakse avalduse ärakiri koos pankrotiseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud kutsega.ˮ.

§ 5. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 lõike 41 teistlauset täiendatakse pärast sõnu ˮalaealistega seotud asjadeleˮ sõnagaˮja maksejõuetusasjadeleˮ;

2) paragrahvi 58 lõike 1 teist ja kolmandat lausettäiendatakse pärast sõnu ˮriigi peaprokuröriksˮ sõnadega ˮvõiKonkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhatajaksˮ;

3) paragrahvi 58 lõike 3 esimene lause muudetakseja sõnastatakse järgmiselt:

ˮRiigikohtu üldkogu võib riigiteenistusest,avalik-õiguslikust ülikoolist, riigi peaprokuröri või Konkurentsiametimaksejõuetuse teenistuse juhataja ametikohalt lahkuva kohtuniku tema nõusolekulmäärata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtusse.ˮ;

4) paragrahvi 58 lõike 4 esimene lausemuudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮKui kohtunikul pärast riigiteenistusest, avalik-õiguslikust ülikoolist, riigi peaprokuröri või Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja ametikohalt lahkumist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse, vabastatakse kohtunik ametist ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk.ˮ.

§ 6. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmisedmuudatused:

1) paragrahvi 88 lõike 5 punkt 6 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ6) ajutisele haldurile, pankrotihaldurile jaKonkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele pankrotiseaduses sätestatud ülesannetetäitmiseks;ˮ;

2) paragrahvi 130 lõikes 2 asendatakse sõnad ˮviimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumistˮ sõnadega ˮvõlausaldajate nimekirja kinnitamistˮ.

§ 7. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 punkt 36 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ36) ajutisele pankrotihaldurile, pankrotihaldurile ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ulatuses, mis on vajalik pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;ˮ.

§ 8. Pärimisseaduse muutmine

Pärimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 137 pealkirja täiendataksepärast sõnu ˮInventuuri nõudeˮ sõnadega ˮja pärandvara pankrotiavalduseˮ;

2) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Pärija, testamenditäitja võipärandi hooldaja on kohustatud esitama avalduse pärandvara pankrotiväljakuulutamiseks kohtule kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada võioleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarastei piisa käesoleva seaduse § 142 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõueterahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel.ˮ;

3) paragrahvi 142 lõiget 6 täiendatakse ennesõnu ˮpärandvara hooldaja või pärijaˮ sõnaga ˮtestamenditäitja,ˮ;

4) paragrahvi 143 pealkiri muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 143. Pärijavastutus pärast inventuuri tegemist ja pärandvara pankrotiavalduse esitamistˮ;

5) paragrahvi 143 täiendatakse lõigetega 4 ja5 järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Pärast pankrotiavalduse esitamist onpärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvaraväärtusega. Pankrotimenetluses esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärijapärast pankrotimenetluse lõppemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudestteatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud.

(5) Kui pärija on enne pärandvara pankrotiavalduseesitamist võlausaldaja nõude täitnud üht võlausaldajat teisele eelistades,vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest, kui takohustuse täitmise hetkel teadis või pidi teadma, et pärandaja võlausaldajatenõuded võivad ületada pärandvara väärtuse.ˮ;

6) paragrahvi 144 tekst loetakse lõikeks 1 japaragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka pärandvara pankrotimenetluse puhul.ˮ.

§ 9. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmisedmuudatused:

1) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendataksepunktiga 51 järgmises sõnastuses:

ˮ51) pankrotihaldur tagasivõitmisehagi esitamisel;ˮ;

2) paragrahvi 59 lõiget 8 täiendatakse pärastsõnu ˮtema surma korral pärandvara suhtes pärijaˮ sõnaga ˮ,testamenditäitjaˮ;

3) paragrahvi 59 lõige 10 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(10) Kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse esitamisel või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses, sealhulgas võlausaldaja avalduse esitamisel, ajutise halduri tasu ning kulutuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud summa tagasinõudmiseks tasutakse riigilõivu 15 eurot.ˮ.

§ 10. Saneerimisseaduse muutmine

Saneerimisseaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 55 järgmisessõnastuses:

ˮ§ 55. Saneerimiskava muutmise võimalused seoses Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorraga

(1) Kui see on vajalik ja põhjendatud ettevõttesaneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohus saneerimisnõustaja võiettevõtja taotlusel peatada kinnitatud saneerimiskava järgsed maksed kunikolmeks kuuks ja seda tähtaega võib vajaduse korral pikendada kuni kolm kuud.Kohus kuulab ära puudutatud võlausaldajad. Saneerimiskava muutmiseks muudabkohus saneerimiskava kinnitamise määrust vastavalt tsiviilkohtumenetluseseadustiku §-s 480 sätestatule. Määruse peale võivad saneerimisnõustaja,ettevõtja ja võlausaldaja, kelle õigusi saneerimiskava muutmine puudutab,esitada määruskaebuse.

(2) Kui see on vajalik ja põhjendatud ettevõttesaneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohus kinnitatud saneerimiskavasaneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel muuta, muu hulgas selliselt, et kavaga hõlmatakse ka uusi nõudeid,mis tekkisid enne või pärast saneerimisavalduse esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse kava muutmisele, vastuvõtmiseleja kinnitamisele käesoleva seaduse§-des 20–37 sätestatut. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskavakinnitamise määrust vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 480sätestatule.

(3) Kui kava muudetakse selliselt, et kavagahõlmatakse uusi nõudeid, algatab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatudsaneerimiskava muutmise saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel määrusega, millele kohaldatakse käesoleva seaduse§-s 10 saneerimismääruse kohta sätestatut. Kava muutmisest puudutatudvõlausaldaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 11–13 sätestatut.

(4) Kohus kaasab käesoleva paragrahvi lõigetes 1ja 2 nimetatud saneerimiskava muutmisse saneerimisnõustaja, ettevõtja javõlausaldajad, kelle õigusi kava muutmine puudutab.

(5) Taotluse saneerimiskava muutmiseks käesolevaparagrahvi lõike 1 või 2 alusel saab esitada kuni 2021. aasta 31. märtsini.

(6) Saneerimiskava tohib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt muuta üksnes siis, kui enne Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra algust täitis ettevõtja saneerimiskava nõuetekohaselt.ˮ.

§ 11. Sihtasutuste seaduse muutmine

Sihtasutuste seaduse § 45 tekst loetakse lõikeks 1 japaragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kohustus laieneb juhatuse liikmete puudumisel nõukogu liikmetele, välja arvatud juhul, kui nõukogu liige tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma sihtasutuse püsivast maksejõuetusest.ˮ.

§ 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehaksejärgmised muudatused:

1) paragrahv 981 tunnistataksekehtetuks;

2) seadustiku 14. peatükki täiendatakse §-ga1031 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 1031. Kohtualluvus pankrotimenetluses

Pankrotimenetluse võipankrotivaraga seotud hagi esitatakse pankroti väljakuulutanud kohtusse.ˮ;

3) paragrahvi 132 lõike 4 punkt 9tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 183 lõiget 2 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮAjutise halduri ja pankrotihalduri tasu jakulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikultriigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kuitöölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär,sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.ˮ;

5) paragrahvi 475 lõike 1 punkti 122 täiendatakse pärast sõnu ˮpankroti väljakuulutamineˮ sõnadega ˮ, võlausaldajate nimekirja kinnitamineˮ.

§ 13. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmisedmuudatused:

1) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse pärastsõna ˮväljakuulutamisegaˮ tekstiosaga ˮ, välja arvatud käesolevaseaduse §-s 511 sätestatud juhulˮ;

2) seadustiku1. osa 3. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 511 järgmisessõnastuses:

ˮ§ 511. Täitemenetluse lõppemiseerisused pankroti väljakuulutamisel

(1) Kohus võib põhjendatud juhul, eelkõige kuitäitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatudenampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumatapankroti väljakuulutamisest.

(2) Kohtutäitur arvab müügitulemist mahakohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikus jakohtutäituri seaduses sätestatule. Järelejäänud summa kannab kohtutäiturpankrotivara hulka. Pankrotihaldur võib kohtutäituri otsuse peale kohtutäituritasu ja täitekulude väljamõistmise kohta esitada kohtutäiturile kaebusevastavalt käesolevas seadustikus sätestatud korrale.ˮ;

3) paragrahvi 100 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõnu ˮeelnevalt võlgniku ja sissenõudjaˮ tekstiosaga ˮ, käesoleva seaduse § 511 lõikes 1 sätestatud juhul võlgniku asemel pankrotihalduriˮ.

§ 14. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmine

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 4 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ˮ§ 260 lõikes 4ˮ tekstiosaga ˮ§ 526 lõikes 5ˮ.

§ 15. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse muutmine

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusestehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 pealkirjas ning lõigetes 1 ja2 asendatakse sõna ˮkohtunikuabiˮ sõnaga ˮkohtujuristˮ vastavaskäändes;

2) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärastsõna ˮtühistamiseˮ sõnadega ˮ, samuti nõustajale tasu ja kulutustehüvitise määramiseˮ;

3) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Kohtujuristi pädevusele ja temataandamisele kohaldatakse vastavalt kohtute seaduse § 1251 lõigetes 1–3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lõikes 21 sätestatut.ˮ;

4) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 381. Teate avaldamine menetluse lõppemisel ümberkujundamiskava ennetähtaegsel täitmisel ja tähtaja möödumisel

Kohus avaldab ümberkujundamiskavas märgitud täitmisetähtaja möödumisega või ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmisega menetluselõppemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellestpärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile japeatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kohus võib teatamiseks kohustadanõustajat.ˮ;

5) seadust täiendatakse §-ga 52 järgmisessõnastuses:

ˮ§ 52. Ümberkujundamiskava muutmise erisused

(1) Kui see on vajalik ja põhjendatud ümberkujundamismenetluse eesmärkidesaavutamiseks, võib kohus kinnitatud ümberkujundamiskava võlgniku või nõustajataotlusel muuta lisaks käesoleva seaduse §-s 35 sätestatule ka selliselt, etümberkujundamiskava muutmisele ei kohaldata § 35 lõikes 3 sätestatut.

(2) Kohus kuulab enne ümberkujundamiskavamuutmist ära võlausaldaja, kelle õigusi soovitakseümberkujundamiskava muutmisega kitsendada, ning võib ära kuulata ka võlgniku ja nõustaja.

(3) Ümberkujundamiskava muutmiseks muudab kohusvastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 480 sätestatuleümberkujundamiskava kinnitamise määrust. Määruse peale võivad võlgnik, nõustajaja võlausaldaja, kelle õigusi soovitakseümberkujundamiskava muutmisega kitsendada, esitada määruskaebuse.

(4) Taotluse ümberkujundamiskava muutmiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel saab esitada kuni 2021. aasta 31. märtsini.ˮ.

§ 16. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 180 lõiget 51 täiendatakse viienda lausega järgmises sõnastuses:

ˮKui osaühingulpuuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kuiosanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest.ˮ;

2) paragrahvi 316 tekst loetakse lõikeks 1 japaragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Kui aktsiaseltsil puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 306 31. lõikes sätestatut nõukogu liikmele, välja arvatud juhul, kui nõukogu liige tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma püsivast maksejõuetusest.ˮ.

§ 17. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadusjõustub 2021. aasta 1. veebruaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 10, 14, 16, 17, 19, 20, 25,31–33, 48, 120 ja 129, §-d 4 ja 10 ning § 15 punkt 5jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(3) Käesolevaseaduse § 1 punktid 37, 44, 49, 68, 72, 91, 94, 96, 98, 99, 100, 103, 113, 114,126, 163, 168, 177, 178 ja 189, §-d 2 ja 3, § 5 punktid 2–4, § 6 punkt 1 ja § 7jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

avalikgif